SALVADOR DALI (1904-1989) Salvador Dali sündis Hispaania väikelinnas Vahemere ääres. Tema isa oli kohalik notar ja mõjukas ühiskonna tegelane. Dali sündis 9 kuud pärast vanema venna surma. Kuna vanemad panid talle sama eesnime, mis oli olnud vennal, siis tundis Dali ennast surnud venna asendajana. Tegelikul hellitasid vanemad Dalid ja viimane käitus juba lapsena nagu väike türann. Kui ta oma tahtmist ei saanud, siis oli ta võimeline muljetavaldavateks raevupurseteks. Poisi kasvatamise eest kandsid hoolt maja naised: ema, vanaema, tädi ja lapsehoidja. Juba siis algasid Dali tülid isaga. Joonistamine kuulus Dali igapäevasesse õppekavva. 1918.aastal oli näitusel väljas tema tööd, mis said kriitikutelt kiitva hinnangu. Kooli ajal asutas Dali koolilehe ja tegi sellele usinalt kaastööd. Lapsepõlve suved veetis Dali koos noorema õe Ana- Mariaga suvilas, mis paiknes ühes kalurikülas. Sealne loodus, kõrged kaljud ja meri, avaldasid noorele kunst...
enda mõjuvõimu alla seda sama piirkonda. - Jaapan hakkas valmistuma sõjaks, kuna Venemaa ilmselgelt polnud huvitatud Mandzuuria ja Põhja- Mongoolia jagamisest rahulikul teel - Jaapanlasi toetasid Inglismaa ja USA, kellelt said jaapanlased laenu, et ehitada endale võimsam laevastik, kui oli Venemaal pakkuda Vaiksel ookeanil. Venemaa oli ülehinnanud oma majanduslikku seisu ning ja konkurentsivõimet ning alahindas jaapanlasi - Sõda algas 1904 - Vene armee ei võitnud selles sõjas ühtegi suuremat lahingut, sest sõjaväeülemad olid jaapanlasi alahinnanud ega teadnud sõjast ning jaapanlaste varustusest kuigi palju - Jaapanlased alustasid vallutamist Port Arturist, mis asub Hiinas ja lõpuks ka sundisid vene kindluse seal alistuma - Port Arturi kaotamine lõi kõikuma tsarismi autoriteedi ning kiirendas revolutsiooni puhkemist - Venemaale läks see sõda kalliks maksma
Ardi Vihman 28. november Salvador Dali Salvador Domingo Felipe Jacinto dali i Domenech, Puboli markii kunstnikunimega Salvador Dali sündis 11 mail 1904 Figueres. Tema isa, Salvador Dali i Cusi oli advokaat ja notar ning ema, kelle nimi oli Domenech Ferres kes ka julgustas poja kunstikatsetusi. Salvador oli peres teine laps. Esimese lapse nimi oli ka Salvador aga tema suri enne Dali sündi. Dalil oli ka noorem õde kes kirjutas hiljem surnud vennast raamatu. 1922 aastal asus Dali õppima kunstikooli nimega Academia de San Fernando. 1926 aastal visati ta rahutuste õhutamise pärast akadeemiast välja. Samal aastal
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudiveres ja suri 26. detsembril 1933. aastal Tallinnas. Ta on pärit mõisateenija perekonnast ja kasvas Muuga mõisas. Ta oli Eesti diplomaat ja Eesti kirjanik ja kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiel...
1.Milles seisneb imperialismi olemus? suurriigid tahtsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. Koloniaalvallutused ja majanduse mõjuvõimu laiendamine. 2.Mis iseloomustab maailmamajanduse arengut 20.saj algul? *kiire *ebaühtlane *kaubanduse tähtsuse kasv *tähtsad turusuhted *maailm globaliseerus 3.millist mõju avaldas teaduse ja tehnikaareng maailmas? Too näiteid teadustehnika saavutustest. Aitas kaasa imperialismi arengule. * konveierid-H.Fordi autotehases *Zeppelini õhulaev Saksamaal *G.Marconi esimene raadiosaade *sidetehnika areng 4.Kuidas kujunesid sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit? Kes sinna kuulusid? Millal need asutati? Suurriigid hakkasid omavahel grupeeruma, et ohukorral üksteisele appi minna. Antant: 1893-Venemaa+Prantsusmaa 1904-Inglismaa+Prantsusmaa 1907-Inglismaa+Venemaa Kolmikliit: 1879-Saksamaa+Austria-Ungari 1882-Itaalia Millised olid nendesse riikidesse kuuluvad eesmärgid? Saksamaa: *uute kolooniate haaramine *purustad...
