Eduard Vilde Elulugu Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe "Virulane" toimetuses, 1887 1890 ajalehe "Postimees" toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas "Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte "Virmaline", 1898 1901 töötas Tallinnas "Eesti Postimehe" juures, 19011904 Tallinnas ajalehe "Teataja" ja 19041905 Tartus ajalehe "Uudised" toimetuses. 1905. aasta lõpul pidi Vilde minema revolutsioonilise tegevuse tõttu maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Vee...
Maal on must-valges toonis ning pildil on näha kahte meest, kellel on kaks silmatera ühes ainsas silmas. Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) on realistliku kunstivoolu esindaja Eestis. Ta on eesti graafikja kujur. E.Wiiralt sündis 20. märtsil 1898. aastal Peterburi kubermangus ning suri 8. jaanuaril 1954. aastal Pariisis. Tema teine väga tuntud kunstiteos on ,,Põrgu". ,,Abtsindijoojad" on valminud kunstniku loominguliste muutuste perioodil. Tegelesteks on kaks joobunud meest, kellel on kahestunud silmatera. E.Wiiralt on kasutanud pinnatöötluses nii uuritsat kui ka ruletti. Rulett võimaldas tänu peenetähnilisele faktuurile tundlikku vormikäsitlust
Portreed mängivad olulist rolli kunstniku loomingus, eriti tema varajasel loomeperioodil. Nende aastate jooksul, mil Nolde kunsti laagerdus, oli ta rikastatanud uuenduslikku jõudu, mis inspireeris hiljem kunstnike. (20 saj) 21. aastasena kolis ta Müncheni. Tema töö oli seotud nikerdamisega ehk siis kaunistas mööblile liiste. Ta õpetas käsitööd kuus aastat. Sveitsis hakkas ta maalima konservatiivses stiilis maale. Ta hakkas 31. aastaselt õppima kunstiõpetust täiskohaga. Kunst viis 1898 aastal ta tagasi Müncheni ja korraks Pariisis ja Kopenhaagenisse, kus ta avastas Vincenti ja Van Gogh kunsti. Aastal 1906 arendas ta ekspressionistlikkus stiilis maali millega teenis ta liikmelisues Die Brücke rühmitusse ja hiljem "New Secession" Berliinis. Ta läks tagasi Schleswigi 1909-1912aastal, et maalida religioossetel teemadel ja Kristuse elu. Kui ta pensioni ikka jõudis pühendas ta oma töö talus. Töö oli salalik
Albert Kivikas Albert Kivikas Sündis 18. jaanuar 1898 Suure-Jaanis Suri 19. mai 1978 Lundis, Rootsis Eesti kirjanik ja ajakirjanik Tänapäeval tuntud eelkõige Vabadussõja- teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Nooruses avaldas Kivikas oma teoseid ka varjunimede A. Pedajas ja Mart Karus all Haridus 1907 Reegoldi vallakool 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Töö 1922 Berliinis ajakirja Odamees toimetaja 1931–1934 Eesti Päevalehe toimetuses 1935–1938 juhatas ajalehe Uus Eesti kultuuriosakonda Saksa okupatsiooni ajal 1941– 1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Elu välismaal Albert Kivikas lahkus koos perekonnaga Eestist aprillis 1944 Algul töötas ta tee-ehitusel ja turbarabas, seejärel Rydali puuvillariide tehases aastani 1949 Seejärel kolis ta Lundi, kus...
23.02.1874 Pärnumaa, Tahkuranna v – 18.01.1956 Kalinini oblast Eesti 20. sajandi esimese poole olulisemaid riigimehi, üks Eesti Vabariigile alusepanijatest, 1934–1940 autoritaarne valitseja Lõpetas 1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Kuni 1917 töötas vandeadvokaadi abina, Tallinna linnanõunikuna ja linnapea abina, ajalehetoimetajana. Osales 1905. a revolutsioonis, mille järel viibis 1905– 1909 arreteerimise eest maapaos Šveitsis ja Soomes. 1910–1911 viibis revolutsioonist osavõtu eest vanglas. Pärast Vene Veebruarirevolutsiooni 1917. a kujunes üheks juhtivamaks eesti rahvuslikuks poliitikuks. 1917 osales
Kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker Kodanikunimi aastast 1924 Marie Adson Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" Kaks õde Kaks venda Pildid Underi Vanemad Kooliõpetaja Friedrich Under Leena Under(sündinud Kerner) Vanemad olid hiidlased Vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Underi kohta 4-aastaselt õppis lugema 14-aastaselt hakkas luuletama Esimesed luuletused saksa keelsed 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses Õpingud 1893 1898 Cornelia Niclaseni saksa tütarlaste erakoolis 1891 1900 Tallinnas saksa tütarlastekoolis. Läbis lasteaednike kursused Töö 1901 1902 töötas ajalehe ,,Teataja" toimetuses Töötas Risti mõisas lastepreilina Alates 1906 kutseline kirjanik, peamiselt Tallinnas Underi luule on ilmunud Vene keeles Saksa keeles Esperanto keeles Inglise keeles Prantsuse keeles Rootsi keeles Soome keeles Itaalia keeles Marie esimene abielu
Marie Under Egle Erik 2015 Marie Under 27th march 1883 - 25th september 1980 Leena Under (1854-1934) Friedrich (Priidu) Under (1880-1932?) Evangeline (1880-1932?), Gottfried (1881-1882), Berta(1885-1974), Christfried (1887-1934) Marie Under at the age of 4: learnt how to read at the age of 14: started writing poetry 1887-1892 attended “pre-school” on Väike- Roosikrantsi street 1893-1898 attended Cornelia Niclasen’s private middle school for young girls failed to receive her diploma (due to financial issues) After graduation got her kindergarten teacher’s license worked at Risti estate, where she looked after children wrote poetry in her spare time 1902 married to Carl Eduard Friedrich Hacker(1878-1948) -> moved to Kutšino, Moskva suburb Dagmar (1902-1994) Hedda (1905-1988) Hedda’s godfather- painter Ants Laikmaa 2nd august 1904 - “Postimees” published M. Under’s first poem “How … happened” (pseudonym Mutti) 1906 ->...
