Koostaja:Marii-Eliis Peets Õpperühm:EV09 Nälg on üks suuremaid globaal probleeme. Kuigi maailmas on piisavalt põllumajandusmaad ning toitu toodetakse piisavalt,et inimkond ära toita,pole suudetud viimase aastasajaga näljahäda kaotada.Toidu kättesaadavusega on arengumaades olukord viimastel aastakümnetel üldiselt paranenud(eriti Aasias),kuid siiski mitte kõikjal. Üle 800 miljoni inimese elab vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on 192 miljonit ast pidevalt alatoitunud. Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sh 6 miljonit last. Peamiseks probleemiks on toidu kättesaadavus Aafrikas, peamiselt Jahara kõrbest õunasse jäävatel aladel. Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Arvuliselt on kõige enam alatoitunud inimesi kahes kõige rahvarohkemas riigis: Hiinas ja Indias. Septembris 2000 võttis ÜRO Peaassamblee vastu aastatuhande deklaratsiooni,
Hapnik SISSEJUHATUS Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Keemiline sümbol: O Tuumalaeng: 8 Aatomis: 8 elektroni, 8 prootonit ja 8...
On üksikud munitsipaalkorterid ja tööandjate korterid. Valdav osa leibkondi on 1-2 liikmelised Karksi valda läbivatest teedest on olulisemad Valga - Uulu maantee ning Karksi-Nuia - Viljandi- Imavere maantee. Unustada ei saa ka Karksi-Nuia - Lilli maanteed, mille kaudu, läbides Lilli piiripunkti, on võimalik sõita Läti Vabariiki. Vallakeskus Karksi-Nuia asub kõigi nimetatud teede ristumiskohas. Karksi-Nuiast on Viljandisse 32 km, Pärnusse 82 km ning Tallinna 192 km. Arvestades linnade suurust ja kaugust võib tugevaimaks hinnata Viljandi mõju, sellest nõrgem, kuid siiski oluline on Tallinna, Tartu ja Pärnu mõju. Külavahe teed on suuremajaolt heas korras, talveti hoitakse teed puhtana, selleks osutavad teenustöid isikud kellel on tööks olemas vastav tehnika.Lisaks headele teeoludele on kõikidele kooliõpilastel võimalus tasuta kasutada maakonna bussiliine, mis on valla poolt väga õilis tegu.
põhjustavadki teatud tingimustel isekuumenemise ning isesüttimise. (Talvar, 2009, lk. 90) Linaõli koostises on: (Talvar, 2009, lk. 91) Palmitiin ja stearinn 8% Oleiin 18% Linool 30% Teised 30 % Taimsete õlide ja rasvade isekuumenemise-ja isesüttimisvõime hindamisel kasutatakse nn joodarvu, so joodi kogus kg-des, mis ühineb 100 kg õli või rasvaga. Joodarv on seda suurem, mida rohkem on küllastamata sidemeid. Linaõli joodarv on 175- 192. (Talvar, 2009, lk. 91) 5 5. LINAÕLI KATSE Kõige levinumaks isesüttimisvõimeliseks õliks on linaõli. Linaõli kasutatakse peamiselt värvitööstuses värvide, õlide ja lakkide tootmises. (Bang & Bonsomer Eesti AS, 2013) Päästeameti menetluse praktikas on mitmeid näited, kus linaõli hooletul käitlemisel on tekkinud tulekahju
1) võrrandi pooli võib vahetada 2) võrrandi mõlemale poolele võib liita või mõlemast poolest lahutada sama liikme või avaldise 3)võrrandi mõlemat poolt võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Võrre on tõene võrdus kahe suhte vahel. Ühiskordseteks nimetakse arve, mis jaguvad iga antud arvuga. Ühiskordseid on lõpmata palju. Suurimat ühiskordset pole olemas. Ühiskordsete seast võime aga välja kirjutada vähima ühiskordse. Näide: Leia arvude 120 ja 192 vähim ühiskordne. 120 2 192 2 60 2 96 2 30 2 48 2 15 3 24 2 5 5 12 2 1 6 2 3 3 1 Antud arvude vähim ühiskordne on: 2 · 2 · 2 · 3 ·5 · 2 · 2 · 2 = 960 Üksliige ehk monoom on arvuliste ja täheliste tegurite korrutis. Ülesanne 2 Arvutamise abivalemid :
