860 450 454 590 396,7 397,6 454 540 380 230 348,4 327,4 314,5 230 46 31 34 22,3 21,1 21,4 34 120 75 55 76,5 72,3 68,3 55 360 230 190 251 236,1 224,2 190 140 90 93 97,1 92,1 93,7 93 13 10 4 5,8 5,5 5,2 4 6,1 4,4 3,3 3,4 3,2 3,3 3,3 3,5 2,2 1,7 2,6 2,4 2,3 1,7
5 0.782 32 183 300.5 0.806 33 183 300.5 0.806 34 183 300.5 0.806 35 184 301.5 0.806 36 184 301.5 0.806 37 184 301.5 0.806 38 185 302.5 0.806 39 190 307.5 0.808 40 195 312.5 0.811 41 200 317.5 0.814 42 205 322.5 0.817 43 210 327.5 0.82 44 215 332.5 0.822 45 220 337.5 0.825 46 225 342.5 0.827 47 230 347.5 0.83
56526497 35 170 2.8333333333 0.82 4100 695 6.5439118456 36 175 2.9166666667 0.823 4115 680 6.5220927982 37 180 3 0.825 4125 670 6.5072777124 38 185 3.0833333333 0.828 4140 655 6.4846352356 39 190 3.1666666667 0.831 4155 640 6.4614681764 40 195 3.25 0.833 4165 630 6.4457198194 41 200 3.3333333333 0.836 4180 615 6.4216222678 42 205 3.4166666667 0.838 4190 605 6.405228458 43 210 3.5 0
Nõuded ja ettemaksed 31.12.2006 31.12.2005 Ostjatelt laekumata nõuded 2 939 143 3 003 867 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -52 562 0 Nõuded emaettevõtja ja teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate vastu 518 072 509 323 Kokku Ostjatelt laekumata nõuded 3 404 653 3 513 190 Muud lühiajalised nõuded 632 1 180 Intressid 8 0 Maksude ettemaksed 1 260 0 Tulevaste perioodide kulud 31 988 35 763 Muud lühiajalised nõuded, viitlaekumised ja ettemaksud 33 888 36 943
mastaabiefekt; 28.d; pikal perioodil LR peab ATC olema minimaalne; 29. firma püsikulud on konstantsed ja TFC=80 Toodangu kogus Q (TP) 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Muutuvkulud TVC 0 110 150 180 220 270 340 440 580 Püsikulud TFC 80 80 80 80 80 80 80 80 80 Kogukulud TC=TFC+TVC 80 190 230 260 300 350 420 520 660 Keskmised püsikulud AFC=TFC / Q - 80 40 26 20 16 13 11,43 10 Keskmised muutuvkulud AVC=TVC / Q 0 110 75 60 55 54 56 62,86 72½ Keskmised kogukulud ATC=AFC+AFC 0 190 115 86 75 70 70 74,29 82½ Piirkulu MC=TC / Q=TVC / Q 0 110 40 30 40 50 70 100 140 30. 1
Loodusvöönditest on Argentiinas esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks.Kaugemal lõunas aga muutub kliima külmemeks, ning talveti ulatub temperatuur kuni 0 C-ni (Tierra del Fuego, Ushuaia linn). Sademete hulk ületab lõunapool aastas 1520 millimeetrit.Pealinnas ,Buenos Aireses on aastane sademete hulk 950 mm. Põhjapool, Mendozas on aga aastane sademete hulk 190 mm. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega.Millest tulenevad erinevused (sarnasused)? Eesti keskmine sademete hulk on 500-700 mm aastas(allikas:EMHI). Argentiinas aga varieeruvad sademete hulgad piirkonniti väga tugevalt, ning on osades piirkondades väga palju suuremad Eesti näitajatest, näiteks Argentiina lõunaosas sajab aastas 1520 mm aastas, mis on meie näitajatet 1020 mm võrra suurem.Aga põhjapool Argentiinas on jällegi sademed
Lk. 81 Hr. Hennebeau maja (jahulaod) Lk. 85 Maheau naine seletab enda elust Lk. 127 Kaevanduste liit(mingi küülik ka kuskil) Lk. 129 töölised pole üldse rahul, ainult vinguvad, tahetakse palka juurde jne. Lk. 131 Uuendused kaevanduse osas Lk. 137 Vulkaan Lk. 153 Etienne juhiks, edu Lk. 156 Kriis kaevanduses, langus (MASU) Lk. 160 Kaevanduse kuulutus(kuidas edasi) Lk. 162 Kabineti kirjeldus Lk. 166 inimesed jooksevad varingu eest... .. .õnnetus Lk. 176 Hennebeau sünd ja elulugu Lk. 190 mingid läbirääkimised (kellegi vahel?)(Maheu ja selle Etienne vahel vist) Lk. 198 streik jätkub Lk. 200 Etienne on endiselt juht! Lk. 211-212 Karl Marxi idee Lk. 214 teooria hävitusest Bakunin Lk. 218 Plucharti koosolek Lk. 219 juhtimise lõpp Lk. 220 arvamus streikidest Pluchart Lk. 223 ikka elu halb Lk. 225 Mouqutte sebib Etienne, rõõmsad kõlakad kompanii kohta Lk. 230 Vanaisal oli reuma, kõik teised ka väga haiged Lk
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
kastidesse) Türi rahvastikupüramiid 2013 30 111 61 177 104 173 122 231 128 190 185 211 181 220 192 Mehed Naised 221 173 194 177 185
