Tehnika võidukäik:elekter ja bensiin 4 Filmikunst:heli ja värv 5 Naised Ühiskondlikus elus 6 Uued Ajupesuvahendid 7 Haridus, Teadus, Kirjasõna 8 Muusika, Kunst, Teatri- ja FilmiKunst 9 Kasutatud kirjandus 10 1 Sissejuhatus Kultuur ehk vaimumaailm on inimese loova mõtte ja sellest ajenduva tegevuse tulemus. Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.-1930.aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda. Teadus, tehnika, kirjandus, kunst ning teised kultuurialad pidid teenima riiguvõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Demokraatlikes riikides said kultuuritegelased rohkem võimalusi vabaks loominguks. Riigivõim ei võinud teha kultuuritegelastele otseseid ettekirjutisi nende loomingu suhtes, kuid ka demokraatiamaades kasutasid riigujuhid kultuurisaavutusi inimeste meelsuse kujundamisks.1920.-1930
VS lõppes Tartu Rahuga. LANDESWEHRI SÕDA 1919 P-Lätis toimunud lahing SM ja E vahel. E sai võidu. EESTI PÄÄSTEKOMITEE 19. veebruaril 1918 Maapäeva juhatuse poolt moodustatud komitee, kuhu kuulusid J. Vilms, K. Päts ja K. Konik ja kelle ülesanne oli avaldada iseseisvusmaifest. ,,MANIFEST KÕIGILE EESTIMAA RAHVASTELE" - 1918 Päästekomitee poolt kirjutatud manifest, millega kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. TARTU RAHU 2. veebruaril 1920 Tartus sõlmitud rahu EV ja Nõukogude VM vahel. Sellega ja E võiduga lõppes VS. Tagas iseseisva ja demokraatliku E riigi püsimajäämise. 2. ISIKUD WILHELM II SM keiser I MS ajal, 1918 loobus troonist. Võttis suuna maailmapoliitikale, pööras tähelepanu laevastiku ja armee tugevdamisele, alustas AAFR koloniseerimisega. FRANZ FERDINAND A-U troonipärija, kes tapeti 28. juunil 1914 Sarajevos Serbia terroristi poolt. Tema tapmine algatas I MS.
8. Atesteerimisleht 56 9. Politseijuhid 1918-1940 60 10. Maakonstaaablite tegevus 1925 64 11. Politsei teenistusmäärustik 66 12. Juhtnööride ja eeskirjade kava politseiasutiste ruumide 69 kohta 13. Politsei Peavalitsuse poolt väljatöötatud seaduste ja 72 määruste nimestik 1920 ja 1921 aastal 14. Siseministeeriumi maja plaan 75 SISSEJUHATUS 4 Inimkooslused on alati tundnud vajadust oma liikmete kaitse järele. Eesti muistne iseseisvusaeg ei tunne aga sõnu politsei või miilits ega ka vastavaid asutusi. Politseivõimu ja asutusi esindas kogukonna- või külavanem, kes hoolitses oma territooriumi korra ja
-- , - , , , ,, . , -- () , -- , -- ( ). 23 100 ², -- 300 , -- 70 . , , . . (), , ( ) ( , 1920-30-e ). , [1]. 1974 , 2001 . . tõlge Red Square - peamine ja kõige kuulsam väljak Moskvas, on Kirde- seinaKremlis, Kremlis vahel reisida, reisida Pürenee Gate, Niguliste tn, IlyinkaVarvarka ja Vasilevsky laskumine Kremli kald apealsel. Läänes on MoskvaKremli itta - Upper (GUM) ning keskmine äritänav, põhjas - ajaloomuuseum ja Kaasani katedraal, lõunas - Cathedral of eestpalve (St.Basil). Kogupindala Red Square on 23 100m ², pikkus - 300 meetrit, laius - 70meetrit. Piirkonnas asub koht täitmise monument Minin ja Pozharsky, Leninimausoleum (mausol eum), mille lähedal nekropol lähedal Kremli seina,kuhu maeti töötajate (peamiselt poliitiline ja sõjaline) Nõukogude riigi(l...
· Tema suurejoonelist, ülev- ranget stiili kujundas klassikalis-romantiline traditsioon Bachi ja Beethoveni, saksa ja vene romantikute looming. · Artur Kapi suunda eesti muusikas arendasid edasi tema õpilased Eugen Kapp, Evald Aav, Riho Päts ja paljud teised. Huvitavad faktid · Ta asus õppima 13 aastaselt Peterburi konservatooriumi. · Esimesed klaveri- ja oreliõpetused sai ta oma isalt. · Ta on olnud Astrahani linna muusikaelu juht. · 1920 põgenes ta Tallinnasse, kuna venemaal oli oodata näljasurma. · 1920-1924 oli ta Estonia dirigent Teosed · "Metsatee" - https://www.youtube.com/watch?v=Ungm zh1u4Ao · "Suur oled sa" oratooriumist Hiiob - https://www.youtube.com/watch?v=DLy WK0ygrUw Kasutatud kirjandus · Vikipeedia - https://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Kapp · Eesti muusika infokeskus - http://www.emic.ee/artur-kapp-est · Youtube.com TÄNAME KUULAMAST !
