ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiendamiseks viinis ja berliinis. Need kaks aastat kujundasid teggeliku sibeliuse. 1891 naasis kodumaale ja algas väga viljakas loomeperiood. Suur muusik kannab noodipaberile iidsed runod "Lemmikäisest", ilmarisest, süngepoolsest põhjalast, viljakast kalevala maast, võluveski sampo maast. 1890ndate aastate lüpus toimub sibeliuse jaoks oluline sündmus. Valitsus määras talleeluaegse stipendiumi. Sii võimaldas plühenduda loomingule, vabaneda peadagoogilisest jm muusikalisest tööst, millega seini leivaa teenis. Ülejäänud pika elu veetis vaid soomes. See
Gustav Adolfi Gümnaasium ILJA REPIN Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD .............................................................................................. 2 1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 3 1.1 Realism (kirjandus) ........................................................................ 3 1.2 Realism (kunst) ........................................................................... 3-4 1.3 Venemaa realism ............................................................................ 5 2. SISU ................
RÕNGU KESKKOOL Ants Laikmaa referaat Koostaja: Helen Patsula Juhendaja: Anne Lepik Rõngu 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ants Laikmaa.............................................................................................................................. 4 Tuntumad tööd............................................................................................................................ 5 Loomingu sisu.............................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................
Kuressaare Gümnaasium Gerhard Munthe Kuressaare 2007 Sisukord 1. Sissejuhatus 3. 2. Elulugu 4. 3. Kasutatud kirjandus 7. 4. Lisad 8. Sissejuhatus Gerhard Munthe on õelnud:''Kui me räägime muistsetest aegadest, tuleks seda kutsuda individualismi ajaks kunstis, seda võib kirjeldada pärisorjusest vaba perioodina, aega, mis on võidelnud end vabaks endise ühetaolisuse ahelaist. Seal on neid kes raputavad päid kõigele sellisele vabadusele.'' Gerhard Munthe (1849-1929), kõikehõlmaja, maalija ja disainer, oli üks Norra laiemalt tuntud kunstnikke. Tema unikaalne stiil sai kiiresti positiivset vastukaja ning tema looming, mis hõlmas Norrat selle kaugeleulatuvates mastaapides sai tuntuks veelgi kaugemale. Elulugu G...
Maale · 1888 ,,Nägemus peale jutlust" · 1888 ,,Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga" · 1888 ,,Arles'i kohvik" · 1889 ,,Tere, härra Gauguin" · 1889 ,,Undiin" · 1889 ,,Kollane Kristus"" · 1892 ,,Kaks naist Tahitilt" · 1893 ,,Autoportee paletiga" · 1896 ,,Kuninga naine" · 1899 ,,Naine lilledega" · 1892 ,,Oled Sa armukade? " · 1891 ,,Vestlus" · 1892 ,,Surnute vaim on valvel" 3 Okeaanias 1891. aastal kimbutasid Gauguini suured võlad, samuti olid tema suhted oma naisega ja naise sugulastega muutunud külmaks, ning vajaka jäi ka kunstniku üldisest tunnustamisest. See oli viimane piisk karikasse: ta otsustas hüljata Euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni lõplikult.
"Hirmu org", "Kadunud peigmehe juhtum", "Boscombe'i oru mõistatus", "Kollane nägu", "Teise laigu mõistatus", "Kreeka keele tõlk", "Pappkarbi mõistatus", "Hõbelauk" ja "Vigane mees". 1889 "Viltuse suuga mees", "Maaklerikontori ametnik", "Laevastikuleping", "Inseneri pöidla mõistatus" ja "Baskerville'ide koer". 1890 "Punapeade liit", "Sinise granaatkivi mõistatus", "Punaste pöökide mõistatus", "Sureva detektiivi mõistatus" 1891 aasta mais ristub Holmesi tee professor Moriartyga, mida kajastatakse jutustuses "Viimane juhtum". Sherlock Holmesi tagasitulek ja tegevus aastatel 18941902 Holmesi ja Moriarty võitlus. Jutustus "Viimane juhtum". 1894 aastal lahendas Sherlock Holmes juhtumid "Tühja maja mõistatus", "Vistaariamaja mõistatus", "Norwoodi ehitusmeistri mõistatus" ja "Kuldsete näpitsprillide mõistatus". 1895 "Kolme üliõpilase
Richard Johannes Roht Koostaja: Aliin Sepp Kuressaare 2008 Biograafia Sündis 12. aprill 1891 Võrus, Krootuse vallas ning suri 22. august 1950 Tallinnas, maetud on ta Metsakalmistule Õppis Tartus, Hugo Treffneri Günmaasiumis ning lalga Reaalkoolis Oma kirjanikutööd alustas aastal 1913 proosapaladega, pärast kirjutas veel arvukalt romaane, novelle, mälestusi, jutustusi ja lasteraamatuid Richardi koolitee jäi pooleli, rahapuuduse tõttu Ta osales I MS ja Vabadussõjas Ta viibis vangis aastatel 1930-1932, seoses vekslivõltismisega
Artur Kapp (28.02.1878 Suure-Jaani- 14.01.1952 Suure-Jaani) Helilooja, pedagoog ja dirigent, Kappide muusikutesuguvõsa võimsaim esindaja. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. Elukäik Artur sündis koolmeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Aastal 1891 asus ta õppima 13- aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat. Lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala Artur Kapp (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. Elukäik Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 1920–1924 ...