POEEM JA DRAAMA Koostaja: Hanna-Stiina Kortin POEEM • rangete žanritunnusteta pikk lüürilise või eepilise sisuga jutustav luuleteos • sisulise haardeulatuse poolest väiksem kui eepos • vormi poolest suhteliselt vaba • pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süžee • poeemi õitseng oli romantismis, mil tuli esile subjektiivne ja lüüriline käsitlusviis • romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordus ning tavaliselt on nad esitatud arengus • terminit kasutatakse ka muusikas, nt sümfooniline poeem • poeemi sündmustikus kujutatakse kõige pingelisemaid momente • Selle lüroeepilise žanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem • proosaga võrreldes punktiirsem, tegevusaega ja -kohta üksikasjalikult ei kirjeldata • lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus • lüürilist poeemi iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minima...
19. sajandi lõpp Mõisted. Postimpressionism. "Ismid" 19. sajandi lõpul... Postimpressionism Neoimpressionism, puäntillism, divisjonism Sümbolism Modernism Avangardism Postimpressionism Termini autoriks kriitik Roger Fry 1910. Postimpressionismi all vaadeldakse kunstnike loomingut, kelle loomingus on olnud impressionistlik periood, kuid kes on impressionistlikke põhimõtteid isikupäraselt edasi arendanud. Vincent van Gogh (1853-1890) Hollandi päritolu, õppinud teoloogiat ja tegutsenud jutlustajana Kunstis autodidakt Esimesel loomeperioodil tume koloriit, sotsiaalsed teemad 1880ndate keskel Pariisi viibides tutvus moodsa kunsti ja kunstnikega Vincent van Gogh, "Kartulisööjad" (1885) Vincent van Gogh, "Päevalilled" (1888) Vincent van Gogh Alates 1888 asus Arles´i, kus lõi suurema osa loomingust Provance´i maastikud, linnavaated, korduvad motiivid...
Born: February 23rd, 1874 (Tahkuranna Parish) Died: January 18th, 1956 (Kalninin, Russia) Lawyer (University of Tartu) First president of Republic of Estonia Päts was born in Tahkuranna Parish to a family of Jakob Päts and Olga Tumanova. He started learning in local school. Continued in Riga's seminar and then went to Pärnu's Gymnasium. He graduated in Tartu University In 1898, Päts graduated from the faculty of Law of Tartu University. From 1901 to 1905 he worked as an editor in newspaper "Teataja". Päts had to escape from Estonia, because he was found guilty for rebellious activity. Päts lived in Finland and Switzerland and returned to Estonia in 1909, when he had to serve nine months in St. Petersburg's prison. Päts was a member of the Salvation Committee that issued the Estonian Declaration of Independence on 24 February 1918
Tsehhov jäi Taganrongi ülikooli ja kauplusesse tööle. Teenitud raha saatis ta perele Moskvasse. Kuna sellest rahast jäi väheks, otsustas Tsehhov kirjutama hakata. Autorinimeks oli Tsehhonte. 1890. reis Sahhalini saarele, kus vaatleb sunnitööliste elu, et sellest raamat kirjutada. Reis süvendab aga tema tuberkuloosi. Valmib jutustus "Sahhalini saar". 1892. ostab Melihhovo mõisa, elab seal. Olukorra sunnil jätkab arstina, ravib koolerat. 1892 - 1898 loomingu viljakaim aeg Melihhovos. Tuberkuloos süveneb, läheb Jaltasse, et kliimat vahetada. Talle aga ei meeldi, et on eemal Moskva teatrist. 1901 abiellub Kunstiteatri näitleja Olga Knipperiga. 1804 kevadel sõidab Saksamaale ravile, kuid arstide ponnistused ei aita ja ta sureb. Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule. Oma loomingus kujutab ta väikest inimest ehk madalat inimest. Seda iseloomustab neis olev pugejalikkus. Lastest kirjutab vähe aga mõjusalt
A. H. TAMMSAARE Elu ja looming Lapsepõlv ja koolitee Tammsaare sündis 30. jaanuaril (vana kalendri järgi 18. jaanuaril) 1878 Põhja-Tammsaare talus 10-lapselises taluperes. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni (neiupõlvenimega Backhoff) neljas laps. Tal olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem, 1888. aastal asus ta õppima Prümli vallakooli. Aastatel 1892–1894 ja 1896–1897 Väike-Maarja kihelkonna koolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm, kes pani rõhku õpilaste loomingule väljendusoskusele. Seal alustas Tammsaare ka ise luuletuste kirjutamist. Peale selle õpetati kihelkonnakoolis muusikat; koolist sai Tammsaare ka algoskuse viiulimängus. Gümnaasiumi – ja ülikooliaastad 1898 – 1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja...
