o Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid: o Emakeelse rahvahariduse edendamine o Rahva kultuuriharrastuste toetamine o Üldise silmaringi laiendamine o Kutseoskuste omandamise soodustamine Enne ja pärast venestust o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis peamiselt sakslastele 1880. - 1890. Aastatel venestus LMS-sid mugandusid Ajalehed „Olevik“ ja „Valgus“ Vene õppekeel koolides Talurahvakomissarid Aleksandrikool venekeelne 1888 Vallas venekeelne asjaajamine Eesti Kirjameeste Selts pandi kinni 1893 „Uut poliitikat“ saadeti Liivimaal ellu viima Mihhail Zinovjev ja Eestimaal Sergei Šahhovskoi. 1893. aastal mindi Tartu Ülikoolis üle venekeelsele õppele- kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool.
kaks väikest trellitud akendega tuba. Ühte neist kasutas kunstnik stuudiona. Oma sealviibimise vältel sai peamiseks joonistusobjektiks kliinik, kus ta viibis, ning selle aed. Samuti oli tal lubatud teha lühikesi jalutuskäike järelvaatajaga, kus ta tutvus küpresside ja oliivipuudega, mis on ühed tema nö firmamärgiks. Oma viibimise lõpul kannatas ta tagasilanguse käes, mis kestis kaks kuud. Sellegipoolest suutis ta selle aja vältel midagi ka maalida. Veebruaris 1890 sai van Gogh omale vennapoja Vincent Willemi, mis pani teda tahtma ennast paremaks muutma. Mais 1890. aastal lahkus van Gogh Saint-Remy kliinikust, et olla lähemal oma raviarstile dr. Paul Gachetile ja samuti ka vend Theole. 22. veebruaril 1890. aastal kannatas kunstnik uue kriisi käes, mis kestis aprilli lõpuni. 27. juulil 1890 olles 37-aastane, tulistas van Gogh end oletatavalt revolvriga rindu, kuigi relva pole kunagi leitud
Eesti 1905- 1917 a. · Sõjaseisukord (1905-1908 a.) · Poliitika -1 poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond -häälekandjaks ,,Postimees" -Narvas anti välja enamlaste ajalehte ,,Kiir" (Jaan Anvelt) -eestlased võitsid valimised omavalitustes (Tlnas, Valgas) · Kultuur -koolide rajamine- al 1883.a H. Treffneri poistekool - 1906.a tütarlaste keskkool Tartus- Miina Härma gümnaasium 1890.aastast -1909.a. rajati Tartusse Eesti Rahvamuuseum (ERM) · Majandus -tööstuskeskuseks Tln (masina- ja metallitööstus ettevõtted) -2/3 inimestest elas maal( piimakarjakasvatus) -1916.a. oli u 83% end vabaks ostnud -1900- 1914.a. eestlaste väljaränne
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Jakob Hurt (1839-1907) * Rajas järjepidava eestikeelse ajakirjanduse. * ,,Kui me ei saa saada suureks jõult ega * 1857-1863 toimetas Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" arvult, siis võime saada suureks kultuurilt." * 1864-1880 toimetas Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees" * Algatas rahvaluule kogumise * Kinnitas oma ajalehtedes eestlase kui rahvuse mõiste. * Õhutas kogumist ajalehtede kaudu ja õpetas * Kirjutas ka laulude tekste, sealhulgas Eesti hümni sõnad mida ja kuidas koguda. * Asus kogutud rahvalaule trükis avaldama, millega pani alu...
