kuularina kasutatavat lehtrit. Aasta peale oma ajaloolist esimest telefonikõnet asutas Bell koos kahe partneriga "Bell Telephone Company", samal aastal jõudis müügile ka esimene seeriaviisi toodetud telefoniaparaat. See oli lihtsalt üks suur pruun puukast väikeste avaustega nii kuulamise kui ka rääkimise tarvis. Mõne kuuga müüdi umbes 3000 telefoni üle kogu USA, 1890.aasta alguseks oli kasutuses vähemalt veerand miljonit aparaati ja 1902.aastaks oli ainuüksi Ameerika Ühendriikides üle 2,3 miljoni telefoni. 120 aastaga on kobakast puukastist läbi suurte muutuste saanud elegantne toode. Juba aastaid ei tähenda telefon ainult juhtmega ühte kohta aheldatud riistapuud mille vänta keerutades kusagil keskjaamas keegi neiu tõstab toru ning topib siis ühendus pistikuid nõutud kontakti. Aastatega pandi tööle automaatkeskjaamad, tuli otsevalimisega kauge kõnede võtmise võimalus ja palju teisi mugavusi
Aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassilises, saksa keelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988) 2. augustil 1904 avaldas ajaleht "Postimees" Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". Luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks.
KURESSAARE GÜMNAASIUM IX Klass Eliis Mets Johannes Aavik Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus Johannes Aavikust………………………………………………………… 3 2. Elulugu ………………………………………………………………………………. .. 4 3. Õpingud ………………………………………………………………………………… 5 4. Töökohad ……………………………………………………………………………….. 6 5. Keeleuuenduse mõju ja tegevus ………………………………………………………. . 7 6. Mälestus Johannes Aavikust …………………………………………………………… 8 7. Kokkuvõte ……………………………………………………………………………… 9 8. Kasutatud kirjandus …………………….……………………………………………… 10 Sissejuhatus Johannes Aavikust Pidime valime 20. sajandist ühe tunnustatud inimese, kellest teha referaat. Valikuvõimalusi oli väga palju, kuid lõpuks otustasin Johannes Aaviku kasuks. Teen Johannesest oma referaadi juba seetõttu, et kindlasti peaksid kõik saarlased teda teadma, kun...
Sinu Nimi (5 (17) 1882 -- 6 1971) -, . , - , - . 1904 1906 ( 1902 1908) ..-, , ... , . - -- , « », Es-dur, «» . ,-- «-» (1910) --, «» (1911) -- , « » (1913). -- XX .. , 1914 , , . -- «» ( , 1914) « » (« , , »; 1918). , . 1919 «», . 1920 1940 . «» (1922 .), «» (1923 .) -- , - « » (1927), , «». 1924 : . 1915 .. : , , . 1926 -- « » a capella. 1928 -- « » « », -- . 1930- -- . 1933--1934 «». « ». 1936 , . 1937 - « », -- « », . , , . -, -. -- « » (1951) -- , «» (1948), in C (1940) (1945), - -...
Nurjumiste ja raskuste kiuste pääses 18-aastane Adamson 1873. a. siiski Peterburi Kunstiakadeemiasse. Seal tekkis tal kontakt eesti kunstnike J. Köleri Ja K. L. Maibachiga, kellelt sai ka toetust. Noor Adamson käis tihti Eestis: Tallinnas, sünnikohas Pakril. Paldiskisse asus ta rajama oma ateljeed. Seal valmisid mitmed ta teosed. 1903. a. valmis tal Georg Lurichi pronksfiguur ning esimese monumentaalteosena 1893. a. Soome lahes hukkunud soomuslaeva mälestuseks 7. septembril 1902. a. avatud "Russalka" Kadrioru rannas. Kõrgel graniitalusel seisva figuuri loomisel on autor modellina kasutanud 17-aastast koduabilist Paldiskis Juuli Rootsi. Temalt on Lydia Koidula sammas Pärnus. Eakale kunstnikule saabus surm 26. juunil 1929. a. Tema enese soovil maeti ta Pärnu kalmistule. "Russalka" monumendi juurde viiva tee lähedale on püstitatud mälestussammas ka selle autorile Amandus Adamsonile (skulptor Albert Eskel).
rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. 1877 aastal asutas Bell koos kahe partneriga "Bell Telephone Company", samal aastal jõudis müügile ka esimene seeriaviisi toodetud telefoniaparaat. See oli lihtsalt üks suur pruun puukast väikeste avaustega nii kuulamise kui ka rääkimise tarvis. Mõne kuuga müüdi umbes 3000 telefoni üle kogu USA, 1890.aasta alguseks oli kasutuses vähemalt veerand miljonit aparaati ja 1902.aastaks oli ainuüksi Ameerika Ühendriikides üle 2,3 miljoni telefoni. 120 aastaga on kobakast puukastist läbi suurte muutuste saanud elegantne toode. Juba aastaid ei tähenda telefon ainult juhtmega ühte kohta aheldatud riistapuud mille vänta keerutades kusagil keskjaamas keegi neiu tõstab toru ning topib siis ühenduspistikuid nõutud kontakti. Aastatega pandi tööle automaatkeskjaamad, tuli otsevalimisega kaugekõnede võtmise võimalus ja palju teisi mugavusi
Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastast. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on A. H. Tammsaare muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne viie kroonisel pangatähel. Ka aastakümneid pärast surma on Tammsaare üks kõige loetumaid eesti kirjanikke. Näiteks kuulus Tammsaare 2004. aastal 10 kõige enam autorihüvitist saanud kirjaniku hulka: 8.
