Benito Mussolini Lapsepõlv Täisnimi Benito Amilcare Andrea Mussolini Sündis 29. juulil 1883 Predappio kogukonnas Varano di Costa külas Mussolini isa Alessandro Mussolini oli ametilt sepp Mussolini ema Rosa oli sügavalt usklik naine (vastupidiselt tema isale, kes oli ateist) ning töötas kooliõpetajana Õde Edvige ning vend Arnaldo Juba lapsena näitas Mussolini välja oma sallimatust usuküsimustes Mussolinit peeti raskeks lapseks: ta oli riiakas, isekas, sõnakuulmatu, tujukas ning kakles pidevalt teiste külalastega. Mussolinit nimetati suureks unistajaks, kes võis tundide kaupa loodust imetleda ,,Ühel päeval hämmastan ma maailma." Haridus Mussolini pandi üheksa-aastaselt munkade poolt juhitud Faenzi kooli Tema järgmiseks kooliks sai Giosuè Garducci Forlimpopolis Lõpetas 18 aastasena ning sai õpetajakutse Aastad Sveitsis 19021904 Juunis 1902 põgenes Mussolini nii naiste kui ka kohustusliku sõjaväeteenistuse eest Sveitsi. Töötas müürsepa j...
eesti poisid ja Reaalkooli juurde tekkisid 20.sajandi algul salajased õpilasorganisatsioonid. Esimest korda Tallinna ajaloos nõudsid õpilased endale ise tunde juurde ja need olid eesti keele tunnid. Sakslased polnud sellest huvitatud, pidasid venekeelset õpet juba isegi koormavaks. 1906. aastal viidi vabatahtliku õppeainena Reaalkooli sisse eesti keel ja loomulikult olid ainsateks osalejateks neis tundides eestlased ja loomulikult räägiti seal eestlusest ja eesti kultuuriloost. 1909. aastal eesti keele tunnid Reaalkoolis lõppesid, aga salajane organisatsioon tegutses edasi ja sinna kuulus ka juba teiste koolide õpilasi. Organisatsiooni liikmed arendasid oma rahvuslikku eneseteadvust ja hindasid võimalikult head haridust. 1913. aastal sai Tallinna linnapeaks Jaan Poska, kellest sai samas ka Reaalkooli kolleegiumi esimees. Tänu Jaan Poskale ja Reaali direktorile Nikolai Kannule õnnestus võimlemisõpetajal Anton Õunapuul
sajandi esimestel kümnenditel, tänu kellele ongi säilinud K.J.Petersoni, O.W.Masingu jt kaasaegsete autograafid. Rahvaluulet kogusid juba Fr.R.Kreutzwald jt, esimese suurkogumise organiseeris aga Jakob Hurt, kelle rahvaluulekogu on Eesti Rahvaluule Arhiivi alus ja ka algus. Arhiivraamatukogu rajas Oskar Kallas, kes kandis siia üle Eesti Üliõpilaste Seltsi Eesti-alase raamatukogu, mida oli süstemaatiliselt kogutud 1870. aastatest alates. Kui O.Kallase initsiatiivil asutati 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum, oli selle peamiseks osaks Arhiivraamatukogu. 1921. aastal asutati Eesti Bibliograafia Asutis, mille ülesandeks sai Eesti ajakirjanduse sisu avamine. 1924. aastal ostis ERM maja Aia (nüüd Vanemuise) 42, kuhu koliti Arhiivraamatukogu ja Eesti Bibliograafia Asutis ja kus loomise järel leiti koht ka Eesti Rahvaluule Arhiivile ja Eesti Kultuuriloolisele Arhiivile. Muu osa Eesti Rahva Muuseumist paiknes Raadi mõisas. 1927
Lahkus Linzi reaalkoolist kuna tema õpitulemused olid liiga kesised Päritolu ja lapsepõlv Alates 1905. aastast elas Hitler toitjakaotuspensionist ja ema toetusest 1907 üritas Hilter sisse saada Viini kunstikooli, kuid ebaõnnestunult Hitleri ema suri 1907 rinnavähki, Hitler hakkas saama orvupensioni Algul oli tema rahaline olukord hea, kuid kiirelt muutus see olukord kehvemaks Hitleril hakkas vähehaaval raha otsa saama. Detsembris 1909 kolis ta Meidlingisse kodutute varjupaika Sõjaline taust Mais 1913 maksti Hitlerile välja isa pärandus, siis kolis ta Viinist Münchenisse Selle ümberasumisega tahtis ta ka sõjaväeteenistusest pääseda I MS ajal astus vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. 20. Baieri reservjalaväerügementi Ta oli Prantsusmaal ja Belgias sidemees. Teenis I MS I ja II klassi Raudristi Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patrioodiks Teel rahva agitaatoriks
Kirjanduse Seltsi liikmetele keelekoosolek, et kirjaviisi normi osas kokkuleppele jõuda ning õigekirjutuse ühtlustamise küsimusi arutada. Konverentsil ei võetud esialgu ette suuri muutusi kirjapildi häälduspärasemaks kohandamisega, küll aga otsustati sõnade pää, hää, ja pääl, sääl asemel kirjakeeles kasutusele võtta uus sõnakuju pea, hea ning peal, seal jne. Järgmisel taolisel keelekonverentsil 1909. aastal arutati Tartus sõnaalgulise h kaotamise küsimust ja üksiksõnade õigekirjutust. 1910. aastal otsustati Tallinnas hakata kirjakeeles kasutama sid-lõpulist mitmuse osastavat ning lühikest, ilma käändelõputa sisseütlevat. Samuti vormiti olev kääne tugevaastmeliseks ja lihtmineviku vormides peeti õigemaks sivad- vormi asemel kasutada sid-vormi. Neljandal taolisel keelekonverentsil 1911. aastal Tartus sõnastati sihitise
