Heiti Talvik (19041947) Koostaja: Kätlin Juss 11.klass ELULUGU Sündis 9. novembril 1904 Tartus Heiti sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane Tema ema oli tuntud pianist; tal oli ka õde Hella ja vend Ilmari Heiti õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis Luuletamise vastu ärkas Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides 1923. aastal lahkus ta ootamatult koolist ja läks tööle KohtlaJärve põlevkivi kaevandusse KohtlaJärvel sai ta aimu aga oma tõelisest kutsumusest luuletamisest Seejärel jäi luuletamine mõneks ajaks tahaplaanile
11/04/2010 15:51:00 Eesti muusika Pärimusmuusika Eesti rahvalaul jaguneb: Rahvalaul= tekst rahvaviis=meloodia Vanem rahvalaul Regilaul, regilaulu värsimõõt on trohheus 8silpi, rõhulised rõhuta korda mööda, algriim, aluseks on värss, Parallelism mõte on sama, aga iga värss ütleb seda eri nurga alt Skandeerimine ühe sõna lõpust ja järgmise sõna lõpust võetakse silp kuna taktimõõt on selline Üherealine regiviis eeslaulja ja koor laulavad sama viisi Kaherealine regiviis laulavad erinevat viisi Uuem rahvalaul - Laulupeod Koit Mihkel Lüdig avab iga laulupeo 1869 esimne üldlaulupidu Tartus Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) juhatas laulukoore, mitmehäälse laulu propageerimene "Postimehes", andis välja laulikuid, laulusõnade eestistaja Aleksander Kunileid-Saebelmann ainukene eesti autor esimesel laulupeol, "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm" 1891 ...
on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988) 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi ning on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule.
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Pärnu jõed Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 Pärnu Jõgi Eesti suurimaid jõgesid, kuulub Liivi lahe vesikonda. Jõe ülemjooks ja keskjooksu ülemine osa asuvad Järvamaal ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnumaa territooriumil. Jõe väga suur, laia lehviku kujuline valgala on tiheda jõgedevõrguga. Algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu lahte; pikkus 144 km. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooksu ülemine osa Kõrvemaa lõunaosas ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks Pärnu madalikul. Jõe lähe Roosna- Alliku allikajärv asetseb Roosna-Alliku asunduses Paide-Rakvere maantee ääres. Valdavas enamikus pikkuses voolab jõgi üldsuunaga edelasse. Allikajärvest väljunult läbib jõgi 400 m alamal asuva Roosna-Alliku...
1. Mis olid Eesti rahvusliku ärkamisaja põhjusteks? *Euroopas hakkasid kujunema rahvus riigid (prantslaste riik ja sakslaste riik) *Pärisorjuse kaotamisega olid eestlased muutunud vastutusvõimelisemaks ja iseteadvmaks.* Eesti alal majandusareng kiirenes- jõukuse kasvades tekkis soov ka ühiskonda muuta. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?. Õpetatud Eesti selts. 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestus märgiks välja surevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. “Kannel” Võrus 2. “Vanemuine” Tartus 3. “Endla” Pärnus 4. “Estonia” Tallinnas 5. “Koit” Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. J.V.Jannsen? ajaleht “PernoPostimees” looja, hümnisõnadeautor. J.Hurt? ärkamisaja tegelane, laulu peo üks organisaatoreid C.R.Jakobson? ajalehe “Sakala” looja Fr.R.Kreutzwald - - eepose “Kalev...
pipraga Võileivad ja saiakesed Hamburger, ehk kukkel, mille vahele oli pandud Hamburgi steak, on saksa päritolu Click to edit Master text stylesLevis 19. sajandil Ameerika Second level sadamalinnades Third level Fourth level 1904. a müüs USA kaupmees Fifth level F.Davis neid Saint-Louisis korraldatud maailmanäitusel, sündis Ameerika hamburger Suupisted ja supid Juurviljasalatid, Suppides kasutatakse vorstitooted, ära köögiviljade, liha sprotid, ja kala keeduleem majoneesiga maitsestatud liha- ja Paksendatakse kalasalatid jahuga, sageli
Kuulitõuge Rebeka Ränk 2014 Sisukord Kuulitõuge............................................................................. 3 OLÜMPIAVÕISTLUSED Mehed.....................................................................................4-5 Naised......................................................................................6-7 Kasutatud kirjandus..................................................................8 Kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ja naistel 4 kg. Olümpiamängude medalivõitjad Mehed Aasta 1 2 3 1896 R.Garett 11,2 M.Gouskos G.Papasideris USA 11,20 Soome 10,36 Soome 1900 R.Sheldon J.McCracken R.Garett 12,35 14,10 12,85 USA USA USA 1904 R.Rose 14,81 W.Coe 14,40 L.Feuerbach ...
mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, "Käsitööleht" ning ta korraldas ka vanavara kogumist. 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna
majas kohased töö- ja eluruumid. Elav osavõtt kursusest julgustas Laikmaa muutma selle 1903.a.sügisest ateljeekooliks. Võrreldes varasemate saksa kunstiõpetajate joonistustundidega oli Tallinnasse nüüd tekkinud midagi sootuks uut: sisuliselt oli tegu eesti esimese kunstiõppeasutusega. Tööd alustati sügisel seitsmeteistkümne õpilasega, pärast aastavahetusel toimunud edukat õpilastööde näitust lisandus veel viis uut. 1904. a. sügisel üüriti suurem korter,kus oli õppetöö jaoks kolm ruumi, sellele lisaks oma toad. Need olid Laikmaale väga hoogsad, sisukad ja tegevusrikkad ajad nii kunstipedagoogina kui ka loova kunstnikuna. Laikmaa regulaarsed kunstikursused ei sarnanenud mõistagi kooliga selle tavalises mõistes - polnud fikseeritud õppeplaani, ei õpetatud üldhariduslikke aineid, ei peetud kunstiajaloo loenguid. Ainsaks õpetajaks oli kunstnik ise ja kogu õppetegevus seisnes praktilises töös,
teatrid. Fromhold Kangro: Väike-Maarja Seltsimaja 1912 Teda peetakse eesti juurtega arhitektiks. Hansagootika - Esimest korda hakkas baltisakslaste ja venelaste kõrvale tekkima võimukad eestlased (keskklass ja kõrgem klass). Saklaste kõige kuulsam hansagootika Eestis on August Reinberg (Riia) Tütarlaste Gümnaasium 1902 (Pärnus) - Hoonet iseloomustab punane tellis ja valge krohv. Tallinnast näide: August Reinberg (Riia) Aadlipanga hoone 1904 JUUGEND Juugendit oli ja on vähe säilinud Eestis. Armas Lindgren: Tartu Vanemuine - geomeetriline juugend, selge, pole mänguline. Hoone hävis sõjas, oli küll taastamiskõlbulik, kuid tollesed võimud otsutasid hävitada selle. Herman Gesellius + Eliel Saarinen + Armas Lindgren: Lutheri vabriku tööliste klubi 1905 - fassaadil on näha juugendit aga ka soome rahvusliku romantilist juugendit. Eliel Saarinen: Krediidipanga maja Pärnu mnt1912 - Omapärane katusekuju, ornamendid.
Tallinna kontoris ning üliõpilaspõli Tartus ja Peterburis. Lõpetanud 1903 Peterburi ülikooli õigusteaduste alal, tuli Strandman taas Eestisse. Tallinnas sai advokaat Strandman kiiresti tuntuks oma põhjalikkusega, süvenemisoskuse, järjekindluse ja loogilise argumentatsiooniga. Nime tegi ta endale protsessides, kus kaitses lihtrahva huve mõisnike või riigiametnike omavoli vastu. Ta lõi kaasa ka eesti seltsielus ja oli üks neist rahvuslasi, kes valiti 1904 Tallinna volikokku. Esimese Vene revolutsiooni päevil koondas Strandman enda ümber radikaalseid noori haritlasi ja rahvuslikult meelestatud sotsiaaldemokraate, kelle jaoks näis liialt tagasihoidlikena nii Jaan Tõnissoni eduerakondlased kui ka Konstantin Pätsi ,,Teataja" ringkonnad. Revolutsiooni mahasurumisele järgnes sunnitud maapagu Sveitsis ning väljasaadetu elu Narvas ja Peterburis. Alles 1909
Picasso sai tuttavaks ka kunstnik Henry Matisse´iga. Picasso huvi ööelusse kadus, tekkis soov tagasi tõmbuda. Picasso püüdis arendada stiili, mis 4 vastandus teiste selle ajastu stiilidega. Tööd olid võõrad ja neid ei võetud hästi vastu, see viis Picasso rahalistesse raskustesse. Mõnda aega elas taas Barcelonas, kuid otsustas siiski lõplikult Pariisi kolida. Valmis enamus sinise perioodi töödest. Aastal 1904 kohtas kunstnik Fernande Oliveri, kellest sai tema armuke ja kellega jagas ta oma boheemlaslikku eluviisi. Oliveri võib näha nii mõnelgi roosa perioodi maalidest. Peale suurema kuulsuse ja varanduse kogumist otsustas Picasso aga Fernande Oliverist lahku minna. Tema uueks kaaslaseks sai Marcelle Humbert, keda ta kutsus Evaks. Picasso armastust Eva vastu võib näha kubistlikes töödes. Picassol oli elu jooksul palju armukesi. Ta oli kaks korda abielus ja tal oli neli last kolme naisega.
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. A...