Lähtuse positivistlikust filosoofiast, ei tohi kirjanik teha üldistusi ega omapoolseid järeldusi eksperimenteeriva materjali suhtes. Alates 1877. aastast nautis Zola erakordset populaarsust, tema romaanid levisid kõikjale. Tal oli poolehoidjaid kui ka vastaseid, neid aga kahjuks rohkem. Emile Zola esimesest abielust lapsi ei sündinud. Küll aga teisest abielust Gabrielle-Alexandrine Meleyga sündis kaks last. Zola suri 29. septembril 1902 aastal Pariisis vingumürgituse tagajärjel. Looming Zola esimene naturalistlik romaan oli ,,Therese Raquin". See oli eelmistest naturalistlikustest romaanidest palju ,,teaduslikum" ja järjekindlam. Selle raamatu tegelased moodustavad traditsiooniline kolmnurga, mees, naine ja tema armuke. Naine ja armuke tapavad mehe ära ning süümepiinades tapavad nad endidki. Raamat kutsus esile viha ja kriitikat.
e : - 1754--1762 : 59°5625 . . 30°1850 . . (G) - -- - ( , 38); 1732 2 1917 . 1917 . () 1754--1762 . . . . 1918 , 1922 . . 1711--1754 . , , . , , , 1708 . , ( ) . 1711 I , . . . 1720 I . 1723 . 1725 . 10 1731 .. , . , , , , , , . , , . 1735 , . 2 1739 -. , 25 1741 , . . 1 1752 , . . . 1752 14 22 . , . . , 16 1754 . () 1755 . . ( 1762 .)...
Itaalia (kuningas Vittorio Emanuel III) imperialistid püüdsid anastada Põhja-Aafrikat. Itaalia sõlmis Venemaaga leppe seista vastu Austria-Ungari agressioonile Balkanil. Ühtlasi lubas Venemaa suhtuda heasoovlikult Itaalia huvidesse Tripolitaanias ja Kürenaikal (Liibüa) ja Itaalia Venemaa huvidesse Türgi väinade küsimuses. Sõjalised liidud: 1879 Saks. ja A-Ung. Sõlmisid sõjalise liidu. 1882 ühines Itaalia Kolmikliit. 1902 pikendati kolmiklepet A.-U, Sks. ja It. vahel 12 aastaks. Vahepeal (1902) sõlmis It. aga lepingu ka Saksam. põlise vaenlase Prants. Tripolise ja Maroko küsimuses, ei teatanud sellest aga oma liitlastele Saksamaale ja A-U-le. 1893.a sõlmis Pr. liidu Venemaaga. Ammused tugevad partnerid. Pr. keel vene õukonnakeeleks (kuni Napoleoni vallutusteni), pr. kultuur soositud, prants. kapital investeeritud Venemaal.
Marie Under „Laternaks mu enda süda” xxxxx Marie Under (1883 - 1980) ● Esivanemad Hiiumaalt ● 14-aastaselt hakkas luuletama ● 1902. aastal abiellus Carl Hackeriga ● 1924. aastal lahutas ja abiellus uuesti Artur Adsoniga ● 1944. aastal põgenes Rootsi ● 1955, 1964 sai Hendrik Visnapuu kirjandusauhinna „Laternaks mu enda süda” ● Koostatud Viiu Härm-Rummo poolt ● Avaldati 2006. aastal ● Koostatud kogude „Sädemed tuhas”, „Ääremail”, ja „Kogutud teosed” põhjal ● Teemadeks loodus ja armastus Viiu Härm-Rummo: „Jah
Denver Denver ● Denver on linn ja maakond USA-s, Colorado osariigi pealinn. ● Pindala: 401,3 km² Ajalugu ● 1902/1861-James Denver ● 1858-Denveri asustamine ● 1863-suur tulekahju Elanikkond Elanikke: 649 495 (2013) Rassiline jagumine (2010): 68,9%- valgenahalised 31,8%- hispaanlased või latiinod 10,2%- mustanahalised 3,4%- asiaadid 1,4%- põlisameeriklased 9,2%- teised rassid 4,1%- kahest või enamast rassist Kuulsad inimesed Tim Allan (1953) Jeffrey Pierce (1971) Hanna Hall (1984) Michael Hancock (1969) Arhitektuur tff Red Rocks Park and The Denver Museum Amphitheatre Of Nature & Sciense Arhitektuur Denver Art Museum Denver Zoo Arhitektuur Denver botanic gardens State Capitol Building Tänan kuulamast!