The Adventures of Sherlock Holmes By Arthur Conan Doyle Sveta Kostina Arthur Conan Doyle was born in Edinburgh on 22nd May 1859. he studied medicine at the University of Edinburgh medical practice at Bush Villas in Elm Grove, Southsea good at sport two wives: Louisa (or Louise) Hawkins and Jean Elizabeth Leckie five childrens: two with his first wife and three with his second wife studied the eye in Vienna; practice as an ophthalmologist died of his heart attack, aged 71, on 7th July 1930 Arthur Conan Doyle Bibliography A Study in Scarlet (1887) The Sign of Four (1890) The Adventures of Sherlock Holmes (1892) The Memoirs of Sherlock Holmes (1894) The Hound of the Baskervilles (1902) The Return of Sherlock Holmes (1904) The Valley of Fear (1915) His Last Bow (1917) The Case-Book of Sherlock Holmes (19...
Eesti kunstiajalugu: Eduard Viiralt, Ants Laikmaa, Kristjan Raud ja Paul Raud. EDUARD VIIRALT 1898-1954 Sündinud Peterburi kubermangus Gubanitsa külas. Vanemad läksid Venemaale mõisateenijateks. Seal sündiski Eduard ning hiljem veel kaks poega. Esmase hariduse sai E.Viiralt kohalikus Kalitino külakoolis. 1909. a. tuli perekond Eestisse tagasi. Nad läksid Järvamaale Koeru kihelkonda Varangu mõisa mõisatöölisteks. Eduardi vanemad soovisid oma lastele sama head haridust kui mõisnike lastel. Esialgu pandi Eduard Koeru Haridusseltsi kooli, hiljem aga Saksa Erakooli. E.Viiralt oskas eesti, vene ja saksa keelt. Vanemad tahtsid, et temast saaks korralik kantseleiametnik, ent noorel Eduardil ilmnes juba varakult huvi joonistamise vastu. 1915. a. läks ta Tallinna Kunstitööstuskooli, õpetajaks oli seal Nikolai Triik. Paraku kujunes Viiralti õppimine seal problemaatiliseks: puhkes revolutsioon, Saksa okupatsioon jms. Tema õpingud katkesid. Alles ...
EDUARD WIIRALT (20.03.1898 – 08.01.1954) ERLE MAIDO EDUARD WIIRALT (20.märts 1898 Peterburi kubermang – 08. jaanuar 1954 Pariis) oli Eesti graafik „Lamav tiiger“ LAPSEPÕLV • E. Wiiralt sündis 20.märts 1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo kreisis Gubanitsa vallas. • Isa Anton Wiiralt ja ema Sophie-Elisabeth Wiiralt olid Robidetsi mõisa mõisateenijad. • Eduard ja tema vennad Oskar ja August käisid Kalitino külas kohalikus algkoolis. • 1909. a asus perekond Järvamaale, kus isa sai valitseja koha parun von Schillingile kuuluvas Varangu mõisas. LAPSEPÕL V • Poisid õppisid algul Koeru haridusseltsi koolis. • Koolis märgati Eduardi kunstihuvi. • 1913
tehiskeskkond. Osalt on tema visioonid hiljem ka teostunud. Giacomo Ballat peetakse futurismi eestvedajaks kunstis ja tema töid tuuakse tihti futurismi näiteks. Ta sündis Itaalias 1871. aastal keemiku perre. Peale isa surma asus ta tööle kivitrükipoodi, mis pani aluse tema kunstihuvile. Peale Turini ülikooli lõpetamist kolis Balla Rooma, kust ta abiellus. Aastaid tegeles ta Roomas karikatuuride ja illustratsioonide joonistamisega ning tegi ka portreesid. 1898. aastal oli Veneetsias tema esimene näitus ning järgnevatel aastatel käis see näitus mööda erinevaid linnu, nagu näiteks Berliin, München ja Rotterdam. Giacomo Ballat mõjutas suuresti Marinetti, nii et Balla hakkas ka futuristlike teoseid looma. Ta võttis oma eesmärgiks kujutada valguse levimist, liikumist ja kiirust. 1910. aastal hakkas Balla disainima mööblit ning riideid. Esimese maailmasõja ajal oli Balla ateljee
■ Bloki vanaisa oli kuulus Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov ■ Isa hülgas pere pärast Aleksandri sündi, nii et ta kasvas üles ema kirjanikke ja tõlkijaid täis boheemlastest suguvõsas ■ Elas suviti vanaisa mõisas Moskva lähedal. Nende naabriks oli tuntud keemik Dmirti Mendelev, kelle tütrega Blok väga lähedane oli ■ Kirjutas esimesed luuletused 5-aastaselt. Esimene avaldatud tõsine teos on kirjutatud 18-aastaselt Varajane elu ■ Astus 1898. aastal Peterburi ülikooli juurat õppima ■ 1901. aastal vahetas ta eriala juuralt vene keele filoloogiale ■ Abiellus 1903. Aastal Ljubov Mendelejevaga ■ Avaldas 1904. aastal „Стихи о прекрасной даме“, mille pühendas oma naisele ning mis oli koheselt ka edukas ■ Lõpetas ülikooli 1906.aastal juba tunnustatud luuletajana Hilisem elu ■ Kirjutas näitekirjandust ja tegeles lavastamisega ■ Ühines 1916.aastal Kommunistliku Parteiga ja läks
Ühiskond ja kultuur 19. sajandil Esimesele oopiumisõjale järgnenud Hiina taasavamine Euroopa kaubandusele ja kultuurile mõjutas oluliselt Hiina ühiskonna arengut 19. sajandil. Hakkas arenema ulatuslik edumeelne liikumine nn uue teaduse eest- võtta omaks maailma tsivilisatsiooni saavutused, õppida tundma võõrkeeli ning Euroopa loodusteadusi ja tehnikat, võideldi iganenud eksamite süsteemi vastu. Algas Hiina kultuurielu aeglane moderniseerimine. 1961. aastal avati diplomaatide kool. 1898. aastal pandi alus Pekingi ülikoolile, mis oli esimene tänapäevane kõrgkool Hiinas. Hakkasid ilmuma esimesed uut laadi ajalehed ja ajakirjad, Euroopa keelest tõlgiti rohkesti ilukirjandust, õpikuid jm. Tuli kasutusele kirjakeel baihua. Euroopas ja Ameerikas hinnati kõrgelt Hiina portselani, lakitud ja emailitud tarbeesemeid, siidimaali jm. Hiina ühiskondlik ja kultuuriline emantsipatsioon jätkus aeglaselt.