Impressionistlikku vormikäsitlust Raud siiski omaks ei võtnud. Kõige enam muutus saadud mõjutustest tema värvikäsitlus. Tume koloriit asendus värvilisema ja vabama paletiga. Paul Raud oli pidevas kirjavahetuses oma Tartus oleva vennaga ning tõenäoliselt tema mõjutusel hakkas ka ta 20. sajandi alguses huvi tundma Kalevipoja temaatika vastu. Esimest korda külastas Paul Raud Helsingit 1906. aasta kevadel ning teist korda 1909. aastal koos vennaga. Soome kunstis jättis temasse tugeva mulje Akseli Gallén- Kallela looming. 1911-1914 valmis Paul Raual mitmeid kompositsioone teemadel "Leinav Linda", "Kalevipoeg ema otsimas" ning "Kalevipoeg ja Saarepiiga". Pärast I maailmasõda kuivasid baltisakslaste tellimused kokku ning Paul Raud leidis uue rakenduse eesti intelligentsi esindajaid portreteerides. Näiteks võib tuua "P. Jürgensoni portree" ja "C. Poska portreed".
tublile Budoõpilasele, et innustada nende Budtegevust. 1902.a. hakkas Butokukai kasutama Hanshi ja Kyshi tiitleid. Need, kes said Hanshitiitli, said Butokukailt elu lõpuni pensioni 25 yeni aastas. 1934.a. võeti kasutusele ka Renshi (väljaõpetatud) tiitel. Peale selle avas Butokukai kooli tulevastele Budinstruktoritele (1905 oli selle nimi Bujutsu Kyoin Yoseisho Bujutsuõpetajate Instituuti tunnustati kui asutust 1909, Bujutsu Senmon Gakko 1912 Bujutsu kool Jaapani kooliseaduse järgi, Bud Senmon Gakko 1919 esimest korda kasutati sõna "Bud" ametlikus seoses Jaapanis). 1912.a. kinnitas Butokukai Dai Nihon Kend Kata, mis koosneb 10 tehnikast. Seda õpivad Kendharrastajad ka tänapäeval. Dankraade Kends jagab Butokukai alates 1917. Butokukai hakkas välja andma Dankraade ka jdharrastajatele, mis lõi konflikti Kodkaniga (Kano Jigoro, ajakiri "Jd", aprill 1932).
EESTI PROFESSONAALNE MUUSIKA JA MUUSIKAELU 20.SAJ ALGUL 1. Miina Härma (1864-1941) · Esimene Eesti naishelilooja, organist, dirigent · Pärit Tartumaalt · Eratunde võttis K.A. Hermannilt · 1883 õppima Peterburi Konservatooriumisse (orelit). · 1890 lõpetas konservatooriumi (Klaveriõpetaja Peterburis) · Peterburi Eesti Hariduse Seltsi koorijuht · 1894 tagasi Eestis. Asutas esimese segakoori ,,Miina Härma Lauluseltsi koor" · Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium) · Isamaalaulud, Lüürilised laulud, Rahvalauluseaded TEOSED: · ,,Kui sa tuled, too mul lilli" (puhkpillipala) · ,,Meeste laul" (isamaa...
· Vene Jaapani sõda (1904-1905) Tagajärjed: · Oktoobri manifet Aasta arvud: · 9.01.1905 Verine pühapäev · 16.10.1905 Uue turu veresaun (Tallinnas) · 17.10.1905 Oktoobrimanifest, mille käigus loodi riigiduum, konstitutsioon ja anti kodanikuõigused. · 27.-29.11.1905 Aulakoosolek, Bürgemuse koosolek arutavad, mis Eestist edasi saab. · 1906 esimese emakeelne kool. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool. · 1909 Loodi Tartusse tähtis kultuuri asutus Eesti Rahva Muuseum · 23.02.1917 revolutsiooni algus Venemaal. · 2.03.1917 Nikolai II loobub troonist, moodustatakse ajutine valitsus · 26.03.1917 autonoomia toetusmeeleavaldus Petrograadis. · 30.03.1917 Antakse Eestile autonoomia. · 25.10.1917 Oktoobri revolutsiooni puhkemine · 27.10.1917 Võetaksevõim Tallinnas üle · 15.11.1917 Maanõunike kogunemine Toompealossi, võeti vastu 3 otsust · 21.02
joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Algus Aktiivne loomeperiood sai alguse 1905. aastal, mil noor kunstnik alustas poliitilise sisuga joonistuste ja karikatuuride loomist Eesti satiiriväljaandeile[6]. Triik joonistas karikatuure ajakirjale Tapper ja pseudonüümi Waikne all Helsingis ilmunud väljaandele Kaak. Portreed Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. Mõjutused Varasemas kunstis tegi karikatuure ja sai mõjutusi sümbolismist. Norras käides sai mõjutatud rahvusromantismist ning selle aja tööd meenutavad Edvard Munchi töid. Areng Ajaga muutusid ta tööd ekspressiivsemaks, loomingulisus tuleb hästi välja graafilistes töödes. Stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekus taotlus varasemate portreede loojat. Lemmikud Kunstniku lemmikmotiiviks on üksikud mändidegrupid, lagedad rannaribad merega ja aiamotiivid
koos teise abikaasa Elluga oma kolmteist viimast suve. Heino Eller suri 16.06.1970 Tallinnas, tema nime kannab 1973. aastast Tartu muusikakool, 1987. a. rajati mälestussammas Tallinnasse. Joonis 1. Arvo Pärt ja Heino Eller, 1960 4 Heino Elleri loomingust Heino Elleri loometöö kestis 60 aastat: alates 1909. aasta klaveripaladest kuni lõpetamata 3. viiulisonaadini 1969. aastal. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukaima aga orkestrilooming (ligi 40 teost).
Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova Maalikunst - vähe säilunud antiigist, peavad midagi uut leiutama Jaques Louis David 1748-1825 Horaatslaste vanne 1784-5 barokilik valgusvihk, kaaristu taustal- renessanss, naturalistlik Marat' surm - langev diagonaal P...
20. sajandil hakati neid mitterealistlikle ja uusromantismile vastandavaid tendentse nimetama modernistlikeks. FUTURISM Varaseimaks vooluks modernistlike voolude hulgas loetakse üldiselt futurismi. See tekkis 20. saj algul Itaalias. Futurism on suunatud tulevikku, nagu ütleb ka voolu nimetus (lad k futurum "tulevik"). Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli itaallane Filippo Tommaso Marinetti (1844 1900), kes avaldas mitu futurismi manifesti, esimene ilmus 1909 Pariisi ajalehes Le Figaro. Teatraalses ja tundeküllases stiilis ülistas ta moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. See tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav, nihilistlik, poliitiliselt äärmuslik. Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu
) In 1885, he married Louisa (or Louise) Hawkins, known as "Touie", who suffered from tuberculosis and died on 4 July 1906. He married Jean Leckie in 1907, whom he had first met and fallen in love with in 1897 but had maintained a platonic relationship with her out of loyalty to his first wife. Conan Doyle had five children, two with his first wife (Mary Louise (born 1889) and Alleyne Kingsley (1892 1918)) and three with his second wife (Jean Lena Annette, Denis Percy Stewart (17 March 1909 9 March 1955), second husband in 1936 of Georgian Princess Nina Mdivani (circa 1910 19 February 1987) (former sister-in-law of Barbara Hutton), and Adrian Malcolm). Portrait of Sir Arthur Conan Doyle by Sidney Paget, 1897. In 1890, Conan Doyle studied the eye in Vienna; he moved to London in 1891 to set up a practice as an ophthalmologit. He wrote in his autobiography that not a single patient crossed his door. This gave him more time for writing, and in November 1891 he wrote
demokraatia asemele tuua)ebaõnnestunud rahvaasemike koosolek 27.11.05, läks nimetatud parteide pärast lõhki, peeti 2 eraldi koosolekut-sotsid ja liberaalid, rahvuslike liidrite põgenemine välismaale.Kahe revolutsiooni vahel-venestumise tinglik jätkumine, enamlaste esiletõus, riigiduuma valimine, KOVdes läheb võim eestlaste kätte, rahvuskultuuri arengu kiirenemine(haridusseltside loomine, kirjanduslik ühing Noor-eesti, 1909 asutati tartus eesti rahva muuseum, kutselise teatrite loomine- vanemuine, endla ja estonia)majanduse areng hoogustub-tallinnast tööstuslinn, mõisamajanduse jätkumine, piimakarjakasvatuse esiletõus, talumajanduse tugevnemine, linnastumien, areng pidurdub sõja puhkemisega.1917-veebruarirevolutsiooni mõjud, streigid, rüüstamised, 26.03 petrogradi lahing. Rahvuskubermangu teke 30.03, juhiks jaan poska, kõrgemad valitsuskohad eestlastele.Maanõukogu-kõrgeim dem.valitud
Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Seal õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi läks ta Riia vaimulikku seminari, kust ta lahkus ilma kooli lõpetamata ja läks edasi Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist Konstantin advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. 1901.a. 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht "Teataja". Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. K. Päts hakkas tähelepanu pöörama omavalitsusorganitele, kus olid juhtivad baltisakslased. Ta ühendas eestlastest majaomanikud ja väikekaupmehed, pidas läbirääkimisi vene liberaalsete ringkondadega. 1904.a. linnavolikogu valimistel saavutas eestiveneblokk ülekaalu, 60 kohast saadi 4...
