· ajakajalised följetonid "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus" (Päevalehes alates 1919, raamatuna I 1920, II 1923); · luuleparoodiad "Tiibuse Mari ajalikud laulud" (1920) (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm). 9 · Küla-ainelised jutud (1892-1904): 1. Rätsep Õhk ja tema õnneloos 1892 2. Koopavana 1893 3. Sauna-Antsu "oma" hobune 1894 4. Püve-Peetri riukad 1897 · Veli Henn 1901- Tegelased: Taluperemees Jaan Kaasik minajutustaja Tema vend Henn ("hea äraolek") Nõuni Marie, Kniks-Mariiheniks hüütu Proua Muru "madam Muru" "Saks" herr Perpentikel "meie mõisa lantvirtsahvti Eleeve" Lätlane Beersing koomiline tegelane Nõuni Jaak, taluperemees Jaagu naine
Kool Hispaania kodusõda Ajaloo referaat Koostaja: Juhendaja: Klass: Koht ja aasta Sissejuhatus Hispaania oli kõrvale jäänud Esimesest maailmasõjast ja hiljem ka Teisest, tema kodusõda (1936-1939) peetakse aga ka fasismi ja sotsialismi vaheliseks võitluseks, millest edu saavutas esimene nimetatuist ning uueks diktaatoriks sai Francisco Franco (1892 -1975). Kuid 1975. aastal, kui Franco suri, taastusid ka monarhia ja demokraatia. Vahepeal toimus aga nii maailmas kui ka Hispaanias palju muudatusi - lääneriikid boikoteerisid Hispaaniat ega võtnud teda NATO-sse, kuna võimul oli diktaator. Siiski oli riik erinavalt sotsialismimaadest avatud, mille tõttu paljud kohalikud ka lahkusid teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, et leida paremaid t...
tasuline koostöö elava autoriga, mille puhul autor on teadlik, et värsistab putru). Sibelius armastatud helilooja Sibeliuse geniaalsemad tööd on orkestrimuusikas ja sümfooniates, mis tihti sisaldasid soome mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli orkestrimuusika, põhiliselt 7 sümfooniat ja programmilised sümfoonilised poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sarja, Põhjala tütred ja Tapiola. Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervo-sümfooniaga Rahvuskalevaise aja Soome heliloomingus ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. 1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. 1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed
Tõnisson kontakti tollase rahvusluse kohapealse liidri V. Reimaniga. Selle mehe mõju Tõnissoni arengule oli tõepoolest otsustava tähendusega. Just Reimanilt omandas noor Tõnisson oma maailmavaate ja võitlustaktika, tänu Reimani protezeerimisele tõusis ta rahvusliku liikumise etteotsa. Reiman oli Tõnissoni jaoks kogu tema avaliku tegevuse vältel ainsaks autoriteediks. Laiemale avalikkusele sai Tõnisson tuntuks 1892. aastal Eesti Kirjameeste Seltsi venestustegelastelt ülevõtmise ümber puhkenud võitlustes. Samal perioodil astus ta ka K.A. Hermanni ,,Postimehe" kaastööliseks, kuni 1892. aastal ta ametlikult ,,Postimehe" abitoimetajaks kutsuti. Tõnissoni tulek tõi ,,Postimehesse" uut värsket indu ning võitlusvaimu, mida venestuse surve all ägaval rahval hädasti vaja oli. 1894. aastal juhtis ta V üldlaulupeo ettevalmistustöid. Peol peetud rahvuslike kihutuskõnedega sai ta tuttavaks ka maarahvale
''Vanemuise'' segakoori proovi kuulates. Õppis klaverit Ernst von Knorre juhendamisel. 1880. aastal kirjutas oma esimese koorilaulu ''Isamaa, õitse sa!''. 18831890 õppis Peterburi konservatooriumis orelit (Louis Homiliuse klassis), harmooniat (juhendaja V. Siecke) ning kontrapunkti ja fuugat (juhendaja Julius Ernst Christian Johannsen). 18901894 töötas Peterburis klaveriõpetaja ja koorijuhina ning asutas 1892 eesti lastekoori, juhatas ka Eesti Hariduse Seltsi koori. Aktiivne organist, esines Eestis, Peterburis, Inglismaal, Soomes, Saksamaal.1894. aastal asutas segakoori (1920. aastast Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor), millest kujunes tollase Eesti kõrgeima tasemega kontsertkoor, kes esines ka väljaspool Eestit ning osales juba 1896. aasta üldlaulupeol. Trükis ilmusid ''Miina Hermanni Laulukoori kontsertlaulud'' (I-II, 1898), kuhu kuulusid ka Härma enda 15 laulu, sh. ''Tuljak''. 1895
nõrgendas rahvuslikku liikumist. 1880 läks Hurt Peterburi kirikuõpetajaks ja radikaalse suuna esindajad võtsid rahvuslike ürituste juhtimise üle. 1882 Jakobson suri. Rahvuslikus liikumises algas mõõn, mida süvendas valitsuse tagurlik sisepoliitika. Juhan Liiv Sündis 30. Aprillil 1864 Tartumaal Alatskivil kandimehepojana, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Töötas aastail 1885 – 1892 ajakirjanikuna Tallinnas (Virulane). Viljandis (Sakala) ja Tartus (Olevik). 1893 aastal haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures. Suri 1 . detsembril 1913. J.Liiv hakkas ajakirjanduses luuletusi avaldama 1855 aastal. Os neist võeti 1904 aastal väljaantud (Kirjatööde kogusse). J.Liivi lüürika paremik on kirjutatud aastail 1894-1910, millest esimene kogu luuletused ilmus 1909 9 ja 1910. Posthuumsetes trükkides on seda