Das Russalka-Denkmal Nimi Das Russalka- Denkmal wurde 1902 von dem estnischen Bildauer Amandus Adamson geschaffen. Es erinnert an den Untergang des russiscen Marineschiffs Rusalka im Jahr 1893 im Finnischen Meerbusen. Russalka war der Name eines Kanonenbootes der Kaiserlich- Russischen Marine. Das Boot wurde 1868 in Dienst gestellt. Die Russalka sank am 6. September 1893 während eines Sturmes im Finnischen Meerbusen. Alle Besatzungsmitglieder kamen dabei ums Leben. Das Denkmal stellt einen auf einem Granitsockel
August Alle Elust 31.08.1980 Click to edit Master text style Luuletaja, följetonist, Second level publitsist Third level Kivilõhkuja pojana Fourth level Kolis perega Narva(1902) Fifth level Töötas apteekriõpilasena (1909) Siuru Tarapita(1921-1922) Ajakiri Looming (1946-1952) 08.07.1952 Koolipõlv Viljandi õigeusu kihelkonnakool (1898-1901) Jaanilinna õhtukool (1909) Orjolis eksternina gümnaasium (1915-1918) Saraatovi ülikool (1918) Tartu ülikooli õigusteaduskond (1922- 1928) ja (1934-1937) Luulekogud Üksinduse saartele(1918) Carmina Barbata(1921) "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust"(1925) "Ummiklained"(1930) "Karmid rütmid"(1934) "Lilla elevant"(1923) "Epigramme"(1944) Fakte ...
Vesuuv 79 30 5 > 2,000 Hatepe 186 51 7 ? Baekdu 969 25 6-7 ? Kuwae 1452 ? 6 ? Huaynaputina 1600 46 6 1400 Tambora 1815 43 7 > 71000 Krakatoa 1883 25 6 36,600 Santa María 1902 34 6 7,000-13,000 Katmai 1912 32 6 2 Mt. St Helens 1980 19 5 57 El Chichón 1982 32 4-5 > 2,000 Nevado del Ruiz 1985 27 3 23,000 Pinatubo 1991 34 6 1,202 Aitäh tähelepanu eest
kasutada pastellvärvide väljenduslikke võimalusi. KONRAD MÄGI Sündis kaunis Hellenurmes. Nagu mitmed selle põlvkonna kunstnikud nii jäi ka tema süsteemikindla koolituseta. Seda asendasid lühiajalised õpingud ja matkad Soome, Pariisi ja Norrasse. Nii järgnevad Soome, Pariisi ja Norra perioodi töödele tööd Saaremaal, Võrumaal, Pühajärvel ja Otepääl. Itaalias ja jälle kodumaal Saadjärvel. JAAN KOORT Eesti skulptor. Koort pärines Tartumaalt. Erialaseid õpinguid alustas 1902. aastal Stirglitzi kunstikoolis Peterburis. 1905-1915 elas poliitilise pagulasena Pariisis. Sajandi esimesel kümnendil esines ta põhiliselt maaliga. Pariisis tutvus Jaan Koort skulptuuriga, mis olevat mõjutanud kunstnikku. Ühte Jaan Koorti suurepärast tööd on meil võimalik näha igapäev Tallinnas. See on kitse skulptuur, mis asub Toompea jalamil, kui me liigume vanalinnast Balti jaama suunas. Kits sai valmis 1930. LAIKMAA ANTS Eesti kunst 19. Sajandi teisel poolel
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit ...
Külmale maale Eduard Vilde 257 lehekülge Kunstiliselt kujundanud V. Tolli Tegelased: Jaan Vapper, Virgu Anni, ema Kai, Mihkel, Mann, Mikk, Aleksander Toots, Kõverkaela-Juku, Naarikvere-Vana, Andres Vadi, Kohi-Kaarel, Hans, Tõnu-Jüri, Liisu ja paljud muud. 1.Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida ? Millest tegelikult rääkis ? Ma arvan, et see raamat räägib Raamat rääkiski hädast, vaesusest hädast ja viletsusest. ja pere ülalpidamisest. 2. Tsitaadid. Tsitaat Lk. Miks just see lause meelde on jäi? ,,Teiste toitu varastavad. See 44 Sest see näitas, et (toidu) varastaine on tõesti liig, kui see tõsi on väga suur pahandus. peaks olema." ,,Oma lootuse panen eriti 46 Sest see näitas, et noor mees oli teie peale, Vapper, sest teie perepe...
