NÄITUSEKÜLASTUS II Külastasin Eesti kunstimuuseumi, mis asub aadressil Weizenbergi 34 / Valge 1. Seal oli näitus ,,Varamu". See oli püsiväljapanek. Teostel on kujutatud Eesti kunsti klassikat 17. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni. Tegemist oli grupinäitusega, sest näitusel sai näha eesti kunstnikute rühma ,,Pallase" koolkonna kui ka teiste eesti kunstnike teoseid. Valisin ühe toa, mille nimi on ekspressionism, kus sai näha eesti kunstnike ekspressionistlikke töid. Seal oli näha 9 kunstniku tööd. Kokku sai näha 18 erinevat ekspressionistlikku kunstiteost. Esimesena mainiks Konrad Mäe õlimaali ,,Naise portree" (1918- 1921). Maal oli külmade värvidega ning tume. Selles oli vaid killuke sooja tooni. See maal tekitas minus sügavat kurbust. Tema õlimaal ,,Maastik punase pilvega" (1913-1914) oli palju soojem ning tõi naeratuse näole, mis ,,Naise portree" kõrval mõjus hoopis rõõmsamalt ja hubasemalt. Peet Areni töödest oli näitusel esin...
Ühel ajal mõnedes linnades oli tasuta korterid, transport, teatrid ja muud. Sellist poliitikat on hakatud nimetama sõjakommunismiks. 1921 aastal alustati uut majanduspoliitikat (vene keelest – NEP) Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus. Maksu tasumisel võis talupoeg oma vilja ülejäägid turule viia. Stalini võimuletulek NSV Liidu esimese kümne aasta valitseja oli Vladimir Lenin. Ta oli kommunistliku partei tegelik juht. 1921 aastal haiguse põhjusest ta taandus poliitiliselt areenilt. 1924 aastal ta suri. 1927. aastal võimule tuli Jossif Stalin. Stalini võimutulekuga kaasnesid olulised muudatused majanduspoliitikas. Ta valis industrialiseerimist. See pidi muutma Venemaat tööstusriigiks. Massiline kollektiviseerimine 1920. Aastate teisel poolel toimus kollektiveseerimine. See tähendas kolhooside moodustamist, et kõik vilju
2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piiri (Reini tagatispakt sõlmiti kuna Prants. haaras endale Saksamaa territooriume). Garanteerima pidid seda Inglismaa ja Itaalia. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu. 3)Rapallo konverents 1921 päevakorras oli Nõukogude Venemaa küsimus. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid, sellest oli saanud kommunistlik riik (45% elanikkonnast hävitati). Nõukogude Venemaa ja Saksamaa sõlmivad koostöölepingu. 1923-24 tutvus USA komisjon Saksa majandusolukorraga (Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut. Davesi plaani toetasid teised riigid
Svaasimaa lähiajalugu Svaasimaa on üks Aafrika väiksemaid riike ja asub selle põhjaosas. Naabriteks on tal Lõuna Aafrika Vabariik ja Mosambiik. 1921 asutas Svaasimaa esimese seadusandliku kogu. See oli nõukogu, mis koosnes eurooplaste valitud esindajatest, kes olid volitatud Briti ülemvolinikule nõu andma mittesvaasi asjades. 1944 möönis ülemvolinik, et nõukogul puudub ametlik staatus, ning tunnistas ülempealiku ehk kuninga kohalikuks võimuks, kellel on õigus anda svaasidele õiguslikult siduvaid käske. Aastal 1921 sai pärast regentkuninganna Labotsibeni Gwamile Mdluli 20 aasta pikkust valitsemist svaaside "lõviks"
Cyrillus Kreek Ristitud kui Karl Ustav Kreek . Isa oli õpetaja kohalikus koolis. Isa siirdus 1896. aastal tasuvamale töökohale Vormsi saarel . Kogu perekond pidi astuma õigeusku. 1911. aasta suvel hakkas Kreek oma sõbra Peeter Süda eeskujul koguma rahvaviise. Elukäik Kogus folkloori põhiliselt Haapsalu ümbruses, Ridala vallas ja Vormsil . Nendelt retkedelt on pärit ka hulgaliselt vaimulikke rahvaviise (rahvasuus muundunud koraale). Neid leidus eelkõige Lääne-Eestis ja neile baseerus suur osa Kreegi hilisemast loomingust. Õpingud ja töö Õppis Peterburi Konservatooriumis 1908-1911 trombooni . 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat . 1919-1920 töötas muusikaõpetajana Rakvere Õpetajate Seminaris . 1920-1921 töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1921-1932 töötas Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides . 1944-1950 töötas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservato...