Ta oli pärit Hiiumaalt. Isa oli köster. 6-aastaselt õppis ära pillimängu ja 9.aastaselt komponeerimise. 1885.a kolis Kullamaale. Õppis Haapsalu Kreiskoolis. sai koduõpetajakutse. Tänu sellele sattus tööle Tln toomkiriku organisti Reinicke'i perre, kes õpetas teda väga palju muusikaalaliselt. Sai innustust ja läks 20-aastaselt Ptrb õppima. 4aastat oli Korsakovi kompositsiooni klassis. Ta jäi sinna tööle - Jaani kiriku organistiks kuni 1904 aastani. Pärast seda tuli Eestisse ja oli Tartus aktiivne kultuurlane. Ta avas Vanemuise. Organiseeris HTG keelpillikvarteti tegevust. Heino Eller oli seal esiviiuldaja. Tobiase elu Eestis oli kesine ja vaene. Ta läks Euroopasse. 1908 Pariis. Edasi Leipzig. Vahepeal sai tööd Berliini kõrgemas Muusika Ülikoolis õppejõuna. Ta suri koolerasse. Looming. Ilmuvad Eestisse uued zanrid tänu temale. Põhiliselt suurvormid, meie esimene silmapaistev sümfonistitalendiga helilooja
Richard Straussi soovitusel kutsutakse Schönberg harmoonia õppejõuks Sterni Konservatooriumi Berliinis. Samal aastal toimub ka kohtumine Oscar Strausi, Viktor Holländeri, Bogumil Zepleri ning Robert Fischhofiga, kelle operette Schönberg instrumenteerib. Veebruaris 1903 lõpetab Schönberg eelmise aasta aprillis alustatud sümfoonilise poeemi "Pelleas ja Melisande". Hilissuvel 1903 pöördub Schönberg koos naise Mathilde ja tütre Gertrudega tagasi Viini. 1904. aastal asutab koos Zemlinskyga Loovate Helikunstnike Ühingu. Sügisest 1904 saab Schönbergi õpilaseks Alban Berg ja Anton Webern. 25. jaanuaril 1905 toimub sümfoonilise poeemi "Pelleas ja Melisande" op. 5 esiettekanne Viini Muusikaühingu suures saalis autori juhatusel. Suve 1905 veedab koos perega Gmundenis Traunsee ääres. 22. juunil 1906 sünnib poeg Georg. 1907. aastal alustab intensiivset tegelemist maalikunstiga. Sõbruneb maalikunstnik Richard Gerstliga. 1908
· Rändaja õhtulaul (1998) · Laps ja tuul (2000) Gustav Suits Elulugu: · 1883 1956 · luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane · Sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas · Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri gümnaasium) · gümnaasiumipäevil viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse- ja saksa keelt. · Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Peale seda astus ta Tartu ülikooli. 1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, mille lõpetas 1910 aastal. · Aastatel 19171919 oli tegev poliitikas olles Eesti Sotsialistide-revolutsionääride (esseeride) partei liige. Teda peeti üheks Eesti iseseisvuse idee autoriks. · 19211944 töötas Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna, olles õpilaste seas väga populaarne. 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise
Entente cordinale inglismaa ja prantsusmaa vahel sõlmitud kokkulepe 1904.a. Antant inglismaa, venemaa, prantsusmaa kolmikkokkulepe. KolmikliitKeskriikide poolt loodud liit 1882.aastal. I Maroko kriisToimus 1905.1906.a. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid Marokot oma kolooniaks muuta. Aga Maroko jäi iseseisvaks aga ikkagi prantsusmaa mõju alla. II Maroko kriisToimus 1911.a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost
aastal. Hakkas ilmuma Viljandis ( praegu küll trükitakse Tartus ). Ilmus aastatel: 1878 - 1906, 1909 - 1940 ( 1940 - 1941 kandis nime "Punane Täht" ), 1941 - 1944, 1944. aasta oktoobris ja novembris ilmus uue nimel all ( "Uus Sakala" ), 1944 - 1950, 1950. aastal muudeti ajalehe nimeks "Tee Kommunismile", mis püsis kuni 1988. aastani. Alates 1989. aastast on ajalehe nimeks taas "Sakala", mille nime all ilmub ta tänaseni. 1878 - 1904 ilmus ta üks kord nädalas, alates 1904. aastast kaks korda nädalas, 1913 - 31 kolm korda nädalas, 1931 - 41 kolm või neli korda nädalas, 1995. aastast 4 korda nädalas. Kui "Sakalat" toimetas 1878 - 1882 aastatel Carl Robert Jakobson oli tal üle- eestiline tähtsus, ta oli radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamine häälekandja. Carl Robert Jakobson tegi oma ajalehe peamiselt selle pärast, et tema otse ütlemiste ja teravate artiklite pärast jäeti paljud neist "Eesti Postimehes" avaldamata, lisaks
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=42&table=Persons (30.03.2011, 11:00) Ernst Enno (1875-1934) Luuletaja Ernst Enno sündis Tartumaal Valguta mõisas kutsari, pärastise taluomaniku pojana. Tema vanemate talu Soosaare oli Enno intensiivseima luuletamise koht, selle loodus inspireeris tema müstilis- igatsuslikke luuletusi. Enno on õppinud Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Riia Polütehnilises Instituudis, mille kaubandusteaduste osakonna ta lõpetas 1904. Aastatel 1902-1903 töötas Enno "Postimehe" toimetuses, 1904-1905 oli ajakirja "Linda" tegevtoimetaja. Nendes väljaannetes avaldas ta oma esimesed luuletused, saades niimoodi eesti luule uuendajaks Juhan Liivi ja G. Suitsu kõrval. Enno on töötanud Valgas ametniku ja emakeele õpetajana, 1919 kuni surmani 1934, 7. märtsil oli ta Läänemaal koolinõunikuks. Enno on maetud Haapsal kalmistule. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=52&table=Persons
