Saksamaal valiti uus juhtkond ja selle juhtimisel saatis edu Saksamaad. Oliline oli Galiitsia operatsioon, kus sõdisid omavahel Venemaa ja Austria-Ungari, kus saatis edu Venemaad. 1915 saatis edu Grolice operatsioonis sakslasi ja toimus läbimurre idarindele ja seejärel hakkas ka seal positsioonisõda. Esimest korada kasutati sõjas ka gaasi. Seda kasutasid sakslased inglaste vastu. 1916 otsustas Venemaa alustada suurt läbimurret, kuid otsustavat edu ei tulnud, sest kanti suuri kaotusi. 1917 suvel alustas Venemaa jälle suurt pealetungi, kuid varsti ei olnud enam mehi, et pealetungi jätkata, sest ei tahetud enam sõdida. Majanduslik ja inimeste igapäevaelu sõja aastatel. Tööstus korraldati ümber sõjavarusutuse tootmiseks. Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, mindi üle kaardisüsteemile. Saksamaal (Inglise mereblokaad) ja Venemaal (majanduskaos) probleemiks nälg. Tööjõu puudusel kasutati massiliselt naiste ja noorukite tööd
Kutseharidus: 1937.aasatal kehtestati kutsehariduslike õppeasutuste seadus, mis viis needkikoolid ühtluskooli süsteemi. Selle järgi jagunesid koolid nelja kategooriasse: põllumajanduslikud, majanduslikud, kodumajanduslikud ja tehnilised. Esimesed olid rajatud algkooli 4., teised algkooli 6.klassile, kolmandad reaalkoolile. Õppetöö kestis ühest kuni nelja aastani. Esimene kõige suurem rahvaülikool loodi Tallinnas 1917 a. sügisel. Rahvaülikoolide põhikijra järgi pidi õppetöö kestma kaks aastat, 5.päeva(3-4) tundi nädalas). Säärast eeskirja täielikult ellu ei rakendatud. Tartu Ülikool Eesti esimene kõrgema teadusliku hariduse andja. Alguses tötas ülikool ajutise põhikirja alusel, lisaks varasematele usu-, arsti-,õigus-, filosoofia- ja matemaatika- loodusteaduskonnale avati veel põllumajandus- ning loomaarstiteaduskond. Tartu Ülikoolis
.................. 6 Sõjategevus ....................................................................................................... 7 Aastal 1914 ................................................................................................ 7 Aastal 1915 ................................................................................................ 9 Aastal 1916 ................................................................................................ 10 Aastal 1917 ................................................................................................ 11 Aastal 1918 ................................................................................................ 12 Uuendused I maailmasõjas ................................................................................ 13 Sõja lõpp ja rahulepingud ................................................................................... 14 Kasutatud kirjandus ......................................
Edgar Degas Elulugu Edgar Degas (sünninimi Edgar Hilaire Germain de Gas; 19. juuli 1834 Pariis 27. september 1917 Pariis) oli prantsuse kunstnik ja skulptor. Edgar Degas sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena. Tema isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine Musson de Gas oli ameeriklanna. Aastatel 18541859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat, kus elasid tema isapoolsed sugulased. Seal ta tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss- stiilis portreed. 1860. aastate alguses külastas ta Normandiat
ja lained heli võnkumine; motiivi hägusatmine Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes? Venemaal väljendusid uue kunsti taotlused kubofuturismina, ühiskonna ja vaimuleu olid sarnased ning suur oli janu uue ja huvitava järele. 7. Missuguse poliitika poole pöördusid futuristid ja nende mõttekaaslased I maailmasõja ja 1917.a oktoobri revolutsiooni aja järel? Uuenemise jõu kultus tõukas futuriste kaasa minema äärmuslike massiliikumistega (bolsevism, fasism)
Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski. 24.-16. okt. 1917- Oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. juuli- august 1917- VI (6.) kongress VSDTP. märts 1918- Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti separaatrahu. 1918- 1921- Venemaa kodusõda. Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja
Eestlased I maailmasõjas Tauri Busch 10B TTG Sõja algus Algselt ,,Maailmasõda" Algas 28. juuli 1914 Eestisse jõudis otsene sõda alles 1917 Eestisse koondati 250 000 sõjaväelast pärast Riia all Saksamaalt lüüa saamist Eesti osalus sõjas Vene armeesse ligi 100'000 sõdurit kellest langes 10'000 Eesti sõdureid pandi kõigile rinnetele Mobiliseerimse tõttu jäid põllud sööti ja hobused ning kariloomad rekvireeriti Sõjategevus Eestis 1912 aastal hakati ehitama rannakaitsepositsiioni, et
e : - 1754--1762 : 59°5625 . . 30°1850 . . (G) - -- - ( , 38); 1732 2 1917 . 1917 . () 1754--1762 . . . . 1918 , 1922 . . 1711--1754 . , , . , , , 1708 . , ( ) . 1711 I , . . . 1720 I . 1723 . 1725 . 10 1731 .. , . , , , , , , . , , . 1735 , . 2 1739 -. , 25 1741 , . . 1 1752 ,
28.nov.1918-3.jaan.1920 Riigielu Jaan Poska kubermangukomissar Iseseisvumine 30.01.1919 Paju × korraldamine 1917-1918.a. 30. märts 1917.a Autonoomiaseadus (Venemaalt) 15.nov.1917. Eesti Kaitseliit ETK Asutav Kogu Maapäeva otsused: (Kuperjanov) Narva 23.apr.1919 (I Parlam.) Saksa * Eesti Vabariik välja
valitsemise juurde) *1914 kehtestati seoses sjaga kuiv seadus ja kaardissteem *seoses sakslaste edasitungiga ltis 1915 saabus eestisse tuhandeid sjapgenikke.! VEEBRUARIREVOLUTSIOONID! *Tallinnas puhkes revolutsioon mrtsi algul(massimiiting ja rahutused, vangla pandi plema) *Ajutine valituses mras Eestimaa kuberneri asemel komissariks Jaan Piska - tallinna linnapea-(oli tegelikult venemeelne ja igeusklik) Autonoomiataotlus 1917 mrts. *Rahvuslased agatasid autonoomiataotluse venemaa koosseisus ja Eesti alade hendamise *26 mrtsil toimus petrogradis eestlastest sjavelaste meeleavaldus. **Mrtsi lpus 1917 hendas ajutine valitsus eestimaa ja liivimaa kubermangu heks eestimaa kubermanguks.(asjaajamise keeleks sai eesti keel) *Moodustati maanukogu (maapev) Maapeva(valimised vitsid vasakpoolsed, kuid sinna said ka rahvuslased)maavalitsuse juhiks sai jaan raamot, hiljem pts(rahvuslased ei
Elvasse, kust algas Valga vabastamisoperatsioon. 31.01.19. sai tänu Valga operatsioonijuhi oberst Kalm`i järjestikustele kuritegelikele eksimustele Paju lahingus surmavalt haavata ning haavatutele korraldatud veo suure hilinemise tõttu suri Tartus 02.02.19. Autasud - Stanislavi 3. järgu rist mõõkadega juunis 1916.a. - Anna ordu 3. järgu rist augustis 1916.a. - Anna ordu 2. järgu rist märtsis 1917.a. - Stanislavi 2. järgu rist mais 1917.a. - Vladimiri 4. järgu rist augustis 1917.a. - Georgi 4.järgu rist novembris 1917.a. - Anna 4. järgu rist mõõgale nov. 1917.a. Lisaks 3 Vabaduseristi 2 kuuga, mil Eesti eest sõdis endanimelises pataljonis. Teenistuskäik 1914 koolmeister Kambjas 1915. aasta veebruaris mobiliseeriti Vene sõjaväkke, võitles Esimeses maailmasõjas 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Saksa-
Aprill 1915 - Sakslased kasutavad Ypres lähedal esimest korda sõjategevuses gaasi. 1915. aasta lõpul - Stabiliseerub rinne Riia-Daugavpils-Pinsk- Tsernovtsõ joonel. Veebruar 1916 - Algab 10 kuud kestnud Verduni lahing. 31. Mai 1916 - Taani ranniku lähedal toimub Jüüti merelahing. Juuli-November 1916 - kestab Somme'i lahing. 1916 - Saksamaa otsustab mereblokaadi läbi murda, 1917 - Veebruarirevolutsiooniga kukutatakse Venemaa tsaarivaltisus. Aprill 1917 - Ameerika Ühendriigid astuvad sõtta. September 1917 - Saksamaa vallutab Riia. November-Detsember 1917 - Edutult lõppeb inglaste tankirünnak Cambrais linna lähistel. November 1917 - Venemaal toimub riigipööre. 1917. aasta lõpul - Bolsevikud sõlmivad sakslastega vaherahu. 1918 - Saksamaa jätkab pealetungi Venemaale. Märts 1918 - Bolsevikud sõlmivad Saksamaaga Brestis rahu. Kevad 1918 - Läänerindele on koondatub üle 80% diviiside üldarvust.