Sõja võitis Inglismaa ja peale seda said inglased Kanada endale. Missisipist lääne poole jääv ala sai hispaanlaste omaks. Kui ameerika sai föderatiivseks riigiks, puhkes äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, mille võitsid föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22. mail 1793 USA neutraalseks ning parandati majandussuhted Suurbritanniaga ( Jay leping 1794 ). George Washington abiellus 1759. aastal Marthaga ja neil oli 2 last. George oli 190 cm ja kaalus 82 kilo ning 50 aastaselt oli ta nii tugev, et suutis kahurikuuli visata kaugemale kui keegi teine. Washington pandi USA pealinna nimeks kuna G.Washington oli ja on kõige tuntum Ameerika kindral ja president.G.Washingtoni jaoks on loodud isegi üks torni taoline mälestussammas ja see asub Washingtonis Valge maja taga. Enne Washingtoni oli USA pealinn Philadelphia. Kõik olulised ametiasutused toodi Philadelphiast Washingtoni.
Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Samuti vabanes Eesti kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Vabadussõja kaotuse puhul oleks Eesti pidanudki loobuma varem nimetatud kohtadest ning maksma tohutult suuri võlgu põhimõtteliselt mitte millegi eest. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda. Kui eestlased poleks Vabadussõda võitnud, oleks arvatavasti siiani need 38 tuhat eestlast Venemaal. Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu
Õõnesplokid Õõnesplokk Õõnesplokke kasutatakse peamiselt hoonete vundamentide, kande- ja vaheseinte, tulekindlate seinte ning müratõkete ladumiseks. Murtud plokkidest saadakse nii tugev kandekonstruktsioon kui ka omapärase faktuuriga välispind. Puhta vuugiga laotud sein on kena ja ei vaja lisaviimistlust. Soovi korral võib seina värvida. Plokkide õõnsustesse on mugav paigaldada elektrijuhtmeid ja kommunikatsioone. Täisplokk Poolplokk Sillusplokk Nurgaplokk Sarrusplokk Murtudplokk Murtus poolplokk Murtud nurgaplokk Columbia plokid on valmistatud portlandtsemendist, veest, sobivatest mineraalsetest täiteainetest koos või ilma lisanditeta vibropressimise meetodil ja aurutamisega kasutades USA firma COLUMBIA MACHINE INC. tehnoloogiat ja seadmeid. Kasutusala · Murtud poolplokid...
Tuuleturbiini tähtsamad parameetrid: labade arv: kolm laba on rootori balansseerimiseks ja tuuleju ning hrdetakistuse nullpunkti saavutamiseks sobivaim; labade pikkus: mida pikemad labad, seda suurem toimeala ja toodetava energia kogus; labade asukoht torni suhtes: peaaegu kik labad asetsevad vastutuult, et vältida müra tekitamist, kui laba möödub tornist. Iru soojuselektrijaam Iru SEJ on suuruselt kolmas elektrijaam Eestis: selle elektriline võimsus on 190 MW ja soojuslik võimsus 648 MW ning soojuslik võimsus koostootmisreziimis 398 MW. Viimastel aastatel on Iru SEJ põhikütuseks majanduslikel kaalutlustel kujunenud maagaas. Reservkütusena kasutatatakse rasket kütteõli. Iru SEJ kütab ning varustab sooja veega Tallinna Lasnamäe ja Kesklinna piirkonda (pool Tallinnast) ning Maardu linna. Iru SEJ on Eesti suurim soojatootja. Kuidas töötab soojuselektrijaam ?
Sõja võitis Inglismaa ja peale seda said inglased Kanada endale. Missisipist lääne poole jääv ala sai hispaanlaste omaks. Kui ameerika sai föderatiivseks riigiks, puhkes äge võitlus föderalistide ja vabariiklaste vahel, mille võitsid föderalistid. Selleks, et ameerika ei sattuks sõtta, kuulutati 22. mail 1793 USA neutraalseks ning parandati majandussuhted Suurbritanniaga ( Jay leping 1794 ). George Washington abiellus 1759. aastal Marthaga ja neil oli 2 last. George oli 190 cm ja kaalus 82 kilo ning 50 aastaselt oli ta nii tugev, et suutis kahurikuuli visata kaugemale kui keegi teine. Washington pandi USA pealinna nimeks kuna G.Washington oli ja on kõige tuntum Ameerika kindral ja president.G.Washingtoni jaoks on loodud isegi üks torni taoline mälestussammas ja see asub Washingtonis Valge maja taga. Enne Washingtoni oli USA pealinn Philadelphia. Kõik olulised ametiasutused toodi Philadelphiast Washingtoni.