Olga, isa nimi oli Jakob. Kohalikud inimesed räägivad, et ema pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õpingud Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu gümnaasiumis. 1894 1898 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille ta lõpetas õigusteadus kandidaadi kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Ajaleht "Teataja" 1900. aastal Tallinnasse jõudes hakkas Päts tegutsema advokatuuri alal J. Poska abilisena. See aga ei rahuldanud teda eriti ja ta hakkas hoopis plaanitsema ühe uue ajalehe "Teataja" asutamist Tallinnas. Tartus oli juba J
EDUARD VIIRALT REFERAAT TALLINN 2010 Elulugu Eduard Viiralt (Wiiralt) sündis Robidetsi mõisas, 20. märtsil 1898.a, mõisateenijate pojana. Viiraldi perekond tuli Eestisse 1909.a, asudes elama Koeru valda Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunsti Kooli. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1924). Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, näiteks usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid.
Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest abielust lapsi ei sündinud. Aastast 1866 oli vabakutseline kirjanik. Aastal 1888 armus Zola Jeanne Rozerot'sse, kes oli siis 20-aastane. Neil oli kaks last. Mitmeid kordi taotles Émile Zola enda vastuvõtmist Prantsuse Akadeemiasse, kuid tulutult. Aastal 1898 kirjutas ta Prantsuse vabariigi presidendile Félix Faure'ile avaliku kirja "Mina süüdistan" (J'accuse), millega sekkus Dreyfusi afääri ning pidi seejärel aasta aega elama paguluses Inglismaal. Kirjas ta kritiseeris juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud. Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis suitsumürgituse tagajärjel
Kristi Väljur 9a MARIE UNDER Marie Under sündis 27. Märtsil 1883. aastal Tallinnas. Marie vanemad kolisid just enne tema sündi Tallinnasse. Marie Under hakkas lugema 4 aastaselt ja luuletama 14 aastaselt. 1893-1898. aastatel käis Marie saksa keelses tütarlaste elamentaarkoolis. Under õppis klaverimängu ja käis laulmas segakooris. Tegi läbi lasteaednike kursused. Töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Tema esimesed kirjutatud luuletused olid saksa keeles. 2. Augustil avaldas "Postimees" tema armastusluuletuse "Kuidas juhtus", millest sai tema esimene trükis avaldatud luuletus. Marie Under oskas rääkida kuues keeles. Marie sai palju innustust luuletuste kirjutamiseks Vildelt. 20. ja 23. Elusaasta vahel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. Hiljem ta proosat enam ei kirjutanud. Nooremate ning vabameelsemate ...
Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Tal oli kolm venda - Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega - Hernando (ka Fernando) ja Diego. Kolumbuse saatus paneb tõsiselt mõtlema. Ta elus peegeldus epohhi vaprus, julmus ja ennastsalgav ettevõtlikkus. Suure genovalase saatuses üllatab meid ustavus kord valitud eesmärgile. Temast on tehtud ka raamat: Autor: Jakob Wassermann ,,Christoph Kolumbus"
Kazimir Malevits Kaarel Vandler 11B Elu Poola päritolu vene maalikunstnik 23. veebruar 1897 Kiiev 15. mai 1935 Leningrad (56 aastat) Isa kuulus alamaadlisse ja hiljem oli suhkruvabriku juhataja. Ema aga oli koduperenaine Elu Joonistama õppis alles 15-aastaselt Aasta hiljem läks ka kunstikooli (joonistamiskooli) 17-aastaselt töötas joonestajana, kuid ka tegeles edasi maalimisega 1898. aastal oli väidetavalt tema esimene maalinäitus Elu Aastatel 1905 ja 1906 elas kunstnik Moskvas, kus ta üritas kahel korral sisse astuda maalikunstikooli, kuid teda ei võetud kummalgi korral vastu 1909. aastal lahutas Malevits oma naisest, kuid leidis kohe uue. Uue algusega rändas kunstnik ringi Moskvas ja Peterburis olles tegeles ta väga intensiivselt kunstiga 1913. aastal kujundas ta Peterburis ooperile `'Võit päikese üle'' kulissid ja kostüümid 1915. aastal pani Malevits aluse supermatismile. Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimis...