Rahvuslikult meelestatud noori ei rahuldanud venestamisele allutatud koolides pakutav. Enesetäienduseks loeti eesti autoreid ja maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetust käsitlevaid teoseid. Aastal 1901-1902 toimetas gümnaasiumiõpilane Suits trükki ,,Kirjanduse Sõprade" kolm albumit ,,Kiired". Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri. Ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. ,,Noor-Eesti" esimene album ilmus 1905 a. suvel. 1907. A. teine 1909 aastal kolmas 1912 neljas ja 1915 viies album. ,, Noor-Eesti" rühmituse juhtkujud olid algusest peale G.Suits ja Fr. Tuglas. Peale nende veel ka J. Aavik, V.Grünthal-Ridala, A.Kallas, B.Linde. Tõlgitult tutvustasid nooreestlased prantsuse, itaalia, skandinaavia, vene ja poola modernluulet. Alates ,,Noor-Eestist" võime me kõneleda asjatundlikust kirjanduskriitikast. Eriti viljakas kriitik oli Tuglas, kes kirjutas kriitikat eriti tähelepanelikult
Revolutsiooni otsesed tagajärjed olid, et Sõjakohtud müistsid paljud vabameelsed eestlased süüdi ( vangistus, sunnitöö, surmanuhtlus, peksmine) Paljudel tuli Eestist põgeneda Suleti töhtsamad ajalehed. Loetle majanduslikke ja kultuurilisi ettevõttmisi 1905.a revolutsiooni järel. Talupojad hakkasid rajama piimaühistuid. 1902 aastal Tartus Jaan Tõnissoni algatusel Eesti Laenu- ja Hoiuühistu. 1907 kutsuti ellu Eesti Kirjameeste Selts. 1909. a Loodi Jakob Hurda mälestuseks Eesti Rahva muuseum. 1905 loodi kirjanduslik rühmitus Noor- Eesti.
ANTON STARKOPF (20.04.1889 - 30.12.1966) Joonistaja,kujur ja pedagoog. Sndis Harjumaal Kohila vallas Ra klas ehitusmeistri perekonnas; oli abielus Lydia Meiga. ppis 1897-99 Lohu vallakoolis, 1899-1904 Jrvakandi (Purku) ministeeriumikoolis, 1907-09 Tallinnas G. Narusbeki kaubanduskoolis ja 1909-11 Peterburis krgematel kaubandus- tstuskursustel. Kunstihariduse omandas 1911-12 Mnchenis A.Azhbe kunstikoolis /H. Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), ppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sgisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Luna-Saksamaal Wehlenis. Ttas 1916-18 sjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistkodades ning a-st 1917 htlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle ppejud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direk...
viib üksik tee üle jõe, kus pruunikad pajud on unesse vajund. Mööda lõpmata teed lähevad reed kuu kahvatul kumal, eha punal, kaugele... Anton Hansen Tammsaare ( 18781940) Psühholoogiliste üliõpilas- novellide teemaks noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhted: 1908 "Pikad sammud" 1909 "Noored hinged" 1910 "Üle piiri" Impressionistliku varjundirohkusega kujutatud traagiline armastus: 1917 "Varjundid" Kasutatud materjalid http://www.ibiblio.org/wm/paint/theme/impressionnism e.html http://www.abcgallery.com/alfaind.html http://www2.kirmus.ee/nooreesti/?id=263&sub=256 http://www.hot.ee/janar360/underisonetid.htm#a4 http://www.kirmus.ee/erni/autor/unde_fo.html http://www.sibelius
Ernst Enno Referaat Ernst Enno elulugu E. Enno sündis 9.juunil (uue kalendri järgi) 1875.aastal, tolle aja järgi 17.mai või 27.mail( kirikuraamatus) Tartumaal Valgutas kõrtsimehe pojana. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Soosaare oli paik, kus külarahvas hakkas Ennot Soosaare Erniks kutsuma. Soosaarel oli kohti, kuhu Ernst Enno kartis minna, näiteks savihaudade juurde. Seal tulid meelde kodukäijad ja kollid. Kolle ta kartis. Kõik suvevaheajad veetis ta Soosaarel. Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud. Enno käis külakoolis, kuna ta oli väga kärsitu poiss. Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks. Sel ajal ...
mehed kogunud hulga teaduslikke andmeid, olulisimad neist maa magnetismist, samuti olid tehtud magnetilise põhjapooluse täpse asukoha vaatlused. Lisaks olid nad kokku pannud etnograafilise materjali Loodeväila ääres elavate eskimote kohta. 3. Kiirest edust kannustatuna pööras Amundsen oma tähelepanu Põhjapoolusele. Ta plaanis lasta oma laeval Beringi väinast põhja pool jäässe külmuda, kuid raske oli leida rahalist toetust. 1909. aasta septembris tulid teated, et ameeriklased Robert Peary ja Frederick Cook olid jõudnud Põhjapoolusele. Amundsen otsustas siis oma ekspeditsiooni edasi lükata ja üritada vahepeal jõuda Lõunapoolusele enne Robert Falcon Scott'i, kes oli juba suure ekspeditsiooni juhina Antarktikasse teel. 2 Augustis purjetas Amundsen lõunasse Nansenilt saadud laeval Fram
· Venestusreformi ajal oli väike tagasilöök kasvas kirjaoskamatus ning vähenes natuke ka õpilaste arv. · Alates 1906 oli võimalik emakeelset haridust saada ka erakoolides Hugo Treffneri Gümnaasiumis. · Eestis oli võimalik 20 saj algul saada ka Kutseharidust. Teadus: · Tänu venestusreformidega tekkis teaduses mõõnaperiood. · 1907 loodud Eesti Kirjanduse selts edendas rahvaluulet ja uuris ajalugu · 1909 loodud Eesti rahva Muuseumi koondati eesti aineline ja vaimne vanavara.
· Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool, kus töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi. · Tollane ülikool pööras vähe tähelepanu Eesti maa ja rahvaga seotud rahvusteadustele. Need arenesid tänu ülikoolivälistele teadusasutustele, millest olulisemad olid Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Kirjameeste Selts. · 1907. a. loodi Eesti Kirjanduse Selts. Selle ülesandeks oli rahvaluule kogumise jätkamine ning eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimine. · 1909. a. loodi J. Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eesti rahva aineline ja vaimne vanavara. ERM Arhiivraamatukogus hoiti Eesti ainelisi trükiseid. · Eesti rahvusliku kirjanduse areng sai alguse rahvusromantilisest isamaalüürikast, milles kerkisid esile Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald ja Friedrich Kuhlbars. · Ilmusid esimesed draamateosed, esindajad Lydia Koidula ja Jakob Kunder.
Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid Kirivöö Laia säärekirjaga villased sukad Krae kinnitamiseks väike prees Rinnal suurem prees Kaelas helmed Hõbekett või helmekee kaelarahadega Argipäevane särk Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta
Sveitsi päritolu. Muusika oli Honeggeri pereelus tähtsal kohal. Ta õppis mängima viiulit oma klaverimängijast ema kõrval ning vahetevahel lisandus neile ka kolmas, Arthuri sõber, kes mängis ka viiulit. Kuna kahele viiulile ja klaverile oli vähe muusikat kirjutatud, siis hakkas teismeline Honegger komponeerima ise sellele muusikute grupile. Ta alustas ka ooperi ja oratooriumi kirjutamist. Bach ja Beethooven olid tema kaks iidolit. Alates 1909. aastast sai tema treening professionaalsemaks ja kaks aastat õppis ta ka Zürichi konservatooriumis. Seal sai ta rohkem kontakti kaasaegse muusikaga ning avastas enda jaoks Richard Straussi ja Max Regeri muusika. 1911, noore 19 aastase mehena keeldus ta oma isa jälgedes käimast ning astus Pariisi Konservatooriumisse. Seal Honegger õppis Lucien Capet käe all viiulit ja André Gédalge õpetamisel kontrapunkti. 1915
Aluspõhimõtted: isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suvenäärsus, demokraatia.edusammud:ühiskonna tootmise ja materjaalse heaoli kasv, raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon.Sots.struktuur: talupoegkonnad, palgatöölis klass, aadlikud, vaimulikud, keskklass. Ogustavad asjaolud:klassi võitlis, rahvus küsimuste teravnemine.kolonialism-poliitika, mis taotleb vähem arenenud või võrgemate riikide kolooniateks e, asumaadeks muutumist või nende allutamist mõnel muul viisil. Imperialsim-Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Imp.Poliitika- püüti maid ja rahvaid kaasajastada. 1970. Jagasid suurbritannia ja venemaa iraani omavahel võrdselt ära-. India tehti sõltuvaks ja suruti peale eurooopa haldussüsteemi. Hiinaga sõlmiti ebavõrdsed lepingud.koloniaalpoliitika tagajärjed: Lääne tsivilisatsiooni levitamine,Koloniaalrahvaste traditsiooni...
Juuste harjamine oli juuksehoolduses nüüdsest tähtis rituaal ja säravaid ning läikivaid kiharaid pesti sagedamini kui ühelgi varasemal ajastul. Populaarsust kogusid esimesed püsilokid, mille tegemine võttis aega 12 tundi. Iluäri tegeles tol ajal endiselt vedelate pleegitajatega ja kreemidega. Näotoonimine oli leidnud rohkem poolehoidu ja osavad värvimisnipid kuulusid naise iluarsenali ning äratasid teiste seas imetlust. 1909.aastal viis uudse idée ellu Selfridges, olles esimene kauplus, kus pandi kosmeetikatooted välja, nii, et ostja võis neid proovida ja värvidega katsetada. Kaubamajad muutusid tähtsaks ainult mitte pakutava kauba pärast, vaid olid kohad, kus moodsad naised end kohe kindlasti näitamas käisid. See oli lõputu edvistamise ja uhkeldamise aastakümme. Vastsetes tütarlastele mõeldud haridusasutustes hoogustus naiste spordialadega tegelemine.
2) eestlased pääsesid riigiduumasse 3) eestlased Punakaart. võitsid kohalikes omavalitustes · Uus valitsus, mida nimetati Rahvakomissaride *Kultuur: 1) Eestikeelsete koolide rajamine (Tartus Nõukoguks, koosnes ainult enamlaste partei tütarlaste keskkool) 2) Aktiivne seltsitegevus nt liikmetest. Valitsuse liikmeid nimetati 1905. a Noor Eesti 3) 1909. a avati Eesti Rahva rahvakomissarideks ja valitsust juhtis Lenin. Muuseum *Majandus: 1) Peamine tööstuskeskus Tallinn 2) MAAPÄEV Eesti esimene parlamentaarne Kiiresti arenesid sõja-ja tekstiilitööstus ning rahvaesindus. 15. nov 1917. a kuulutas Maapäev end piimakarjakasvatus kõrgeimaks võimuorganiks. Eesti Maapäeva otsused: 1) Eesti tulevase riigikorra
1. Märkige ristiga, milline neist sündmustest toimus enne raudtee rajamist Eestisse, milline pärast.(5p) Esimene raudtee rajatakse Eestisse 1870. aastal ENNE PÄRAST · Jüriöö ülestõus (1343) · Alustab ilmumist Perno Postimees(1857) · Rajatakse esimene eestikeelne gümnaasium (1906-Miina Härma Gümn) · 1905.a. Sündmused Eestis · I üldlaulupidu (1869) 2.Nimetage vähemalt neli muutust, mida tõi kaasa raudteede rajamine?(4p) · Raudtee ehitamisega kaasnes suurte vabrikute rajamine (nt. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinna mit...
