sündmustele. Rahutused kasvasid üle poliitiliseks üldstreigiks ning need suruti jõuga maga: sõjaväe üksused läksid rahva poolele üle, rahvast hakati relvastama. 27. 02 õhtuks oli pealinn ülestõsunud tööliste ja sõdurite käes. 6. Woodrow Wilson - USA president, kes tegi ettepaneku õiglase rahu sõlmimiseks, mis lükati sõdivate poolte poolt tagasi (töötas väljas 14 punkti). Ferdinand Foch - Prantsusmaa marssal 1918, Briti leidmarssal 1919, Poola marsall 1923. Tema koondas liitlasvägede jõud otsustavaks vastulöögiks (sakslaste vastu), kasutades selleks järjest suuremas ulatuses rindele saabuvaid ameerika üksusi. Paisati sakslased tagasi. Andis ka tabava hinnangu Versailles’ rahulepingule. Wilhelm II - Saksa keiser. 8. oktoober vaherahukõnelused Compiegne’is, millega lõpetati sõjategevused I MS-s. 7. 18
Ajalugu Eesti Vabadussõja algus: Saksa okupatsiooni lõpp, Punaarmee rünnak Narvale, ja ETK moodustamine, murrang sõjas, Landeswehri sõda. Saksa okupatsiooni lõpp: 11. november 1918 toimus üle mitme kuu legaalne Ajutise Valitsuse koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi poolt loodud põrandaalune Eesti Kaitseliit. Järgnevatel päevadel võtsid rahvuslased okupatsioonivõimudelt asjaajamise järk-järgult üle. Lõplikult läks siiski võim eestlastele 21. novembril Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele vastavalt. Punaarmee rünnak: 28. novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat, kuna sarnaselt Saksamaaga ei
Ajalugu Eesti Vabariigi väljakuulutamine: Saksa okupatsioon. Päästekomitee moodustamine ja tegevus, Saksa okupatsiooni algus. Saksa okupatsioon: algas 18. veebruaril 1918. Vene armee riismed põgenesid kiirelt, bolsevike Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19. veebruaril 1918. aastal Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud eelkõige
Kommunistlik Venemaa Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Riigi ametlik nimetus (alates 1918): Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV) NSVL loodi 1922. aastal ja see ühendas Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ja Taga- Kaukaasiat Venemaal puhkes kodusõda (1917. lõpp, 1918), sest Venemaa poliitilised jõud ja ühiskonnakihid ei olnud rahul enamlaste võimuletulekuga ja ümberkorraldustega. Ka välisriigid sekkusid Vene kodusõtta, sest nad soovisid Nõukogude võimu likvideerimist. Algas ka interventsioon. Nõukogude võim suutis luua Punaarmee ja välisele survele vastu seista. Elanikud kannatasid vägivalda ja terrorit. Üha rohkem taheti kogu maailm kommunistlikuks muuta. Nõukogude valitsus toetas rahaliselt ja sõjaliselt mässuliikumisi teistes riikides. Kõik katsed maailmarevolutsiooniks ebaõnnestusid ja Nõukogude juhtkond hakkas seejärel rääkima sotsialismi ehitami...
1917 25. september kirjandusliku rühmituse "Siuru" 1917 15. november Tallinnas esimene avalik õhtu "Estonias" kutsutakse Toompeale (F.Tuglas, M.Under, A.Adson, kokku Maanõukogu, kes J.Semper, H.Visnapuu, A.Gailit, kuulutab end kõrgema A.Alle) võimu kandjaks Eestis (istungit juhatab O.Strandman) 1918 21. jaanuar Tartus 1918 25. veebruar moodustatakse asutatakse kunstiühing Eesti esimene Ajutine Valitsus "Pallas" koosseisus: ministrite nõukogu esimees, kaubandus- ja siseminister K.Päts, ministrite 1918 1/14. veebruar nõukogu abiesimees ja üleminek vanalt kalendrilt kohtuminister J.Vilms, uuele: 1
väljaandmisel. Samuti kuulus ta Maanõukogu ja Tallinna linnavolikogu saadikute hulgas. Esialgu piirdus Martna Eesti autonomiseerimise püüde toetamisega, pidades Eestit iseseisva riikluse jaoks liiga väikseks. Alles 1917. aasta lõpus tema hinnangud muutusid- ta leidis, et enamlik pööre toob kaasa anarhia; selle vältimiseks tuleb kuulutada Eesti iseseisvaks. Nimetatud seisukoht pääses Mihkel Martna mõjul domineerima kogu Eesti sotsiaaldemokraatias. Jaanuaris 1918 suundus Martna Eesti välisdelegatsiooni liikmena taotlema iseseisvuse tunnustamist Keskriikidelt. Kuna Sakas valitsus keeldus tema riiki lubamisest, jäi Martna koos Jaan Tõnissoni ja Karl Menninguga Kopenhaagenisse, modustades delegatsiooni keskuse ja tutvustades Eestis Euroopas. 1919 saavutas Martna Eesti omariikluse tunnustuse Sotsialistlikult Internatsionaalilt ja täitis mitmeid ülesandeid saksamaal aitas kaasa eesti sõjavangide