Sümbolism oli kirjanduses alguses, 19. sajandil eelkõige prantsuse nähtus, mille esimesteks juhtkujudeks olid poeedid Charles Baudelaire (1821 – 1867), Stéphane Mallarmé (1842 – 1898), Arthur Rimbaud (1854 – 1891), Paul Verlaine (1844 – 1896), Jules Laforgue (1860 – 1887) ja romaanikirjanik Joris-Karl Huysmans (1848 – 1907), kes oma proosas siirdus naturalismist üle sümbolismile. Sümbolismi varaseks tähtsündmuseks võib pidada Baudelaire’i luulekogu „Kurja lilled“ (Les Fleurs du mal) ilmumist 1857. aastal. Baudelaire’i luulet iseloomustavad avatud sümbolid, sõnaliselt edastatud heli- ja lõhnatajud. Kõik sümbolistid kirjutasid vihjelises, mõistatuslikus, muusikalises ja ebamäärases stiilis. Mallarmé’d on nimetatud „sümbolismi ülempreestriks“. Rimbaud’ „lihaseliselt lüürilist, kompromissitult otsekohest“ lüürikat peetakse sürrealismi eelkäijaks. Sümbolism kasutas otseste väidete asemel sümboleid ja vihjeid. Sümbolistlikud luuletajad püüds...
JAAN TÕNISSON Anette Evisalu 2017 JAAN TÕNISSON 1868-1941 Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht JAAN TÕNISSON Tema auks on nimetatud Jaan Tõnissoni tänav Tartus ja püstitatud Jaan Tõnissoni monument. Tegutseb Jaan Tõnissoni Instituut. NOORPÕLV Sündis Viljandi vallas Mursi talus 1878–1886 Tusti külakool Tallinna kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli õigusteaduskond ÜHISKONDLIKU TEGEVUSE ALGUS Andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. 1891–1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi 1894–1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. SELTSID JA ORGANISATSIOONID Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor Van...
Cezanne maalis: Maastike Natüürmorte Portreesid Tema tähelepanu oli pööratud struktuurdele ja geomeetrilistele vormidele. Cezanne teooria: looduses võtab kõik kera, koonuse või silindri kuju. Teoorial on otsene mõju kubismi ja geomeetrilise abstraktsionismi tekkimisele. Van Gogh ,,Tähineöö" 1889 van Gogh ,,Päevalilled"1888 van Gogh ,,Autoportree Gauguin ,,Tahiti naised rannal" 1891 lõigatud kõrvaga" 1889 Gauguin ,,Kas sa oled armukade?" Gauguin ,,Autoportree kollase Cezanne ,,Sainte Victorie mägi" Cezanne ,,Mänd Axi' lähedal" 1890 1892 Kristusega" 1889 1897
Korvpall Korvpall on spordiala, mida tavaliselt mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall vastase korvi ja takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi visatud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõppedes võidab rohkem punkte kogunud võistkond. Korvpalli leiutas 1891. aastal USA kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja J.Naismith. 1892. aastal peeti USA's ka esimene ametlik võistlus. USA'st levis korvpall sportmänguna Aasiasse ning hiljem ka Euroopasse, LõunaAmeerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni kümnest mängijast, kellest viis on korraga platsil. Teised mängijad on vahetamiseks. Mängu alustatakse keskelt hüppepalliga, mille järel
aastal SuureJaanis Oli eest helilooja, dirigent ja pedagoog. Oli oma suguvõsa võimsaim esindaja Oli 20sajandi esmesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurtoeste autor. ELUKÄIK Arutr sündis koolimeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Oma esimesed klaveri ja oreliõpetused sai ta oma isalt. Aastal 1891 asus ta 13aastaselt õppima Peterburi konservatooriumi, kus ta õppis 9 aastat. Peterburis lõpetas ta 1898 oreli eriala ja 1900 kompositsiooni eriala. Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ta Eesti Kästitööliste Abiandmise Seltsi koori. ELUKÄIK 19041920a. Viibis ta Venemaal Astrahanis, ta oli seal Vene
Lauluseltsid: 1)1862.a Revaalia ,Tallinn 2) 1865.a Estonia, Tallinn 3) 1865.a Vanemuine ,Tartu 4) 1869.a Koit ,Viljandi Esimene Üldlaulupidu : 1869. Aastal Tartus. Pani aluse laulupeo traditsioonile,mis pole katkenud. Osalesid meeskoorid ja pasunakoorid. Teine laulupidu: 1879 Tartus. Võeti laulupeo kavasse näidend. Kolmas laulupidu: 1880 Tallinnas. Repetuaaris võeti kasutusele rahvalaulud. Neljas laulupidu: 1891 Tartus. 1. Korda segakoorid ja keelpilliorkestrid. Viies laulupidu: 1894 Tartus. Repetuaaris 28st 11 laulu eesti keeles. Kuues laulupidu: 1896.a Tallinn. Esimest korda laulupeol naiskoorid Seitsmes laulupidu: 1910.a Tallinn Esmakordselt lastekoorid ja sümfoonia orkestrid Kaheksas laulupidu: 1923.a Tallinn Esimest korda M.Lüüdiku ,,Koit'' Üheksas laulupidu: 1925.a Tallinn Tekkis vajadus jaotada võimete järgi. Kümnes laulupidu: 1933 Tallinn Pidu valmistas ette lauljate liit.