Kuressaare Gümnaasium LUULEKAVA SÜGISEST SÜGISESSE MARIE UNDERI JA HENRIK VISNAPUU LOOMINGU PÕHJAL Mart Kolk 11c Kuressaare 2009 Sügisest sügisesse Nüüd laskub laialt minu aia üle must vihmapuistav sügispilve sülem ja tuuleteed käind risti läbi puu ning okstes huiganud ulguv tormisuu.(Under 1904:28) Päev päevalt sügavamaks muutub puna, kui ohvritules põleb värihaab. Tuul hingab kolletust. Nii otsa saab, mis rõõmsalt rohetas ja õitses tuna.(Visnapuu 1950:467) Õitsev suvisügise puna kadunud laste palgetelt. Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt. Vares mustatiivuline longus aiaväraval. Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all.(Under 1904:30) Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab ja uhutades puhub külmand pihku.
, 1860 . , , . 1870 - . , . " ", , . , . - . . . . 1875 . 1877 , , . 1878 . , , 1879 . , . 1883 , , . - , , . . 1890 . 1891 , ; - , 1895 1925 . , . , , , ; " " , , . , - , , - , , . . 1904 " , ". 8 . XX , , . , . , , 1902 . , , , . " " - , . , , , . . 27 1936 . IV , . . - (1912) (20 1857 -- 24 1927, ) -- -, , , , , . 1907 - , . , , 20 1857 ( 23 1857). . .- - . (1878), . . . . 1879 . 1884 . , -
1.4 Surm 4 2. Looming 5-8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 SISSEJUHATUS Valisin Salvador Dali, kuna nägin õpikust tema silmatorkavalt teistest erinevaid maale, millest päris mitmeid olin ka varem näinud, kuid ei teadnud, kes on autor. Seega otsustasin tema elulugu ja tema maale rohkem uurida. Referaadis annan ülevaate Salvador Dali elust ja loomingust. ELUKÄIK 1.1 LAPSEPÕLV Salvador Felipe Jacinto Dali sündis 11. mail 1904. aastal Figueresi väikelinnas Hispaanias Vahemere ranniku ja Prantsusmaa piiri lähedal. Tema isa oli kohalik notar, mõjukas ühiskonnaliige, ema Felipa Domenech Dali pärines Barcelona lugupeetud kodanlikust perekonnast. Dali sündis täpselt 9 kuud ja kümme päeva pärast seda, kui suri ta vend, kes ei jõudnud kolme aastasekski saada. Kuna vendadel oli sama eesnimi, tundis Dali end sageli vaid surnud venna asendajana. Kodus käitus väike Dali türannina ja kamandas kogu maja
Dadaism Dadaism Tekkis 1916 Zürichis Koondas väga rahvusvahelise seltskonna Eestvedaja oli Tristan Tzara Eesmärk oli luua täiesti mõttetut kunsti Termin tuleb imiku lalinast, millel pole semantilist tähendust „Ma vihkan tervet mõistust. [- - -] Ei maksa otsida sõnade „dada“ ja „dadaism“ mõtet. Vene ja rumeenia keeles märgib see kahekordset jaatust. Võib olla on see hoopis imikute kunst, väljendades nende mõttetut lalisemist.“ (T. Tzara) Tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Võttestik Glossolaalia (juhuslike silpide ühendamine) Kollaaž (eri tekstide ühendamine) Ühendati loogilise seoseta häälikuid, sõnu ja lauseid. Sisulisele tä...
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirj...
Luuletusi 1912-1917 *Carl Hackeriga, 1902-1906 Moskvas 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 1906 tagasi Tallinnas, abielu purunes 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918 * 1924.a. A. Adson 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920 1944.a. põgenesid Rootsi 1023 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 1904.a. esimesed luuletused Mutti varjunime all 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927 ,,Postimehes" ja ,,Uudised", ,,Ema laul" aga ,,Noor-Eesti" 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi albumis 1905.a. 1923-1927 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 1917.a. ,,Siuru" väljaandel ilmus Underi ,,Sonetid"
Anton Pavlovits Tsehhov'i elulugu . Anton Pavlovits Tsehhov , sündis 29. jaanuar 1860 Taganronis ning suri 15. juuli 1904 Badenweileris , Saksamaal . Ta oli vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna. Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst. Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis ta Moskva ülikoolis arstiteadust. Sel ajal alustas ta Antosa Tsehhonte varjunime all kaastööd huumoriajakirjadele. Ta külastas 1890. aastal Sahhalini saare sünnitöölaagrit, tutvus vangide elutingimustega ning kirjutas sellest raamatu ,,Sahhalini saar" (1893-94)
-- . - , (1855-1929). , ( ), . . , , , . . , . , - , . , , , . , , , . . , , . 1875 . .. . ... . 1907 , , , . 20 . "". . , 1904 , - " ", 1854 . 1911 , . 300- , . 23 . . , . " " (1894), " " (1899), " " (1904), " " (1905) , , . - ( - ) ( ) 200- -. - " ", " ", " " " ", "", " , ", "" " "... . -. . : ... 19 - , . 20 . , , , ,
Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 – MU SÜDA LAULAB Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Marie Underi portree EUROPA 1996 margil on Ants Laikmaa 1904. aastal maalitud pildi järgi. Tänan kuulamast !