varane tervelt keedetud(kapsarull) 136 20 109 8 100 Allikas: 1982 1 2 3 4 5 6 Brüsseli kapsas keedetud kapsalehed 475 75 118 15 100 keedetud kapsapead 182 35 118 15 100 praetud kapsapead 220 35 143 30 100 Nuikapsas keedetud 171 35 111 10 100 küpsetatud 192 35 125 20 100 praetud rõngastena 275 35 179 44 100 Savoi kapsas värske puhastatud 128 22 100 - 100 keedetud kapsapea 140 22 109 8 100 Lillkapsas värske, keedetud 213 48 111 10 100 marineeritud (konserv) 182 45 100 - 100 Hapukapsas hautatud 169 30 118 15 100 praetud hakkmass 190 30 133 25 100
Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Igaüks neist olenditest oli ligikaudu kerakujuline, nelja jalaga, nelja käega, kahe ühesuguse vastassuundadesse pööratud näoga ümaral kaelal ning ühe peaga, mis võis vastassuundadesse pöörduda. Nad olid väga uhked ja nii vägevad, et ründasid koguni jumalaid. Nad jäid alla, kuid Z...
Arv 8 29 37 Protsent 21,6% 78,4% 100% Tuleb välja et ässaga käsi on siiski üsna populaarne, sest turniiri viimases faasis, üks-ühele mängides on ükskõik milline äss tugevam igast suvalisest käest ja igast suvalisest paarist (va AA). Ässaga käsi on üldse kokku 16*12 = 192 pluss veel 6 erinevat ässa paari, mida on võimalik saada. Seega 192+6 on kätt on sellised, millest vähemalt üks kaart on äss ning üldse on käsi kokku 1326. Seega käsi, mis sisaldab ässa, peaks tulema tõenäosusega umbes 1 : 6,7 le. WSOPil on äss võitnud 21,6% juhtudest, seega WSOPi näitaja on umbes 1 : 5-le. Üsna huvitav on ka see, et mängu kõige tugevam käsi, AA, ei ole kordagi võitnud turniiri 38 aastase ajaloo vältel. Ühe korra on küll sellega teiseks jäädud.
Lähte Ühisgümnaasium Kuidas suhtutakse Eesti osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides? (Lühiuuring) Lähte 2008 SISUKORD 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon 2. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 3. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 4. Euroopa Liit 5. NATO Miks osaleb Eesti rahvusvahelistel operatsioonidel? Inimeste arvamus osalemisse rahvusvahelistes organisatsioonides Kokkuvõte Kasutatud allikad 1. Mida tähendab Rahvusvaheline organisatsioon? Rahvusvaheline organisatsioon on rahvusvahelise tegevuspiirkonnaga organisatsioon. Eristatakse kahte liiki rahvusvahelisi organisatsioone: Valitsustevahelised organisatsioonid Valitsustevaheline organisatsioon on vähemalt kolme riigi poolt rahvusvahelise lepinguga ühiste eesmärkide saavutamiseks loodud organisatsioon, mis omab asutajaliikmetest iseseisvat tahet ning ...
Kaaliumpermanganaadi lagundamine 2KMnO4 O2 + MnO2 + K2MnO4 O3 trihapnik ehk osoon Kahvatusinine gaas, (veeldatult tumesinine vedelik, violetne tahke aine): Iseloomuliku terava lõhnaga. Mürgine lahustub O2 -st paremini vees ,O2 vähem püsiv St0C 192 , Kt0C 112 Tekib välgukanalis, elektrimasinate töötamisel, kosmilise kiirguse mõjul Tugevam oksüdeerija kui dihapnik . Plahvatusohtlik Kasutatakse joogivee desinfitseerimiseks Kaitseb maapinda UV-kiirguse eest O4 tetrahapnik leidub vähesel määral õhus (u. 0,1%)olles tasakaalus
Helme Maarja kogudus Referaat Sissejuhatus Helmes on keskajal olnud kaks kirikut Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issandaihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Praegu on Helme Maarja kogudusest alles ainult varemed, kuid koguduse ülesannet täidab Helme kihelkonna peakirik ehk endine Vennastekogudus ning see asub Tõrva linnas. Koguduse õpetajaks on Arvo Lasting. Helme Maarja kogudus Ajalugu Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Poola revisjonide puhul 1590. ja 1599. aastal mainitakse, et suurem, st kihelkonnakirik oli saksa kirik ja väiksem kabel eesti kirik. Vene-Liivi sõja ajal sai Maarja kirik rängalt kannatada. Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, all...