Voldemar Panso (1920-1977) ,,Parem kirkalt elus läbi põleda kui keskpäraselt end elust läbi vedada." Elulugu Voldemar Panso (30. november 1920 Tomsk 27. detsember 1977 Tallinn) oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. Panso lõpetas 1941.aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli ja 1955 Moskvas Teatriinstituudi. Rajas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit, mida ta juhatas surmani. 1941-1950 töötas Panso Draamateatris näitlejana ja hiljem lavastajana. 1965. aastast Noorsooteatri ja 1970. aastast Draamateatri peanäitejuhina. Voldemar mängis ka filmides.
Inglismaa 1920. aastate teisel poolel algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Kõikidest hädadest hoolimata mõjutas kriis Suurbritanniat siiski vähem kui paljusid teisi maid. Briti tööstusettevõtted kasutasid võõramaiseid tooraineid. Nende hinna langus alandas ka Suurbritannias toodetud kaupade hindu. Tänu sellele said britid oma toodangut võrdlemisi edukalt müüa ka kriisiaastatel. Briti demokraatial oli 1920. Aastate alguseks läbitud pikk arengutee. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga. Täna valimisõiguste laiendamisele tõusis liberaalide asemele teiseks peamiseks erakonnaks Tööliserakond. Tööliserakondlased muutusid konservatiividele tõsisteks vastasteks. 1920
USED SÜNDMU PÕHJUSED SED 28.nov 1918.a -Punaarmee -Eesti eestlased, *Välised algas Eesti rünnak Narvale Töörahva soome,taani, tegurid- Vabadussõda 22.nov Kommuun rootsi kuni 2.veebruar -Paju lahing (Jaan vabatahtliku 1920 Tartu Valga kandis. Anvelt) d,sakslased rahuleping(3.jaa - nuar 1920 lõppes konkreetne sõjategevus) KAHE MAAILMASÕJA VAHEL I MAAILMASÕJA JÄREL *Poliitilise kaardi muutus( Venemaa, Türgi, Saksamaa, Austria-Ungari) *Vastuolude säilimine -rahulolematus Versaille´i süsteemiga -USA ei olnud rahul kuidas Saksamaaga käituti -Itaalia ja Jaapani tõrjumine -1922 fasistide võimulepääs Itaalias *Saksamaa mahasurumine -reparatsioonid -1923 Ruhri basseini okupeerimine *Majanduslik surutis (üle Euroopa tugev) -Saksamaa hüperinflatsioon
3) tants 4) ratsutamine 16. eesti esimesed profiatleedid (maailmameistrid) 20 saj alguses Georg Baumann kr-rooma maadlus, Alfred Neuland - tõstmine, Saul Hallap - tõstmine, Harald Tammer kuul, tõstmine 17. eesti edukaim ala OM-l ja MM-l OM-il maadlus, MM-il laskmine 18. Raubach - kes oli 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40 - 50 osalejaga võimlemisrühmad 19. mis toimus aastatel 1920, 1923, 1989, 1990 1920 20. jaanuaril peeti Eesti Spordi Liidu asutamiskoosolek. ESL-i esimeheks valiti Ado Anderkop. Ilmumist alustas "Eesti Spordileht". Eesti osales esimet korda iseseisva võistkonnaga olümpiamängudel. Tõstja Alfred Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. Peeti esimene maavõistlus jalgpallis (Soomele kaotati 0:6). Toimus I kehalise kasvatuse kongress. 1923 Eesti Spordi Keskliidu (ESK) esimeheks valiti Leopold Tõnson. Registreeriti ESK ja EOK põhikirjad
Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad 20. sajand 1920-1940 EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAIL Eesti vabariigis perioodil 1920.-1940.a. Väljendakse kaks valitsemisperioodi: DEMOKRAATLIK EESTI (1918- 1934) AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline
*margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Riigi juht *President (6.a.) *valitsus *täidesaatev Valitsus *Riigikogu, organ *Riigikogu, ühekojaline *seadusandlik kahekojaline: seadusandlik organ alamkoda ja *20. aastat. ülemkoda. *valimis *22. aastat. vanus Sotsialismi tunnused
TSENSUUR Sõnavabaduse puudumine AINUPARTEI Natsionaalsotsialistlik partei SALATEENISTUS Kestapo RIIK TÄHTSAM, KUI Majandus allutati riigi kontrollile, et valmistuda sõjaks RAHVA HEAOLU MASSIORGANISAT- Hitlerjugend SIOONIDE LOOMINE 6. Kuidas valitseti Eesti Vabariiki 1920.aasta põhiseaduse järgi? 1920. aastal võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse. Eesti oli iseseisev demokraatlik vabariik. Seadusandlik võim kuulus parlamendile e. Riigikogule. Täidesaatvaks võimuks oli valitsus, mida juhtis riigivanem. Riigipea e. Presidendi koht puudus, esindusülesandeid täitis riigivanem. Erakondade paljususe tõttu moodustati koalitsioonivalitsusi (mitmetest erakonna esindajatest koosnev valitsus) sagedased olid valitsuskriisid. 7
Eesti vabariik 1.põhiseadus: 1920. aastatel hakati Eestis looma erakondi, tihtipeale olid nende dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakonna poliitiliste vaadete kohta. Kuna Eesti arenes kiiresti siis loodi esimene põhiseadus. Vastavalt sellele oli meil kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas aga riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatva võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem.