Summerhill Riina Tamm Tartu Ülikool KELA I Sisukord: A.S. Neill Kooli ajalugu Summerhill. Peamine mõte/filosoofia Kool tänapäeval Haridus Kokkuvõte Alexander Sutherland Neill 1883-1973 12 õde-venda Seisis laste vabaduse eest Summerhilli asutaja Kooli ajalugu Asutati 1921 Dresdenis 1927 Leiston, Suffolk Asutati, et praktiseerida oma teooriaid ja uskumusi Summerhill. Peamine mõte 1921 Internaatkool Vabakasvatus Lapsed on olemuselt head. Tunnid vabatahtlikud Tunniplaan õpetajatele "the function of a child is to live his own life -- not the life that his anxious parents think he should live, not a life according to the purpose of an educator who thinks he knows best."- A.S. Neill
Siuru Siuru, 1917 Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Marie Under UNDER, Marie (k...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Merilin Tamme SR108 Riigiarhiiv Referaat Juhendaja: Helina Prints Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Riigiarhiiv ehk inglise keeles State Archives on üks osa Rahvusarhiivist. Sinna on talletatud arhiiviallikad alates omariikluse tekkest kuni tänase päevani, seega moodustab riigiarhiiv olulise osa Eesti rahvuslikust mälust. Riigiarhiiv alustas oma tööd 1. aprillil 1921. aastal ning aastakümnete jooksul on nende peaülesanneteks olnud Eesti ajalugu kajastavate dokumentide väljaselgitamine, nende kogumine, säilitamine ja kasutamise korraldamine. Riigiarhiiv asub Tallinnas ja tegutseb kolmes majas, uurimissaal asub Madara hoones. Maneezi 2/4 arhiivimajas säilitatakse peamiselt nõukogude okupatsiooni aegsete riigiasutuste dokumentatsiooni. Aadressil Madara 24 säilitatakse materjale alates Eesti Vabariigi sünnist kuni aastani 1944
Itaalia oli I maailmasõja alguses Kolmikliidus, kuid sõja lõpus võitles Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos USA, Inglismaa ja Prantsusmaaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda oli Itaalias raske poliitiline olukord, palju sõjast rusutud ja vigastatud inimesi. Itaalia oli töölisriik, võttes eeskuju Venemaalt. 1919. aastal algas fasistlik liikumine, algsest 17 000 liikmest sai lõpuks 300 000. Toetuti rahvuslikkusele ning 1921 kuulutatakse välja Itaalia Rahvuslik Fasistlik Partei (IRFP), mille juhiks Mussolini. Fasistide tunnuseks oli must särk ning neil oli oma hümn. Samal aastal on Itaalia kodusõja lävel. 1922. aastal toimub marss Rooma, 28. oktoobril esitatakse kuningale ultimaatum, mille tulemusena saab Mussolini 31. oktoobril peaministriks. Algab totalitaarse riigi väljakujunemine, mida iseloomustuvad rahvuslikkus, suur võim, vallutussõjad. Eeskujuks võetakse Rooma riik. Kuningavõim jääb siiski
kaotajate sõltuva, allutatud seisundi. Lühidalt saaks Versailles' rahulepingut iseloomustada kolmest aspektist: territooriumi kärpimine, sõjaväe piiramine ja reparatsioonimaksud. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma Esimese maailmasõja eelsest pindalast, kusjuures elanikkonna enamuse sellel kaotatud territooriumil moodustasid sakslased. Osa neist aladest eraldati tõepoolest rahvahääletuse tulemuste alusel, kuid oli ka nii, nagu Sileesias, kus märtsis 1921 toimunud rahvahääletusel pooldas 60% elanikest jäämist Saksamaa koosseisu, rida Sileesia majanduslikult tähtsaid alasid anti aga rahvahääletuse tulemuste vastaselt võitjate toetusel Poolale. Andmaks Poolale väljapääsu Läänemerele eraldati Saksamaast ,,Poola koridoriga" Ida-Preisimaa. Ajateenistus Saksamaal kaotati, tema sõjavägi ei tohtinud olla suurem kui sada tuhat võitlejat, nendest mitte rohkem kui 4000 ohvitserid. Saksamaa ei võinud omada lnnuväge ega
· Venemaa · Läti · Saksamaa · Leedu · Poola · Tsehho-slovakkia · Jugoslaavia · (Ungari) · (Türgi) Iirimaa iseseisvub ning 1921. a. saab temast Free state e. omandab dominiooni staatuse. RAHVASTELIIT 1920. a. luuakse Rahvasteliit, asukohaga Genfis, põhibneb Wilsoni 14. punktil ja ÜRO loeb ennast RL õigusjärglaseks. Eesti liitus RL 1921. a. EESMÄRGID: · Tülide rahumeelne lahendamine · Majanduslik koostöö · Kultuuriline koostöö JUHTORGANID: · Täiskogu · Nõukogu, tänapäevane paraleel julgeoleku nõukogu. Alalised liikmed: Prantsusmaa,
peasekretär 19661982 NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1960 1964 ning 19771982. Sisepoliitikas oli ta konservatiiv. Välismaailmas kinnistus NSV Liit Breznevi ajastul sõjalise ja poliitilise üleriigina, kes laiendas oma mõjuvõimu Aafrikas ja Aasias. Ta sündis Jekaterinoslavi kubermangus Kamenskojes. Aastal 1915 võeti ta vastu klassikalisse gümnaasiumi, hiljem õppis ta edasi töökoolis, mille ta lõpetas aastal 1921. alates 1921 aastast töötas ka Kurski võitehases, aastal 1923 astus ta aga komsomoli. Ta lõpetas Kurski Maamõõtmis Maaparandustehnikumi, ta ka töötas mõni aeg Kurskis maakorraldajana. Aastal 1928 ta abiellus. 1930 aastal astus ta Kalinininimelisse Moskva Masinaehitusinstituuti, aasta hiljem läks aga üle Dneprodzerzinski Metallurgiaosakonna õhtusesse teaduskonda. 1930ndatel alustas ta parteikarjääri Dnepropetrovskis
Teaduse areng 1920-1930 aastatel Angela Savenkov 9.klass Lauka Põhikool Teaduse areng Eestis Eesti keel- teaduse-ja ametikeel Teadusvaldkonnad: Eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia Kuulsad isikud: Ludivig Puusepp, Paul Nikolai Kogerman, Hans Roland Võrk, Robert Johannes Livländer Teadustööde tegemise kohad Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikool Muud asutustes: Eesti Rahva Muuseumis, Riigi Keskarhiivis, Loodusvarade Instituudis Ludvig Puusepp 21. november 1875 a. Kiiev- 19. oktoober 1942 a. Tartu Arst, neurokirurgia rajaja 1920- Tartu Ülikool, neuroloogia osakond 1921- närvikliiniku rajamine 1923- Eesti Neuroloogide Seltsi esimees Paul Nikolai Kogerman 5. detsember 1891 a. Tallinn- 27. juuli 1951 a. Tallinn Keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja 187 teaduslikku tööd 1921-1936- Tartu Ülikooli orgaanilise keemia...