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Koolipsühholoogi töö Mardiga eri perioodidel ÜLDOSA 1. Taustinfo Mart on 10 – aastane poiss, kes elab koos ema, isa ja kolme noorema õe – vennaga. Mart elab koos oma perega Kumma külas, mis asub Rapla maakonnas Kehtna vallas. Mart õpib Kehtna põhikoolis, mis on suhteliselt väike maapiirkonna kool ning see asub tema kodust 15 km kaugusel. Sel sügisel astus Mart 4. klassi ning tal on 13 klassikaaslast. Mardi ema on lastega kodune ning isa käib tööl – ta teeb kohalikus vallas ja mõnikord ka naabrusvallas juhuslikke lihtöid. Seetõttu ei ole ka pere sissetulek eriti suur ning nad on vähekindlustatud, kuid maja on siiski puhas ja korras ning ühelgi pereliikmel ei ole diagnoositud olulisi terviseprobleeme. Mart on pere vanim laps, seega abistab ta tihti vanemaid kodustes töödes ning valvab nooremate õdede ja vendade järgi. Pere ei ela jõukuses, kuid on üksteist aidates ning kõvasti tööd tehes saadakse hakkama. Kehtna põh...
12 000tk Parandada Kohe müüa Diferentsiaal Müügitulu 300 000 180 000 120 000 Praagi kõrvaldamine: Materjal (48 000) 0 (48 000) Tööjõud (36 000) 0 (36 000) Muud kulud (24 000) 0 (24 000) Kasum 192 000 180 000 12 000 Otsus: tasub parandada, sest kasum on 12 000 võrra suurem Ülesanne 9 Ettevõte toodab toodet M, millele on vaja detaile N, O ja P. Praegu toodetakse kõiki detaile ise. Detaili P toodetakse kuus 20 000 tk. Tuli pakkumine tarnijalt osta detail P sisse hinnaga 2.50 /tk. Toote P tootmiskulud ühiku kohta siiani on järgmised: - materjal 1.00 - töötasu 1.20
PALDISKI GÜMNAASIUM Janeli Adermann KEELATUD AINED SPORDIS Referaat Paldiski 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. DOPING 4 2. KEELATUD AINED 5 2.1 Keelatud ainete jaotumine 5 2.2 Näiteid keelatud ainetest ja nende seletused 6 3. KEELATUD MEETODID 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 Sissejuhatus Dopingu kasutamine spordis pole uus trend. Juba Rooma gladiaatorid sõid erinevaid seeni, mis parandasid nende võitlusvaimu ning andsid juurde jõudu. Kaasaegses spordis kerkis dopingu teema üles aga 1960. aastal, mil Rooma olümpiamängudel suri jalgrattur Knu...
a b c 7547, 1 Teras 53 10 10 5,3 40 0 2 Kivivill 93 45 45 188,3 25,3 134,3 Poorbeoon 3 Aeroc 162 41 40 265,7 138 519,4 4 Tep Plaat 148 53 155 1215,8 192 157,9 5 EPS 156 80 22 274,6 74 269,5 6 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,7 7 Kipsplaat 187 185 12 415,1 316 761,2 8 Fibo 3 159 39 40 248,0 154 620,9 2099,
Decimal Binary Octal Hexadecimal Base-10 Base-2 Base-8 Base-16 0 0 0 0 1 1 1 1 2 10 2 2 3 11 3 3 4 100 4 4 5 101 5 5 6 110 6 6 7 111 7 7 8 1000 10 8 9 1001 11 9 10 1010 12 A 11 1011 13 B 12 1100 14 C 13 1101 15 D 14 1110 16 E 15 1111 17 F 16 10000 20 10 17 10001 21 11 18 10010 22 12 ...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõtluskeskus Krista Männiste RAY KROCK JA McDONALD'S Referaat Juhendaja: prof. Tõnis Mets Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1. Võimaluse äratundmine ja tegutsemisotsus...................................................................3 2. Ressursside koondamine, ettevõtte käivitamine............................................................4 3. Edu ja kasvu juhtimine..................................................................................................5 4. Tulu saamine..................................................................................................................6 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................................