Lenini tegevus Venemaal Veebruarirevolutsioon Oktoobrirevolutsioon Kodusõda ja punane terror Lenini surm ja pärand Kasutatud allikad 2 Sissejuhatus Vladimir Lenin (Vladimir Iljitš Uljanov) oli üks juhtivaid ning mõjukamaid poliitilisi liidreid ja revolutsioonilisi mõtlejad 20. sajandi Venemaal, kelle innovatiivsed ning strateegilised lahendused muutsid maailma. Lenin asutas bolševike kommunistliku partei, mis korraldas 1917. aastal Oktroobrirevolutsiooni. Ta oli arhitekt ning teda mäletatakse kommunistliku partei, Nõukogude Liidu asutaja ning esimese juhina. Kui enamlased lõpuks võitsid kodusõja, asutatigi Nõukogude Liit 1922. aastal ning see oli esimene kommunistlik riik maailmas. Ta polnud rahul senise poliitilise ning majandusliku korraldusega mille tõttu asutaski ta Nõukogude Liidu selleks et toimuks sotsialistlik revolutsioon, mis vabaneks senisest kapitalistlikust korrast
7) I maailmasõja alguses kaotas Saksamaa oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 8) Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. I maailmasõja mõju Venemaale. Veebruarirevolutsioon. Oktoobripööre. Enamlaste tegevus Venemaal ja Eestis 1917-1918. I maailmasõja tulemusena toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Veebruarirevolutsiooniga 1917.a. Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Riigi jätkuv osalemine sõjas ja enamlaste Ajutist Valitsust õõnestav tegevus viisid enamlaste võimuhaaramisele 1917.a. oktoobris (Oktoobrirevolutsioon). Enamlaste poliitikast tingitud sisesegadused ja Saksamaa edukas pealetung 1918.a. alguses viis riigi jätkuva nõrgenemise ja lagunemiseni. Vene impeeriumist eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
1915 pommitati zepelinidelt. 1915 kavandati Eesti valitsusasutuste ja elanike evakueerimist. Sõjasündmused 1916-1917 1916 aasta lõpuks oli Venemaa jõudnud kokkuvarisemise ääreni. Sagenesid rahutused erinevates piirkondades ja ka armees. ~1,5 miljonit sõdurit lahkus omavoliliselt armeest. Neid kutsuti desertöörideks ning kui nad leiti, lasti maha. Venemaa tahtis sõjast välja astuda, kuid ei saanud. Keskvõim ei suutnud olukorda enam kontrollida ja 5. nov 1916. hakkas Venemaa lagunema. 1917. a veebruaris toimus riigipööre. Võimule tuli uus valitsus, troonile astus Kevenski. Märtsis 1917 toimusid Tallinnas streigid. Rünnati politseijaoskondi, vanglaid. Mässajateks olid osad sõdurid ja enamus töölisi. Keskvõimud asendasid venelased eestlastega, et inimesi rahustada. Kubermangukomissaariks sai Jaan Poska. Paralleelselt ametnike võimuorganitega tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Eesti rahvuslikud jõud hakkasid tegema ettevalmistusi Eesti
MARIE UNDER (27.03.1883 Tallinn- 25.09.1980 Stockholm) * vallutav eluhoog ( harva nukrad toonid) Haridus: 1893-1898 saksakeelses erakoolis 1901. -1902. Aasta vahetusel ,,Teataja" toimetuses. LUULEKOGUD: Abielu: 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917 *Carl Hackeriga, 1902-1906 Moskvas 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 1906 tagasi Tallinnas, abielu purunes 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918 * 1924.a. A. Adson 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920 1944.a. põgenesid Rootsi 1023 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 1904.a
. , , : , , . 2. . , - , , . 13 , . , , . , , III , . , 1319 , , , - . , " ", , , , , . , , . (1326 ). , 15 () , , . . . 1238 . 1365 . , 1380 ( «», 10 . ) , - . , 2 , 1382 , , . , , . 3. 1917 . 1918 () , , , , 15 -. . , . . 1924 , 1933 . 1935 . 1939 . , , , . 1931 , 400 , . : , , , . ( 20- 50- ) . , , , , . 4. 1605 I. 1606 , . 1608 1610 II, . . 1610 - . 1610 . 1611 , . 1612
1870-1871 jaan. Prants sai lüüa => kuulutati välja uus riik => Saksa Keisririik mis oli juba ühtne, 1871 jaan. Prants- Saksa rahuleping(Elsas Lotring-Alsace Loraine)Kolmiksliit:Saksamaa->1882 Itaalia->1879 Austria(1882 liit moodust) Prantsusmaa->1893 Venemaa->1904 Inglismaa(andante eordial-südamlik leping) 1888 Willhem II(uus keiser) 20 saj. Iseloom. 1914-1918 I MS Saksamaa Suurbritannia,1939-1945 II MS Saksamaa-Hitler(alustas sõda) NSVL 20.saj. 1917 veebruari revoluts.-ga kukutati tsaar troonilt, kapitalistlikud suhted jäid,Okt revoluts-viis läbi Lenin 1917 okt Nõukogude Venemaa, 1922 30 dets NSVL-nõukogude sotsialistlike vabariikide liit,20 aug. 1991 Eesti Taasisestumine, 1991 dets. Lagunes NSVL, nim. Jälle Venemaaks,20 saj-katastoofide sajand, Suured Ühendused: OPEC,ÜRO,EL jne.Kosmose sajand 12 apr. 1961 Gagarin eimene inimene kosmoses, Armstrong 20 juuli 1969 esimene
