Impressionism Saab alguse 19. sajandil. 1874 a. on Pariisis kunstinäitus, kus eksponeerisid teoseid kunstnikud, kes olid vastuolus akadeemiliste kunstnikega. Näiteks: Monet, Pissaro, Degas, Renoles. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Võõras nähtus on kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud. Eelistatakse peeneid nüansse, ei ole kontraste, ei ole massiivseid orkestrikoosseise. Pehme mulje. Claude Debussy Claude Debussy (1862 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Looming: Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy ...
Abstraktionism Iseloomulik 1) töö ei oma mingit seost ümbritsevaga 2) loobuti reaalsuse tõetruust kujutamisest 3) kasutatakse punkte, jooni, (värvi)pindu 4)nende abil väljendatakse kunstniku tundeid, meeleolusid, suhtumist maailma 5)kujundid ja värv mõjuvad iseseisvalt, tähenduslikult, emotsionaalselt inimese kujutlusvõimele ja intellektile Esindajad: venelane VASSILI KANDINSKY(1910) , hollandlane PIET MONDRIAN(1914), venelane KAZIMIR MALEVITCH(1913) Suunad: 1)Spontaanne, ekspressiivne Vassili Kandinsky 2)Konstruktiivne, geomeetriline Kazimir Malevitch,Piet Mondrian VASSILI KANDINSKY 1866-1944 iga lõuend on "värviteater"; leida üles elu, muuta tajutavaks selle tuksed, panna paika seadused, mis seda valitsevad; millega asendada kadunud objekt? Pilt: Kompositsioon musta kaarega, vihmavari. PIET MONDRIAN 1872 ise nimetab töid "neoplastitsismiks"; püüdlemine Absoluudi ja universaalse tõe materialiseerumise poole ideaalses vormis; horisonta...
- vanade kultuuritraditsioonide hülgamine - sõja, tehnika ja dünaamika ülistamine VÄLJENDUS: - manifestid - enesereklaam - kunst ja kirjandus TEKKIMINE sündis esialgu teoreetiliselt, mitte praktiliselt 1909 koostas esimese manifesti itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti "Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad!" 1909 "Loobume maalikunsti traditsioonilistest motiividest!" 1910 KUNST MAALIKUNST: liikumisillusioon, eeskuju kubismist, erksad värvid ESINDAJAD: Giacomo Balla, Umberto Boccioni, Primo Conti, Luigi Russolo ja Gino Severini. ARHITEKTUUR: looduse puudumine, tehiskeskkond ESINDAJA: Antonio Sant' Elia GIACOMO BALLA Itaallane, 1871 futurismi eestvedaja kunstis valguse levimine, liikumine ja kiirus ,,Koer keti otsas" ja ,,Tänavavalgus" UMBERTO BOCCIONI Itallasest maalikunstnik ja skulptor, 1882
Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas 19211944 töötas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast), olles õpilaste seas väga populaarne. 1924
Anna Haava (Anna Haavakivi) -- (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis varajasest noorusest hilise eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "L...