läbi viia põhjalik eestipärane koolireform; moodustada eestipärased kohtud; koondada kõik Eesti sõdurid Eesti pinnale. Kättevõidetud saavutustest tuleb kõige tähtsamaks pidada Eesti sõdurite koondamist kodumaale, milles Pätsil oli suur osa. Ilma selle eelsammuta poleks ei Vabadussõda ega riiklik iseseisvus olnud võimalik. Pätsi on hilisematel aastatel mõnegi sammu eest teravalt kritiseeritud nii vasakpoolsete kui parempoolsete poolt. Aastatel 1917 ja 1918 tema poolt tehtud suured otsused kujunesid ometi iseseisva Eesti alussammasteks. 14.novembril 1917 kuulutas Maapäev enese Eestimaa ainukeseks kõrgema võimu kandjaks kõrgeimaks võimuks Eestis. Nüüdsest peale otsustavad eestlased ise oma maa saatuse kui iseseisev rahvas. Kuigi otsus oli tehtud, ei saanud Maapäev kohe tegutsema hakata, sest tegelik võim oli bolevike käes. Nende juht Viktor Kingissepp tahtis lavastada "rahvakohtu", mis saadaks "reaktsionäärid" laiali
Ajutise valitsuse eesotsas oli Aleksandr Kerenski. Oktoobripööre. Ajutise Valitsuse autoriteet väga madal. Lenin, enamlased, üritasid riigipööret 25. okt 1917. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26. okt II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Võeti vastu rahu- ja maadekreet. Esseerid olid siiski enamlaste vastased, kuid nad hävitati. 1918. üheparteivõim. Bresti rahu. Brest-Litovski kindluses rahuläbirääkimised Saksamaaga, venelased venitasid ja 17. veebruar 1918. alustas Saksamaa uuesti sõjategevust. Hõivatu Baltimaad, Ukraina. Venelased nõustusid nüüd kohe. 3. märtsil 1918. sõmiti Bresti rahu, sakslased said suure maa-ala Venemaalt. Venemaa väljus sõjast. USA kuulutas Saksamaale sõja 6. aprillil 1917. Liitlasvägede ülemjuhataja Foch. Amiensi juures lahin 8. august 1918
Rahvasteliit- kõikide maailmariikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks riikidevahelisi tülisid sõdadeks üle kasvada ja suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikud agressorid Maailmasõja tagajärjed · Hukkus u 10 miljonit sõdurit, 20 miljonit sai haavata · Kannatas terve põlvkond · Demokraatia kriis · Tekkisid uued rahvusriigid · USA hakkas esile kerkima 6.Kodusõda Venemaal Uute riikide teke · 6. dets 1917 Soome · 16. veebr 1918 Leedu · 24. veebr 1918 Eesti · 1918 sügisel Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia · 18. nov 1918 Läti · Iseseisvusid ka Ukraina, Valge-Vene ja Kaukaasia maad (Gruusia jms) Kodusõda ja interventsioon- mõned piirkonnad Venemaal ei allunud enamlastele ja loodi nn valged valitsused, mis seadsid eesmärgiks ühtse Venemaa taastamise. Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antanti interventsiooni, suuremad vene sadamad võeti inglaste poolt üle. Punane ja valge terror
Eesti Vabariigi aegne kunst Kunsti ajalugu Teiste rahvastega võrreldes vähe heroilisi ajaloomaale. Vähe jäädvustusi sellest ajast. Noored kunstnikud : Eduard Viiralt (18981954) Karl Pärsimägi (19021942) Jaan Grünberg (18891969) Mitte eestlastest kunstnikud ehk "autsaiderid" Küll aga jäädvustasid pildis osaliselt sakslane Maximilian Maksolly ja venelane Nikolai Kalmakov. Nende eesmärk oli teha äri realistlike ja sümbolistlike põhimõtetega. ei väärtustanud kunsti ostmisel sõltumatut vaimu ja euroopalikku püüdlust, vaid "õiget" ideoloogiat ja vanameelset esteetikat. Maximilian Maksolly maal "Eesti Vabariigi väljakuulutamine 24.II.1918". Vasakult: Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik. Maximilian Maksolly 1918 aasta. Eestisse tuli juugendstiil (nt. "Estonia") Kaks keskust: Tallinn ja Tartu Jaanuaris asustati "Pallase" ...