Sõja vältel käisid ulatuslikud tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. Tallinnast sai Venemaa Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaas, kuhu rajati sadam ja sõjalaevatehased. Tallinna paigutati 30 000 maaväelast ja 20 000 madrust. Suvel 1914 algasid Eestimaa ja Liivimaa kubermangus mobilisatsioonid. Hinnanguliselt võeti maailmasõja kestel Vene armeesse üle 100 000 eestlase, kellest umbkaudu kümnendik sõjas hukkus. Eesti ala jäi sõjategevusest kuni 1917. a sügiseni puutumata. Küll saabus juba 1915 Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke Lätist, mis oli saanud rindepiirkonnaks. Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase. Pärast Vene veebruarirevolutsiooni 1917. a asusid eesti rahvuslikud poliitikud Vene Ajutiselt Valitsuselt taotlema autonoomiat. 30. märtsil kinnitaski see määruse, millega eestlastega
II 1914-1924 | MS EELDUSED PHJUSED JA ALGUS: Esimese maailmasja puhkemise phjused: 1)Suur-Britannia ja Saksamaa vitlus liidrirolli prast maailmas 2)Venemaa ja Austrai-Ungari huvide prkumine Balkani pssirohukeldris 3) suurriikide liidusuhete mehhanism 4) imperialistlik poliitika 5)natsionalism, militarism, kultuurierinevus BALKAN: bosniaserblane Gavcivo Princip tappis Austria-Ungari trooniprija ertshertsog Franz Ferdinandi koos abikaasaga , 1914 aastal 28 juulil. Peale atendaati esitas Austria-Ungari Serbiale mitmeid ultimaatumeid, millele serblased vastasid eitavalt. 28 juulil kuulutas keisririik sja Serbia vastu. See kik kivitaski esimese maailmasja, mis kestis 1914-1918. Sdivate koalitsioonide lplik koosseis : 1) Antant - Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia (1915) ja Rumeenia . 2) Keskriigid- Saksamaa, austria-Ungari Trgi ja Bulgaaria. SJAPLAANID: Kaks rinnet- lne ja ida rinne. Saksamaa rnnaku aluseks...
allveelaevu. 1915. a. alguses alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. Saksa allveelaev uputas ka Inglise reisilaeva, millel oli ka palju Ameeriklasi. Sakslased saatsid Inglise kaubateedele ka oma lahingulaevu, kuid inglastel õnnestus need hävitada. Kuigi sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, jäi tegelik võit pigem inglastele Lahingud läänerindel 1917.a 1917. aprillis lõid sakslased (eesliinide taha rajades varuliine) tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel. Prantsuse armee ülemjuhata kindral Nivelle'i nime järgi läks see lahing ajalukku Nivelle'i tapatalgutena. Edukas polnud ka inglaste rünnak 1917.a novembris-detsembris Cambrai all, uudse taktikana kasutasid inglased suurtükkide asemel rohkem tanke. Ootamatu läbimurre tekitas Saksa vägedes hetkeks paanika, kuid nad suutsid läbimurde peatada. 1917
väljakuulutamist . 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilise aktiivsuse. Hakati looma parteisid ja erakondi ning esile kerkisid eestlastest poliitikud. 2. Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. See oli eestlastele vastukarva ning tekitas rahva seas rahutusi. 3. 1917. aastal tungisid Saksa väed Eesti saartele ja sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan iseseisva Eesti riigi jaoks. Varsti hakati tegutsemiskava täiendama salajastel koosviibimistel ning küsiti nõu ja abi teistelt riikidelt, loodi välissaatkond. 4. Üleminek eestikeelsele asjaajamisele aitas poliitikasse kaasa haarata rohkem inimesi. 5. 1917
o Juunis 1916 algab nn Brussilovi pealetung Kasutas luurelennukeid, ründekaevikuid, üllatusmomenti Ründas 600 000 mehega 500 000 vaenlast Rinne liikus 80km, siis varud otsas ja taandumine · Brussilovi pealetungi tagajärjed o Sakslasi toodi läänerindelt ära -> ei murdnud Prantsusmaal läbi o Austria-Ungari armee häving -> impeeriumi lagunemine o Vene armee eliidi häving -> moraali langus -> 1917 kevadel revolutsioon · Sõja lõpp o Ameeriklased asstuvad sõtta 6.04.1917 o 1916 detsembris määrati liitlaste läänerinde ülemjuhatajaks G.R.Nivelle -> planeeris pealetungi 40 km laiusel lõigul. -> selle vastu ehitasid sakslased Siegfriedi liini o Aprillis 1917 nädal suurtükituld + rünnak ->nn Nivelli tapatalgutes hukkus ~250 000 liitlast