Referaat Tarapitalased kui 1920. aastate alguse teisitimõtlejad Tallinn 2008 Kirjanduslik rühmitus ,,Tarapita" tegutses aastatel 1921 1922. Sinna kuulusid paljud kuulsad tolleaegsed kirjanikud ja poeedid: Artur Adson, August Alle, Johannes Vares Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. ,,Tarapita" oli kirjanduspoliitiline rühmitus, mis tegeles peamiselt Eesti probleemidega. Tarapitalased juhtisid tähelepanu kehvale kultuuriolukorrale ning võitlesid kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Rahvuslikest ja
See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti pindala on 45 227[5] km². Eestit mõjutab parasvöötme hooajaline kliima. Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, mis on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks. Pealinn ja kõige suurem linn on Tallinn. 1,34 miljoni elanikuga on Eesti Euroopa Liidu üks kõige väiksema elanikkonnaga riike. Eesti oli 22. septembrist 1921 Rahvasteliidu liige ja kuulub 17. septembrist 1991 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, 1. maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Riigikord o 3.1 Valitsus
Tänu reisidele Euroopasse õppis ta varakult prantsuse ja saksa keelt. Ta oli ka väga andekas golfi mängija. Hariduse sai Grotoni koolist ja hiljem Harvardist, lõpetas 1904. Tema eeskujuks sai tema nõbu Theodore Roosevelt, kes oli ka olnud USA president. 1902 kohtus ta oma tulevase naisega Eleanoriga, kellega tal oli 5 last. Oma naist pettis ta Lucy Merceriga, kuid abielu säilis formaalsetel põhjustel ikkagi. 1910-1913 oli ta New Yorgi senaator. 1913-1920 USA mereväe asesekretär. 1921 haigestus ta lastehalvatusse, veetes enamus 20. aastatest üritades end ravida, kui tulemuseta. 1929-1932 oli ta New Yorgi kuberner. 1932 võitis ta USA presidendi valimised. 1934-1936 viis ta läbi Uue Kursi poliitikat, mis aitas USA välja majanduskriisist. Tegevus 2. maailmasõja ajal · 1938-1940 Aitas salajaste läbirääkimistega prantslastel osta Ameerikast sõjalennukeid, eirates USA isolatsiooni poliitikat, Pariisi langedes suunati need lennukid Suurbritanniasse.
ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusriigiks. ENG maj. Tööstus- ja kaubandusmaa, välismaalt toodi sisse vajalikke toorainet, 1921 majanduslik tõus. 6. USA kiire areng: USA Ülemkohus kuulutas põhiseadusvastaseks mõned varem vastu võetud seadused., mis piirasid ettevõtjate vabadust. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutusele võtmist. 7. Miks tekkisid diktatuurid. Paljudes riikides olid inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Tekkisid ühiskonnas muutused: naised said valimisõigused, töölisklass sai ka mõjutada riigi arengut
NIKOLAI TRIIK Kai Leola 12. klass ELUKÄIK Sündis 7. augusti 1884 Tallinnas rätsep- meistri perekonnas 1901-1905 õppis Stieglitzi kunsttööstuskoolis (revolutsioonis osalemise pärast eemaldati koolist) Seejärel A. Laikmaa ateljeekoolis 1906 Peterburis Josef Braszi ateljees 1906 kevadel Soome Kunstiühingu koolis 1906 abiellus Peterburi rikka vabrikandi kunstnikust tütre Valentina Grekovaga 1906 lõpus täiendas end Pariisis ELUKÄIK Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus juhatas aastani 1911 ajakirja Noor-Eesti kunstiosakonda Alates 1913 töötas Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kursuste ja alates 1914 kunsttööstuskooli juhatajana 1919-1921 haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja 1921-1940 Tartu kunstikool "Pallas" (alates 1930 professor) 1940 siirdus tagasi Tallinna Suri 12. augustil 1940 Tallinnas Nikolai Triik on maetud pereko...