Kõige olulisem oli agraareform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud. 19.sajandi lõpul asusid Vene võimud Soome autonoomiat aga otsustavalt piirama. Soome saadeti uus kindralkubener, kindral Nikolai Bobrikov. Nikolai 2 15. Veebruaril 1899. Aastal välja vebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome senistest privileegidest. Alalhoidlikud vana-soomlased üritasid Venemaad rahustada, noor- soomlased aga hakkasid organiseerima vastupanu. 16. Juunil 1904.aastal tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsingis Bobrikovi, kes järgmisel suri, laskija tapis iseenda. Eesti- sotsiaaldemokraatiale lähedase suuna ideoloogiks oli kirjanik Janis Rainis. Eestis oli 19.sajandi viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõsnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajaelehe Postimees ümber oli koondunud suurem hulk tollaseid rahvuslasi. 20. Sajandi algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts asus 1901
6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904 asus elama Tartusse, kus tegutses erinevates koolides muusikaõpetajana 1908 siirdus Lääne-Euroopasse 1910 asus elama Berliini, kus teenis leiba nii organisti kui ka ajakirjanikuna 1911 sai Saksa Heliloojate Liidu hindamiskomisjoni liikmeks 1914 Sai saksa kodakondsuse Suri 29. oktoober 1918 kopsupõletikku,maeti Wilmersdorfi surnuaeda 7. juuni 1992 toodi tema põrm Eestisse ning maeti ümber Kullamaale http://www.koolielu
22 1862 , . , , . , . , , . . , , . , . , . , , . , , . [] (Claude Debussy, 18621918) -- , , , . (1884), . . (), . (). . . , 1881 1882 . ( 1913 ) , ( 1901). -- . : (. , . . ), (. , . ). (. . , . . ), . , . « ,, "» ( . ; 1894), , , , , . -- « » ( . ; 1902), . , . , , . . , . , . , . . , . . . 3 «» (1905) -- . , . , . -- « » (1890), . ' « . » (1911), «» (1912) . -- , , , . (, ). 24 (1 -- 1910, 2 -- 1913), (« », « », « » .), , , , , . , 20 ., ...
Gustav Suits Põlva Ühisgümnaasium 9.B Hanna-Katre Plato, Teele Ilves, Merit Kollom, Keterli Jõõgre Elukäik Sündis 30.nov 1883.a 1892-1895 Võnnu külakool 1895-1896 Tartu algkool 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasium Suviti viibis Soomes 1904 õppis Tartu Ülikoolis 1905-1910 Helsingi Ülikool Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg“ 1905.a “Elu tuli” 1913.a “Tuulemaa” 1922.a “Kõik on kokku unenägu” ja “Ohvrisuits” 1938.a “Kogutud luuletuse...
viisid kriisideni. ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED: 1) revisionistid, arvasid, et Karl Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada. 2) Vene enamlased- nende arvates oli ainust tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon. 3) tsentristlik suund, eesotsas Karl Kautskyga, püüdis eelnevate suundade vahel keskteed otsida. 4) anarhistid- kelle arvates tulikodanlik kord kukutada ja ei pooldanud diktatuuri ning lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele. ANTANT- 1904. a loodi Prantsusmaa ja Inglismaa poolt, mis jagas omavahel ära mõjusfäärideks Aasia ja Aafrika. 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Kaks viimast olid omavahel liidu sõlminud juba 1904. aastal, Prantsusmaa Venemaaga aga aastal 1894. 1904-1905 Vene-Jaapani sõda- muutusid kiirlaskerelvad tavaliseks. Laialt võeti kasutusele ka kaevikud, miinipildujad ja sidevahendid. Pjotr Stolõpin-oli Venemaa Keisririigi poliitik ja peaminister aastatel 19061911.Oma
Eesti 20. saj algul (poliitikas) · Mõõdukad- keskus Tartu, ajaleht ,,Postimees" -peaesindaja: Jaan Tõnisson (O. Kallas, V. Reimann) -eesmärk: rahvusliku eneseteadvuse edendamine -pooldati: konstitutsionaalset monarhiat (Vene impeeriumis) -toetajad: Lõuna- Eesti jõukas talupoeg · Radikaalid- keskus Tln, ajaleht ,,Teataja" -esindaja: K. Päts (A.H. Tammsaare; J.V. Veski) -eesmärk: rõhutada majandust -koostöö venelastega->1904.a K. Päts sai Tlna abilinnapeaks · Sotsialistid- keskus Tartu, ajaleht ,,Uudised" -esindaja: Peeter Speek (E. Vilde, M. Martna) -eesmärk: Venemaal võimule demokraatlik vabariik(soov) -koostöö vähemrahvuslastega (1904- 1905.a Vene- Jaapani sõda=> KRIIS !