Anna Haava (Anna Haavakivi) -- (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis varajasest noorusest hilise eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "L...
assistendina tööle Oppermanni pärijate apteeki Tallinnas. Sealsed vabamad tööolud võimaldasid jätkata kirjanduslikke katseid. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris "Postimehes" Thomas Oskary varjunime all kohmaka luuletusega "Elu", hakkas Luts nüüd ajakirjanik J. Weidenstrauchi õhtusel kaastööd tegema "Päevalehele". Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida "Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju. Juulis 1917 laulatati nad Vitebski Uspenski kirikus. Demobiliseerituna jõudis ta pärast
1. Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857 Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta aluse eestikeelsele ajakirjandusele. 1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2. Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine, kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3. Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...
Jacob Levy Moreno (18.05.1889-14.05.1974) Jacob Levy Moreno sündis 18. mail 1889.a. Bukarestis, Rumeenias. Juba 18-aastasena lõi Moreno üliõpilaste sõpruskonnaga "loomingu, kohtumiste ja nimetute usundi ühingu" eesmärgiga aidata vaeseid ja põgenikke. Religioon oli tema elus tähtsal kohal ning kindlasti olid tema kujutlusvõime ja mõtted ülikooliaastatel sellest mõjutatud. 1909.-1910.a. õppis Moreno Viini Ülikoolis filosoofiat ning 1910.-1917.a. jätkas ta õpinguid arstiteaduskonnas. Nendel aastatel alustas ta uurima spontaansust. Laste mängulisuse jälgimisel tekkis tal idee spontaansusest ja loovusest kui olulistest mõjuteguritest isiksuse kujunemisel ning see saigi aluseks tema encounter-filosoofiale, mis ühendab psühholoogia, religiooni ja mitmed teisedki inimese isiksusega tegelevad valdkonnad
Eduard Wiiralt Martin Lapin 31/10/2012 Valtu Põhikool Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. I maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Vabadussõja puhkedes, astus Wiiralt 1918. detsembril algul vabatahtlikuna Tallinna Kooliõpilaste pataljoni
Sündis Peterburi lähistel. Muusikalise andekuse päris isalt, kes oli nimekas bass Peterburi Maria teatris. Hariduse omandas eraviisiliselt. Ema soovitusel lõpetas Peterburi Konservatooriumis õigusteaduskonna. 1906 abiellus oma nõo Jekaterinaga. Neil sündis 3 last. Muusikaõpinguid juhendas peamiseks N.Rimski-Korsakov. Heliloojana ilmus tema nimi ajalehtedesse 1905. Läbimurde aastaks 1910. Järgnevad 3 aastat olid aga eriti head. 1909 viibis S koos perega Prantsusmaal ja oli sage külaline teatrites. Mõistmata Vene revolutsiooni olemust ja sellele järgnenud sündmusi, otsustas ta kodumaale enam mitte naasta. Ta asus elama Šveitsi (1914-20). Ta leidis endale palju uusi ja huvitavaid sõpru: Jean Cocteau, Pablo Picasso jt. Kuni USA perioodini tunti teda Euroopas kui vene heliloojat. 1939 siirdus alaliselt USAsse. Üheks põhjuseks oli soov vabaneda Euroopa ränkadest mälestustest
Audi kuulub peaaegu täielikult (99,7%) Volkswagen AG-le. Firma on väljakasvanud Audi,Horchi, Wandereri ja DKW liitmisel tekkinud Auto Unionist. Audi logoks on neli üksteisega seotud rõngast, mis tähistavad autotootjaid, kes moodustasid Auto Unioni. Ajalugu Firma asutajaks oli August Horch (18681951), insener Karl Benzi autotehases. 1899 lahkus ta sealt ning asutas Kölnis omanimelise autotehase August Horch & Cie. Oma uues tehases sai August Horch töötada vaid kümme aastat. 1909. aastal tekkisid probleemid juhtkonnaga ning Horch oli sunnitud enda poolt asutatud ettevõttest lahkuma. Samal aastal asutas ta Horch Automobil-Werke GmbH, kuid tema vanal firmal oli aga seaduslik õigus tema perekonnanime kasutamiseks, ning seetõttu oli Horch sunnitud leidma oma firmale uue nime. Horchi tuttava Franz Fikentscheri noor poeg tuli seepeale mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab ladina keeles sama mis Horch saksa keeles. Esimene mudel Audi esimeseks mudelik oli 2
Esemed: must püstkraega vormikuub, palitu oli hõbedaste nööpidega ja vesihall, sinine vormimüts ja läikiv nahast rihm mõlemal oli keiser Nikolai I monogram. 23. Mitu protsenti oli eestlasi Nikolai Gümnaasiumis? - 7,8% 24. Millist ainet lubati esmakordselt fakultatiivainena õpetada 1905. aastast? - eesti keel. 25. Millised olid 1908. a olulised muutused kooli ümberehituses? vähemalt kolm - III korrus, keskküte, ventilatsioon, garderoob. 26. 1909.a lõpetas eksternina meie kooli ühe teise kuulsa gümnaasiumi tulevane direktor. Kes? - Jakob Westholm. 27. Millal valmis kooli võimla? - 1912 28. Mitu protsenti oli eestlasi gümnaasiumis enne I maailmasõdai? - 65,4% 29. Mis aastal muutus kool emakeelseks? - 1917. 30. Nikolai Gümnaasium evakueerus I maailmasõja ajal Venemaale. Hooned tagastati linnale, hoones avati eestikeelne kool. Milline oli selle kooli nimi? - Linna Poeglaste Gümnaasium. 31
