Theodor Pool- 8.12.1890 Tori vald Pärnumaal - 25.08.1942 Sverdlovsk. Õed Helmi (1893. a.) ja Herta (1898. a.) Isa Mart Pool suri 1931.aastal. Kooliteed alustasTori kihelkonnakoolis, õppides seal neli aastat. Pärnu gümnaasiumis õppis ta aastatel 1902- 1909. Põllumajandusliku kõrghariduse omandas Th. Pool Riia Polütehnikumis, mille lõpetas 1914. aastal I järgu diplomigaõpetatud agronoomina. 1910-1912 Soomes taime- ja karjakasvatuse praktikal uurides taimi-ja loomakasvatuse, ka ühistegevuse probleeme. 1913- 1914. aasta suvel uuris eesti maakarja Pärnu- ja Saaremaal. Aastatel 1914-1915 oli ta Vahi põllutöökooli. Aastail 1918-1919 oli Th. Pool Pärnu maavalitsuse esimees. Th. Pool töötas aastail 1925-1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhatajana. Põllutöökoja kooseisu siirdus Pool elama Piistaojale, talu tegelik juhataja oli olnud ta juba 1925. aastal....
1.Milles seisneb imperialismi olemus? suurriigid tahtsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. Koloniaalvallutused ja majanduse mõjuvõimu laiendamine. 2.Mis iseloomustab maailmamajanduse arengut 20.saj algul? *kiire *ebaühtlane *kaubanduse tähtsuse kasv *tähtsad turusuhted *maailm globaliseerus 3.millist mõju avaldas teaduse ja tehnikaareng maailmas? Too näiteid teadustehnika saavutustest. Aitas kaasa imperialismi arengule. * konveierid-H.Fordi autotehases *Zeppelini õhulaev Saksamaal *G.Marconi esimene raadiosaade *sidetehnika areng 4.Kuidas kujunesid sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit? Kes sinna kuulusid? Millal need asutati? Suurriigid hakkasid omavahel grupeeruma, et ohukorral üksteisele appi minna. Antant: 1893-Venemaa+Prantsusmaa 1904-Inglismaa+Prantsusmaa 1907-Inglismaa+Venemaa Kolmikliit: 1879-Saksamaa+Austria-Ungari 1882-Itaalia Millised olid nendesse riikidesse kuuluvad eesmärgid? Saksamaa: *uute kolooniate haaramine *purustad...
Pjotr Tsaikovski Tsaikovski on vene klassikalise sümfoonia rajajaid ja nn psühhologilise suuna esindaja vene muusikas. Teda peetakse ka balleti kui tantsulis-muusikalise zanri arendajaks. Tsaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Tema isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, m...
o 1840 - 1893 - 76 , 10 , 3 . -- (1795--1880); -- 1838 1842 1843- 1927 - 1850 . , , (1854). . 1852 - . 1862 . 1866, , . (" ", 1866) "". 1880- - . 1885 . 1893 . -- . 1877 , , , . . 1877 .., . 1878 . . - . 16 1893 . -- -- . 6 1893 . , . . . . (1940) - ,- . 1958 4 . , ( «»), , , « », « », «» .
........................................5-6 Sisukokkuvõte..............................................................................................7 Dirigendid...................................................................................................8 Arvamus......................................................................................................9 2 HELILOOJAST Pjotr Iljits Tsaikovski 7. mai 1840 6. november 1893 oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Kuigi tal olid head muusikalised eeldused, sai ta hariduse töötamaks avalikus teenistuses. Muusikahariduseks ja -karjääriks olid tolle aja Venemaal vähesed võimalused. Ta astus Peterburi konservatooriumi kohe, kui see avati. Seal sai ta formaalse lääneliku muusikahariduse, mis oli kaugel tolle aja vene rahvuslikust muusikast, mida esindas näiteks Võimas rühm.
) 1907, -) -- . , , , , , , , , , , . -- . * 1847 -- . * 1855 -- - -. « » . * 1856 -- , « ». * 1855 -- . * 1855--1856 -- . * 1857--1890 -- ( 1865 -- ), 1863--1872 -- . * 1859--1861 -- . . . , , , , , . . . [1] [3] [4] [5] * 1876-- - - , 1880 , , . 1879 , . * 1890 -- - , . * 1892 -- -- - , 1893 ( . . . ). * 1893 -- . . (. , . ) (). , « - , , , ». . - (1868 ), (1932 ) -- (), . 3 1500 [6], « » (. 1--2, 1869--1871, 13 ., 1947) -- . 101- -- . - . 1969 « XIX ; ( , . .), , . « » (1868--1871) -- , -. -- . [7] » -- , , , , , , , , , . ( 1854--1856 ) , , .
Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt
II . , 1699 1710 . 1704 , , . 1721 , , , . 1764 II . 1763-1767 .. . -. 1770-1780 .. . 1802 . , , , . , « ». XIX , : 1864 . « ». 1865 . «». 1869 . . 1870 . 1872 . 1906 . «». - , - . 1909 . . . 1876 . -, , 1887 . - , . 1880- . 1889 . , 1893 , , . : 1848 . XX , 1918 . 1918 . , 1918 . «». 1918 - 1919 .. , 1 1919 . . 2 1920 . , 14 - . - , «». 1938 . 1940 . . 9 1941 . . 1944 1991 .. . 1951 . . - «». , 1990 , . 1991 . . , . 90- , , . - :
seiklusjutud, mis räägivad põhiliselt eesti rahva vabadusvõitlusest. Teda peetakse eesti ajaloolise romaani rajajaks. • Tema esimest jutustust "Tasuja" (1880) peetakse tema parimaks teoseks. • Bornhöhe katsetas veel mitmes žanris, kirjutas satiirilise jutustuse "Tallinna narrid ja narrikesed" (1892; eriti tuntuks on saanud selle jutustuse esimene osa "Kuulsuse narrid"), reisikirju ("Usurändajate radadel", 1899) ja realistliku lühiromaani "Kollid" (1903). • 1893 keelas tsensuur ajaloolised jutustused. Seepeale, 41-aastaselt tõmbus Bornhöhe kirjanduslikust tegevusest tagasi. Oma elu viimasel kahekümnel aastal ei avaldanud ta enam ühtegi raamatut. Tuntuimad teosed • "Tasuja" (1880) • "Villu võitlused" (1890) • "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) • "Tallinna narrid ja narrikesed" (1892)
1741. aastal andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine Jaani kogudus endale ja pühakojale uue piiblinime - Eliisabet. 25. Juunil 1744 a pandi nurgakivi, ehitajaks oli Riia meister Heinrich Güterbock . Torni ehitajaks peetakse Wülberni, kes oli samuti Riiast pärit. Septembris 1854 pandi üles altarimaal, mille autor on hollandlane van der Kann. 1893. aasta kevadest sügiseni valmis G. Darmeri juhtimisel uus telliskividest tiibhoone. Ühtlasi remonditi vana osa, põrand, muretseti uued pingid, ehitati ümber rõdud. Nii-öelda uus kirik pühitseti 19. oktoobril 1893. 19. oktoobril 1993 pandi nurgakivi kiriku abihoonele. Hoone projekteeris arhitekt Ra Luhse ja ehitas AS Tekso. Abihoone valmis ja pühitseti 1995. aastal. Sama aasta sügisel lõppes ka ligi aasta kestnud suur siseremont. Parandati kiriku lagi ja värviti kirikusaal
,,Tähine öö" 1889 ,,Nende kehade kuld"1901 E.MUNCH ,,Elu Tants"1899-1900 "Kollane tool" ,,Kaks tahiiti naist" P.SIGNAC 1891 ,,Karje" 1893 ,,Opus 217...M.Felix feneoni portree"1890 V.van GOGH ,,päevalilled" ,,Tee küpressi ja tähega" P.GAUGIN G.SEURAT ,,P[hap'eva parastlouna La Grande Jatte Saarel"1884-86 ,,Autoportree(Gauginile)
,,Kaardimängijad’’ 1890-1892 ,,Suplevad naised’’ 1900-1905 Lisaks: ,,Poiss punase vestiga’’ 1888-1890 ,,Natüürmort õunakorviga’’ 1890-1894 ,,Sinine vaas’’ 1890-1891 Henri de Toulouse-Lautrec (1864-1901) Naiskloun La Goulue ,,Moulin-Rouge’is’’ 1891 ,,Härra Boileau’’ 1893 Reklaamplakat Jane Avril 1893 Maurice Denis ,,Muusad’’ 1893 Näide nabiide kunstist.
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudiveres ja suri 26. detsembril 1933. aastal Tallinnas. Ta on pärit mõisateenija perekonnast ja kasvas Muuga mõisas. Ta oli Eesti diplomaat ja Eesti kirjanik ja kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiel...
), (1848, «», ), (1849, «», ; , , 1861), (1849, « », ), (1850, «», ; 2 , , 1857, «», ), (1851, « », ), (1853, «», ), (1853, « », ), ( . . , 1854, 1855, «», ; 2 « », . , 1856, ), ( . M. , 1857, « », ; 2 , . , 1881, « », ), (1859, «», ), ( , 1862, , , ; 2 , . , 1869, « », ), ( . . , 1867, «», ; 2 , , . , 1884, « », ), (1870, 1871, «», ), (1886, 1887, « », ), (1892, 1893, ), -- , ( . , 1848), (, . , 1862, « », ), -- ( 4 , , 1874, ), Pater Noster ( , 5 , 1880, ), Ave Maria ( , , 1880, ), (Ave Maria, 4 ; Stabat Mater, 4 ; Le laudi alla Vergine Maria, 4 ; Deum, ; 188997, 1898, ); -- 6 (1838), ( , 1839), ( , 1839), -- (1845), (1869), .; -- (e moll, 1873, ), . .