Tema esimesed luuletused olid innustatud Goethest ja Schillerist ning olid saksakeelsed.Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878–1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinna. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988). Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944
MARIE UNDER Merilin Luik9B ◦Sündis- 27. märts 1883, Tallinn ◦Suri- 25. september 1980, Stockholm, Rootsi ◦Abikaasa - Carl Hacker (10. veebruar 1902- 1923), Artur Adson (11. juuli 1924) ◦Carl Eduard Friedrich Hackeriga sündisid kaks tütart- Dagmar ja Hedda ◦Marie Under oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Hariduskäik ja ametid ◦Marie õppis lugema 4-aastaselt ◦14-aastaselt kirjutas ta esimese luuletuse ◦4-9 aastaselt käis ta väikelastekoolis ◦Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis - saksakeelne. ◦Lõputunnistus jäi saamata - väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. ◦Lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. ◦Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Looming ◦„Sonetid“ (1917) ◦„Eelõitsen“ (1918) ◦„Õnnevarjutus“ (1929) ◦„Sinine puri“ (1918) ◦„Lage...
Peeter Süda 30.01.1883 Lümanda, Saaremaa – 3.08.1920 Tallinn Anneli Rego 11a Ema Viiu Süda Elulugu • 4-5 aastaselt proovis mängida orelil • Algharidus Kihelkonna köstri juures • 1902-1912 õppis Peterburi konservatooriumis • 1905-1911 rahvaviiside kogumise matkad • 1912 asus elama Tallinna • 1919 kuni surmani Tallinnas Kõrges Muusikakoolis Peeter Süda suri 3.augustil 1920(maetud Tallinnas siselinna kalmistul) Looming • Orelimuusika: • Koorimuusika: • • Segakoorilaul “ Linakatkuja” Fuuga f-moll (rhvl.) • “Ave Maria” • Instrumentaalkammer • Basso ostinato muusika: • Scherzino • Scherzo • Gigue • Fuuga ja prelüüde klaverile • “Pastoraal” ...
Konrad Vilhelm Mäg Konrad Mägi sündis 1. novembril 1878a. Hellenurme mõisas Tartumaal ja suri 15. augustil 1925 Tartus. Ta oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Elukäik Mägi õppis 1888–1889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 1899– 1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsijoonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Konrad Mägi jatkas õpingus ka Venemaal, Prantsusmaal, Soomes ja Norras. Tal oli huvi mastikumaali vastu ja tema teosed olid ekspressionismi stiilis. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast. Madonna 1923– 1924 Pariisis puutus ta kokku impressionismi, neoimpressioni smi ja fovisti...
ning luges võimsal häälel Carducci lüürilisi ja patriootilisi luuletusi. 1901. aastal sai ta esimese töökoha Gualtieri külakoolis. Samal ajal tegutses ta väikese sotsialistide rühmituse sekretärina ning kirjutas artikleid vasakpoolsetele ajakirjadele. Kuna Mussolini elustiiliga kaasnesid joomine, hasartmängud ning palju armuafääre nii abielunaiste kui ka prostituutidega, kaotas ta oma töö juba nelja kuu pärast. 1.3 Aastad Sveitsis 1902-1904 Juunis 1902 põgenes Mussolini nii naiste kui ka kohustusliku sõjaväeteenistuse eest Sveitsi. Algul elas ta Grand Ponti silla all või vaestemajades ning kannatas nälga. Paari kuu pärast õnnestus tal leida endale püsiv töökoht müürsepa ja vabrikutöölisena. Kuna kaastöölised pidasid teda haritlaseks, sai temast Lausanne'i Müürseppade ja Mustatöötegijate Liidu sekretär, kelle ülesandeks oli teha propagandat. Ka andis ta itaalia
Albert Einstein Albert Einstein was born in Germany in 1879 and he died in 1955. He is widely considered one of the greatest physicists of all time. In 1898, Einstein met and fell in love with Mileva Maric, a Serbian classmate. Einstein married Mileva on January 6, 1903. Mileva had a daughter Lieserl, born in January, 1902. Lieserl, at the time, was considered illegitimate because the parents were unwed. Einstein married Mileva on January 6, 1903. Alber Einstein is best known for the theory of relativity, he was also awarded with the Nobel Prize in 1921 in physics for his explanation of the photoelectric effect. He enjoyed classical music and played the violin. Albert Einstein has been the subject and inspiration for a number of novels, films and plays. Einstein has received a number of posthumous honors. In
Emile Zola "Söekaevurid" 1885.a. Vairis Roosileht 12 A Emile Zola Émile Édouard Charles Antoine Zola (2.aprill 1840 Pariis 29.september 1902 Pariis) Prantsuse kirjanik ja naturalismi esindaja Peategelase iseloomustus Etienne Lantier Naiivne noormees, kes saabub väikesesse Montsou-nimelisse kaevandulinna Tutvub kaevur Maheuga, kes leiab talle elukoha ja ka töö kaevanduses, kus töötab kogu linn Lootuses töörahvale paremat elukeskkonda välja võidelda hakkab ta rahvast mässule õhutama Teised tegelased Maheu kaevur, kes pakkus Etiennele peavarju