diktatuuri, lootsid eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele. 5. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Antant ja Kolmikliit Euroopa riigid hakkasid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma, pinev ja pingeline õhkkond. KOLMIKLIIT- 1879. a liiduleping Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel. Selle liidu loomine tekitas teistes riikides rahutust. Saksamaa ei tahtnud pidada Venemaa lubadust, et ta ei ründa Prantsusmaad. ANTANT- 1904. a liiduleping Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus abistas Prantsusmaad. Antant planeeris ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, tegelikkuses oli see I MS eelduseks. 6. I maailmasõja põhjused, sõjaplaanid, ajend ja tagajärjed. Põhjused: * ohu alahindamine (suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse) * sõda romantiseeriti
Heinrich Amandus Adamson ja eesti skulptuur 12. Mail käisin klassiga Chaplini keskuses ja tutvusin mitmete huvitavate kunstiteostega. Tegelikult kunst mind eriti ei huvita aga see näitus oli päris huvitav. Kõik galeriid olid hästi kujundatud: piisavalt ruumi, et teoseid eemalt vaadata, hubane valgus. Esimese galerii läbi vaadanud suundusin järgmisesse ruumi. Seal hakkasid silma kohe huvitavad skulptuurid. Mul oli kohe selline aimdus, et no need ongi need Amandus Adamsoni teosed mille pärast meid siia saadeti. Näitusel oli väljas kolm tema teost: ,,Laine ainus suudlus" ja ,,Kunstniku uinuv tütreke" ja kolmas teos oli seinal pildi näol. Esimene teos ,,Laine ainus suudlus" kujutas endast naise keha mis oli lainete vallas. Oli näha, et kunstnik oli sellega vaeva näinud ja kõvasti nikerdanud. Hille Palmi teostes sellist asja ei paistnud. Need tundusid sellised tavalised ja magedad. ,,Kunstniku uinuv tütr...
"Virulane" toimetusse. Tema ülesandeks oli kirjutada sõnumeid ja teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kui vähegi mahti oli, kirjutas ta ka algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. Ajakirjanikuna töötas Vilde kõigis tollal ilmuvates suuremates väljaannetes, olles ise ka ühe rajajaks. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. 1904. a. juulis suundus Vilde Tartusse vabameelset haritlaskonda koondava ajalehe "Uudised" juurde, kus toimetas lehe veste- ja naljanurka ning avaldas omaloomingut. Muuhulgas ilmus siin Vilde kõige tuntum noorsoojutustus "Minu esimesed "triibulised."" Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde
eraldumine senistest riikidest. 8. Kirjeldage kahe sõjalise bloki suurriikide huve ja nimetage piirkonnad. 1. Esimest blokki nimetati kolmikliiduks, mille moodustas Saksamaa( juhtriik) ja sellele liitus 1879 a. Austria- Ungari. Ka Itaali liitus 1882 a. Nende soov oli maailma ümber jagada. 2. Teine blokk kandis nimetust antant, kuhu kuulus Venemaa ja Prantsusmaa, kes liitus 1893 a. Prantsusmaaga liitus 1904 a. Suurbritannia, kes ühtlasi oli ka juhtriik ja 1907 a. Lisandus nende riikide hulka ka Venemaa. Nende sooviks oli senise maailma jagamise kaitsmine. 9. Leidke vastuolud, mis tegid Balkani ps n.ö püssirohutünni. Mil määral olid need vastuolud lahendatavad? Põhjendage oma seisukohta. 1. I Balkani sõda 1912 a. ( Balkani rahvad vabanesid Türgi ikkest). 2. II Balkani sõda 1913a. (Vabanenud riigid tülitsesid piiride pärast). Tugevnes Serbia, keda toetas Venemaa
oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis tõeline kunstniku maja. Päris valmis see talu ei saanudki -- Laikmaa suri 19. novembril 1942 ja maeti tema enda poolt rajatud 7 ha suurusesse parki (hauasammas 1956, Juhan Raudsepp). Park on väga liigirohke ja seal on säilinud kunstniku poolt istutatud puid ja teda külastanud Eesti kirjanikele pühendatud üheksa nimelist tamme. Marie Under. Pastell paberil. 1904 Capri. Pastell paberil. 1911 Lääne neiu. Pastell paberil. 1903 Vana talu Läänemaal. Pastell paberil. 1920 Väike Alma. Pastell paberil. 1900
Elutee algusaastad: Jüri Vilms, keda on kutsutud Eesti iseseisvuse märtriks, sündis talurentniku peres13 märtsil 1889.a . Tema koolitee algas Pilistvere kihelkonnakoolis. Kool asus 7 kilomeetri kaugusel tema kodust ning see oli internaatkool. Tema õpitulemused olid märkimisväärt ja tema tahe õppida oli väga suur. Edasi kulges 1901. aastast Pärnu gümnaasiumis kuhu ta saadeti ksamit tegema juba aasta enne kihelkonna kooli lõpetamist. Seal oli ta nii edukas õpilasene, et peagi õppemaksust vabastati. 1904 asutas Vilms koos oma klassikaaslastega Pärnus illegaalse õpilasringi "Taim", mis andis välja samanimelist ajakirja. 1906 sai JV selle toimetajaks. Loeti keelatud kirjandust, peeti koosolekuid ja kõnesid. Vilms paistis silma osava oraatorina, agiteeris ja organiseeris. Esimese Vene revolutsiooni päevil lõi 16-aastane Vilms kaasa ka sotsiaaldemokraatlikus liikumises, kus juba ilmutas häid juhivõimeid. 1907 heideti ta gümnaasiumi 6. klassis...