Esimene edu tuli muinasjutuga "Õnnelik prints" (1888) ja jutustustega, nagu "Canterville' lossi vaim" (1987). Läbimurre õnnestus esimese ja ainukese romaaniga "Dorian Gray portree" (1891). Samal aastal kohtus ta 20-aastase lord Alfred Bruce Douglasega, kellega teda peagi sidus intiimne sõprus. Koos reisiti Euroopas. Lord Alfredilt pärineb 1894. aastast luuletus "Kaks armastajat", mille teemaks on omasooihalus. 1893. aastal kirjutas Wilde Sarah Bernard'ile prantsuskeelse tragöödia "Salome". Järgmisel aastal tõlkis lord Alfred teose inglise keelde. Näidend keelati ära ja seda ei tohtinud Inglismaal kuni 1931. aastani mängida. Suure menu saavutas Wilde vaimukate ja frivoolsete salongikomöödiatega, nagu "Leedi Windemere'i lehvik" (1893) ja "Kui tähtis on olla tõsine" (1895). Sõbra
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirj...
5, es-duur Keelpillikvartett, B-duur Viis jõululaulu klaveri saatel 1915 1889 1895-1913 Sümfoonia nr.6, d-moll 1923 Sonaat viiulile ja klaverile, Mitmesuguseid helitöid Sümfoonia nr.7, C-duur E-duur 1915 Vabamüürlaste 1924 Klaveriteosed rituaalimuusika 1927 “Tapiola” 1926 Kuus impromti 1893 Sooloinstrumendile ja Klaverisonaat, f-duur 1893 Muusika Kuulamine: Sibelius „Finlandia“ - See on Jean Sibeliuse sümfooniline poeem, mis on tema tuntumaid teoseid. Selle esimene versioon valmis 1899. aastal ja ümbertöötatud versioon 1900. aastal. Algne pealkiri oli Suomi Herää ('Soome ärkab'). Finlandiale kirjutas sõnad Eino Leino ning hiljem Veikko Antero Koskenniemi ja Wäinö Sola. 1967 valiti Finlandia Biafra riigihümniks. Algselt kirjutati „Finlandia“ 1899
). " " 1 000 .. " " (1878 ., 1879 .), ; " " (1879 ., 1881 .), "" (1883 ., 1884 .), "" (1887 ., 1889 .) " " (1890 ., 1891 .), " ", , , "", (1891). : ("", "", "" " "), (" " "") (" ", " " ""). , "" (1873) , : " " (1876), " " (1889) "" (1892). , , . , , , (1 1868 ., 2 1873 ., 3 1875 ., 4 1877 ., ", , , 1885 ., 5 1888 . 6 "" 1893 .) : " "(1867), "" (1873), " "(1876), ""(1888), (1880), "1812 ." (1883); : 1 (1879), 2 (1883), 3 (1884), 4 "" (1887) "". solo (1875 80), (1878). (1872, 1874 1876 .), (1882), ., ( ) , , . , , " . " (1878), " " (1882) ; " " " ". . , , (1879). 1868 1876 . " ", " ". , . , , . (6) ,
Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas, seejärel tegeles ta lühemat aega ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna. 18861887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus. 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. 1919. aastal asus Bornhöhe elama Tallinna, kus ta töötas Kohtuministeeriumis rahukohtunikuna. Looming Bornhöhe loomingu kandva osa moodustavad romantismimõjulised ajaloolised seiklusjutud, mis räägivad põhiliselt eesti rahva vabadusvõitlusest
Meck, kelle annetuste tõttu oli Tsaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomgingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Pariisis ja Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja SaintSaënsiga. 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini seal asub ka helilooja majamuuseum. 1893. aastal valiti Tsaikovski Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Helilooja suri 1893. aastal SanktPeterburgis koolerasse. Looming Tsaikovski südamelähedaseim zanr oli sümfoonia. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Neid luues püüdis ta tabada inimtunnete kõige peidetumaid varjundeid. Tsaikovski on kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiulikontserti ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse.