Majandus Eesti Vabariik 1920 Kultuur Maareform 1919 1940 Eesti keelne kooliharidus Haldusjaotus Valitsemine Mõisa maade võõrandamine alates algkoolist kuni 11.Maakonda ja asendustalude loomine. Välispoliitika Petseri maakond. Demokraatlik Vabariik ülikoolini. Sisepoliitka olulisemad Tartu rahu 2.veb 1920. Narva jõe tagused alad 1920-1934 ...
Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsioon, väliskaubanduse negatiivne bilanss, ikaldus. 1924 kevad Otto Strandmani uus majanduspoliitika, Euroopa turule, esikohal põllumajandus. VÄLISPOLIITIKA 26. jaanuar 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas Balti riike Ohuallikad Saksamaa ja Venemaa. 1.detsember 1924 EKP üritas relvastatud riigipöördekatset. 22. september 1921 Eestist saab Rahvasteliidu liige SUUR KRIIS (1930-1934) MAJANDUSKRIIS 1930. aastatel langes toiduainete hinnad maailmaturul järsult. Talurahva sissetulekud vähenesid, piirati tootist, talud pankrottistusid, sissevedu ületas väljaveo. Tööpuudus korraldadi hädaabitöid. 27. juuni 1933 devalveeriti Eesti kroon.
osavõtmatu ükskõiksuse vahel. Värvus Tõule omast värvust eesti hobusel ei ole. Värvuselt on eesti hobused keskmiselt 25,8% kõrvid, 15,3% raudjad ja punased, 11,1% mustad, 20,5% hallid, 10,0% kollased, 11,6% võigud, 5,3% hiirjad ja 0,5% albiinod. Aborigeense tunnusena on eesti hobusel tume vööt seljal ja laudjal. Ajalugu Eesti hobuse aretuse alguseks võib lugeda 1921. aastat, mil Haapsalus asutati hobuste tõuselts ja hakati pidama tõuraamatut. Eesti hobust on aretatud peamiselt puhasaretuse teel. Hobuste veojõu, kehakaalu ja kõrguse suurendamiseks toodi aastail 1921…1938 Eestisse 13 soome täkku, kellest väljapaistvamate liinide rajajaks kujunesid Vuhti 136 E,Taru 149 E ja Lari 23 E liinid. Eesti hobune on kantud Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2001. a määruses nr. 42 (RT I 2001, 14,
Ajalo o line s ündmus Ee s ti po liitika 1910-1940 Te gi: Juhe ndaja: 1910 Noor Ee s ti liikumine · Tartus kokku tulnud noorte rühmitus · eestikeelse linnakultuuri algust · modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado
parteiks, mille juhiks Benito Mussolini. - Fasistid lõid relvastatud salke- mustsärklased, kes võitlesid kommunistide ja kurjategijatega. - Mussolini pidas rahvust tähtsamaks kui üksikisikut või ühiskonnaklassi, see õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus inimelude väärtus on väike ja nende ohverdamine on riigi ja rahvuse nimel õigustatud. - Mussolini muutus Euroopa diktaatorite ning mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. - 1921 saavutas parlamendivalimistel võidu fasistlik partei - 1922 määrati Mussolini peaministriks. Valitsuses oli ka teisi erakondi ja väliselt säilis demokraatlik riik - 1925 kehtsestati üheparteisüsteem: algas fasistliku diktatuuri kinnistamine - võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja koonduslaagreid, seadused mis andsis Mussolinile piiramatu võimu Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Adolf Hitler 1889-1945 sündinud Austrias- füürer- al
P.Keres- maletaja, tõusis maailma tippu I. Duncan- tantsja, vabatantsu looja, tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid S. Dali- maailmakuulus Hispaania sürrealistlik kunstnik, tema maalid esitlesid vaatajate pööraseid unenäolisi kujutlemi, C. Chaplin- üks selle aja kuulsamaid lavastajaid- näitlejaid, tema komöödiad naerutasid miljoneid inimesi üle kogu maailma. Mängis draamakomöödia”Laps” 1921 E. Hemingwey- meister kirjanik, kirjutanud palju väga kuulsaid teoseid Millal toimus? Saksa okupatsioon- 1918 märts- november Eesti Vabadussõda- 1918-1920 Võnnu vallutamine Landeswehri sõjas- 23. Juuni 1919 Tartu rahu sõlmimine- 2. Veb 1920 I põhiseaduse kehtimahakkamine- 15. Juuni 1920 Kes olid, mida tegid? J. Laidoner – endine sõjavägede ülemjuhataja, teostas 12. Märtsn 1934 sõjaväelise riigipöörde J
Töölispartei noorteorganisatsioon. 10) ENAMLASED – bolševikud, kommunistid Venemaal 11) KOMITERN – Kommunistlik Internatsionaal, rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendas eri riikide kommunistlikke parteisid ning mille lõppeesmärk oli maailmarevolutsioon 12) SÕJAKOMMUNISM – oli Nõukogude Liidu majanduspoliitika kodusõja ajal 1918-1921 13) NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. 14) KULAK – nõukogude kõnepruugis rikas talunik, kes kuulus likvideerimisele 15) KOLHOOS – põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand KOMMUNISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1917-1991 Põhiseisukohad: 1. Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. 2. Kõik inimesed on võrdesed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 3
