Esimese maailmasõja mõjud maailma majanduses Esimene maailmasõda, mis kestis 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva, ületas oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult kõik varasemad sõjad. See oli kõige kallim seni peetud sõdadest, mis sai peamiseks põhjuseks ka ülemaailmsele majanduskriisile. 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule ning sellega lõpetasid kogu maailma rusuva sõja. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust? Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kriisi põhjusteks võib mainida esiteks ületootmist. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida. Teiseks võib välja tuua vale majandamise. See tähendab seda, et riigi toel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda
valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. Sõja algus 28.november 1918Punaarmee vallutas Narva Vallutati ka Jõhvi, Rakvere, Tapa, Valga, Võru ning Tartu Sellega oli alanud Eesti Vabadussõda Välisabi 12. detsembril 1918 Tallinna ilmunud Briti eskaader, mis kaitses pealinna mere poolt. Abi saabus ka Soomest, kellelt saadi nii relvi kui rahalist laenu. Briti laevastik Nii Soomest, Rootsist ja Taanist tulid ka vabatahtlikud sõdurid Masinad Vabadussõjas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Hispaania gripp Hispaania gripiks nimetatakse jaanuarist 1918 detsembrini 1920 pandeemiaks kujunenud gripiviiruse lainet. Hispaania gripi puhul peeti kummaliseks, et see mõjus eriti laastavalt noortele terve immuunsüsteemiga inimestele. Esimeste sümptomite ilmumisega algab ka kopsukudede hävimine, mille tagajärjel upub haige omaenda verre. Pandeemia põhjuseks oli immuunsüsteemi kontrollimatu reaktsioon organismi tunginud viirusele: kopsuhaigust ei tekitanud mitte gripp, vaid organismi vastulöök sellele.
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
Esimene maailmasõda 1914-1918 I MS oli suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914- 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis polnud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri. Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes 4 impeeriumi: Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa, Osmanite riik Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõjas või peale seda. I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel I MS ajal kasutati esimest korda keemiarelvi
Ajaloo KT 1.20. s algusele iseloomulikud jooned. Euroopa-keskne maailm. Maailma poliitikas olid esikohal eu riigid. Eu omas asumaid aasias ja aafrikas. Euroopaliku kultuuri väärtustamine. Progress: naisõiguslik liikumine e. sufražettid linnade kasvamine ja areng, Chicagos esimene pilvelõhkuja. trantspordi areng ( rong, lennuk) uus materjal tselluloos. Teaduse areng- pandi alus geneetikale, kvantmehaanikale,selgitati välja aatomi ehitus, Kirjandus- uus vool ekspressionism(autori isiklikud tunded ja väljendus.) Lisaks arenes veel mood ning sport sai tohutu populaarseks. 2.Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. -Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas -Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa -Suurriik...
George's Night uprising 1558-1583 the Livonian War after which Northern Estonia is occupied by Sweden and Southern Estonia occupied by Poland 1632 Tartu University was founded 1860-1885 the era of national awakening, the foundation for Estonian journalism was laid, collection of folklore 1869 First all-Estonian Song Festival in Tartu 1884 The blue-black-and-white flag of Estonian Students' Society was consecrated 24 February 1918 the birth of the Republic of Estonia 23 June 1919 victory over Landeswehr in the Battle of Võnnu 2 February 1920 Tartu Peace Treaty with Russians 1920-1940 independent Republic of Estonia 23 August 1939 Molotov and Ribbentrop sign secret protocols according to which Estonia is annexed to Soviet sphere of influence 1945-1991 Soviet occupation 1988 Activities of Popular Front and the Singing Revolution
