liikumata. See tekkis läänerindel, idarindel oli kasutusel ründetaktika. Idarindel oli maastik mägisem, künklikum, metsalisem, seetõttu ei saanud kaevikuid kasutusele võtta. Kasutati I Maailmasõjas Kaevikud, kuulipildujad 1904-1905 toimunud Vene-Jaapani sõja ajal võeti esmakordselt kasutusele. Mürkgaas 1915. aasta aprillis võtsid Saksa väed Ypres'i juures kasutusele mürkgaasi. Tankid Somme'i lahingu ajal 15. septembril, 1916. Allveelaevad Esimene allveesõda toimus 1915. aasta veebruaris. Sakslased võtsid esimesed allveelaevad. Kus ja millal need uuendused kasutusele võeti? (õ. lk. 44-49) Lahingud ja sündmused, mis olid I Maailmasõjas pöördepunktid. pöördepunkt midagi sellist, mis muudab sõjakulgu, annab ühele või teisele poole eelise. Pöördepunktid Gorlice operatsioon, 1915. aasta 2. mai Saksa armee avas ootamatult venelaste vastu tule ning vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi
", mille pinnalt sünnib "Külmale maale" (1896), esimene eesti realistlik romaan. Kuulsuse ja tuntuse tõi Vildele "Mahtra sõda" (1902), esimene osa ajaloolisest triloogiast. Järgnesid "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ning "Prohvet Maltsvet" (1905-1908). Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema ajaloo talletaks ning Vilde seda ka tegi. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde noorusmälestustel rajanevas, meeldejäävate karakteritega mitmekihilises romaanis õnnestub Vildel vältida välist, sealhulgas talle nii iseloomulikku moraalset hukkamõistu ning näidata oma kangelasi eelkõige sisemises arengus. 1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral
Futurism Mineviku kultuuritraditsioone eitava futuristliku liikumise ametlikuks sünniks võib pidada luuletaja ja maalikunstniku FILIPPO TOMMASO MARINETTI (1876-1944) artiklit ajalehes Le Figaro 1909. aastal: „Hävitagem muuseumid, mis katavad me maad nagu surnuaiad... kunstiteos peab olema agressiivne... kihutav võidusõiduauto on kaunim kui Samothrake Nike.“ Futurismi õitseaeg kestis Itaalias 1916. aastani ning ta arenes samaaegselt nii kirjanduses, teatri- ja kinokunstis, muusikas, arhitektuuris, skulptuuris kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fašismi omadega (futurismi ja fašismi manifest ilmus aastal 1924). Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid neoimpressionistlikku teooriat ning said inspiratsiooni analüütilisest kubismist.
· Otto Tief: oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik, viimase seadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse moodustaja Eestis enne taasiseseisvumist. · HARIDUS: · Esimese maailmasõja puhkemisel õppis ta Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi sõjaväkke mobiliseerimise tõttu lõpetamata. · 1916 lõpetas Peterburi inseneriväe kooli lipnikuna. · 1921 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. · Teenistuskäik sõjaväes: · 1916 Vene sõjaväe koosseisus Riia rindel · 1918 oli Vabadussõja alguses Piirivalve Valitsuse teenistuses · 20. detsembril 1918 noorem ohvitser Kalevlaste Malevas, hiljem selle ülem, juhtis seda Landesveeri sõjas. Kalevlaste Maleva formeerimisel rügemendiks oli selle üksuse ülema abi. Vabadusristi II/3 kavaler.
läheduses lahing toimus. • Selles lahingus kasutati esimest korda mürgikaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, 5000 nendest suri. • Atanti väed proovisid läbi murda läänerinnet, kuid see ie läinud neil korda Ypers´i lahingu kaart Esimene gaasirünnak Verduni lahing l Surma sai 714 000 sõduri, haavatuid ja teadmata kadunud kokku 1,2 miljoni. l Toimus 21.veebruarist 19.detsembrini 1916. aastal. l Peeti saksamaa ja prantsusmaa vahel. l 1 ms kõige pikem lahing. Video Vedurni lahingust Vedurni lahing Somme'i lahing l Toimus 1.juulist 18.novembrini. l Sõdivad pooled olid:Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa. l Lahing oli osavõtjate ja hukkunute arvult suurim I maailmasõjas. (Inglismaa ja Prantsusmaa kaotasid 794 000 ja Sakslased 538 000 meest). l Selles lahingus kasutati esimest korda tanke. Esimene tank