I MAAILMASÕDA 1914 – 1918 1917. AASTA REVOLUTSIOONID VENEMAAL - Venemaa nõrk ettevalmistus, kaotused sõjas - 1917 veebruarirevolutsioon - 1917 kaksikvõim – Ajutine Valitsus / PTSSN (Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu) - Poliitilised parteid - kadetid - - esseerid – sotsialistliku suunitlusega partei - VSDTP(venemaa sotsiaaldemokraatlik töölisparteri) vähemlased (menševikud)- toetasid sotsiaaldemokraatiat - VSDTP enamlased (bolševikud) – toetasid diktatuurilist riiki - 1917 oktoobripööre Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre sarnasused: - võimu vahetus
Eesti tee iseseisvumisel oli konarlik Eesti tee iseseisvumisele oli konarlik, sest eestlastel tuli seista silmitsi mitmete takistustega. Suures osas segasid iseseisvumist enamlased, kes ei soovinud, et Eesti iseseisvuks. Tsaarivõimu kukutamine 1917. aastal revolutsiooniga andis eestlastele soodsa võimaluse. Kuna endine valitsemiskord kukutati, sai Ajutise Valitsuse esindajaks Eestimaal linnapea Jaan Poska. Eestlased kasutasid seda võimalust ära ning organiseerisid oma poliitilised parteid ja ühtlustasid nõudmised. Eestile autonoomia andmist taotleti Ajutiselt Valitsuselt. Ajutine Valitsus aga tõrkus seda andmast ning eestlased korraldasid 26. märtsil 1917 Peterburis võimsa
Veebruarirevolutsioon Põhjused: · Rahvas nõudis sõja lõpetamist, rahutused armees · Majandusraskused-puudus oli leivas, küttest jne · Rahulolematus tsaarivõimuga. Veebruarirevolutsioon toimus 27. veebruaril 1917. Tsaar kukutati ja võimule tuli Ajutine Valitsus. Ajutine valitsus Duuma Nõukogu Rahvas Töölised ja sõdurid Kaksikvõim Enamlased(blosevikud) VSOPT-Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei(enamlased) Hästi organiseeritud maffia tüüpi partei, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega sotsialismi ülesehitamine
, - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , . 1. XVII . 1. 2. (I II .) 3. II XV . 4. XV XVII . 2. XVIIXVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 18011860 . I 2. 1860--1890- . II. 18601870 . 4. XI . 1. 19001916 . - . 2. 19171920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 19411945 . 5. 19451991 . 6. 19922008 . . . , - . : « XVII .», « XVIIXVIII .», « XIX .», « XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1]. , . , . 3 () ( ) . , . .
. . . . -. , . , . - . 1732 1917 . 1730 1837 . 1917 . , . , , ; - . , 1786 , 1945 , 1500 117 . , . , . , , . , . II. 1732 1917, 140 . , , II, 1855 1881, . Marchese de Cavelli 1861 " " 1865 . II , . . , , . . , - , , . , .
Ajalugu AJALUGU XI 4.kursuse 3. tööleht: EESTI ISESEISVUMINE JA VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st.
erakoolis. 1898 - 1906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli väga edukas õpilane, tema lemmikained koolis olid matemaatika ja võõrkeeled. 1906. aastal astus ta Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. 1908 - 1909 õppid ja elas Kingissepp Moskvas. 1910 jätkas oma õpinguid Peterburi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna romaani- germaani keelte osakonnas. 1911 - 1917 õppis ja lõpetas õigusteaduskonna. 1916 - 1917 sooritas Petrogradi ülikoolis riigieksamid. Elulugu Juba kooli ajal kuulus Viktor põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kuhu kuulusid enamasti Leedu, Läti, Poola ja Venemaa noored. 1906. aastal korraldas ta õpilasstreigi, mille tagajärjel oli kool ligi kuu aega suletud. Ülikooli ajal kuulus Kingissepp Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööliste partei
Jannsen, Hurt, Jakobson, Ajutine Maanõukogu(Maapäev), Johan Laidoner, enamlased(kommunistid), Jaan Anvelt, K. Päts, J. Vilms, K. Konik, Jaan Tõnisson, 1857 ,,Perno Postimees" asutamine (Jannsen) 1865 Vanemuise asutamine (Jannsen) 1869 juunikuus 1. laulupidu (Jannsen) 1878 ,,Sakala" (Jakobson) 1888 ,,Postimehe" kampaania folkloori kogumiseks ~1400 KIRJA (Hurt) 30. märts 1917 autonoomia 15. november 1918 - Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 23. veebruar 1918 iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus ,,Endla" teatri rõdult Hugo Kuusnevi poolt 24. veebruar 1918 Vabariigi väljakuulutamine, hakkas tööle Ajutine Valitsus 11. november 1918 Kaitseväe moodustamine, Ajutine Valitsus taasalustab oma tööd, I MS lõpp 28. november 1918 Narva ründamine, vabadussõja algus 31