"I have one aim - the grotesque. If I am not grotesque, I am nothing." AUBREY BEARDSLEY 21.august 1872 16.märts 1898 Elulugu · Inglise graafik, raamatuillustraator ja kirjanik · Sündis alamklassi peres Brightonis · Hea kunstianne nii tal kui ta õel · 9-aastaselt jäi tuberkoloosi, millest ta ei saanudki lahti · 1885. aastal kirjutas ta koolinäidendi, mille nad teiste õpilastega koos ette kandsid · Samal ajal hakkasid ka tema tööd ilmuma koolilehes ja kooli raamatutes, pühendus kooliametniku tööle · Õega läksid külastama suure maalikunstniku Edward Burne-Jones'i stuudiot
· Aastatel 18791887 õppis Vladimir Uljanov Simbirski gümnaasiumis. · Gümnaasiumi lõpetas ta kuldmedaliga ja astus Kaasani Ülikooli õigusteaduskonda. Varsti heideti ta sealt üli- õpilaste revolutsioonilises liikumises osalemise eest välja. · Kaasani ülikoolist välja visatud, läks ta Peterburi, kus ühines teiste noorte revolutsionääridega ja organiseeris tööliste sotsiaaldemokraatlikke ühinguid. · Lenin abiellus aastal 1898 Nadezda Krupskajaga (18691939), lapsi neil ei olnud. 1887, Lenin seitsmeaastaselt 1895, pilt Venemaa keisririigi politseiarhiivist Lenini poliitiline tegevus · 1897. a saadeti Lenin Siberisse, kus ta kirjutas teose ,,Kapitalismi areng Venemaal". 1900. a asutas ta välis- maal revolutsioonilise ajalehe Iskra ja 1912. a Venemaal ajalehe Pravda. · Olles Esimese Maailmasõja ajal Sveitsis paguluses, üritas ta
Konstantin Päts (23.02.1874, Tahkuranna vald-18.01.1956, Kalinini oblast Burasevo) Haridustee, sõjaväes Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakool Raeküla Nikolai kool Riia vaimulik seminar (jättis pooleli) Pärnu Gümnaasium Tartu ülikool (1894-1898), õigusteaduskond, lõpetas õigusteaduse audoktori kraadiga 96. Omski jalaväepolk Pihkvas, sai lipniku aukraadi Ametipostid(1) Advokaat Jaan Poska abiline (1900) Toimetas ja andis välja ajalehte ,,Teataja"(1901- 1905) Tallinna linnapea abi Tallinna linnapea kohusetäitja Tegi kaastööd ajalehtedele (Soomes) Tegutses ajalehte ,,Tallinna teataja", naases poliitikasse Tegeles aktiivselt omavalitsusreformiga Osales Eesti sõjaväelaste ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises (1917) Ametipostid(2) Järvamaa saadikuna kuu...
Marie Under Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson; 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline (1880–1932?), Gottried (1881–1882), Marie (1883–1980), Berta (1885–1974) ja Christfried (1887–1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanemate...
Amandus Adamson (1855-1929) Sündis Paldiskilähedal Uuga-Rätsepalmeremehe pojana. 7 aastaselt saadetakse Toom-Vaeste kooli mida pidas Toom kogudus ja Eestimaa Rüütelkond. Lapsed õppisid majapidamise ja aiandustöid. Seal ilmnes Amandusel armastus nikerdamise vastu. 14aastaselt põgenes lastekodust ning läheb Peterburi Kunstide Akadeemiasse(PKA),kuid nooruse tõttu ei võetud vastu. Lastekodu kasvandikuna õppis edukalt Tallinna Greiskoolis erinevaid keeli. Lastekodu reziim muutus talumatuks ja ema võttis ta koolist ära. 1870 sügis astus Tallinna Bergi puutöökottaametit õppima. Tema ülesanne oli ornamentide lõikamine mööblile. Pühapäeviti külastas Tallinna keskaegseid kirikuid kus oli rikkalikult puunikerdusi. Esimene töö figuur ,,Lamav mees". 1876-1879-õppis vabakuulajana PKAs proffessor von Bocki ateljees. Seejärel töötas Peterburi vaba kunstnikunaja õppis Kunstide Edendamise Seltsi koolis. Tegi AleksanderIII portree reljeefi(sai 1000 kulda)...
Anton Hansen Tammsaare Eesti üks tuntumaid kirjanikke, tõlkijaid, kultuurifilosoofe ja esseiste oli Anton Hansen Tammsaare. Ta sündis neljanda lapsena 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus ja suri 1. märts 1940. aastal Tallinnas. Tammsaare vanemad olid Peeter Hansen ja Ann Hansen, kes sünnitas 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Hansenil olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto, kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Kirjanik omandas oma esimesed teadmised Sääsküla vallakoolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem 1888. aastal õppis Prümli vallakoolis, 1892. aastal Väike-Maarja kihelkonnakoolis, 1898-1902...
1. Impressionism Millal ja kus: 1870.(maalikunstis) 1890.(jõudis muusikasse) aastatel Prantsusmaal Aluspanija muusikas: Claude Debussy (1862 1918) ja kunstis: Claude Monet, maaliga ,,Impressioon. Tõusev päike" Tähtsamad teosed: · ,,Kuuvalgus" George Gershwin · ,,Palero" Maurice Ravel Kellele on Polero pühendatud? Impressionism Sõna pärineb prantsuse maalikuntstist ja oli algul pilkelise tähendusega. Hingeliste muljete edasiandmine (vastand: ekspressionism ). Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Impresiioinistlik muusika keskendus hetke ilu nautimisele Selle suuna tähtsamad esindajad: Claude Debussy (1862 1918) oli muusikas impressionismi koolkonna alusepanija. Teda paelusid enam helikõla efektid - heli enda pärast (nagu maalikunstniku d huvitusid üksnes valgusest). Debussy ütles lahti ka diatoonilisest (lähisuguluses olevate helikõrguste kogum) helistik...