USA. I maailmasõda andis USA-le majandusliku võimsuse - kui enne sõda tuli USA-l maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud nn. maailma töökojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei / W.Wilson- pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. Laiemat kõlapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 1921-1933 võimul Vabariiklik Partei, kelle põhimõteteks oli: riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kõigi võimaluste maad, kus igast
(Nationalsozialistiche Deutsche Arbeiterpartei - NSDAP). Väljend natsionaal-ehk rahvussotsialistlik pärines Austriast, kus sealsed juudivastased töölisgrupid püüdsid end vastandada sotsiaaldemokraatlikule parteile, mille juhtkonna hulgas oli palju juute. 1921. a. juulis sai Hitlerist juba partei täielik liider - Juht e. Führer. Partei liikmeid hakati kutsuma natsideks. Kuigi Hitler lahkus sõjaväeteenistusest, jäi NSDAP endiselt tihedalt seotuks armeega. 1921. a. loodi partei juurde SA (Sturmabteilung e. rünnakurühm), mille liikmeid nende vormirõiva järgi ka pruunsärklasteks hüüti. SA-d juhtis staabiülem Ernst Röhm. 1923. a. tekkinud rasket olukorda riigis ruttas ära kasutama ka NSDAP. Partei häälekandja "Völkischer Beobachter" toimetajaks sai Tallinnast pärit Alfred Rosenberg. Ajaleht hakkas ilmuma iga päev, õhutades rahvamasse võimuhaaramisele. 8. XI 1923. a. üritas Hitler korraldada Münchenis riigipööret
I maailmasda andis USA-le majandusliku vimsuse - kui enne sda tuli USA-l maksta vlgu Euroopa riikidele, siis peale sda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. USA oli muutunud nn. maailma tkojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Konveierssteemi laialdane kasutamine ja masstootmine vimaldas lhendada tpeva 8-le tunnile, suurendada ttasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kttesaadavaks enamikule ameeriklastest. Kuni 1921 vimul Demokraatlik Partei - W.Wilson- pooldasid riigivimu sekkumist hiskonna probleemidesse selleks, et hiskonda reformida. 1920.a. said naised USA-s valimisiguse. Ttavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul vis theldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA hiskonnas: sagenesid streigid aktiviseerusid vasakradikaalid loodi Kommunistlik Partei toimus mitmeid terroriakte jne.
Eisnteinist tähtsaim. Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm 18. aprill 1955 Princeton) oli Saksamaal sündinud ning hiljem Sveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi füüsikateoreetik. Paljud peavad teda 20. sajandi suurimaks teadlaseks. Einstein lõi relatiivsusteooria ning aitas kaasa ka kvantmehaanika, statistilise mehaanika jakosmoloogia arengule. Aastal 1921 sai ta Nobeli preemia füüsikas teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Vastuvõtule Stockholmi sõitis ta tagasihoidliku inimesena kolmanda klassi piletiga. Einstein sai maailmakuulsaks pärast üldrelatiivsusteooria formuleerimist novembris 1915. Hiljem ületas tema kuulsus kõikide teiste teadlaste oma ajaloos, ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust.
Dámaso Alonso stiili anal üüs Dámaso Alonso y Fernández de las Redondas (22.10.1898 - 25.01.1990) oli poeet, filoloog ja kirjanduskriitik. Kuigi ta kuulus 27. aasta generatsiooni liikmete hulka, jääb tema paremini tuntud looming 1940ndatesse ja sealt edasi. Alonso kirjandusliku karjääri saab jagada kaheks. Tema varajasi töid nagu 1921.a. ,,Poemas puros; Poemillas de la ciudad" ja 1925. a ,,El viento y el verso" peetakse 27. aasta generatsiooni liikmeteist madalamaks. Ta ise on ennast nimeatanud osalise ajaga poeediks (poeta de rachas). Samas tema küpsemaid töid, eriti ,,Hijos de ira" (1944 ja 1946) on tunnustatud kui kirjanduses oluliseimat kodusõjajärgsetel aastatel. Esimestes luuletustes ilmneb Antonio Machado ja Juan Ramón Jiménes'i mõjutusi. Tema
KOMMUNISTLIK VENEMAA *1917. a enamlaste (bolsevike) võimule tulek (Nõukogude riigi loomine) Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu; Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitekomitee *1918. a riigi ametlik nimetus: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik; Asutava Kogu laiali saatmine; Venemaa viimase keisri Nikolai II tapmine; Sõjakommunism *1918. a - 1920. a kodusõda (13 milj inimest surma) (enamlaste võit) *1919. a Kommunistlik Internatsionaal (Komintern) - rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon *1920. a võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin ("suur hüpe") - sotsialistlik suurtööstus, kolhoosikord, riigi sõjalise võimuse tugevdamine; revolutsiooni õhutamine Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt; segamajandus; probleemid viljavarumisega *1921. a Uus Majanduspoliitika *1922. a NSV liidu loomine : Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia (lõpetati 16 lv-ga) *1924. a Lenin suri *1927. a...