et tõestada sõidukorras olekut oma abikaasa leiutisest. Aastal 1896 disainis ja patenteeris Benz esimese sisepõlemis-korter mootori, mille nimeks sai boxermotor. Üheksateistkümnenda sajandi viimaste aastate jooksul oli Benz suurim autode firma maailmas oma 572 üksusega toodetud 1899. aastal ja selle suuruse pärast hakkas Benz & Cie. aktsiaseltsiks. Daimler ja Mayback rajasid Dailmler Motoren Gesellschafti (DMG) Cannstattis 1890. aastal ja müüsid oma esimese auto 1892. aastal margi all, mille nimi oli Daimler . See oli hobuste poolt veatud postvagun loodud teise tootja poolt, mille nad moderniseerisid pannes sellele oma disainiga tehtud mootori. Aastaks 1895 umbes 30 sõidukit ehitati Daimleri ja Maybacki poolt, kas Daimler worksis või Hotel Hermannis, kus nad seadsid üles poe pärast konflikti oma toetajatega. Benz, Mayback ja Daimleri tiim polnud arvatavasti teadlikud teineteise varasematest töödest
Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium J. Tito Referaat Viljandi 2009 Sissejuhatus Josip Broz Tito elas aastatel 1892 1980 ja oli Jugoslaavia kommunistlik poliitik. Ta valitses Jugoslaavia riiki aastast 1943 kuni oma surmani aastal 1980. Josip Broz Tito Noorus Josip Broz Tito sündis 1892. aastal regioonis nimega Kumrovec, mille asemel on tänapäeval Horvaatia. Ta oli Franjo ja Marija Brozi seitsmes laps. Ta isa oli horvaatlane, aga ta ema oli sloveenlane. Kui Josip oli mõned noorusaastad elanud oma vanaisaga Podsreda külas, läks ta 1900. aastal põhikooli Kumrovecis. Põhikool oli Jugoslaavias sellel ajal 4 klassi. Ta jäi teist klassi kordama ja lõpetas kooli 1905. aastal. 1907. aastal läks ta lukksepa õpipoisiks. Kolm aastat
Gustav Suits Annika, Eliise 11.A Elulugu 30.11.1883.a. Eesti, Tartumaa, Võnnu Luuletaja, toimetaja, tõlkija, kirjandusteadlane Hendrik Suits, Liis Suits - õpetajad 1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 19171919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool 1896-1904 - Tartu Aleksandri gümnaasium, kuldmedal (samal ajal õpetas suviti Soomes prantsuse ja saksa keelt) 1904-1905 - Tartu ÜK, keeleteadus 1905-1910 - Helsingi ÜK, kaasaegne kirjandus ja esteetika 19111913 - Helsingis ÜK raamatukogus 1913-1917 - Helsingi Vene Gümnaasium, soome keele õpetaja 1919-1944 - Tartu ÜK, eesti ja üldise ...
Aleksandri-ülikooli mis on praegu tuntud kui Helisinki Ülikool, kuid teda huvitas muusika palju rohkem, kui seadus ning ta läks hoopis Helsinki muusikakooli kus ta õppis aastatel 1885-1889. Üks tema õpetajatest seal oli Martin Wegelius. Edasi läks ta õppima Berliini ning pärast seda veel Viinis. Lisaks sellele tunnistas Johan omale õpinguaastate lõpupool, et temast ei oleks saanud viiuli virtoosot, kuna ta alustas oma õpinguga liiga hilja. Abielu 10. Juuni 1892 abiellus Jean Aino Järnefeltiga. Neil oli Tuusula järve ääres kodu nimega Ainola mis valmis aastal 1903. ning seal sündis neil 6 tütart. Johan veetis palju aega välismaal kus ta õppis veel Berliinis, Viinis ning külastas paljusid skandinaavia riike, Inglismaad,Prantsusmaad, Saksamaad, USA'd ja Kanadat. Muusika Johan armastas loodust, mis andis tihti talle muusika tegemisel inspiratsiooni. Ta ütles oma kuuenda sümfoonia kohta: ,, See meenutab mulle alati esimese lume lõhna
aastast tööle Postimehe toimetusse. 1889. aastal Vilde lahkus ,,Postimehe" juurest ja läks Tallinnasse. Tallinnasse ei jäänud ta kauaks ja peagi naases Vilde Karjakülla, kus ta hakkas hoogsalt kirjutama nüüd juba saksakeelseid teoseid. Aastatel 18901892 elas ta Berliinis koos oma ema ja tulevase naise Antonie Gronauga ning oli vabakutseline ajakirjanik. Peamiselt kirjutas ta sellel perioodil ka lühikesi naljalugusid. 1891. aastal Vilde abiellus, kuid juba 1892. aastal tuli ta ilma naiseta tagasi Eestisse. 1898. aastal abielu lahutati. 18931896 töötas Vilde taas Postimehe toimetuses, kuid 1896. aastal kolis ta Moskvasse. Aastatel 18971898 toimetas ta jällegi Eestis Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. 1905. aastal abiellus ta uuesti noore ajakirjaniku Linda Jürmaniga. 1905. aasta lõpul