pani saksa edasiliikumise seisma, algas positsioonisõda, veebruar 1915 allveesõda, saksa uputas inglise reisilaeva, veebruar 1916 Verduni lahing, saksa murdis läbi prants kaitseliinid, aga purustada ei suutnud, 31 mai 1916 Jüüti merelahing sakslased ja inglased suurte kaotustega, 1juuli 1916-nov Somme'i lahing, inglise-prants väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, mõlemad pooled suurte kaotustega, I korda kasutati tanke, aprill 1917 Nivellei tapatalgu, saksa lõi tagasi liitlaste rünnaku Reimsi ja Soissons'i vahel, okt 1917 Caporetto all said itaalia väed sakslastelt lüüa, 8 aug 1918 must päev, prants ja inglise korpused andsid Amiensi juures ränga hoobi saksale, saksa hakkas langema. Idarinne- 17 aug 1914 2 vene armee sissetung ida-preisimaale, 2 sept 1914 Tannenbergi lahing saksa purustas vene armee, 2 mai 1915 Gorlice operatsioon, saksa murdis vene kaitseliinidest läbi seejärel rinne stabiliseerus
11.klass Friedebert Tuglase ametid • kirjanik • tõlikja • toimetaja • ajakirjanik • kirjandusteadlane • kirjanduskriitik Elukäik • Sündis 2.märtsil Tatumaal Ahja mõisas. • Kanepi kihelkond, Kirepi mõis • 1897-1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis • 1901-1903 õppis Tartu linnakoolis • 1904-1905 õppis H. Treffneri gümnaasiumis • 1906-1917 pagulasaastad Elukäik • 1917 asus elama Tartusse • Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) • 1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele • Suri 15. aprillil 1971. aastal Looming • Realistlikud teosed: • 1905 novell “Hingemaa” 1908 poeem “Meri” Uusromantilised teosed: • 1913 novellivalimik “Õhtu taevas” 1913 valikkogu “Liivakell” Tähtsamad novellikogud: • 1917 novellikogu “Saatus” 1925 novellikogu “Hingede rändamine” Romaanid
Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Underi ja Adsoni hauakivi. Marie Under on maetud Skogskyrkogårdenikalmistule. 3 LUULEKOGUD Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Luulekogud 1917 – SONETID
Tegevuskäik:Naised nõudsid sõja lõppu. Koguneti talvepalee ette, Nikolai ehmatas ära ja tahtis et laiali aetaks, rahvas ei teinud välja-hakati tulistama, massiivne rüselemine, talluti sunuks u. 5000. Streigiga tulid kaasa tehased, raudteed. Sügiseks oli majandus seiskunud, Lääneriigid pärivad mis toimub, miks kaup ei liigu. Sügisel sunniti Nikolail manifestile alla kirjutama 1917 veebruar Põhjused: sama mis I revolutsioon Ajend: I ms Tegevuskäik: 1917 kukutati tsaar. tahetakse vabariiki, ta võetakse perega kinni ( 4 tütart, poeg, naine, paar teenijat) ja saadeti Uuralite taha koduaresti 1 aastaks. Kui kommunistid said võimule tapeti pere maha, ei tea kuhu maeti, kuna ei tahetud et kummardamas käidaks. Armee oli laastumas- keelduti lahingusse minemast, putilovi sõjatehase töölised streikisd, stiihilised rahutused ( poed, pagaritöökojad). 24-25. 02 muutus streik poliitiliseks
Poola juhil : Pilsudskil võimaldas see rünnata pealetungiva Punaarmee tiiba.18 märts 1921 sõlmisid RUS ja Poola rahu. Kodusõjalõpp-1920 a lõpuks oli valgete käes vaid Krimmi ps.kus oli võimul Wrangel Kuigi Partisanisõda jätkus enamlaste jaoks veel aastaid , oli kodusõda 1922 lõppenud.Enamlased suutsid endale haarata : suuremal osal endise Vene impeeriumi terrioril, suutmata allutada iseseisvaid piiririike. Kriisi küpsemine RUS- 1917 a oli RUSa jõudnud revolutsiooni lävele. RUS oli sekkunud kiirustades,osalemine käis ülejõu. Rahutused sõjaväes- Rus oli kaotand üle 6mlj sõduri (vilets varustamine) Majanduslik kaos- polnd sõjaks valmis,1917 alguseks oli majandus tõõjõu-,toorainepuuduse, transpordi ja kütusekriisi tõttu halvatud. Suurlinnades olid näljamässud. Keskvõimu autoriteedi langus- õukonnd laostus moraalselt. Selle põhjustas ,,pühamees" Grigori Rasputin kelle mõju keisriperele kahandas
ESIMENE MAAILMASÕDA: 19141918 Ajend: AustriaUngari troonipärija tapmine Põhjused: vastuolud suurriikide vahel juhtpostitsioon euroopas, mõjusfääride jaotamine, koloniaalvalduste ümberjaotamine. Soodustavad asjaolud: alahinnati ohtu, soda romantiseeriti, rahvusvahelisi kriise reguleerivate ühingute puudumine, sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Osalejad: kolmikliit, antant Riikide sõttaastumine: 1914enamik riike, 1915 Itaalia, 1917 Kreeka, 1918 hakkasid rigid sõjast eralduma. Sõjalised plaanid: SAKSAMAA välksõda, Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANSTUSMAA rajati tugevaid kindluste süsteeme. Lotringi ja Elsassi alade hõivamine ning sissetung Saksamaale. INGLISMAA koostöö Prantsusmaaga, 70000meest. VENEMAA nõrk ettevalmistussuur armee, kehv varustus. AUSTRIA UNGARI lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu.