muusikakriitikuna. ELUKÄIK • 1877 abiellus Antonina Miljukovaga ning abielu oli tema jaoks katastroofiline. • Toimus pikk lahutusperiood, mille käigus kehvenes vaimne seisund. • Arstide soovitusel läks Euroopasse ( peatus pikemalt Itaalias ja Šveitsis). • Toetas rahaliselt suur austaja metseen Nadežda von Meck. • 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale ja asus elama Klini. • 1893. aastal kihlus salaja Maria Kobjakoga. • 1893. aastal suri Sankt-Peterburgis koolerasse. LOOMING • Balletid: “Pähklipureja”, “Luikede järv” ja “Uinuv kaunitar” https://www.youtube.com/watch?v= 9rJoB7y6Ncs • Ooperid: “Jevgeni Onegin”, “Padaemand” https://www.youtube.com/watch?v= 9AgG79sWLvY • Sümfooniad: g-moll "Talveunelmad”, h-moll "Pateetiline” https://www.youtube.com/watch?v= wHAfvUFtCIY
Das Russalka-Denkmal Nimi Das Russalka- Denkmal wurde 1902 von dem estnischen Bildauer Amandus Adamson geschaffen. Es erinnert an den Untergang des russiscen Marineschiffs Rusalka im Jahr 1893 im Finnischen Meerbusen. Russalka war der Name eines Kanonenbootes der Kaiserlich- Russischen Marine. Das Boot wurde 1868 in Dienst gestellt. Die Russalka sank am 6. September 1893 während eines Sturmes im Finnischen Meerbusen. Alle Besatzungsmitglieder kamen dabei ums Leben. Das Denkmal stellt einen auf einem Granitsockel stehenden Engel dar, der in seiner ausgestreckten rechten Hand ein vergoldetes orthodoxes Kreuz hält. Er zeigt auf den vermuteten Ort des Schiffsuntergangs. Die Skulptur ist das erste Monumentalwerk des estnischen Bildhauers Amandus Adamson Danke!
Elerin Luuk 10.klass Frank Lloyd Wright Õpiaastad 1867-1893 On sündinud 8.juunil 1867. aastal Richaland centeris Wisconsini osariigis USA-s. Varakult geomeetriatunnetus ja huvi arhitektuuri vastu. Õppis 2 semestrit Wisconsini osariigi pealinnas Madisonis inseneriteadust. Lõpukas hakkas oma arvel maju ehitama. Oma rada otsimas 1893- 1901 Hakkas omal käel tööle, esialgu koos sõbra Cecil Corwini ja teiste arhitektidega, hiljem juhtis oma bürood. Wright ehitas lühikese aja jooksul peamiselt Chicago elumajad kõrgele keskklassile. Oak Parkist sai Wrighti elu ja töö keskpunkt. Põgenemine Euroopasse ja tagasi tulek Larkin Buildingule oli osaks saanud negatiivne kriitika . Uusi projektide tellimusi ei tulnud Wright palus oma abikaasalt lahutust, kuid sellele tuli eitav vastust ja Wright põgenes Euroopasse.
Romantism sümfonismis: Tsaikovski 2013 Pjotr Tsaikovski Sündis 25.04 1840. a. Suri 6.11 1893 Peterburis Vene klassikalise sümfoonia rajaja 1849. aastal koliti Peterburi Perekond Aleksandra Andrejevna ja Ilja Tsaikovski teine laps Pärit kuuelapselisest perest Isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina Tsaikovski ema mängis klaverit ja laulis Looming 6 sümfooniat + programmiline sümfoonia "Manfred" 10 ooperit 3 balletti 3 klaverikontserti Üle 100 klaveriteose Sümfooniad Sümfoonia nr 1 http://www.youtube.com/watch?v=0dop_dPIgeI Sümfoonia nr 2 http://www
· 3 rapsoodiat · 27 väiksemat pala · ,,Ungari tantsud" · "Valsid"op. 39 Laulud: · 200 originaallaulu · 20 duetti · 60 kvartetti · umbes 100 koorilaulu Kammermuusika: · 7 vokaal-orkestrilist teost · ,,Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) · 3 sonaati viiulile ja klaverile (op.78, op.100 ja op.108) · 2 sonaati tsellole ja klaverile (op.38 ja op.99) jpm. Pjotr Iljits Tsaikovski (7. mai 1840 Votkinsk 6. november 1893 Sankt-Peterburg) oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. Looming: Lavamuusika: · 10 ooperit (,,Jolanthe", ,,Padaemand", ,,Jevgeni Onegin", ,,Vojevood", ,,Opritsnikul", ,,Sepp Vakula" (hiljem ,,Kuldkingakesed") · 3 balletti (,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pähklipureja") Sümfoonilised teosed:
Jean Sibelius (8.12.1865 - 20.09.1957) (Johan Christian Julius Sibelius, hüüdnimi Janne) nime muutis ise Jean'iks. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. ELU Sündis 8.detsember 1865 Hämeenlinnas rootsi keelt rääkivas peres linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. 1876- 1885 kascas üles ja õppis Hämeenlinna lütseumis, kus ta mängis ka kooliorkestris. Õpingud algasid rootsikeelses eelkoolis. 8-aastasena pandi Sibelius soome õppekeelega ettevalmistuskooli. Algul meeldis koolis näitlemine, veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mängisid savikukkesid ja suupille, löökpillideks oli mõnel poisil kellad ja kuljused. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja mingi muusika nii musitseerides ka tekkis. 1880 kevadel, kui Jean oli 14aastane, hakkas õppima ta viiulimängu. K...