Terra Mariana The Reformation Period Division of Estonia in the Livonian War PolishLithuanian Commonwealth Estonia in the Swedish Empire Estonia in the Russian Empire Age of Enlightenment National Awakening Road to Republic Occupation of Estonia by German Empire. United Baltic Duchy Declaration of Independance As a result of the availability of education Age of awakening Red Army's retreat and arrival of German troops in Pärnu on 23 February in Tallinn on 24 February 1918 Independence (1918-1939) Tartu peace treaty in 1920 First recognized by Finland on July 7, 1920 Member of the League of Nations in 1921 Parlament was established in 1934 First preseident Konstantin Päts Soviet Union Stalin Era Khrushchev era Brezhnev era Gorbachev era Living conditions Laws were rough Economy Deportation to Siberia Consequences Effect to economy Estonian and russian people in Estonia were mixed up Bad memories Restoration of independence
Seevald Looming Esimene animalist Loodus Tallinna jäädvustaja Koloriit hele, vaheldusrikas Impressionism Hobused! Hilisem looming Jõuline ja rahutu Koloriit tumeneb ja muutub tuimemaks Pingetsus ja äng Perioodid 1912 - 1913 elas Pariisis eesti kunstnike Koloonias 1914 viibis Krimmis ja Saksamaal 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas 1918. aastast kuni surmani elas ta Seevaldis Maastik lehmaga 1920-ndad õli Talumaastik õli Metsamotiiv 1918 tempera Vahimaja 1910 80 000.- Õli, kartong Sügis Lõpphind: 240000.- Maastik Alghind: 27500.- Heinalised linnaserval Hind: 9000.- Toompea 1920 lõpp-1930 algus 13 125.- Akvarell, paber Toompea vaade 1920ndate II pool Akvarell Stockholm 1920 Stockholm 2 1919 Punased lilled Lilled 1920-1925 õli Krüsanteemid kasvuhoones Lõpphind: 28000.- Tiigrid Autoportree Hobusejootja Kaks alasti
, , : , , . 2. . , - , , . 13 , . , , . , , III , . , 1319 , , , - . , " ", , , , , . , , . (1326 ). , 15 () , , . . . 1238 . 1365 . , 1380 ( «», 10 . ) , - . , 2 , 1382 , , . , , . 3. 1917 . 1918 () , , , , 15 -. . , . . 1924 , 1933 . 1935 . 1939 . , , , . 1931 , 400 , . : , , , . ( 20- 50- ) . , , , , . 4. 1605 I. 1606 , . 1608 1610 II, . . 1610 - . 1610 . 1611 , . 1612 , 4
Independence day of Estonia Independence Day, officially known as Eesti Vabariigi aastapäev is a federal holiday in Estonia when it declared independence in 1918 February 24: Independence Day The Republic of Estonia was founded on 24 February 1918, when the Salvation Committee (Päästekomitee) declared the independence of the Republic of Estonia. A Quest for Independence The 1917 revolution and the generally unstable situation in Russia created the opportunity for Estonia to gain its independence. Celebration of the 95th Anniversary of the Proclamation of the State Independence of the Republic of Estonia Saturday, 23 February 11.00 Placing of wreaths on the graves of Estonian state figures
aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. · Neile ametitele lisandus ka tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. · 1904. aastal kolis Tobias Tartusse. · Töötas seal keskkooli muusikaõpetajana, klaveritundide andjana, muusikaelu organisaatorina ja kontsertpianistina. · Tobias pani aluse ka eesti professionaalsele muusikakriitikale. · 1907. aastal otsustas Tobias elama asuda Pariisi, hiljem läks aga Saksamaale. · 1918. aastal jäi helilooja kopsupõletikku ning suri 29 oktoober 1918. Looming · Tobiase helilooming on mitmekesine, jõuline ja monumentaalne. · Ta tõstis Eesti heliloomingu professionaalsele tasemele. · Liiga ebapüsiva loomuse tõttu jäid paljud tema teosed lõpetamata. · Tobiase loominguline mõte on suunatud kaugustesse ja kõrgustesse. · Ta oli võitlejatüüp, kes püüdis oma loomingulise energia
Vanglas valmis tal raamat"Mein Kampf"("Minu võitlus"), milles ta sõnastas ja põhjendas oma programmi. 1924. a. hakkas Saksamaa majanduslik olukord paranema ning seetõttu vähenes ka natside mõju. 3. AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1920. AASTAIL VÄLISPOLIITIKA. Esimese maailmasõja järel hakkas Euroopa järk-järgult loovutama oma juhtpositsiooni maailmas. Esiplaanile nihkusid nüüd Ameerika Ühendriigid. 8. I 1918. a. avaldas tollane USA demokraadist president W. Wilson oma nn. "14 punktis" põhimõtted, mille alusel tuleks tema arvates maailmas sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu. Ta sõitis isiklikult Pariisi rahukonverentsile, et viia ellu oma kava. Kahjuks see ettevõtmine ebaõnnestus, sest Wilson oli sunnitud tegema järeleandmisi Inglis- ja Prantsusmaa nõudmistele reparatsioonide ja territoriaalsete küsimuste osas. Selle
Eelmise võimu peale pandud maksud tühistati ning kehtestati uued ja reeglina suuremas. Peeti kinni Vene riigis kehtinud põhimõttest, mille kohaselt linnades ja alevites paiknevat kinnisvara maksustati teistel alustel (kapitaliväärtus, tulu) kui väljaspool linnu ja aleveid asuvat kinnisvara (rendiväärtus, viljelusväärtus, tulu). (Aasmäe 1999:183) Alljärgnevalt lühike ülevaade olulisematest õigusaktidest, mis võeti vastu ajavahemikus 1918. aasta 24. Veebruarist kuni 1940. aasta 16. Juunini. (Aasmäe 1999:183) Kinnisvaramaks väljaspool linnu ja aleveid Ajutine Valitsus võttis 28. Novembril 1918 vastu otsuse riigimaksude kohta. Rahaministri 1918. aasta 3.detsembri teadaande kohaselt (RT 1918, 5) tuli maa- ja hoonetemaks, mida Saksa sõjaväevalitsus pidi võtma 1918. aasta 10. Mai seaduse alusel, tasuda hiljemalt 31. Detsembriks. Viivitajaid ootasid trahvid. Kuna maksud olid määratud eri vääringutes, siis oli
EESTI ISESEISVUMINE KAS IME VÕI ASJADE LOOMULIK ARENG? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, kuid üsna lühikeseks ajaks. Meie kodumaad soovisid endale nii mõdedki suurriigid nagu: Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Kuidagi suutsime me sellisel ajal iseseisvuda. Kas see oli ime või asjade loomulik areng, sellel teemal ürtian selgust saada. Kõigepealt tuleb selgeks teha , mida siis õigupoolest "ime" ja "asjade loomulik areng" tähendavad. Ime all mõeldakse üleloomulikku ja ebaharilikku sündmust.