„Mureliku suuga“ Anna-Liisa Skeber 11A Marie Under (1883-1980) • Friedrich ja Leena Under • Alustas luuletamist 13-aastaselt, esmalt saksa keeles • Cornelia Niclaseni Erakool 1893-1898 • Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest • Läbinud Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga • Kolisid Kutšinosse, sündis esimene tütar Dagmar • 1905 sündis tütar Hedda ja 1906 koliti tagasi Tallinnasse • Jõuludel 1906 kaotas pere tulekahjus oma puumaja • 1915-1923 kestis lahutusprotsess • 1924 abielu Artur Adsoniga • 1944 põgeneti Rootsi Looming • Kirjandusrühmitused Siuru ja Tarapita, esikluule avaldas Noor-Eesti • Debüütkogu „Sonetid“ • 13 luulekogu • Romantiline ja elamusrikas, julge
40 maali (u. 3 maali aastas) Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Ehk Madalmaade Mona Lisa (hollandi keeles "Meisje met de parel") U 1665-1667, õlimaal lõuendil 46,5 × 40 cm Tellimustöö Pieter van Ruijven Restoreeriti 1994 Teosest inspireerituna on valminud raamat ja viimase põhjal ka film Hollandi armeeohvitser ja kunstikollektsionäär (Arnoldus Andries des Tombe) omandas teose 1881. aastal oksjonilt ning pärandas selle 1902. aastal Mauritshuisi muuseumile Lingid https://issuu.com/epl.ee/docs/fookuses_holland_20160426_s/29 https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vermeer http://www.essentialvermeer.com/technique/technique_overview.html#. WhHVjkpl_IU http://www.imdb.com/title/tt0335119/ - filmist http:// www.vanaraamat.ee/Tracy_Chevalier_Tutarlaps_parlkorvarongaga_Eest i_Raamat_2006_43205-32.htm - raamatust https://www.frick
Oskar Luts Erika Langinen 11 klass Oskar Luts * Sündis 7. jaanuaril 1887 * Tartumaal Palamuse kihelkonnas Sisukord Perekond Lapsepõlv Õpingud Katsed kirjaniku elukutse poole Oskar Lutsu edu Esimesed teosed Tuntuim teos "Kevade" Palamuse kihelkonnakool *Elutee lõpp Perekond *Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *19091910 veetis sõjaväes O...
Sümfoonilises muusikas peegeldub tema eepiline legendlik maailmataju : sümfoonilised poeemid ,,Kullervo " (1892), ,,Finlandia " (1899), ,,Saaga " (1902), ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus" (1908), ,,Bard " (1913), ,,Okeaniidid " (1914) ja ,,Tapiola" (1926), fantaasia ,,Põhjala tütar" (1906) , süidid ,,Karelia" (1893) ja ,,Neli legendi " ehk ,,Lemminkäinen" (1895, sh ,,Toonela luik"). Sibeliuse peateosed on 7 sümfooniat (I e-moll 1899 ; II D-duur 1902 ; III C-duur 1907 ; IV a-moll 1911 ; V Ed-duur 1919 ; VI d-moll 1923 ; VII C- duur 1924. ) Samuti on ta loonud ka Viiulikontserdi d-moll (1903 , 2. redaktsioon 1905), lühemaid orkestripalu, kammermuusikat (sh. keelpillikvarteti ,,Voces intimae") , vokaalsümfoonilisi teoseid (,,Tule sünd", 1902 ; ,,Vabastatud kuningatar", 1906 ; ,,Luonnotar ", 1913) , koori- ja soololaule, klaveriteoseid ning lavamuusikat (A. Järnefelti näidendile
Toetasid sotsialismi.veneenamlased olid Lenini eestvedamisel, nende arust oli ainus tee sotsialismile vägivald ,revolutsioo ja diktatuur.tsentristid(Karl Kautsky) Püüdis leida keskteed revisionistide ja veneenamlaste vahel. Etioopia iseseisvusenne Euroopa vallutusi Aafrikas tekkinud riikidest suutis 1914a iseseisvaks jääda.IngliseBuuri sõda (buuridhollandi päritolu asunikud) Sõja algul osutasid Inglastele vastupanu,hiljem aga muutus surve liiga tugevaks. 1902 sõlmisid Buurid rahu , millega nende vabariik läks Britikoloonia alla. India Rahvuskongress lõid hindud vastupanuks suurriikide koloniaalpoliitikale, see seadis eesmärgiks saavutada Indiale õiguse otsustada siseküsimustes. Hiina oli muutunud poolkoloniaalseks maaks, kus suurriigid omapäi toimetasid, see tingis Bokserite ülestõusu (1900) mis veriselt maha suruti. Samal ajal oli ka kodanlikliikumine mis Madzu dünastia kukutas ja Hiinast sai vabariik
Adamson, Heinrich Amandus ja eesti skulptuur 1855 - 1929 Amandus Heinrich Adamson (1855-1929), skulptor, eesti kunsti teerajajaid Amandus Adamson sündis 12. XI 1855 Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Õppis aastatel 1876-79 Peterburi Kunstiakadeemias skulptuuri, elas aastail 1887-91 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Oli 1886-87 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kooli ja 1901-04 Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse. Loomingu paremikku kuuluvad "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), "Äreval ootel" (1899), mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), "laeva viimane ohe" (1899), "Noorus kaob" (1919). Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monumenti Sevasto...