teatritükke. Eesti rahvakultuuri uurimise preofessionaliseerumine Möödunud sajandi lõpust on ilmne eestlastest haritlaste huvi folklooripärandi, keele ja rahva ajaloo vastu. Folklorism kandus ka rahvahulkadesse, keda tõmmati kaasa laialdastesse rahvaluule kogumisaktsioonidesse. 20. sajandi algul lisandus etnograafilise materjali kogumine. Eesti esimene etnograaf oli Helmi-Reimann Neggo (Villem Reimanni tütar). Eesti Rahva Muuseumi asutamine 1909. aastal Jakob Hurda mälestuseks. Johannes Pääsuke päevapiltnik, eesti esimese mängufilmi "Karujaht Pärnumaal" autor. Suri 25-aastaselt 1917. aastal toimunud raudteeõnnetuses. Muusikaelu professionaliseerumine Rudolf Tobias, Miina Härma, Artur Kapp, Mart Saar Miina Härma tegevus jääb 19. sajandi lõppu, sest 1903-1911 viibis Kroonlinnas. Kirjutas "Tuljaku", millele üks koori liige sõnad kirjutas, samuti tuli tantsupartii loomise idee koorilr. Olevat olnud helge peaga.
ja kompositsiooni. See jäi tema ainsaks kompositsioonikooliks. Tema vanemad lootsid, et temast saab advokaat, seepärast õppis ta 19011905 Peterburi ülikoolis juurat, õppides samal ajal (algul iseseisvalt) muusikat. Advokaati temast ei saanud, sest huvi muusika vastu oli suurem. Aastal 1905 kihlus ta oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Katerina Nossenkoga. Nad abiellusid 23. jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis nende esimene laps Fjodor ja 1908 teine laps Ludmilla. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli vene balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga. Djagilevi tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. 1910 suundus Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast seda otsustas jääda elama Sveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Sveitsis sündis 1910 teine poeg Soulima ja 1913 tütar Maria Milena
1912. aastal. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane indiaani päritolu James Thorpe, keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks). Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses. KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS 1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules. Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab (jooks, hüpped, heited-tõuked) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. 1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus"
1912. aastal. Selle ülivõimas võitja oli 23-aastane indiaani päritolu James Thorpe, keda Rootsi kuningas autasustamisel nimetas atleetide kuningaks (sealt pärinebki kümnevõistlejate tituleerimine kergejõustikukuningaks). Rahvusvahelisi võistlusi kümnevõistluses korraldatakse ainult meestele. Naised võistlevad seitsmevõistluses. KÜMNEVÕISTLUSE AJALUGU EESTIS 1909. aasta südasuvel Tartus spordiseltsi "Aberg" korraldatud võistluse kavas oli 100 m jooks, kaugus- ja kõrgushüpe, odavise, kuulitõuge ja palliheide. Kahjuks ei ole sellest võistlusest säilinud ühtegi dokumenti, sest "Abergi" arhiiv hävis sõjatules. Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab (jooks, hüpped, heited-tõuked) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. 1909. aasta septembris korraldasid "Kalevi" võimlejad mängu- ja lauluseltsi "Lootus"
naiivsuses ei taha midagi muud, kui ennast koos oma loominguga Bernheimidele maha müüa, kuid ta unustab, et see tähendaks eluaegset orjust. Õnneks ei tulnud sellest midagi välja. Pariisis hakkas Koort tellimusi täitma. Eestist sa ta tellimuse kahele tööle jakob Tamme hauamonumendile ja Nõo kiriku altarile apostlite puust skulptuuridele, millel küll kunstniku loomingulises biograafias erilist tähtsust ei ole. Jakob Tamme büst sai valmis 1909. aasta algul. Arvustustes leidis see töö aga võrdlemisi jaheda vastuvõtu. Koort käis ka tihti Eestis ning teistkordsel kodumaal viibides 1910. aasta suvel tutvus Koort oma tulevase abikaasaga Mari Uusmaniga. Koort valis endale väärika eluseltsilise, nad üürisid elamiseks ruumika ateljee, millest sai ka eesti kunstnike armastatud kohtumispaigaks. Uusmaniga sa koort ühe tütre ja kolm poega. Maali alal on tema väljapaistvamaks teoseks ,,Pariisi eeslinn"
1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talu...