Moodustuvad lümfotsüüdid Toimivad väikeste ja väga efektiivsete bioloogiliste filtritena, kus peetakse kinni ja hävitatakse haigustekitajad (antikehade moodustamine) Iga lümfisõlm või sõlmede kogumik on sõelaks kindlale kehaosale või organile Lümfisõlmed Mäletsejatel ja koeral esinevad lümfisõlmed tavaliselt üksikult Hobulastel ja inimeste rühmiti Lümfisõlmi on hobusel kuni 8000 (millest kuni 6000 käärsoolel), veisel 300, seal kuni 190 Kõige suuremad lümfisõlmed on veisel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lümfi ülesanne Transportida kudest ainevahetuse jääkprdukte ja üleliigset koevedelikku nn kõrvalteed kaudu vereringesse tagasi Organismi kaitse võõrvalkude tuvastamine ja antikehade süntees
siiani väga olulist rolli. • Itaalia, Prantsusmaal ja Hispaania on ka Euroopa suurimad tomatikasvatajad • Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Tomat tänapäeval • Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas • Põhja-Euroopa kliimas kasvatatakse peamiselt üheaastase kasvuhoone taimena • Euroopas kasvatatakse tomatit kokku umbes 400 000 hektaril • Tomatid kasvatakse Euroopas kõige rohkem Itaalias (110 000 ha) • USA-s viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril. • 2012. aastal toodeti maailmas kokku 161,8 miljonit tonni tomateid, tomatikasvatuse all oleva maa pindala Tomati kasvatamine Eestis • Tomat on väga valgusnõudlik. • Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi lühike kestus. • Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. • Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati
Louvre JH Ülevaade ● Ehitati 12. sajandil Philippe II kuningapaleena. ● 1682 viis Louis XIV kuningapalee Versailles'sse. Louvre jäi kasutusele peamiselt kuninglike kogude, sealhulgas antiikskulptuuride kogu säilitamise kohana. ● 1692 kolisid Louvre'isse Ilukirjaakadeemia ning Kuninglik Maalikunsti- ja Skulptuuriakadeemia. ● Prantsuse revolutsiooni ajal andis Rahvuskogu välja käsu, et Louvre'ist peab saama muuseum, kus näidatakse rahva meistriteoseid. ● Muuseumina avati osa paleest 10. augustil 1793. a. ● Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. Muuseumi kollektsioon 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda : 1. Vana-Egiptus 2. Lähis-Ida 3. Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma 4. islami kunst 5. skulptuurid 6. dekoratiivne kunst 7. maalid 8. trükised ja joonistused ...
Karl Suur Pippini järel sai Frangi kuningaks tema poeg Karl (valitses aastail 768-814), keda ajaloos tuntakse Karl Suure nime all. Karl veetis lõviosa oma pikast valitsusajast sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Juba valitsusaja algul tungis ta Itaaliasse, vallutas langobardide riigi ja sai nii ka Itaalia kuningaks. Üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Saksid olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Saksid kaitsesid vapralt oma vabadust ja esiisade usku. Korduvalt kihutasid nad vallutajad maalt välja ja ütlesid lahti väevõimuga peale sunnitud ristiusust. Alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Edukate vallutussõdade t...