luulele Eestis. Ta õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja realkoolis. Ta töötades vahepeal, kui raha otsa lõppes, Tartus Postimehe toimetuses. Jaan Tõnissoni kutsel toimetas ta aastatel 1904-1905 ajakirja Linda ja 1906. aastal mõnda aega ajalehte Isamaa . Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. Ta on avaldanud luulekogud: "Uued luuletused" 1909 · "Hallid laulud" 1910 · "Minu sõbrad" 1910 kordustrükk 1973 · "Kadunud kodu" 1920, 1950 · "Valge öö" 1920 · "Valitud värsid" 1937 · "Üks rohutirts läks kõndima" 1957, 1971, 1983, 2001, 2003 · "Väike luuleraamat" 1964 · "Rändaja õhtulaul" 1998 · "Laps ja tuul" 2000 Ka ajakirjanduses lastelaule. Kodu- ja loodusluuletused, igatsuslaulud ning ballaadid põhinevad hardail lapsepõlvemälestusel ja panteistlikul loodustundel. Enno loomingut võib iseloomustada kui
Kirjaniku traagika avaldub 1873- 1877. aastatel valminud romaanis ,,Anna Karenina", milles rahvus on lagunenud sotsiaalseteks rühmadeks ja perekond üksikisikuiks. Naispeategelane on isiklikele õnnetaotlustele vaenuliku ühiskonna ohver ja sünnitis ühtaegu. 1978 1882. aastal valmis järjekordne teos ,,Pihtimus". Selles teoses ütleb Tolstoi avalikult lahti oma senisest elust ja loomingust. Tema ideaaliks on muutunud patriarhaalne talupojaelu. Tolstoi looming 1880 kuni 1910 kui Tolstoi mõistis, et haritud klasside elu Venemaal on tervenisti egoism, kurjus ja vale, siis tahtis ta 1880. aastatel oma ilukirjanduslikust loomingust täiesti loobuda. Siiski otsustas ta edasi kirjutada ja võttis terava kriitika alla vene tegelikkuse kõik küljed. 1886. aastal valmivad teosed ,,Ivan Iljitsi surm" ja ,,Pimeduse võim". 19. sajandi lõpu Venemaal ei olnud midagi, mida Tolstoi poleks paljastanud kui kurjuse ja valelikkuse kehastust
kujunes omapäraseks kunstistiiliks alles pärast futuristide Pariisi kolimist. Esimese manifesti koostaja on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti. Manifest ilmus 20. veebruaril 1909 Pariisi ajalehes Le Figaro. Manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge mured. Aastal 1910 esitati teine futurislike maalikunstnike manifest, milles varasemaid ideid edasi arendati. Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni. Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. LANGUS: Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda. Paljud futuristid pettusid, nähes, millise hävingu tehnika areng endaga kaasa tõi, neile tundus kohatu seda pildipinnal ülistada. Teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi
· Sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas · Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri gümnaasium) · gümnaasiumipäevil viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse- ja saksa keelt. · Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Peale seda astus ta Tartu ülikooli. 1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, mille lõpetas 1910 aastal. · Aastatel 19171919 oli tegev poliitikas olles Eesti Sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) partei liige. Teda peeti üheks Eesti iseseisvuse idee autoriks. · 19211944 töötas Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna, olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935 Uppsala ülikooli audoktori kraad.
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" ...
Autoajastu Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid. Karl Benzi ,,Velo" (1886) Esimeseks autoks Eestis oli 1895. a. Paide keisriametnikule kuulunud auto (jõuvanker). Esimesed autod 1894.a. juulis jõuti nii kaugele, et korraldati esimene võidusõit. Sellest 126 km pikkusest sõidust võttis osa 14 bensiinimootoriga ja 7 aurumasinaga autot. Tulemuseks oli bensiinimootoriga autode võit keskmise kiirusega 20,5km/h. Esimene võidusõit Esimesed autod olid väga kallid. 1896.a. ehitasid kaks venda Charles ja Frank Duryea 13 peaaegu samasugust autot nagu Karl Benz, kuid nende kalli hinna tõttu $1000 - $2000 ei suutnud keskmine ameeriklane neid osta. Esimene mees kes suutis auto teha kättesaadavaks keskmise sissetulekuga inimesele oli Henry Ford. 17.Juunil 1903.a. asutati Ford Motor Company. Nende kõige edukamaks autoks sai 1908.a. välja antud Model T. Autode müük ja võidukäik Ford Model T Ford T edu...
Donald E. Super Donald E. Super (1910-1994) Ta sündis 1910 aastal ning suri Gruusia savannides 1994 aastal. Oma eluaja jooksul andis ta väga suure panuse psüholoogiasse ja haridusse. Ta oli 55 aastat Ameerika Psüholoogia Ühingu liige. Seal olles andis ta võrratult suure panuse nõustamispsüholoogiale. Lõpetas Oxfordi ülikooli. 1923-1949 aastatel töötas, et viia kutsenõustamine nautimiseni. 1950-1975 aastatel viis ta kutsenõustamise üle karjäärinõustamisele. 1976-1992 viis ta karjäärinõustamise uuele tasemele ehk elu planeerimisele
, {0,1} arvud ( --2ndsüsteem ) L 1910 2510 -- 1910 -- 2510 p = --2 a i { 0, 1 } ja teha tehted: 1910 + 2510
, ∈ {0,1} arvud ( —2ndsüsteem ) L 1910 2510 — 1910 — 2510 p = —2 a i ∈ { 0, 1 } ja teha tehted: 1910 + 2510
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast.