.................... 7 Aastal 1914 ................................................................................................ 7 Aastal 1915 ................................................................................................ 9 Aastal 1916 ................................................................................................ 10 Aastal 1917 ................................................................................................ 11 Aastal 1918 ................................................................................................ 12 Uuendused I maailmasõjas ................................................................................ 13 Sõja lõpp ja rahulepingud ................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus ........................................................................................... .16
Kokkuvõte I maailmasõjast, Vene revolutsioonist, Venemaa kodusõjast ja Eesti Vabariigi iseseisvumisest I maailmasõda algas 1914. aastal ja lõppes 1918. aastal. Sõja ajendiks oli Franz Ferdinandi tapmine. Sõjas osalesid Saksamaa ja Prantsusmaa. Saksamaa liikmesriikideks olid Austria Ungari ja Itaalia ning Prantsusmaa liikmesriigid olid Suurbritannia ja Venemaa. Sõditi sellepärast, et sooviti paremat majandust, toimus võistlus maailma ümberjaotamise pärast ning olid suurriikide vastuolud. Vene revolutsiooni eelduseks oli see, et I maailmasõda tekitas
MAAILMA USUNDID - Soome ugri rahvausundid Marju Kõivpuu Soome- ugrilased · Soome ugri keeli kõnelevad rahvad · Soome ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad, mokad, marilased, udmurdid, komid · Lugemist : Juhan Luiga, Soome sugu usk. Eesti kirjandus, nr.11 1916, nr.1-2 1918, nr.7 1918-1919. Näitab kuidas on suhtumine soome-ugri rahvastesse muutunud. · Palju põhineb sellest, milline on loodus nende ümber ning kuidas suhtestuda sellega. · Venemaa ja õigeusk on palju mõjutanud. · Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit, kellest ungarlased ja soomlased moodustavad veidi alla 90% · Kõik soomeugrilased ei ola enam oma põlistel asualadel. 20.sajandil on tekkinud
Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski. 24.-16. okt. 1917- Oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. juuli- august 1917- VI (6.) kongress VSDTP. märts 1918- Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti separaatrahu. 1918- 1921- Venemaa kodusõda. Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe ots...
Eestlaste võit Vabadussõjas oli ootuspärane Vabadussõda algas 28. novembril 1918. aastal ja kestis Landeswehriga kuni 1919. aasta suveni ning Nõukogude Venemaaga kuni 3. jaanuarini 1920. Põhilised võitlused toimusid Eestis, Lätis, Peterburi ja Pihkva kubermangus. Selle tulemusena tõrjuti Eestist välja Punaarmee ja Landeswehr. Tooksin välja minu jaoks tähtsaimad punktid, mis andsid eestlastele vaenlaste ees eelise. Esiteks kindlasti see, et eestlased said palju abi väljaspoolt Eestit. Meile tuli appi
Austria-Ungari oli kaotaja nii bloki osa kui ka eraldi riigina. Esialgu pidi riik sõdima Venemaa ja Serbiaga, kuid Itaalia üleminek Antandi poole nõudis uue rinde avamist ja sõjaressurside ümber paigaldamist. Kuigi 1917. aastal Sakslaste toel suudeti anda sellele tugeva hoopi, ei suudetud seds täielikult purustada. Laastav, veniv, kurnav ja kaotuste rikkas sõda tekitas riigis suuri rahulolematusi. Saksa vägede lüüasaamine ning liitlaste Bulgaaria ja Türgi sõjast väljaastumine 1918. aasta lõpupoolel panid Austria-Ungarit lootusetu olukorda. Impeerium hakkas seespoolt lagunema ja koos sellega lagunes ka armee. Seda kasutasid itaallased ja alustasid pealetungi Piave jõel ning üksi jäänud Austria pidi kapituleerima 1918. Tulemuseks lagunes impeerjum mitmeks riigiks, Austria ja eriti Ungari pidid loovutama hiiglaslikke alasid ning samuti maksma ränke reparatsioone. Lisaks nendele oli antandi suur kaotaja Venemaa. Riigi mahajäänud majandus ei olnud valmis
· 28.11 1918- ründas Punaarmee Narvat. Detsembri jooksul oli üle poole eesti vallutatud. Uuel aastal oli hea positsioon Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnuga. Eesti Vabariigi sünd 1918-ndal aastal. · Eesti poolt sõdisid tavaliselt väikesed vabatahtlikud salgad (ohvitserid ja koolipoisid ) · Ülemjuhataja Johan Laidoner · Abi saadi ka välismaalt. · JOHAN LAIDONER EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE · Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi Eestile. · 24.veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus. · 25.veebruaril 1918 jõudsid Tallinnasse saksa väed, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnistamast. Päästekomitee asukoht Tallinnas iseseisvuse väljakuulutamise ajal.
rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Seda võimalust tõttasid kasutama enamlased, kellel polnud lootust demokraatlike valimiste teel võimult (eriti ainuvõimule) tulla. Teised parteid riigipööret ei kavandanud, üritades võita demokraatlikel valimistel. Kuid valimisi nad ära oodata ei jõudnudki. 6. Saksamaa kokkuvarisemine. I maailmasõja lõpp ja tagajärjed. · 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid
Kindral Kornilov üritas sõjaväelist riigipööret, mis õnnestus Kerenskil (uuel Ajutise Valitsuse esimees) enamlaste abiga maha suruda. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26.oktoobril 1917 vormistas II nõukogude kongress võimu üleminek enamlastele. See moodustas Rahvakomissaride Nõukogu- enamlaste ja vasakpoolsete esseeride koalitsioonivalitsus. Esimeheks sai enamlaste liider Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. 6.jaan 1918 saatsid enamlased Asutava Kogu laiali. Kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 1917.a novembris pöördusid enamlased Saksamaa poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. 17.veebr 1918 alustas Saksamaa uuesti sõjategevust hõivates Balti riigid ja suurema osa ukrainast. 3.märtsil 1918 sõlmiti Bresti rahu- loovutati sakslastele maad. Ühendriigid liitusid Antandiga, kui sakslased alustasid allveesõda, mis röövis
Oktoobrirevolutsiooni idee alguseks on loetud Vladimir Lenini poolt 16. aprillil 1917 avaldatud Aprilliteese. Alates septembri lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end tollal Venemaa Keisririigi koosseisu kuulunud Soomes ning hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Asi oli selles, et oli selge, et Asutava Kogu valimistel bolsevikud enamust ei saavuta, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte. 3. 1918. aasta Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamise käik. Saksa okupatsioon: valitsemine, kultuuri- ja majanduspoliitika, Balti Hertsogiriik. I Maailmasõja lõpp ja iseseisvuse taastamine. 3.1 1918. aasta Eestis Majanduslik olukord 1918 lõpul: · majandus on ruineeritud · riigikassa on tühi · toidutagavarasid pole 14. nov. 1918 üleskutse loovutada vabatahtlikult vilja (saadi 15 korda alla eeldatu) 19. nov. 1918 toitlusministri määrused: · väljaveo keeld
ESIMENE MAAILMASÕDA: 19141918 Ajend: AustriaUngari troonipärija tapmine Põhjused: vastuolud suurriikide vahel juhtpostitsioon euroopas, mõjusfääride jaotamine, koloniaalvalduste ümberjaotamine. Soodustavad asjaolud: alahinnati ohtu, soda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate ühingute puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Osalejad: kolmikliit, antant Riikide sõttaastumine: 1914enamik riike, 1915 Itaalia, 1917 Kreeka, 1918 hakkasid rigid sõjast eralduma. Sõjalised plaanid: SAKSAMAA välksõda, Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANSTUSMAA rajati tugevaid kindluste süsteeme. Lotringi ja Elsassi alade hõivamine ning sissetung Saksamaale. INGLISMAA koostöö Prantsusmaaga, 70000meest. VENEMAA nõrk ettevalmistussuur armee, kehv varustus. AUSTRIA UNGARI lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu. Rinded: IDARINNE Venemaa, LÄÄNERINNE Saksamaa, Prantsusmaa,
, kes tunneksid kohalikke olusid ja rahva keelt. 3. Nimed Tallinna Gümnaasium 1631 1653 Kuninglik Gümnaasium 1653 1710 Linna Keiserlik Gümnaasium 1710 1805 Tallinna Kubermangu Gümnaasium 1805 1890 Keiserlik Nikolai I Gümnaasium 1890 1917 Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium 1917 1918 Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.1918 1918 Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 1918 Gustav Adolfi Gümnaasium 1918 1918(Saksa I okupatsioon, kestis veebr kuni nov) Tallinna Poeglaste Gümnaasium 1918 - 1923 Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium kevad 1923 1932 Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium 1932 1940 Tallinna I Keskkool 1940 1941 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 1941 1944 Tallinna I Keskkool 1944 1991 Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium 6.11.1991 4.Tähtsad:
3. Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu? Prantsusmaa, Suurbritannia, USA + liitlased VS Saksamaa Positsioonisõda – kaevikusõda e. sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud, tugevasti kindlustatud positsioonidel. (720 km) Kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid 11. november 1918 Compiegne rahu, Saksamaa alistus ning pidi tagastama vangid, loovutama tehnika ja relvastuse ning viima välja väed okupeeritud aladelt. 4. Mida kujutas endast manöövrisõda Idarindel, miks sõlmis Venemaa Bresti rahu? Manööversõda – Püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel, olukorra kiire ning ootamatu muutumine. 3. märts 1918 Bresti rahu – Sõlmiti, kuna see oli ainus võimalus säilitada bolševike võim Venemaal 5
· maa kuulutati riigi omandiks, mõisad võeti üle, kuid talupoegadele maad ei jagatud, taheti luua suurmajandid. See oli enamlaste suur viga, sest talupojad seepeale lakkasid neid toetamast NB! Nõukogude võimu kogu Eestis korralikult sisse seada ei õnnestunudki. Sisuliselt jäi kaksikvõim püsima ka peale oktoobripööret! Rahva seas tekitasid mitmed enamlaste sammud pahameelt vägivald ja vastaste represseerimine, Asutava Kogu laialisaatmine jaanuaris 1918, kui sai selgeks, et enamlased jäävad seal vähemusse jne. Nõukogude võimu nõrkust ära kasutades astus Maapäev 15. novembril (uue kalendri järgi 28. novembril) 1917 tähtsa sammu tuli Toompeale kokku erakorraliseks istungiks ja võttis seal vastu deklaratsiooni, milles kuulutas, et Maapäev on Eestis ainus kõrgema võimu kandja! Enamlased ajasid istungi seejärel kohe laiali, J. Tõnisson saadeti Eestist välja, kuid ta läks Lääne-Euroopasse iseseisvumise asja ajama.
võttis vastu rahu-ja maadekreedi. Saksa pealetung läänes: 8.jaan.1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu.Saksad lükkasid ettepaneku tagasi. 21.märt.1918 Somme'i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. Juuli keskpaigas õnnestus sakslastel tungida 60km kauguseni Pariisist. 18.juulil 1918 läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ja paiskasid sakslased tagasi. Saksa pealetung oli läbi kukkunud. Saksa sõjaline kokkuvari: 1918.a juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas. 8.augustil 1918 andsid Pr. ja Ing. korpused tankide toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi. Seda päeva on nim. Saksa armee jaoks "mustaks päevaks". Sep. pidi Saksa väejuhatus tunnistama, et nad on sõjaliselt löödud ning tegid ettepaneku alustada rahuläbirääki. 29.sept.1918. Pariisi rahukonverents: 18.jaan 1919 avati Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 27 riiki. Rahukonverentsi
ESIMENE EESTI RIIK I MS ja Eesti (Eesti alad olid Venemaa koosseisus, Antanti liige) 1) Eestist võeti nekrutiks üle 100 00 mehe 2) Meeste töökohad asendati naiste tööjõuga 3) Maal jäid paljud põllud sööti tööjõupuuduse tõttu 4) Toiduainete puudus 5) Inflatsioon 6) Sõdurite paigutamine garnisondides 7) Raudteetrantsport häiritud 8) Saksa armee purustused Lääne-Eestis 1918 9) Sõjapõgenike ja haavatute majutamine 1917 - Sõjatüdimus ja väsimus (I MS) - Majanduslik mahajäämus - Tsaar Nikolai II isik - Vähemusrahvuste rõhumine - Haridus- ja kultuuritase madal I Veebruarirevolutsiooni tulemus- Kehtestati tsaarivõim ja kaksikvõim II Oktoobrirevolutsiooni tulemus- Võimule said kommunistid esotsas Leninga (Lenini dekreet ''Vähemusravuste enesemääramise õigusest''