muinasmaa. Õppis Tallinnas saksakeelses tütarlaste erakoolis (189398). 13-aastaselt hakkas Under kirjutama saksakeelseid luuletusi. Teda huvitas ka peale kirjutamise väga muusika. Under õppis klaverimängu ja laulis kooris. 1900.aasta paiku tutvus Under Eduard Vildega, kes julgustas teda kirjanduslikke katsetusi jätkama. Vilde soovitusel võeti 1901.aastal tööle ajalehe "Teataja" toimetusse, aga see kestis lühikest aega kuna 1902.aastal Under abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja läks mitmeks aastaks elama Moskva lähistele. Moskvas sündisid Underi kaks tütart: Dagmar(1902) ja Hedda(1905). 1904.aasta suvel külastas kodumaad ja viib is mõnda aega Hiiumaal. Seal ta tutvus kunstniku Ants Laikmaaga, kes maalis Underist portree( hästi rõõmus pilt, võib kirledada kui noore ema rõõm) ning soovitad tal hakata kirjutama eesti keeles. Laikmaa oli Underi elus väga tähtis sõber, külastas Underit tihti, suri 1942
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti riigitegelane, elukutselt oli ta jurist. · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 24.01.1934-24.04.1938 · Vabariigi president 24.04.1938-17.06.1940 Elulugu Sündis 23.02.1874 Pärnumaal, Jakob Pätsi teise lapsena. Tal on 4 venda ja 1 õde. Päts oli õigeusklik. Haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari Päts jättis pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1834-1838 õppis ta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas. Pätsi õhutusel asutati Peterburis, aastate...
Realism Ladina keeles res-asi; realis- tõeline, esemeline. Püüdleb reaalsuse tõepärase ja täpse kujundamise poole. Väldib idealiseerimist, fantaseerimist, müstilisi nähtuste, isikute ja kirgede kujutamist. Käsitleb reaalsust sellisena nagu see näib tavainimesele. Kindlapiirine kirjandusvool, mis algas Prantsusmaal 1830ndatel. Valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja modernismi vahel. MÕJUTUSED: Positivistlik filosoofia- konkreetsed faktid, reaalne, käega katsutav, täpne, kontrollitav Edusammud loodusteaduses (darvinism) Aastal 1831 ilumusid kaks teost: Victor Hugo romantiline romaan „Jumalaema kirik Pariisis“ ja Stendhal realismi alusteos „Punane ja must“. Žanritest valdavalt romaan ja novell. Levis kõige enam Prantsusmaal (Balzac), Inglismaal (Dickens) ja Venemaal (Tolstoi). Honore de Balzac (1799-1850) *õppinud j...
MARIE UNDER ELULUGU Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas ning suri aastal 1980. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutišnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja’’ toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING
MARIE UNDER ELULUGU Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas ning suri aastal 1980. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Under käis aastatel 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis. Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Arturiga. Aastatel 1901-1902 töötas ta ajalehe ,,Teataja'' toimetuses. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. LOOMING
samas olustikus kodune, on väike Indrek kehalt nõrgukene, meelelaadilt tasane, unistustes oma ette. Tugevate tooreste jõudude ja karmide kommete keskel iseloomustab seda areldi kaasaelavat poisikest sünnipärane hellus kaasinimeste, loomade ja looduse kohta. Mõni täiskasvanute mõttetu julmus nagu metsik kassitapmine võib tema närvierksat kaastundmust nii hirmsasti erutada, et öösiti hakkab jampsima. Säärasele ülihellale lapsehingele oli kirjanik juba 1902 ilmet andnud visandis ,,Vastukaja". Ka väikesed peavad armastama, nagu oleksid nad suured, sest armastus on see, milles ka väiksed võivad olla suured, kõige suuremad. Ja ütelge nüüd ise, kas on meie rahval midagi karta, kui meie teda kõigest südamest armastame, kui rahvas ise ennast kõigest südamest armastab? Ei, niisugusel rahval ei ole midagi karta, tema peab elama, sest armastus on elu. Anton Hansen-Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus"
Euroopa rahvad ja riigid Inglismaa 20sajandi algul oli Inglismaa suurimaks koloniaalriigiks maailmas. Koloonitel oli eriline osa Inglismaa elus: 1) Kapitali paigutamine kolooniatesse andis suuri sissetulekuid. 2)Odav tööjõud muutis kasulikuks tööstuse arendamise kolooniates. 3) Kolooniate omandamisega kaasneb laevanduse kiire areng. 4) Ametnikele ja ohvitesridele avanesid head võimalused karjääri teha. Kolooniate eksplanteerimine mõjutas ka Inglismaa enda majanduse arengut: 1) Kapitali paigutamine kodumaal vähenes. 2) vähenes Inglismaa osa maailma tööstuse kogutoodangus. 3) Levis raha ebatootlik kulutamine. 4) Odava vilja sissevedu tõi kaasa nisu ja odra külvipinna vähenemise ja külade tühjenemise. 1901 suri kuninganna Victoria, troonile sai Edward VII ja siis aastast 1910 Georg V. Inglismaal valitses jätkuvalt kahe partei süsteem, võimul olid vaheldumisi liberaalid ja konservatiivid. 1900 loodi tööerakond (leiboristid). Erakond ühendas...