RT 1921, 88/89, 170. Kinnitatud Riigikogu poolt 1. detsembril 1921. RT 1921, 115, 252. · Seadus talumaade korraldamise kohta Petseri maakonnas ja Viru maakonna Naroova taguses osas. RT 1921, 88/89, 172. Kinnitatud Riigikogu poolt 15. novembril 1921. RT 1921, 103, 229. Riigikogu poolt 1. novembril 1921 a. vastuvõetud Seadus Vabariigi Valitsemise Ajutise Korra § 12-a ("Riigi Teataja" nr. 109 1919 a.) ärakaotamise kohta. RT 1921, 101, 192. § 1. Vabariigi Valitsemise Ajutise Korra § 12-a ("Riigi Teataja" nr. 109 1919 a.) kaotab oma maksvuse. Algkirjale allakirjutanud Riigikogu abiesimees K. Virma. Abisekretäär W. Pezold.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna...
1/6 Somaatiline NS (KeskNS-seljaaju-peaaju; PiirdeNS-peaajunärvid-seljaajunärvid) 1. millisteks osadeks jaotatakse närvisüsteem (NS)? Autonoomne ehk vegetatiivneNS(Sümpaatiline NS -tsentraalne osa-perifeerne osa; Parasümpaatiline NS slaid 2, Anat - NS 8.1 lk 180 NS-tsentraalne osa-perifeerne osa) 2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne ...
AMORTISATSIOON KOKKU 20 40 50 70 90 110 130 150 170 190 210 230 1 460 4 800 5 800 ÄRIKASUM (-KAHJUM) 2 819 3 299 3 289 3 269 3 249 3 229 2 709 3 189 3 169 3 149 3 129 3 109 49 609 44 470 122 037 FINANTSKULUD Laenu intressid 208 200 192 183 175 167 158 150 142 133 125 117 1 950 750 8 FINANTSKULUD KOKKU 208 200 192 183 175 167 158 150 142 133 125 117 1 950 750 8 KÕIK KULUD KOKKU 10 077 9 589 9 591 9 602 9 614 9 626 10 137 9 649 9 661 9 672 9 684 9 696 116 597 183 078 190 480
Laiendatud bilanss ja kasumiaruanne BILANSS, kroonides 31.12.2007 31.12.2008 30.12.2009 Varad Käibevarad Raha kokku 218 471 494 454 92 743 Sularaha kassas 84 480 45 303 40 156 Arvelduskontod 133 991 449 151 52 587 Nõuded ja ettemaksed kokku 542 872 247 020 206 867 Nõuded ostjate vastu 320 299 152 192 162 203 Muud nõuded 185 844 23 704 25 455 Intressinõuded 7 944 0 105 Viitlaekumised 0 0 23 404 Muud lühiajalised nõuded 0 0 1 946 Ettemaksed 36 729 71 124 19 209 Laekumata toetused 0 0 0
Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.09.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Autoveol veose laadimise ja kinnitamise eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 28. septembri 2000. a määrusega nr 81 (RTL 2000, 106, 1647 ), jõustunud 9.10.2000 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346) paragrahvi 23 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala (1) Käesoleva eeskirjaga kehtestatakse autoveol veoautole ja veoauto haagisele (edaspidi sõiduk) veose...