5) Nagu Muhu motiivid, nii kuuluvad kunstniku loomingu algperioodi ka õppevaheaegadel Pakri saarel ning kodus Rakveres ema juures tehtud joonistused ja õlietüüdid. 6) Münchenis käis Kristjan Raud kahes koolis. 1899-1901 Anton Azbe kunstikoolis ja 1901-1903 Müncheni Kunstiakadeemias. Münchenis olid head kokkupuutevõimalused ka prantsuse ja teiste maade kunstiga, nende hulgas tollal paljusid mõjutava norralase Edvard Munchi loominguga. 7) Avas 1904 Tartus oma stuudio. Tallinnas avas oma stuudio 1914. 8) 1909-1913 juhtis ta seal rahvateadusainese kogumist 9) on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Preemiasumma on 2009. aasta seisuga 35 000. Virge Jõekalda, Ülle Kruus ja Kersti Koll, Lilian Linnaks, Lemming Nagel Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve
ANTON TSEHHOV (1860-1904) Sünnib Taganrogis, oli väikekaupmehe poeg. Tema sünni ajal oli Venemaal pärisorjuse kaotamine (1861). Tema vanaisa oli kogunud 3500 rubla ja pere juba varem pärisorjusest vabaks ostnud. See näitab, et mehel pidid olema suured võimed majandamises. Ka isa oli järelikult vaba mees. Isa oli loominguliselt andekas, mängis pilli, joonistas hästi, juhatas kirikukoori, poepidaja. Need anded avaldusid ka lastel. Antoni kaks vanemat venda olid andekas kunstnik ja teine ajakirjanik. Kodused olud olid üsna ranged. Sai küll koolis käia, pidi ta samas aotama isa poepidamises. On hiljem kibestumusega öelnud, et tal ei olnudki õiget lapsepõlve. Ei saanud isegi koolitööd teha, sest tint oli potis külmunud. Vaatamata sellele sai gümnaasiumihariduse. Enne seda huvitas teda ka teater. Grimeeris end vanemaks, et saada teatris käia (koolis oli seadus, et ilma saatjata ei või omapäi etendustel käia). Ka kodus esitasid lapsed etüüde....
Kadrioru Saksa Gümnaasium Marie Under Referaat Ann Mäekivi 8.b klass Juhendaja: õp.Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestat...
I maailmasõda Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda · 1882 - liitus Itaalia -> Kolmikliit e Keskriigid · 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid Entante Cordiate'i (südamilik kokkulepe) o Prantsusmaa saab endale Maroko o Inglismaa saab vabalt Egiptuses tegutseda o Osa Marokost antakse Hispaaniale · 20. Saj alguses kujunes välja nn Balkani püssirohukelder. o 1908 aastal Austria Ungari annekteeris Bosnia-Hertsegoviina o Bosnias ja Serbias tekivad Austria vastased organisatsioonid sh Must Kõri
Bedrich Smetana (1824-1884) *Tsehhi romantik *Musikaalsuse päris isalt *Praha Akadeemiline Gümnaasium *1840 I teosed *1848 avati Prahas muusikakool (algatus) *töötas klaveriõpetajana ja pedagoogina *1856 läks Rootsi *Praha Ajutine teater 1866, töötas dirigendina, lavastati oopereid *1874 süüfilis *suri vaimuhaiglas *Tsehhi rahvusooperi rajaja LOOMING *Tsehhi ajalugu *rahvapärimused (laulud) *6-osaline sümf. poeem ,,Minu kodumaa" (Schubert, Verdi, Wagner) *klaverimuusika *kopeerinud Schumanni ja Liszti *9 ooperit *3 sümfooniat *mõned kammerteosed Antonin Dvorak (1841-1904) *Tsehhi romantik *isa oli kõrtsmik *puutus kokku Tsehhi rahvamuusikaga *tänu vanematele kokkupuude muusikaga *viiul *külakool *Praha konservatoorium *Austria stipendium (Brahms) *reisis (Saksa-, Inglis-, Prantsusmaal) *töötas Pariisi konservatooriumis *1892 kutsuti Ameerikasse New Yorki konservatooriumisse LOOMING *kõik zanrid *eeskujud: Mozart, Beethoven *10 ooperit ...
