...................... 5 2.3Uku Uusberg....................................................................................................... 6 2.4Ingomar Vihmar.................................................................................................. 6 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................. 7 3 1 TEATRI AJALUGU Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920, sügisel alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Seal teatrihariduse saanud noored näitlejad asutasid eraldiseisva Draamastuudio Teatri. Draamastuudios mängisid nad väga mitmekesist repertuaari. Pärast, 1937. aastal nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid, Eesti
Mõdriku 2014 SOLOMON ELIOT ASCH (14.071907- 20.02.1996) Asch oli Poola päritoluga Ameerika psühholoog ja sotsiaalpsühholoogia teerajaja. Ta sündis Varssavis 1907 aastal juudi perekonnas ja kasvas üles Poola väikelinnas Lowicz. 1920 aastal emigreerus Aschide pere Ameerikasse, kus nad elasid New Yorgis. Sõbrad kutsusid teda Shlaym. Ameerikas läks ta naabruses asuvasse Rahvakooli kuuendasse klassi. Kuna ta ei osanud hästi inglise keelt, siis alguse oli tal koolis raskusi suhtlemisega. Peale kooli lõpetamist astus ta Townsend Harris Keskkooli ja pärast selle
Eesotsas seisis Jaan Anvelt. Eestlased Vabadussõjas Alguses olid eestlased ebaedukad puudus valmisolek, varustus, oskused, kogemus, sõjamehi oli vähe Lõpuks siiski võideti Sõtta läksid paljud noored mehed ja poisid Sündmused 28. nov 1918 Narva lahing, Punaarmee võitis! 30.-31. jaanuar 1919 Paju lahing, Eesti võit! Suvi 1919 Landeswehri sõda Eesti + Läti baltisakslased 23. juuni 1919 Võnnu lahing, Eesti võit!! Dets 1919 rahukõnelused Tartus, 2. veebruar 1920 Tartu Rahu ja seega Eesti võit! Eesti võitis, Nõukogude Venemaa kaotas. Venemaa tunnustas Eesti Vabariiki, saime 15 000 kuldrubla sõjahüvitiseks. Võidu põhjused: terve Eesti võitles vabaduse nimel, andekad väejuhid Laidoner, Kuperjanov, Pitka, soomusrongid, abiväed, kõik ressursid rakendati rindeteenistusse. Jalaväe diviisiülem J. Tõnisson Jaan Poska Eesti delegatsiooni juht Tartu rahukõneluse ajal, kirjutas alla eestlaste poolt
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE EESTI SPORDI AJALUGU Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu SISUKORD Asutatakse „Eesti spordileht“ 20. aprill 1920.........................................................3 Antverpeni olümpiamängud 15. august 1920........................................................5 Eesti esimesed suusavõistlused 20. jaanuar 1921.................................................7 Esimesed MM-võistlused ja nende medalid 30. aprill 1922....................................8 Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924.............................................................9 Spordielu arendamine 1920. Aastatel juuni 1926................................................10 Sankt Moritzi ja Amsterdami olümpiamängud 08
dem. hääletavad selle vastu, siis kõrvaldab Hitler ka nemad. 1934 sureb president Hindenburg, kes oli näinud Hitleri ohtu. Hitler teatab et võtab presidendi funktsioonid enda peale. Kogu võim on seega tema käes. Samal aastal tuleb nugade öö- kõrvaldab konkurendid iseenda parteist, laseb maha. 1935 võetakse vastu Nürnbergi seadused. 6. Iseloomusta Eestit sõdadevahelisel ajal (Vabadussõjda lõpust, detsembrimäss, uued Põhiseadused, ,,vaikiv ajastu") 2. veb 1920 Tartu rahu. Samal aastav võeti vastu ka põhiseadus mis oli väga demokraatlik ja see oli isegi srélle miinuseks, sest parlamenti said ka väga väikesed parteid ja tekkis killustumus. Oli suur kommunitide mõju. 1924 1. Detsember kommunistide riigipööre. Tahavad vallutaa sidekeskused ja samal ajal on piiridel veneväed, kes kõik ootavad vaid käsku siseneda. Postimaja vallutatakse. Sõjakooli rünnatakse ja seal saab mitu poissi surma, keda hiljem alati rivistusel ette loeti
Kuidas suudeti Eestis 1920 aastael demokraatliku riigikorda hoida ja miks asendus demokraatia autoritarismiga 1930 aastal Vene võimu alt vabanendu Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920 aasta põhisedause kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament-Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Seega, presidenti ametikohta ei loodud. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt parteid. Kuna erakondi oli palju, ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitused. Vastuoldue tõttu osutusid koalitsioond ebapüsivaks ja enamik lagunes kiiresti. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Eelnevale põhinedes saab õelda, et paljud tehased ja ärid läksid pankrotti ja tööpuudus kasvas. Sellele põhin...
Ajalugu Asutava Kogu valimised ja tegevus 1919 - 1920. Eesti Vabariigi 1. põhiseaduse vastuvõtmine ja parlamentaarse demokraatia kujunemine, maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine. Asutav Kogu uue riigi tekkides või riigikorra muutudes valitav parlament, peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 120-liikmeline Asutav Kogu asus tööle 23. aprillil 1919 ning töötas kuni 1920. aasta lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Strandmaniga. 2) Võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus 15. juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim). Täidesaatvat võimu hakkas teostama Vabariigi Valitsus.