Rooma Liigendamata rannajoon, põlluharimiseks sobivad maad ja peamised ühendusteed mööda maismaad kõik see soodustas ühtse riigi kujunemist. Apenniini poolsaare rahvastik Etruskid. Tundmatu päritolu rahvas, tulid ilmselt Väike- Aasiast u 900 a eKr. Elasid Etruuria maakonnas. Itaalikute hõimud. Indoeuroopa päritolu, asusid poolsaare kesk- ja lõunaaladele. Tuntuimad nende hulgas olid latiinid Latiumi maakonnas, sabiinid ja samniidid Kesk- Itaalia mägismaal.Tegelesid põlluharimise ja karjakasvatusega, ühiskonnakorraldus oli patriarhaalne suurpere. Kreeklased rajasid oma kolooniad Itaalia lõunarannikul ning Sitsiilias 8.-6. saj. eKr.Tõid siia kreeka arenenud kultuuri ja ühiskonnakorralduse. Algas kohapealsete hõimude ajalooline aeg. Foiniiklased e puunlased e kartaagolased - olid lähinaabrid, kellega jagati Sitsiilia saart ning Sardiiniat. Etruskide ühiskond , õitseaeg oli 8.- 6. s...
nõrgendas: süvenesid raskused töö korraldamisel ja inimeste ükskõiksus. Tabel 1. Põllumajandusettevõtete arv ja suurus Arv (aasta lõpul) Keskmine üldpindala ha kolhoosid Sovhoosid kolhoosid Sovhoosid 1949 2898 115 576 742 1950 2213 127 961 891 1955 908 97 2873 1816 1960 648 154 2704 5358 1965 467 172 3510 5710 1970 292 187 4892 6305 1975 188 166 6736 7730 1980 143 158 8444 8298 1985 142 152 8482 8262 1989 192 126 7615 7833 1955. aasta teisel poolel hakati taotlema majanduslikult nõrkade kolhooside liitumist sovhoosidega. Sovhoosides oli kindel palk, maksti riiklikke pensione, oli mõningane riigipoolne toetus tootmisbaasi rajamiseks. 1956. aastal liideti 48 kolhoosi sovhoosidega, 1957. aastast hakati aga nõrkade kolhooside baasil moodustama uusi sovhoose. Sovhooside osakaalu suurendamine kujunes riikliku poliiitika suunaks. 1960. aastal oli kolhooside
4. Tükelda puuviljad. 5. Sega kõik ettevaatlikult läbi. 6. Vajaduse korral lisa ananassi konservvedelikku. Serveeri vahukoorega. 10 Tooraine nimetus Praad g Supp g Magus g Koondretsept g Hakkliha (segu) 120 120 Kaalikas 80 80 Kartul 92 100 192 Porgand 75 55 130 Peakapsas 75 75 Herned (külmutatud) 20 20 Sibul (mugul) 12 12 Või 10 10 Värske till 5 5 Petersell (leht) 5 5 Sool Pipar
põllumajanduseks. Muld on viljakam, temperatuuride kõikumine on väike, sademeid piisavalt. B. Põllumajandusliku maa kasutamine JAAPAN Riigi pindala: 377 915 km2 Riigi rahvaarv: 126 919 659 inimest (2015) Põllumajandulik maad kokku: 12.5% Põllumaad 11.7%, püsikultuuride all 0.8%, heina- ja karjamaad 0% Niisutatav maa: 24,690 km2 Põllumajanduslikumaad ühe inimese kohta: 0,038 ha MALI Riigi pindala: 1 240 192 km2 Riigi rahvaarv: 16 955 536 inimest (2015) Põllumajandusliku maad kokku: 34.1% Põllumaad 5.6%, püsikultuuride all 0.1%, heina- ja karjamaad 28.4% Niisutatav maa: 3,780 km2 Põllumajanduslikumaad ühe inimese kohta: 2,494ha A. Kokkuvõte Mõlemal on head eeldused. (Alguses üritasin üht tuua välja, kuid siis tulid teise riigi plussid esile, nii et lõpuks pidin otsustama mõlema kasuks) Jaapan: palju niisutatavat maad, põllumaa osahulk on suurem, inimesed haritumad,
55 % 2002 129 224 641 2.56 % 2003 132 550 146 2.57 % 2004 135 999 250 2.60 % 2005 139 585 891 2.64 % 2006 143 314 909 2.67 % 2007 147 187 353 2.70 % 2008 151 208 080 2.73 % 2009 155 381 020 2.76 % 2010 159 707 780 2.78 % 2011 164 192 925 2.81 % 2012 168 833 776 2.83 % 2013 172 105 775 1.94 % 2014 175 441 185 1.94 % 2015 178 841 235 1.94 % The data is given as of 1st of January of an year.