saavutanud. · 1917. a veebruaris kukutati Venemaal tsaar ja pärast seda naasis Lenin kodumaale. Koos Lev Trotskiga organiseeris ta sama aasta novembris enamlaste (bolsevike) riigipöörde, et Ajutine Valitsus võimult kukutada. See õnnestus ja pärast seda moodustati esimene nõukogude valitsus, mille juhiks sai Lenin. · 1918-1921. a organiseeris ta riiki ning juhtis võitlust välismaise interventsiooni ja sisemise kontrrevolutsiooni vastu (Venemaa kodusõda). · 1921. a kavandas Lenin uue majanduspoliitika ja järgmisel aastal moodustati tema juhtimisel Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL). · Ta suri aastal 1924, 21. jaanuaril ning peale teda asus riiki juhtima Jossif Stalin. pildil: Lenin ja Stalin 1920. a alguses Pildid aastast 1920 15. mai 1923, üks viimaseid pilte Leninist. Leninism · Leninism (ka marksism-leninism) on Lenini poolt loodud ideoloogia, mida ta kasutas oma valitsemise ajal ning mis
Mart Saar ja Cyrillius Kreek Koostas: Heli Kopter Cyrillius Kreek (1889-1962) Õping, töö ja elu lõpp 1908-1911 Õppis Peterburi Konservatooriumis trombooni 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat 1919-1920 muusikaõpetaja Rakvere Õpetajate Seminaris 1920-1921 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1921-1932 Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides 1944-1950 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservatooriumis Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist Kreek oskab hoiduda äärmustest, tema teosed on nüansirikkad ja läbimõeldud. Kuulsamad koorilau...
2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piiri (Reini tagatispakt sõlmiti kuna Prants. haaras endale Saksamaa territooriume). Garanteerima pidid seda Inglismaa ja Itaalia. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu. 3) Rapallo konverents 1921 päevakorras oli Nõukogude Venemaa küsimus. Venemaal olid võimule tulnud kommunistid, sellest oli saanud kommunistlik riik (45% elanikkonnast hävitati). Nõukogude Venemaa ja Saksamaa sõlmivad koostöölepingu. 1923-24 tutvus USA komisjon Saksa majandusolukorraga (Saksamaa ei jõudnud reparatsioone maksta). Komisjoni liige kinnitas Davesi plaani, mis nägi ette Saksamaa reparatsioonide vähendamist, anda Saksamaale laenu ja võimaldada investeeringut. Davesi plaani toetasid teised riigid
väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine (nt. fasistlik Itaalia, natsionalistlik Saksamaa, kommunistlik NSV Liit). Mitmeparteisüsteem oli asendatud juhikultuse, ühepartei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Inimese täielikku allutamist riigisüsteemile põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Juht toetus valitsevale ja ainsale lubatud parteile. 1921 tuli võimule Benito Mussolini, 1922. a. marssis ta koos mustsärklastega Rooma, kus ta peaministriks nimetati. 1925. kehtestati üheparteisüsteem, maj. olukord hakkas paranema, vallutati Abessiinia, Albaania ja mõned teised alad, Itaalia kuulutati impeeriumiks. Propaganda on uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad probleemid, nagu näiteks haigused, vaesus, töötus, kuritegevus. 1917
Eestisse naasis 1913. aastal. Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Nikolai Triik oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 19191920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal Eesti kunsti ülevaatenäituse ettevalmistamisel ja esines samal näitusel. Aastast 1920 kunstiühingu "Pallas" liige. Aastal 1921 siirdus Tartusse, asus tööle kunstikoolis "Pallas", juhatas seal aastatel 19221926 oma maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt kooli juhataja kohusetäitja (19241925). Aastatel 19261928 oli Tallinnas vabakunstnik. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist
Teabeküsimustik. Friedebert Tuglase kohta. Raili Liiva. 9.klass 1) Tuglase kodanikunimi oli Friedebert Mihkelson (aastani 1923). 2) Tuglas sündis 2.märts, 1886 aastal, Ahjas, Mihkelsonide peres. 3) Ta on õppinud Prangli kihelkonnakoolis, Tartu linnakoolis & Hugo Trefferi gümnaasiumis. 4) 1905. aastal võttis F. Tuglas osa revolutsioonist, ta arreteeriti detsmebris ja ta veetis 2 aastat Toompea vanglas. 5) 1906-1917 veetis ta pealmiselt Pariisis, Soomes, Saksamaal ja teisest Euroopa riikides ( valenime all ) paguluses. 6) Aktiivselt on ta olnud seotud rühmitustega ,, Noor Eesti'' , 1921-1922 oli Tuglas ühingu ,,Tarapita'' esindaja. 7) On astutanud ja toimnetanud ajakirju nagu, ,, Siuru'' (1917-1919), ,,Tarapita'' (1921-1922), Eesti kirjanikkude liit" ( 1925-1927) ,, Looming ,'' ( 1923-1926) 8) Rahutute aegade tõttu jäi Tuglasel gümnaasium lõpetamata ja ülikooli astumatta. Akadeemilise ...