Nende sündmuste tulemusena ilmus Aleksandr Blogi esimene poeetiline kogumik "Värsid kaunist daamist" (1904-1905). Bloki nimi sai kohe tuntuks. Hiljem, pärast Esimest Vene revolutsiooni (1905-1907aastal), tekkinud poliitilise situatsiooni tõttu, laskus poeet taevast maa peale: ta vaatleb hoolikalt ümbritsevat tegelikkust, kogu meid ümbritsevaid mitteharmoonilist maailma. 1915-1916 aastatel isiklikel põhjustel ja 1914 alanud maailmasõja tõttu Blok kirjutab. 1916 aasta suvel kutsutakse ta sõjaväkke ja saadetakse rindele, kus ta oma sõnul "elab mõtetut elu, ilma ühegi mõtteta, peaaegu nagu taim". Kogu 1917 aasta jooksul ei kirjutanud Blok mitte midagi. Murrang toimus pärast 1917 aasta oktoobrit. Aleksander Blok uskus "revolutsiooni puhastavasse jõudu". Ta käis ringisäravate silmadega noore, lõbusa ja erksana. Just sel ajal elas poeet üle oma viimase loomingulise tõusu, andes välja oma kuulsaimad teosed:z Artikkel
· Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti*. Osalised Liitlasväed: Prantsusmaa Briti impeerium Venemaa(-1917) Keskriigid: Saksa keisririik Belgia Austria-Ungari Jaapan Osmanite riik Bulgaaria kuningriik Tähtsamad lahingud Marne`i lahing 5-6. september 1914 Tannembergi lahing 26-30. august 1914 Ypres`i lahing 22. aprill 1915 Gorlice lahing 2. mai 1915 Verduni lahing 21. veebruar 1916 Somme´i lahing 1. juuli 1916 Sõja tulemused Saksamaa alistub. Pariisi rahukonverents võitjad surusid 28.juunil 1919 Saksamaale peale Verssailse` rahu. Vene kodusõda ja Nõukogude Liidu moodustamine. Saksa, Vene, Osmanite ja Austria-Ungari keisririikide häving. Lähis-Idas ja Euroopas moodustuvad mitmed uued riigid. Saksamaa kolooniad ja endise Osmanite riigi alade jaotamine teiste riikide vahel. Rahvasteliidu moodustamine. Verssailes´ rahu põhiautorid Kaotused Liitlased:
, . 1915 . . .. , .. , . . 1915 . , , , . : , , , , , . 1916 «» 1921 « ». . , 1922 . . 1923 , «». -- , . . « », : « 036», « ». ( 1924 ), , .. -- -- 1925 . : « », « », « » « ». « ».
24 1848 , . 11 1868 - 1869 1875 . . 4 1875 . , 1877 . 25 1878 : ,,. 6 1916 . .
Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. · Tannembergi lahingus (26.30. august 1914) sai vene 2. vägi saksa 8. väelt lüüa · Ypres'i lahingus Sakslased kasutasid 22. aprillil esimest korda mürkgaasi. · Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma · Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti 1. juulist - 18. novembrini 1916 Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Suurimate kaotustega, ilma võitjata. · Suurbritannia ülekaal jäi püsima ka pärast Jüüti merelahingut (lahingus osales kokku 250 laeva ja mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks), mille 31. mail ja 1. juunil pidasid Briti ja Saksa sõjalaevastiku peajõud.
Sakslased löödi tagasi. Läänerindel algas kaevikusõda ehk positsioonisõda. Kaevik kaitsekraav. August 1914 Venemaa ründas Ida-Preisimaad. 29. August 1914 Tannenbergi lahing. 3. September 1914 Lvov (Lviv) Austria-Ungari väed suruti Karpaadidesse. 23. August 1914 Sõtta astus Jaapan. Sakslaste vastu. Jaapanlased vallutasid Saksamaa Aasia ja Okeaania kolooniad. 29. Oktoober 1914 - Sõtta astus Türgi. Meredel olid Antantile probleemiks Saksa allveelaevad. 1915 ja 1916 1915 alguse probleemid: · Enamus laskemoonast oli kulutatud. · Vaja oli uusi kaitserajatisi. · Tagalas tekkis tööjõu puudus. Naised ajati tehastesse tootma. Läänerinne Aprill 1915 Ypres'i lahing 22.4 Esimest korda kasutati sõjas mürkgaasi. 1916 21. Veebruar 18. Detsember : Verduni lahing. Hukkus umbes 1 miljon meest. 1.Juuli 18. November Somme'i lahing Hukkus 1,3 miljonit meest. Esimest korda kasutati tanke ja pommitus lennukeid. Idarinne
Konrad Wilhelm Mägi Eluloolisi fakte Eluloost üksikasjalikumalt Loomingu iseloomustus Pildid Eluloolisi fakte Konrad Mägi sündis 1.novembril 1878 Hellenurmes mõisavalitseja Andres Mäe peres viienda lapsena, ta oli maalikunstnik ning pedagoog 1903-1905 Õppis Peterburis Stieglitzi kunstööstuskoolis vabakuulajana Armandus Adamsoni puunikerdusklassis 1906 "Maalis Ahvenamaali" 1910-1912 Pariisis õppis eraakadeemiates. Esines Sõltumatute Salongi näitusel 1913-1914 Maalis Saaremaal Kihelkonnal ja Vilsandil 1914-1919 Elas Tartus, maalis Kesk- ja Lõuna-Eestis 1918 Asutati kunstühing Pallas. Pallase abijuhataja, hiljem asutati Pallase kunstikool, kus ta oli direktor. 1925 Suri augustis Tartu Ülikooli närvikliinikus. Maeti Tartu Peetri kalmistule Elukäik Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, s...