TURNÜÜR MIS ON TURNÜÜR? Turnüür on riietus, kus rõhutatud on ainult tagumik. See oli moes 1870.-1890. aastatel Pärast krinoliini arvasid esteedid, et mood on tüürita. Väga laia seeliku asemele tuli nüüd kitsas seelik, kleit hakkas puusade ümber kokku tõmbuma ja taha kuhjuma. Kehavormidest tõusis esile see, millest viisakas seltskonnas ei räägita, või kui, siis ainult prantsuse keeles. Nii kandiski uus siluett nime pariisi istmik. Turnüüri domineerimisega naistemoes muutus vastavalt ka vihmavarju kuju, läbiligunemise eest tuli kaitsta ka daamide vormikamat poolt. Samal ajal püüti naisterõivastust ka
12 XIX , 25 1840 . , , , . , , , . . , , , . , , , , , , , . 1847 . . 1848 . , ; .. , . , . 1849 . , . . , , . , , : .., .. ... . , 1855 58 . ... 1859 . . , , , (1861) .., " " . , 1862 ., . 1863 . , . ., . , , " , ", , . 1965 . . " ". (1866 79 .) . , , . , . , , , , , , . 1879 . . , ., . : ., , (3 000 .), . , , 1868 . "" . 1869 . , , "". "", "", , , . ...
Berliini ja Halle Ülikoolis, omandas filosoofia doktori astme Halles 1892. Berliinis oli tema õpetajaks saksa kuulus maateadlane ja Hiina uurija Ferdinand von Richthofen, kes äratas Sven Hedinis sügavama huvi vähetuntud Kesk- ja Ida-Aasia vastu. Juba üliõpilasena 1885. aastal, sõitis Hedin tuntud rootsi suurfirma L. J. Nobeli ülesandel Bakuusse, kus olid Nobeli õliväljad, ja selle raames reisis 1885-86 aastatel ka läbi Pärsia, Mesopotaamia ja Kaukaasia. [5] 1890. aastal võttis ta osa ühest Rootsi diplomaatilisest komisjonist Teherani ja jätkas 1890- 91 reisi läbi Khorasani, Mesopotaamia ja Venemaa. Need olid kergemad, ettevalmistavad sõidud Idamail, mis olid eelmänguks tema suurtele iseseisvatele ettevõtmistele Aasia kaugemais ja kõrvalisemates osades. [1] 2.Reisid 1892. -1935. aastatel viis Sven Hedin läbi mitmeid ekspeditsioone. Lõpetanud ülikooli ja saanud vajaliku reisikapitali, asuski Hedin 1893
Kuna Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel võimalik omandada, mindi peamiselt lähimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal õpiti eelkõige orelit. Et aga oreliõpilased said sama õppemaksu eest võtta ka kompositsioonitunde, siis ei jäetud seda võimalust kasutamata. Kappeli, Läte, Härma ja Türnpu tähtsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid kätt ka soorvormidega. Eesti mususikaelus hakkasid nad osalema 1880.- 1890. aastatel. Aleksander Kunileid Aleksander Kunileid (õieti Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald- 27. juuli 1875 Poltava) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks.Kunileid sündis köstriõpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja Friedrich August Saebelmann.Muusikahariduse omandas ta Valgas Cimze seminaris, lõpetades kooli aastal 1868. Ta oli üks I üldlaulupeo juhtidest.
Alternatiiv rock Ajalugu · Alternatiiv rock tuntud ka kui Alt-Rock või indie rock ilmus välja 1890-nendatel aastatel, kuulsaks sai ta alles 1990-nendatel. · Sõna ''Alternatiiv,, loodi, et kirjeldada punk rockist inspireeritud bändide albumeid mis ei sobinud täpselt selle stiili alla. Instrumendidd · Alternatiiv Rocki põhilised instrumendid on: Trummid Soolo Kitarr Bass Kitarr Bändid Esimesteks Bändideks olid näiteks: R.E.M, The Feelies ja Violent Femmes. Hiljem tulid juurde ka Nirvana, Linkin Park, Billy Talent ja paljud teised. Läbimurre · Alternatiiv Rocki läbimurre tuli 1990- nendatel bänd Nirvana albumi `'Nevermind'' ilmumise ja BritPopi hüppega. · Peale seda sisenes Alternatiiv rock peavoolu ja paljud alternatiiv bändid said kaubanduslikult edukaks. Aitäh!