Ta õppis vanade meistrite juures, võttis kunstitunde Kuninglikus Kunstiakadeemias ja teda juhendas ka üks Norra kuulsamaid kunstnikke - Christian Krohg. Ta varasemad tööd olid tugevalt mõjutatud Prantsuse realistlikest vooludest. Oskar Kallis (23. november, 1892 1. jaanuar, 1918) oli eesti maalikunstnik. Aastatel 19131916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. 1912. ja 1913. aastal täiendas ennast Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel. Osales kunstiühingu "Vikerla" asutamises (1917). 1918 suri Krimmis tiisikusse. Kristjan Raud (22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond 19. mai 1943 Tallinn) oli eesti kunstnik. Tema kaksikvend oli kunstnik Paul Raud. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg". Ta õppis kunsti Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias, Düsseldorfis ja Münchenis. Kristjan Rauda on kujutatud Eesti 1-kroonisel paberrahal. 1940. aasta nimetati Kristjan Raua nimeliseks
SIURU Juhendaja: Sirje Urbel Koostajad: Gea Kuum Marleen Tõnurist Liis Kambek Suure Jaani Gümnaasium 2009 Rühmitus "Siuru" · Siuru tegutses aastail 1917 1919 Tallinnas · Rühmituse eesmärk: koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni ja lüüa läbi kirjanduses · Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Raha teenisid avalike kirjandusõhtutega Rühmituse liikmed · August Gailit · Marie Under · Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu "Siuru" tähtsus · Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu · Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk eriti armastus ja loodusluules · Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele · "Siurust" kasvasid välja eest...
Vabadussõda Eestis toimus vabadussõda 1918. aasta novembrist kuni 1920. aastani Nõukogude võimu vastu ja 1919. aasta juulis Landeswehri vastu. 11 novembril jäi Saksamaa Esimese maailmasõja tulemusena Lääneliitlastele alla. 13. novembril tühistas Nõukogude Venemaa valitsus ühepoolselt pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust, Saksa keisririigiga sõlmitud Brest - Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja
1. slaid EV 93 Homme möödub 93 aastat päevast, kui Tallinnas kuulutati välja EV iseseisvus. Iseseisva riigi väljakuulutamine 1918. aastal oli tulemus, milleni oli viinud mitte ainult tolleaegsete eestlaste jõupingutused, vaid ka varasemate põlvkondade püüded, lootused ning ettevõtmised. Enese harimine kasvatas eestlasetes iseolemise ja mõtlemise tahet. 2. slaid ,,Tean, kes ma..." Noore laulja Chalice (loe saliisi) kaunis mõte on saatnud nii mõnigi kord paljude noorte igapäevaseid tegemisi. Täna on õige aeg meenutamiseks. 3. slaid Jaan Poska
Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei VSDTP marksistlik organisatsioon Enamlased lubasid ainsana rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Oktoobripööre: 25. oktoobril 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26. oktoobril 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Selle esimeheks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. 3. märts 1918 Bresti rahu enamlased loovutasid sakslastele Poola ja Ukraina 11. november 1918 Compaigne'i vaherahu Saksamaa pidi loobuma okupeeritud territooriumitest ning liitlastele üle andma oma sõjavarustuse 18. jaanuar 1919 Pariisi rahukonverents 28. juuni 1919 Versailles'i rahuleping Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi ning muid territooriume, vähendama oma sõjaväge ning maksma võitjariikidele reparatsioone Tulemused:
VERDUNI ja SOMME´I LAHINGUD 1916.a VERDUN "hakklihamasin" - umbes 900 000 meest suri või sai haavata, lahing kestis 10 kuud kuid rinne liikus edasi vaid 2 km SOMME´i - hukkus või sai haavata 1,3 miljonit meest, kestis 5 kuud, rinne liikus edasi umbes 30 km SOMME´i lahingus kasutasid inglased esimest korda TANKE INGLASTE TANK esimene ajaloos Sakslaste tank SÕJA LÕPP I 1917.a jätkus Läänerindel positsioonisõda. Venemaal toimusid revolutsioonid ja 1918.a Bresti rahuga väljus Venemaa sõjast Nüüd sai Saksamaa teostada 1918.a I poolel 4 suur- pealetungi läänes, kuid loodetud edu need sakslastele ei toonud Juulis-augustis algasid Antant´i vägede vastupealetungid SÕJA LÕPP II 3.novembril puhkes Kiel´i linnas madruste ülestõus mis peagi kasvas üleriigiliseks väljaastumiseks valitsuse vastu Keiser Wilhelm II põgenes Hollandisse Saksamaa liitlased kapituleerusid üksteise järel ning 11.11 kell 11
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Siuru, 1917 Tarapita, 1926 ELUKÄIK Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under. Neil oli 5 last – Evangeline, Gottried, Marie, Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie Underi vanemad Marie Underi noorem vend Christfried Under ja noorem õde Berta Under Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under koolipõlves 4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpet...