Uurimisreis kulges edukalt ja tulemuslikult. Teaduste Akadeemiale saadeti andmed 25 imetaja ja 96 linnuliigi kohta. Herbaarium sisaldas 3400 taimeliiki. 1889. aastal määrati A. von Bunge teise ekspeditsiooni juhiks, mis pidi otsima Põhja-Jaapani piirkonnas kadumaläinud sõjalaeva "Kreiserok". Laev leiti purunenuna, meeskond oli uppunud. 1892.aastal oli Bunge uurimistööl Napoli zooloogiajaamas, kus uuris pelaagilist faunat. Aastal 1893 määrati ta Mereministeeriumi poolt korraldatava ekspeditsiooni koosseisu Jenissei jõe suudmealale, et varuda ehitusmaterjale Siberi raudtee jaoks. Järgmised neli aastat oli Bunge vanemarstiks soomusristlejal "Rjurik". 1899-1901 võttis osa Rootsi-Vene kraadimõõtmise ekspeditsioonist Teravmägedele, kust tõi kaasa rikkaliku zooloogilise kogu. Pärast seda määrati ta vanemarstiks ristlejal "Diana", mis suundus Kaug-Itta. Viiendat ja viimast korda viibis ta Arktikas 1905
Taustal olev maastik kujutab Oslo fjordi nähtuna Ekebergi mäelt Oslos. ,,Karje" on üks tähtsamaid Norra kusntiaardeid. Selles on saanud rahvusvaheliselt tuntud sümbol, mida kasutatakse sageli originaal- või muudetud kujul reklaamides. Munch lõi sarnaseid maale mitu versiooni eri tehnikates. Oslos asuvas Munchi muuseumis on hoiul 1910 valminud temperamaal ja üks pastellimaal. Norra rahvusgaleriis asub veel üks õli- ja temperamaal 1893. aastast. Neljas versioon, pastellimaal, on miljardär Petter Olseni kogus. Munch lõi 1895 ka litograafia samal teemal. ,,Karje" on sageli varguste ohvriks langenud. 1994 varastati Norra rahvusgalerii maal, kuid see leiti mõned kuud hiljem. 2004. aastal varastati Munchi muuseumist ,,Karje" ja ,,Madonna". Mõlemad maalid leiti 2006. aastal. Nad olid saanud kannatada. Pärast restaureerimist pandi nad uuesti välja 2008. aasta mais.
Linna aktiivne ööelu ja kunstnike rohkus said ka järgnevate tööde inspiratsiooniallikateks. Ajal mil ta viibis Pariisis toimus just postimpressionistlik läbimurre, mis mõjus kunstnikule vabastavalt. · 1891. aastal korraldas ta Oslos järjekordse näituse. Valmisid ka esimesed sketsid kuulsast maalist ,,Karje". Seda maali peetakse tihtipeale esimeseks ekspressionistlikuks tööks ja äärmuslikuks näiteks Munchi fantaasia abil maalitud nägemusest. Kunstnikukarjäär · 1893. aasta detsembrikuus korraldas Munch näituse Unter den Lindenis. Tema samal aastal valminud kuulus teos ,,Surm haigetoas" tekitas palju ärevust kunstiseltskondades. Teoses kajastub jällegi ta õe Sophie surm (maalil on näha ka Edvard ja ülejäänud perekond). Samal aastal oli lõplikult valmis saanud tema üks kuulsamaid maale ,,Karje". · Uus sajand oli kunstniku karjääris tormilise arengu aeg. Paljud hakkasid huvituma ta töödest. Edu oli kahjuks
Ta 12. c C: ____________ _______, 2009 H (28 (9 ) 1828, , -- 7 (20) 1910, , ) -- . , , , - -- . , . . « », XX , . 28 (9 ) 1828 , -- . -- (1823--1860), (1826--1904) (1827--1856). 1830 (1830--1912). , . , «» , 10--12 , . , . . ( « »). 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». , , , ; . « , -- , -- , , , , : rien ne forme un jeune homme comme une liaison avec une femme comme il faut» («»). -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . , , «» -- , , , , -- , , . , « , » («»...
Pjotr Iljits Tsaikovski 7. mai 1840 6. november 1893 Pjotr Tsaikovski sündis Votkinskis, Vene impeeriumi Vjatka provintsis. Ta oli vene helilooja, dirigent, õpetaja, muusika ajakirjanik. Teda peetakse üheks tähtsamaks heliloojaks muusikaajaloos. Rohkem kui 80 teose autor, mille hulgas on kümme ooperit ja kolm balletti. Sündis 7. mail 1840 Votkinskis, tänapäeva Udmurtias. Peres oli viies last.