31. august 1890 8. juuli 1952 radikaalne Johannes Brabarus 12. jaanuar 1890 29. november 1946 kõige teadlikum ja järjekindlam, rõhutas ideelist ühtekuuluvust Albert Kivikas 18.jaanuar 1898 19.mai 1978 minimaalne osa Jaan Kärner 27. mai 1891 3. aprill 1958 siiras sümpaatia Nõukogude Venemaale Johannes Semper 22. märts 1892 21. veebruar 1970 Üks radikaalsem tarapitalane (manifest), viibis välismaal, jälgis LääneEuroopa kultuurielu. Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Kirjaniku subjektiivne rahulolematus Aleksander Tassa 5. juuli 1882 23. märts 1955 minimaalne osa Friedebert Tuglas 2. märts 1886 15. aprill 1971 reformipüüe
19. SAJANDI LÕPP. ESIMESED KÕRGHARIDUSEGA MUUSIKUD (konspekt) Tähtsamad faktid: Eesti muusikas oli sajandi lõpuni valitseval kohal rahvaliku koorilaul. IV üldlaulupeol 1891. aastal Tartus osalesid esimest korda segakoorid. Järgmistel laulupidudel (1894, 1896) esines üha rohkem erinevaid koore. Sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Johannes Kappel (1855-1907) Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Kappel õppis aastail 1876- 1881 Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Kappel valiti III, V ja VI üldlaulupeo üldjuhiks, kuigi ta elas Peterburis. Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aas...
Walt Whitman (1819 1892) Walt Whitmanni on peetud ameerika kirjanduse suurimaks looduslikuks andeks. Ta ei omandanud haridust koolis, vaid haris end ise iseõppimise teel. 1855 a. avaldas ta autorinimeta, enda loodud ,,Rohulehed", mis koosnes ainult 12 luuletusest ja poeemist. Raamat äratas suurt huvi! Edaspidistes loomingutes avaldas Whitman sama pealkirja all ,,Rohulehed" mitu väljaannet, lisades vaid uusi tsükleid. ,,Rohelehtede" 9 väljaanne sisaldab ligikaudu 400 luuletust. Whitman uskus elu bioloogilis matriaalsesse ühtsusesse, käsitades ka inimest kui looduse osa. Whitmani elufilosoofia määras ka tema luule laadi, mida iseloomustab eriomane maalähedus. Rõhutades, et luule ja poeedi isiksus kuuluvad lahutamatult ühte looduse ja kõiksusega, sinuga ja minuga, ütleb Whitman 52 osalises poeemis ,,Laul isendast". ,,Laul iseendast" ...
asetäitjana töötamise aastatel 1882 1883 Kui ta oli ennem huvitunud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele 1886.aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse Seal püüdis kirjanik oma puudulikke teadmisi täiendada ja omandada keskharidust Eragümnaasiumis õppimine muutus aga varsti Liivile vastumeelseks, kuna talle tundus kogu süsteem üksnes kuiva pähetuupimisena Treffneri gümnaasium, kus käis ka J. Liiv 1892 üüris J. Liiv Tartu äärelinna korteri Seal valmis tema esimene jutustus ,,Vari'' Pingelise töö tulemusena hakkasid ilmuma tõsisema vaimse häire tunnused Ta hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all Sellises olukorras suundus 1893. aastal Alatskivile, kus lõpetas oma jutustuse ,,Käkimäe kägu'' ja kirjutas ,,Nõia tütre'' Järjest enam hakkasid ilmuma Liivi vaimsed ebastabiilsused 1894
Revolutsioon Korraldati palju streike, rev-iga kaasa läksid 1896a lahkus ametist ,,Postimehe'' üliõpilased. toimetaha Karl-August-Herman, selles ostsid 16okt 1905- 1)Väljaastumine vabrikutööliste ära Villem Reinman, Oscar Kallas ja poolt. 2) Nõuti poliitvangide vabastamist, ja Heinrich Kopper, ning panid uueks sõjaväe eemaldamist tänavatelt. toimetajaks Jaan Tõnissoni. Uus turu-suur rahvakoosolek-sõjavägi Jaan Tõnisson (1868-1941) sündis avas tule rahvahulga vastu, ilma hoiatamata. Viljandis. 94 suri, üle 200 vigastatu. 1888-1892- TÜ õigusteaduskonna lõpetas, 17.okt Manifest-Kirjutas alla Nikolai II, oli EÜS esimees. Oli ,,Postimehes,, koos kutsuti kokku riigiduuma,et kindlustada A.Kitzbergi ja P.Põld. 5 last. Astus vastu nii rahvale kodaniku õigus. Loodi saksast...
iluuisutamises neljas kategoorias. Meestel ja naistel on kavas eraldi üksiksõidud, ning paarissõit ja jäätants mehe ja naise koostööna. KeskEuroopas levis 1800. aastate alguses mood, kus koguneti uisuväljakutele kenasti riietatuna harrastama uisutamist kas üksi, paariti või rühmadena. Muusika tuli kasutusele 1870. aastatel ja uisutamisele lisandusid erilised hüpped, pöörded ja piruetid. Rahvusvaheline iluuisutamisliit moodustati 1892. aastal. 1908. aastast alustas tegevust reeglite loomise toimkond. Uisutamise enda ajalugu on 1700aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused. Eesti meistrivõistlused toimuvad aastast 1915. Uisuliit asutati 28.novembril 1921 Eesti Talvespordi Liiduna.