3. Koplisuurus 0,4-0,5ha 4. rühmas kuni 30-50 vasikat 5. rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena 6. karjatada 6-8korda suve jooksul 7. 3-5 päeva ühes koplis 8. Kopleid 8-12 9. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad, kitsed 1. Kuival kasvukohal 2. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist 3. Karajatamisperiood 190 päeva 4. Pinda vaja 0,11-0.12 ha lamba kohta 5. Koplis 3-5 päeva 6. Grupi suurus piiramata 7. Rohi madal -13cm 8. Liigirikas rohi 9. 3-5t hektarile Hobused 1.võivad olla veistega ühes koplis 2. eraldi koplites 4-6 päeva ühes koplis 3. 1ha kohta 2-3 hobust 4. Karjatatakse vanemat rohtu 5
ZWIEBXSIPWVBSONXGYMMWOCXVKFUZXSEHKEGCCZGIABXHLTQDEGEKBTFGAHVVNKODR DTPATVTIHHWYHIJHSWVGSTXXKVTVJHQVOTVGKTVARIJTSGAIGFFJATIIEWJVHNRFHSWSDW KTWEOTWKKDLUPZFBILNXWGKTTRTQANXLGHGFKYWFSMULNFITXYXDUGCXLLZSRACDTP WXTXIXFLVWCJBHSRACZFUGYHMSEJLNTCDTPWOIITHSGSXGREQQOBTFLXAHAIKAJQYWSF MIWYTVKXWKZWIELYSTSMEZFFJUMXAYATVMJXFUNHSCWNWXHMEWNNOSYREQQXPXZHSS RRSLKXWUUETMNGTPJKXWSRAFVVFMYTXYXHGYISWKZFTXRXBXKAGIKHGWGIPVTXLGHL ZZMSYILVVTKZDJJMFQOCK Klassiski test: Sõne XYX kordub kuues kohas positsioonidel: 1, 190, 232, 631, 939, 1121. XYXXWYXXLTYAUCWRLWWIPPCXITEEPRMTSTSEJONNOSPPTHLKSYGHSTERSIMJRNPZVTHGS BSETSVOCXVKJKZXRXNSVKGPPBSYRDKZVSGZXGVMMSZILVLTDJXIILFJKCSKFTLOKEKXILU GIKKJSZYYJMTJKKIEFFATACSRYZKXVITYAUCECTXKKHWDXSLUUXYXISTVIILTXHPXKEJSTSF PMMWOGWVEKATIIIXXLXPXYXWLNTCUBXUUKIITXGACHIXFKUCXFKZFGLEPUDJKPPZSNFMI LRMBZGIMKFFCKHWVGXWLDVKAJEZDHFWJHKCHJHSONPXZMBARAQRDJKKCWVYTJUILVKX LUSSRGILNPXREQGLILVHYZKGWTTSFUIMTXYZOHXFHJNKCEHNNLKQVROJKUAHZXWEGNTI
Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige 1. Üldandmed Pealinn: Stockholm (kogu Stockholmi piirkonnas elab 2012.a lõpu seisuga 2,13 miljonit inimest; Pindala: 209,12 km²) Üldpindala: 449 964 km² Rahvaarv: 9,2 miljonit Rahaühik: kroon (kr) ELiga ühinemise aasta: 1995 Schengeni ala: Schengeni ala liige alates 1996 Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt 2. Geograafiline asend Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest ...
LOODUS Pinnamood: Praeguse pinnamoe on kujundanud peamiselt jääaeg. Enamus territooriumist on madal, kuni 200m. Maapind on valdavalt künklik. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestiku äär Haltiatunturi (1328 m) Põhjaosas paikneb MAANSELKA kõrgustik, keskosas SUOMENSELKÄ ja lõunaosas SALAPAUSSELKÄ. Botnia lahe ja Soome lahe 30-100 km laiusel alal paiknevad rannikumadalikud. SISEVEED Kokku on ligikaudu 190 000 järve. Enamus järvi on ühenduses jõgedega ja paljud moodustavad järvistuid. Suurimad järved on: SAIMA, PÄIJÄNNE, INARI. Enamus jõgesid paikneb lääneosas ja suubuvad Botnia lahte Jõed pole pikad. Pikimad jõed: KEMI, TORNIO KLIIMA Asub merelise ja mandrilise kliima üleminekualal Põhjaosas on lähispolaarne kliima, ülejäänud jäävad parasvöötmesse.
Brasiilia metsaseadus ja -poliitika Üldinfo · Pindala 8 515 767 km2 · Populatsioon 193 946 886 · Presidentaalne vabariik · SKT 2396 triljonit dollarit Metsainfo · Metsasus 62,4% (519 522 000 ha) · Põlismetsi sellest 91,7% · 1990-2010 vähenes metsasus keskmiselt 0,48% aastas. Kokku 9,6% (553 17 000 ha) · Peapuuliigid: Eucalyptus, Pinus, Acatia Toode Tulu (eurot) Küttepuu 38 620 590 Ümarpalk 190 811 604 Saeproduktid 148 277 835 Puusüsi 50 382 300 Paber 343 076 915 Metsasus hektarites 580000 570000 560000 550000 540000 530000 520000 510000 500000 490000 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 600000 500000 400000 300000 Avaliku sektori omanduses Privaatsektori omanduses 200000 100000