võrreldav teise omaga. Intelligents aga on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võme, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. Intelligentsust mõjutab pärilikkus, varane lapsepõlv, kasvukeskond ja sünnijärjekord. Intelligentsust mõõdetakse samuti testide abil. Mõõtmine sai alguse aastal 1904 aastal ning 1912.a pakkus W.Stern välja IQ mõiste. Testide tulemuste põhjal on sõltuvalt testist võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest mahajäävusest, vaimsest alaarengust, dementsusest või käitumishälvetest..Testide õigsust aga mõjutavad väga paljud erinevad faktorid.Näiteks ärevus testi täitmise ajal, väsimus, müra, motivatsioon, meeleolu, kellaaeg, möödunud aeg viimasest söögikorrast ja igapäevaste
Gustav Suits Koostanud: Liisa Kivimaa Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ta ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Suits Helsingis ülikooli raamatukogus Pärast seda töötas ta kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele Gustav Suits õpetajana.
Eriti mõjukas on Pika jala kohale jääv tagafassaad kuue joonia sambaga portikusega, mis kõrgub Toompea rünkal otsekui Parthenon Ateena Akropolisel. 1850 - uueks omanikuks sai leitnant Alexander von Benckendorff. Hoone parema tiiva välisuksel on Benckendorffide suguvõsa vapp. 1871 - majavalduse sai Vera von Stenbock. 1899 - paruness Natalie von Uexküll, Kose-Uuemõisa omanik, kelle seniseks asukohaks Toompeal oli Toomkooli 19, omandas siinse majavalduse. Temale kuulus see veel aastal 1904. Alates 1920. aastatest on siin paiknenud mitmesugused ministeeriumid, neist kõige kauem rahandusministeerium, alates 2004. aasta algusest asub siin Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantselei. Hoones on säilinud üks kunstipärane marmorkamin, stiilset stukkdekoori, ampiiruksi.
Loeng 1. Mõjustamise teoreetilised eeldused I Käitumise vormimine Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) käitumise modifitseerimine 1.1 Sarrustamine/kinnitamine (reinforcement) · positiivne sarrustamine/kinnitamine (soovitava lisamine) · negatiivne sarrustamine/kinnitamine (mittesoovitava eemaldamine) · karistus (soovitava eemaldamine) 1.2 Primaarne ja sekundaarne sarrustamine/kinnitamine Eesmärk: omandada seos käitumise ja sellele järgneva tulemuse vahel · primaarne kinnitaja näiteks toit, vesi, hapnik, seksuaalne aktiivsus bioloogiliselt neutraalne/ mitteneutraalne · sekundaarne kinnitaja omandatud Iga neutraalne stiimul, mida assotseeritakse primaarse kinnitajaga, muutub sekundaarseks kinnitajaks Inimese käitumist kontrollitakse sekundaarsete kinnitajateg...
Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem, Peeter ja Oskar. 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. 1902. aastal astus Johan Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aastal ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aastal vanemveebeliks. Ta lõpetas sõjakooli 5. mail 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915.a. märtsini. Laidoneri toetusel oluline roll Konstantin Pätsi võimu järgneval kindlustamisel. 1934 teostati tema juhtimisel
Päts jätkas õpinguid Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli jätkates õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna linnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Pätsi õhutusel asutati 19071908. aastatel Peterburis kirjastusühing "Ühiselu", mis hakkas välja andma "Peterburi Teatajat". Alates veebruarist 1916 teenis Päts ohvitserina
Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Valge lind","Rändav järv" ,"Koterman","Naissaare sünd". · Under ja mehed- E.Vilde vahendusel sai ta töökoha ajalehes ,,Teataja",ülepeakaela armus raamatupidaja Carl Hackerisse, abiellusid,lahutasid,2 tütart. Peale lahutust Hackerist abiellus Marie Under Artur Adsoniga. Abielu oli harmooniline ja kestis kuni Adsoni surmani. Gustav suits kirjutas. Tutvumine 1904. a. kunstnik Ants Laikmaaga, kes Underit maalis; teda eesti keeles luuletama õhutas ja salaja ta luuletused ajakirjadele avaldamiseks saatis, oli Underi elus tähtsaks sündmuseks. Nende sõprus kestis kuni Laikmaa surmani. · Under ja sonetid- Need raamatud moodustavad temaatilise ja tunnetusliku terviku, mille sisuks on armastus- ja looduslüürika. Underi eluvaade on impressionistlik, seal pulbitseb armastus kõigis oma hinge- ja meelterõõmudes