üleliia, kõike oli just parajalt, et etendust nautida. ,,Kevade ärkamine" on Frank Wedekindi esiknäidend. Näidend lahkab noorte inimeste seksuaalset tärkamist ning vaatleb teismelisi olukordades, kus nende instinktid ja nende ühiskondlikud ootused vastuollu lähevad. Tegeleasteks on umbes 14 aastased noored, kes avastavd iseendid, uurides maailma, mille moodustab seks, mastrubatsioon, abort ja homoseksuaalsus. ,,Kevade ärkamine" on kirjutatud aastal 1891, siit tuleb ka vastuolu ühiskonnaga, sel ajal oli ju kõige intiimse avaldamine keelatud. Etendus, kogupikkusega 2,5 tundi, on jagatud kaheks vaatuseks. Näidend ise aga koosneb justkui piltideks. Laval toimub üks situatsioon, mis sujuval vahetub teisega. Tegemist on üliõpilasteatriga, seega võis oodata, et ehk kõik ei suju nii nagu peab, või et näitlejate usutavus pole niivõrd tõeliselt võtav. Kuid võib öelda, et nii see ei olnud. Näitlejad näitasid
Konrad Wilhelm Mägi 1.november 1878 15. august 1925 Lapsepõlv Sündis Tartumaal, Hellenurma mõisa abivalitseja perekonnas viienda lapsena Harrastas innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala Õppekäik 18881889 Uderna ministeeriumikool 1890 Tartu Pelbergi algkool 1891 Tartu linnakool 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Selts, joonistuskursused; keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele 19031905 Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskool, vabakuulaja 19051906 Jakob Goldblatti ateljee 1906 Helsingi, Soome Kunstiühingu kool 1907 Pariis, Filippo Colarossi vabaakadeemia ja
● Aastatel 1874–1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878–1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust ja sai sel alal ka doktorikraadi. Seejärel asus ta elama Tartusse ning aastal 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. ● 1885–1898 andis ta välja ajakirja Laulu- ja mängu-leht, mis aastatel 1898–1899 ilmus Rahva Lõbu-lehe nime all ● 1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, tõi toimetamise Tartusse ja nimetas ajalehe ümber Postimeheks. ● 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. ● 1896. aastal müüs ta Postimehe noorema põlvkonna rahvuslastele ja ajalehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. ● Hermann oli äärmiselt aktiivne ning tal oli palju huvisid, muuhulgas tegeles ta näiteks muusika, ajaloo, keeleteaduse ja ajakirjandusega. ● Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine", mida on peetud ka esimeseks eesti ooperiks, samuti püüdis ta kindlaks
Referaat bioloogias NÄRVID NÄRVID Inimesele mõjuvad pidevalt välisärritajad. Meeleelundid muudavad neid kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid, mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a. kirjeldas Jan Purkinje esmakord...
"Perno Postimees". Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni "Sakalal". 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte. POSTIMEES "Postimees" oli algselt Tartu ajaleht, mis asutati 1886. aastal ja mida toimetas 1896. aastani Karl August Hermann. "Postimees" on "Perno Postimehe" järglane (1905-1930 aastatel avaldati ka Pärnu väljaannet). Ilmus 1886-87 nädalalehena ja 1887-1891 3 korda nädalas, sa 1891 esimeseks eesti keelseks päevaleheks ( 6 korda nädalas, 1922- 1940 iga päev). J. Tõnissoni toimetatuna (1896-1935 tegelikult peatoimetaja, 1930. aastani ka väljaandja) oli tema juhtivate parteide häälekandja. Olnud septembrist 1940 NSV Liidu võimuorganite käsul suletud, jätkas ilmumist Saksa okupatsiooni ajal (1941- 1944). Kandis septembrist kuni detsembrini 1944. aastal nime "Uus Postimees". 1945- 30.aprillini 1948 hakkas uuesti kandma nime "Postimees". 1948-1990 aastani kandis
Agatha Christie Agatha Mary Clarissa Christie on sündinud 1891. aastal Torquay`s, Inglismaal. Neiupõlves oli ta nimi Miller. Haridustee oli tal kehvake. Teda õpetas ainult tema ema, muud haridust ta ei saanud. Kui ta sai kahekümne kolme aastaseks, abiellus ta sõjaväelase Archibald Christiega. Kuid see abielu ei kestnud kaua. 1930. aastal abiellus ta uuesti, seekord professor Max Mallowaniga. Esimese kriminaalromaani kirjutas ta selleks, et oma õele, kes väitis, et head kriminaalromaani pole võimalik kirjutada, vastupidist tõestada
Murdeluule Esinema hakkab murdeluule ning üheks viljakamaks eesti mureluuletajaks saab Artur Adson (1889-1977), kes pärines Võrumaalt ning kirjutas Võru murdes, andes edasi lapsepõlvemälestusi. Hendrik Adamson (1891-1946) Viljandist pärit, Mulgi murdes kirjutatud. Esimene luuletuskogu ''Mulgimaa''; külalauliku-tppo, omapära tuleb esile huumori kaudu, luuletustes leidub ühiskondlikku satiiri. Modernistlik luule Eesti luules leidub näiteid futurismist, millele lisandusid kubism ja konstruktivism eeskätte kujutatavast kunstist tulnud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid ja kollaazitehnikas ülesehitust võib täheldada nii tollases eesti kujutavas kunstis kui ka luules. Johannes Barbarus (1890-1946) luuleloos tähtis eksperimenteerijana ja järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Modernistlikud luulekogud: ''Geomeetriline inimene'' (1924), ''Multiplitseerit inimene'' (1927). Modernistliku luuletused...