Curriculum vitae Nimi: Gustav Suits Aadress: Võnnu külas, Tartumaal Sünniaeg: 30.11.1883 Haridus: 1905-1910 Helsingi Ülikool, kirjandus ja esteetika 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium 1890-1896 Võnnu külakool Töökogemus: 1944- 1956 Stockholmi Nobeli Instituud 1921-1944 Tartu Ülikoolis professor 1913-1917 Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogus Luulekogud: ,,Kõik on kokku unenägu", ,,Tuulemaa", ,,Elu tuli" Oskused: Keeled: eesti keel emakeel soome keel suuline ja kirjalik väljendusoskus hea prantsuse keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea saksa keel suuline ja kirjalik väljandusoskus hea rootsi keel suuline väljandusoskus hea Huvid ja harrastused: 1905-1950 ,,Noor-Eesti" rühmituse juht 1924-1941 Akade...
1882 Ametilt arst Rahvuseepos ,,Kalevipoeg" looja Muinasjuttude kirjutaja. Reinuvader Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik tegevus LYDIA KOIDULA 1843 1886 Luuletaja, hüüdnimeks Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna (külajutud) Eesti näitekirjanduse looja 1. Eestikeelne näidend ,,Saaremaa onupoeg" J.V. JANNSEN 1819 1890 Laulu ja mänguseltsi,,Vane muine" asutaja ,,Perno Postimees" asutaja Jutuja laululooming I eesti üldlaulupeo organiseerija Pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile C.R.Jakobson 1841 1882 C.R. Jakobsoni tegevus Kooliõpikud 3 isamaa kõnet Ajaleht,,Sakala" asutaja Kurgja metsatalu (näidistalu) Eduard Bornhöhe 1862 1923 E
Kuressaare Ametikool Toitlustustuse õppesuund TTP-10 Miina Härma Koostaja : Kaja Maiste Juhendaja : Anita Kangur Kuressaare 2011 Miina sündis seitsmelapselisse perekonda. Hariduse omandas ta Tartu erakoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Aastal 1894 moodustas ta Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Loomeperiood 60 aastat. Kirjutas üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument. Looming : Koorilaulud: `'Enne ja nüüd'' `'Meestelaul'' `'Kui sa tuled, too mul lilli'' `'Pühendan kõik kallile'' Rahvalaulutöötlused: `'Tuljak'' `'Tule koju'' `'Lauliku lapsepõli'' `'Ehi, veli, opi veli'' http://...
Johann Voldemar Jannsen Victoria Rohtmets ja Annaiisa Kärner Elulugu · Oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juht · 16.05 1819 sündis Vana-Vändra vallas · 13.07 1890 suri Tartus · 1850.aastal kolis ta Pärnusse · 1863.aastani töötas ta vallakooli juhatajana · Töötas ta kantori ja hiljem ka köstrina · 1838.aastal töötas ta koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis · Tartus andis välja ja toimetas Eesti Postimeest · Osales I eesti üldlaulupeo korraldamises Eesti laulik · Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega · Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega
-praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn, selle külgedel nurgatornikesed, pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid, peaportaali kujundus neogooti raamides akna ja kaarsillusega sissepääsuga. Aknad: neogooti raamistuses aknad Uksed: neogooti stiilis peasissepääs Interjöör: sambad kannavad 2-korruselisi vääre, apsiidi roidvõlv. Altarimaal 1890. J. Kölerilt, altarisein 1900 (G. Beermann), orel 1891, W. Müllverstedt Väikevormid: Krundi piirded: metallaed tellispostide vahel
peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja- Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 1882 1888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena.Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun Oslost ja kolis maale elama. Teosed: Nälg" (1890; Sult) , "Müsteeriumid" (1892) , "Paan" (1894), "Victoria" (1898) , "Sügistähe all" (1906) , "Benoni" (1908).Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha 3.