Sellist kodusõja aegset poliitikat on hakatud nim. sõjakommunismiks. Pärast kodusõda alustati uut majanduspoliitikat (NEP – venekeelne lühend). Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga Taastati kauplemise vabadus Laiendati ettevõtete tegevusvabadust Kodusõda (1918-1920) – Teistele poliitilistele jõududele ja ühiskonnakihtidele ei meeldinud enamlaste võimuletulek. Avalik võitlus enamlaste üle kasvas 1918. Aastal üle kodusõjaks. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka välisriigid, kes toetasid enamlaste vastu võitlevaid poliitilisi jõude. 1918. Aasta kevadel saatsid USA, Inglismaa, Prantsusmaa oma väed Venemaale, algas interventsioon. Nõukogude võim aga suutis luua võitlusvõimelise Punaarmee ning sisemisele ja välisele survele vastu seista. Kodusõda oli ohvrite rohke hukkus 13 miljonit inimest. Industrialiseerimine – tööstuse eelisareng, loobuti NEP-i poliitikast.
nad Venemaal võimule, miks ja kelle vahel toimus 1918-20 Venemaal kodusõda, milliste tulemustega see lõppes, mis aastal loodi Nõukogude Liit, Vladimir (Uljanov) Lenini ja Jossif Stalini roll NSV Liidus, iseloomusta NSV Liitu Stalini ajal. Bolševikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad tööliikumises. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. aasta lõpukuudel. 1918. aasta kevadel kasvas see üle ulatuslikuks poliitiliste jõudude vaheliseks siseriiklikuks vennatapusõjaks-kodusõjaks. Enamlaste vastu olid ka teised riigid. 1918. aasta kevadel algas interventsioon ehk välisriikide relvastatud sekkumine teise riigi siseasjadesse- Suurbritannia, Prantsusmaa, USA jt viisid oma väed Venemaale. Nõukogude võim suutis aga luua võitlusvõimelise Punaarmee ning kokkuvõttes sisemisele ja välisele survele vastu seista.
Vabadussõja puhkemine Vabadussõda oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks peetud sõda Nõukogude venemaa vastu. Sõda kestis 1918.aasta 28.novembrist 1920.aasta 3.jaanuarini (402 päeva). Vabadussõda on väga oluline sündmus Eesti ajaloos ning see puhkes paljudel erinevatel põhjustel. Esimese maailmasõja lõpuaastatel oli Venemaa sõjalise ja majandusliku kokkuvarisemise äärel. Armee oli demoraliseerunud, tehased seisid, linnad nälgisid ning nõrgenes ka tsaaririigi kindlaim tugi - sõjavägi. Kukutati tsaar, kes oli vastu poliitilistele uuendustele ning võimule tõusis Ajutine Valitsus
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti esimene president. Pätsil oli kaks äärmuslikku rolli: esiteks positiivne osa novembris 1918, kui oli otsustamisel vastloodud Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitsmine Punaarmee pealetungi eest ning teiseks negatiivne roll septembris 1939 Moskva baasidelepingu nõudmiste vastuvõtmisel, loobudes omariikluse kaitsest relva jõul. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Pätsi koolitee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Raeküla alevisse kolides jätkusid tema õpingud Pärnu Nikolai koolis
Eesti lipu lugu Raili Retpap Lipu loomine Idee tekkis Eesti Üliõpilaste Seltsil. 29. september 1881. Lipu värvideks valiti sinine, must ja valge. 1905. aastal sai rahvuslipuks. Esimene avalik värvide demonstratsioon 7. aprill 1882. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti 4. juunil 1884. a Otepää kiriklas. Ametlikuks riigilipuks sai 1918. aastal. Lipu värvid pidid... Kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid. Tähistama eesti rahvariiete enamlevinud värvitoone. Peegeldama eesti ilmastikku ja loodust. Olema omavahel kooskõlas. Värvide tähendusi seletati ka nii: Sinine- usk ja lootus eesti tulevikku, samuti oli ustavuse sümboliks. Must- meenutamaks eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes armastuse värv.