Eduard Viiralt Koostaja: Eva Hein Klass: 12 A Ülevaade elust E. Viiralt on sündinud 20. märts 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana 1909 a siirdus perekond Eestisse Maailmasõja puhkedes kolis perekond Tallinna ning Viiralt valis õppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli Tallinna Kunsttööstuskool jäi Viiraltil lõpetamata Viiralt jätkas oma õpinguid Anton Starkopfi skulptuuriateljees Tartus Pallases aastal 1919 Osalemine Vabadussõjas katkestas õpingud 19221923 jätkas Viiralt õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias
(1892-1968) (1892-1968) ; 31 . , , , . 1898 . . . 1- . , , . 1911 . - , 1913 . , . . , , . , . 1932 . «-». . , . 1945-1963 . « », 6 . 1965 . . 14 1968 ., . , , . 20 -- « », (« », 1945; « », 1955; « », 1957; « », 1959; « », 1960; « », 1963). · "Jääminek", 1948 · "Suvepäevad ja teisi novelle", 1957 · "Valitud teosed", 1966
Kelly Olvi AA-15 Viru väravad Viru väravad püstitati linnamüüri idalõigule 14.sajandil (1345-1355). Kaks sajandit hiljem võis Tallinna linnamüüris näha juba kaheksat väravat, mis koosnesid reeglina mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Tänaseks säilinud Viru värava tornid on kunagise kaitseehitise kaks valvetorni. Kahjuks ei ole terviklikult säilinud selle eesväravaid, mis lammutati 1888. aastal seoses hobutrammitee rajamisega Tallinna. Säilinud on vaid eesvärava nurkades paiknenud ümartornid ning bastioni osad, mis rekonstrueeriti mitmes osas: 1980. aasta Olümpiamängudeks ja 2003.aasta Vanalinna päevade ajal. Tänapäeval on Viru väravad üks vanalinna sissekäikudest, mille kaudu pääseb paljude kaupluste ja s...
eksporti paremini korraldada. Raudtee ehitust alustati 1895. aastal sihi mahamärkimise ja sisseajamisega. Raudteelõik avati ajutiseks liikluseks 31. jaanuaril ja alaliseks 1. augustil 1897. Jaamahoonete ehitus toimus ajavahemikus 1896 -1898. Enamus neist valmisid tüüpprojektide alusel, väljaarvatud Sinialliku jaamahoone, mis oli ehitatud eriprojekti järgi. Raudteeliini rööpmelaius oli sama, mis pealiinil ja veerem võeti liinile samuti pealiinilt. 1898. aastal alustati uue ideena raudtee ehitamist Tallinnani, mille haruks oli ka Türi- Paide rongiliin. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel avati lõplikult 1901. aastal. 2.3 Valga-Mõniste Valga- Mõniste liini ehk ,,Liivi raudtee" ehitamist alustati 1898.aastal, alaline liiklus algas 1903.a. Tsaari Venemaa ajal kulges 17 km pikkune lõik Valga ja Koikküla jaamade vahel läbi praeguse Läti territooriumi. 1923.a. ehitati Valgast Koikkülani uus haru, vältimaks kulukat
Võitnud kõiki paremaid amatöörmaadlejaid klassikalises maadluses kui ka sveitsi vöövõitluses ja täiendanud 3 end Venemaa tolleaegse parima maadlusspetsialisti Wladyslaw Pytlasinski juures, siirdus Lurich 1896. aasta suvel elukutseliste sportlaste ridadesse. Tolle aja tingimustes oli see ainus tee parimatele sporditulemustele. Lurichi tõsterekordid ja võidud maadluses tegid ta peagi kuulsaks üle kogu Venemaa. 1896- 1898. a. esines ta peamiselt Peterburis ja Tallinnas... Ta võitis maadluses kõik vastased ning püstitas Venemaa ja maailmarekordeid raskuste tõstmises. Talle omistati Venemaa esimaadleja ja Venemaa tsempionatleedi tiitel. Kuna Lurich oli eriti tugev ühe käega tõstetes, milles püstitas mitu maailmarekordit, siis sai ta veel ühe aunimetuse - Maailma tsempion ühe käega tõstmises.