Marta Sillaots Marta Sillaots, kodanikunimega Marta Adolfine Reichenbach, sündis 30. aprillil (uue kalendri järgi 12. mail) 1887. aastal Virumaal, Rakkes. Tema isa Heinrich Alexander Reichenbach oli postiametnik kohalikus postijaamas. 1892. aasta algul määrati isa postkontori ülemaks Loode- Venemaale, samal aastal tuldi Eestisse tagasi. Esialgu elas pere Tapal ja Rakveres, samuti seoses isa tööga. 1894 aastal sai Martast Tallinna kodanik.1894. aasta sügisel pandi Marta Reichenbach Tallinna algkooli. 1895 aasta augustis hakkas Marta õppima Tallinna kõrgemas Tütarlastekoolis.Kodus räägiti eesti keelt.Saksa, vene ja prantsuse keelt õppis Marta koolis. 1905 aastal omandas Marta Reichenbach
Tauri Põlluäär 9.klass Neptuun Üldandmed Neptuun on nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, ,,Voyager 2" 25. augustil 1989. aastal. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846 aasta 23.septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Avastamine Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba...
Eesmärgiks oli uurida Põhja-Jäämere rannikut Leenast idas, Jana, Indigirka ja Alazeja jõge ning Uus-Siberi saarestikku. Uurimisreis kulges edukalt ja tulemuslikult. Teaduste Akadeemiale saadeti andmed 25 imetaja ja 96 linnuliigi kohta. Herbaarium sisaldas 3400 taimeliiki. 1889. aastal määrati A. von Bunge teise ekspeditsiooni juhiks, mis pidi otsima Põhja-Jaapani piirkonnas kadumaläinud sõjalaeva "Kreiserok". Laev leiti purunenuna, meeskond oli uppunud. 1892.aastal oli Bunge uurimistööl Napoli zooloogiajaamas, kus uuris pelaagilist faunat. Aastal 1893 määrati ta Mereministeeriumi poolt korraldatava ekspeditsiooni koosseisu Jenissei jõe suudmealale, et varuda ehitusmaterjale Siberi raudtee jaoks. Järgmised neli aastat oli Bunge vanemarstiks soomusristlejal "Rjurik". 1899-1901 võttis osa Rootsi-Vene kraadimõõtmise ekspeditsioonist Teravmägedele, kust tõi kaasa rikkaliku zooloogilise kogu. Pärast seda määrati ta
aluspinnal läbi kumada. Jaapani puulõigetest mõjutatuna rõhutab kunstnik pildikatkendi juhuslikkust, lõigates figuuridel selle aja kunstikäsituse järgi täiesti mõeldamatul moel pead otsast. Piirjoontega esile tõstetud figuurid eralduvad foonil siluettidena.27 "Moulin Rouge'i promenoir'is" 1892 Peaaegu kõik maalil kujutatud isikud on äratuntavad, nii et juba ainuüksi seetõttu kuulub teosele Toulouse-Lautreci loomingus eriline koht. Tagaplaanil on kunstnik profiilis kujutanud ennast koos oma nõbu ja alalise saatja Gabriel Tapie de Celeyraniga. Taustal paremal seisab peegli ees juukseid seades tantsijanna La Goulue. Esiplaanil istuvad ümber laua mõned 24 http://et.wikipedia.org/wiki/Henri_de_Toulouse-Lautrec
Muusika 20. saj. I poolel ehk "uus muusika" või "kaasaegne muusika" 20. saj. I poole muusikat iseloomustab stiilide mitmekesisus. Tekivad mitmed stiilid ja voolud, mis arenevad paralleelselt. Hilisromantismist kasvab välja kaks vastandlikku suunda:19. saj lõpus impressionism ja 20. saj. algul ekspressionism. Hilisromantism elab edasi rahvuslikes koolkondades. Vastukaaluks eelmistele -ismidele tekib 20-datel aastatel neoklassitsism oma selgemate vormide ja rütmidega. Terminit "uus muusika" on kasutatud ka eelmistel ajastutel: ars nova 1320 (vararenessanss), musica nuova 1600( barokk), uus muusika 1750 (klassitsism). Siiski oli murdejoon eelmiste stiiliperioodide vahel mitte nii tugev kui 19. ja 20. sajandi vahel. Suured erinevused on muusika väljendusvahendite, eriti tonaalsuse käsitlemises, helikeel muutub dissonantsemaks, puudub sisemine tasakaal, oluliseks saab strukturaalne mõtlemine ja originaalsus. Impressionism Impressionism sa...