MODERNISMI LUULEVOOLUD Futurism – algas aastal 1909 itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti (1876 – 1944) manifestiga Pariisi ajalehes „Figaro“. Iseloomulik joobumus liikumisest, masinatest, tehnika arengust, masside dünaamikast, tulevikku suunduvast ühiskonnast. Esines põhiliselt Itaalias ja Venemaal. Tuntuim vene esindaja Vladimir Majakovski (1893 – 1930) Kubism – tekkis algul maalikunstis 1907. aasta paiku. Elementide teadlik lahti- ja ümberharutamine luules uuteks tervikuteks.Tuntuim esindaja Guillaume Apollinaire (Guillelmus Apollinaris de Kostrowitzky, 1880 – 1918) – poola päritolu prantsuse luuletaja Imažism (inglise k. imagism, sõnast „image“, „kujund“) – esines a. 1914 – 1917, rajaja Ezra Pound (1885 – 1972), esindajaid: Ezra Pound, Amy Lowell (1874 – 1925) Imažismi põhimõtted: luuletus peab keskenduma ühele kujundile; täpsemalt kirjutamispõhimõtteid kolm: 1) tegeleda otseselt „asjaga“, olgu see objektiivne või subj...
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
LOOMING Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("musta mantliga mees", 1886, "kuhu päike ei paista", 1888; "kõtistamise kõrred", 1888). eduard vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "karikas kihvti" (1893) ja ""linda" aktsiad" (1894). järgnesid maakehvikuromaan "külmale maale" (1896) ning romaan "raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). eduard vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "mahtra sõda" (1902), "kui anija mehed tallinnas käisid" (1903) ja "prohvet maltsvet" (19051908). eriti "mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi. maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "jutustused" (1913) ja süvenenu...
LOOMING "Karelia"1893 Süit "Karelia"1893 "Kevadlaul"1894 "Finlandia"1899 ... Sooloinstrumendile ja orkestrile Viiulikontsert, dmoll1903 Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile.Nr.1, Dduur 1912 Lavamuusika Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " 1898 W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö"1909 Arvid Järnefelt: "Surm" 1911 W.Shakespeare: "Torm"1925 Kammermuusika Keelpillikvartett, Bduur 1889 Sonaat viiulile ja klaverile, Eduur 1915 Klaveriteosed Kuus impromti 1893 Klaverisonaat, fduur "Tule sünd" 1902 ... Jean Sibeliuse muusikat austatakse ja armastatakse eriti skandinaavia ja germaani keelte maades, kuid Sibeliuse kohta muusikamaailmas peetakse siiski lahtiseks ja raskesti tõlgitavaks. Kodumaale on tema mõjutus olnud muidugi väga suur. Elulugu Sibelius abiellus 10. juunil 1892 Aino Järnefeldtiga (18711969). *6 tütart Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni
o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis peamiselt sakslastele 1880. - 1890. Aastatel venestus LMS-sid mugandusid Ajalehed „Olevik“ ja „Valgus“ Vene õppekeel koolides Talurahvakomissarid Aleksandrikool venekeelne 1888 Vallas venekeelne asjaajamine Eesti Kirjameeste Selts pandi kinni 1893 „Uut poliitikat“ saadeti Liivimaal ellu viima Mihhail Zinovjev ja Eestimaal Sergei Šahhovskoi. 1893. aastal mindi Tartu Ülikoolis üle venekeelsele õppele- kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. o 1891 „Postimees“ päevaleheks o 1883 avati erakoolina HTG o 1884 õnnistati Otepääl sinimustvalge lipp (4.juuni) o Tekivad karskusseltsid, pritsumeeste seltsid, turniseltsid JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 1819 sündis Vana-Vändra vallas
Juhan õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka H. Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Nooruses töötas ajakirjanikuna Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Ajakirjanikutöö kõrvalt alustas ta ka loominguliste katsetustega, avaldades ajalehtedes luuletusi ja lühijutte. Looming Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas loomepalangu ajel kaheksa päevaga 1892. aasta sügisel. Jutustus pääses trükki aga alles 1894. 1893. a algupoolel valmisid ka jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar." Vaimse ülepinge tõttu ilmnesid Liivil vaimuhaiguse tundemärgid ning 1894. a kevadel viibis ta mitu kuud Tartu närvikliinikus ravil. Peale seda kolis ta juba parandamatu vaimuhaigena vend Joosepi juurde Oja tallu Alatskivil, kus veetis aastaid üldsuse poolt unustatuna, koguni surnuks peetuna. Liiv abistas sugulasi talutöödes, jälgis ajalehtede kaudu ühiskonnaelus toimuvat ning luuletas
Vladimir Majakovski (1893-1930) 12 klass 01.03.2012 Nõukogude luuletaja, näitekirjanik, stsenarist, rezissöör, näitleja, kunstnik, ajakirja redaktor Sündis Gruusias 19 juuli 1893 aastal Tal oli 2 õdesid ja 2 venda nad surid vara 1902 aastast õpis ta Kutaisi Gümnaasiumis 1906 aastal suri tema isa veremürgitusest Pärast isa surma kolis perekond Moskvasse. 15-aastaselt ühines Majakovski Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteiga (VSDTP) ning viibis riigivastase tegevuse eest mitmeid kordi vangis. Luuletusi hakkaski ta kirjutama 1909. aastal üksikvangistuses viibides. Vabaks saades astus ta Moskva Kunstikooli, kus ühines Vene futuristliku liikumisega
Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. · Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Au...