mõjul muutus veidi ka tema värvikäsitus. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Tema esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. ("Varemed Capril") (Naise portree."Madonna") ("Mererand Saaremaal") ("Sügismaastik") Lemmikteos Ma valisin oma lemmikteoseks Konrad Mäe loomingust maali ''Meditatsioon''. See on valminud aastatel 1915 - 1916. Maalil on kujutatud maastikuga daamiga. Daam pildil vaatab maastiku ning see on tema jaoks rahustav, justkui meditatsioon Daam on maalitud küljega, tema nägu pole nähtav. Maali tehnika põhineb õli lõuendil. Maal kuulub klassikalise modernismi alla. Maali koloriit on vahelduv. Tesistest Mäe teostest erineb ta selle poolest, et maalil on kujutatud nii inimest kui ka maastiku. Tavaliselt võib Mäe teostes näha kas ainult inimese portreed või ainult maastiku
1892-1941 · , , , XX · 26 1892 · , , -- o , · , , · , - · -- , -- · 1906 . · · 1908 · 1914 ; 1916 [7]. «». « » 1910 · . 1910 .. " " (500 ), . · 1912 . . · 1917 , · 1918--1919 ; «», «-», « ». (1922- 1939). · « » · « » · « » · - « », « » · 1939 · 31 1941 () · 2 1941 · · · , , , . - , . ! 2015
5. Schlieffeni plaani läbikukkumine: Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma ja alustasid positsioonisõda. II 1. kuidas formeerusid liidud sõja käigus: 1915. a kevadeks olid Antandi riigid suutnud veenda varem Kolmikliitu kuulunud Itaaliat oma poolel sõtta astuma, lubades selle eest Itaaliale osa Austria-Ungari valdustest. Saksamaale tõi kergendust tema ammuse lliitlase Bulgaaria sõttaastumine. Türgi astus sõtta kolmikliidu poolel. Rumeenia astus 1916 aastal antandi poolel sõtta. 2. kaevikute tähtsus positsioonisõjas? Kuidas oli võimalik edu saavutada: Kaitserelvad ja-vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Hästikindlustatud kaevikuliinidest oli võimatu läbi murda. Ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Oli vaja suurt armeed, et rindejoont pidevalt mehitada. Armeed tuli varustada relvade, laskemoona ja toiduainetega
C P A Hans-Erik Tõnissoo 8.b klass · «" , . · «» «», «», «», «», «». · («») -- , , . · 31 1929. Ford Motor Company . · « » 18 1916 . · 6,95 14,5 , 6,6--7,9 ( ) ( ). · , , . · 2010 . , Lanos, , Chevrolet, , JAC, IVAN, , , , , , , , , . · · . 20 1941 , 1942 5, 2 30 . o.
eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt. LÄÄNERINNE algas Saksa vägede tungimisega Luksemburgi ja Belgiasse. 1914.a. augusti lõpus toimus piirilahing. Prantsuse armeed ja üks inglise armee olid sunnitud taganema. Septembris lõid prantslased pariisi tunginud sakslased tagasi lahingus, Marne'I lahingu nime all tuntud lahingus. Peale seda algas positsioonisõda. 1915 kasutasid sakslased esimest korda sõjategevuses gaasi Ypres'I lahingus. 1916 ründasid sakslased Verduni kindlust. Lahing kestis 10 kuud ja algas veebruaris. Nii Saksa kui Prantsusmaa kaotas üle miljoni mehe. Kuid võitjaks tuli Prantsusmaa kindral Petain'i juhtimisel. Peaaegu samal ajal toimus Somme'i lahing inglaste ja sakslaste vahel. Selles lahingus kasutati esmakordselt lennuväge ja tanke. Võitjaks tulid sakslased. IDARINNE Venemaa tahtis vallutada Ida-Preisimaad. Alguses saatis vene vägesid edu. Kuid Austria väed sundisid Venemaa taganema Karpaatidesse
Imaginism – esines Venemaal aastatel 1917 – 1925. Kasutas ebatavalisi ja haaravaid kujundeid. Tuntuim esindaja Sergei Jessenin (1895 – 1925) Akmeism – samuti Venemaal avaldunud luulevool, „neo-klassikaline modernismi koolkond“. Taotlusteks olid vormiline tihedus ja väljenduse selgus. Tuntumaid esindajaid: Nikolai Gumiljov (1886 – 1921), Ossip Mandelštam (1891 – 1938), Anna Ahmatova (1889 – 1966). Dadaism – tekkis Šveitsis Zürichis 1916 (kohvikus „Voltaire“, kestis aastani 1922. Esindajaid: Tristan Tzara (1896 – 1963), Marcel Duchamp (1887 – 1968). Püüdis leida loovust, võites tagasi lapselikkuse. Sõna „dada“ tähendab prantsuse lastekeeles kiikhobu Sürrealism – algas 1920. aastate algul. Prantsuse keeles „sur réel“ – „ületegelik, ületõeline“. Püüdis vabastada luuletaja loometungi argipäeva mõtteskeemidest, liiga proosalisest ja tüütust igapäevaloogikast. Sürrealistlikku
REALISM AND NATURALISM Lecture 6 Post Civil-War America • United States fully settled from the East Coast to West Coast • Profound changes: technological changes = US becomes modern industrial state • US became more confident in itself • Immigration – large population of immigrants no longer spread to west, become the labour force to the factories, also dramatic growth in cities • New tension in society, what it really means to be an American • Income disparities – big gap between people who are rich and people who are poor • Westward expansion – people can think about optimistic things happening when they think about the positive things happening in the country • United States as an urban nature: skyscrapers, full of people etc Intellectual and literary trends • Darwinism • Social Darwinism • ...