III juurde. Ta üritas luua Süüria, Kartaago ja Makedoonia roomavastast kolmikliitu. Philipp III lootis saada revansi ja oli valmis ühinema liiduga. Antiochos aga kasutas venitamistaktikat, kuna ei olnud edus kindel. Olukorda kasutas ära Rooma ja saatis oma parimad diplomaadid Philippi ümber veenma. See ka õnnestus ja Philipp lubas Rooma vägedel minna läbi Makedoonia territooriumi. Oma liitlase Philippi reetmise tõttul pidi Antiochos vastu võtma kaks kaotust, 192 a. e. Kr. Kreekas Termopüülide juures ja 190 a.e.Kr. Aasias. Peale kaotusi oli ta sunnitud alustama rahuläbirääkimisi. Lepingule eelnesid pikad läbirääkimised Scipio ja Antiochose vahel. Rahulepinguni jõuti alles 188 a.e. Kr. Süürias. Süüria kaotas oma iseseisvuse ja jäi ilma osa oma valdustest. Lepingu üheks tingimuseks oli Hannibali väljaandmine roomlastele. Sellest teada saanud võttis ta mürki. Rooma idapoliitika ja diplomaatia I sajandil
Graafikaprotsessori tootja: ADM Graafikaprotsessori taktsagedus: 1060MHz Mälu maht: 8 GB Mälu tüüp: GDDR5 Mälu ribalaius: 512-bit Mälu taktsagedus: 6.0 GHz Siini tüüp: PCI-Express 3.0 x16 Kaardi profiil: Dual Jahutuse tüüp: aktiivne Maksimum monitoride arv: 6 Ühendused: 2 x DVI-D 1 x DisplayPort 1 x HDMI · Hind 532 (,,Digizone") 8 Helikaart Creative Labs ZXR 24-bit 192 KHz Sound Card Audiokanalid: 5.1 Kiibikomplekti tüüp: Sound Core3D Signaali-müra suhe (SNR): 124dB Siini tüüp: PCI Express Sisendid: 1 x Aux-In 1 x Line-In 1 x Optical In Väljundid: 1 x Center/Sub Out 1 x Optical Out Line-Out · Hind 119,50 (,,Galador Grupp OÜ") 9 Võrgukaart StarTech ST10000SPEX PCI-Express x4 Network Adapter Võrgustandardid: IEEE 802.1Q, IEEE 802.3an, IEEE 802
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm All...
*- Eestis registreeritud kange alkoholi müügikohta arv seisuga 08.06.2011, teistes riikides aasta alguse seisuga Alkoholiaktsiisi osakaal riigieelarves Käesolevas töös on võrreldud 2012.a. ja 2011.a. muudatusi. Riigi maksulaekumistest moodustas alkoholiaktsiis 2012. aastal 16,3 %. Alkoholiaktsiisi laekumine 2012. aastal riigieelarvesse oli 195,282 mln eurot, mida oli 9,4 % enam kui 2011. aastal (178,58 mln eurot). 2012.a. laekumiseks oli kavandatud 192.3 mln eurot, mis arvestas kasvuks võrreldes eelmise aastaga 7,8%. Tegelik laekumine oli 195,3 mln eurot, mis tegi tegelikuks kasvuks 9,4 %. Prognoosimisel oli arvestatud eratarbimise reaalkasvu prognoosiga, mille aluseks oli võetud Maksu- ja Tolliameti andmed alkoholi deklareeritud koguste kohta alkoholiliikide lõikes. Lisaks põhjustab kasvu kindlasti ka 01.01.2012 toimunud alkoholiaktsiisi tõus 5%.