Impressionism 1873-1886 * anti edasi hetkemeeleolu * palju heledaid ja intensiivseid toone * elurõõmsad ja päikeseküllased tööd * puuduvad piirjooned (kindel kontuur) Kunstnikud: * Edouard Manet * Claude Monet * Edgar Degas * Auguste Rodin (skulptor) Neoimpressionism 1885 -1899 * mosaiigitaoline maal * igavikuline olek * kasutati täiendvärvusi Kunstnikud: * Paul Signac * Konrad Mägi * Alfred Sisley Postimpressionism 1886 - 1906 * * Kunstnikud: * Vincent van Gogh * Paul Gauguin * Paul Cezanne Sümbolism 1880 * töödes on müstikat ja salapära * loomingus kohtab surma, haigust * oluline on süzee, mitte vorm * ärevus, värvilaigud ja värelevad vormid Kunstnikud: * Eduard Munch * Kristjan Raud * Nikolai Triik Juugend 1890 - 1905 * taimemotiivid * voolavad kõverjooned Kunstnikud: * Gustav Klimt * Kristjan Raud * William Morris Fovism 1905-1910 * segamata värvid * lainetavad vormid * väga dekoratiivsed tööd * puudub ruum...
Gustav Suits Gustav Suits (30. november 1883 K urista – 23. mai 1956 Stockho lm) oli eesti luuletaja j a kirjandusteadlane . Elulugu Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel kuni 1917. aastani...
Portugal KP Portugal Riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Riigist Riigihümn- A Portuguesa Pealinn- Lissabon Pindala- 92 391 km2 Riigikeel- portugali Rahvaarv- 10 636 900 (2010) President- Aníbal Cavaco Silva Rahaühik- euro Aastatel 1139- 1910 oli kuningriik Lipp ja vapp Lipu põhivärvid on roheline ja punane. Roheline sümboliseerib lootust ja punane revolutsiooni ja vabariigi väljakuulutamist (1910). Värvide eraldusjoonel asub Portugali vapp. Kliima Portugalis valitseb soe vahemereline kliima. Maismaal on pikkade ja kuumade suvede ning mahedate talvedega kliima. Põhjas on talved külmemad ja niiskemad, suvel kuumemad. Söök ja jook
Franklin Delano Roosevelt (30.01.1882 12.04.1945) USA president aastatel 1933-1945 (ainuke USA president, kes on ametisse valitud neli korda järjest) Lühike elulugu Põhikasvatuse sai oma emalt Saralt. Tänu reisidele Euroopasse õppis ta varakult prantsuse ja saksa keelt. Ta oli ka väga andekas golfi mängija. Hariduse sai Grotoni koolist ja hiljem Harvardist, lõpetas 1904. Tema eeskujuks sai tema nõbu Theodore Roosevelt, kes oli ka olnud USA president. 1902 kohtus ta oma tulevase naisega Eleanoriga, kellega tal oli 5 last. Oma naist pettis ta Lucy Merceriga, kuid abielu säilis formaalsetel põhjustel ikkagi. 1910-1913 oli ta New Yorgi senaator. 1913-1920 USA mereväe asesekretär. 1921 haigestus ta lastehalvatusse, veetes enamus 20. aastatest üritades end ravida, kui tulemuseta. 1929-1932 oli ta New Yorgi kuberner. 1932 võitis ta USA presidendi valimised. 1934-1936 viis...