(1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). 8.Tallinnas on Vilde nimeline muuseum . Kus see asub ja millal see asutati? V: 19. sajandi keskpaiku Kadrioru lossivalitsejale ehk kastellaanile ehitatud neobarokse maja esimesel korrusel asuv muuseum tutvustab 20. sajandi alguse ühe tuntuma eesti kirjaniku Eduard Vilde (1865-1933) viimast kodu. 9.Pane kirja vähemalt 6 E.Vilde romaani ja tee neist ühe kohta sisukokkuvõte. V: 1885 ,,Teravad nooled" , 1891 ,,Suguvend Johannes", ,,Kondivalu kõrtsirahvas" , 1893 ,, Karikas kihvti" , 1894 romaan ,,Linda aktsiad"
AUGUST GAILIT Arthur Vaargas 9.kl August gailit Tema elukäik Sündis 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel. Suri 5. november 1960 Örebro, Rootsi linnas. August Gailit oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone ehk pilke- või pilalugu. Örebro linn Veel elukäigust August Gailit sündis Valgamaal, Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal, kasvas üles Laatre Mõisas. Aastatel 1911-1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, alates 1916 Tallinna Teataja toimetuses, 1917-1918 Postimehe toimetuses
Henry Ford About Henry Ford Founder of the Ford Motor Company. Father of modern assembly line used in mass production. Credited with "Fordism". A warded 161 U.S. patents. Early year Born July 30, 1863 In 1879, he left home to work as an apprentice machinist Ford married Clara Ala Bryant. In 1896, Ford attended a meeting of Edison executives In 1891, Ford become an engineeringwith the Edison Illuminating Company Ford Motor Company Ford & Malcomson was reincorporated as the Ford Motor Company on June 16, 1903 $ 28,000 capital Ford astonished the world on 1924 by offering a $5 per day wage Ford set a land speed record at 91,3 miles per hour (147.0 km/h), when driving 1 mile (1.6 km) in 39.4 seconds. Model T Was introduced on October 1, 1908. Steering wheel on the left. The car was very simple to drive,
Õed/Vennad: Aleksandr, Dmitri ning kolm õde Anna,Olga ja Maria Haridustee: Vladimir lõpetas 1887. aastal Simbirski gümnaasiumi.Sel samal aastal astus ta Kaasani ülikooli õigusteaduskonda, kust ta veel selle aasta detsembri sees heideti üliõpilasrahutustes osalemise pärast Kaasani ülikoolist välja ja saadeti asumisele. Kuid see ei katkestanud Lenini õpinguid. Uljanov jätkas oma õpinguid eksternina Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas ja lõpetas selle 1891. aastal.Lenin tegeles üsna palju keelte õppimisega, ta valdas täielikult saksa ja prantsuse keelt.Samuti tegeles ta ka õigusteaduslike kirjanduse uurimisega, ehkki tema peamine lektüür koosnes marksistlikest raamatutest. Karjääriastmed: Peale Peterburi ülikooli lõpetamist hakkas ta tööle Samaaras vandeadvokaadi abina. Vladimir Lenin oli Venemaa bolsevike juht,NSVL esimene valitsusjuht ja Leninismi rajaja.
Es geschah so : Vater und sein krank Sohn gesucht schnell erreichen das Dorf. Sie beschlossen den Bau eines Rad. Rad bekam bereit und war sehr nützlich für alle Menschen. Das sind die Impfüngen, die vor Krankheiten schüten, die man im 19.Jahrhundert in Europa erfand. Das ist der Benzinmotor,der Fahrzeuge antreibt, den man 1864 in Österreich erfand. Das ist das Flugzeug,das Menschen durch die Luft transportiert, das man 1891 in Deutschland erfand. Das ist der Fotoapparat, das Bilder macht, das man 1837 in Frankreich erfand. Das ist die Buchstabenschrift, die Wörter als Zeichen darstellt, die man vor 3500 Jahren im Orient erfand. Das ist die Solarzellen, die Sonnenenergie spriechen, die man vor 50 Jahren in Amerika erfand. Das sind die Mendikamente, die bei Krankheiten helfen, die man seit Jahrtausenden überall erfand. Das ist das Mikroskop, das kleine Sachen vergrößert, das man vor 400 Jahren in Holland erfand.