Futurism 1909- 1914 a. Itaalias Giacomo Balla(1871-1958), Koer keti otsas 1912a. Umberto Boccioni(1882-1916), Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis.(Inimekeha llikumisel), 1913 a. Brancusi(1881-1973), Lind kosmoses,1905a Robert Delaunay(1885-1941), Marsi väljak. Punane torn., 1911 a.
« », 379 . . , , . 54 . ... 23..1916 . . «», . 200- 1903 . - . 1960- . 1938- . . , , . .. 1965 . 629 . 907 . - . 1879 . ... , . ..» ». 1967 . 1715 . ... ( ) « », 1833-1850 . - .. .. , 1147 , , , , - : « ». . , 1147 . , . , . , . , . 1156 . - . 1 30- 14 , , , . 1367 . 15 , . III , 2,25 . 10 18- . , , 80 , , . 20 , . , , . - , 1326 . 3 , , . . . « ».- - -.- , « , ». 1748 , 200 . 700 . , . , , 1586 . ...
Noor-Eesti Tegutsemisaeg 1905-1916 Liikmed G. Suits, F. Tuglas, V. Grünthal-Ridala Kunstnikud Mägi, Triik, Raud Keelemees J. Aavik Tunnuslause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" Lisainfo Andsid välja 5 albumit, tõid sisse keele uuendused. Tänu Noor-Eestile tunneme: J. Liiv, M. Under
(okastraattõkked, kaevikud jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati punkreid. Marne´i lahing- 1914- Prantsuse armee pani saksa väed seisma. Algas positsioonisõda. Ypres´i- 1915 Sakslased kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Verdun- 1916 Sakslased valisid sellise koha, mida Prantsuse väed oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi ja neil ei õnnestunud prantslasi murda. Somme´i- 1916 Inglise-Prantsuse väed üritasid tugeva suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased võtsid esmakordselt kasutusele tankid. Selget edu ei toonud lahing kummalegi poolele.
Idarinne: *17.08.1914 kaks Vene armeed tungisid Ida-Preisimaale. Üks Vene armee purustati Tannenbergi lahingus, teine sunniti taanduma Ida-Preisimaal sakslaste poolt *1914 sügisel sakslased ja Austria-Ungari vägede pealetung Varssavile (algul edukas, hiljem Vene vasturünnaks lõi nad tagasi) *02.05.1915 Venemaa vs Saksamaa, Saksa armee operatsioon Gorlice (Saksamaa nõrgestas Venemaad, kuid ei lülitanud teda sõjast välja) *juuni 1916 Venemaa vs Austri-Ungari. murti A-U kaitseliin läbi, aga vägede reservi puuduse tõttu rünnak pidurdus. *august 1916 Rumeenia astus Antandi poolt sõtta, ta purustati kiirel ning Venemaal tuli oma rinnet liitlaste abistamiseks veelgi pikendada. 5. Lahingud sh osapoole, toimumisaeg ja tulemused. Marne'i lahing 5.- 6.09 1914 Saksa vs Prantsuse-Inglise väed Saksa oli sunnitud tagasi tõmbuma Tannenbergi lahing 17.08.1914- 30.08
2014 Sisukord Sissejuhatus 3 Saksa-Prantsuse erisuhted 3 Verduni lahingu eellugu 4 Eelvalmistused Saksamaa poolt 5 Lahingukäik 5 Tulemus 6 Kasutatud allikad 7 2 Sissejuhatus Verduni lahing sõjaajaloo üks verisemaid ja samas ka mõttetumaid lahinguid. Heitlus Verdunikindlustuste pärast kestis peaaegu terve aasta 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini. Lahingu algataja oli Saksamaa, kes koondas kitsasse rindelõiku (u 15 km) tohutu sõjalise jõu. Säärase ettevõtmise eesmärgiks oli saavutada läbimurre ja teha lõpp juba kaks ja pool aastat kestnud positsioonisõjale. Võit Verduni all oleks sakslastele andnud vaba pääsu Pariisi. 11 kuud kestnud lahingut võib pidada üheks kõige kauem kestnud veriseks heitluseks kogu inimkonna ajaloos
Metsasarvele ja klaverile Klaverile Klaverile neljale käele Teosed Orkestrimuusika: Sümfooniaorkestrile · Ajaviide sümfooniline süit (klaviir 1914, orkestreeritud 1930) · Valss-fantaasia h-moll (klaviir 1915 (Valss b-moll), orkestreeritud hiljemalt 1936) · Fantaasia viiulile ja orkestrile g-moll (klaverisaatega 1916, orkestreeritud 1964) · Prelüüd g-moll tsellole ja sümfooniaorkestrile (1917, saade seatud klaverile 1933) · Videvik sümfooniline pilt (1917) · Episood revolutsiooniajast a-moll (klaviir 1917, orkestreeritud hiljemalt 1934, red. 1967) · Koit sümfooniline poeem (klaviir 1915-1918, orkestreeritud 1920) · Öö hüüded sümfooniline poeem(1920-1921, red. 1960) 6
() , , , 1917 . . , , , , , . 22 1870 . 21 1924 54 . (1831--1886) (1835--1916), (18661887) III , . 19051907 190507 , . . III , , , 1905 , , , . 1906 , 1907 . , , , , . 24 1917 . 7 (25 ) . : . 124 « » 110 , 70 , 120 , . , 11 1918 , . , . I (19001905) 29 . II (19081917) . 1908 . 1917 . 1921 . 1922 . 1923 , , : « », « ...