Kodavere kihelkonnakoolis. Töötas aastail 1885 – 1892 ajakirjanikuna Tallinnas (Virulane). Viljandis (Sakala) ja Tartus (Olevik). 1893 aastal haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures. Suri 1 . detsembril 1913. J.Liiv hakkas ajakirjanduses luuletusi avaldama 1855 aastal. Os neist võeti 1904 aastal väljaantud (Kirjatööde kogusse). J.Liivi lüürika paremik on kirjutatud aastail 1894-1910, millest esimene kogu luuletused ilmus 1909 9 ja 1910. Posthuumsetes trükkides on seda luuletusekogu käsikirjade põhjal tunduvalt täiendatud . Nõukogude korra ajal ilmunud (Teostes) leidub veelgi hulk esmakordselt trükitud luuletusi. J.Liiv on eesti suurim lüürik , kelle poolehoid kuulub vaesele tööinimesele ja kelle hukkamõistu osaliseks saab kullaorjus , silmakirjatsemine, julmus , rahvusvaheline imperialism. Liiv on kirjutanud hulga kõrgeväärtuslikke , sügavalt patriootilisi luuletusi. Rikkalik on J
Niss, Holger Drachmann ning eriti silmapaistvad Anna Ancher ja Michael Ancherning Peder Severin Krøyer. Skagenis ei suvitanud mitte üksnes maalikunstnikud. Rühmitusse kuulusid ka Taani kirjanikud Georg Brandes ja Henrik Pontoppidan ning Rootsi helilooja Hugo Alfvén Suveõhtu Skageni rannas, P.S. Krøyer, 1899 Suvise pööripäeva lõke Skageni rannas, P.S. Krøyer, 1906 Paadid Skageni Lõunarannas,Viggo Johansen, 1910 Õmblev kalurinaine, Anna Ancher, 1890 Skageni kalur, Michael Ancher Peder Severin Krøyeri maalil “Hip-hip-hurraa! (1888) on kujutatud mitmeid Skageni kunstnikke.
mis oli esimene omataoline. Lisaks töötas ta organistina ja pianistina krahv Seremetjevi sümfooniaorkestris ning klaverivabriku "Offenbacher" eksperdina. Samal ajal kui Lüdig Peterburis elas, ei katkestanud ta kontakti oma kodumaaga ning oli Eestiga tihedalt suhtlemas.Ta algatas ja juhtis siin mitmeid muusikaüritusi: näiteks Pärnu laulupäeva 1903. aastal, uue "Vanemuise" avamist 1906. aastal, Tartu muusikapäeva 1909. aastal, VII üldlaulupidu Tallinnas 1910. aastal, uue "Endla" avamist 1911. aastal. Aastast 1904 esines Lüdig abikaasa Mathilde (sopran) saatjana nii Venemaal kui Eestis. I maailmasõja ajal teenis Lüdig Peterburi sõjaväeorkestris. 1918. aastal tuli Martin Lüdig Tallinna ja töötas aastail 1918-1924 Kaarli kiriku organistina. Ta osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises ning oli aastail 1919-1923 selle direktor ja 1920- 1922 oreliõpetaja. Samal ajal jätkas ta ka kontserditegevust organistina ja dirigendina. Ta oli
koolist välja ning läks Pariisi õppima. Pariisis sai ta ka bakalaureusekraadi. Marinettil oli ka õigusteaduse doktorikraad. Kuigi eeldatavasti soovis Marinetti algul juristiks saada, sai tema kireks hoopis kirjandus. 1898. aastal ilmus Marinetti esimene vabavärsis töö. Aastaks 1900 oli mees täielikult pühendunud itaalia ja prantsuse kirjandusele. Ta kirjutas ning avaldas mitmeid töid nii itaalia kui prantsuse keeles. 1910. aastal ilmus mehe esimene romaan ,,Mafarka le futuriste(Futurist Mafarka)". Aastal 1912 kirjutas ta ajalehte Figaro provokatiivse teksti, mis ülistas kiirust ja sõda. Giacomo Balla sündis Itaalias 1871. aastal keemiku perre. Peale isa surma asus ta tööle kivitrükipoodi, mis pani aluse tema kunstihuvile. Peale Turini ülikooli lõpetamist kolis Balla Rooma, kust ta abiellus. Aastaid tegeles ta Roomas karikatuuride ja illustratsioonide joonistamisega ning tegi ka portreesid. 1898
. (10 (21 ) 1735 ., , -- 30 (11 ) 1818 ., ) -- - . « ».( ) . , . 1764-- 1767 . , , , - ( ). ( 1792 1799) , . 1769 30 . , , . 1772 300- . , . , . -- - , , , . , , . , , -- . XVIII , . , . . . , , . , , , . , . 1 , 70- , . 12 . . In Russia, in the 1780s, Ivan Kulibin developed a human-pedalled, three-wheeled carriage with modern features such as a flywheel, brake, gear box, and bearings; however, it was not developed further Ivan Petrovich Kulibin (April 21, 1735 - August 11, 1818) was a Russian mechanic and inventor. He was born in Nizhny Novgorod in the family of a trader. From childhood...