Berliini. Vilde jätkas suhteid ,,Postimehega", kus hakkas avaldama ,,Berliini kirju". Tema Berliini- aegsest eestikeelsest toodangust väärivad märkimist ,,Postimehes" ilmunud ,,Suguvend Johannes", ,,Kondijahu kõrtsirahvas", ,,Doora Osol" ja jutustus ,,Kuul pähe!" Augustis 1891 abiellus Vilde Antonie Gronauga. Seda sammu on Vilde hiljem hinnanud kui oma elu kõige suuremat rumalust. Lahkhelid perekonnas algasid arvatavasti varsti ja põhjustasid Vilde lahkumise Berliinist juba 1892. aasta kevadel. Kui Eduard Vilde hakkas proovima oma kirjanduslikke võimeid, ei olnud tal kaasaegset Eesti kirjasõnast midagi niisugust eeskujuks võtta, mis oleks kokku sobinud tema ellusuhtumisega. Loomingulise tee algul pakkus Vildele eeskuju kõigepeale välismaine kerge ajaviitekirjandus. Nii alustaski ta kriminaaljutustusega ,,Kurjal teel", millele järgnes otse kõrgromantika näiteks sobiv ,,Musta mantliga mees" ja siis Jaak Järvega kahe peale kirjutatud ,,Vallimäe neitsi"
luuletus "Maikuu öö". 1887. aastal koostas esimese luulekogu käsikirja "Õied ja okkad" 52 luuletusega, kuid seda ei õnnestunud avaldada. Aastatel 18871888 töötas Liiv Viljandi Sakala toimetuses ajakirjanikuna. [2] 1890. aasta algusest töötas Liiv Tartu ajalehe Olevik juures. Tartus liikus ta ringi kirjandus- ja kultuuriringkondades ehk võttis osa Tartu kultuurielust. Kostil oli ta lehe omaniku perelauas. [3] 2.2 HAIGUS Sügisel 1892 lahkus 28-aastane Liiv toimetusest ja pühendus vabakirjanikuna loomingule. Ta üüris toa Tartus Hetzeli (tnp Juhan Liivi) tänavas. Seal kirjutas ta muuhulgas jutustuse "Vari", kuid kirjastaja otsimine oli vaevaline ja lootusetu. [3] Ülepingutus, füüsiline kurnatus jm eelsoodumused vallandasid kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. Siiski jätkas ta intensiivset kirjanduslikku tööd, valmisid näiteks jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar". 1894
Referaat Korvpalli ajalugu Jere Robert Hirvi Jakob Westholmi Gümnaasium 9.a Korvpalli sünd Korvpalli leiutas 1891. aastal Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. Elukutseliste korvpall sai alguse 19. sajandi lõpus. Korvpalli mängureeglid Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (kui tegemist on turniiriga, kus peetakse vähemalt kolm mängu, siis 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks
[zül vern] (8.veebruar 182824. märts 1905) Elulugu Jules Verne sündis Nantes'is juristi perekonnas esimesena viiest lapsest ja veetis lapsepõlve vanemate juures. Kui Jules oli üheksane saadeti ta koos vennaga internaatkooli, kus ta õppis ka ladina keelt. Pärast lütseumi lõpetamist läks ta Pariisi õigusteadust õppima. 1848. aasta paiku hakkas ta kirjutama ooperi libretosid. Kui Verne isa sai teada, et ta õpingud ei edene, katkestas ta tema rahalise toetamise ja Jules oli sunnitud töötama aktsiamaaklerina. Ta tutvus kirjanike Alexandre Dumas' ja Victor Hugoga, kes andsid talle nõu kirjanikutöös. 1857. aastal ta abiellus lesega, kellel oli kaks poega, ja sai 1861. aastal kolmanda poja isaks (Michel Jean Verne) . Pärast ebaõnnestumisi leidis ta lõpuks kirjastaja ja 1863. aastal avaldati tema esimene raamat "Viis nädalat õhupalliga". ...
EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES Raik Eek - Jaanus Varus 20. sajandi alguses... · Loodi kõik kunstielu vajalikud valdkonnad · Pandi alus näitustele, kunstiharidusele ja kunstnike organisatsioonidele · Kavandati kunstimuuseumi rajamist Kristjan Raud · Elas 1865 1943 · Üks põhilisi eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Illustreeris rahvuseepost "Kalevipoeg" · Söejoonistus ja graafika · Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (alates 1973)(35000.-) "Tähtede all" (tsüklist "Inimene ja öö" 1907-1909 tuss, guass) "Inimene ja töö" (tuss) "Kalevipoja surm" 1935 (üldinimlikud teemad nagu igatsus, armastus, üksindus) "Kalevipoeg" (süsi) "Pesu" 1937 (Loodus ja külaelu lähtus olukordade meeleolust) Ants Laikmaa · 1866 1943 · Ta õppis 18911893 ja 18961897 Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti raj...
Cinema in Estonia The story of moving pictures 1896 First cinema 1906 Estonian's first film-maker Johannes Pääsuke Johannes Pääsuke - Born 30 March 1892 - Estonian photographer and filmmaker - Founded his studio Estonia-Film - 40 films in his career - ,,Karujaht Pärnumaal" (1914) - Died in a train accident in 1918 Estonian films Films which have enjoyed popularity during The post-war period. - ,,Elu tsitadellis" (Life in the Citadel) was released in 1947 - ,,Hullumeelsus" (Lunacy) - ,,Nipernaadi" (Happy-Go-Lucky) by Kaljo Kiisk - ,,Naerata ometi" (Do Smile, Please) by Leida Laius and Arvo Iho
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Click to edit Master text style Second level Sündis 16. veebruaril 1845 Third level Tartus - baltisakslane Fourth level 9-aastasena tekkis huvi rukki Fifth level õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abi...