Mängiti ka maailmaklassikat, näiteks 1913 valminud "Estonia" uus hoone avati Sheakspeare "Hamletiga". Maailmasõda oli teatrile tõsiseks katsumuseks. 1914. aastal muudeti kontsertsaali osa laatsaretiks. Samuti lahkus tol perioodil seltsijuhatusega tülli läinud Paul Pinna (naasis paari aasta pärast) ning suri Theodor Altermann. Kuid rahvas käis siiski teatris ning enim külastatud olid just opreretid, mis aitasid sõjakoledusi mingiks ajaks unustada. 15. Teatrisüsteem 1920.-1930. aastail: teatrid, tegutsemisprintsiibid, rahastamine. Eesti vabariigi aegu kujuneb esindusteatriks Estonia. Eriti tugev on estonia positsioon 1920ndatel (omades üle 50% kõigist teatrikülastustest), teised teatrid jõuavad järjepeale alles 1930ndatel, kuid estonia säilitab juhtiva positsioonis (30-35% kõigist teatrikülastustest). Seevastu Vanemuine on kriisis. Kriis saab tegelikult alguse Menningu lahkumisega.
Eesti majanduse potentsiaal on alati olnud seotud ekspordiga. Juba iseseisvumisest alates on Eesti otsinud aktiivset välisturgu. 1920. aastail sõlmitud kaubandusleping Suurbritannia, Soome, Läti, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi, Taani, Ameerika Ühendriikide, NSV Liidu, Türgi, Bulgaaria jt riikidega avasid Eestile nende maade turgudele ukse ning panid aluse püsivatele väliskaubandussuhetele. (Eesti Vabariigi... 2017) Algselt oli Läti, Leedu, Taani ja Rootsi turul tegutsemine piiratud, kuna kõigi nende riikide majandusstruktuurid sarnanesid Eesti omale, kõigis nimetatud riikides, k.a. Eestis, oli
Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnustanud, vaid kehtestas Eestis terrorreziimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsevat Balti hertsogriiki. Eesti rahvuslasi kiusati taga, rahvusväeosad saadeti laiali, algas hariduse ja avaliku elu saksastamine, majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Saksamaa kokkuvarisemine I maailmasõjas võimaldas taas kokku tulla Eesti Ajutisel Valitsusel, kes alustas saksa okupatsioonivägedet võimu ülevõtmist. 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 toimus Vabadussõda kus eestalsed kindlustasid Eesti Vabariigi püsimajäämise ja võimaluse ehitada üles rahvusriiki 20 aasta jooksul. 1920 - 1934 aastail oli Eestis Vaikiv ajastu. Vabariigis valitses demokraatlik parlamentaarne riigikord. 1934 a. toimus riigipööre: Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, arreteeriti vapside liidreid, Keelustati nende organisatsioon, alustati puhastust riigiaparaadis. Riigikogu saadeti suvepuhkusele.
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil
Miks Saksamaa kaotas sõja? Schlieffeni plaani läbikukkumine, sõda kahel rindel Antanti ülekaal merel jättis Saksamaa mereblokaadi olukorda Allveelaevade kampaania kukkus läbi tänu konvoide süsteemi loomisele USA sõttaastumine 1917 tagas uue tugeva jõu Antanti poolel Poliitilised liidrid olid pädevamad ning vägede koostöö lahingutes parem Saksamaa liitlased olid nõrgad, neid oli vähem. Pariisi rahukonverents 1919. jaan 1920. jaan Võitjariigid leppisid kokku Euroopa sõjajärgses korralduses ja riigipiirides Kaotajate esindusi ja Nõukogude Venemaad ei kutsutud Olulisemad delegatsioonid ja nende juhid: Ameerika Ühendriigid- W. Wilson idealist, 14 punkti Prantsusmaa- G. Clemenceau soovis saada max hüvitist Inglismaa- Lloyd Georg valmis kompromissideks Rahu tingimused reparatsioonide maksmine territooriumi kärpimine võitjate huvides
Konverentsi eesmärgiks oli rahulepingute koostamine, teha kokkuvõte Esimese maailmasõja tulemustest, määrata kindlaks maailma sõjajärgne korraldus, seada tingimused kaotanud Keskriikidele. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja USA juhtide poolt. Tehtud otsused olid kaotajate suhtes ülekohtused. Pariisi rahukonverents kestis 21. jaanuarini 1920. aastal. Tähtsaim leping oli rahukonverentsi ajal Versailles`s rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga, mis allkirjastati 28.06.1919. Selle kohaselt pidi andma Saksamaa Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Selle tõttu kaotas Saksamaa kaheksandiku oma pindalast. Ümberjaotamisel ei arvestatud ka elanike soove. Veel kehtestati Saksamaale sõjalisi piiranguid: Sõjaväge vähendati 100 000 meheni, võis olla ainult
· Tähtsaim aine koolis kehaline kasvatus · Naistel pidi olema 4 last orden · Alates 1939 pidid lapsed liituma lasteorganisatsioonidega · Kõik mehed al. 18a. pidid läbima tööteenistuse füüsiline töö pärast seda al. 1935a sõjaväeteenistus 2 a. · Tööpuudus 1933 6 miljonit inimest 1939 0 töötut Hitler: · Austria päritolu · Viha slaavlaste ja juutide vastu · Osales I MS, raudrist · 1920 liitus natsionaalsotsialistliku töölisparteiga, hakkas levitama ideed puhtast rassist · Hakkas rõhuma valitsust ja nõudis Versailles'i rahulepingu tühistamist · Hitler ajas juudid vaeste linnaosadesse ning nende vara konfiskeeriti, lõpuks vangistati juudid laagritesse · Pärast Hinderburgi surma 1934.aastal nimetas Hitler end Füüreriks · Tegi kannapöörde majanduses, keskendudes sõjatehnika arendamisele.