Film 1900-1950 Keidi Mägi Kaisa Laine Kätlin Villako Liikuv pilt • Edward Muybridge • Kinematograafi sünd – elavad pildid Värviline filmilõik • 1902. aastal, Edward Turner • Tema 3 last mängimas kuldkalakesega ja papagoi http://www.bbc.co.uk/news/uk-england-19423951 Esimesed filmid • Must-valged, ilma helita, saatemuusika • Esimesed jooksva teemaliiniga filmid • „A Trip to the Moon“ (1092) – 14 minutit • „The Great Train Robbery“ (1093) – 12 minutit The Great Train Robbery Maailim • ESIMESED KINOD • 1902. aastal loodud Tally elektri teater • Praeguseni töötav kino- Pionier Poolas; avati 26.sept 1909 • FILMISTUUDIOD • Thanhouser – 1909-1918, koostasid üle 1000 tummfilmi, esimene filmiseriaal „Miljoni Dollari Müsteerium“ 1914 1910. filmid ● Ameerika film „Alice Imedemaal“ - 10 minutit, must-valge Gladys Hulette – tummfilmi näitleja (Alice) ● „Sinilind“ ...
Franklin Delano Roosevelt Franklin D. Roosevelt oli USA 32. president, kes sündis 30. jaanuaril 1882. aastal. Ta oli ainuke laps oma isale ja emale. Franklini isa oli ärimees James Roosevelt ning ema Sara Ann Delano Roosevelt. Hariduse omandas Franklin Euroopas, Harvardi ja Columbia ülikoolis. Peale koolide lõpetamist alustas Franklin karjääri juristina, järgmiseks, 1910. aastal, valiti ta New Yorgi osariigi senatisse. 1913- 1921 oli ta Woodrow Wilsoni valitsuses sõjaväelaevastiku ministri asetäitja, kus tegi palju laevastiku tugevdamise heaks I maailmasõja ajal. 1921. aastal haigestumine lastehalvatusse ei takistanud Franklini poliitikukarjääri jätkamast. 1929. aastal võitis ta New Yorgi osariigi kuberneri valimised. Neli aastat hiljem, 4. märtsil 1933, sai temast Ameerika Ühendriikide president. Franklin Roosevelti valiti neljal korral Ameerika
-, - , , . . 4000 , , . 1898 : . . - , "": - - . . - - - - - - (. -). . , . . ; . , 1917, . 1939 , 15 200 - . , , . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 - . , . - . 1950 , (kuhu olid sunnitud minema?), . , -. - .. , , -, , . . , . - .
vene koolide vähesus jm. Balti kubermangud olevat liiga saksalikud ja liiga vähe venelikud. Rõhutati balti-saksa mõju ja liiga vähe venelikud. Venestuspoliitika uus laine – ajalehtedele esmalt. Lehti hakati kinni panema ja toimetajaid kohtu alla saatma. („Teataja“ kinni ja Päts kohtu alla). Ka „Postimees“ suleti 1907. Vanemuise, Endla ja Estonia kujunesid rahvuslikeks sümboliteks, seda pidasid võimud suurusehullustuseks. 1910 täitus 200 aastat siinse alal ühendamisest Venemaaga. Nikolai II lõbusõidujaht Paldiski all. Heinaturul Peeter I pronkskuju. 1910 suvel korraldati juubeliaasta auks Eesti VII üldlaulupidu, tsenseeriti, kästi muuta venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) – 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks ja kiireks totaalseks venestamiseks. Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene
Abielu toimus 23.jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis Igori ja Jekaterina esimene laps Fjodor ning 1908 teine laps Ljudmila. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose „Tulevärk“ esitusel Sergei Djagileviga, kes oli Vene Balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga ja tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile „Tulilind“. ŠVEITS Aastal 1910 sõitis Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast mida ta otsustas jääda elama Šveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Perekond elas Clarensis ja Lausanne'is 1920. aastani. Siin valmisid Stravinskil mitmed maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks Lausanne'is kirjutas ta balleti "Petruška" (1911) ja Clarensis "Püha kevad" (1913) ja "Pulcinella". Viimane esietendus 15. mail 1920 Ernest Ansermet' juhendamisel ja Pablo Picasso dekoratsioonidega.