Saarel korraldas ta rahvaloenduse ning pärast kolme kuud saabus tagasi Moskvasse. · Sahhalini saare põhjal hakkas ta kirjutama raamatut ,,Sahhalini saar", mis räägib sunnitöölt vabanenud asunike ja nende perekondade argipäevast, mis oli juba niigi kohutav. · Tsehhovi mälestused ja motiivid Sahhalini saarest elasid edasi tema loomingus, kuid keegi ei mõistnud teda. · Tsehhov otsustas 1892.aastal osta mõisa Melihhovos, kus elas koos oma vanemate ja õega kuni 1898.aastani. Seal rajas ta spetsiaalse ruumi haigete vastu võtuks ning rajas oma kuludega 3 kooli. · 1890.aastal püüdis Tsehhov jääda endiselt objektiivseks, kujutades tegeliikust kogu selle tõepäras ja mitte jagada ennatlikke nõuandeid. Novellid intelligentidest: ,,Duell" (1891), ,,Maja ärklitoaga" (1896), pseudointelligentlikust väikekodanlusest: ,,Suur Volodja ja väike Volodja" (1893), ,,Sõnaseadeõpetaja" (1894), talurahva elust: ,,Maamehed" (1897),
Konstantin Päts Noor Konstantin Päts · Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. · Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. · Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis, seejärel Raeküla alevis Konstantin Nikolai koolis, edasi õppis Riia vaimulikus seminaris ning lõpuks läks Pärnu Gümnaasiumi. · 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. · 1900.a. asus noor jurist Konstantin advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. · Päts taipas, et ühendada edumeelsed eestlased, tuleb välja anda oma ajaleht - 1901.aasta 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht "Teataja". Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. Pätsi kordasaatmised · 1917-1919. aasta aprillini oli K. Päts erakordne
Kuue- järgisid teda. erinevaid valgusefekte.1926. aasta aastaseks Ta oli detsembris suri Monet 86-aastasena saanud, kolis impressionism kopsuvähki jäädes ajalukku impressionismi Monet oma i* peaesindaja algatajana, mitmete erakordsete maalide perega Põhja- ja rajaja. autorina ja ka 20. sajandi kunsti teerajajana. Prantsusmaale Monet Õppis , Le aastatel 1824- Monet kuulsaim ütlus: Havre'isse, 1898 Le "Ma tunnen rohkem kui kunagi varem mis on ka Havre'is E. vastumeelsust kõige suhtes, mis tuleb paljude tema Boudini kergelt, esimesel katsel." maalide juures. Aastast teemaks. 1859 läks ta Tema õppima Pariisi 1* impressioon- mulje kunstianne Academie Kui üks Claude Monet töö nimega avaldus väga Suisse'i "Impressioon. Tõusev päike" pandi välja noorelt, aga näitusele andis see kriitikale ajendi
Curriculum Vitae Konstantin Päts Sünniaeg- ja koht : 23. veebruar 1874 18. Jaanuar 1956, Tahkuranna vald, Pärnumaa Vanemad ja nende tegevusalad : Konstantin Pätsi isa Jakob Päts oli pärit Heimtali vallast Viljandi lähedalt ja oli tubli ja kõikide poolt austatud ehitusmeister. Konstantin Pätsi ema Olga sündis 4. augustil 1847 Viljandis. Üldhariduse ja guvernandi eksamite kõrvalt õppis ta ka saksa, vene ja läti keelt. Neiu kutsuti peatselt Viljandimaa mõisniku Gründeri perekonda guvernandiks. Sinna saabus noor ehitusmeister Jakob Päts, kes oli edasipüüdliku ja teadmistehimulise noormehena arhitekt Kulicku juures majade ehitamist õppinud. Nii tutvus Olga Gründeri mõisas oma tulevase abikaasaga. Õed ja vennad : Tal oli 3 venda : Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Haridustee : Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jätt...
REALISMIST POSTMODERNISMINI 1. Missugustesse ajapiiridesse realism kirjandusvooluna paigutub? I.1830-1870: relism areneb paralleelselt romantismiga II. 1871-1917: levib paljude maade kirjandusse ja muutub uute kirjandusvoolude mõjul 2. Nimeta realismi olulisemad zanrid. Romaan, novell ja jutustus. 3. Nimeta Stendhali peateos (alapealkiri, moto). Peateos: ,,Punane ja must" (1830) Alapealkiri: ,,XIX sajandi kroonika" Moto: ,,Tõtt, karmi tõtt". 4. Kust pärineb mõiste ,,bovarism"? Mida see tähistab? Bovarism on tuletatud Flaubert'i romaani "Madame Bovary" peategelase nimest. Sõna bovarism tähistab teostumatute romantiliste unistuste hellitamist. 5. Nimeta L. Tolstoi suurromaan kaasajast. Missugustele küsimustele see vastust otsib? L. Tolstoi suurromaan kaasajast on ,,Anna Karenina".Teos otsib vastust järgmistele küsimustele: · Milles seisneb inimeses hüve ja milles kurjus? · Mis on inime...
Tammsaare on : *Eesti kirjanduse suurim eepiline talent *Iseseisev juurdleja põhiliste eluprobleemide üle *Seltskonnakroonik ja kombekriitik *Jutuveeretaja *Kodukootud filosoof-targutaja *Naiselik uneleja Elukäik Tammsaare (1878-1940) Sündinud on ta tänapäeva Vargamäel 30.Jan 1878 aastal sündis Isa oli Peeter Hannsen, tubli taluperemees Haridustee: *1886- Sääsküla vallakool *1888- Prümli vallakool *1892- Väike-Maarja kihelkonnakool *1898-1902- H.Treffneri gümnaasium *1907-1911-Tartu ülikool-jäi lõpetamata tervise tõttu Edasin elukäik: *1903-1907-ajakirjanik Tallinnas *(,,Sõnumed", ,,Teataja") *1912 Kaukaasias tervist parandamas *1914 maooperatsioon Tartu Ülikooli kliinikumis *1914-1919 Koitjärve periood *1919- Kolis Tallinnasse *13.03-1920 abiellus Käthe Veltmaniga *17.02.1921 poja Eeriku sünd *A.H.Tammsaare suri 1.märtsil 1940 aastal A.H.Tammsaare tõlkijana *Tõlketegevusega alustas juba Treffneri gümnaasiumis *Oluline elatusallikas...
Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tsellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadee¬mia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja komposit¬siooniõpingutele. 18891891 õppis ta Berliinis ja Viinis. 1892 debüteeris ta diri¬gendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,Kullervo". Sealt sai algu¬se ka Sibeliuse kui väljapaistva orkestrimuusikalooja karjäär. Samast aastast alga? ka tema pedagoogiline tegevus ning ta abiellus. Oma abikaasa auks nimetas ta hil¬jem oma kodu Järvenpääl Ainolaks. 1898. aastal hakkas tema teoseid kirjastama kuulus Saksa muusikakirj...
Wiiralt ja tema kõige kuulsam maal ,,Põrgu." Valisin just selle maali, kuna see maal on väga huvitav ja omapärane. Selle pildi pealt on alati põnev, midagi huvitav ja omapärast leida või avastada. ,, Põrgu" oli ka tema loomingu kõrgpunkt. See maal peaks huvi pakkuma kõigile teistele, kuna selles maalis on palju põnevust ja omapärast fantaasiat. See maal paneb igaühe hoopis teistmoodi mõtlema põrgust ja deemonitest, kui varem. Eduard Wiiralt sündis 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees
Käsipall · Võistkonda kuulub seitse mängijat, kellest üks on väravavaht. · Mäng kulgeb nii, et mängijad liiguvad väljakul vastastikku palli söötes ja vahepeal väljakule põrgatades. · Et mängu käigus on suhteliselt palju füüsilisi kontakte vastasvõistkonna mängijatega, siis määratakse ka karistusi liiga ohtliku mängu eest. · Käsipalliväljak on 40 m pikkune ja 20 m laiune. Väljaku kummaski otsas on värav, mille kõrgus on 2 m ja laius 3 m. Käsipalli ajalugu Käsipalli leiutajaks peetakse taanlast Holger Nielsenit, kes Ordrupi reaalkooli õpetajana mängis 1898. aastal õpilastega mängu, mida nimetas käsipalliks, kuid Juba kuus aastat enne sedamängiti Tsehhoslovakkias kooliinspektor Josef Klenkeri koostatud sportmängu, mis sarnanes käsipalliga. Aastal 1928 loodi Rahvusvaheline Käsipalliföderatsioon (International Amateur Handball Federation, IAHF). Aastal 1946 nimetati ta ümber International Handball F...
25. 1832- 20. 1898 . -, , -. (1865), (1873), (1894--1895) . E . " ." " . ." " ." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level " ." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level " ." Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Üldiselt ei ole organisimile pahad, v.a. juhul kui värvained. o Atsetaatsiid · Sünteeskiud o Polükrüülkiud kõiki kasutatakse pealisriiete jaoks. Näiteks ilmastikukindlad rõivad. Samas ei lase kehal hingata. o Polüamiidkiud o Polüesterkiud · Looduslikud valkkiud o Vill o Siid Leiutamine · 1898 Charles Cros & C.H.Stearn (Ing) viskoossiid · 1937 Wallace H. Carothers (USA) nailon · 1941 Rex Whinfield & James Dickson (Inf) polüester · 1958 DuPont Company lycra, eeliseks on see, et on väga elastne ning saab kasutada liibuva materjalina · 1971 Stephanie Kwolek (USA) kevlar, floriidkiududest materjal Kunstnahad · Aluskiht ja kattekiht · Tehisseemisnahk kattekiht karestatakse traatharjaga ja täidetakse lühikeste
Eduard Wiiralt Kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20.märts 1898. Peterburi Kubermangus ning suri 8.jaanuar 1954 Pariisis. Oli Eesti graafik. Õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Osales Vabadussõjas, mille pärast katkestas õpingud. 1924. lõpetas õpingud Pallases graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Wiiralt on elanud Prantsusmaal, Marokos, Eestis ja Rootsis. Ainsa eestlasena on maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule.
Impressionism kunstis Impressionismi (pr. k. impression mulje, impressioon) võib vaadelda realismi edasiarendusena. Realist Courbet ütles, et maalima peaks vaid seda, mida on võimalik näha. 1860ndatel hakkasid mõned kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. Esimene impressionistide-maalikunstnike näitus toimus Pariisis 1874. Kokku korraldasid nad 8 rühmanäitust, viimane oli 1886. Tähtsamad impressionistid olid Claude Monet, Auguste Renoir, Edgar Degas. Taotlused: hetke jäädvustamine, mulje edastamine (muljed loodusest, maastikest aga ka linnast, inimestest). Impressionistid püüavad kujutada valgust, selle muutumist ja mõju esemetele. Impressionistid maalisid enamasti vabas õhus (nim plein-air) ning kiiresti, kandes värvi lõuendile kiirete pintslitõmmetega. Nad kasutasid puhtaid, segamata värve, oluline oli eri värvide kogumõju. Värv muutub impressionistidele tähtsamaks kui kontuur. Impressionistide kunsti...
Erich Maria Remarque ''Läänerindel muutuseta'' 1929 • Ajatelg Sünd 22.07 1898, 1916 läks sõdurina rindele, 1920 ''Unistuste tuba'', 1924 ''Gam'', 1927 ''Jaam silmapiiril'', 1929 ilmus ''Läänerindel muutuseta, 1931 ilmus teine romaan ''Tagasitee'', 1931 lahkus Saksamaalt, 1937 ''Kolm sõpra'', 1938 võeti Saksa kodakontsus, 1939 emigreerus USA'sse, 1940 ''Armasta oma ligimest'', 1939-1943 elas LA's, 1946 ilmus esialgu ingliskeelses tõlkes romaan "Arc de Triomphe", 1947 sai USA kodakontsuse, al.1948 elas vahelumisi USA's ja Šveitsis, 1952
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