EESTI KAHE MAAILMASÕJA VAHEL KORDAMISKÜSIMUSED 9. KLASS Aastaarvud 1. Vabadussõja algus ja lõpp 28.november 1918 kuni 3 jaanuar 1920 2. Eesti Vabariigi väljakuulutamine (täpne kuupäev) 24.veebruar 1918 3. Vaikiv ajastu Eestis (autoritaarne Eesti) - algus ja lõpp. 1934-1940 Teemad/küsimused 1. Eesti vabadussõja põhjused 1. Taheti Eesti Vabariiki, säilitada riiklik iseseisvus ehk Eesti nn kaitsevõitlus punaarmee eest 2. Venelased tahtsid kommunistliku maailma, tahtsid taastada endused riigipiirid 2. Mis sündmusega algas vabadussõda? 1. Vabadussõda algas n28. novembril 1918 kui Punaarmee ründas Narvat. 3
Eesti iseseisvumise küsimuse tõstatas lisaks muule ka sakslaste sõjaline edu. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja-Revolutsioonikomi- tee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Esimesed sammud Eesti iseseisvaks kuulutamises astuti 1918. a jaanuaris. Moodustati välisdelegatsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne-Euroopale. Saksamaa asus pealetungile, aktiveerusid baltisakslased, enamlased kehtestasid Eestis piiramisseisukorra. 19. veebruaril moodustati Eesti Päästekomitee, koostati Iseseisvusmanifest, millest nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 24. veebruaril moodustati Eesti Panga hoones Päästekomitee liikmete poolt Eesti Vabariigi ajutine Valitsus
Alates veebruarist 1916. aastal teenis Päts ohvitserina Tallinnas Peeter Suure merekindluses, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. Pärast bolsevike riigipööret oli Päts kuu aega vangis ning siirdus seejärel põranda alla. 19. veebruaril 1918 sai temast Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Konstantin Päts arreteeriti 11. juunil 1918 selle eest, et Lääne maakonnavalitsusest leiti tema kiri, milles Päts soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida, et saksa okupatsioonivõimud ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda Eesti Maapäevast. 4. juunist kuni 17
vastu. Oli Eesti Rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juht, kellena rajas1905. aastal Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Tema roll oli kaalukas ka Eesti Vabariigi sünniaastatel ning eriti omariikluse esimesel 15 aastal. Pärast 1934.a riigipööret nõudis Tõnisson riigi valitsemises demokraatiat, samaaegselt tegutses ta ka Tartu Ülikooli õppejõuna. Konstatin Päts- Teataja peatoimetaja, teda peetakse sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks. Päts kuulus riigi 1918. aastal välja kuulutanud Päästekomiteesse, hiljem juhtis aga korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgs Vabadussõja alguses. Kuid 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. Päts püüdis sellega riiki tugevdada, kuid demokraatia kadumine muutis selle pigem haavatavamaks. Eesti iseseisvumise eeldused: A) kultuurilised: 1) Kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamutute ja ajakirjade levik 3)
A 1. 1 MS algas 28 juuli 1914 seoses atentaadiga Austria_Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja kolmikliit (Keskriikideks). Nende põhilised eestvedajad olid üheltpoolt Inglismaa ja teiselt poolt Saksamaa ning Austri-Ungari. I MS tuntakse ka positsiooni- ehk kaeviku sõjana. Sõjas kasutati esmakordselt tanke, gaasi ja automaatrelvi. Sõda lõppes 11 nov 1918, kui saksamaa alistus ja nõustus compiegnei vaherahuga. See valmistas ette 1919 allakirjutatud versailles'i. I MS tulemusena lagunes neli impeeriumi: Austria-Ungari, venemaa, saksamaa ja türgi. Sõjas hukkus u 10 miljonit sõdurit. 2. Nimeta vähemalt kolm sisult erinevat Esimese maailmasõja põhjust: 1) sarajevo atentaat Franz ferdinanile. 2) taheti ülemvõimu euroopas ja maailmas, samuti balkanil 3) alahinnati ohtu, ei usutud suure sõja võimalikkusesse
Kordamine ajaloo kontrolltööks 1. I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud – 1914- 1918. Põhjused: 1) Alahinnati ohtu. 2) Sõda romantiseeriti. 3) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ajend: Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 (mõrvas Serbia terrorist). 2. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed – Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu.