ABSTRAKTSIONISM Abstraktsionismi teke ja levik Abstraktsionismiks nimetatakse modernistlikke kunstisuundi maalis, skulptuuris ja graafikas. Looduse otsene kujutamine jäi tahaplaanile. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks. Siiski oli neid säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv peaaegu täiesti. Seetõttu on loomulik, et 1910. a. paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud nähtava ümbruse jäljendamisest üldse. Üsna paljusid kubistide selleaegseid teoseid võib pidada abstraktseteks, sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd vaid
Nende esimene laps Fjodor sündis aastal 1906 ja teine laps Ljudmilla sündis aastal 1908. 1909. aastal tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli Vene Balleti (Ballets Russes) impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga ja tema tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. Djagilevi esimeseks tellimustööks Stravinskile oli muusika balletile "Tulilind". Šveits 1910. aastal sõitis Igor Stravinski Pariisi balleti „Tulilind“ esietendusele. Peale seda otsustas Igor, et jääb Šveitsi elama. Varsti kolis Šveitsi ka tema perekond. Perekond elas kuni 1920. aastani Clarensis ja Lausanne’is. Seal kirjutas Stravinski mitmed maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks kirjutas ta Lausanne’is balleti „Petruška“ (1911) ja Clarensis „Püha kevad“ (1913) ja „Pulcinella“. „Pulcinella“ esietendus 15. mail 1920. aastal Ernest Ansermet’i
2 2025 . , 3 2042 1989,4 , , 4 1910 2007,6 . . 5 1960 2012,6 . ,.. ,
ABSTRAKTNE KUNST. Alates postimpressionismist on kunstis looduse otsene kujutamine hakanud tahaplaanile jääma. Nähtava maailma jäljendajatest olid kunstiteosed muutunud omaette loominguks Siiski oli neis säilinud mingi side mõne loodusliku motiiviga, mida oli küll lihtsustatud ja moonutatud. Kubistide piltidest kadus äratuntav motiiv peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus loobuti täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistide teoseid võib pidada abstraktseteks s.o. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbrit- sevast reaalsusest. Kuid kubistid ei püüdnud teadlikult abstraktseid teoseid luua. Abstraktsionismi rajajaks peetakse vene kunstnikku VASSILI KANDINSKYt (1866-1944). Tema arvates oli kunst
Laulupeod 18-20 1869 , . 1860- " ". "" . 51 . 2 - " - " " ", , . , - . 1879 1910 6 , . 5 (1923-1938). 1947 . 1950- 5 . 1969 , - 100 . 23 1999 3-4 . . " " . , . " - " ( ), , . , " ", . 1, 2, 4 5 , . 30 . . , . .
Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................3 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru".....................................................................4 Siuru liikmed................................................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10 Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse ee...
yp , : : 10 2007 , - - , . 20- , . - .. . , . , . , -? 19- .. , . . , . . ; . ( 1917) censuses . , 20- . 1910 25 000 , 50 000-60 000. 1926 154 660 -. , . , -. 1939 15 200 -. , , . 1943 . , . . 1950 , , . , -. - .. , , -, , . , - . , - . 1980- . - . - . , , , , . . - . , . - , , , . . . .
Lühikesed meloodiad teoste piiramine. Sümfoonia kestab 10-20 min. Väärtustatakse selget meloodilist joonist ja täpset vormi. Huviks on eluprotsessid inimene kui mõtleja ja tegutseja. Kujutavas kunstis iseloomustab seda perioodi kubism. Igor Stravinski- eitab tunde muusikat. 1882-1971. vene juut ja venekoolkonna mõju o selgesti tunda. 1910 aastast elab pariisis ja 30 aastast USAs. Looming avaldub tavaliselt ballettides. Kassi hällilaulud. ,,Tulilind" 1910 ,,pühakevad" 1930 ,,petruska"- nukuteatri nukkude olevus võitlus. kõigile ootamatult siirdub dodekafooniasse. Ekspressionism Tähelepanu on ühiskonna inetutel külgedel. Tekib 1920 aastatel. Kujutaval kunstis värvide intensiivsus ja vastakus. Oluline on kunstniku enda tunnete väljendamine. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga. Mäss ja jõuetus. Ohjeldamatu emotsionaalsus ja deemonlikud jõud. Van coch kunstnikutest. Tedissonantsid äärmuslikud kontrastid teravajoonelised meloodiad.