Eesti Mereakadeemia Uljana Kononova Polina Horeva Asukoht ja aadress Eesti Vabariik, Tallinn, Kopli 101, 11712, Tallinn Eesti Mereakadeemia (edaspidi EMERA) -riiklik rakenduskõrgkool, kus lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konvensioonist ja teistest mereharidust reguleerivatest sätetest. Ajalugu Esimene merealane kool Eestis asutati 1715. aastal Tallinnas. Õpetati madruseid ja laevaehitajaid, üheks õppeaineks oli navigatsioon. 1880. a asutati Tallinnas kool sadamatehase ja töökoja töötajate lastele. Asutati Eestis merekoole 19. sajandi teisel poolel: Heinaste merekool (1816 1916), Narvas (1873 1918), Paldiskis (1876 1916), Käsmus (1884 1931), Kuressaares (1891 1915), (1919 1928), (1942 1944), Pärnus (1919 1922), (1945 1989). Tallinna Merekool oli navigatsiooniklass 1919. aastal. Laevamehaani...
Vene muusika 20. sajandil Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 ... Kommunistid alustasid intelligentsi vastu suunatud repressioone. Suur osa mineviku kultuuripärandist kuulutati kodanlikuks igandiks ning selle pidi välja tõrjuma proletaarne kunst. Kõik kunstiliigid sh. muusika pidid teenima kommunistlikku propagandat. Isolatsioon muust maailmast katkestas Vene helikunsti loomuliku arengu. ... Muusika pidi olema lihtne, meloodiline ning kuulajais optimistlikke emotsioone tekitav (oodid Leniline, Stalinile, kommunistlikule parteile...). Heliloojad, kes selle propagandaga kaasa ei läinud neid ähvardas oht, et nende loomingut ei tohtinud kusagil esitada. ... Venemaal ei juurdunud ükski Euroopas või Ameerikas tekkinud muusikasuund. Debussy ja Raveli looming oli keelu all. Sergei Pro...
LÄÄNE-EUROOPA KUNST 1920-1940 Sissejuhatus 20. sajand oli revolutsioonide ja maailmasõdade sajand. Kunstis toimus suur areng. 20. sajandi alguses pöörati sõna kunst täiesti pea peale. Hakati leiutama uusi kujutusviise ja arusaamu. Hakkas kasvama kunstiga äritsemine. Uusi ideid tuli juurde ka arhitektuuris. 20. sajandi lõpu kunsti on sageli nimetatud postmodernismiks. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. Fovism Tekkis 1905 aastal Prantsusmaal. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Fovismi kunstnike hakati kutsuma foovideks. Fovistid: Henri Matisse (1869 - 1954) Raoul Dufy (1877 - 1953) Albert Marquet (1875 - 1947) Maurice de Vlaminck (1876 1958) André Derain (1880 1954) Henri Matisse Elurõõm (1905 1906)...
1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas. 1898-1901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures. 1901-1904 töötas ta ajalehe Teataja ja 1904-1905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'ga, kelle emal oli Riias moeäri. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal. Aastal 1905 hakkas Vilde kokku elama noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). Eduard Vildest sai
Fanta, Sprite, Coca Cola Zero etc. No.1 provider Short foundation history The prototype CocaCola recipe was formulated at the Eagle Drug and Chemical Company, a drugstore in Columbus, Georgia, by John Pemberton. Pemberton claimed CocaCola cured many diseases, including morphine addiction, dyspepsia, neurasthenia, headache, and impotence. 1888 three versions of Coke In April 1888 Coca Cola was sold under the names "Yum Yum" and "Koke,, 1891 was the first bottling of CocaCola outside of Atlanta occurred in Vicksburg, Mississippi CocaCola was sold in bottles for the first time on March 12, 1894 In 20th century and Coca´s 50th anniversary, the soft drink had reached the status of a national icon in the USA Interesting facts There are only 2 people in the world who really know Coca Cola´ s secret receipt Only 2 countries in the world wont sell Coca Til 1903 Coca Cola´s one ingredients was cocaine
Antiikteater Vanimad ja tuntuimad teatrid Ameerika ühendriigid Metropolitan Opera (1883) Argentiina - Teatro Colòn (1908) Austria Burgtheater (1741) Belgia Theatre du Parc (1782) Hispaania Gran teatro de liceo (1848) Iirimaa Abbey Theatre (1904) Iisrael Rahvusteater ,,Habima" (1928) Itaalia La Scala (1778) Jaapan Bunrakuza nukuteater (1685) Leedu Leedu Ooperi- ja Balletiteater (1920) Läti Ooperi- ja Balletiteater (1919); nüüd Läti Rahvusooper Norra Nationaltheatret (Rahvusteater 1899) Poola Teatr narodowy (Rahvusteater 1765) Prantsusmaa Grand Opèra (1671) Rootsi Kuninglik ooperiteater (1773) Saksamaa Staatsoper (Berliini riigiooper, 1742) Soome Soome Rahvusteater (1872) Suurbritannia Covent Garden (1732) Sveits Züricher Opernhaus (1891) Taani Det Kongelige Teater (Kuninglik teater, 1748) Venemaa Suur teater (1776) Antiikteater Teatri algmed ulatuvad juba kaugesse mi...