Londoni Rahvusgalerii Vaheajal Londonis olles õnnestus mul külastada sealset Rahvusgaleriid, mis on enda kätte koondanud mitmeid kuulsaid Euroopa kunstnike töid. Esindatud on taiesed hilisest Keskajast, Itaalia Renessanssist ning ka Prantsuse Impressionismist. Maja, kus tänapäeval asub Rahvusgalerii ehitati 1824. aastal. Asukohaks valiti Trafalgari väljak, sest see asub linna keskuses, mis tagab lihtsa ligipääsu nii lääne Londoni rikkamale kui ka ida Londoni vaesemale rahvale. Kuigi muuseumis oli mitmeid töid ja kunstnikke, kellest ma kunagi midagi kuulnud polnud, siis oli suurel hulgal ka selliseid teoseid, mille juures tabas mind äratundmise rõõm. Sellised kunstnikud nagu Piero della Francesca, Turner, Rembrandt, Vermeer, Peter Paul Rubens, van Gogh, Cezanne, Degas, Monet ja paljud teised on tegelikult juba koolist tuttavad. Suurepärane oli õpitud teoseid ka oma silmaga näha. Võin öelda, et kunsti pu...
pealinn: Denver liige alates: 01. aug. 1876 (38) lühend: CO Connecticut pealinn: Hartford liige alates: 01. jaan. 1788 (5) lühend: CT Delaware pealinn: Dover liige alates: 07. dets. 1787 (1) lühend: DE Florida pealinn: Tallahassee liige alates: 03. märts 1845 (27) lühend: FL Georgia pealinn: Atlanta liige alates: 02. jaan. 1788 (4) lühend: GA Hawaii pealinn: Honolulu liige alates: 21. aug. 1959 (50) lühend: HI Idaho pealinn: Boise liige alates: 03. juuli 1890 (43) lühend: ID Illinois pealinn: Springfield liige alates: 03. dets. 1818 (21) lühend: IL Indiana pealinn: Indianapolis liige alates: 11. dets. 1816 (19) lühend: IN Iowa pealinn: Des Moines liige alates: 28. dets. 1846 (29) lühend: IA Kansas pealinn: Topeka liige alates: 29. jaan. 1861 (34) lühend: KS Kentucky pealinn: Frankfort liige alates: 01. juuni 1792 (15) lühend: KY Lousiana pealinn: Baton Rouge liige alates: 30. apr. 1812 (18) lühend: LA Maine
Kunst kahe maailmasõja vahel Koostajad: Liis kadakas Reelika Roost 12A Maalikunstis Max Beckmann(1884- Otto Dix (1891-1969) 1950) tähelepanu inimeste kaugenes käitumisele pingelises ekspressionismist ja ühiskonnas hakkas jaheda ei kujutanud otseselt objektiivsusega sõjaõudusi vaid ainult kujutama linna kui vihjas neile kitsarinnalise ühiskonna peeglit Saksamaa Rudolf Schlichter(1890- George Grosz (1893- 1955) 1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning Portretistina andis väljenda oma ...
ÕDEDE ETTEKUULUTUS Michelle Zink Annabel Lillestik 7A 2015 Michelle Zink • Ameerika kirjanik. • Elab New Yorgis. • Auhinnatud autor. • On kirjutanud kuus romaani. • Loominguline kirjanik. • Oli noorena koolikiusamise ohver. • 2009 aastal sai raamat parima kümne hulka. Raamatust • Tegevus toimub aastal 1890. • Kaks õde, Lia ja Alice. • Vanemad surnud. • Nad saavad teada ettekuulutusest. • Ingel ja deemon. • Teispoolsuse hinged ja Samael. • Tatoveeringulaadne märk. • Kaose ingel. • Ohtlikud rituaalid. • Võtmete asukoht. Alice • Salalilk, ülbe ja ebaviisakas. • Deemon. • Ühenduses teispoolsusega. • Tegeleb rituaalidega. • Tappis oma venna. • Sinised silmad. Lia • Heasüdamlik ja viisakas. • Kaose ingel. • Vastupidine Alicile.