Dadaism on modernistlik kirjandus ja kunstivool, mis tekkis I ms ajal neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922. Dadaismi algatajateks loetakse kunstnike rühma, kes asutasid nn Voltaire'i kabaree. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Progressimüüt on täielikult hävinud. Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon
Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikmeks aastatel 1916 1922. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Samalaadne liikumine sündis
Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Konrad Vilhelm Mägi Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Üldine · Elu · Looming · Mõned tööd Üldine Konrad Vilhelm Mägi oli Eesti maalikunstnik ja pedagoog kes sündis 1. november 1878 Hellenurme mõisas ja suri 15. august 1925 Tartus. Tema kunstivooluks oli peamiselt ekspressionism ja tema kuulsamaks tööks said ,,Madonna". Konrad Vilhelm Mägi Elu Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kes...
Saksamaa ajaloos. I maailmasõja olulisemad lahingud (aeg, osapooled, tähtsus sõjas): Tannenbergi 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida- Preisimaal. Marne'i 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile (ainuke võimalus oli Pariisi veel kaitsta selles lahingus) Ypres' Apr 1915 Saksa vs Prantsusmaa-Suurbritannia *esimene ja viimane edukas keemiarelva rünnak *gaasimaskide teke peale seda lahingut Verduni Veeb-dets 1916 Saksamaa ja Prantsusmaa Võit Verduni all oleks sakslastele andnud vaba pääsu Pariisi. Somme'i Juuli-nov 1916 Toimus paralleelselt Verduni lahinguga (Saksa-Prantsus) Käiku läks eelmisel aastal loodud pommituslennuvägi ja esmakordselt ka tankid. Jüüti Suurbritannia ja Saksamaa 31. mai 1. juuni 1916 Pani sakslased keskenduma absoluutsele allveesõjale, mis viis lõpuks selleni, et 1917 aastal liitus ameerika sõjaga. 31.mai-1
oma vägede läbilaskmist. Belgia keeldub ja pöördub Suurbritannia poole. 3.augustil kuulutab Saksamaa Prantsusmaale sõja. 4.augustil kuulutab Suurbritannia sõja Saksamaale. 5.augustil tungib Saksamaa Belgiasse. 6.augustil kuulutab Austria-Ungari sõja Venemaale Kolmikliiduga ühinevad 1914.aastal Türgi ja 1915.aastal Bulgaaria. Antantiga ühinevad 1914.aastal Jaapan, 1915.aastal Itaalia, 1916.aastal Portugal ja Rumeenia ning lõpuks 1917.aastal Kreeka ning USA. Uuendused: Võetakse kasutusele miinipildujad, mürkgaasid, tankid, zeppelinid, läänes toimub kaevikusõda. Esimest korda toimub üldmobilistatsioon ja sõjaga on haaratud kõik maailmajaod. TOTAALNE SÕDA õhus, vees, maal, vee-all. Sõjaplaanid: Schlieffeni plaan Saksamaa purustab Prantsusmaa enne kui Venemaa jõuab oma inimressursid mobiliseerida
5 Tähtsamad lahingud: a Marne'i lahing- Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid, ägedates lahingutes panid inglaste poolt toetatud Prantsuse armee sept algul sakslaste edasiliikumise seisma; b Lahingud Türgi rindel- 1915 üritasid inglased oma kontrolli alla haarata Musta mere ja Vahemere vahelisi väinasid, saates selleks Gallipoli poolsaarele dessandi. Türklased peatasid inglaste edasitungi ning operatsioon takerdus verisesse positsioonisõtta, 1916 inglased lahkusid; c Verduni lahing- Saksa asus 1916 veebr rünnakule. Prantslased paiskasid Verduni alla lisajõude, kes kandsis Saksa suurtükitules raskeid kaotusi. Lahing kestis 10 kuud, hukkus 1 milj meest. Lootus Prantsuse armee verest tühjaks lasta ebaõnnestus, ise saadi suuremaid kaotusi; d Somme'i lahing- 01.07.1916-nov lõpp. Ing-Prant väed üritasid suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Inglased kas esimest
ja Prantsusmaad. Positsioonisõda läänerindel: · Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel · Marne'i lahing 1914, pariisi lähistel. Prantslaste vastupealetung sakslaste vastu, Saksa väed paisati tagasi, nurjati välksõja plaan. · Ypres'i lähedal 1915, sakslased kasutasid esimest korda gaasi, ohvriks üle 15000 inglise sõduri, hiljem kasutasid gaasi ka inglased · Verduni lahing 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta. · Somme'i lahing-1916,prantsuse-inglise vägede pealetung, esimest korda lennuvägi ja tangid, saksa rinnet murda ei suudetud Idarinne (1914-1917): · Venemaa üritas vallutada Ida-Preisimaad,Tannenbergi lahingus purustati Vene armee, Austria väed pidid taanduma Karpaatidesse · Saksamaa otsustas 1915 Venemaa lõlikult purustada, saksa vägede ülekaal ja