kõrgusel. Osoonikint- peamiselt stratosfääris, 15- 55 km kõrgusel paiknev kiht, mis sisaldab osooni (O3), mis neelab Päikeselt lähtuvat ultraviolettkiirgust. Meteoroloogia- teadusharu, mis tegeleb atmosfääri uurimisega. Atmosfäärikomponendid- 1) puhas ja kuiv õhk, 2) veeaur, 3) aerosoolid Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks läheb ja hapnik jääb vähemaks. Kliimat kujundavad astronoomilised ja geograafilised tegurid Mõisted: Põhjapöörijoon- kujuteldav paralleelpõhjapoolkeral (23,5 N), kus Päike on seniidis kord aastas, see on suvisel pööripäeval (20. või 21 juuni) Lõunapöörijoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5 S), kus Päike on seniidis
VEDURID 7 AMEERIKA VEDURID EESTIS 2003 a. tõi Eesti Raudtee 74 Nõukogude Liidus toodetud veduri asemele General Electricu vedurid 56 vedurit C36-7 on varustatud sama firma V-16 diiselmootoriga võimsusega 3600 HP * 18 vedurit C30-7A V-12 on varustatud diiselmootoriga võimsusega 3000 HP * Veduritel on mikroprotsessor-juhtimissüsteem BrightStar Veduri maksimaalne töömass on 190 tonni Veduri piirkiirus 112 km/h Selline vedur võib Eesti oludes vedada rongi kogumassiga kuni 4000 tonni Kaksikvedurina võib vedada kuni 8000 tonni *) USA-s kasutatava AAR (Ameerika Raudteede Assotsiatsioon) normide kohaselt on jõuallika veduri veo tarbeks minev võimsus ameerika hobujõududes (1 HP = 0,7457 kW) ja veduri maksimaalmass naeltes. Andrus MURUMAA AMEERIKA
Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju Kuusalu 83 25 190 206 1045 4577 7105 Harju Lauristini 83 27 226 201 1313 3948 2660 Harju Lenini nim. 83 30 160 252 1109 4343 5789 Harju Loksa 83 23 168 351 402 3700 990 Harju Rahva Voit 83 30 182 287 1194 4288 2248
5.toimingud 1.arvutatakse täiendavad reserv (90*10 =9( 2.Sularaha jääk (90-9=81) Varad kohustused 1.toimingud Pangahoius 100 Sularaha 100 Pangahoius 100 2.toimingud Sularaha 90 Reserv 10 Kokku 100 Kokku 100 3.toimingud Sularaha 0 Panga hoius 100 Laen 90 Reserv 10 Kokku 100 Kokku 100 4.Toimingud Sularaha 90 Pangahoius 100 Reserv 10 Uus hoius 90 Laen 90 Kokku 190 Kokku 190 5.toimingud Sularaha 81 Pangahoius 190 Reserv 19 Laen 90 Kokku 190 Kokku 190 Bilanss Sularaha 0 Pangahoius 1000 Reserv 100 Laen 900 Kokku 1000 Kokku 1000 Teades hoiuste suurust ja kohustusliku reservi määra , võib anda hinnangu raha pakkumisele, mis väljendub raha kasvukordajas ehk rahakordajas. Rahakordaja (m) on kohustusliku reservi (r) pöördväärtus (m=1/r)
alla või üle 0.8% ei lagune ja jääb toatemperatuuril ka austeniidiks Score: 1,5/1,5 19. Milline on ferriidi kõvadus Brinelli ühikutes Student Response Feedback A. 10...30 HB Student Response Feedback B. 750...820 HB C. 190...230 HB D. 50...90 HB Score: 1,5/1,5 20. Milline on liblelise perliidi kõvadus Brinelli ühikutes Student Response Feedback A. 50...90 HB B. 10...30 HB C. 750...820 HB D. 190...230 HB
Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 Err:508 65277 Kogus ja maksumus sortide lõikes Data Sort Sum - Kogus Sum - Maksumus 1 188 #VALUE! 2 93 #VALUE! 3 190 #VALUE! 4 191 #VALUE! 5 102 #VALUE! Total Result 764 #VALUE! Sort Liik Sum - Kogus 1 188 haab 20 kask 38 12 kuusk 68 10 saar 33 vaher 29 8 2 93
keha mass s v jõud mõõtm ed [g] [kg/m3] Survel [mm] Pikkus Laius Kõrgus Õhus Vees Üksik Kesk [kN] Üksik Kesk 1 100 100 100 2396,6 1380,2 2358 175 17,5 188 2 100 100 100 2410,2 1391,2 2365 2360 165 16,5 17,7 3 100 100 100 2349,8 1352,4 2356 190 19 1 100 100 100 2371,4 1360,0 2345 225 22,5 189 2 100 100 100 2379,4 1368,4 2354 2353 225 22,5 22,5 3 100 100 100 2385,0 1375,2 2362 225 22,5 1 100 100 100 2272,4 1308,0 2356 310 31 190 2 100 100 100 2352,0 1351,2 2350 2354 330 33 32,0
juuli õhtul hakkasid vaherahu läbirääkimised, mis seekord õnnestusid. 3. juulil kell 03:30 sõlmiti vaherahu tingimused, et sakslased tõmbuvad tagasi Lielupe taha ja eestlased lõpetavad pealetungi. Kõige otsustavam lahing toimus Võnnu all 23. juunil, kus Eesti-Läti väed purustasid Saksaväed. Seda päeva tähistatakse Eestis (ametlikult alles 1935. aastast) Võidupühana. Sõja lõpuks sai Läti tagasi oma iseseisvuse. Sõjas sõdis Eesti-Läti poolel 6200 meest 190 kuulipilduja, 50 suurtüki ja 2 soomusrongiga ning Saksavägede poolel 5200 meest 310 kuulipilduja, 50 suurtüki, 12 miinipilduja ja 1 soomusrongiga. Lisaks kasutasid sakslased ka lennuväge. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus suvel ja sügisel 1919 Venemaa ja Läti pinnal. Suuresti toimus see koostöös Judenitsi juhitud Loodearmeega. Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele. Novembris ja detsembris 1919 toimusid Narva rindel Vabadussõja ägedaimad lahingud