Laitse loss Kristel len 12 klass 2015a SISSEJUHATUS Alkselt nimega Laitse mõis, Saksa pärase nimega Laitz, sai alguse iseseisva mõisana 1642, kui see eraldati Ruila mõisast. Laitse lossi ehitas 1890-1892 parun Woldemar Uexküll, kes oli romantilise hingelaadiga ehitas ka lossi romantilise, imposantse neogootika stiilis. NEOGOOTIKA Sai alguse 1740 aastate inglismaal. Historitsistlik neogooti ehitusstiil sai alguse vanade gooti stiilis ehitiste väärtustamisest ja restaureerimisest Inglismaal ning hiljem ka Prantsusmaal, levides 19.sajandil väga kiiresti üle kogu Euroopa. Gootika avaldus peamiselt hoonete välisilmes. AJALUGU Laitse mõis püsis väheste vaheaegadega Ulrichite käes kuni 1814. aastani, siis pärandus Mohrenschildtidele. Küll rohkem kui kaheksasaja talupojaga mõis oli oma hoonestuse poolest siiski üsna tagasihoidlik: nii häärber, mõlemad teenijatemajad, viljaaidad , viinaköök kui ...
OSCAR WILDE DORIAN GRAY PORTREE ENESEANALÜÜS Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. 1.Oscar Fingal O`Flahertie Wills Wilde oli iiri kirjanik.(1854-1900). Oscar Wilde õppis Dublini Trinity kolledzis,ülikooli hariduse sai Oxfordi Magdaleni kolledzis. 1895 mõisteti Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Teda süüdistati homoseksualismis. Tema teosed keelati ning tema sõbrad pöörasid talle selja. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmonth`i nime all. Looming: Romaan Doryan Gray portree (1891) Jutustus Lord Arthur Savile'i roim (1891) Canterville'i lossi vaim (1891) Readingi vangla ballaad (1898) De porfundis (1905) Näidismiljonär (2003) Muinasjutud Õnnelik Prints (1888) Ööbik ja roos (1888) Granaatõuntest maja (1891) Ustav sõber Isekas Hiiglane Kalur ja tema Hi...
Россия ФЛАГ • Белый символизирует высокомерие, светлое будущее и Бога • Синий символизирует честность, облачный подарок и царя • Красный цвет символизирует мужество и любовь, а также кровавое прошлое и крестьян СТРАНА • Население России составляет 150 миллионов человек, и оно очень концентрированное • Это самая большая страна в северном полушарии • Только в России 11 часовых поясов ЯЗЫК И ОБЩЕСТВО • Язык – русский • Русский алфавит используется • Религия - 75% населения России христиане ГОРОДА • Столица России - Москва • Самые большие города - Санкт-Петербург и Москва ПОЛИТИКА •Президент – Владимир Путин, который является президентом с 2012 года •премьер-министр Михаил Владимирович Мишустин, с 16 января 2020 года премьер- министр россии ПРИРОДА • Площадь российских лесов составляет 809,1 млн. Га. • Самая высокая гора в России - Эльбрус (5 642 м) • Животный мир разнообразен ВОДОЕМЫ • Самое большое озеро России – Байк...
Kuressaare Ametikool Tarbekunsti ja käsitöö osakond Rõivaõmblemine Meelika Mürk Claude Debussy Referaat Juhendaja õpetaja Anita Kangur Kuressaare 2006 Sisukord 1. Elust.............................................................................................................3 2. Impressionism.............................................................................................4-5 3. Abiellumine..................................................................................................6 4. Looming ja heli............................................................................................7 5. Teosed.........................................................................................................8-9 6. Kokkuvõte.........................................................
Eduard Bornhöhe elulugu Eduard Bronhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 5.veebruaril 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Tema isa oli seal valitseja ja aidamees, ema oli luulearmastaja inimene ja sealhulgas Eduard Vilde tädi. 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a. kaubakontori õpilasena Peterburis, kust Bornhöhe peagi siirdus raudteekontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees lootust hakata õppima maalikunsti, milleks tal olid väljapai...
1931- loodusele. ustega. Oluline osa on tõlkekirjandusel. Hoogustus lastele kirjutami- ja proosa, kuid hakkas tugevnema esteetiline taotlus. da püüti lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida Looming ma küpses eas kirjani- "Ega me ometi sellepärast vihased ole?..." gelaste ja keelekasutu- Jutte ja luuletusi 1979a slikkust. Romaanid ja "Vari" lugu lähimast minevikust 1892 a. "Rukkivihud rehe all" valimik luuletusi 1964 e, mida iseloomustavad"Meil aia-äärne tänavas" lastelaulud 1957 ne, rikas kujundlikkus, "Löö, süda, õitsele!" laulik 2005 (kogumik) d ja onomatopöa. elasteluule sünd. Tugevnes kunstitaotluslik suund, mis oma tipptase- alse kirjandusharu väljakujunemine. Lastenäidendi tekkeperiood. d ja vaimulikud). atud näidendite kõrval "Lastenäidendid" kogumik 1928 a. did. Lastejuttudes vahel-"Lastejutte" 1979 a.