See üritus meenutab põhimõtteliselt rallit. Sõideti ju ühest punktist teise ja seda tavaliiklusele mõeldud teedel. Ralli oli esialgu rohkem vastupidavuse kui kiiruse proovikiviks. Eelmise sajandi alguse olematude teeolude juures viis tihedamini võidule juhi ja mehaaniku leidlikkus kui auto kiirus. Tavaliikluseks avatud teedel paigutatud trass jagati lõikudeks, mis tuli läbida etteantud aja ja keskmise kiirusega. Esimeseks selliseks võistluseks oli 1904. aastal saksamaal toimunud ,,Herkomer Trophy" Peagi sündis taolisi võistlusi nagu seeni peale vihma. Mingisugust ühist reeglistikku polnud ja iga võistluse korraldaja kirjutas reegleid oma parema äranägemise järgi. Huvitavamad ja hästi korraldatud võistlused jäid püsima ning muutusid traditsiooniliseks, paljud aga sündisid ja kadusid. Üks eelmise sajandi alguse rallidest, mis tänaseni elus, on esimest korda 1911. aastal toimunud Monte Carlo ralli
Venemaa 1917 Venemaal kriis , millle põhjustasid rahustused sõjaväes (vilets varustus ja suured kaotused) Tekkis majanduslik kaos (tooraine ja tööjõu puudus, trantspordi ja küttekulutuste kriis) Keisri autoriteet langes, rahusolematus kasvas. 23.02 tänavatele tulid naised protestima, kes soovisid et sõda lõppeks ja leiba. -> Nikolai II käskis rahutused jõuga maha suruda, kuid sõdurid läksid järk järgult vastaste poole peale üle. Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Ajutine valitsus eesotsas vürst Lvoviga. 3.03 Nikolai II loobus troonist ja võim läks ajutisele valitsusele. Kaksikvõim : Ajutine Valitsus vs. Nõukogu Parteid (50tk) katetid kodanike partei, pooldasid demokraatliku vene vabariiki Essurid suurmõju talurahva hulgas, pooldasid sotsialismi VSDTP . linnatööliste ja haritlaste hulgas kogusudi populaarsust (vähemlased/melsevid) VSTP eesmärk saavutada vägivaldsel teel uus valitsus ...
Tal olid iseenda suhtes karmid reeglid. Kui ta lõpetas kooli, läks ka tema Moskvasse. Ta hakkas ülikoolis arstiteaduskonnas õppima. Tal avastati tuberkuloos. Ta töötas arstina, kuid jätkas ka kirjutamist, aga nüüd juba tõsisematel teemadel. Tšehhov ostis Mellihhovo mõisa. Ta lõi külakooli ning aitas näljahädalisi. Tšehhov külastas Sahhalini saare sunnitöölaagrit ning kirjutas selle põhjal ühe teose. Kui haigus ägenes, läks Tšehhov Jaltasse elama. Ta suri 1904. aastal. Tšehhov oli nii proosa- kui ka draamakirjanik. Näiteks on ta kirjutanud novelli „Palat number 6“ ja näidendi „Kajakas“ Omamoodi huvitavad olid kõik kolm kirjanikku. Mulle endale meeldis kõige rohkem Tolstoi elukäik, kuidas rikas inimene talupoegi aitas ja nendega koos töötas. Dostojevski. Keeruline, kinnine. Mängurlus, „hukkamine“, kirjutamine.
sümfoonias. Beethoven kasutas trombooni ka oma 6. ja 9. sümfoonias. Tromboon on üks vanimaid orkestripille. Tänapäeva sümfooniaorkestris kasutatakse kõige rohkem tenortromboone, mitmekesiste kõlavuste tõstmiseks. Nad mängivad nii akordinoote, kui ka soolopartiisid. Dünaamiliste võimaluste, särava tämbri ja suure kõlajõu tõttu kasutataksegi tromboone. Tänapäeval on tromboon populaarne ka dzässmuusikas Üks kuulsamaid tromboniste on Alton Glenn Miller, ta sündis 1. märtsil 1904 Clarindas, Iowas, ja arvatavasti hukkus 15. detsembrist 1944. Glen Miller oli ameerika dzässhelilooja, -tromboonimängija ning -orkestrijuht. Tema noorusaastatel liikus ta perekond palju, elades vahelduvalt North Platte's, Nebraskas, Grant City's, Missouri's. Grant City's teenis Glenn Miller raha karjusepoisina ja teenitud raha eest ostis omale elu esimese trombooni. Peale keskkooli lõpetamist jätkas Miller kahe aasta kestel õpinguid Colorado Ülikoolis.