EMBRÜOSIIRDAMINE IMETAJATEL Koostajad: Sandra Lahi Siim Plaado EMBRÜOSIIRDAMINE Seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse Esimene edukas embrüosiirdamine tehti 1890. aastal Eesmärgiks oli ema mõju selgitamine loote arengule EMBRÜOSIIRDAMINE PÕLLUMAJANDUSLOOMADEL Emasloomadel kutsutakse esile superovulatsioon ehk hulgiovulatsioon Teostatakse kunstlik seemendamine 68 päeva pärast pestakse embrüod emakast välja Embrüod hoitakse söötmes ja valitakse nende hulgast välja kõige paremini arenenud embrüod Embrüod võib kohe siirata või säilitada sügavkülmutatuna vedelas lämmastikus
Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson sündis 22. detsembril 1868. aastal Tänassilma lähedal Viljandi vallas. Ta oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Jaan Tõnisson õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja liitus peagi Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist Eesti suurima päevalehe ,,Postimees" toimetaja. Jaan Tõnisson oli üks neist, kes propageeris 1890. aastal eesti keele kasutamist. Kampaania tulemuseks hakkas eesti keele pruukimine ka kõrgseltskonna seas üha tavalisemaks muutuma. Tõnisson osales ka 1905. aasta revolutsioonis, tema eesmärk oli kehtestada konstitutsiooniline monarhia. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastal Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts ja 1915. aastal asutati Ajutine Põhja-Balti komisjon. 1919.aasta sügisel sai Jaan Tõnissonist Eesti peaminister, kellele langes ülesanne viia maa välja sõjast.
Ivan Pavlov Psühholoogia esitlus Dita Donatella Henriette Kadak 11. Klass KSG • Sündinud 14.09.49 Venemaal (Rjazani linnas) • Religioosne pere • Kirikukool ja teoloogiline seminar • Ema ja isa • 11 lapseline pere • St Peterburgi Sõjameditsiini Akadeemia • 1879. a sai kraadi ja asus õppima meditsiini doktorantuuri (lõpetas 1883. a) • Saksamaa Leipzigi Ülikool • 1890. a füsioloogia professor • Oma laboratoorium Ivan ja armastus • Kihlus pedagoogika tudengi Saraga(Serafirma Vassiljevna Kartševskaja) • Abiellusid 1881. a • 4 poega ja tütar Refleksiteooria • Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. • Kui kaks sündmust toimuvad koos ja neid seostatakse omavahel, tekib klassikaline tingitud refleks. • Pavlov arvas,et kogu närvisüsteemi tegevust on võimalik kirjeldada ka erutuse ja pidurduse kaudu.
CIMZE seminar Cimze seminar oli läti pedagoogi ja muusiku Janis Cimze juhitud Liivimaa kihelkonnaõpetajte ja köstrite seminar, mis tegutses 1839-1849 Valmieras ja 1849-1890 Valgas. Janis Cimzet peetakse Baltimaade koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ja eesti esimese üldlaulupeo üheks isaks. Seminari võeti vastu läti ja eesti rahvusest õpilasi iga kolme aasta tagant. Õppetöö toimus saksa keeles ning tähtsateks õppeaineteks olid muusika ja pedagoogika. Cimze seminar andis põhjaliku muusikalike ettevalmistuse. Muusikaõpetuses ühendati muusika praktilise ja teoreetilise õpetuse ühendamine. Cimze juhatas isiklikult õpilastest koosnevat meeskoori ning nõudis laulude rütmist ja dünaamikast kinnipidamist. Andekamatele noormeestele andis ta ka lisatunde harmooniast ja kompositsioonist. Samuti pidas ta oluliseks oreli- ning klaverimänguoskust. Cimze sisendas õpilastesse lugupidamist rahvalaulu vastu. Cimze kasvandikud on pannud tugeva aluse...