aretanud roosisordi `Marie Under`, mida esitleti 17. juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias. Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Mari e Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel. Luulekogud 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS
1913 ei ole enam seda ja teist mu noortest Me oleme kui kari, keda maha jätnud tuttavatest, kelle peo karjus. - · 1918 SININE PURI. Luuletusi 1917 nii tugevasti hoidis elu saua. Nii korraga kui mind silmis, veres, 1918 Ja mina tohin elada! Mis eest?! Käin põlvis, hinges muljus · 1920 VERIVALLA. Luuletusi 1919 sama Tartu maanteed, suur kurbus ja - suur ülesehmatanud 1920 kust tihti läbi pigistasin kuhmitseva rõõm: · 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 1920 näo. ma ikka ripun elutorni küljes - kõlav 1922 Kõik on kui alati. Seesama vankrikõu, kuljus - · 1928 HÄÄL VARJUST
Francis Bacon Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Filosoofia ja Tema hobid 4. Tähtsamad saavutused 5. Olulisus 6. Huvitavad faktid 7. Kokkuvõte 8. Pildid 9. Allikad Sissejuhatus Tutvustame teile: Tema elulugu Francis Bacon'it filosoofina Bacon'i hobisid Tähtsaimad saavutusi Tema olulisust ja palju muud põnevat Elulugu Francis Bacon sündis 22. jaanuaril 1561 Londonis York House'is. Bacon oli pärit mõjuvõimsast sir Nicolas Baconi perekonnast. 1573. aastal asus Bacon õppima Cambridge'i Trinity kolledzisse. Kuueteistkümne aastasena arvati ta Prantsuse Inglise saatkonda. Elulugu 1597. aastal ilmusid tööd, mis tõid Baconile kirjandusliku kuulsuse. Kuningas James I ajal määrati Bacon lordkantsleriks ja omistati parunitiitel. 1620. aastast pühendus Bacon jäägitult üksnes loomingule. Bacon suri 9. aprillil 1626. aastal. Filosoofia ja Tema hobid Baconi üheks hobiks oli a...
ERNI HIIR (Ernst Hiir) 1900-1989 Elulugu. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas renditaluniku pojana 29. märtsil 1900. Õppis Taagepera vallakoolis. Alates 1911. - 1918. aastani Tartu reaalkoolis 1920. - 1921. aastani A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus ja 1921. - 1922. aastani vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1940. aasta juulist töötas Postimehe toimetuses. Suri 27. oktoobril 1989. aastal. Oli NLKP liige 1944. aastast kuni surmani. Oli eesti luuletaja ja tõlkija. Looming. Esimene luuletus ilmus ajalehes "Postimees" 1918. Järgmisel aastal avaldas koos A. Kivikaga värssbrosüüri "Ohverdet konn" ja ainult kaantest koosneva "Täieliku teoste kogu" I-II.
KOMMUNISTLIK VENEMAA 1.Veebruarirevulatsioon 1917 -Vim lheb ajutise valitsuse ktte(Nrk intikatsioon) 2.Okt. revulatsioon 1917 -Kasutades ra ajutise valitsuse juetust haarasid enamlased oktoobris vimu enda ktte -1918 suveks oli enamlaste poolt kehtestatud Venemaal he parteissteem 3.Kodusda 1918-1920/1922 -Enamlaste vimuga ei olnud rahul teised poliitilsed jud -Punased,valged -valged Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa -hukkus 13milj. inimest 4.NSVL moodustamine -1922 aastal moodustati nukogude sotsialistlik vabariiklik liit 5.Maailma revulatsiooni hutamine -Kommunistlik Internatsionaal e.Komintern see organisatsioon pdis kommunistliku revulatsiooni hutada ka teistes riikides (Eesti,Saksamaa,Bulgaaria.Poola) -Ebannestus 1920-tel aastatel 6.Majandus 1)Sjakomunism(kodusja ajal) -kehtestati t kohustus -ettevted riigistati -toiduaineid ja tstuskaupu jagati normi jrgi -t eest maksti altuuras 2)NEP(al 1921) -kaotati toiduaine andmine riigile -talupo...