Oscar Wilde · Sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. · Isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst. Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Kuulus lisaks ajaloolase, poliitiku ja arheoloogina. Eraelus oli suur naistekütt, pidutseja, prassija, söödik, joodik, helde ja armuline, hoolimatu ja jõhker. · Ema oli pastori tütar luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja, kihutaja, ässitaja, suur kirjandusetundja ja keelteoskaja. Muidu edev, upsakas, auahne, kiitleja, vaimurikas, armastab välimist hiilgust, riietub erilaadselt, armastab võõraid vastu võtta. · Oscari kirjanduslik anne, seltskondlik vilumus, vaimukus, muretus, edevus, uhkus, kõrkus, toreduse- ja hiilgusearmastus pärineb emalt. Samuti pärinevat tema naiselikkus sellest, et ema oli oodanud tütart...
külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Otsustavat mõju avaldas Liivi kujunemisele aasta Virumaal Triigi-Avisepeal: abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust. Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil (jutustuse "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar", mõlemad 1893), kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse
C.PISSARRO E.DEGAS "Tee versaillest st Louviesennessee" 1870 "Hobuste v]iduajamine" 1869 "Tantsuklass"1872 G.MOREAU Metroo sissek'ik pariisis "Salome tants 1901 Herodesele"1876 G.KLIMT ,,"Jane Avril" 1892 ,,Surm ja elu" 1908-11 ,,Tsirkus"1891 ,,Divan Japonais"1893 ,,Arleeslanna" ,,Parast seeravi nagemust" 1888 ,,oine kohvik"1888 ,,Profiilis"1887
· Sündis Kesk-Norras 4. augustil 1859. · Ta oli Norra romaani- ja näitekirjanik. · Oma esimese teose kirjutas kaheksateistaastasena. · Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". · Aastal 1917 ilmus tema kuulsaim teos "Maa õnnistus", mille eest pälvis 1920. aastal Nobeli auhinna. · Aastal 1945 viidi ta Oslo psühhiaatriakliinikusse ning sealt Landviki vanadekodusse. · Suri 19. veebruar 1952 August Gailit · Sündis 9. jaanuaril 1892. aastal Sangaste lähistel. · Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. · Oli prosaist, püüdis näidata elu helgemat poolt, luues rõõmsameelseid ja muretuid tegelaskujusid. · Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. · Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". · Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. · Tuntumad teosed: ,,Muinasmaa", ,,Saatana karussell",
NEPTUUN Marek Ungerson 9. klass Sisukord Päikesesüsteem. Avastamine. Avastajad. Üldandmed. Atmosfäär. Ehitus. Kaaslased. Triton ja Nereid. Huvitavat. Päikesesüsteem Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes ...
Eesti kirjanduse suurim eepik Anton hansen tammsaare Kiire ülevaade eluloost · Eesti prosaist, näitekirjanik, esseist, tõlkija ja mõtleja · Pärit järvamaalt. 1886. a. õppis Sääsküla vallakoolis. Click to edit Master text styles · · Aasta hiljem õppis Prümli vallakoolis. · 1892-1897 õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 õppis Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. · · 1900. a. ilmusid tema esimesed jutustused Postimehes. esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni Second level nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast. Third level · 1903-1907 oli ajalehe Teataja toimetuses. Fourth level 1907. a. astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. ...
Luuleanalüüs Anna Haava-Küll on ilus mu õieke 2008 Anna Haava-Küll oli ilus mu õieke Luuleanalüüs Küll oli ilus mu õieke Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke ei ingelgi ilusam olla vist või, ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke!... Surm tuli ja kosis ta endale ja südamevalu jäi minule. Analüüsimine Luuletuses on ta valinud peategelaseks õie, kes sümboliseerib tema armsamat. Sellise luuletuse kirjutamist mõjutas kindlasti see, et ka päriselus suri tema kallim, enne keda olid manala teed läinud kõik tema ülejäänud pereliikmed. Luuletuses kajastub üüratu armastus ning lõpuks kurbus ja lootusetus. Ta tahab öelda seda, et kui sa ise usud, et kõik on korras ning...