vanamoelised, akadeemilist realismi menutavad. Peamiseks rahvusromantismi keskuseks sai Laikmaa ateljeekool 1913a. Andekaim õpilane oli Oskar Kallis. Arhitektuuris ei suutnud eestlased veel eriti kaasa rääkida. Suuremate hoonete projekteerimiseks kutsuti soome arhitekte. Kubism: rajasid Hispaaniast pärit Pablo Picasso ja prantslane Georges Braque. Sellest saab rääkida al. 1907. aastast, mõju avaldas neegriplastika. 1909. aastal algas periood, mida nim. analüütiline kubism, järgmine samm oli sünteetiline kubism. Picasso ,,Istuv naine", Braque ,,Portugallane". Skulptuuris Constantin Brancusi - objektide individuaalne väljanägemine, ,,Lind ruumis", Aleksander Arhipenko. Futurism: päritolumaa on Itaalia. Esimene futuristlik manifest oli 1909. aastal Pariisis, avaldas F. Marinetti. Tähtsamad esindajad on Umberto Boccioni, Carlo Carra, Gino Severini. Kujutavas kunstis 2 teed: 1
kus neile anti piiratud autonoomia. 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke Imperialismi lahutamatuks osaks oli koloniaalimpeeriumide väljakujunemine. 1914. aastal elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades. Mitme suurriigi emamaa elanikkond oli tühine, võrreldes kolooniates elavate inimeste hulgaga. Nii näiteks elas 1909. aastal Inglismaal 45 miljonit inimest, tema kolooniates aga üle 7 korra rohkem: 349 miljonit inimest. Paraku hakkasid vabad, koloniaalvallutusteks sobivad maad 20. sajandi alguseks otsa saama. See teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Eriti oli sellest huvitatud Saksamaa, kes noore suurriigina oli maailma jagamisele hiljaks jäänud ning oli seetõttu pidanud rahulduma tagasihoidlikuma saagiga.
Sellepärast sattus ta buuride kätte vangi, kuid tal õnnestus põgeneda. Kodumaal ülistati Churchilli kui rahvuskangelast. 1900. a kandideeris Churchill teist korda alamkotta ning sai koha konservatiivses parteis. Churchill kohtus oma tulevase naise Clementine Hozier`iga esimest korda 1904. a, abielu sõlmiti alles neli aastat hiljem 12. septembril. Clementine valitses kodus ning ei lasknud Churchillil muutuda koduseks türanniks. Neil sündisid neli tütart Diana 1909. a, Sarah 1914. a, Marigold 1918. a (ta suri noorelt) ja Mary 1922. a ning poeg Randolph 1911. a. 14. märtsil 1901. a võttis Churchill sisse koha alamkojas ning neli päeva hiljem pidas ta oma esimese kõne. 1904. a läks Churchill konservatiivide juurest üle liberaalide hulka. 3 1906. a sai Churchillist asumaade ministeeriumis alamriigisekretäriks. Temalt ilmus
Referaat Richard Strauss Kerlin Miklas Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K Tallinn 2008 Sisukord 1. Elulugu 2. Teosed 3. Ooper ,,Salome" 1.Elulugu Richard Strauss ( 11.06.1864 - 8.09.1949 ) oli saksa heliloja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt ...
ametisse pandi Baltimaade kindralkuberner. Üle terve Eesti tegutsesid sõjakohtud, inimesi lasti maha ka ilma kohtuta. Kiusati taga ärksamaid tegelasi, eriti rahvaasemike koosolekust osavõtnuid. K. Päts ja J. Teemant mõisteti tagaselja surma, nemad ja paljud teised revolutsioonist osa võtnud haritlased lahkusid Eestist. Ajalehti ja organisatsioone suleti või suruti nö. põranda alla. · Tekib noor Eesti. · 1909. aastal rajati Eesti Rahva muuseum. · 1910. aastal toimus I Üldlaulupidu, kus lauldi ainult Eesti keelseid ja Eesti heliloojate laule. EESTI JA I MAAILMASÕDA · I Maailmasõda toimus aastatel 1914 1918. · Eestlastel sõdimise vastu huvi ei olnud. · I MS mõjus kõige laastavamalt Eesti tööstusele ja põllumajandusele. · Armeesse oli mobiliseeritud 75% maal elavatest tööjõulistest/tööealistest meestest ja 80% hobustest. · 51% tööstustöölistest olid mehed.
võitnud. Tema graafika on väga mitmekesine ning huvitav. Selle uurimistöö eesmärgiks on tutvustada Eduard Wiiraltit ja tema teoseid ning välja tuua huvitavaid fakte. Samuti selgitada ka kunstivoolusid, kuhu E. Wiiralti looming kuulus. Allikateks on kasutatud Internetti ja raamatuid (nt ''Kunsti-kultuuri ajalugu'' ja ''Eduard Wiiralt'') Eduard Wiiralt Kodanikunimega Viiralt, ta oli graafik. E. Viiralt elas aastatel 1898-1945. Ta sündis 20. märtsil Peterburi lähedal. Aastal 1909 tuli tema koos perekonnaga tagasi Eestisse, Järvamaale. Eduard oli juba lapsepõlvest peale tundnud huvi kunsti vastu. Õppis kaks aastat Koeru Haridusseltsi koolis, seejärel a-ni 1914 Koeru saksa erakoolis ja 1915- 1918 Tallinna Kunstitööstuskoolis. 1919. aastal jätkab Viiralt õpinguid Tartus äsjaasutatud kunstikoolis ´´Pallas´´. Seal õppis ta A. Starkopfi juures skulptuuri ning A. Vabbe ja G. Kingi juures graafikat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