Kuidas mõjutas ülemaailmne majanduskriis demokraatia arengut Euroopas? Ma valisin teemaks ,,Kuidas mõjutas ülemaailmne majanduskriis demokraatia arengut Euroopas?",sest praegu on ka maailmas majanduskriis. Räägin ka ,,Mustast neljapäevast "ehk majandus kriisist. 1920. aastatel kasvasid Ameerika Ühendriikide börsidel aktsiate hinnad. Seetõttu hakkasid paljud ameeriklased kergemeelselt uskuma, et raha teenimise ning rikastumise kõige lihtsamaks teeks on raha väärtpaberitesse paigutamine. Nii muutuski aktsiate ostmine ja müümine üle kogu Ameerika väga populaarseks. Samas aga inimesed ei teadvustanud enesele, et lähevad välja suurele riskile ja et nad võivad kõik oma säästud üleöö kaotada AKTSIATE
Ernst Enno Nimi : Erns Enno · Sündinud 8. juuni 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. · Ta ei olnud väga seltsikas luuletaja, ning tema loomingulne tee kulges üksi ja omaette. · Õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Reaalkoolis. Looming · Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. · Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. · Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Ei Tea · Kord oli, kord, ei tea, Kõik ilmas korraks jääb Kõik ununeb nii pea Kord korra järgi läeb · Kord korraks järgi mina, Kord korraks järgi sa, Musttuhat ümber kordab, Ei iial otsa saa. · Näe, päikse paistel mängib Musttuhat sääse meelt sääsk, õnn ja sääse mõtted Kes oskab kõiga keelt. · Sää...
Heino Eller 7. märts 1887 – 16. juuni 1970 Marleene Hõbejärv Sigrid Soosaar 11.B Heino Eller Eesti helilooja, pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvaim esindaja. Hariduskäik ja pedagoogiline tegevus Heino Eller lõpetas 1907. aastal Tartu Reaalkooli. Õppis seejärel Peterburi konservatooriumis 1907–1908 aastatel viiulit 1913–1915 ja 1919–1920 aastatel kompositsiooni ja muusikateooriat. Õpetas aastatel 1920–1940 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat. 1940. aastal alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni. Isiklik elu Esimene abikaasa oli pianist Anna Kremer teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) Helilooming Heino Elleri heliloomingus on umbes 300 teost Ta on loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid "Kodumai...
Mood XX sajandil Koostas: Reena Kull Mis on mood? Üldine termin ehk populaarne stiil 1900-1910 Väga naiselik ja graatsiline Lopsakas siluett S-kujuline figuur Ideaaliks küps naine Korsetid Karusnahk Aksessuaarid Vabamad soengud 1910-1920 Moes oli tunda sõja mõju. Värvirikas riietus Mundrid Põlvedeni ulatuvad kleidid, seelikud Hobble skirt Lühikesed juuksed 1920-1930 Lühike soeng Ilma varrkukateta kleidid Paljastati jalad Pottkübar Juuste värvimine Poisilik, sportlik välimus Fläpperite ajastu 1930-1940 Lahk juustes Naiselikkus taastus Veidi pikemad juuksed Kleidil diagonaallõige Paljas selg Mugavus Mustrilised kangad Sukahoidjad-püksid 1940-1950 Õlapaelt...
PAUL BURMAN (28.02.1888 03.06.1934) Elulugu: Paul Wilhelm Burman oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik ja graafik, Karl Burman vanema vend. Burman oli esimene animalist Eesti kunstis. Aastal 1892 kolis pere Tallinnasse. 19121913 elas Pariisis eesti kunstnike koloonias ning suhtles aktiivselt Jaan Koorti, Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga. Aastal 1914 viibis Krimmis ja Saksamaal, 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas. 1918. aastast kuni surmani elas ta Seevaldis. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Koolid kus Paul W. Burman õppis: · Peetri Reaalkoolis · Ants Laikmaa ateljeekoolis · Peterburi Kunstide Akadeemias · Moskvas Stroganovi kunstikoolis · Riia linna kunstikoolis · Pariisis Académie Russe'is. Looming: Algperioodil maalis ja joonistas peamiselt looma- ja looduspilte, maastikuvaateid. Kujutuslaadilt on tema linna-, lille- ja...
Tartu Rahuleping ● Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. ● Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. ● Lepingu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. ● Jaan Poska: "Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta kestel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma tulevase saatuse. Protsess ● Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. ● Eesti ja Venemaa rahusaatkonnad saabusid Tartusse 4. detsembril 1919, Eesti
KORDAMISKÜSIMUSED 9. KL. KONTROLLTÖÖKS Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: · demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa · peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31), Liberalism uuendustele vastuvõtlikum, kaitsesid isiksuse vabadust ja vabaturumajandust Konservatism Nende arvates oli hea ajaloos läbi proovitu, seepärast ei tormanud kõike muutma. Kaitsesid vaba turgu ja pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu.
a saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Algas hüperinlatsioon, mille käigus raha kaotas väärtuse kiiremini kui seda jöuti trükkida. Keskklass kannatas selle tõttu tohutult, nad kaotasid köik säästud Pinged Euroopas Saksamaa majanduslik nörkus aeglustas Euroopa majanduse arengut. See töi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi. Kasvasid sotsiaalsed probleemid -> äärmusliikumiste levik Euroopas tugenves 1920. algul kommunistlike liikumiste mõju, mis töi kasa äärmuslke natsionalistlike liikumiste tekke, mis omakorda oli orienteeridu diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele vöimuhaaramisele. Äärmusliikumiste mõjukus pärast IMS poliitiline kriis riikides soodustas vöimu vägivaldset haaramist. Sõjajärgne pettumus ja majanduskriis suurendas inimeste hulka, kes olid pettunud ühiskondlikus korralduses
Henrik Visnapuu (1890-1951) Vanemad Isa Ema Kasper Visnapuu Eeva Visnapuu 1856-1928 1857-1928 Pärines 6-lapselisest perest Pidas erinevaid ameteid, mis võimaldas koguda väikese varanduse Oli äkiline Lapsepõlv Sündis Leebiku vallas Maardinal Isa tööotsingud paiskasid pere ühest kohast teise Väikest kasvu, kõhnavõitu, teravate näojoontega Tagsihoidlik, häbelik ja vähese jutuga Hoidis kõrvale poiste müramisest Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima Sipe kooli korrapidajana oli auahne Tekkis kiindumus noorema klassiõe Mari Lentso vastu Haridustee 1899 a sügisel alustas õpinguid Reola vallakoolis 1902-1903 Ropka ministeeriumikool 1903-1905 Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool 1905 Tartu linnakool, klassikursus jääb lõpetamata 1906- 1907 Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogika klass 1915 lõpet...
surma eriti tolleaegsete ühiskondlike vapustuste taustal. ,,Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka / kui surmamõistetu, kel vähe aega," kirjutab Under luuletuses ,,Ekstaas". Henrik Visnapuu luuletust ,,Carpe diem" läbib hobusena kihutava ja lõpule läheneva kärsitu aja kujund: ,,Aeg kärsik on, aeg nelju a'ab." Nii oli Siuru luulel seos ka oma ajaga, ehkki kaudne. Ajaluule: Otsesemalt väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemide ga 1920. aasta paiku tekkinud ajaluule, 1920. aastate alguse eesti luule silmatorkav suund, mis järgis kindlat voolu ja stiili. Ajaluulele (või ajalauludele) andsid nimetuse eelkõige luuletajad ise. Aja ja nimelt ahistava aja! kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuse pealkirjas. Johannes Semper kõneles ,,aja lingudest, mis inimese virutavad / vastu tuleviku haigutavaid lõugu" (luuletus ,,Julmal ajal"). Johannes Barbarus kirjutas aja verisest näost ja
Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades oma senise mõju. Konservatism: Kujunes Inglismaal 19 saj. I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj
9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? · 1)1935 keelustatakse erakonnad 2)Asutati Võimu ainupartei Isamaaliit 3)Piiratakse sõnavabadust tsensuur 4)Erinevate kutsealade esindajad koondati kutsekodadesse 5)Kohalike omavalitsuste õigusi vähendati keskvalitsuse kahjuks 6)Koolireform rõhutas kutsehariduslikku suunda 10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? · 1938. a loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President määras valitsuse ja tal oli õigus Riigikogu laiali saata. Varem oli riigipeaks riigivanem. · 1938 loodi kahekojaline parlament > Riigivolikogu 80 liiget; Riiginõukogu 40 liiget (osa nendest sai määrata president, osa valiti
- 3.märts 1918 Bresti rahu - V. väljus sõjast Versailles' rahu Rahvasteliidu loomine 1920 - 1918-1920 kodusõda - 1919 Komintern - maailmarevolutsiooni idee 1921-1929 - Kroonlinna mäss 1921 1921 1927 NEP kultuur peab teenima valitsevat parteid ja olema propaganda tööriistaks. Eriline - NSVL moodustamine 1922 dets