EESTI VABARIIGI SÜND EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi 24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees 25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast SAKSA OKUPATSIOON Sakslased okupeerisid kogu Eesti Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956) · Esimene Eesti vabariigi president · Eestimaa Päästmise komitee esimees · mitmekordne peaminister
Tallinna Polütehnikum Eesti Vabadussõda Referaat Erki Tõnne PA-12A Tallinn 2013 Sissejuhatus 19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (Joonis 1), milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917
Inteventsioon- he vi mitme riigi sekkumine terise riigi siseasjadesse VENEMAA 1917-1922: 1)Veebruarirevolutsioon (1917) 2)oktoobrirevolutsioon(1917) 3)Kodusda 1918-1920 4)1922 sai Nukogude Venemaast NSVL. Veebruarirevolutsiooni tulemusena loobus NIkolai II troonist ja vim lks ajutisele valitsusele. Oktoobrirevolutsioonil tulid vimule kommunistid, kelle liidriks oli Lenin ning nad olid vimul kuni 1991 aastani. Loodi ainuparteiline valitsus (rahvakomissaaride nukogu) ning hiljem Punane. Kuid 1918 aastal algas Venemaal kodusda punaarmee ja valgekaardi vahel ning viimast toetas Antant. 1920a vitsid kommunistid. EESTI 1917-1920: 1)1917 mrtsis sai Eesti autonoomia. 2)1918 24.02 sai Eesti iseseisvuse. 3)1918 veebruar-november Saksa okupatsioon Eestis. 4)28.11.1918 algas Vabadussda 5)02.02.1920 lppes vabadussda Tartu rahuga. Seoses veebruarirevolutsiooniga sai Eesti autonoomia Vene koosseisus. Ning 1917a 30.03 hendati ajutise valitsuse otsusel Eesti
. 1914 . 1- . . 2- . . . , . 1- . 8- . . : , . 300 . 1914 . , . . 1915 . , . . 1915 . , , , , . 1915 . , . 1915 . (, -, , ), . , . IV , « », « », . 1916 . , , (« » 8 ), . . 22 31 1916 . . . (« »), . - . . 1917 ., , . 1918 . . 6 , , . . . 1 () 1 «» , . 1. , , 1) 1897 . 2) 1906 . 3) 1908 . 4) 1916 . : 2. 2. - ? 1) «» 2) 3) 4) : 3. 3. . ? 1) 2) 3) 4) : 3. 4. ? 1) - 3) 2) 4) : 2. 5. « » 1) . , . , . 2) . , . , . 3) . , . , . 4) . , . , . : 1. 6. II 1) « » 2) « » 3) « » 4) «» : 1. 7. - XIX XX .? 1)
Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajale suurte kaotustega. Kasutati okastraattõkkeid, kaevikuid, tanke, kuulipildujaid, suurtükimürske, mürkgaasi. Compiegne’i vaherahu - 11. november 1918. aastal kirjutasid sellele alla Antandi ja Saksamaa esindajad. See lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist. 4. Mida kujutas endast manöövrisõda Idarindel, miks sõlmis Venemaa Bresti
Jannsen, Hurt, Jakobson, Ajutine Maanõukogu(Maapäev), Johan Laidoner, enamlased(kommunistid), Jaan Anvelt, K. Päts, J. Vilms, K. Konik, Jaan Tõnisson, 1857 ,,Perno Postimees" asutamine (Jannsen) 1865 Vanemuise asutamine (Jannsen) 1869 juunikuus 1. laulupidu (Jannsen) 1878 ,,Sakala" (Jakobson) 1888 ,,Postimehe" kampaania folkloori kogumiseks ~1400 KIRJA (Hurt) 30. märts 1917 autonoomia 15. november 1918 - Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 23. veebruar 1918 iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus ,,Endla" teatri rõdult Hugo Kuusnevi poolt 24. veebruar 1918 Vabariigi väljakuulutamine, hakkas tööle Ajutine Valitsus 11. november 1918 Kaitseväe moodustamine, Ajutine Valitsus taasalustab oma tööd, I MS lõpp 28. november 1918 Narva ründamine, vabadussõja algus 31. jaanuar 1919 Paju lahing (Kuperjanovi surm + võit) 23
nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Sakslased hõivasid mõne päevaga Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. 18. veebruaril 1918 tungisid Saksa väed saartelt Mandri-Eestisse ja 4. märtsil 1918 vallutati Narva. Eestis kehtestati sõjaline okupatsioon, Saksamaa ei tunnustanud ei Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust. Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt
I MAAILMASÕDA 1914 – 1918 1917. AASTA REVOLUTSIOONID VENEMAAL - Venemaa nõrk ettevalmistus, kaotused sõjas - 1917 veebruarirevolutsioon - 1917 kaksikvõim – Ajutine Valitsus / PTSSN (Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu) - Poliitilised parteid - kadetid - - esseerid – sotsialistliku suunitlusega partei - VSDTP(venemaa sotsiaaldemokraatlik töölisparteri) vähemlased (menševikud)- toetasid sotsiaaldemokraatiat
Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- ustes. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Maapäev: Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Päästekomitee: 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.-||- Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts -||-Eesti Töörahva Kommuun ehk ETK: 29. novembril 1918. See
· Bulgaaria keskriikide poolt o Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist Läänerinne 1915 · Aprillis 1915 kasutatakse YPRES' juures esmakordselt gaasi. 1916 · Sõtta astus Rumeenia ja Portugal atanti poolel · Hakkab ilmnema sõjatüdimus Läänerinne 1916 Verduni lahing: maailma sõja veriseim lahing Henri petain Prantsusmaa au Somme'i lahing tanki esmakasutamine I maailma sõja lõpp Pariisi rahukonverents Resti rahu · 3. Märtsil 1918 sõlmiti venemaa ja saksamaa rahuleping Sõjategevuse koondus läänerindel · Lahingud toimisid samades kohtades, kus varem olid juba lahingud toimunud: o II Somme'i lahing o II Marne'i lahing Sakslastel ei õnnestunud otsustavat edu saavutada Saksa ,,must päev" · 8. August 1918 saksa väed sunnitakse Amiensi lahingust taganeda · Saksamaa hakkab otsima võimaluse rahuläbirääkimistele Keskriikide kokkuvarisemine · 19
Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep.usa pres woodrow wilson,suurbr peam david lloyd george,pr peam george clemenclau. saksam sõjav 100 000 meest võis olla,pidi maks reparatsioone (sõjakah hüvit).Versaille rahlep sõlmiti ka saksam liitl, 5 liiget suurb,pr,ita,jaap,usa.rahliit lood et lah tülisi hoida ära sõdu suuri konf.saksa kuulus rahliitu 1926-1933
1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Korraldati kõigis valdades, linnades ja maakondades munitsipaalvalimised. Eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaajamise keeleks ning tehti ettevalmistusi üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Hakati looma Eesti rahvusväeosi. Maapäeva vanemate nõukogu- otsustas 19. veebruaril 1918 asutada kolmeliikmelise Eestimaa Päästekomitee, kelle kätte anti riiklik võim. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril 1918. Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga. 19. mail 1919
1916. Aasta lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 miljoni mehe, mõnel maal tuli seetõttu kehtestada üldine töökohustus. 1917. Aasta algas nälg, millele lisandusid epideaamiad, mis nii tagalas kui ka rindel ulatuslikku laastamistööd tegid. Maailmasõja kõige süngemaks episoodiks on 1915. Aastal Armeenias Türgi vägede vallandatud etniline puhastus, mille käigus tapeti üle pooleteise miljoni inimese. 6 . aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. 8. Jaanuaril 1918 tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivate riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahul. 21. Märstil 1918 Somme´i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. 1918. Aasta märstsist kuni aprilli keskpaigani olid rünnaku peamist raskust kandnud Saksa armeed kaotanud viiendiku oma algkoosseisust. Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede uuel ülemjuhatajal kindrel Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks. Kasutades saabuvaid ameerika üksusi