· augusti esimestel päevadel kuulutasid Euroopa riigid välja sõja · 23.augustil 1914 kuulutas Jaapan Saksamaa vastu sõja · novembris 1914 astus Saksamaa poolt sõtta Türgi · 1915 mai sekkus sõtta Itaalia, kes oli jäänud sõjast eemale ja astus sõtta Antanti poolel · 1915 oktoobril astus Antanti vastu sõtta Bulgaaria ja moodustas Keskriigid ehk Nelikliidu (Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) · 1916 astus Antanti poolel sõtta Rumeenia · 1917 astus Antanti poolel sõtta Usa · sõda toimus erinevatel rinnetel ja kohtades: 1. Läänerinne . Saksamaa Prantsusmaa ja Inglismaa vastu 2. Lõunarinne Austria-Ungari Serbia vastu 3. Kaukaasia rinne Venemaa Türgi vastu 4. Lähis-Ida rinne Inglismaa Prantsusmaa ja Saksamaa vastu 5. Idarinne jagunes kaheks: I
· 23.05.1915 kuulutas Austria-Ungari Itaaliale sõja · Oktoobris tasakaalustus idarinne, vene väge ei suudetud purustada · Kaukaasiast tõrjuti välja Türgi väed · 14.10.1915 astus sõtta Bulgaaria (Keskriikide poolel) · Sügisel vallutasid Saksamaa, Austria-Ungari ja Bulgaaria kogu Serbia · 22.11.1915 said Briti väed Bagdadi lähedal lüüa · Veebruaris hakkas Saksamaa piirama Suurbritanniat allveelaevadega 1916: · 1916. aasta alguses oli Saksamaa majanduslik olukord tunduvalt halvenenud, Keskriikidel oli vähem sõjajõudu · 21.02.1916 alustas Saksamaa pealtungi Verduni kindlusele (sooviti, et prantslaste jõud kahaneks kindlust kaitstes), kuid prantslased pidasid vastu · 31.05-01.06.1916 toimus Jüüti merelahing sakslaste ja brittide vahel · 01.07.1916 alustasid prantslased Somme'i jõe ääres vastupealetungi (esmakordselt
· Suurim lahing Tannenbergi lahing, mis lõppes venemaa lüüasaamisega. Paul von Hindenburg: saksa vägede juht Tannenbergi lahingus. 1915 Sõtta astusid: · Itaalia atanti poolt · Bulgaaria keskriikide poolt o Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist Läänerinne 1915 · Aprillis 1915 kasutatakse YPRES' juures esmakordselt gaasi. 1916 · Sõtta astus Rumeenia ja Portugal atanti poolel · Hakkab ilmnema sõjatüdimus Läänerinne 1916 Verduni lahing: maailma sõja veriseim lahing Henri petain Prantsusmaa au Somme'i lahing tanki esmakasutamine I maailma sõja lõpp Pariisi rahukonverents Resti rahu · 3. Märtsil 1918 sõlmiti venemaa ja saksamaa rahuleping Sõjategevuse koondus läänerindel · Lahingud toimisid samades kohtades, kus varem olid juba lahingud toimunud: o II Somme'i lahing o II Marne'i lahing Sakslastel ei õnnestunud otsustavat edu saavutada
24.jaanuar 1915 Dogger Banki lahing 18.märts Antandi riikid ründavad merelt Dardanelle 22.aprill Saksamaa kasutab gaasi Ypres'i lahingus 7.mai Lusitaania uputamine 23.mai Itaalia kuulutab sõja Austria-Ungarile 25.mai Saksamaa hülgab Ypres 31.mai Esimene pommirahe Londonile 11.september Esimest tanki demonstreeriti Briti sõjaväe juhtidele 5.oktoober Nähes Serbia lüüasaamist moodustavad Antandi riigid Saloniki juures uue rinde 12.oktoober Edith Cavell hukati 2.veebruar 1916 Suurbritannia tutvustab sõjaväekohustust 21.veebruar Saksamaa moodustab Verduni juures kaitserinde 9.märts Saksamaa kuulutab Portugalile sõja 31.mai Jutlandi lahing 5.juuni Lord Kitchener tapeti merel 9.august Itaalia moodustab Gorizia juurde kaitseliini 29.august Hindenberg saab Saksamaa väejuhiks 15.september Esimeste Briti tankide kasutamine Flers-Courcelette'is 24.oktoober Prantslased saavad tagasi Deaumonti kindluse Verdunis 26.märts 1916 Gaza lahing algab 6
Sündisid kaunid Rooma vaated, Capri maastikud, Veneetsia kanalite kujutised. Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid. 6 Pargimotiiv fontääniga. Rooma Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti, mis on maalitud 1916. aastal. Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna", maalitud aastatel 19231924. Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. Madonna 7 Kasutatud kirjandus Vikipeedia. ,,Konrad Mägi". Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Konrad_M%C3%A4gi ,,Konrad Mägi pilt"