F.Tuglas (1886-1971) Tuglas oli : *prosaist *kriitik *tõlkija *kirandusteadlane Tuglas on öelnud : ,,Kirjaniku looming on ju avaram, kui ta biograafia. Kuid päris tõelisel põhjal baseerub see looming ikkagi tolle biograafia ulatuses. Seejuures siiski mitte unustada : ka tähelepanu, uurimuslik süvenemine ja fantaasia kuuluvad samuti biograafiasse. " Elukäik. *Friedebert Mihkelson sündis 2, märtsil Tartumaal Ahja mõisas. *Kanepi kihelkond, Kirepi mõis (teine kodu) *1897- 1900 õppis Uderna ministeeriumikoolis *1901 asus elama Tartusse *1901-1903 õppis Tartu linnakoolis *1904-1905 õppis H.Treffneri(poistekool) gümnaasiumis *1906-1917 pagulasaastad *1917 asus elama Tartusse *Abiellus Elo Oinasega (Elo Tuglas) *1944 asus elama Tallinnasse Nõmmele *Suri 15. aprill 1971 aastal. Looming 1. 1901-1909 2. 1914-1925 3. 1935-1971 Realistlikud teosed: *1901 jutustus,, Siil" *1903 novell ,,Hunt" *1905 novell ,,Hingemaa" ...
ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarkoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud Nikolaile eelmisel päeval rahva kavatsusest anda keisrile edasi palvekiri. Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi Verine Nikolai. I Maailmasõda ja valitsemisaja lõpp Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Halvatud oli suurlinnade toiduga varustamine, mis tekitas rahvas rahulolematust, mis viisid 1917. aasta veebruaris Peterburis avalike rahutusteni. Keiser käskis 27. veebruaril 1917 meeleavaldused maha suruda, kuid väeosad keeldusid ja paljud tsaariarmee osad läksid rahva poolele üle. Keisrile ei pakkunud toetust enam ükski ametnik, mille tõttu ilma reaalse võimuta Nikolai II oli sunnitud 2. märtsil 1917 kell 23:40 loobuma troonist. Ta loobus troonist oma venna Mihhaili kasuks, kes järgmisel päeval keeldus keisriks hakkamast. Lõppes 304 aastat kestnud Romanovita võim.
Inglismaa rünnak Cambrai all Sakslaste vastu, sakslased peatasid läbimurde. *1917 oktoober lahing Caporetto all Saksa ja Itaalia vahel, Saksa edu. Kriis Venemaal *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos(tööjõu-,toorainepuudus, trantspordi-,kütusekriis) *Keisrivõimu autoriteedi langus *rahulolematuse üldine kasv(rahvuslikud vastuolud, töölisliikumine) Veebruarirevulutsioon *ajend:Petrogradi vilets varustamine toiduainetega *3.märts 1917 kirjutas Nikolai II alla Riigiduuma Ajutise Kommitee aktile, millega loobus troonist, võim Ajutisele Valitsusele Tõusid esile 4 parteid: *Rahva Vabaduse Partei(Venemaa demokraatlik vabariik) *Sotsialistide-revulutsionääride Partei(sotsialistlik riik, reformide teel) *Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei(ühel nõul eelmistega) *VSDTP marksistlik organisatsioon(sotsialistlik Venemaa vägivaldsete vahenditega) Oktoobripööre *25
() , , , 1917 . . , , , , , . 22 1870 . 21 1924 54 . (1831--1886) (1835--1916), (18661887) III , . 19051907 190507 , . . III , , , 1905 , , , . 1906 , 1907 . , , , , . 24 1917 . 7 (25 ) . : . 124 « » 110 , 70 , 120 , . , 11 1918 , . , . I (19001905) 29 . II (19081917) . 1908 . 1917 . 1921 . 1922 . 1923 , , : « », « », « , » .