Tammsaare on : *Eesti kirjanduse suurim eepiline talent *Iseseisev juurdleja põhiliste eluprobleemide üle *Seltskonnakroonik ja kombekriitik *Jutuveeretaja *Kodukootud filosoof-targutaja *Naiselik uneleja Elukäik Tammsaare (1878-1940) Sündinud on ta tänapäeva Vargamäel 30.Jan 1878 aastal sündis Isa oli Peeter Hannsen, tubli taluperemees Haridustee: *1886- Sääsküla vallakool *1888- Prümli vallakool *1892- Väike-Maarja kihelkonnakool *1898-1902- H.Treffneri gümnaasium *1907-1911-Tartu ülikool-jäi lõpetamata tervise tõttu Edasin elukäik: *1903-1907-ajakirjanik Tallinnas *(,,Sõnumed", ,,Teataja") *1912 Kaukaasias tervist parandamas *1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikumis *1914-1919 Koitjärve periood *1919- Kolis Tallinnasse *13.03-1920 abiellus Käthe Veltmaniga *17.02.1921 poja Eeriku sünd *A.H.Tammsaare suri 1.märtsil 1940 aastal A.H.Tammsaare tõlkijana *Tõlketegevusega alustas juba Treffneri gümnaasiumis *Oluline elatusallikas...
KARL MENNING 11. MAI 1874 – 5. MÄRTS 1941 Ceilis Keermann Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 1 ELUKÄIK • 11. mai 1874 Tartu • Teatrijuht, lavastaja, kriitik • Diplomaat • abielus Irmgard Voigtländeriga (14. veebruaril 1963) • 5. märts 1941 Tartu Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 2 HARIDUSTEE • Tartu 2. algkool • 1885–1893 Aleksandri gümnaasium • 1893–1902 Tartu Ülikooli usuteaduskond • 1904 Max Reinhardt ja Otto Brahm Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 3 KARJÄÄR • Võru praostkonnas abipastor • 1906 Eesti esimene kutseline teater Vanemuine (teatrijuht ja lavastaja) • 1911–1912 Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana • 1914–1918 Tallinnas Päevalehe teatri- ja kontserdiarvustaja Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 4 • 1918–1921 Eesti esindaja Skandinaavia riikides •...
..........................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 LAPSEPÕLV................................................................................................................. 4 KOOLITEEKOND.........................................................................................................6 ELU TARTUS AASTATEL 1910- 1921.......................................................................7 TALLINNAS JA HÜPASSAARES AASTATEL 1921- 1930....................................10 HÜPASSAARES AASTATEL 1930 1939...............................................................13 TALLINNAS AASTATEL 1943 1963.....................................................................16 KOKKUVÕTE.............................................................................................................17 KASUTATUD KIRJANDUS
Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USA-le ca 500 miljonit dollarit aastas. 15* USA oli muutunud nn. maailma töökojaks - seal toodeti 40% maailma terasest, 60% naftast ja 85% autodest. Konveiersüsteemi laialdane kasutamine ja masstootmine võimaldas lühendada tööpäeva 8-le tunnile; suurendada töötasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. 16* Kuni 1921 võimul Demokraatlik Partei / W.Wilson- pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida. 17* 1920.a. said naised USA-s valimisõiguse. Töötavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul võis täheldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA ühiskonnas: 37* sagenesid streigid 38* aktiviseerusid vasakradikaalid 39* loodi Kommunistlik Partei 40* toimus mitmeid terroriakte jne.
Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris, esines organisti ja pianistina ning osales aktiivselt linna muusikaelus. Saare suhet eesti kultuuri mõjutas oluliselt rühmitus "Noor-Eesti". Aastal 1921 hävisid tulekahjus Saare kodu, sealjuures hulk teoste käsikirju ja suurepärane raamatukogu. Samal aastal kolis ta Tallinna. Seal pühendus Saar peamiselt heliloomingule, kuid esines ka pianisti ja organistina, nii saatjana kui ka improvisaatorina. Aastatel 1928 1929 toimetas ta muusikaajakirja "Muusikaleht". Aastatel 19321943 elas Saar isatalus Hüpassaares, kus hiljem veetis kõik oma suved. 1956. aastal tabas heliloojat halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ning pühendus
1921- 1924- . 1932- 1989- . . «. . .». , . . .