võimule tulekut ning haarata enda kättesse võim. 6. Vaikiv ajastu, selle tunnused Perioodi 1934-1938 nimetatakse Vaikivaks ajastuks, selle tunnused on see, et Riigikogu on laiali saadetud ning rahval puudub võimalus riigi elus kaasa rääkida. 7. Selgita: koalitsioonivalitsus, riigivanem, vapsid, president, vaikiv ajastu. koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. riigivanem riigipea president. vapsid Vabadussõjalased, kes olid Eesti 1920. 1930. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. president - vaikiv ajastu - perioodi 1934-1938 nimetatakse Vaikivaks ajastuks. 8. Eesti Vabariik demokraatliku parlamentarismi aastatel, vaikival ajastul. Osata võrrelda järgmiste tunnuste alusel: 1) rahva õigused ja vabadused; 2) riigivõimuaparaat; 3) parteid; 4) majandus;
alustas ulatuslikke rünnakuid Narva kaitseliinidele. Rünnakule tulid ülekaalukad jõud enam kui 160000 mehe ja 200 suurtükiga. Narva kaitselahingud (november-detsember 1919)osutusid kõige ohvriterohkeimaks kus suurte kaotuste hinnaga õnnestus ülekaalukas pealetung tagasi lüüa. Rahuläbirääkimiste Vene poole järeleandlikkus suurenes sedamööda, kuidas rauges punavägede jõud Narva all ja 3.jaanuaril 1920 peale kokkulepet algas vaherahu ning rahulepinguni jõuti 2.veebruaril 1920 Tartus. Tartu rahu lepinguga loobus Venemaa igaveseks kõikidest õigustest Eestile. Venemaa tunnistas ühe esimese riigina de jure Eesti Vabariiki. Rahulepingu kohaselt läksid Eesti riigi koosseisu ka mõned peamiselt vene-eesti segaelanikkonnaga vallad Narvataguses ja Petserimaal (Setumaa). Pooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil teisele poolele vaenulike jõudude tegevust – selle tulemusena saatis Venemaa Ukrainas võitleva punase Eesti kütidiviisi. Venemaal olevad eestlased ja
Carl Orff 10.07.1895-29.03.1982 20.sajandi saksa helilooja Carl Orff sündis Baieris sõjaväelase peres. Alustas 5 aastaselt klaveri õppimist. Sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias. Pärast muusikaakadeemia lõpetamist töötas Müncheni väikeses teatris kontertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda : Alice Solscher (1920- 1925),Alice Willert (1939-1953),Luise Rinder (1954-1959) ja Liselotte Schmitz (1960) Ainus laps Godela,tema esimesest abielust. Alates 1925.aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika-ja tantsukoolis. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile,koorile ja solistidele `'Carmina Burana'' (1937) On kirjutanud muinasjuttoopereid `'Kuu'' (1939) `'Tark naine'' (1943) Muusikalise tausta tragöödiale `'Antigone'' (1949) Muusika Shakespeare'i komöödiale `'Suveöö unenägu'' (1964) Ooperi või muusikalise etenduse `'Aegade lõpu komöödia'...