riigidel end tõestada ja võimaluse püüelda vabatuse poole. 1917. aastal toimus Venemaal revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust. Venemaal läks võim ajutise valituse kätte ja eestlased oskasid selle keerlusi olukorra kiiresti ära kasutada. Eesti sai Ajutise Valitsuse esindajaks Tallinna linnapea Jaan Poska. Eesti taotles Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat aga Ajutine Valitsus ei soovinud Eestile autonoomiat anda ja sellepärast toimus 26.märtsil 1917 Peterburis meeleavaldus, mille pärast oli Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljenuds rahva poolt valitud Maapäevaks. Eesti alad liideti sellega üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar, kelleks sai endine Tallinna linaapea Jaan Poska. Eestis hakati kiiresti looma parteisi ja tähtsaks muutus parteide tegevus. Kõige rohkem pooldajaid said sotsialistlikel parteidel. 5. juunil 1917 valiti
Ee s ti Vabariig i s ünd Autor: Sten Lepamaa Väljaspool Eestit aastal 1917 · Käimas oli I Maailmasõda. · Venemaal oli kukutatud tsaar Nicolai II. · Lenin tuli kommunistitega võimule, kes tahtsid ka Eestit omale võtta. · Ameerika Ühendriigid ja Brasiilia kuulutasid Saksamaale sõja. · Soome maapäev kuulutas Soome iseseisvaks. Eesti Vabariigi sünd 1917-ndal aastal · 1. märts Tallinnas üldstreik. · 11.13. märts Maakondade koosolek Tartus, liitmist üheks kubermanguks. · 23. mai Maapäeva valimised. · 2
eestikeelsed kirjutised. Majanduslikud:Talupoeg muutus oma maa peremeheks, eesti oli muutunud tööstuslikumaks,algas linnade eestistumine. Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- ustes. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Maapäev: Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Päästekomitee: 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.-||- Eesti Ajutine Valitsus oli
1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu
ADSON JA UNDER LOOMINGULINE KOKKUKÕLA JA POEETILINE ISIKUPÄRA · 1913. aastal tutvus Artur Adson Marie Underiga ja sai tema salongi sagedaseks külastajaks. Vastastikused tunded õhutasid mõlemat luuletama. Underi esikkogu ,,Sonetid" (1917) oli inspireeritud Adsonist ja kirjutatud Adsonile. Artur Adsoni debüütraamatu ,,Henge palango" (1917) aluseks oli aga kiindumus Underi vastu ja raamat oli pühendatud Underile. Eelmainitud kahel kogumikul on ühiseid jooni ja mõjutusi tunda üpris tugevalt nagu edaspidises luuleloominguski. Seetõttu võib eeldada teatavat kongeniaalsust mõlema autori mõtteviisis ja tekstides. Kes kui palju keda mõjutas, millest räägiti ja arutati Underi salongis, kus käis palju väljapaistvaid kultuuritegelasi, seda me võime ainult arvata kuid nende tähelepanuväärne mõju on märgatav mõlemal. Sinise terras...
Eesti iseseisvumine 1917-1918 I Autonoomia saavutamine (autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus) Venemaa Veebruarirevolutsiooni mõjul puhkesid rahutused Eestis (eeskätt Tallinnas) märtsi algul 1917. Toimusid streigid, miitingud; rüüstati vanglad (Paks Margareeta pandi põlema), politseijaoskonnad, kohtuhooned. Erinevalt 1905. aasta revolutsioonist Eestis olid nüüd ülekaalus vene keel ja vene meel, tähtis jõud olid vene töölised. Venemaa Ajutine Valitsus pani ametisse ka uued kubermangujuhid. Eestimaa kubermangu komissariks sai eestlane Jaan Poska. (Lõuna-Eesti kuulus sel ajal veel Liivimaa kubermangu)
SIURU Siuru on Eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917 aasta juulis. Kuus kirjanikku president Marie Under sekretär, paljus aga tegelik juht Friedebert Tuglas laekur Artur Adson kolm ülejäänut olid August Gailit, Henrik Visnapuu ja Johannes Semper [Kaastööd teevad ka teised kirjanikud (nt: Suits, Ridola, Aavik) ning kunstnikest Triik, Mägi ja Vabbe] Isiksustena olid nad kõik väga erinevad; sidus uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik läbikäimine.
SÕJA LÕPP Venemaa ja Saksamaa positsioonid • Venemaal tekitasid majandusraskused ja inimkaotused suure rahulolematuse keisrivalitsuse ja sõjaväe ülemjuhataja vastu. • Sisekriisi tulemusel kukutati tsaarivalitsus 1917. a märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) - Veebruarirevolutsioon. • Saksamaa toetas enamalaste kildkonda. Lenin tuligi 1917. aasta novembris riigipöördega võimule (vana kalendri järgi oktoobris) - Oktoobrirevolutsioon. • Nov. lõpus 1917 sõlmiti Idarindel vaherahu. Separaatrahu Brestis • Saksamaa alustas Idarindel suurpealetungi, millega hõivati Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. • Seejärel oli Lenini valitsus sunnitud 3. märtsil 1918 sõlmima Bresti (Brest-Litovski) rahu. Kolmikliidu kapituleerumine • Aprillis 1917 astus lõpuks sõtta ka USA. • Keskriigid tegid veel viimaseid samme enne jõuvahekordade muutumist. Võeti ette suured pealetungid läänerindel.
Siuru Siuru, 1917 Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