7. November - vallutati Talvepalee. 8. November Arreteeriti ajutine valitsus ja võim läks nõukogudele. Moodustati esimene üheparteiline valitsus. 8. November Maa ja rahu dekreet. Kõigile soovijatele jagati võrdselt tasuta maad. Rahudekreet rahu sõlmimine kõigi osapoolte vahel. Tegelikult soovis Lenin rahu ainult Saksamaaga. Teised rinded Itaalia vastu tuli Austria-Ungarile appi Saksamaa. Caporetto lahing Itaalia väed purustati. Aastal 1918 3. Märts: Saksamaa ja Venemaa sõlmisid Brest-Litovski vaherahu. Märts kuni Juuli 1918 Läänerindel 4 Saksamaa suur pealetungi. 18.07.1918 Liitlaste vastupealetung kindral Foche, II Marne'i lahing. Sakslased kurnati välja. 29. September 1918 Saksa väejuhatus tegi ettepaneku sõlmida vaherahu. Järgmisel päeval vahetati Saksa valitsus välja. Bulgaaria astus sõjast välja. (Oli Saksamaa liitlane) 31. Oktoober Sõjast astus välja Türgi. 3
välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes. Edasi aga valitses Saksamaal Natsionaalsotsialistlik Saksa Partei, mis tuli Saksamaal võimule 1933. aastal, kui Adolf Hitler sai Saksamaa ainuvalitsejaks. Esimese maailmasõja lõpul oli Eesti veel vene võimu all. 1918.aastal puhkes Vabadussõda. Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Raud-diviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja peamisteks põhjusteks olid : Nõukogude Venemaa valitsejate lootus maailmarevolutsiooni kohesele puhkemisele, nõukogude Venemaa soov taastada endise Tsaari-Venemaa piirid. Peale
Suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast Lükati edasi organisatsioonid Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused Riigikogu saadeti laiali ja ei lubatud saadikutel enam uuesti koguneda Erakonnad asendati ainuparteidega Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4)Miks tungis Punaarmee 1918.aasta novembris Eestisse ? Esmalt tungis Punaarmee Narva ning sundis väikesearvulised üksused taanduma. Kuu ajaga vallutati pool Eestit, lootes sellega suurendada oma territooriumi. See ei õnnestunud. Nende vastu võitlesid koolipoisid, sest kõik vanemad inimesed keeldusid. 5)Seleta mõisted ! Rahvavägi vabatahtlikest koosnev vägi, kes võitlesid vaenlaste vastu. Landeswehr´i sõda Kuna Saksamaa tahtis ühineda Baltikumidega, siis ründas ta esmalt Lätit
Ta osales I MS ja Vabadussõjas Ta viibis vangis aastatel 1930-1932, seoses vekslivõltismisega Kirjandusteosed Kurgsoo sari ( ,,Hümnid paanile", ,,Viimane kevad", ,,Kurgsoo", ,,Maa", jne) Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, "Nauding" 1929, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Siluetid ja dekoratsioonid" 1918, ,,Hing ja veri" 1918, ,,Vabadus ja vangla" 1932, jne. Mälestused: ,,Sõjasõit" 1928, ,,Kahuriliha" 1936, jne. Lasteraamatud: ,,Laanekohus" 1928, ,,Vetepojad" 1934, ,,Võrukael" 1945, ,,Jutte loomadest" 1951, jne. Kriitiku arvustus Richard Roht andis oma viimaste teostega, nagu romaan "Kurgsoo" ja novellikogu "Neli juttu", lugejale hea hulga optimismi, rahuldas arvustajaid, pannes koguni mõne arvustaja kirjaniku ülehindamisele. Kõigel sellel olid
.... Aastal 1902 abiellus Marie Under hiidlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ............ 6. Kuhu siirdus vastne abielupaar elama? .....Moskvas 7. Mis aastal tuli Under tagasi Eestisse? ..........1906. aasta lõpus 8. Kellega ja millal abiellus M. Under pärast esimese abielu purunemist? ............ Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus 11. juunil 1924.aastal Arturi Adsoniga 9. Nimetage tema luulekogud. .... Luulekogud 1917 "Sonetid" 1918 "Eelõitseng" 1918 "Sinine puri" 1920 "Verivalla" 1923 "Pärisosa" 1928 "Hääl varjust" 1928 "Rõõm ühest ilusast päevast" 1929 "Õnnevarjutus" 1930 "Lageda taeva all" 1935 "Kivi südamelt" 1943 "Mureliku suuga" 1954 "Sädemed tuhas" 1963 "Ääremail" 1981 "Mu süda laulab" 10
24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Loodi parlamentaarne vabariik. Asutav Kogu võttis vastu 1920. Eesti Põhiseaduse. · Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas · Põhiseadus pidas silmas demokraatlikust. · Seadusandlik võim kuulus riigikogule Vabadussõda 1918-1920 Eesti riigi ja enamlaste vahel. Venemaa tahtis saavutada kontrolli Eesti üle. Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa kommunistlik partei hõivas venemaa k...