Neoklassitsim e neobarokk. 17.-18- sajand iseloomulikud jooned tulevad tagasi, kogu muusikas lihtsustab nii vorm kui orkestratsioon, meloodiad on lühikesed, huviks on eluprotsessid üldse, inimene, kui tegutseja ja mõtleja, suur huvi Bachi muusika vastu, eelistatakse selget meloodilist joont selget kontuuri, geomeetrilised kujundid- kujutavas kunstis. Igor Stravinski 1882-1971, eitab tundemuusikat, eitab romantismi. 1910 aastal elab Pariisis ja Sveitsis. Sergei Djagilev ta on Vene ballettmeister, Stravinski kirjutab esimese balletti- Djagilevi tellimisel. 1910 valmib ballett ,,Tulilind" 1913 ,,Püha kevad" 1911 valmis ,,Petruska", kasutab oma teostes palju folkloori ehk rahvamuusikat. ,,Sõdurilugu"- üks tema tuntumaid ja huvitavamaid. 1927 valmib ooper-oratoorium ,,kuningas Oidipus". 1951 valmib ,,Elupõletaja tähelend." Peale selle ka instrumentaalteoseid. Tal on terve tsükkel kassi hällilaule
Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 18...
6 aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused tegi 9 aastaselt. Haridus 1885 astus Haapsalu Kreiskooli. 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi. 1893 astus Peterburi Konservatooriumi. Elulugu 18981904: töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina. 1904: tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides. 1908: siirdus LääneEuroopasse. 1910: asus elama Berliini, kus teenis leiba nii organistina kui ka ajakirjanikuna. 1914: kuni surmani töötas Berliini Kuninglikus Muusikakõrgkoolis muusikateooria professorina. 1918: 29. oktoobril suri kopsupõletiku tagajärjel. Panus Eesti muusikasse Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas: esimene sümfooniline helitöö avamäng "Julius Caesar" (1896)
HENRI MATISSE Referaat Henri Matisse Henri Matisse (sünninimega Henri-Émile-Benoît Matisse) sündis 31. detsember 1869 Le Cateau-Cambresis Prantsusmaal ja suri 3. november 1954. Matisse õppis algselt õigusteadust ja töötas seejärel Saint-Quentini linnakeses advokaadibüroos kirjutajana. Maalima hakkas ta alles 20-aastaselt ja sedagi suuresti juhuse läbi. 1891. aastal loobus ta oma senisest töökohast ning läks elama Pariisi, et saada elukutseliseks kunstnikuks. Esialgu ei olnud Matisse'i maitse kaugeltki mitte avangardistlik ning tema varaseimad Pariisis maalitud tööd olid 17. sajandi Madalmaade stiilis, millest olid eestkuju võtnud prantsuse 1850. aastate realistid. 1892. aastast 1899. aastani võttis ta tunde Gustave Moreau juures Pariisi Kaunite Kunstide Koolis (École des Beaux-Arts). Matisse sai fovismi peaesindajaks. Ta lähtus oma tööd tehes impressionismist ja neoimpressionismist. Fovistli...
Referaat Konstantin Päts Konstantin Päts (1874-1956) Konstantin Päts on kõigile tuntud kui Eesti Vabariigi esimene president kuid lisaks sellele auväärsele ametile oli tal ka riigis teisi väga tähtsaid töid. 1. Eesti Vabariigi peaminister Ametiaeg: 24. veb 1918 – 8. mai 1919 2. Riigivanem Ametiaeg: 25. jan 1921 – 21. nov 1922 4. Riigivanem Ametiaeg: 2. aug 1923 – 26. märts 1924 10. Riigivanem Ametiaeg: 12. veb 1931 – 19. veb 1932 13. Riigivanem Ametiaeg: 21. okt 1933...
Siuru Siuru, 1917 Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Marie Under UNDER, Marie (k...