advokaadibüroos kirjutajana. Maalima hakkas ta alles 20-aastaselt ja sedagi suuresti juhuse läbi. 1891. aastal loobus ta oma senisest töökohast ning läks elama Pariisi, et saada elukutseliseks kunstnikuks. Esialgu ei olnud Matisse'i maitse kaugeltki mitte avangardistlik ning tema varaseimad Pariisis maalitud tööd olid 17. sajandi Madalmaade stiilis, millest olid eestkuju võtnud prantsuse 1850. aastate realistid. 1892. aastast 1899. aastani võttis ta tunde Gustave Moreau juures Pariisi Kaunite Kunstide Koolis (École des Beaux-Arts). Matisse sai fovismi peaesindajaks. Ta lähtus oma tööd tehes impressionismist ja neoimpressionismist. Fovistliku laadi kujundas 1905-1908, ta tõusis sellega avangardistlike tippkuntsnike hulka. Tema rõhutatult kahemõõtmelised maalid väljendavad pidulikkust ja elurõõmu, nende mõju
10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tšellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooniõpingutele. 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonia poeemi „Kullervo“. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaisva orkestrimuusika karjäär. Edward Grieg (1843-1907) Õppis varakult selgeks klaverimängu. 1858. aastal kuulis tega norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull (Griegi emapoolne sugulane) ning soovitas Griegil jätkata õpinguid Leipzigis. 1858- 1862 õppisgi Grieg Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni
1820 aastal õppis F.Wöhler Malburgis meditsiini ja alates 1821 aastast Heildenbergis ka keemiat. Ta õppis keemiat professor Leopold Gemelini juures. 1823. aastal sai ta Heilderbergis meditsiinidoktoriks. Professor Gemelini soovitusel asus Wöhler õppima Jons Jakob Berzeliuse juures, Stocholmis. Sellest ajast said kaks teadlast, teadustööd tehes sõpradeks ja Wöhler tõlkis Jons Jakob Berzeliuse raamatu ,,Keemia õpperaamat loomadest" . Aastal 1892 pakuti talle tööd Göttinegeni ülikoolis. Avastused Friedrich Wöhler avastas berülliumi ja plaatina. Berülliumi valmistamiseks segas ta suures anumas kokku plaatina ja jättis ära alumiiniumi. Samat tehnikat kasutas ta ka teiste ainete tegemisel. Ta avastas väga kiiresti kaltsiumkorbiidi ja ta oli ka väga lähedal vanaadiumi avastamisel. Nende avastuste tähtsus tänapäeval
· Eestile laiendati Venemaa seadused (politsei-, kohtusüsteem jms.) · reformid parandasid eestlaste õiguslikku seisundit (nt. linnades murti baltisakslaste ülemvõim, kohtus pääses võidule kodanike võrdsuse põhimõte), kuid olid ohtlikud rahvuslikule püsimajäämisele. 2. Haridus - kõige suuremat kahju tõi eestlastele kultuuriline venestamine: a) 1887 muudeti vene keel rahvuskoolides alates 3.klassist ainsaks õppekeeleks (va. emakeel ja usuõpetus). 1892 toimus venekeelne õppetöö juba 1.klassist. Seetõttu polnud ainetunnid lastele arusaadavad ja teadmised kannatasid. b) Paljud õpetajad lahkusid vene keele ebapiisava tundmise tõttu ise töölt või vallandati. c) Vene keelele läks ka Tartu Ülikool, mis nimetati Jurjevi Ülikooliks. Baltisaksa õppejõud sunniti lahkuma, vene õppejõud ei suutnud teaduse ja teadmiste taset hoida. d) Aleksandrikool avati 1888 venekeelse koolina. 3. Eestlaste suhtumine a) Venestuse toetajad:
Kristjan Raud Kristjan Raud oli Eesti kunstnik. Ta sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paul Raud, kes oli samuti kunstnik. Vendade kooliaeg algas 1874. aastal Koervere külakoolis, kus nad õppisid vaid ühe aasta. Edasi õppisid nad 1875.-1878. aastal Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878.-1881. Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. 1883. aastal jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle Tartu Õpetajate Seminari. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana. Eestis sai ta aru, et venestamispoliitika ei soodusta kultuuri arengut, vaid hoopis kultuuri kustum...
1. Millistes maades oli hilisromantism kõige mõjuvõimsam Austrias ja Saksamaal. 2. Millise helilooja mõjud ilmnevad hilisromantikute heliloojate helikeeles ja orkestri kasutuses? Richard Strauss ja Gustav Mahler 3. Nimetada esimene impressionistlik kunstiteos ja muusikateos. Debussy sumfooniline preluud *Fauni parastl6una* 4. Millised olid Mahleri sümfooniad, orkester? Too näiteid. Programmilised ja pikad . Sumfoonia No 1 *Titaan* 5. Kuidas avaldub Maurice Raveli muusikas tema baski päritolu? Too näiteid Ravel ise pidas ennast paljuski klassitsistlikuks heliloojaks. Tema teostes on aga palju ka impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". 6.Milliste žanritega on R Straussi looming läinud maailm...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS V-13 Erik Adra BETOON ELEMENTIDE MONTAAZ NING MONOLIITVALU JA VUNDAMENTIDE RAJAMINE Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Savi Savi on peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus, plastsusarv peab olema vähemalt 7. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja De...
“Storm at Belle-Ile” “Belle-lle, Rain Effect” “The Rocks of Belle-lle” “Coming into Port-Goulphar, Belle-Ile” Heinakuhjad Maalisarja “Heinakuhjad” kuulub 15 maali. Claude Monet maalis neid aastatel 1890-1891. “Heinakuhjad. Suve lõpp” “Heinakuhi hommikul. Suve lõpp” “Lumised heinakuhjad päikeseloojangul” Maalisari Roueni katedralist Aastal 1892 reisis Monet Roueni. Tema idee oli maalida pildiseeria Roueni katedraalist. Nüüd maalis ta korraga väga lühikesi ajahetki, vahetades lõuendeid peaaegu iga poole tunni järel, et tabada pisemaidki värvierinevusi. Kokku valmis 28 maalist koosnev seeria. Vesiroosid Tema viimaseks maaliseeriaks oli “Vesiroosid”. Monet`l tuli idee maalida hiiglasuuri, kuni kaheksa meetri pikkusi vesiroosipilte, mis sobivasse ruumi paigutatuna looksid häirimatut mõtisklemist soodustava ümbruse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