1941 põgenes Venemaale 1946 leiti surnuna, täpsed asjaolud teadmata (kõige tõenäolisem on enesetapp) LOOMING Varajasem looming oma uusromantilistes suundumustes ei soodustanud eneseleidmist On innustunud prantsuse modernluulest ja kunstist katsetab luuletustega mitmel plaanil, milles sama objekti kujutatakse ühtaegu erinevatest vaatepunktidest ning põhikujutlusega kõrvuti esitatakse kontrast- ja paralleelassotsiatsioone 1920. aastate lõpus hakkavad äärmuslikud eksperimendid taanduma. Luule lihtsustub, kuid seda selgemalt väljendab kirjanik oma veendumus Barbaruse loomingusse sugeneb konkreetseid elupilte, lüürilise kõrvale eepilist alget, mille tulemuseks on värssjuttude, värssnovelli ja poeemi viljelemine 1930. aastate lõpul väljendab kirjanik oma hoiakut rohkem allegoorilise või sümbolkujundi kaudu. TEOSED Alustas luuletuste kirjutamisega ajakirja ,,Noor-
9. november – lõpetati Krasnaja Gorka operatsioon ja algas Eesti vägede tagasitõmbumine Ingerimaalt. 18.–30. november – eestlased pidasid ägedaid kaitselahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing. 5. detsember – Tartus taasalustati rahuläbirääkimisi Nõukogude Venemaaga. dets. - ägedad lahingud Narva rindel, enamlased üritasid taas Narvat vallutada 30. detsember – lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat. 31. detsember – sõlmiti vaherahu. 3. jaan. 1920 kell 10.30 jõustus vaherahukokkulepe. 2. veebruar 1920 – sõlmiti Tartu rahu. Vabadussõda nõudis Eesti poolel umbes 5000 inimelu, vastase kaotused ei ole teada Abivägi Soome vabatahtlikud Rootsi ja Taani vabatahtlikud Välisabi Inglismaalt – dets. 1918 saabus Tallinna reidile Inglise laevastik, kes tõi relvi ja sõjavarustust USA andis humanitaarabi
1 millal oli kahe maailmasja vaheline aeg miks need aastad 2. nimeta kahe maailmasja vahelist aegu iseloomustavavaid mrsksnu (4) 3.selgita mis thendab Versaille diktant(misk selline nimi 4.kuidas on seotud 1 m ja 2 m puhkemine ? 5. kirjelda saksa poiitika tegevust 1930 a 6. USA ja Saksa maj olukord 1920 . 7 Suur depr. mis phjustas . Roosevelt uus kurss 1. 1918-1939. 2. majanduskriis, rahuleping, patsifism, demokraatia, hiljem ka diktatuur. 3. Versailles'i diktaat oli ks rahulepingutest, millega lpetati I maailmasda. Seda kutsuti Versailles'i dikaadiks kuna see slmiti Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossis. 4. Mlemad sjad puhkesid tnu Saksamaale. 5. Aasias, Jaapan 1931. eesmrk: saada kogu aasia valitsejaks, sissetung:
Ka balletimaailmas toimusid muudatused, vabavormilisem plastika mõjutas klassikalist balletti - laineid hakkas lööma moderntants, mille kuulsaimaks esindajaks ning loojaks oli Isadora Duncan. Tema isikupärane tantsulaad mõjutas paljude maade tantsijaid. Muusikavaldkonnaski toimusid mõningad muudatused. USA-s kogus populaarsust dzässmuusika, eriti New Yorgis, mistõttu sai New York ,,maailma kultuurikeskuseks", Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzäss (jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusika ristumise tagajärjel. 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul tekkisid juurde ka mõningad teised uued muusikastiilid Impressionism, Ekspressionism, Neoklassitsism, Uusromantism. Kultuurielu arenes ka Eestis jõudsalt. Kultuurile aitas riik teadlikult kaasa rahastati nii riigieelarvest, kui ka kultuurikapitali vahendusel. Kultuurkapital jagas stipendiume ja
Luuletused ja laulud põhinevad lapsepõlvemälestustel ja loodustundel. Looming oli igatsev ja lüüriline , tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Luuletusi on ka viisistatud, näiteks Ruja laul "Nii vaikseks kõik on jäänud". Südamlikud rikka kõlakujundusega lastelaulud kuuluvad eesti lasteluule paremikku. ,,Uued luuletused" 1909. a. Esimene luulekogu, sealt jättis ta varased värsikesed välja. ,,Hallid laulud" 1910. a. Kunstiliselt kõige kandvam kogu. ,,Kadunud kodu" 1920. a. Viimne värsiraamat. ,,Valge öö" 1920. a. Viimne värsiraamat. Näited "Nii vaikseks kõik on jäänud" Nii vaikseks kõik on jäänud su ümber ja su sees, mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees. Päev pole, öö ei ole, silm nagu seletaks, kui kuskil mäenõlval sa üksi seisataks. Kogust ,,Igatsuse laulud" (2007) "Koduigatsus" Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad. tuul mängib lillelõhnaga mu ümber sala laulvad vaiksed leinad.