U Uk (arv) = I 12 k R2 k = -330 Rk - 330 R - 108900 Rk + 2 R k ' = U 2 k - C Nimikarakteristiku sirge Un()=C*, mille järgi C = 0,0395 Koormamata anduri viga koos laiendmääramatusega v±U(v) v ± U(v) 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 -0,1 -10 40 90 140 190 240 290 340 -0,2 -0,3 -0,4 -0,5 -0,6 Koormamata anduri viga katseandmetest 4 k 0,0000 -20 -0,1000 30 80 130 180 230 280 330 -0,2000 -0,3000 -0,4000 -0,5000 -0,6000 -0,7000 -0,8000 -0,9000 Koormamata anduri viga arvutuslikult k' 0,90000 0,80000 0,70000 0,60000
Georg Wilhelm Friedrich Hegel Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770- 1831) saksa filosoof objektiivne idealist saksa klassikalise filosoofia esindaja Elulugu sündis 27. augustil 1770 Stuttgardis ei olnud nooruses imelaps; arenes aeglaselt oli erakordselt viljakas kirjutaja aastal 1811 abiellus 20- aastase Marie von Tucheriga, kellega tal oli kaks poega eluõhtuks tõusis Saksamaa valitsevaks vaimutegelaseks suri 14. novembril 1831. a Berliinis Hariduskäik kolmeaastasena saadeti "saksa kooli" viieaastasena saadeti ladina kooli alates 1777. a õppis gümnaasiumis 1788. a astus teoloogilisse õppeasutusse Tübinger Stift teoloogiat ja filosoofiat õppima Karjäär 1793 koduõpetajaks Bernis, 1797-1800 Frankfurdis Maini ääres 1801- 1805 Jenas eradotsent, alates 1805 erakorraline filosoofiaprofessor ajalehe Bamberger Zeitung toimetaja 1808- 1816 Nürnbergis gümnaasiumidirektor alates 1816 professor ...
Füüsika laboratoorne töö nr 1 Alalisvoolu ahel Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 ALALISVOOLU AHEL 1. Tööeesmärk Potentsiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2. Töövahendid Alalisvooluahela stend, milliampermeeter, voltmeeter. 3. Töö teoreetilised alused Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist latud juhti 1 ja 2 potentsiaalide 1 ja 2 (joon.1). Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool. Laengute ülekandmise tulemusena potentsiaalid ühtlustuvad, väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. joon.1 Voolu säilitamiseks oleks vaja erimägilised laengus jälle üksteisest...
Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosa. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda.
Mulla lõimis, klassifikatsioon, sõrmeproov. Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Eestis on kasutusel nn. Katsinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on füüsikalise savi sisaldus mullas. Kerged mullad: l, sl Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls Rasked mullad: ls3, s Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. Savi 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. Raske liivsavi rõngasse keeramisel nöör praguneb. Keskmine liivsavi nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. Kerge liivsavi rõngasse keeramise...
ü katkenud m m e e t r Tabel 3. Sümmeetriline induktiivkoormus. Mõõdet Arvutatud ud U Uf I Pf P S Q cos V V A W W V*A var 145 85 2,5 190 570 627,8 273,2 0,9 25,8 Kasutatud valemid: Hinnang Tutvusime tarbijate tähtlülitusega sümmeetrilisel ja ebasümmeetrilisel valgustuskoormusel nelja- ning kolmejuhtmelises võrgus. Kõik tulemused vastavad teoreetilistele alustele. Mõõtmistes võib olla väikseid vigu, mis tulevad silma ebatäpsusest ja ümardamisest. Kontrollküsimused 1. Milline on meie vabariigi madalpingevõrgu juhtmete arv ning kuidas neid juhtmeid nimetatakse ja tähistatakse?