Loodearmee pealetund takistas läbirääkimisi. 1919 detsembris algasid ägedad heitlused Narva pärast ning andsid eestlaste pihta võimsaid tulelööke. Läbimurre ebaõnnestus, punased lõpetasid pealetungi. Samal ajal peeti Tartus rahukonverents. J.Poska taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnustamist ja idapiiri kindlaks määramist. Olid vaidlused kuid venelased andsid järele ja 31.12 kirjutasid lepingule alla, kehtima hakkas see 3.jaanuaril 1920 kell 10.30=Vabadussõja lõpp. 7) Eesti Vabariik 1920.aastatel (valitsemise korraldus, välispoliitilised suunad, majandus)? Demokraatlik ja vabariiklik riigikord hakkasid realiseeruma alles pärast Veebruarirevolutsiooni. Eestli püüdles demokraatia poole. 23.aprillil 1919 moodustati Asutav Kogu, et võtta vastu esimese põhiseaduse. 15.juunil 1920 võeti vastu esimene põhiseadus mis sätestas kodanikuõigused: täielik
Nii puhkes relvakonflikt Võnnu lahing 23. juunil 1918, mille võitsid eestlased Eesti soomusrongid jõudsid Riiani, mistõttu tuli Goltzi vägedel taanduda ja Krlis Ulmanise valitsus sai võimule naasta. Kurss rahule Vene valitsus tegi ettepaneku alustada läbirääkimisi. Detsembris 1919 heitlused Narva pärast venelaste läbimurre ebaõnnestus. Tartus Rahukonverents Jaan Poska juhtimisel (venemaa juht Adolf Joffe). 2. Vaabruar 1920 kell 10:30 lõpetati Tartu Rahuga Vabadussõda: * Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust, loobudes ,,igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti maa ja rahva kohta * Eestile Narva-tagused alad ja Petserimaa, Setumaa ühendati Eestiga * Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees * Eesti sai Vene kullafondist 15 miljonit kuldrubla * iga Venemaa eestlane võis Eestisse elama tulla Tartu Rahu tähtsus: 1) Eesti esimene riik, mis tunnustas Venemaad ja Vene esimene, mis
E. Vilde ”Pisuhänd” 1. Näidend kajastab 1920. aastate elu. Kirjelda tolleaegset kultuuri- ja kirjanduselu. Too välja ka probleemid. Pere vanem tütar Matilda nõuab oma mehelt, kirjanikukuulsust ja õhutab teda kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi oli kirjutanud. Tänu Tiidule saabki Sander romaani eest aasta kirjandusauhinna. Näidendi ideeline põhieesmärk on eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine
Hispaania gripp Hispaania gripiks nimetatakse jaanuarist 1918 detsembrini 1920 pandeemiaks kujunenud gripiviiruse lainet. Hispaania gripi puhul peeti kummaliseks, et see mõjus eriti laastavalt noortele terve immuunsüsteemiga inimestele. Esimeste sümptomite ilmumisega algab ka kopsukudede hävimine, mille tagajärjel upub haige omaenda verre. Pandeemia põhjuseks oli immuunsüsteemi kontrollimatu reaktsioon organismi tunginud viirusele: kopsuhaigust ei tekitanud mitte gripp, vaid organismi vastulöök sellele. Viirus suudab välja lülitada RIG1 geeni, mis põhjustab immuunsüsteemi ülereageerimise. Seega grippi nakatunute kaitsmise asemel immuunsüsteemi reaktsioon hoopis suurendas viiruse surmavust. Selle gripi kõige murettekitavam eripära oli selle äkiline kulg. Teiseks eripäraks oli hirm -- hirm tundmatu ees. Rakendati tervishoiumeetmeid: sadamates kehtestati karantiin; kinod, kirikud ja m...
Välispollitikas oli Suurbritannia sunnitud järiest rohkem tegelema impeeriumi rahvastu iseseisvuspüüetega. Prantusmaa:Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad,mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke.Majandust elavdasid ka võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse.Prantsusmaa muutus tööstusriigiks. 3. Mille poolest totalitaarsed režiimid 1920.-1930. aastatel sarnanesid, mille poolest erinesid? Sarnanesid:Mõlemad režiimid soovivad riigi üle oma võimu ja head oma riigile Erinesid:1930 aastal Valitses Hitler.1920 aastail valitsesid Demokraadid.1920 aastal sooviti riiki puhastada 4. Kuidas õnnestus Mussolinil tõusta Itaalia liidriks? 1921.aasta valimistel olid fašistid edukad,kuigi enamust parlamendis ei saavutanud.Mussoliini korraldas oma mustades särkides toetajatega marsi Rooma ja see mõjus 1922.aastal
Esimene oli Rahudekreet kolmeks kuuks tuleb rindel vaherahu, seejärel sõlmitakse õiglane rahu. Teine oli Maadekreet mõisnike suurmaavaldused likvideeritakse ja maa jagatakse talupoegadele. Venemaale oli oluline rahu sõlmida, sest enamlaste võim oli küllaltki ebakindel, kuid selleks pidi sõlmitama rahu. 1918 märtsis sõlmiti Bresti rahu separaatrahu Saksamaaga. Praktiliselt kohe pärast enamlaste võimu kehtestamist puhkes Venemaal kodusõda. Kestis aktiivselt 1918 1920, kuid äärealadel kestis veel kauem. Osapooled olid ühelt poolt punased ehk nõukogude võimu pooldajad ja valged ehk nõukogude võimu vastased. Punased organiseerisid endale relvastatud jõud ning see kandis nime punaarmee. Punaarmee oluliseks loojaks oli Lev Trotski, kelle Stalin lõpuks nõukogude riigi juhtimiselt kõrvaldas, pagendas ja lasi ta tappa. Punaarmees ei olnud vaid töölised ja talupojad, vaid kasuatati ka kunagisi tsaariarmee ohvitsere. Seati siss
1. Eesti Vabariigi põhiseadused (1920, 1934 ja 1938) 1920 · Võeti vastu 15.06.1920 · Riigikord parlamentaarne demokraatia · Kõrgeim võimukandja rahvas · Võim viidi rahva poolt ellu valimiste rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu · Seadusandlik võim riigikogu (ühekojaline, 100 liiget, valiti 3 aastaks) · Täidesaatev võim vabariigi valitsus · Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis ka esindusülesandeid 1934 · Demokraatialt diktatuurile üleminek · Riigikogu 50 liiget
Autlus filmi ,,Tunnid" põhjal Naise elu ühes ainsas päevas. Film rääkis kolmest naisest, kes kõik olid seotud romaaniga ,,Proua Dalloway".Esimene neist oli Clarissa Vaughan , kes korraldas pidu oma AIDS-i haige sõbra ja poeedi Richardi auks(2001).Teine naine oli Laura Brown,kes oli 1950. aastate California koduperenaine,kes oli rase ning kellel oli väike poeg Richie.Kolmas naine oli Virginia Woolf ise,kes kannatas depressiooni ja vaimse tasakaalutuse all ning samal ajal kirjutas oma romaani.(1920.) Kui võtta seda filmist pärit lauset nii nagu ta on,tundub see muidugi väga ängistavana,kuna kõigi nende naiste päevad olid täis masendust,depressiooni ning isegi hullumeelsust.Nad ei hoolinud enam suurt elust ning nad olid minetanud võimaluse taas õnnelikeks saada.Nende ängistus tundus maha suruvat kõik muu ning nad vajasid mingit turgutust, et sellest välja tulla.Võiks öelda, et peale Woolfe`i see ka mõlemal nais...