Kes oleks mina Eesti Vabariigi loojana? Jaanuari hommikul 1920. lõppes Vabadussõda.Pärast vaherahu arendati rahukõnelusi ja 2. veebruaril 1920 kirjutasid Nõukogude Venemaa ja Eesti alla rahulepingule. Vabadussõja algusest kuni Tartu rahuni oli ümmarguselt 14 kuud. Selle ajaga võitles Eesti riik endale välja eluõiguse.Aga kes oleks mina Eesti vabariigi loojana? Mina tahaks olla laulja Eesti Vabariigis,kes 1983. aastal lõpus loob Eesti Vabariigi ja lõpetab sõja.Ma oleks sellel hetkel 17aastane ja elaks väikeses Peetri külas.Ühel päeval ma saan aru ,et Eestile on vaja aidata. Natukene aega mõeldas ma hakkasin kirjutama
Vallaomavalitsuste kogemused ise otsustada, mis andsid kindlust ka Päästekomiteele. Veebruarirevolutsioon esmakordsed valimised Eesti alal. Maanõukogu seadis veel omakorda ametisse täidesaatvat võimu teostava Maanõukogu. Veel mõnede saadikute Riigiduumast saadud kogemused, mis aitasid Päästekomitee ideid paremini ellu viia. Vabadussõda 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia, Soome,USA, Taani ja Rootsi. 1919. a. lõpuks nõustus Venemaa vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul.2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping. Puhkes 28 nov 1918 Punaaarmee rünnakuga Narvale. 29 marssis Punaarmee Narva sisse. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun
looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal................................... 9 Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse.....................................................................9 Under ise hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aasate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik "Valik saksa uuemat lüürikat" (1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keele vahendusel jätkus kuni hilise eani (nt Fr. Schiller, J. Baudelaire, M. Maeterlinck, M. Lermontov, A. Ahmatova jpt).. .10 Marie Under on tõlkinud luulet kuueteistkümnest eri keelest........................................... 10 LUULEKOGUD.......................
facto-tunnustus saadi. 3 Arvukad konsultatsioonid lääneriikide poliitikutega kinnitasid tõsiasja, et paljudel polnud usku Eesti riigi püsimajäämisse. Arvati, et riik on väike ja eestlasi on vähe. Samas oli ähmane, mis saab Nõukogude Venemaast. USA hoiatas maailma riike Baltimaade iseseisvust tunnustamast, kuna see lõhkuvat Venemaa terviklikkust. 1920 vaid tegid seda Soome ja Poola. Pariisis loodeti, et Vene valgete ja lääneriikide sõjalise sekkumisega variseb punane Venemaa kokku. Milline saab olema uus Venemaa, kas monarhia või vabariik, millistes piirides taastub Venemaa suurriik, see tuli ära oodata. Seega tuli kõigepealt lahendada “Vene küsimus”. Oma tööd tegid Pariisis mõjukad valgeemigrandid, kes rõhutasid ühtset ning jagamatut Venemaad.
Eesti Vabadussõda Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega
60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel Ala Kus Millal Medal Kreeka - rooma maadlus Stockholm 1912 Hõbe Sõudmine Stockholm 1912 Pronks Tõstmine Antverpen 1920 Kuld Kergjõustik Antverpen 1920 Hõbe Tõstmine Antverpen 1920 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Pariis 1924 Kuld Tõstmine Pariis 1924 Hõbe Tõstmine Pariis 1924 Pronks Tõstmine Pariis 1924 Pronks Kergjõustik Pariis 1924 Pronks
Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja. Narva kaitselahingud Vabadus sõja kõige raskemad ja ohviterohkemad. Kõige ohtlikum hetk tekkis 7. Detsembril, kui punaväel õnnestus Krivasoo juures õle Narva jõe tungida ja selle läänekaldal sillapea luua, millega tekkis oht, et Narva jääb koos kaitsjatega kotti. Vene delegatsiooni juhtis Adolf Joffe, kellele Eesti Vabariigil oli välja panna vääriline vastane Jaan Poska näol. 31. Detsembril 1920. Aastal kirjutati alla vaherahulepingule, mis hakkas kehtima 3.jaanuaril kell 10.30. Selsamal hetkel lõppes tegelikult ka Vadadussõda, mis oli kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 Eesti sõduri elu. 14 000 Eesti sõjameest sai haavata, neist 2600 jäi invaliidiks. Umbes kuu aega kestnud pingeliste vaidluste tulemusena saavutas Eesti esimese de jure tunnustuse.