Kasutati I korda lennuväge ja tanke(ING). VERDUNI LAHING 1916 veebruaris alanud ja 10 kuud kestnud lahing Läänerindel. SM tahtis tungida Pariisi, otsustas vallutada Verduni kindluse. Kindral Perain'i (,,PR uhkus ja häbi!") juhtimisel suutis PR oma pealinna ja Verduni kaitsta. ,,KADUNUD PÕLVKOND" - I MS osa võtnud ja selle ajal üles kasvanud põlvkond, kel puudus sõja pärast turvatunne, nende lähedased surid ja nad ise olid ka sõtta kaasatud. COMPIEGNE'I VAHERAHU 11. nov 1918 alla kirjutatud vaherahu, mis lõpetas I MS. SM kohustus kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. VEEBRUARIREVOLUTSIOON 17. veebruar VM'l toimunud revolutsioon, mille käigus VM tsaar Nikolai II loobus troonist. Lõpes 304 a kestnud Romanovite võim. OKTOOBRIREVOLUTSIOON 17. oktoobril VM'l toimunud revolutsioon, mille käigus tulid võimule kommunistid, jäid võimule kuni 1991. VABADUSSÕDA 1918-1920 toimunud sõda E ja VM vahel
Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos-
10.Kodusõda Venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. Lühiajalugu I osa. Õ.lk.66-71 Uute riikide teke Kesk- ja Ida-Euroopas · 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome ja Vene enamlaste vastne valitsus oli sunnitud sellega leppima. 16.veebruaril 1918 deklaleeris oma iseseisvust Leedu ning 24. Veebruaril 1918 Eesti. · Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari ning ka Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel poole puhkesid verised kodusõjad. · Kodusõda peeti maha ka Soomes, kus kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918 aasta algul seadusliku valitsuse. Kindral Carl Gustav Mannerheim asus
oktoobrini 1920 peaminister. 9. detsembrist 1927 4.detsembrini 1928 riigivanem. 19311932 välisminister. 18. maist 1933 21. oktoobrini 1933 riigivanem. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblast, Burasevo. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja. 1904-1905 Tallinna linnanõunik. 1905 Tallinna abilinnapea. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister. 1922-1923 I Riigikogu esimees. 1919-1920 Asutava Kogu liige. Andres Larka sündis 5. märtsil 1879 Pilistveres, Viljandimaal, suri 8. jaanuaril 1942 Malmõz, Kirovi oblastis. Ta oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu üks juhte. 19021917 Vene armee staabiohvitser. 1918 Eesti Vabariigi sõjaminister. 19181919 Eesti
ettepanekuga sõlmida vaherahu ning alustada rahuläbirääkimisi. Sakslaste esitatud tingimused olid rängad, muu hulgas nägid need ette Poola ja Ukraina eraldamise Venemaast. Enamlased lootsid läbirääkimisi venitada, kuni Saksamaal puhkeb kommunistlik revolutsioon, mis enamlaste juhtide arvates pidi iga hetk juhtuma. Lõpuks kaotasid sakslased kannatuse ning alustasid 17. veebruaril 1918 uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiirelt edasi, hõivates kiiresti Balti riigid ning suurema osa Ukrainast. Enamlased saatsid uuesti delegatsiooni Bresti rahuga, kus loovutati sakslastele maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, asusid tööstused ning põllumajanduslik maa. Rahulepingut läbi surudes kinnitas Lenin enamlaste juhtidele, et tegemist on ajutise lepinguga, mille Venemaa esimesel võimalusel tühistab
Aeg:28.november 1918 kuni 2.veebruar 1920 Põhjus:Venemaa tahtis läänemere kallast endale.Eesti,aga tahtis iseseisvust säilitada.11.november 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele.13.november 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu.16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani.28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri. Kelle vahel:Vabadussõda oli Eesti ja Punaarmee(Venemaa) vahel.Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid.Suurbritannia saatis Tallinnasse oma laevastikueskaadri
OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE 1917.a Demokraatliku Venemaa osa Vabadussõda 28.nov.1918-3.jaan.1920 Riigielu Jaan Poska kubermangukomissar Iseseisvumine 30.01.1919 Paju × korraldamine 1917-1918.a. 30. märts 1917.a Autonoomiaseadus (Venemaalt) 15.nov.1917. Eesti Kaitseliit ETK Asutav Kogu M...