mõnevõrra suuremad) Eluolu sõja ajal lk 50-54 -muutused ühiskonna naiste rollis muutumine -sõdurite olme probleemid -kadunud sugupõlv Sõja lõpp läänes Versailles' rahuleping LK 60 -1916 astus antandi poolel sõtta USA -USAs puudus sõjaväe teenistuskohustus, kulus aega enne kui mehed jõuti mobiliseerida, välja õpetada, ja euroopasse saata Saksamaa kokku varisemine 60-62 -märtsist juulini 1918 võtsid sakslased läänerindel ette neli suurt pealetungioperatsiooni -sakslased lähenesid taas pariisile -juulis haarasid initsatiivi aga prantsuse-inglismaa väed (pealetungil osalesid ameeriklased, kes aga tammusid esialgu paigal, sest neil polnud sõjakogemusi) -algas antandi üldpealetung -saksamaa oli suurte operatsioonidega välja kurnatud -liitlased türgi bulgaaria, rumeenia, A-u(a-u laguneb kolmeks suuremaks riigiks)
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut)
Tegevuse eesmärk? Miks vähenes enamlaste populaarsus? 1917. a. Loodi Punaarmee, hakati ette valmistama relvastatud riigipööret võimuhaaramiseks, Asutav Kogu saadeti laiali. Õhutada kogu maailma revolutsioonile ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. 3. Millised uued riigid tekkisid Läänemere ääres peale I maailmasõda? Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. 4. Kuidas ja millistes tingimustes toimus iseseisvuse väljakuulutamine Eestis? Kuidas nimetati I valitsust? Veebruaris 1918 hakkasid enamlased Eesti pinnalt lahkuma. Selles nägi Saksamaa võimalust ning suunduti Eesti poole, et see okupeerida. Eesti oli jõudnud aga täpselt kahe sündmuse vahel vabariigi välja kuulutada. 23. veebruar Pärnus, 24. veebruar Tallinnas. 25. veebruar algas juba saksaokupatsioon. · Keerulistes tingimustes. · Asutav Kogu. 5. Millal ja miks puhkes Vabadussõda? Milline oli sündmuste käik esimestel sõjakuudel? 1918, 28. november
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS 1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri- Ungari, Türgi ja Bulgaaria). 11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu Compiegne'i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille's rahukonverentsiks). Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut)
Juuni kuus toimus esimene Maapäev, kus esitati küsimus kus ,,Eesti tuleb viia maailmapolitiika areenile"(Jaan Tõnnisson). 2) Venemaa impeeriumi demokraatlikud erakonnad hakkasid järjes kaotama rahva toestust, kuna majanduspoliitika pankrotistus. Seda võimalust hakkas Vene kommunistlik partei ära kasutama. 1917 aastal 7-dal nov.võttis ta Tallinna enda võimu alla. 28.nov1917 aastal otusstas eesti Maapäev tunnustada enese ainsaks kõrgema võima kandjaks Eestimaal. 1918 aastal võeti vastu otsus kuulutada Eesti iseseisvaks vabariigiks. Päästekomitee esimees K.Päts. Tallinnas läks võim eestlaste kätte 24.02.1918.a ja kuulutati välja Eesti Vabariik. 3) 1918 tungis Punaarmee läände, kus ta tahtis parandada oma suhteid Eesti Ajutise Revolutsioonikomiteega. Polnud ootada mingit kokkulepet (EAR). Samal ajal tungisid venearmee Narva alla ning vallutasid selle. Sellega algas Eesti Vabadussõda(28.nov 1918)
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa
Petrogradi nõukogus. 25.oktoorber 1917 võtsid enamlaste alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. 26. oktoobril vormistati võimu üleminek enamlastele II Nõukogude kongressil, kus: A)loodi esimene Nõukogude valitsus, eesotsas Vladimir uljanov Leniniga. B)Võeti vastu rahu ja maa dekreet. Oktoobripööre. Riigipöörde järel hakkasid enamlased võimu kindlustama: a)Käivitati terror poliitiliste konkurentide vastu. B)6jaanuaril 1918 saadeti laiali Asutav Kogu. C)Kevadel 1918 visati vasakpoolsed esseerid valitsusest välja. Juulis suruti maha esseeride mäss. D)Venemaal kehtestati ühe parteisüsteem. 1917.aasta lõpul, 1918. aasta alguses kujunes välja Venemaal kodusõda. 1917. aasta lõpul algasid Brestitovskis rahu läbirääkimised Venemaa, Saksamaa ja tema liitlaste vahel, millega loovutati Saksamaale Baltikum, Poola, Ukraina ja Valgevene. Kriis ja revolutsioonid Saksamaal, Kesk-Euroopa maades, Itaalias, Türgis, Indias ja Hiinas.
üle ametiasutused Tartus ja Narvas. - 27okt ilusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud, vormistati dokument, millekohaselt läks võim J. Poskalt üle V. Kingsepp Reformid -Valimised olid ebademokraatlikud- osalemisõiguse said vaid töörahvas ja jõukamad kodamikud jäid passiivseks. -Kõrgem seaduslik asutus oli Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuid kõige olilisemad korraldused tulid Petrogradist: Nõukogude Täitevkomitee- Jaan Aavelt. -Kui Eesti Asutava Kogu valimistel 1918 selgus, et enamlased ei saavuta parlamendis absoluutset enamust, siis valimised katkestati. -Kärbiti kodanikuõigusi: (Uue majanduspoliitika põhisätted) * keelutati poliitilised koosolekud *suleti ajalehed *arreteeriti juhtivaid rahvuslasi * kirikud muudeti rahvamajadeks *Kooliders kaotati usuõpetus Majandusreformid: *pankade natsioliseerimine *riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid *Maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