Robert Johannes Livländer Teadustööde tegemise kohad Teaduskeskustes: Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikool Muud asutustes: Eesti Rahva Muuseumis, Riigi Keskarhiivis, Loodusvarade Instituudis Ludvig Puusepp 21. november 1875 a. Kiiev- 19. oktoober 1942 a. Tartu Arst, neurokirurgia rajaja 1920- Tartu Ülikool, neuroloogia osakond 1921- närvikliiniku rajamine 1923- Eesti Neuroloogide Seltsi esimees Paul Nikolai Kogerman 5. detsember 1891 a. Tallinn- 27. juuli 1951 a. Tallinn Keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja 187 teaduslikku tööd 1921-1936- Tartu Ülikooli orgaanilise keemia professor Loodusvarade Instituudi esimees Hans Roland Võrk 29. november 1896 a. Tapa- 30. oktoober 1978 a. Tallinn Teadustöö põhisuund: elektrimasinad, elektri õhuliinid. 1926-1928- Berliini Tehnikaülikooli elektrimasinaehituse assistent 1928-1935- Tallinna Tehnikaülikool, elektrimasinate,
Tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Käesolevas referaadis annan ülevaate Villem Grünthal-Ridala eluloost ja loomingust. 3 I VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU Villem Grünthal-Ridala (kodaniku nimega Wilhelm Grünthal) sündis 30. mail 1885. aastal Muhumaal Kuivastu kõrtsmiku perekonnas. 1890. aastal siirdusid vanemad Hellamaa külla kauplust pidama. 1891. aastal asus Villem Grünthal-Ridala õppima Hellamaa kihelkonnakooli, lõpetas selle 1895. Pärast seda õppis 1891-1897 Kuressaares Eisenschmidti erakoolis ja 1897-1905 gümnaasiumis. 1899. aastal ehitas perekond Viira külla kauplusehoone ja asus sinna elama. Pärast vormilist astumist Tartu ülikooli siirdus Villem Grünthal-Ridala 1905. aastal Helsingi ülikooli õppima soome keelt ja kirjandust, folklosristikat ja Põhjamaade ajalugu. Lõpetas ülikooli 1909, 1911. aastal sai mag. philos
Aiatraktor MB-2 on kõige tuntum mudel, omamoodi tehase visiitkaart. Tootmist alustati 1984. aastal, kui tehas lasi välja esimese kaherattalise traktori MB-1. Tasub mainida, et tänapäeval on see aiatraktor Venemaal populaarseim ja kõige ostetavam ning on pälvinud siseriiklikult erinevaid auhindu ja tunnustusi. 1. AJALUGU «JSC Krasnõi Octiabr - NEVA» on tütarettevõte tuntud vene lennunduse seadmete tootja - OJSC «Krasnõi Octiabr», mis loodi 1891. aastal Peterburis.JSC «Krasnõi Octiabr - NEVA» on Venemaa juhtivaim väikepõllumajandustehnika tootja Venemaal, tehes koostööd selliste tuntud kaubamärkidega nagu «Briggs & Stratton», «Honda», «Subaru» JSC «Krasnõi Octiabr - NEVA» müügivõrk hõlmab 150 ettevõtet kogu Venemaal. «Mototekhnika NEVA» kaubanduse võrk koosneb enam kui 250 edasimüüjast ja üle 150 teeninduskeskusest üle Venemaa, Ukraina, Valgevene, Leedu, Läti, Eesti, Bulgaaria ja Moldova
MIHHAIL BULGAKOV 1891 1940 Bulgakovite pere oli suur, sõbralik, kultuurne, musikaalne, teatrihuviline. Ema hoolitses selle eest, et kodus kõlaks muusika, sädeleks vaimukas sõna. Isa, sügavalt usklik ja väga hea haridusega ajaloolane, lisas akadeemilise täpsuse, sihipärase tööharjumuse ning lugupidamise keelte ja kirjanduse vastu. Kodus oli oma orkester, Mihhaili käe all tehti näitemängu, loeti ette oma luuletusi. Pere hoidis kokku ka siis, kui pärast isa surma 1906.a tuli silmitsi seista suure
MARIE CURIE kuulsaim naisteadlane maailmas Referaat 10B 2009 Sissejuhatus Marie Curie oli esimene ja kuulsaim naisteadlane maailmas. Oma tööd tegi ta koos abikaasa Pierre'iga. Nemad avastasid polooniumi ning raadiumi. Üksiti oli Marie Curie esimene naine, kes sai Nobeli auhinna ning esimene inimene, kes sai 2 Nobeli auhinda. 1. Elulugu 1.1 Nooruspõlv Poolas Maria Salomea Sklodowska sündis 7. juulil 1867 Varssavis. Kirjanduses võib kohata ta eesnime ka kujul ,,Marya" ja ,,Salome". Tema isa Wladyslaw Sklodowski oli matemaatika- ja füüsikaõpetaja, ema Bronislawa Sklodowska juhatas tütarlaste pansionaati. Marial oli 4 õde- venda - Zofia (sünd 1862), Józef (1863), Bronislawa (1865) ja Helena (1866), kellest ta oli neist noorim. Ka Maria vanaisa Józef Sklodowski oli Lublinis hinnatud õpetaja. Aastal 1874 suri Maria vanem õde Zofia tüüfuse...