Akseli Waldemar Gallen-Kallela (1865-1931) Referaat Koostaja: Kai Mänd Lihula 2010 A.W. Gallen-Kallela(26.05.1965 Pori 07.03.1931 Stockholm), soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja aastast 1884 Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioon...
Kirjanduse arvestus Kati Eliisabet Peterson, Jana Aid, Karoliine Pruul Venestamise mõju kirjandusele • 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel. • Õpetajad, kes ei osanud vene keelt, vallandati. • Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes. • Aleksandrikool avati 1888. aastal vene õppekeelega. • Tallinna toomkool lõpetas tegutsemise. • Tartu ülikool viidi vene keelele üle 1893. aastal, nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks. • Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati 1893. aastal Tähtsamad ajalehed, ajakirjad • 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht”. • 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”. • 1857 – hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte „Perno Postimees”, pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. • 1864 – Tartus hakkas ilmuma J.V
Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Brunberg) sündis 5. veebr 1862 Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Õppis 1872–1874 Tallinnas W. Kentmanni algkoolis, seejärel kuni 1877 kreiskoolis. Kuni aastani 1893 oli Bornhöhe biograafia kirju nii elu- kui töökohtade poolest. Ta töötas lühemat aega joonestajana maamõõtja juures, kaubakontori õpilasena Peterburis, raudteekontoris Kovnos (Kaunases), koolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja koduõpetajana Matsalu mõisas jm; teatrikriitikuna saksa ajalehes “Revaler Beobachter”, köster- koolmeistrina Stavrpolis, siirdus Tifilisi, edasi Väike-Aasiasse. Detsembris 1888 sooritas eksternina Tallinna
ta süidzanri poole, kirjutades nelja osalise sümfoonia ,,Manfred" (1885) ja Viienda sümfoonia (1888). Sündisid uued avamängud ,,1812 aasta" (1880) ja ,,Hamlet" (1888) 5 Töö ja tuntus 1885 aastal valiti Tsaikovski Peterburi Kammermuusikaühingu Moskva osakonna direktoriks ja aasta hiljem Vene Muusikaühingu auliikmeks. Alates 1880datest oli ta tuntud ka väljaspool Venemaad. Välismaal dirigeeris ta edukalt sümfooniakontserte ja oopereid. 1893 aastal nimetas Inglise Cambridge´i Ülikool Tsaikovski kui maailma geniaalseima muusiku oma audoktoriks. 6 Aeg Peterburis Jõudnud 1888 aasta novembris Peterburi alustas ta õhinal uute teoste loomisega. Sel korral oli ta süvenenud muinasjutumaailma. Teda köitis selle teema juures eelkõige hea ja kurja võitlus, mison elu reaalne probleem. Erakordselt mitmekülgne oli ka helilooja viimase kolme aasta looming. 1891-1892 valmisid
SAKSAMAA · 1850 rahvusliku ühtsuse idee · 1858-psüühiliselt haige kuninga Wilhem 4 kaasvalitsejaks ehk regendiks sainnnnnnnn tema vend Wilhem · 1861- pärast vaimuhaige venna surma sai Wilhemist kuningas Wilhem 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadus · 1862 Wilhem 1 kutsus Preisi-maa valitsusjuhiks tugeva käe poliitikuna tuntud Otto von Bismarck · 1866- Austria Preisi sõda, kus Austria sai hävitavalt lüüaning kaotas oma ülemvõimu Põja- Itaalias ja Saksa aladel · 1867- Põhja-Saksa liit, kuhu kuulus 19 saksa riiki. Selle kõrgemaks riigi organiks oli Riigipäev · 1870-Saksa- Prantsuse sõda. Prantsusmaa sai lüüa. · 1871-Saksa Keisririigi väljakuulutamine Prantsusmaal Versailles' lossis · 1871-Bismarcki jõupingutused välispoliitika vallas.Üksnes üks eesmärk, Saksamaa ühendamine · -1880 -sinna maani jäi saksamaa koloniaalvallutustest kõrvale,kuid majandusringkondade s...
Pärnu Kutsehariduskeskus Viimistleja Punane torn Referaat Juhendaja : Pärnu 2010 Punase Torni ajalugu Keskaegsete linnakindlustuste nurgatorn on rajatud arvatavasti 15. sajandi I poolel. See oli strateegiliselt küllaltki oluline tsoon, kuna see asus Viljandi ning Riia väravatesse suubuvate teede vaheaardes. 1543 a. Pärnu Päruseraamatus nimetatakse ,,Punane ehk Vangitorn". 1624 a. oli tornil 3 kahurikorrust ja allkorrus (praegu kelder), mida mida kasutati ka vanglana. Torn on laotud maakividest, lubimördist välis- ja sisevooder ning avad punastest tellistest. 1783 a. renoveeriti torn põhjalikult: rajati teisele kaitsekorrusele kuppel-võlv, tehti uued ahjud ja puitvahelaed, suleti müüritrepp ning ehitati juurdeehitus krundi lõunaküljele. Sealt köeti torni maapealsete korruste ahjusid. 1798 a. laiendati juurdeehitust varem asunud puust tallide kohale. 1893 a. valmis Pä...