Electrolux The Electrolux Group is a Swedish manufacturer of home and professional appliances that claims it sells more than 40 million products to customers in 150 countries annually. Electrolux products include refrigerators, dishwashers, washing machines, vacuum cleaners and cookers sold under brand names like Electrolux, AEG-Electrolux, Zanussi, Eureka and Frigidaire. Electrolux also makes Kenmore Appliances for Sears. Rahvastik. 1.) Rootsis elab aasta 2008 Veebruari seisuga 9 192 088 inimest. See on suurriik. 2.) Rahvaarvu muutumine: 1950: 7 042 000 1960: 7 498 000 1970: 8 081 000 1980: 8 318 000 1990: 8 591 000 2000: 8 883 000 2004: 9 000 000 2005: 9 048 000 2008: 9 192 088 Rahvaarv on ühtlaselt aastatega tõusnud. 2004 aastal ületas rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 2004 2005 2006 2007 2008
Mikson Aarne Miller Kersti Muld Reijo 87 Mäesalu Valve Naaber Paul 105 Parts Eevald Põder Mirja 354 Põld Airi Põldmaa Malle Raid Hilja 194 Rebane Helen Salu Argo Salu Karl Salu Kustav Vesi Kaspar Väljas Arvi Grand Total 192 312 576 Risttabel_2 4 5 6 7 8 Grand Total Maksumus kuupäevade ja valdade lõikes 497 497 Sum of maksumus Column Labels 468 468 Row Labels Abja 118 14.11.2012 118 868 868 15.11.2012 222 486 486 16.11
Töö Ühik Maht hind, € € Krundi märketööd ha 0,9 320 288,0 Piirdeaedade paigaldus jm 275 0,64 176,0 Kontorsoojaku rent kuu 7 192 1 344,0 Laokonteiner tk 1 1206 1 206,0 Ajutine kanalisatsioon jm 5 14,45 72,3 Ajutine vesivarustus jm 25 30,74 768,5 Ajutine elekter jm 30 3,98 119,4 Elekter kuu 7 68 476,0
1,061 1,061 1,662 1,662 1,323 1,323 1,572 1,572 946 946 1,534 1,534 1,125 1,125 812 812 192 729 729 192 230 230 1,821 1,821 1,764 1,764 888 888 1,681 1,681 499 499
186 1: (____) ( 2 0) V = 78 "inst_42>from1" 187 2: (____) ( 0 3) V = 79 "inst_42>from2" 188 3: (I___) ( 0 0) V = 78 "inst_42>from3" VAR# 117: (________) "inst_43>o" GRP# 76: BEG = 189, LEN = 4 ----- 189 0: (I___) ( 2 1) V = 81 "inst_43>from0" 190 1: (____) ( 2 0) V = 80 "inst_43>from1" 191 2: (____) ( 0 3) V = 81 "inst_43>from2" 192 3: (I___) ( 0 0) V = 80 "inst_43>from3" VAR# 118: (________) "inst_44>o" GRP# 77: BEG = 193, LEN = 4 ----- 193 0: (I___) ( 2 1) V = 83 "inst_44>from0" 194 1: (____) ( 2 0) V = 82 "inst_44>from1" 195 2: (____) ( 0 3) V = 83 "inst_44>from2" 196 3: (I___) ( 0 0) V = 82 "inst_44>from3" VAR# 119: (________) "inst_45>o" GRP# 78: BEG = 197, LEN = 4 -----
Kuigi on tõdetud, et igiliikur on võimatu ( vähemalt tavalistes tingimustes ), on kindlasti praeguselgi ajal olemas nö. " hulle professoreid " , kes oma töökodades niisuguseid asju ehitavad, lootes enda õigsusele. Õnneks pole selles midagi hullu inimkonnale on iseloomulik taotleda taotlematut. Kasutatud kirjandus 1. Perelman, J. Huvitav füüsika 1 . Tln., Valgus, 1983 192 lk. 2. Perelman, J. Huvitav füüsika 2 . Tln., Valgus, 1985 264 lk. 3. ENE 3 . Teatmeteos. Tln., Valgus, 1988 704 lk. 4. http:/www.kooliabi.ee Sisukord Eessõna .................................................................................................................. ....2 Igiliikurid .................................................................................................................
HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUM Referaat HAPNIK Tartu 2009 Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnik moodustab umbes 50% maakoore massist. Vaba elemendina leidub teda õhus 20,95% mahu järgi, seotuna vees 85,8%, mineraalidesumbes 50%, inimorganismis 65%. Hapnikku tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid)...