1918. aasta juunis lahkub Jaan Vahtra revolutsioonilisest Neevalinnast. Kunstiakadeemia jäi lõpetamata, kuid kõigest hoolimata nimetab Jaan Vahtra Neevalinna oma kaunimaks noorusmaaks. Jaan Vahtra suri 1947. aastal. Haridus 1893. aastal, 11-aastasena, läks Jaan Vahtra Vanaküla vallakooli. 1896. aastal jätkas õpinguid Räpina kihelkonnakoolis. Õpiraha teenis ta talusulasena. 1913. aastal hakkas Jaan Vahtra õppima Keiserliku Kunstiseltsi Kunstikoolis Peterburis, 1916. aastal oli üliõpilane Peterburi Kunstiakadeemias. Ühiskondlik tegevus Sajandi algul oli Vahtra kantseleiametnik ja kooliõpetaja Võrumaal, nondest aegadest on ta kirjutanud oma mälestusteraamatutes ja särtsakates rännujuttudes. Jaan Vahtra võttis aktiivselt osa Peterburi eesti üliõpilaste tegevusest. 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk", 19151916 kuulus kunsti-,
John Ronald Reuel Tolkien (3. jaanuar 1892 2. september 1973) oli inglise kirjanik, poeet, filoloog ja professor. Kõige paremini tuntakse teda "Sõrmuste isanda" trioloogia (ka Silmarilion jne.) järgi. Lapsepõlv Tolkien sündis kolmandal jaanuaril 1892 Orange Free States, LõunaAafrikas, (vanemad Arthur Reuel Tolkien ja Mabel Suffield) kuhu nad kolisid sellepärast, et Arthurit edutati (Briti pank). Tolkienil oli vend nimega Hilary, kes sündis 1894. aastal. Lapsena hammustas Tolkieni ämblik, mis on ka tema hilisemaid kirjutusi mõjutanud. Kui ta oli kolme aastane läks Tolkien oma ema ja vennaga Inglismaale ja Johni isa pidi nendega ühinema, aga ta suri enne Britanniasse jõudmist palavikku. Pärast seda jäi pere ilma sissetulekuta ja nii otsustas Tolkieni ema oma vanemate juurde elama minna. Pärast seda kolisid nad Birminghami kus John veetis oma aega uurides vanu veskeid ja rännates nõlvadel, mis on samuti mõjutanud tema loomingut. ...
Sellega üritatakse jäljendada algkristlikku kogudust. Mormoonid usuvad, et isa, poeg ja Püha vaim on kolm erinevat isikut. Mormoonid usuvad, et kunagi oli Jumal lihtne surelik, saavutas aga surematuse kosmiliste seaduste tundmaõppimise järel. Ta elab planeedil Kolob. Ka igal inimesel on võimalik saada jumalaks 4) Millal ja kuidas tekkis Jehoova tunnistajate liikumine? Jehoova tunnistajate liikumise rajas Charles T. Russell (1852-1916). 1916 Charles Taze Russell aga suri ootamatult, kaks aastat hiljem sai ka I maailmasõda läbi, ilma et Jeesus oleks ennast ilmutanud. Kõik see viis liikumise mõneks ajaks sügavasse kriisi tundus, et noor Jehoova tunnistajate liikumine laguneb laiali 5) Millesse usuvad Jehoova tunnistajad? Mis eristab neid kristlastest? ei tunnistata mitte ühtegi teist autoriteeti peale Piibli kogu õpetus põhineb ainult sõna-sõnalisel piiblitõlgendamisel
Euroopa riigid hakkasid USA-st sõltuma. Tänu vähestele rahalistele võimalustele ei suudetud ühiskonnas tagada toidukaupu, millele järgnesid nälg ja epideemiad, seeläbi suri samuti palju inimesi. Positiivne osa esimeses maailmasõjas on samuti suur. Esimest maailmasõda peetakse moodsaks sõjaks, kuna tehnika arenes kiiresti ning seal võeti kasutusele rohkelt sõjalisi uuendusi. 1915. aastal toimunud Ypresi lahingus võeti kasutusele mürkgaas, 1916. aastal aset leidnud Somme´i lahingus hakati kasutama tanke ning Jüüti lahingus, mis toimus 1916. aastal kasutati esmakordselt allveelaevu. Lisaks leidsid oma koha sõjas ka kuulipildujad, kahurid ning alguse sai ka lennunduse areng. Need uuendused andsid võimaluse vaenlasest kergemini ning kiiremini jagu saada, kuid samas mõned uuendused on tulnud kasuks ka väljas pool sõjaolukordi, näiteks lennukeid kasutame me tänapäeval selleks, et ühest maailma otsast
varasematel „keh.kasv. ja sport Eestis), meie kursusel Kaasaegse spordi teke Inglismaal.Rahv Olümpiakomitee 1.Enne 19.sajandit (16-17 saj) tegelesid spordiga Inglismaal põhiliselt Aristokraadid Elukutselised sportlased Üliõpilased 2.Oxfordi ja Cambridge´i ülikoolide sõudmisvõistlus peeti esmakordselt: 1755 1812 1829 3.1864.aastal kehtestatud „gentleman” paragrahvide eemsärgiks oli: Piirata lihtrahva osavõttu spordist Populariseerida sporti aristokraatide seas Kasvatada noorsugu ausa mängu vaimus 4.Wimbledoni tenniseturniir toimus esmakordselt aastat: 1867 1877 1887 5.Euroopa võimlemisliitude koondis praegu Ravhusvaheline Võimlemisföderatsioon FIG loodi: 1868 1881 1894 6.Kaasaegse olümpia liikumise algataja Pierre de Coubertini eluaastad olid: 1837-1863 1863-1937 1883-1937 7.Rahvusvaheline olümpiakomitee loodi: 1892 1894 1896 8.R...