Punaarmee rünnak tõi Eestile kaasa Vabadussõja (1918-1920). Punaarmee oli juba vallutanud suure osa Eestist, kuid siis 1919. aasta alguses toimus sõjategevuses pööre. Eesti väed olid jõudnud organiseeruda, eestlasi julgestas Inglise laevastik ning ka Soome vabatahlikud olid Eestile appi tulnud. Punaväed tõrjuti välja. Hiljem üritasid punaväed veel kord Eestit rünnata, kuid asjatult. Venemaa ja Eesti alustasid rahuläbirääkimistega ning 1920. aasta 3. jaanuaril lõpetati lahingud rindel. 1920. aastal 2. veebruaril kirjutati Tartus alla rahulepingule, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Kasutatud allikad: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Veebruarirevolutsioon (15.10.2012) 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Vene_kodus%C3%B5da (15.10.2012) 3. http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu_liis_madisson/kodusoda_venemaal.htm l (15.10.2012) 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da (15.10.2012)
Ühendriikide rahandusministri Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Kolmandaks võib välja tuua valitsuse vead kriisi ajal, näiteks kõrgete tollimaksude kehtestamine. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka Euroopa majanduse nõrkust. Esimestel sõjajärgsetel aastatel said ameeriklased tunda majandusraskusi ning tänu sellel aktiviseerus kohalike radikaalide tegevus. 1920.a. võeti vastu USA põhiseaduse 8. parandus e. alkoholi keeluseadus, mis tähistas kuiva seaduse jõustumist. Inimesed aga ei suutnud alkoholist loobuda ning kohe kasutas võimalust ära maffia, mis võttis vägijookide valmistamise ja levitamise enda peale. Nii rikastasid jõugud salaalkoholi toel ning suurendasid märkimisväärselt oma mõju. Kurikuulsaimaks liidriks oli neist Al Capone. Kiiresti kasvas ka Ameerika majanduse arengutempo ning töötasud tõusid ja elatustase oli
sead" ja "Ohverdet konn", Konservatoorium) mida hiljem korduvalt tsiteeritakse Riigikogu 1919 6. 7. september Tallinnas tuleb kokku Eesti Kirjanikkude I istungitel Kongress 1919 5. 7. aprill Eesti Asutava 1919 1. oktoober Tartus alustab Kogu valimised tegevust Kõrgem Kunstikool 1919 18. november ametisse 1920 1. mai luuakse Eesti astub teine Vabariigi Kaitsepolitsei Valitsus J.Tõnissoni juhtimisel (kuni 28.07.1920) 1920 15. juuni Asutava Kogu poolt võetakse vastu 1920 30. juuli algab esimene Eesti Vabariigi haridusministerite järgi põhiseadus niinimetatud Sauer Baueri periood (kuni K.Pätsi 6. 1920 23. august Tallinnas Vabariigi Valitsuse asutatakse osaühisus
EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament.
Suuri edusamme tehti elektrotehnika, side ja transpordi vallas. Elektrit hakati väga laialdaselt tarbima ja tootma. Elekter muutus inimeste igapäevaelus ja ka tööstuses tähtsaks. Arenenud maades tekkis inimestel võimalus osta endale koju üha uusi elektri jõul töötavaid tarbekaupu: raadioid, külmkappe, pesumasinaid jm. Lõpuks patenteeriti ka 1945. aastal esimene mikrolaineahi. Riigijuhid märkasid ajapikku, et raadio on väga hea võimalus inimeste meelsuste mõjutamisel. 1920. aastail alustatigi seepärast paljudes riikides regulaarsete ringhäälingusaadetega. 1924. aastal õnnestus John Logie Bairdil teha esimene teleülekanne. 1930. aastate teisel poolel alustati aga televisioonisaadete regulaarset edastamist. Elektri kasutamisel sai suure osatähtsuse sisepõlemismootor, mis võimaldas välja vahetada kõik auruvedurid- ja laevad uute mootorvedurite ja laevadega. Ka põllumajanduses
pul ehitati esimene reaktiivlennuk. Filmikunst Ka filmikunsti arengus toimusid muutused. Tummfilmid hakkasid ilmuma juba 19. sajandi l?pul peale seda, kui vennad Lumi?red n?itasid oma esimese pooleteise minutipikkuse filmi. Tuntuim tummfilmide n?itleja oli Charlie Chaplin. Jaapanis kogusid tummfilmid palju kuulsust, kus keegi samal ajal muusikat m?ngis v?i dialooge ette luges. ?ks esimestest sellistest filmidest oli "The jazz singer", mis loodi 1927. aasta oktoobris. 1920.aastal lisati heli vendade Lumi?re'ide leiutatud must-valgetele ,,elavatele piltidele''. Alles 1927.aastal loodi esimene t?ispikk helifilm, kuigi juba 1900. aastal projekteeriti esimesi helifilme. 1940-ndatel olid praktiliselt t?ielikult maailmas kasutusel helifilmid, mis asendasid tummfilme. Peale helifilmide tekkimist hakati looma paljusid eriefekte filmidele (peale lindistatud plahvatused jne.) Esimesed v?rvifilmid loodi aastal 1935. Sellel aastal loodi ka esimene modernne v
Division of Estonia in the Livonian War PolishLithuanian Commonwealth Estonia in the Swedish Empire Estonia in the Russian Empire Age of Enlightenment National Awakening Road to Republic Occupation of Estonia by German Empire. United Baltic Duchy Declaration of Independance As a result of the availability of education Age of awakening Red Army's retreat and arrival of German troops in Pärnu on 23 February in Tallinn on 24 February 1918 Independence (1918-1939) Tartu peace treaty in 1920 First recognized by Finland on July 7, 1920 Member of the League of Nations in 1921 Parlament was established in 1934 First preseident Konstantin Päts Soviet Union Stalin Era Khrushchev era Brezhnev era Gorbachev era Living conditions Laws were rough Economy Deportation to Siberia Consequences Effect to economy Estonian and russian people in Estonia were mixed up Bad memories Restoration of independence Western democracies considered illegal the annexation of Estonia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