S/m 3 195 400 3,5 152 Elektrijuhtivus , 4 141 300 4,5 150 5 166 200 5,5 190 6 215 100 6,5 242 7 266 0 7,5 292 0 1 2 3 4 8 317 8,5 343 9 371 Tugeva happe ekvivalentpunkt: (3
RAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE RAHVAARVU KASVU MUUTUSED (Kasvuprotsendi muutus) AASTASE JUURDEKASVU MUUTUSED MAAILMA RAHVAARV 3. nov 2009 kl 15:20 31. okt 2011 6 794 665 116 7 000 000 000 3. nov 2009 kl 22:36 19. nov 2012 kl 00:35 6 794 728 986 7 079 843 532 8. nov 2010 kl 23:32 19. nov 2012 kl 12:35 6 880 302 936 7 079 948 190 9. nov 2010 kl 00:22 26. nov 2013 kl 8.15 6 880 310 231 7 126 749 108 RAHVAARVU MUUTUSED AJAS Sünnid Surmad Loomulik iive Aastas 139,558,000 56,611,000 82,947,000 Päevas 382,351 155,099 227,252 Minutis 266 108 158 http://www.worldometers.info/world-population/ ARENENUD RIIGID ARENGUMAAD
Hakati taaselustama kreeka keelt ning ladina keele õppimine tehti kõigis õppeasutustes kohustuslikuks. Karli ettekujutuse järgi pidid piiskopid avama oma piiskopkondades üha uusi koole ja võtma vastu sinna kõik soovijad, olenemata seisusest. Ka Karl ise tegeles teadustega suure armastusega, oma ala meistreid hindas ta väga ning tõstis nad au sisse, eriti paelus teda astronoomia. Oma nime ei saanud Karl Suur mitte tema riigi suuruse, vaid suure kasvu tõttu. Oma 190 cm pikkuse koguga paistis ta teiste keskaja inimeste seas väga silma. Täies sõjavarustuses, mõõk käes, kroon lokkis heledate juustega peas, jättis keiser majesteetliku ja isegi hirmuäratava mulje. Karl Suur oli lausa halastamatu. Tal ei olnud mingeid kõhklusi vastastest jagusaamisel, isegi kui need olid tema enda sugulased. Vennapojad kadusid salapärastel põhjustel pärast konflikti temaga. Kuid eks oma võimu säilitamisel ei hoidnud teda miski tagasi.
Kujutage ka joonisel uus situatsioon (1 punkt). 4. Tootmiskulu sõltuvus toodangukogusest on toodud järgmises tabelis. Täitke tabel lõpuni (2 punkti). Kogus 1 2 3 4 5 6 Tootmiskulu 100 190 300 420 550 720 Piirkulu 100 Tükikulu Tabeli ridade leidmisel kasutasin seoseid (2 punkti): Turuhinna 130 korral on ettevõtte optimaalne tootmismaht Piirkulu = ........
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: 3 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: MATB21 Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: E. Kimmari 03.05.2015 03.05.2015 Töö eesmärk ja ülesanded: Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Enamikule variantidest on välja pakutud 2 keevitusviisi. Lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt teguritest valitakse kõige otstarbekam...
0-2 0-2 5 5...14 MHz 10 240 87,2 18 41,8 10,1 9,87 ∙ 1 45,4 2,02 1,76 ∙ 1 0-2 0-1 6 12...30 MHz 20 190 138,7 22 93,5 8,1 1,23 ∙ 1 45,2 2,01 4,37 ∙ 1 0-1 0-1 Elektroodi läbimõõt d = 50mm 2 d Elektroodi pindala π∙ =1,96 ∙ 10−3 m2 2 Dielektriku paksus h = 0,77mm 5. Arvutuskäik
aastast alates sõjandust ja teenis 1750ndail aastail maakaitseväes. Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri seitsmeteistaastase sõja ajal. Toona arenes konflikt Ameerika kolooniate ja Inglismaa vahel. See kulmineerus Vabadussõjaga, mille ameeriklased hiljem Washingtoni juhtimise all võitsid. Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks. George Washington abiellus 1759. Aastal lesest Martha Dandridge Custis’iga, neile sündis 2 last. George, kes oli 190 cm ja kaalus 82 kilo oli 50 aastaselt nii tugev, et suutis kahurikuuli visata kaugemale kui keegi teine. Äsjaabiellunud paar kolis Mount Vernon’i elama. 15. juunil 1775 valiti ta ülestõusnud asumaade relvajõudude ülemjuhatajaks. 1775-1783 toimus Iseseisvussõda Põhja-Ameerikas. G. Washington kuulus Virginia seadusandlikku kotta ja esindas Virginiat I ja II kontinentaal kongressil. Suurbritannia ja Ameerika kolonistide sõja puhkedes oli Washington üsna