Ta 12. c C: ____________ _______, 2009 H (28 (9 ) 1828, , -- 7 (20) 1910, , ) -- . , , , - -- . , . . « », XX , . 28 (9 ) 1828 , -- . -- (1823--1860), (1826--1904) (1827--1856). 1830 (1830--1912). , . , «» , 10--12 , . , . . ( « »). 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». , , , ; . « , -- , -- , , , , : rien ne forme un jeune homme comme une liaison avec une femme comme il faut» («»). -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . , , «» -- , , , , -- , , . , « , » («»...
Johan Laidoner Lapsepõlv · Sündis 12. veebruaril 1884 · Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talust · Isa Jaak Laidoner · Ema Mari Saartsen · 3 venda Haridus · Algkool Viljandis · 1897. Viljandi linnakool · Rahapuudus · 1902 õpib Vilno jalaväe junkrukoolis · 1909 Peterburi Sõjaväeakadeemia Teenistus · Teenistus Vene tsaariarmees: 1901 110. Kaama jalaväepolk Kaunases 1903 Allohvitseriks 1904 Vanemveebel 1905 13. Jerevani Tema kõrguse ihukaitsegrenaderide polk (nooremohvitser) 1906 august-oktoober staabikomando ajutine ülem Teenistus 1907-1908 Tbilisi raudteejaam 1908 Leitnant 1913 Staabikapten 1914 Kapten (Eestis sõjaväe major)
Fourth level Fifth level Müller-Lyeri illusioon 1889 Suuruse illusioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ebbinghausi illusioon 1902 Orientatsiooni illusioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Zöllneri illusioon 1860 Click to edit Master text styles Second level
Naturalism I. Suund filosoofias, mis käsitleb inimest kui füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusel kujunenud ja toimivat nähtust, kellel on peenekoeline võime ajuprotsesside ja sihipärase mõistusliku tegevusega kujundada eetilist, esteetilist ja spirituaalset maailma. Peaesindajaid: antiikajal – Lucretius (1. saj. e. m. a.), teos „Asjade loomusest“ (De rerum natura); 19. – 20. sajandil: hispaania-ameerika filosoof George Santayana (1863 – 1952), teoseid: „Ilu taju“ (1896, The Sense of Beauty), „Tõlgendusi luulest ja religioonist“ (1900, Interpretations of Poetry and Religion). II. Suund 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse kirjanduses. Erinevalt sellele eelnenud kriitilisest realismist (näiteks Balzaci looming), mis teostes rõhutas inimese sotsiaalset olemust, asetasid naturalistid ...
EESTI VARAJANE BALLETT JA OOPER Diana Maasen, Laada Terestsenkova ja Enrico Sarnet 11B OOPERI LOOMIG · Ooperilooming on üks nooremaid zanreid eesti muusikas · Esimene lavastatud eesti ooper oli loodud Evald Aava poolt nim. "Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929. aastal oma sügisese hooaja uudisooperiga Artur Lemba "Kalmuneid" PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID PEADIRIGENDID · Otto Hermann (19061908) · Adalbert Wirkhaus (19081912) · Raimund Kull (19121925) · Juhan Aavik (19251933) · Verner Nerep (19331944) · Priit Nigula (19441951) · Kirill Raudsepp (19511963) · Neeme Järv...
Naturalism: Naturalistid tulid tagasi argiellu probleemide juurde. Nende sõnastus oli detailirikas. Nad hakkasid kujutama tegelikkust ilma, et nad oleksid seda illustreerinud. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak. Naturalistid kujutasid elu mustemat poolt: julmust, alatust, kuritegevust. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Naturalistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende lemmikžanrid olid romaan ja novell. Naturalism on pärit Prantsusmaalt. Maailma kuulus naturalist oli prantslane Emile Zola (1840-1902) Sümbolism: Sümbolism tekkis 19. sajandil kaheksakümnendate paiku Prantsusmaal. Sümbolistid arvasid, et meie nähtava maailma taga oli veel üks nähtamatu ideede maailm. Kirjanduses hakati sõnade asemel sümboleid kasutama. Sümboolset tähtsust üritati anda isegi häälikutele. Luules rõhutati värsi sisu ja musikaalsust. Proosas kalduti müstikasse. Sellele andsid tuge ka Sigmund Freudi uuringud,...