4)Avalik arvamus- võim välispoliitikat mõjutada. Avaliku arvamusega saab ka manipuleerida ja panna rahavst uskuma, et mingi riik kujutab ohtu nende julgeolekule. See ohutunne aitab läbi suruda suuremaid sõjalisi kulutusi riigieelarvesse või õigustada sissetungi mõnda välisriiki. ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Loodud 1945 San Franciscos 51 riigi poolt. Eesti ühines 1991. Nüüdseks liikmesriike 192. Eesmärk: Ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. ÜRO-d juhib Peaassamblee poolt 5 aastaks valitud peasekretär (Ban Ki-moon). Peasekretär peab seisma kogu organis ja maaima tervikliku arengu eest ega tohi kallutada ÜROtegevust ühegi riigi huvidest lähtuvalt. Tegeleb arenguprogrammidega, mille kaudu roetatakse majanduslikku ja humanitaarset
Kreeklastel oli kombeks korraldada jumalate auks igasuguseid võistlusi. Võisteldi nii tantsudes ja koorilaulus, kuid tähtsamaks peeti võistlusi Zeusi pühapaigas Olümpias. Olümpia asus Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel. Sealseid pidustusi e. olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude ajal kehtis üleriigiline vaherahu. Kõige olulisemad olid aga spordivõistlused. Neist võisid osa võtta ainult mehed ja poisid. Kõige tähtsamaks peeti aga ühe staadioni ehk 192 meetri jooksu. Lisaks jooksudele olid kavas hobukaarikute võidusõit, maadlus, rusikavõistlus, kilbijooks ja viievõistlus. Viievõistlus koosnes kaugushüppest, jooksust, kettaheitest, odaviskest ja maadlusest. Erinevalt teistest aladest oli aga kaarikusõit, sest seal sai auhinna hobuse omanik, aga mitte eluga riskinud kaarikujuht. Kreeklased pidasid väga lugu olümpiavõitjast, neile anti väärtuslike kingitusi ja neist kirjutati luuletusi. Kirjandus ja teater Lüürika
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Tetraklorometaan 2. Summaarne valem - CCl4 3. CAS nr - 56-23-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. -22.9 6. Keemistemp. 76.7 7. LD 50 2350 mg /kg 8. Mürgisus, toksilisus mürgine ja keskkonnale ohtlik 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 0.08048 g/100 mL 10. Olek toatemperatuuril vedel 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit, 1,593Mg/m3 12. Kasutamine lahustina, tulekustutusvedelik, külmutusseadmetes, keemilises puhastuses riiete puhastamiseks 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- etanool, piiritus 2. Summaarne valem - C2H6O 3. CAS nr 64-17-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) 5. Sulamistemp. -114.3 °C 6. Keemistemp. 78.4 °C 7. LD 50- 7060 mg/kg; 8. Mürgisus, toksilisus- suures koguses tekitab alkoholimürgituse ja valkude kalgenemist. 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees...
1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud globaalne organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri(harta), peakorter asub New Yorgis ja liikmesriike on 192. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Neile lisanduvad eriagentuurid, fondid ja programmid (nn 'ÜRO organisatsioonide perekond'), mille tegevusvaldkonda kuulub nii rahu ja julgeolek ja inimõigused kui ka majanduslik ja sotsiaalne areng ning mille eelarve ja juhtstruktuurid on ÜROst eraldatud. · Peaassamblee
Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade..........................................................................................................................................4 2.2 Avalik Vabastamine...............................................................................................................4 3.0 Arendamine.....................................................................................................................................5 3.1 Enterprise-i kasutuselevõt...
mil Gustav Narusbek asutas erakaubanduskooli, kuhu võeti vastu nii poisse kui tüdrukuid. 1910. aastal andis Gustav Narusbek kooli Tallinna Linnavalitsusele. Kooli uueks juhatajaks valiti Nikolai Kann. 1911. aasta sügisest alustas tegevust ka teine kutseõppeasutus - Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool, kus 192 õpilast (kellest 85% eestlased) alustasid direktor Heinrich Baueri juhendamisel. Esimene lend 23 õpilasega lõpetas 1917. aastal. 1922. aastal muudeti nimi Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumiks. Direktoriks sai alates 1928. aastast A.Veiderma. 1934. aasta koolireformi
| Töö tegijate nimed: |
| Töö tegemise kuupäev: Tue Sep 6 18:54:50 2016 |
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