CURRICULUM VITAE Nimi: Gustav Suits Aadress: Stockholm Telefon: - Sünniaeg: 30.11.1883 Perekonna seis: abielu Aino Thauvoniga Haridus: 1905-1910 Helsingi Ülikool kaasaegne kirjandus ja esteetika 1904-1905 Tartu Ülikool keeleteaduskond 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium (lõpetas kuldmedaliga) Töökogemus: 1944 Stockholmi Nobeli Instituut 1919-1944 kirjanduse professor Tartu Ülikool 1917 Helsingi Vene Gümnaasium soome keele õpetaja 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogu Saavutused: 1905 esseekogu ,,Sihid ja vaated" 1913 luulekogu ,,Tuulemaa" 1922 luulekogu ,,Kõik on kokku unenägu" 1931 esseekogu ,,Noor-Eesti nõlvakut" 1950 luulekogu ,,Tuli ja tuul" Oskused: Keeled eesti k...
Rudolf Steiner Järgnev õpimapi peatükk annab lühidalt ülevaate Rudolf Steiner'i eluloost, tähtsamatest teadustöödest ja raamatutest ning tema panusest mängu ja selle arengusse. 2.1 Lühike eluloo kirjeldus Rudolf Steiner sündis 25.veebruaril aastal 1861 Austria-Ungari (praegue Horvaatia) linnas nimega Donju Kraljevec. Suurema osa oma lapsepõlvest veetis ta Viini lähdal asuvates linnades Steiermargis ja Burgenlandis. Rudolf Stainer suri aastal 1925 Sveitsis. Steiner õppis füüsikat, matemaatikat, loodusteadusi ja keemiat Viini Tehnikaülikoolis ning teenis lisaraha samal ajal eraõpetajana Viini ühes jõukas perekonnas. Lisaks kirjutas Rudolf Steiner teaduslikke artikleid geoloogia ja mineraloogia teemadel Pierers Ensyclopeidale, mida peeti sel ajal väärtuslikumaiks ja usaldusvääresimaks entsüklopeediaks saksa keeles. Aastal 1891 kaitses Stainer väitekirja ,,Tunnetusteooria põhiküsimusi" Ph.D Rostocki ülikoolis. Väitekiri käsitl...
vaatenurgast nähtuna. Kasutatud tumedaid rohekaid ja hallikaid värvitoone. AmbroiseVollard`I portree “Mees kitarriga” Sinine periood 1901-1904 Selle perioodi piltidelt vaatavad vastu mõttessevajunud, räsitud ja kurvad inimesed: vaesed, pimedad, üksikud. Valitseb lootusetuse meeleolu. Maalitud on sinakates ja hallikates toonides, mis tekitab ebareaalse tunde. “Vana kitarrist” “Elu” “Tragöödia” Roosa periood 1904-1906 Alates 1904.a. pöördus Picasso elu paremuse poole.Muutus ka maalide värvitoon: lemmikuteks said heledad roosad ja soojad punased varjundid, samuti õrnroheline ning liivakarva kollane. Ka maalide temaatika muutus hoopis teiseks: teda köitis akrobaatide ja üldse tsirkuse maailm. Liibuvates trikoodes inimeste kehavormid toob hästi esile õrn tumedamas toonis äärisjoon, andes edasi tsirkuseartistide graatsiat. Kuigi temaatika ei ole enam nii masendav, valitseb
Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval, õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Samuti õppis Tartu Ülikoolis. Tõlkis ka saksa ja vene kirjandust. Teosed: ´´Vaene Väike´´, ´´Tolm ja tuli´´, ´´Tähetund´´. Uku Masing (1909-1985) Oli eesti teoloog, luuletaja ja etnoloog. Õppis Tallinna II reaalkoolis ning hiljem Tartu Ül...
Gustav Suits “Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” 1883-1956 Lapsepõlv • Sündis Tartumaal Võnnus kooliõpetaja perekonnas • Kasvas üles ema, õe ja õemehe juures • Luges palju seiklusjutte kui ka Piiblit, mille luges läbi juba 6-aastasena Koolitee • 1892-1895 kohalik külakool • 1895-1896 Tartu algkool • 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium • 1904-1905 Tartu Ülikool • 1905-1910 Helsingi Ülikool Eraelu ja töö • 1911 Abiellus soomlannaga • 1911-1913 töötas Helsingi ülikooli raamatukogus • 1913-1917 oli Helsingi Vene Gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetaja • 1921-1944 Tartu Ülikoolis kirjandusloo õppejõud • 1944 põgenes perega Rootsi Gustav Suits poliitikas • 1917. aasta revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitikasse • Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks • Osales Ülevenemaalise Asutava Kogu valimistel • Teda peetakse iseseisvuse idee üheks autoriks Looming • Esimene luuletus “Vesiroosid...
Ta 12. c C: ____________ _______, 2009 H (28 (9 ) 1828, , -- 7 (20) 1910, , ) -- . , , , - -- . , . . « », XX , . 28 (9 ) 1828 , -- . -- (1823--1860), (1826--1904) (1827--1856). 1830 (1830--1912). , . , «» , 10--12 , . , . . ( « »). 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». , , , ; . « , -- , -- , , , , : rien ne forme un jeune homme comme une liaison avec une femme comme il faut» («»). -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . , , «» -- , , , , -- , , . , « , » («»...