veetlev leedi". Etendus kestis 3 tundi ja 20 minutit ning sellel oli üks vaheaeg. "Minu veetleva leedi" laulutekstide autor on Alan Jay Lerner, kes on sündinud 1918. aastal New Yorgis rikaste vanemate lapsena ja saanud hariduse parimates koolides. Ta elu oli üsna muretu, kui välja arvata ülikoolis poksmisel kaotatud silm. Muusika on kirjutanud Frederick Loewe, kes tundis elu igasugusest, eriti aga rohkete ebaõnnestumiste perspektiivist. Loewe sündis 1904. aastal Viinis. 5-aastaselt hakkas Frederick (siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924. aastal saatis Fritz Löwe oma isa Ameerika-turneel ja otsustas sinna jäädagi. Paraku ei olnud ta Ühendriikides nii edukas kui Berliinis ja pidi kätt proovima erinevates ametides. Esimene kokkupuude muusikateatriga oli tal 1935. aastal, kui ta ühe show tarbeks kirjutas laulu "See valss sündis Viinis"
James Joyce Kerttu Puusepp Elulugu ● 2. veebruar 1882 Dublinis, Iirimaal ● Sündis haritlasperekonda ● Kümnest lapsest vanim ● 6.-20. Eluaastani õppis jesuiitide koolides ● Ülikoolis õppis keeli ja filosoofiat (“Kunstniku noorpõlveportree”) ● 1902 Kirjutas Pariisis luulet ("Kammermuusika") ● 1903-1904 Ema haigestumine ja surm; Iirimaale naasemine ● Abiellus Nora Bernacle'iga - poeg Giorgio ja tütar Lucia ● Esimese maailmasõja eest läks ta pagulusse. Sel ajal ilmus romaan “Pagulased”. ● Kannatas silmahaiguse all, mis hiljem lõppes pimedusega. ● Suri 13. Jaanuar 1941 Zürichis James Joyce Joyce’i looming Vähemalt 12 teost, millest kuulsamad on kolm romaani, üks näidend, luulekogu ja novellikogu. ● 1907 Luulekogu “Kammermuusika” ● 1914 Esimene romaan “Dublinlased”- kodulinna vaimne ja moraalne halvatus ● 1915 Näidend “Pagulased” ● 1916 Autobiograafiline romaan “Kunstniku noorpolveportree” ● 1922 Kõige ku...
Ajaloo kontroltöö konspekt Üldiselt Esimeseses maailmasõjas oli kaks suuremat sõdivat osapoolt- Kolmikliit (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia) ja Antant (Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, USA). Blokid olid peamiselt loodud sõja ärahoidmiseks. Austria-Ungari tihe koostöö patrner- Türgi (Venemaa ja Itaalia kasvav surve). Sõja põhjused: Saksamaa ei pidanud kinni Venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, kus seisis, et Saksamaa ei tohi rünnata Prantsusmaad ning Venemaa Austria-Ungarit. Alahinnati ohtu (ei usutud, et sõda juhtub) Sõda romantiseeriti Rahvusvahelied kriisi reguleerivad institutsioonid puudusid Diplomaatia väiksem osakaal sõjalise mõtlemise kõrval Lisaks õhutasid sõda sõjatehnika areng ning võidurelvastumine Sõja ajend Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos 28.06.1914 Serbia toetamine Venemaa poolt, mis ajas sakslased vihale ning õhutasi...
9.a klass Luulekogu analüüs Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9- aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale is...
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllume...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Marie Under Referaat Ann Mäekivi 8.b klass Juhendaja: õp.Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestat...
Sündis 22.oktoobril 1865. aastal Viru-Jaagupi kihelkonnas. Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu Reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akateemias, Anton Azbe kunstikoolis ja Müncheni kunstiakadeemias. Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli. Ta oli Noor-Eesti seltsi haritlaskonna liige ja oli kaasatud ka Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis jm. Eesti vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna
1900. a asus Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Tol ajal oli läbilöögivõimelisi eestlastest haritlasi Tallinnas vähe ja puudus ka eestikeelne ajakirjandus. Pätsile sai selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asutada võitlusvõimeline eesti ajakirjandus. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. Ajaleht pani rõhku rahva elujärje parandamisele, kuid võitles ägedalt ka sakslaste eesõiguste vastu. 1904. aastal linnavolikogu valimistel saavutas eesti-vene-blokk ülekaaluka võidu. See oli suur rahvuslik võit, mida pühitseti üle kogu maa. 1905. aastal valiti Päts Tallinna abilinnapeaks ja juhtis samal ajal ka linna volikogu. Pätsi võitlus eesti rahva õiguste eest jõudis tulipunkti 1905. aastal, kui ta korraldas märgukirjade aktsiooni. Pätsi rahvuslik võitlus ei jäänud aga Vene ametivõimudele märkamata: ta vangistati mitu korda ja taheti mässulise tegevuse eest surma mõista
Ülikooli astudes oskas Poska saksa keelt vähe, kuid peagi õppis ta keele vajalikult ära. Ta suhtles enam õigeusu vaimulike ja eesti isamaalastega, kes tundsid poolehoidu vene kultuurile. Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska ülikooli. Noor advokaat hakkas Tallinnas tööle eraadvokaadina. Kolme aasta möödudes sai temast vandeadvokaat. Elutee Aastal 1895 suri Jaan Poska ema. Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga. Aastal 1904 valiti Jaan Poska linnavolinikuks. 1905. aastal oli Jaan Poska linnavolikogu juhataja. Sel perioodil laienes rahvahulkade poliitiline ärkamine. Avaliku arvamuse ainsaks keskuseks olid omavalitsused. Seepärast tuli linnavolikogu päevakorda ka poliitilisi küsimusi, mida algatas tihti Poska. 19131917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. Ta seadis linnaametisse uue, täpse töökorralduse. Igaüks vastutas ise oma töö eest. Imekspandav oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