kandepind, tekkis palju uusi seltse. Eriti võimsalt arenes jalgpall, sest see ala on baaside ja vahendite osas üpris vahenõudlik. Just 1920. aasta, kui loodi Eesti Spordiliit, ning sellele järgnenud aastad olid koondatud spordiliikumise rajamise ja otsimisega. Muidugi kasinates võimalustes. Kuid arengu tulemusena ei suutnud ESL enam juhtorgani rolliga toime tulla, tekkisid esimesed erialased keskorganisatsioonid. Esimesena iseseisvusid jalgpall ja talisport moodustades 1921. aastal vastavalt Eesti Jalgpalli Liidu(1921 aastal)ja Eesti Talispordi Liidu(1921. aastal). Kuna ESL jäi tegelema üksnes kergejõustikuga tekkis vajadus uue keskorganisatsiooni järele, mis suudaks koordineerida kogu sporti. 1922. aasta detsembris asutatigi Eesti Spordi Keskliit(ESK). Esimeheks valiti Gustav Laanekõrb. Ta sai ametis olla 3 kuud, märtsis 1923 valiti esimeheks L. Tõnson. ESL lõpetas tegevuse keskorganisatsioonina ning jäi eksisteerima
Homiliuse oreliklassis mille ta lõpetas 1908. aastal. 1909-1911. aastal õppis ta samas koolis A. Ljadovi ja N.Rimski- Korsakovi juures kompositsiooni.Suvevaheaegadel käis Saar Eestis rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist, valis Saar oma elu- ja töökohaks Eesti tolleaegse kultuuri keskuse- ülikoolilinna Tartu. 1.3 MART SAARE EDASINE ELU Elades Tartus, töötas Saar Tartu Kõrgemas Muusikakoolis muusikaõpetajana, organisti ja pianistina( 1920- 1921 ). 1921. aasta sügisel põles maha Saare maja Tartus, koos helilooj teoste käsikirjadega tuhaks. Selles põlengus hävis üle seitsmekümne klaveripala, üle viiekümne koorilaulu, ligi nelikümmend soololaul. Tartu muusikasõbrad püüdsid Sart tema raskes majanduslikus olukorras toetada omavahel kogutud rahasummaga. Pärast põlengut asus Saar elama Tallinnasse. Olles Tallinnas pühendas ta end täielikult loomingule. Saar reisis tihti Tallinna ning oma kodukoha Hüpassaare vahet. 1927
kasvanud, idüllitu, kuid nukralt tundesoe luuletus sügissajus ja uduvinas heinakuhja all kükitavast karjalapsest, kes hoiab peremehe loomi. Luuletus avaldati esimest korda ajakirjanduses 1916. aastal ja leidis kiiresti koha koolilugemikes, püsides seal tänini. Eesti luuleklassika raudvarasse kuuludes on " Eesti pastoraal " olnud ühtlasi Alle tõlgitavamaid luuletusi. Kirjaniku teine luuletuskogu " Carmina barbata " jõudis avalikkuse ette 1921. a. kevadel, pakkudes Tuglase kinnitust mööda " õnneliku erandi viimase aja ajalaulude hulgas ", kuna Alle värsid olid vabad muude laulikute halemeelsusest või abstraktsusest, isikupärasemad oma naturalistliku lopsakuse, sarkasmi ja raevuka eitamispaatosega. Motiivide, meeleolude ja mõtteviisi poolest võiks " Carmina barbata'le " õige lähedaseks pidada põhiosas samuti 1921. a. kevadeks valminud poeemi " Laul kleidist
tuhanded inimesed. 2. TEOSED 3 O. Lutsu kõige esimene ja tuntuim raamat oli koolimälestustel põhinev ,,Kevade" (1912) Sellele järgnes terve Tootsi-lugude sari: ,,Suvi"(1918), ,,Tootsi pulm"(1921), ,,Argipäev"(1924) ja ,,Sügis"(1938). 2.1 Teised raamatud ,,Kirjutatud on..." - novell 1914. ,,Kirjad Maariale" - novell 1919. ,,Karava(a)n" - novell 1920. ,,Harald tegutseb" - novell 1921. ,,Andrese elukäik" - jutustus 1923. ,,Liling" - romaan 1924. ,,Ants Lintner" - jutustus 1926. ,,Olga Nukrus" - jutustus 1926. ,,Õpilane Valter" - jutustus 1927. ,,Udu" - jutustus 1928. ,,Pankrot" - jutustus 1929. ,,Avasilmi" (või esimesed sammud) - jutustus 1932. ,,Tagahoovis" - jutustus 1933. ,,Tuulesellid" - novell 1933. ,,Vaikne nurgake" - novell1934. ,,Väino Lehtmetsa noorpõlv" - 1935. ,,Maa ja linn" - kaks muistset lugu 1939.
Versailles' rahu Rahvasteliidu loomine 1920 - 1918-1920 kodusõda - 1919 Komintern - maailmarevolutsiooni idee 1921-1929 - Kroonlinna mäss 1921 1921 1927 NEP kultuur peab teenima valitsevat parteid ja olema propaganda tööriistaks. Eriline - NSVL moodustamine 1922 dets. tähtsus filmikunstil - Eisenstein
Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari tekkisid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia; Serbia, senised AU lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (Jugoslaavia) Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome Saksamaa kaotas osa territooriumist, asumaad ja suurriigiseisundi USA sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele, 1921. a oli Euroopa riikide völg USAle 21miljoni Itaalia ja Jaapan jäid ilma territooriumidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid Probleemid Saksamaal pärast I MS Majandusprobleemid Antandi riigid raskendasid sksm olukorda, kuna saksamaa ei suutnud maksta neile reparatsioone. Saksamaa ei suutnud reparatsioone Antandi riikidele maksta sp okupeeris Prantsusmaa 1923.a saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri.
, . 1915 . . .. , .. , . . 1915 . , , , . : , , , , , . 1916 «» 1921 « ». . , 1922 . . 1923 , «». -- , . . « », : « 036», « ». ( 1924 ), , .. -- -- 1925 . : « », « », « » « ». « ».
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