Maailma keelte iseseisev töö Arapaho keel Põhja-Ameerika üheks suurimaks keeleliseks liiduks on algonkini(Algonquian, Algonkian) keelkond. See hõlmab peaaegu et tervet Ida- ka Kesk-Kanadat, The Great Lakes regiooni, mis võtab enda alla nii Ameerika Ühendriike kui ka Kanadat, ning USA Atlandi ranniku põhja-osa. Algonkini keelkonna kõnelejaid on maailmas üle 190 tuhande, kusjuures Ameerika Ühendriikides see arv langeb, Kanadas aga järjekindlalt tõuseb. Algonkini keelkonda kuulub 43 keelt ning keelkond jaguneb omakorda 10 haruks, millest üks on arapaho keele haru, mille hulka kuulub selline keel nagu arapaho. (Wikipedia. Algonquian languages 2016). On olemas kaks arapaho n-ö gruppi Põhja-Arapaho (Wyoming) ning Lõuna-Arapaho (Oklahoma). Põhiline arapaho indiaanlaste reservatsioon on Wind-Riveri kaitseala Wyomingi osariigis
Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172 66 54 42 1 4 Eesti M 183 73 54,5 44 4 Eesti M 185 72 56 44 1 4 Eesti M 187 94 59 46 1 3 Eesti M 183 83 56 43 3 3 Eesti M 190 102 59 46 1 3 Eesti M 173 58 55,5 42,5 1 3 Eesti N 157 63 55,5 38 1 4 Eesti M 180 80 56 43 2 3 Eesti M 180 84 60 43 1 3 Eesti M 175 87 54 45 3 3 Eesti M 181 81 55 43 2 3
(100 000 -- 7513) : 2.73554 = 33 809. Rentniku rendimaksete graafik Kuupäev Rendimakse Intressikulu Kohustise Kohustise jääk tasumine i = 10 % vähenemine 01. 01. 2005. a. 33 809 33 809 66 191 31. 12. 2005. a. 6619 01. 01. 2006. a. 33 809 27 190 39 001 31. 12. 2006. a. 3900 01. 01. 2007. a. 33 809 29 909 9 092 31. 12. 2007. a. 908 10 000 Kokku 101 427 11 427 90 000 Rentniku raamatupidamiskanded on järgmised. Renditud tõstuki kapitaliseerimine ja esimese rendimakse tasumine 01. 01. 2005. a.: D: renditud tõstuk (soetusmaksumuses) 100 000
Kas tegemist on tavalisest kasutamisest tingitud väärtuse vähenemisega, mida VÕS § 189 lg 4 järgi tagasitäitmisel ei arvesta? - peegli kahjustumine ei tulnud K-st ja puuduvad VÕS § 189 lg 5 asjaolud. Seega ei saa ostjale ette heita hoolduskohustuse rikkumist b. Mõlkimine (pärast taganemist) i. Ei ole korrapärase kasutamise tulemuse tekkinud. Kas kohaldamisele kuulub VÕS § 190 lg 1 p 3? Oma asjades hoolsus tähendab kerge hooletuse lubatavust, kuid mitte rasket hooletust ja tahtlust - VÕS § 190 lg 3 ei kuulu kohaldamisele, sest ostja on lepingust taganenud ja talle kohalduvad rangemad hooldusnõuded. VÕS § 189 lg 5 (auto üleandmise võimalikkuse tagamine) Taganemisel peab võtma kasutuse mõistlikud
Tema osalus on 2,5%. Kõrgeim koht on Tornimägi Kõpu ps (68 m). Soostumus on 9,6%. Hiiumaa asukoht Eesti suhtes ja Hiiumaa maakonnad Maastiku eripära Hiiu saar on rombja kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühenudsega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar (u 42 km2). Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar (u 98 km2). Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks (u 190 km2). Ümber 310 km pikkuse rannajoone Hiiu saare asub ligi 230 väikest ja madalat saart. Hiiumaa kõrval asub Kassari saar. Hiiu ja Kassari saare vahele jääb vaevalt ühe meetri sügavune, laguuniks muutunud veekogu. Hari kurgus e väinas (10-13 km ) asuvaates saartes on suuremad Vohilaid (3,9km2) ja Heinlaid (1,6 km2). Kirdes, teisel pool Hari kurku asub Väinamere põhjapiiril Vormsi saar (92,9 km2; rannajoon 109 km ). Saaremaa ja Hiiu saare vahel on Soela Väin (u 5,4 km) mis on
katusekatte materjali valik. Üha enam kasutatakse taas roo- ja puitkatust just nende taastuva toormaterjali poolest. Paraku inimesed on erinevad ja kõigile ei ole meelepärane ökonoomne elustiil. Nendele on valik üsnagi kirev. Üheks valikuks on kivipuistega teraskatus, mis on eelnevalt referaadis välja toodud. Kõnealune materjal on kvaliteetne, nägusa väljanägemisega, lihtne paigaldada ning korrektselt paigaldatud katuse eluiga on kuni 190 aastat. Olgu materjalid erineva koostise, päritolu või hinnaga, neil kõigil on sama eesmärk pakkuda inimesele peavarju ja kindlustunnet ning kvaliteetse katuse pealt kokku hoida poleks tark tegu. 6. KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.heakatus.ee/katus/index.php?id=22 · http://www.katuseportaal.ee/rookatus.htm · http://www.katuseportaal.ee/puit.htm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