Futurism Futurism, "tulevikukunst", sündis Itaalias 1909. aasta paiku. Paljude noorte meelest oli Itaalia tol ajal väga mahajäänud maa. Neile ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sideme minevikuga Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Huvitaval kombel sündis futuristlik kunst kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestveda...
BMW Referaat Nimi: Õppegrupp: Ajalugu Enne II maailmasõda BMW peakorter Münchenis, Saksamaal. BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1916 lennukimootorite tootjana Milbertshofeni linnaosas Münchenis. Aastal 1916 sõlmis firma lepingu, et ehitada mootoreid V12 Austria- Ungarile. Kui Rapp vajas lisaraha, sai ta toetust Camillo Castiglionilt ja Max Frizilt ning firma sai praeguse nime.Firma võttis järgmisel aastal firma nimena kasutusele lühendi BMW AG. BMW ostis firma järgmisel aastal ja sellest sai firma esimene auto, BMW 3/15. Aastaks 1933 tootis BMW autosid, mida võis juba täielikult nende omadeks pidada, pakkudes stabiilselt enam arenenud sport- ja salongiautosid. Ennesõjaaegsed autod
Vassili Surikov Vassili Ivanovits Surikov sündinud 24. jaanuar 1848 - 19. märts 1916. Oli üks suurim Vene ajaloo maalikunstnik. Surikov sündis Krasnojarskis, Siberis. 1869-1871 õppis Peterburi Kunstide Akadeemia 1877 Surikov asus elama Moskvasse. Aastal 1878 abiellus ta Elizabeth Charais- ga. Tema tütretütar on Decembrist Svistunov. Aastal 1881 liitus ta Peredviznikud liikumisega. Alates 1893 oli ta täieõiguslik liige Peterburi kunstiakadeemias. Surikov on maalinud pilte venemaa minevikust, mis keskendusid tavaliste inimeste ellu.
Eesti 1905- 1917 a. · Sõjaseisukord (1905-1908 a.) · Poliitika -1 poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond -häälekandjaks ,,Postimees" -Narvas anti välja enamlaste ajalehte ,,Kiir" (Jaan Anvelt) -eestlased võitsid valimised omavalitustes (Tlnas, Valgas) · Kultuur -koolide rajamine- al 1883.a H. Treffneri poistekool - 1906.a tütarlaste keskkool Tartus- Miina Härma gümnaasium 1890.aastast -1909.a. rajati Tartusse Eesti Rahvamuuseum (ERM) · Majandus -tööstuskeskuseks Tln (masina- ja metallitööstus ettevõtted) -2/3 inimestest elas maal( piimakarjakasvatus) -1916.a. oli u 83% end vabaks ostnud -1900- 1914.a. eestlaste väljaränne
Kuna läänes positsioonisüda, siis koondas Saksamaa vägesid idasse Antandi poole asus sõtta Rumeenia Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee (sealne nafta võimaldas allvee- ja õhusõda!) Sõjategevus merel 1915.a veebruaris alustas Saksamaa allveesõda Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lustania (süüdistati sõjavarustuse vedamises!) 1916.a mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi Suurim merelahing Osales 250 alust Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele, sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda Aprill 1917 sekkus sõtta USA Verdani lahing (veebruar-november 1916) Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelased tõrjunud 1916.a veebruaris murdsid läbi prantslaste kaitseliinid
prantslased kaitseksid lõpuni ega taganeks.Enim sobis selleks Verduni kindlus, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Verduni lahing algas1916. aasta veebruaris ja kestis 10 kuud. Selle aja jooksul käisid "hakklihamasinast" läbienneolematud inimhulgad. Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral H. Ph.Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta.Verduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung. See kestis 1916.aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt kalennuväge ja tanke. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. Mõlemad vaenupooledkaotasid kokku üle 1,3 miljoni mehe. Edutult lõppes ka inglaste 1917. aasta novembris- detsembris ette võetud tankirünnak Cambrai linna lähistel. 3.2. Idarinne (1914-1917) 1914. aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva 8.armee purustamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