Aleksandr Bloki luule • Noorpõlve värsid innustasid aina enam luuletama. Blok jäi oma noorusideaalidele truuks • Luule oli väga sümbolistlik • Imekaunis Daam – puhtuse sümbol, puhastustuli meenutas noorust • Uut mõtteainet sai Blok Venemaal toimuvatest muutustest (Vene-Jaapani sõda, mässud, revolutsioon, sotsiaalne ebaõiglus, vägivald) • Luuletas kodumaast • Piiblimotiivid, vaene, kannatav kodumaa luuletsüklid • 1904 – 1908 – “Linn” • 1907 – “Lumemask” • 1906 – 1908 – “Faina” • Luuletus “Surmatantsud” • Rõõmsus, helged meeleolud asendusid sünguse ja hämarusega, masendusega, paheline maailm • Revolutsiooni aeg: • Blok uskus selle puhastavasse jõusse • “Intelligents ja revolutsioon” Aleksandr Blok suri 7. augustil 1921. aastal Petrogradis
Heiti Talvik 1904-1947 Merili Mihkelsaar Birgit Paiba Grete Tammoja Elulugu · Sündis 1904 a. Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist ema perekonnas . · 1937 abiellus Betti Alveriga . · Kodune keskkond oli kultuuriline. · Talvik oli tundeline natuur, depressiivse olemusega ja kriitiline, isemeelne. · Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, jättis pooleli. Pooleli jäi ka Treffneri gümnaasium. · 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi · 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis
Ants Laikmaa Ats Püvi TT14 Ants Laikmaa Ants Laikmaa (5. mai 1866 Araste- 19.november 1942 Taebla) oli eesti maalikunstnik, keda on peetud üheks Eesti 20. sajandi alguse olulisemaks kunstnikuks ja kelle juhitud ateljeekool oli Eesti esimene kunstiõppeasutus. Nime eestistamiseni 1935. aastal kandis Laikmaa nime Hans Laipman. Elukäik Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. 1890-91 Peterburis 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts ...
Click to add title L Bio g raphy (25 Oc to be r 1881 8 April 1973) Self-portrait (1896) Pablo Picasso (1962) Artwork Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Bo y Le ading a ho rs e (1906) Les demoisellesd'Avignon(1907) Landscape with Fac to ry in Ho rta Dead tree (1919) de Ebbo (1909) Ho us e s o n the Hill, Ho rta de Ebbo (1909) Woman And Child By The Sea (1921) Two Wo me n Running On A Be ac h (1922) Blue pe riod Po rtrait o f S uzanne Blo c...
Rudolf Tobias Elulugu · Sündis 29. mail 1873.a. Hiiumaal Käinas. · Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias ka oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. · Ka hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis ta orelitunde. · Edasi suundus õppima Peterburi Konservatooriumi. · Pärast lõpetamist töötas ta 1898 - 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. · Neile ametitele lisandus ka tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. · 1904. aastal kolis Tobias Tartusse. · Töötas seal keskkooli muusikaõpetajana, klaveritundide andjana, muusikaelu organisaatorina ja kontsertpianistina. · Tobias pani aluse ka eesti professionaalsele muusikakriitikale. · 1907. aastal otsustas Tobias elama asuda Pariisi, hiljem läks aga Saksamaale.
ARUTLUS "TEHHOV NÄITEKIRJANIKUNA" Anton Tehhov (1860-1904) läks vene ja maailmakirjanduse ajalukku nii suurepärase novellistina kui ka suure näitekirjanikuna, kelle nimega on vahetult seotud vene teatri silmapaistvad kunstivõidud 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi alguses. Teatri jaoks hakkas Tehhov kirjutama 19.sajandi 80-ndate aastate teisel poolel, kuid ta areng näitekirjanikuna oli märksa aeglasem kui prosaistina. Tema suurteosed ilmusid ajavahemikul 1895 -1904. Tehhovi kuulsate näidendite sarja avas "Kajakas" (1896). Selle esietendus Peterburi Aleksandriteatris lõppes läbikukkumisega seetõttu, et näitekirjanikuna valis Tehhov oma tee, tema sisutihe näidend ei olnud labastatud maitsega publikule üldse mõistetav. Samuti ei suutnud tungida senisest kätteharjunud sabloonist erineva teose sisusse näitlejad. Kirjanikule oli see rängaks löögiks. "kajaka"...
Knipperiga.Sellest kujunes otsekui kaugabielu, sest arstid ei lubanud Antonil lõunast lahkuda, Knipper aga ei suutnud elada Moskva teatrita. Teatrikunsti ohvrina jäi sündimata ka oodatud laps: füüsilise pingutuse tõtte laval katkes Olgal rasedus. · Tsehhovi elu Jaltas oli kurb ja raske.Ta kirjutas seal rohkesti.Kunagi ei kaevelnud ta oma tervise üle, kuigi tal oli väga raske.Kirjaniku tervis aga halvenes üha enam ning 1904. aastal kevadel sõitis Tsehhov ravile Badenweileri kuurorti Saksamaal. Ravimine ei andnud tulemusi.Ööl vastu 15. Juulit 1904. Aastal Tsehhov suri, tema keha toodi Venemaale. · Badenweilerisse püstitati tema auks mälestusmärk , mis aga hävis Suure Isamaasõja ajal.
teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, millega hiljem liitus Venemaa, sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism vaenulikus juutide suhtes, sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, ekspressionism 20 saj tekkinud kunsti, kirjanduse ja muusika
Venemaa arendamisele kirjutati palvekiri. Toimus rahulik kogunemine. Rahva vastu avati tuli, u 1000 saab surma ja mitu tuhat raskelt vigastada. Pärast Verist pühapäeva oli palju meeleavaldusi ja streike, inimesed nõudsid selgitust ning süüdistati tsaari.) Suurriikide sõjalised liidud (loomise aasta, riigid, miks keegi liitu kuulus, kaart). *kujuneb välja kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (1882) *1893 Venemaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale 1904 -mõjusfäärid ( kolooniate jagamine) -vastastikune abistamine *1907 Inglismaa ja Venemaa (enne oli Prantsusmaa-Inglismaa, Venemaa Inglismaaga veel polnud) ( e 1907 Venemaa-Inglismaa-Prantsusmaa ) Kolmikliit: Saksamaa soov laiendada mõjuvõimu; Austria-Ungari vajas saksa tuge; Itaalia püüdis ennast kaitsta. 1913 liitub Türgi. Antant: Prantsusmaa soovis kärpida saksa mõjuvõimu; Venemaa konfliktid Türgiga; Inglismaa huvide kokkupõrge Aafrikas.
● • "Siddhartha" (1922, eesti keeles 1986 ja 2004) • "Supelsaks" (1925, eesti keeles 2003) • "Nürnbergi reis" (1927) • "Stepihunt" (1927, eesti keeles 1973, 1993 ja kahes trükis 2002) • Narziss ja Goldmund" (1930, eesti keeles 1995 ja 1996) • "Tee sissepoole" (jutustustekogu, 1931) • "Hommikumaaränd" (1932, eesti keeles 1986 ja 2004) • „Klaaspärlimäng" (1943, eesti keeles 1976 ja 2006) • "Astmed" (luulevalimik; 1961) Tunnustused ● 1904 Wiener Bauernfeld-Preis ● 1936 Gottfried-Keller-Preis ● 1946 Goethe auhind ● 1946 Nobeli kirjandusauhind ● 1950 Willhelm Raabe-Preis ● 1954 Orden pour la morite ● 1955 Friedenspreis des Deutschen Buchhandels ● 1955 Saksa raamatukaubanduse rahupreemia Tsitaadid Elada maailmas, nagu poleks see maailm, austada seadust ja siiski temast üle olla, omada, nagu ei omatakski, loobuda, nagu polekski see loobumine — kõiki neid kõrge
ARBUJAD Arbujad · Tegutsesid Tartus. · Enamik õppis või oli õppinud Ülikoolis. · Loomingut mõjutasid maailmakirjanduse suured autorid ja Noor-Eesti traditsioon. · Antoloogia (koguteos) "Arbujad" ilmus 1938. aastal. Koostatud Ants Orase poolt. Liikmed Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Bernard Kangro, Betti Alver, Heiti Talvik, Uku Masing, Mart Raud. Uku Masing (1909-1985) · Sündis Harjumaal 11. augustil · Sünninimi Hugo Albert Masing · 1930.a lõpetas Tartu Ülikooli · Oli teoloog, luuletaja, folklorist, etnoloog · "Neemed Vihmade lahte" (1935) Bernard Kangro (1910-1994) · sündis Võrumaal 18. septembril. · 1938 lõpetas Tartu Ülikooli kirjanduse eriala cum laude. · "Sonetid" (1935) · "Reheahi" (1939) · Tartu Ülikooli audoktor · Ajakirjanik ja luuletaja · Suri Rootsis · ...