G.Suits -Kuulus Eesti poeet E.Wiiralt -kunstnik ja graafik H.Kruus -Eesti ajaloolane K.Palusalu -Eesti kuulsaim sportlane (maadleja) H.Eller -Eesti helilooja, koorijuht E.Öpik -kuulsaim Eesti astronoom Aastaarv (daatum) Vabadussõda -1918-1920 Leedu iseseisvumine -16.veebruar 1918 Läti iseseisvumine -1918. 18.nov. Eesti I põhiseadus -15.juuni 1920 Tartu rahu -1920.2.veebruar I maailmasõda -1914-1918 K.Päts saab presidendiks -1938 Autoritaarse korra kehtestamine Leedus -1926 Autoritaarse korra kehtestamine Lätis -1934
LÄTI VABARIIK 1. Miks oli lätlaste seas arvukalt enamlaste pooldajaid? a) tugevam b) läti ala oli pikemat aega sõjatandriks c) sõja jalust evakueerus Venemaale 1/3 Läti elanikkonnast 2. Miks oli rahvuslik rõhumine Lätis tugevam kui Eestis? Riias asusid vene impeeriumi tähtsad võimu- ja survevahendid 3. Kuidas nimetati teisiti nn. demokraatlikku blokki? 17 mehe nõukogu 4. Millal moodustati Rahva Nõukogu? 17.nov. 1918.a. 5. Mis on "Tautas Padome"? rahva nõukogu 6. Millal kuulutati välja iseseisvus? 18. november 1918 7. Kellest sai esimene president? Janis Cakste 8. Kellest sai esimene peaminister? K.Ulmanis 9. Kellest sai Nõukogude Läti Ajutise Valitsuse juht? Peteris Stucka 10. Millal kukutasid baltisakslased Ulmanise valitsuse? 16 . apr 1919.a. 11. Kellest sai saksasõbraliku valitsuse juht? A.Niedra 12. Millal sõlmiti Nõukogude Vene ja Läti vaheline rahuleping? 1.Veebruar 1920.a. 13
Tallinna Arte Gümnaasium Eesti vabadussõda Referaat Koostaja: Nimi Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Olukord vabadussõja alguses..................................................................................... 3 Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks olulisemaid ülesandeid oli Eesti sõjaväe loomine. Esialgse plaani kohaselt pidi formeeritama 25 000- meheline Rahvavägi (6 jalaväepolku, suurtükiväebrigaad, ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon.
Eesti Vabadussõda oli sõda, mida Eesti rahvavägi pidas Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede (kelle eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine) ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu (5.juuni 1919- 3.juuli 1919). Pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust tühistas Nõukogude Venemaa valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud rahulepingu. 16
Eesti iseseisvumine ja taasiseseisvumine - sarnasused ja erinevused Eesti iseseisvumine toimus 24. veebruaril aastal 1918. Sellel aastal kuulutati välja iseseisvusmanifest. Eesti taasiseseisvumine toimus 20. augustil aastal 1991. See toimus rahumeelselt tänu Nõukogude Liidus alanud perestroikale ja Ülemnõukogu vastuvõtt otsusele, et Eesti on nüüd iseseisev riik. Nendel kahel tähtsalt Eesti sündmusel on sarnaseid, kui ka erinevaid külgi. Mis on Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise sarnasusteks ja erinevusteks?
Enamlaste tegevuse käigus langes AV autoriteet nii madalale, et ükskõik mis riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Nii võtsid 25. okt 1917 enamlased Petrogradi enda alla. (Oktoobripööre). 26.okt vormistas nõukogude kongress võimu ülemineku enamlastele ning, moodustati esimene nõukogude valitsus ehk Rahvakomissaride Nõukogu- enamlased ja vasakpoolsed esseerid. Enamlased ei tulnud siiski veel Venemaal võimule, pidid siiski arvestama teiste parteidega. 1918. a kevadel viskasid enamlased vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Venemaal kehtestati üheparteisüsteem. 3. Saksamaa kokkuvaresemine, sõja lõpetamine ja Saksamaa lüüasaamise põhjused. 1918.aasta juuli lõpuks lõppes sakslaste jõud ning lääneliitlased alustasid vastupealetungi tehnilise ülekaaluga. 8.augustil 1918 andsid Prantsuse ja Inglise korpused 600 tanki toetusel sakslastele Amiensi juures ränga hoobi, pärast mida sakslased hakkasid mõistma, et ei suuda
Tööleht: Eesti Vabariigi väljakuulutamine ja Vabadussõda 1. Millal, millise dokumendiga ja kus kuulutati välja EV? Eesti Vabariigi iseseivus kuulutati välja 1918. Aastal 23. veebruaril Iseseivusmanifestiga, mis loeti ette Pärnus 24. veebruaril,Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, peaminister K.Päts 2. Millal ja seoses millega algas ja lõppes Saksa okupatsioon 1918.a Eestis? Saksamaa pealetung algas 18.veeburar 1918. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee, aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. 1918. Aasta novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. 11. Novembril 1918 kirjutas Uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule. Samal päeval toimus ka Ajutise Valituse legaalne koosolek. Loodi ka Laidoneri eestvedamisel Eesti Kaitseliit 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