Lõplikult kujunes nõukogude riiklik korraldus välja 1936. aastal vastu võetud põhiseadusega. 4. Miks ja kelle vahel puhkes kodusõda Venemaal? Enamlaste võimuletulekuga ja esimeste ümberkorraldustega polnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu. 1918. a. kasvas see üle kodusõjaks, mis toimus Nõukogude võimu Punaarmee ja Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja Venemaa vahel. 5. Milline oli majanduspoliitika 1920. aastatel? Sõjakommunism · Talupojad pidid vilja ülejäägid tasuta riigile andma. · Kehtestati töökohustus · Tööstusettevõtted riigistati. · Tasuta teenused: teater, transport, korter jms. Uus majanduspoliitika (1921. aastal algas) · Kaotati toidu riigile andmise kohustus, asendati maksuga. · Taastati kauplemise vabadus · Laiendati ettevõtete tegevusvabadust 6. Kuidas sai Stalin NL võimule ja millist poliitikat hakkas ellu viima? 1921. a
1. Mis iseloomustas rahvusvahelisi suhteid 1920. ja 1930. aastatel? Täida võrdlev tabel! 1920. aastad 1930. aastad Rahvasteliidu hoidmine rahu hoidmiseks. Sõjalised blokid: Teljeriigid (Berliin, Rooma, Versailles süsteem, Briand- kelloggi pakt. Tokyo) (1937) Antant (NSVL, Prantsusmaa, Inglismaa). Mis põhjustas rahvusvahelise olukorra teravnemise 1930. aastatel? Majanduskriis. Poliitilised põhjused
3 1. Elulugu…………………………………………………………………………………… 4 1.1. Õpingud……………………………………………………………………………… 4 1.2. Töökohad…………...……………………………………………………………….. 4 2. Balti etümoloogiad……………………………………………………………………….. 5 2.1. Eesti Ingeri alased uurimused 1920. Aastatel……………………………………….. 5 2.2. Läänemeresoome murrete uurimine………………………………………………… 5 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227
Vestern – kas ainult Ameerikale omane filmižanr? Kaisa Kamenik Vestern ei ole mitte ainult vanim filmižanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm.1 Žanri nimi juba mõneti reedab, et tegu on Lääne ehk USA ajalool põhineva käsitlusega ning ameeriklased pole selle ekspluateerimisel tagasi hoidnud - 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternide populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul.2 Seda ei saa neile ka ette heita, kuna vesterni kui žanri üheks määratluseks on just ajastu ning Ühendriikidele omane 19. sajandi teise poole rahvuskultuur, mis inimesi paelub. Oma esseega üritan põgusalt keskenduda vesterni arengule ning arutleda, kas vesterni tegemine on võimalik ka teises kontekstis kui Metsik Lääs
Viimases salmis tuleb hästi välja inimkonna väärtuste areng. Salmid, mis esinesid salmikutes ja olid välja toodud ka kogumikus ,,Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist" Õpi, õpi hoolega, siis saad kohvi koorega. Mälestuseks määrin ma musta kassi sabaga. Ela ilmas kui lind, pea meeles ka mind! Kolm sõna sulle- jää sõbraks mulle! Sa väike valge peaga plika mul meeles seisad ikka. Sul peas on mustad lokid ja jalas valged sokid. Salmid, mis esinesid 1920. aasta salmikus Kuldne kaunis unenägu Lapsepõli õnnis aeg Viibi sa, oh viibi veel Hoia puhas hing ja meel Su silm kui nõia viinaklaas Keel pääle käib kui piibu kaas Sul suu on risti nina all Keel ripub nagu saapatald. Ei eesel pole siga Ei jänes laululind Mis on sul raisal viga Et sa ei salli mind. Sina minu saabas Mina sinu king Sina minu südamest Armastud hing! Korduvad salmid Ela ilmas õnnega, Peksa poisse panniga. Vähe tähti näha Udurikkal ööl.