kirjanikest, Noor-Eesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. Suits sündis 30. nov 1883 Tartu lähedal Võnnus põlises kooliõpetajate perekonnas. Kaotanud seitsme aasta vanuselt isa, kasvas ta ema, õe ja õemehe peres. Käis Võnnu külakoolis, jätkates Tartus algkoolis ja 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasiumis. Gustav Suits gümnasistina, 1904 Gustav Suits üliõpilasena Gustav Suits üliõpilasena, 1907 Gustav Suits [Noor-Eesti ajal] Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (1901 1902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti
x 1516 545 1561 548 4 24 Y(0) x 1165 407 1293 410 4 24 Multipleksor w 976 1200 128 1200 0 w 80 1088 128 1088 0 w 128 1088 128 1200 0 w 224 1744 224 1264 0 w 976 1264 224 1264 0 w 224 1776 256 1776 0 w 256 1776 256 880 0 w 976 880 256 880 0 w 224 1808 288 1808 0 w 288 1808 288 496 0 w 976 496 288 496 0 w 976 816 128 816 0 w 80 720 128 720 0 w 128 720 128 816 0 w 976 1584 112 1584 0 w 112 1584 112 1472 0 w 112 1472 80 1472 0 w -80 480 128 480 0 w 976 432 128 432 0 w 128 432 128 480 0 152 0 1904 128 1904 0 2 0 5 152 0 1984 128 1984 0 2 0 5 152 0 2064 128 2064 0 2 0 5 152 0 2144 128 2144 0 2 5 5 w -208 704 -368 704 0 w 0 1888 -320 1888 0 w -320 1840 -320 1888 0 w -288 1808 -288 1968 0 w 0 1968 -288 1968 0 w -256 1776 -256 2048 0 w 0 2048 -256 2048 0 w -224 1744 -224 2128 0 w 0 2128 -224 2128 0 w 0 1920 -336 1920 0 w -336 496 -336 1920 0 w 0 2000 -368 2000 0 w -368 2000 -368 704 0 w -400 1072 -400 2080 0 w 0 2080 -400 2080 0 w 0 2160 -432 2160 0 w -432 2160 -432 1456 0
"Kätki laul"). 2. 19141925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu "Saatus", 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 3. 19251971: psühholoogiline realism. Romaaniga "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini. Pildid 1904 1910 1938 6.aprill 1912 1917
Heiti Talvik 9 november 1904 17 v 18 juuli 1947 Sündis 1904 a. Tartus kohtumeditsiinist isa ja pianistist isa perekonnas. Ta oli heitliku iseloomuga ja boheemlaslik noormees. Kodune keskkond oli kultuuriline. Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, jättis pooleli. 1937 abiellus Betti Alveriga. Talle ei meeldinud kui talle teeneid tehti või abistati. Kirjaniku mõtteviis ei sobinud tollasesse aega ja saadeti Siberisse, kus 1947 suri(43a). Kirjutas juba noorelt aga sahtlisse. Ei tahtnud oma luuletusi avaldadagi aga sõprade
Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. Inglismaa ja Prantsusmaa Tänu Edward VII paidlikule ja seltskondlikule suhtlemisele hakkas vaenulikkus Prantsusmaa vastu taanduma. 1904.a aprillis Inglismaa Prantsusmaa (südamlik)kokkulepe. Tänu sellele sai Inlismaa tegevusvabaduse Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Nähti ette nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmine -mis tähendas nendes riikides võimalust iseseisvuse kaotomisele ja kolooniavalduste muutmist. I maailmasõja eelsed konfliktikolded: Maroko Kriis (1905-1906) -Prantsusmaa mõju kasv iseseisvuse säilitanud riigis- Marokos! Prantsusmaa tahtis hakata
Heiti Talvik (1904 1947) Elulugu. Sündis 1904 a. Tartus arstist isa ja pianistist ema pojana. Lapsepõlv möödus tal Pärnus, kuid koolis käis vaheldumisi nii Pärnus kui ka Tartus. 1924 a. Ilmus tema esimene luuletus ajakirjas Looming. 1926. aastal asus Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust õppima, kuigi ta õpinguid ei lõpetanud avaldas ta suurt mõju eesti kirjandusele oma tegevusega seltsis "Arbuja" ja teistes seltsides. Õpingud lõpetas 1934 a. et hakata kutseliseks kirjanikuks. 1937 a. Abiellus
Kubism A.U XI klass August Kitzbergi nimeline Gümnaasium 2020 Mis on kubism? ● 20. sajandi kunstivool ● Eelkäijateks Paul Cézanne ja El Greco ● Aafrika ja Ibeeria skulptuurid ● Geomeetrilised vormid The weeping woman. Pablo Picasso 1937 Marlina Vera Senecio. Paul Klee. 1922 Kubistilk autoportree. Salvador Dali. 1926 Blue lovers. Marc Chagall. 1914 Château Noir. Paul Cézanne. 1903-1904 Pablo Picasso Autoportree (1907) ● 25.10.1881-08.04.1973 ● Isa oli kunstiteadlane ● 23. aastaselt kolis Pariisi ● Kirev eraelu ● Austas kommunistliku ideoloogiat ● Saanud kaks korda NSVL rahupreemia: 1950. a Rahvusvahelise Stalini rahupreemia ja 1962. a Lenini rahupreemia Sinine periood (1901-1904) ● Süng...