• Kokku umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd • Näitus Pariisis 1901 – 71 tööd • Palju autoportreesid, maastikumaale, natüürmorte lilledega, viljaväljade maale • Teostel palju lihtinimesi • Palju tumedaid toone „Päevalilled“ • 1888 • Õlimaal lõuendil • Pastelsed toonid • Rahvusgalerii, London „Tähistaevas“ • 1889 • Õlimaal • Öine vaade läbi sanatooriumi akna • MKM NY-s „ Dr. Gachet' portree“ I • 1890 • Õlimaal • Viimased nädalad • Kaks sama kompositsiooniga maali, esimese asukoht pole teada, teine Pariisis Orsay muuseumis „ Dr. Gachet' portree“ II Aitäh!
Balett „Uinuv kaunitar'' ,,Uinuv kaunitar’’ on Pjotr Tšaikovski ballet, mis on kujunenud Charles Perrault’ muinasjuttude ainetel. See on Marius Petipa ja Ivan Vsevoložski libreto. Maailmaesietendus 15. jaanuaril 1890 Maria teatris, ning esietendus Rahvusooperis Estonia 14. novembril 2014. Mina tahaksin seda vaatama minna. Mulle väga meeldib priimaballeriina tutu, mis on beebirooosa. Tema pead põõritavad keerutused on väga ägedad. Kordebaletti tantsjad olid kõik väga osavad, kõik oli väga hästi ajastatud ja nende kostüümid sobisid lavakujundusega. Kurja nõida kehastav baleriini liigustused ja kostüüm andsid tunda, et tegemist on kurja lootegelasega. Tema seelik oli musta värvi ja nägi välja nagu ronga sulestik. Pärast ‘’Uinuva kaunitari’’ ärkamist toimus laval imeline pas de deux. Solistid tantsisid nii graatsiliselt ja meessolist oli priimabaleriinale hüpete ajal toeks. Kõik tun...
Agatha Cristie elulugu Agatha Mary Clarissa Christie (neiupõlvenimi Miller; 15. september 1890 Torquay, Inglismaa 12. jaanuar 1976 Wallingford, Inglismaa) oli inglise kirjanik, kes sai tuntuks kriminaalromaanidega. Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Teda on tituleeritud ka "Kuriteo kuningannaks" (Queen of Crime). Tema teoste kaks säravamat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple.
Neljas tase Viies tase , « » 30 1860 . C . : - . 70- . , . , . 1875 , . 3 1877 . , . 1880--1884 . 1885, 24 , . . . , . , . 1887 . , ". ", " . ", " ". 1890 1895 : " ", " ", "". Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase " . Viies tase " 1879 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Paul Keres 19161975 Paul Keres- on eesti maletaja. Sünnikoht: Narva Õppekoht: Tartu Ülikool 1937-1945 Pere ja lapsepõlv Vanemad: Peeter Keres ja Marie Keres Vend: Herald Keres (vanem vend, eesti füüsik) Koolis mängis maalet uuesti. Peamiselt mängis vastu Heraldi Keresi. Kui ta oli 13, siis oli tema esimene välkmale turniir. Postitas harjutused ajalehes. Tegeles algul kirimalega (1935 Euroopa meister). Paul kulutas palju jõudu maletamisele kirja teel. Ta võis mängima üheaegselt 150 malepartii. Ta paistis silma ka maleteoreetikuna. Ta on autor “Male Kool”. Paul oli 1936-1940 ajakirja “Eesti male” peatoimetaja. Paul Keres on surnud 5. juunil 1975. aastal Helsingis. Paul Kerese mälestusmärk Tallinnas Tõnismäel Paul Kerese portree oli ka Eesti Panga 5-kroonolisel rahatähel. Kasutatud materjaalid https://www.google.ee http://www.eestigiid.ee http://ppt-online.org/1890 ...