saksa ja vene keele tundmist ja saksa klassikalist kirjandust. (5) Peale Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkooli läbis Marie Under Fr. Fröbeli lasteaednike- kursused. Peale kursusi töötas ta ühe suve parun Stackelbergi Risti mõisas lapsehoidjana. 4 Peale seda töötas Under lühikest aega Viru tänava Biecki paberikaupluses kassapidajana. Vabal ajal kirjutas ta ka saksa keeles luuletusi. (1, 66; 5) Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning sai omale kodanikunime Marie Hacker. Nad laulatati 10. veebruaril 1902 Tallinnas Oleviste kirikus. Peale abiellumist kolisid nad elama Moskvasse. Moskvas sündisid perre kaks tütart: 1902. aastal Dagmar ja 1905. aastal Hedda, kelle ristiisaks sai Ants Laikmaa. (1, 95-99, 104) 1906. aastal kolis Marie perekonnaga tagasi Tallinnasse. "1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks
Dionysus Dionysuse lugu Dionysus, roomlaste Bacchus oli veini, ekstaasi ja naudingute jumal Zeusi ja Semele poeg Tuntakse ka "härjasarvedega jumalana" Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Amphissa naised (1887) Sir Lawrence Alma Tadema (1836-1912) Õlilõuend The Clark Institute, Williamstown, USA Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase ...
Saunatorni vahelisse linnamüüri teravatipuline Nunna värav, mille mõlemal pool olid jalakäijate jaoks eraldi avad. Aastatel 1958- 1960 ehitati torni allossa raudbetoontrepp, mille kaudu pääseb linnamüüri siseküljel asuvale puidust kaitsekäiku. 2007. aastal tunnistas Tallinna Linnavolikogu Nunnatorni, Saunatorni ja Kuldjala torni peremehetuks ning määras, et linnamüüritornide eest hakkab hoolt kandma Tallinna kultuuriväärtuste amet. 1902. aastal insener Arthur von Hoyningen-Huene poolt kavandatud ja valminud negooti stiilis hoones, aadressil Suur-Kloostri 11a asub nüüd Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskonna kunstipedagoogika, muinsuskaitse ja restaureerimise, rahvakunsti ja kultuuriantropoloogia ning Kunstiteaduste Instituut. 1. novembrist 2009 anti Nunnatorn, Saunatorn ja Kuldjala torn tähtajatult üürile mittetulundusühingule Tallinna Noorteklubi Kodulinn. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia
Ants Laikmaa Ats Püvi TT14 Ants Laikmaa Ants Laikmaa (5. mai 1866 Araste- 19.november 1942 Taebla) oli eesti maalikunstnik, keda on peetud üheks Eesti 20. sajandi alguse olulisemaks kunstnikuks ja kelle juhitud ateljeekool oli Eesti esimene kunstiõppeasutus. Nime eestistamiseni 1935. aastal kandis Laikmaa nime Hans Laipman. Elukäik Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. 1890-91 Peterburis 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts ...
Jaan Koort Elulugu 6.11.1883-14.10.1935 Eesti skulptor, maalikunstnik ja keraamik Talunike Susanna-Marie ja Jaan Koorti 13-es laps Haridus Orge külakool 1896-1900- Tartu linnakool 1902-1905 Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskool 1905-1908 Pariisi Kaunite Kunstide Kool ja järgneval kahel aastal Adleri, Collini ja Lucas eraateljeedes Pere 1910 tutvus Mari Uusmaniga 1914a sündis tütar Tuui Isis Lea ja 1920a poeg Ra Veel eluloost 1916 naasis Tartusse ja hakkas esinema Eesti näitustel 1921-23 töötas pedagoogina Riigi Kunsttööstuskoolis (praegu EKA) 1923 esimene isikunäitus 1924 rentis Peeter I-st seisma jäänud hobusetallid Kadriorus, ateljee 1927 Pettus Eestis, kolis Austraaliasse 1934 Soome kunstnike aastanäitusel külalisesineja 1934 augustis asus tööle Venemaal kunstilise nõuandjana ja Gzeli peenkeraamikatehase tehniliseks juhatajaks 1935 suri kopsupõletikku Näitused eluajal 1908 Salon de Société Nationale des Beaux-...
Click to add title L Bio g raphy (25 Oc to be r 1881 8 April 1973) Self-portrait (1896) Pablo Picasso (1962) Artwork Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Bo y Le ading a ho rs e (1906) Les demoisellesd'Avignon(1907) Landscape with Fac to ry in Ho rta Dead tree (1919) de Ebbo (1909) Ho us e s o n the Hill, Ho rta de Ebbo (1909) Woman And Child By The Sea (1921) Two Wo me n Running On A Be ac h (1922) Blue pe riod Po rtrait o f S uzanne Blo c...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