Klassikalise Hollywoodi iseloomustus ja John Fordi „Vihakobarad“ Kaisa Kamenik Hollywood on sünonüüm ameerika filmile. Sellega on tuttavad kõik ning ka enamik tavavaatajale kättesaadavatest ehk kinos ja televisioonis näidatavatest filmidest on just sealsete suurte filmikompaniide toodang. 20.sajandi filmi arengut enim mõjutanud ameerika filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi „Vihakobarad“, mille abil püüan illustreerida, kuidas tollane film kujutas USA sotsiaalset tegelikkust. 1910-ndate paiku hakkasid mitme filmikompaniid oma ärisid üles seadma Los Angelese lähedale – eelkõige soosis seda kliima. Dekaad hiljem domineeris see paik, Hollywood,...
Esse Vestern Vestern ei ole mitte ainult vanim filmizanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm. 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternite populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul. Vesternite tegevus leiab traditsiooniliselt aset ajavahemikus 1850-1890, neil aastatel tabas Californiat ja Dakotat kullapalavik ning leidsid aset Ameerika kodusõda, tervet mandrit läbiva raudtee ehitus, sõjad, indiaanlastega, karjade ajamisega kaasnevad tülid ning uusasukate, farmerite ja immigrantide liikumine läände
Eestlaste võit Vabadussõjas oli ootuspärane Vabadussõda algas 28. novembril 1918. aastal ja kestis Landeswehriga kuni 1919. aasta suveni ning Nõukogude Venemaaga kuni 3. jaanuarini 1920. Põhilised võitlused toimusid Eestis, Lätis, Peterburi ja Pihkva kubermangus. Selle tulemusena tõrjuti Eestist välja Punaarmee ja Landeswehr. Tooksin välja minu jaoks tähtsaimad punktid, mis andsid eestlastele vaenlaste ees eelise. Esiteks kindlasti see, et eestlased said palju abi väljaspoolt Eestit. Meile tuli appi Suurbritannia laevastik, kes kaitses meid mere poolt ning tänu sellele oli Nõukogude Venemaal meid väga raske mere poolt rünnata
Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada ebavõrdsus.liberalism-tugev valimisõigus tõsteti 20 aastale.miks hakkas tekkima diktatuure-demokraatia internatsionaal.reini pakt-kindlsutati saksa läänepiir.briand-kellogi pakt-1928 majandus,inimene töötab ise jõukuse välja. traditsioonid olid nõrgad,erakonnad olid arenemata.konservatism-vaba turu keelustati sõda ja konflikte lahendati rahumeelselt.uus kurss-rooseveldi kaitse,üksikisiku vabadus,traditsioonid.sotsiaaldemokraatia-riigi suurem reformikava(tuleb tõsta sissetulekuid,kõrgemad maksud,soodustada Rapollo leping-1922,saksa ja vene koostööleping.komintern-kommunistlik sekkumine majandusse,kõrgemad maksud,kaotada eba...
1915. aastast vabakunstnik Tallinnas 1918. aastast kuni surmani elas ta Seevaldis Maastik lehmaga 1920-ndad õli Talumaastik õli Metsamotiiv 1918 tempera Vahimaja 1910 80 000.- Õli, kartong Sügis Lõpphind: 240000.- Maastik Alghind: 27500.- Heinalised linnaserval Hind: 9000.- Toompea 1920 lõpp-1930 algus 13 125.- Akvarell, paber Toompea vaade 1920ndate II pool Akvarell Stockholm 1920 Stockholm 2 1919 Punased lilled Lilled 1920-1925 õli Krüsanteemid kasvuhoones Lõpphind: 28000.- Tiigrid Autoportree Hobusejootja Kaks alasti ratsanikku 1920 akvarell, paber Kalasadam 1910 akvarell Talvine agulivaade 1920-1923 õli, vineer Rannavärava vanad niined 1905 Õli, paber Rannamaastik Õli Mehe portree Õli Figuraal- kompositsioon Pliiats 1920-ndad Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
ümberkorraldamisega · Presidendiks sai K.Päts aprill 1938. Eesti Vabariigi esimene president 2.Nimetage 5 poliitilist erakonda EV-s 20.aastatel. · Põllumeeste kogud - K.Päts · Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson · Eesti Tööerakond O.Strandmann · Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei(ESTP) A.Rei · Asunike Koondis O.Köster 3.Võrrelge Eesti põhiseadusi. 1920. aasta P.S. 1934. aasta P.S. Riigipea ametinimetus Riigivanem president Parlamendi liikemete arv 100 120 Parlamendi valimisviis Proportsionaalne Majoritaarne Kelle ees vastutas valitsus Riigikogu ees Presidendi ees Parlamendi kodade arv 1 2 4.3 muutust, mis toimusid EV valitsemises 1930
Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 19531960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuc...