Ehkki mõned Juhan Liivi kirjatööd avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjandusse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Tema teosed : 1885: esimene luuletus "Maikuu öö" ajalehes Virulane 1887: käsikirjaline luulekogu "Õied ja okkad" ei õnnestunud trükis avaldada 1888: "Päästetud" esimene jutustus ajalehe Sakala lisas 18901892: lühijutte ja luuletusi ajalehes Olevik 1893: kogumik "Kümme lugu" 1893: jutustus "Käkimäe kägu" 1894: jutustus "Vari" 1895: jutustus "Nõia tütar" 1904: ajaleht Uus Aeg avaldab oma lisas "Juhan Liiwi kirjatööde kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatöid ja 33 luuletust 1905: "Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus "Noor-Eestile" 1905: pereajakirjas Linda ilmub 8 Liivi luuletust (sealhulgas "Rändaja", "Ta lendab mesipuu poole") 1909, 1910: Noor-Eesti Kirjastuse väljaandel "Juhan Liivi luuletused",
Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvus ka kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga. 1885. aastal pöördus ta tagasi kodumaale, asudes elama Klini, kus asub ka helilooja majamuuseum. 80-ndate aastate keskpaiku jättis ta rändamise ja valis oma elukohaks Klin'i, mis asub 90 km kaugusel Moskvast. Loomingulise töö kõrvalt käis ta siiski dirigeerimas Venemaal ja Lääne- Euroopas. 1891. aastal viibis Tsaikovski Ameerika Ühendriikides ja 1893. aastal valiti ta Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. Helilooja suri sama aastal(1893), 6. novembril(vana kalendri järgi 25. oktoober) Sankt- Peterburgis koolerasse. Tsaikovski tegeliku surma põhjustest on mitmeid versioone, näiteks on arvatud, et ta tegi enesetapu või teda mürgitati. Tema surma kõige reaalsemaks variandiks peetakse praegu arseenimürgitust, ehkki seda ei suudeta kindlalt tõestada.
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tegevus lauldes. Ooperis kasutatakse lavakujundust ja kostüüme ning teatrivahendeid. Ooperis näideldakse. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis võib ulatuda sümfooniaorkestrini. Oooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ning süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee tavaliselt peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks.Laulul on alati instrumentaalsaade. Ajalugu: Esimeseks ooperiks peetakse Itaalia heliloo Jacobo Peri ja ja libretisti Ottavio Ruccini Daphnet" mille nad kirjutasid aastatel 1594 1597 mis kanti ette 1597 aastal. Esimene säilinud ooper on samade autorite "Eurydike", mis kanti ette 1600. aastal. Ooper sündis muusikalise draamana ...
Juhan Aavik Koostasid:Desiree Laanepere Krista Maier Elulugu Juhan Aavik (29.01.1884-26.11.1982) oli helilooja, dirigent ja pedagoog. Juhan Aavik õppis : o Pirmastu vallakoolis (1890–1893), o Paistu kihelkonnakoolis (1893–1897) o Viljandi linnakoolis (1897–1901). Pärast seda läks Peterburi, kus lõpetas Peterburi Konservatooriumi trompeti erialal 1907. ja kompositsiooni erialal 1911. aastal. Tartu 1911–1923 oli ta Tartu Vanemuise Teatri sümfooniaorkestri dirigent. 1911–1925 segakoori dirigent. 1911–1918 õpetas ta muusikat Tartu koolides. 1919. aastal oli ta Vabadussõjas vabatahtlik, Tartu kaitsepataljoni ja 8. jalaväepolgu kapellmeister. 1922–1925 juhatas ta Tartu Üliõpilassegakoori. Aastatel 1919–1925 oli ta Tartu Kõrgema Muusikakooli direktor. Alates 1919. aastast oli ta ühtlasi Tartu Õpetajate Seminari muusikaõpeta...
KARL MENNING 11. MAI 1874 – 5. MÄRTS 1941 Ceilis Keermann Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 1 ELUKÄIK • 11. mai 1874 Tartu • Teatrijuht, lavastaja, kriitik • Diplomaat • abielus Irmgard Voigtländeriga (14. veebruaril 1963) • 5. märts 1941 Tartu Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 2 HARIDUSTEE • Tartu 2. algkool • 1885–1893 Aleksandri gümnaasium • 1893–1902 Tartu Ülikooli usuteaduskond • 1904 Max Reinhardt ja Otto Brahm Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 3 KARJÄÄR • Võru praostkonnas abipastor • 1906 Eesti esimene kutseline teater Vanemuine (teatrijuht ja lavastaja) • 1911–1912 Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana • 1914–1918 Tallinnas Päevalehe teatri- ja kontserdiarvustaja Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 4 • 1918–1921 Eesti esindaja Skandinaavia riikides •...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