Seal nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta korjas kokku oma senised katsetused ja läks nendega kubermangugümnaasiumi joonistusõpetaja Th. A. Sprengeli juurde nõu küsima. Heasoovlikku mõistmist ja vastutulekut sai Laikamaa ka baltisakslaselt J. Kleverilt, Peterburis tunnustatud maastikumaalijalt ja akadeemia professorilt. Kunstnik tutvus tema katsetustega ja soovitas tingimata edasi õppida. Seda ta 1891. aastal tegigi, asudes Riiast teele Düsseldorfi, et maalikunstnikuks õppida. Ta õppis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias aastatel 1891-1895. Düsseldorfi Kunsti Akadeemias töötanud õppejõududele ta meeldis omatöökuse ja visaduse poolest. Märtsis 1897 lahkus Laikmaa lõplikult akadeemiast, üüris endale ateljee ning alustas tööd vabakutselise kunstnikuna. See oli üsna riskantne samm, kuid Laikmaale väga loomuomane
........................................4 Köler ja eestlaste rahvuslik ärkamisaeg 1863.................................................................................5 Köler ja Krimmi asundus 1882.......................................................................................................5 Köleri viimane suur välismaareis 1886..........................................................................................5 Köler Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina 1891..........................................................................5 Johann Köleri surm 10.aprill 1899.................................................................................................5 II. Kunstniku looming ja teosed...........................................................................................................6 Teosed:.......................................................................................................................................
Curriculum Vitae Nimi: Eduard Vilde Sünniaeg ja koht: 4.märts 1865 Virumaa Simuna kihelkond Pudivere mõis Surma aeg ja koht: 26. detsember 1933 Tallinn Elukohad: 1865-1886 Eesti 1887-1889 Läti 1890-1891 Saksamaa 1892-1894 Eesti 1895-1896 Venemaa 1897-1905 Eesti 1905-1908 Soome 1909-1917 elas Rootsis, Saksamaal, Soomes, Ameerikas, Itaalias jne) 1917-1933 Eesti (kaks korda selle aja jooksul veetis ta Saksamaal Boden Bodeni raviasutuses) Perekonnaseis: 2korda abielus, lõpuks lahutatud Hariduskäik: 1871-1874 mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ring 1875-1877 Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool 1878.1882 Tallinna saksa elementaar- ja kreiskool Töökogemus: 1920-1923 Berliini vabakutseline ajakirj...
10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed 9.20 sajandi muusika elu:Suur kultuuri tõus.Muusika muutus profesionaalsemaks ja mitmekesisemaks.Rahhvuslikkus süvens.Elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond.Muusikasse tuld koorilaulude kõrvale ka instrumentaalmuusika ja sünfoonilene muusika. Aleksander Läte oli helilooja, dirigent, laulukooride juht ja muusikakriitik, esimese eesti sümfooniaorkestri asutaja. Asutas ja juhtis laulukoore, oli 1891 üldlaulupeo üldjuhte. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumitegutses .Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe "Postimees" muusikaarvustajana, klaveriõpetajana. 10.Rudolf Tobias: oli eesti helilooja, organist ja koorijuht. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit. töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid
August Gailit ( 9. jaanuar 1891 5. november 1960) Taust · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal, üles kasvas Laatre mõisas · Isa oli lätlasest puusepp, ema Koiva taga asuvast Vana- Annemõisast. · Temas oli segunenud liivi, läti, saksa, eesti ja võimalik, et hollandi veri
· On kujutanud palju dzunglistseene. · Sai inspiratsiooni armeekaaslastelt, kes käisid Mehhikos ekspeditsioonidel ja kirjeldasid talle sealset olustikku. · Lisaks sai mõtteid raamatutest ja botaanikaaedadest. · Teda ei võetud tõsiselt kriitikute ja kolleegide poolt. · Sai eeskujuks paljudele sürrealistidele, näiteks Fernand Légerile, Max Beckmannile. Kunstniku autoportree "Mina ise" 1890 "Üllatus" 1891 "Magav mustlanna" 1897 "Pallimängijad" 1908 "Unistuste aed" The Hungry Lion Throws Itself on the Antelope, 1905 The Snake Charmer, 1907 "Karnevali õhtu" "Unistus" 1910 Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/Henri_Rousseau · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernis m/r/h_rousseau/index.html · http://wwar.com/masters/r/rousseauhenri.html · http://www
1. Täisnimi: Jossif Vissarionovits Dzugasvili (Stalin) 2. Sünniaeg: Ametlike andmete järgi 21. detsembril (9. detsembril) 1879. Edvard Radzinski andmetel sündis 18. detsembril (6. detsembril) 1878 3. Sünnikoht: Gruusia, Gori 4. Vanemad: o Isa: Vissarion Dzugasvili (1850 - 1891?) o Ema: Jekaterina Georgijevna (1858 13. mai 1937) 5. Vennad: o Mikhail (1876 - 1876) o Georgi (1877 - 1877) 6. Haridustee: o 1888-1894 Gori vaimulik kool o 1894-1899 õppis Tiflise õigeusklikkus vaimulikus seminaris 7. Karjääriastmed aastatega: o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik o1901-1902 oli Tiflisi ja Batumi VSDTP komitee liige
Kunst I maailmasõja ajal: Dada ja metafüüsiline kunst Anneli Vaaks Risto Paalonen Dadaism Modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Loobuti ühtsest stiilist, prooviti rabada uudsega. Dadaiste ühendas viha sõja vastu. Tunnused: mänguline, pilkav, provokatseeriv. Eelistatud juhuslikud väärtusetud materjalid. Mässumeeleolud levisid pärast sõja lõppu. Siis omandas dada raevuka propagandakunsti maine. Sellelt pinnalt võrsusid pisut hiljem, 1920-ndail sakslase John Heartfieldi sapised fotomontaazid, mis olid ...