Oktoobris toetasid Eesti väed Loodearmee suurpealetungi Petrogradile, mis siiski ebaõnnestus. Samal ajal likvideerisid Eesti väed ka Pavel Bermondt-Avalovi katse Läti valitsust kukutada. Novembris pidid Eesti väed aga Loodearmee kokkuvarisemise tõttu kaitsesse tõmbuma. Detsembris toimusidki ägedad lahingud, eriti Narva all, kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised rahuläbirääkimised said õige hoo novembri lõpust ning 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 otsene sõjategevus lõpetati. Ametlikult lõppes Vabadussõda aga alles kuu aega hiljem, Tartu rahuga 2. veebruaril 1920. Eesti Vabariik (19201940) 1920. aastal, mil rahu oli sõlmitud, võis Eestis hakata omariiklust ulatuslikumalt välja ehitama. Samal aastal võeti Asutava Kogu poolt vastu esimene korraline põhiseadus, millega loodi ka Riigikogu ning kehtestus väga parlamentaarne valitsussüsteem, kus valitsusjuhi ja riigipea kohused
rühmitusena tegutses vaid nii lühikest aega, suutsid kõik hiljem nii erinevate vaadetega autorid koonduda küllaltki ühtseks ja tugevaks "löögirühmaks". Paljud võimumehed süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja "punase hädaohu" ülevõtmises idast. Tegelikult, ükskõik, mis oludele ka ei osutaks, oli Tarapita esmajoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu Tarapitalastele. Tarapita liikmed · Albert Kivikas · Johannes Semper · Marie Under · Artur Adson · Johannes Vares-Barbarus · Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja) · August Alle · Jaan Kärner · Aleksander Tassa Tarapita manifest -"Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku, kui nyyd - tõusikluse joovastuspäivil?
Johannes Vares- Barbaruse looming Koostaja: Frank Sumberg 11a Tallinna Nõmme Gümnaasium Juhendaja: Ivi Eiche Johannes Vares-Barbarus Sissejuhatus: 1920. viljakas ja ekspansiivne luuletaja Frankomaan Vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja Uusromantik Barbaruse roll ajakirjanduses: luuletused ajakirjas "Noor Eesti" Luuletused Johannes semperi ajakirjas "looming" Barbaruse stiil: Barbaruse poeediisiksusele sobis intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav stiil Luulekogud: "Geomeetriline inimene"-1924 "Multiplitseerit inimene"-1927 Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks) "Katastroofid"-1920 (Katastroof 1,2 ja 3) Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920 Ajalaulude kogu: "Vahekorrad" Teos: Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ühis...
Venemaa f)Milles seisneb selle dokumendi avaldamise ajalooline tähtsus? Iseseisvusmanifestiga saavutas Eesti iseseisvuse ehk kuulutati välja Eesti Vabariik. 13. Ülesanne-Töö allikaga-Loe läbi järmgine dokumendikatkend.Vasta küsimustele,tuginedes allikale ja oma teadmistele. a)Millise ajaloolise sündmuse lõpetas juriidiliselt Tartu Rahuleping? Tartu Rahuleping lõpetas vabadussõja b)Millal sõlmiti Tartu Rahuleping?(kuupäev,kuu,aasta) 2.veebruaril 1920.aastal c)Kas nõustud väitega,et Tartu Rahuleping oli Eesti Vabariigi sünnitunnistus? Põhjenda oma seisukohta. Tartu rahuleping on küll omamoodi Eesti Vabariigi sünnitunnistus,sest sellega tunnistas Venemaa Eesti Iseseisvust ja Eesti vabariik sai olla vabariik.Kuid tegelikult kuulutati Eesti Vabariik välja juba 1918.aastal iseseisvusmanifestiga.Pigem on ´´iseseisvusmanifest´´ Eesti Vabariigi sünnitunnistus.
sõjas. Ajutise Valitsuse tegevusperiood jäi siiski äärmiselt lühikeseks, sest juba 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väed. Saksamaa ei tunnustanud Eesti iseseisvust ning okupeeris märtsi alguseks kogu maa. Uuesti said Eesti riigiorganid tegutsema hakata alles 1918. aasta novembris. Eesti Vabariigi väljakuulutamise puhul Endla teatri rõdu ette kogunenud rahvamurd. Tartu rahu sõlmimine 02. veebruar 1920 Eesti Vabariigi ülesehitamise seisukohalt oli Tartu rahul kindlasti määrav roll, sest rahuleping Nõukogude Venemaaga võimaldas alustada omariikluse rahulikku ülesehitamist, eriti majanduselu normaliseerimist, sest sõjas olnud said taas oma igapäevatööle asuda. Rahulepinguga loobus Nõukogude Venemaa ametlikult kõigist ajaloolistest pretentsioonidest Eesti alale ning tunnustas esimese riigina otseselt (de jure) Eesti iseseisvust
· Riigi pea kuningas/ kuninganna. · Seadusi võttis vastu parlament. · Enamusajast valitsesid konservatiivid. · Kaotas maailma juhtiva positsiooni riikide seas. · Mured: suur tööpuudus, võlg USA-le. · Kaubandusmaa. ( kivisüsi, riie ja masinad läksid välja, sisse toiduained.) · Tehnika vananenud, sõe kasutamine kallis. · Vee jõul töötavad elektrijaamad, ohustas söekaevandust. · Kaevurite streigid. · 1920 a. Teine pool majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis · Briti impeeriumisse kuulus Suurbritannia koos oma asumaadega. Nt. India, Kanada, Austraalia, mis oli dominioonid ehk iseseisvad liikmesriigid. Prantsusmaa · 1920. arenes majandus paremini kui Suurbritannial. · Suure võla tegid tasa, uued asumaad ja reparatsioonimaksud. · Põllumajandusmaast sai tööstusriik. · Uued tööstusharud: masinate, autode ja keemiakaupade tootmine.