1. ELUKÄIK Konrad Mägi sündis Hellenurme mõisa abivalitseja perekonnas 1. novembril 1878 Tartumaal. Ta oli eesti tuntud maalikunstnik ning pedagoog. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse joonistuskursustele. Mägi alustas õpinguid Uderna ministeeriumikoolis, seejärel suundus Tartu Pelbergi algkooli ja 1891. aastal juba linnakooli. Oma silmapaistvad kunstialased algteadmised omandas ta 1899–1902 aastatel Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Samaaegselt innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala harrastades. K. Mägi jätkas kunstiõpinguid vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end aastatel 1905-1906 J. Goldblatti ateljees. Kokkupu...
- 8 8 -- . -- , , , , -- . Click icon to a d d p ic tu r e ! 1910 . , . CClilcikckicioconn totoadaddppicitc uturere ! , , 90 , , . 8 «» . , , . , ... Click icon u to a d d p ic tu r e ! C lick icon Click icon to to add add picture p ic tu r e !
« » . . : wikipedia.org; antiplagiat.org; svoboda.org. 1928 , « », , . , . , , . 1928 , « » «». , , , . , . 1970- , 1929 , , 1919 . «» , , 22- . : « -- , - . . !» « ». . . , , « », , . 1930 , , 3 1917 . « » , . 1977 , « », . , , , . . , «». 29 1929 , « » . , , , , , . . , . , . . . . , 1932 () « ». 1937--1938 . . . -, , «» . , « » , , 1920 ; , . . , . , , , , . , 1929 « » , , . 1938 . , , , ...
ning vaadata suveõhtutel päikeseloojangut. *Kasutatud sügise alguses tehtud pilti, ei olnud kahjuks võimalik Pärnusse peale Arhitektuurimuuseumi külastamist minna. Tallinna Saksa teater (Draamateater) Nikolai Vassiljev, Aleksei Bubõr, Pärnu mnt. 5, 1910 Hoone arhitektuurivõistlus oli 20. sajandi rahvusvahelistest võistlustest suurim. Sinna laekus lausa 61 projekti Saksamaalt, Austriast, Soomest, Venemalt ja mujalt. Võiduprojekti töö hakkas edasitöötamise käigus aga sarnanema Berliinis 1908. aastal valminud Hebbeli teatriga. Teatrihoone ise aga esindab juugendi rahvusromantilist varianti: klombitud paekivi kasutamine, mis annab fassaadile romantilise ja jõulise ilme. Olen päris tihti käinud Draamateatris
BERNARD KANGRO lühireferaat Elulugu Bernard Kangro sündis 18. septembril 1910 Oe külas, Vana-Antsla vallas, Võrumaal. Ta isa oli taluomanik Andres Kangro ja ema Minna Kangro. Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis 19191922, Antsla kõrgemas algkoolis 19221924 ja Valga gümnaasiumis 19241929. 19291938 õppis Kangro Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala, lõpetades magistrikraadiga cum laude. Ta kuulus üliõpilasseltsi Velesto Kangro oli ülikooli teaduslik stipendiaat, assistent ja õppeülesannetetäitja. Aastatel 1943
Helikeelt iseloomustavad jooned : aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamika kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) Oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna. Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi: I periood 1893 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899. aastal keelpillisekstett - ,,Selginenud öö" , 1912. aastal Gurre - laulud vokaalne- sümfooniline teos solistile, koorile ja orkestrile. 1
asus Tõnisson õppima Tusti külakoolis, siis sooritas Tallinna kubermangugümnaasiumis eksamid ja 1888. a . astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ning lõpetas selle 1892. a. õigusteadus kandidaadi kraadiga. Jaan Tõnisson sai ka Üliõpilaste seltsi esimeheks ning hiljem astus ta Eesti Kirjameeste Seltsi ja seejärel sai ajalehe "Postimees" toimetusse. Ta oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt ka Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson abiellus 6. Aprillil 1910 Hildegrad (Hilda) Lõhmusega. Neil sündis ka viis last. Kolm poega ning kaks tütart. - Elukäik Jaan Tõnisson sai 1896. a ajaleht "Postimees" peatoimetajaks. Lehest kujunes välja Eesti rahvusluse peamine häälekandja ning hiljem sai leht erakondade ajaleheks. Tõnisson oli 1935. aastani Postimehe peatoimetaja. Tõnisson oli sallimatu oma oponentide ja oma parteide sisepositsiooni vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