Vene-Jaapani sõda Vene-Jaapani sõda oli esimene modernne sõda kolmanda riigi allutamiseks, kus kasutati vintpüsse, miini- ja kuulipildujaid, moodsaid sidepidamise vahendeid, massiarmeed ning kaevikuid. Sõja põhjuseks oli Venemaa püüe oma mõjupiirkonda Kaug-Idas laiendada (ehitati Suur-Siberi raudtee, 1900-1901 vallutati Hiinalt Põhja-Mongoolia ning Mandzuuria). Jaapan oli Vene mõju laienemise vastu ning ründas seetõttu 1904. aastal Venemaad (toetajateks oli USA ning Suurbritannia). Sõda algas 1904. a jaanuaris jaapanlaste rünnakuga vene Vaikse ookeani tugipunkti, Port Arturi kindluse vastu. Sünnaku tulemusel hävitati Venemaa laevastik Vaiksel ookeanil. Jaapani maaväed tungisid samuti peale, septembris alustasid vene väed vastupealetungi. Toimus lahing Shahe jõel maailma esimene kaevikulahing (rinne oli 100 km pikkune). Aasta lõpuks alistasid jaapanlased Port Arturi kindluse. 1905
poegadele ja tütardele” 1888). Ligi 1400 kaastöölist kogu maalt, üle 120 tuhande lehekülje üleskirjutusi. Väljaandmine: Monumenta Estoniae antiquae kavandamine, kaks köidet “Vana kannelt” (I Põlva laulud 1875–1886, II Kolga-Jaani laulud 1884–1886), “Setukeste laulud” (I–III,1904–1907). Pärast Hurda surma viidi kogu Helsingisse SKS rahvaluulearhiivi hoiule. Oskar Kallas (1868–1946) alustas 1904. aastal eesti rahvaviiside süstemaatilist kogumist EÜS (Eesti Üliõpilaste Selts ) raames. Kasutas soomlaste kogemusi. Tehti korjandusi, pidusid jms. üritusi, et kogumist finantseerida. Kogujateks otsiti haritud inimesi, neid juhendati, neile maksti sõidu- ja elamisraha. Püüti saata laule üles kirjutama kaks inimest, kellest üks oleks muusikalise haridusega ja kirjutaks viise, teine kirjutas sõnu. Paljud kogujad olid Peterburi Konservatooriumi üliõpilased:
englishrussia.com/?p=554 Esimest korda uuemas ajaloos sai Euroopa suurriik lüüa mitteEuroopa riigi käest. http://www.indiana.edu/~jia1915/war/keepit2.html http://media3.web.britannica.com/ebmedia/17/84517050B5669B9F.jpg Eestlased sõjas Tulevased Eesti kindralid: J.Soots, A. Tõnisson, E. Põdder. 1904 suvelsügisel mobiliseeriti 7500 eestlast. Jaan Soots Aleksander Ernst Põdder http://www.hot.ee/vabadussoda/podder.jpg http://www.hot.ee/lvpfoorum/soots.jpg Tõnisson
teooriatunde Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juures. Gümnaasiumis omandatud kodukooliõpetaja kutsega suundus Tobias Peterburi konservatooriumisse, kus sai hariduse enamik eesti heliloojatest. 1897. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi. Pärast lõpetamist töötas Tobias kuni 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse kiriku organistiks ja koorijuhiks. Neile ametitele lisandus pidev komponeerimine ja tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. 1904. aastal kolis helilooja Tartusse, lootes leida siin rohkem aega komponeerimisele. Rudolf Tobiase helilooming on mitmekesine, ulatudes koorilauludest oratooriumi, kantaadi ja klaverikontserdini.
,,Joonase lähetamine" Rudolf Tobias alustas oratooriumi kirjutamist arvatavasti Tartus elades (1904-1908) kuigi teose loomise idee oli tal tekkinud juba varem Peterburis. Olulist tähtsust Tobiase vaadete ja tõekspidamiste väljakujunemisel omasid ka tema kokkupuuted Peterburi Jaani kiriku õpetajate, väljapaistvate Eesti kultuuritegelaste Jakob Hurda ja Rudolf Kallasega. 1904.a. asus Tobias elama Tartusse, kus tegutses muusikaõpetajana ja valmistas koos Aleksander Lätega ette klassikaliste oratooriumite ettekandeid. Tartus elades tutvus Tobias ka kirjandusliku rühmituse "Noor-Eesti" tegelastega, kelle püüdlused Eesti kultuuri Euroopasse viimisel olid ka Tobiasele lähedased. Kui Peterburis elades oli Tobias näinud oma peamist ülesannet põhiliselt vaid kirikumuusika sisuliste ja vormiliste väljendusvahendite avardamises, siis nüüd
Rahvusvahelised suhted XX saj. Algul 19. saj lõpul kujunesid välja peamised poliitikajooned(selgepiirilised ja vastandlikud). Kõigi suurriikide soov oli oma mõjusfääri suurendada ja teisi nõrgendada. Suurriikidest jõuavad üksteise vastu Sakamaa(hilinenud riik 1871 Saksa keisririik, kõik alad olid juba ära vallutatud ning seepärast oli sõda vältimatu) ja Suurbritannia (suurim impeerium, üle 30 mil ruutkilomeetrit, suurim laevastik). Keskriigid(Central Powers)/ Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (hiljem ühinesid Türgi ja Bulgaaria) oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Tekkis 19. saj lõpus. Saksamaa eesmärgiks oli saada liitlasi ning võidelda oma loomuliku vastase Prantsumaa vastu. Itaalial on probleem Austiaga, kes okupeeris Põhja- Itaaliat pikka aega ning sellepärast oli ebakindel partner. Antant oli 1907. aastal sõlmitud liit Prantsuse, Venemaa ja Suurbritannia vahel vastukaaluks Keskriikidele....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