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (18891951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Hõbedased kuljused" (1920) ja "Talihari" (1920) süvendavad Visnapuust ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). ...
Autoritaarne Eesti Kalle Pärt • 1924. a 1. detsembri riigipöördekatse • 1934. a 12. märtsi riigipööre Kes korraldasid? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Komiterni poolt •Riigivanem Moskvas välja Konstantin Päts õpetatud, relvastatud ja Eestisse saadetud • sõjavägede spetsiaalsed ülemjuhataja Johan riigipöörajad Laidoner • kohapealsed kommunistid Mis oli eesmärk? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Takistada vapside riigikorra kukutamine võimuletulekut • Eesti iseseisvuse hävitamine • sotsialistliku maailmarevolutsiooni läbiviimine Millised sise- või välispoliitilised asjaolud tingisid? 1924. a 1. 1934. 12. märtsi detsembri ...
3.2 Soengud 1920-1929 Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion- era.com/hats-hair/hats_hair_7_fashion_history_1920_1930.htm#1920%20Hairstyles 1923. aastaks oli moes soeng, mida nimetati ,,siilipeaks" (,,bob"). See oli soeng, kus juuksed olid umbes 20 sentimeetrised. Umbes 1924. aastal tuli moodi pardliga lõigatud soeng, mis oli väga selge siluetiga, ümar ning palju lühem. 1920. aastate keskpaiku muutusid lokid normiks, millest iga moekas naine kinni pidas. 1927. aastaks olid sirged juuksed kadunud ning ainult lainelisi soenguid oli võimalik kohata. 1928. aastal hakkasid moodi tulema pikemad soengud, mis muutsid naise välimuse pehmemaks. Läikivad mustad juuksed olid selle stiili saavutamiseks parim viis. Laup oli rohkem paljastatud. Seda läbi kõrgema lõikuse või lihtsalt juuste esiosa ühele küljele kinnitamisega. 1920
Läänemere maad Rootsi Tõsiasi, et MS muutis oluliselt Euroopa kaarti, kajastus ka Läänemere ääres. Rootsi suhtus uute riikide, eriti Eesti, Läti, Leedu tunnustamisesse ettevaatlikult. Üldiselt vaadati uute riikide peale siiski heatahtlikult, nende teket peeti Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks. 1929.aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit, kus ta väga soojalt vastu võeti. Rootsile oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920.aastal pandi alus Rootsi kujunemisele heaoluriigiks. Kuulsust kogusid Rootsi masinad ja tööriistad, samuti puidutooted, eriti TULETIKUD. Samuti sai tuntust Rootsi laud ja ka Rootsi kardinad. Erinevalt teistes Euroopa riikides paistis Rootsi silma sellega, et seal kogusid diktatuuride asemel hoopis toetust sotsiaaldemokraadid. Seejuures jäi Rootsi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome Soome oli maha pidanud lühikese, kuid üsna verise kodusõja. Soome kaalus tõsiselt
Lähiajalugu September 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda 1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Berliini-Rooma telg. Antikominterni pakt 6) Kodusõda Hispaanias Tööülesanded:
juhtimissüst. Edu: *Soomest tuli abiväge, hiljem ka Rootsist ja Taanist *moodustati vabatahtlike väeosi. Landeswehr'i sõda- oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega. Võnnu lahing- 19. - 23. juunini 1919 eestlaste ja saksa Landeswehri vahel, võitsid eestlased (võidupüha). Asutav Kogu- Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Rahareform- 1. jaan 1928 Markade ja pennide asemel tulid kasutusele kroonid ja sendid. Vaikiv ajastu- ajalooperioodidel 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940, selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult. Vabadussõjalased(vapsid)- 1920.-30. aastatel Eestis tegutsenud
3) Iseloomusta Eesti välispoliitikat : · 1920-ndatel (3) · 1930-ndatel (3) 4) Tea: Eesti Vabadussõda (millal-kuupäev?kelle vahel? tulemus?) Balti Liit (mida endast kujutas? kuidas õnnestus?) Landeswehri sõda (millal-aasta? kus? kelle vahel?tulemus?) Tartu rahuleping (millal-kuupäev?kelle vahel?tulemus? 4 põhipunkti?) Iseseisvuspäev 24.veebruar 1918 Eesti esimene põhiseadus koostas asutav kogu , 1920 K.Pätsi riigipööre-koos Johan Laidoneriga 1934 12.märts Võnnu lahing (millal- kuupäev?kelle vahel?) Võidupüha (millal-kuupäev? mille puhul nii nimetati?) 5) Isikud (kes olid? roll Eesti Vabariigis 1920-1940) · Konstantin Päts Oli Eesti esimene president , eelnevalt mitu korda riigivanem,kehtestas autoritaarse reziimi , korraldas riigipöörde aastal 1934 12.märts · Johan Laidoner Eesti vägede ülemjuhataja , aitas K
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