Hilisromantism- kõrgromantismi 20.saj kandunud järellainetus austrias ja saksamaal. Kirjutati hilisromantilisi sümfooniaid, mis nõudsid hiigelkoosseise. Suurkujud: austrias Gustav mahler ja saksamaal Richard strauss. Impressionism-muljete muusika, keskendus hetkel ilu nautimisele, selgeviisiline vorm asendus kooskõlade vabavoolavusega. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. (C.Debussy- pianist, dirigent, muusika kriitik, helilooja. Loomingus : klaverimuusika, sümfoonilosed teosed ja ooper. Tuntuimaid teoseid: orkestri teos ''Fauni pärastlõuna'', ooper: ''Pelleas ja Merisande''. Kõige mõjukam impressionist. M.Ravel- pööras tähelepanu rütmile- erksad ja aktiivsed. Muusika väga selge vormiskeemiga. Väga tuntud orkestratsioon: ''Pildid näitusel''. Tuntuim teos ''Boolero''. Oli Debussy suur austaja. Neoklassitsism e. Uuesti klassitsism tähendab tagasipöördumist läinud aegade...
ARTUR KAPP Koosta helilooja Artur Kapi kohta CV! Nimi: Artur Kapp Sünniaeg ja – koht: 28.02.1878, Suure-Jaani Surmaaeg ja – koht: 14. jaanuar 1952 Suure-Jaan Helilooja vanemad ja vanavanemad: Vanemad: Isa - koolmeister ja ühiskonnategelane Joosep Kapp Ema- sakslanna, Gertrud von Ruckteschel Vanavanemad: Perekonnaseis: Abielus Lapsed: Poeg - helilooja Eugen Kapp Hariduskäik: 1891- 1900 Peterburi konservatoorium Muusikaline haridus: Muusikalise ettevalmistuse sai oma isalt 13-a. alustas õpinguid Peterburi konservatooriumis ( nn ettevalmistuskursus) oreli-, hiljem ka kompositsiooniklassis Helilooja tähtsamad õpetajad: Nikolai Rimski-Korsakov Töökohad: 1900-1904 Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori ...
Teenis 150 rubla Paldiskisse tagasi 1875 võeti ta vastu, 1879 lõpetas Sai hõbemedali, alustas tööd vabakunstnikuna Esimene näitus ja Pariis (18871891) Avas oma esimese näituse 8. aprillil 1887 Peterburis Juba sama aasta mais siirdus Adamson Pariisi end täiendama. 1889. a. esitas kujur Pariisi maailmanäitusele oma teosed ,,Esimene piip" ja ,,Laine". Sellele järgnes veel osalemine mitmetel erinevatel näitustel, mis skulptorile kuldraha tõid. Elu Peterburis (18911918) Naases 1891. a. taas Peterburi Eestis ta tööd ei leidnud, sest tema tööde tellimusi oli vähe 1901 võttis ta uue suuna monumentidele. Esimeseks tellitud tööks sai ,,Russalka" Tallinnas Adamsonist sai 1907. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik, kelle käe all õppisid teiste seas ka Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Naasmine Paldiskisse (19181929) 1918. aastaks oli tsaar Venemaal kukutatud Amandus Adamson oli lakkamatult töötanud monumentide kallal. Tema
Kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita" Kaks õde Kaks venda Pildid Underi Vanemad Kooliõpetaja Friedrich Under Leena Under(sündinud Kerner) Vanemad olid hiidlased Vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna Underi kohta 4-aastaselt õppis lugema 14-aastaselt hakkas luuletama Esimesed luuletused saksa keelsed 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses Õpingud 1893 1898 Cornelia Niclaseni saksa tütarlaste erakoolis 1891 1900 Tallinnas saksa tütarlastekoolis. Läbis lasteaednike kursused Töö 1901 1902 töötas ajalehe ,,Teataja" toimetuses Töötas Risti mõisas lastepreilina Alates 1906 kutseline kirjanik, peamiselt Tallinnas Underi luule on ilmunud Vene keeles Saksa keeles Esperanto keeles Inglise keeles Prantsuse keeles Rootsi keeles Soome keeles Itaalia keeles Marie esimene abielu Aastal 1902 abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga
STAlin ja bulgakov Bulgakov, mihhail bulgakov Sündis 15. Mail 1891 Kiievis Vene kirjanik Kirjutamisstiil satiir Võitles nii I Maailmasõjas kui ka vene kodusõjas Morfiini sõltlane Tema teos `'Meister ja Margarita" on üks 20. sajandi tuntumaid Stalin, isikukultusega prominent 1930. aasta Jumal, Geenius, maailma töö-rahva suur juht ja õpetaja "Marksism ja keeleteaduse küsimused" Stalingrad Rahvusvaheline Stalini rahupreemia 1953. aasta 5. märts, surm Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