liikumine hindab ibsenit kui oma varajast mõttekaaslast. alahoidlikke ringkindi, nagu ka nendega seotud kriitikuid ibseni teoste terva probleemiasetus aga aina ärritas. tema uut suunda esindas kõigepealt "metspark" 1884- see on tänapäeval üks kõige lavastatumaid ibseni näidendeid. norra tolleagsete poliitliste erakondade võitlust kajastab draama "rosmersholm" 1886. naise iseloomu ja hinge vastu tunneb autor huvi ka näidendis "hedda gabler" 1890. 1891 olles 27 aastat võõrsil naasis ibsen tagasi kodumaale. kuni surmani elas ta tagasitõmbunult kristiaanias. kirjaniku viimased näidendid olid "ehitusmeister solness" 1892, "väike eyolf" 1894 ja "kui me, surnud, ärkame" 1899. kõigis neis draamades kohtame andekaid ja tugevaid ekstsentrilisi inimesi, kes teatud elustaadiumil on jõudnud otsekui surnud punkti ja hakkavad oma elust ning senisest tööst kokkuvõtteid tegema
Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluule kogumine Teaduslikud väljaanded Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803 1882 Rahvuseepos Folklorist ja etnoloog Tuntuim eesti literaat "Mihkel Põllupapp" Lydia Koidula 1843 1886 Esimene naisluuletaja Alustas "Perno Postimehes" Rahvusliku draamakirjanduse alusepanija 19. sajandi lõpp
CURRICULUM VITAE Nimi: Anton Ivanovits Denikin. Sünniaeg ja -koht: 04.12.1872 Poola, Wloclaweki linn, Szpetal Dolnyj' küla Vanemad ja nende isa Ivan Efimovits Denikin (1807-85), patrioot, armees kindralmajor 1869 tegevusalad: aastani, hiljem insener, ema Elzbieta Wrzesinska, õmbleja. Haridustee: Vlotslavski põhikool (1882-1889), Lovichi põhikool, Kiievi Sõjakool (Junker School) (1890-1892), General Staff Academia (1895-1899), Karjääriastmed: 1905 koloneliks Vene-Jaapani sõjas 1914 Vene tsaariarmee kindralleitnant 1917 määrati relvajõudude staabiülemaks, Läänerinde- ja Edelarinde ülemjuhatajaks; 1918 valgekaardi nn Vabatahtlike Armee ülemjuhataja; 1919 Lõuna-Venemaa relvajõudude ülemjuhataja. Ühiskondli...
saksakeelne. Käis ju tollel ajal haridusega kaasas saksa keel ja eesti keele rääkimine polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. Aastal 1883 astus 19-aastane neiu Peterburi konservatooriumi saades tolle aasta oreliklassi ainsaks õpilaseks. Konservatooriumis õppides andis ta suvevaheaegadel Eestis kontserte, millele anti kiitvaid hinnanguid. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi, kuna Tartus (ja Eestis) oleks olnud väga raske leida tasuvat tööd. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis laulukoori asutamiseni. 1885. aastal toimus M. Härma lahkumiskontsert – selgus, et ta oli kihlunud saksa parun Heinrich von Trebraga ja pidi Eestist lahkuma. Kuid aastad möödusid rahvalaulude kogumise ja koorijuhtimisega
· Ootas ka oma sõpru ateljeesse kuid tuli ainult Paul Gauguin, kes lahkus. · Peale Pauli lahkumist hakkas Vincent töötama end säästmata, unepuuduses ja närvipinges. · 1889. aastal tekkis esimene hullushoog mille käigus lõikab endal kõrva peast ning peale mida viiakse ta vaimuhaiglasse. · Terveks saades valmib ,,Punased viinamarjaväljad" mis müüakse Brüsselis suure summa eest. · 1890.aastal tervis halveneb ning tema vend leiab talle haigla kus ta maalib palju. · 37-aastaselt laseb endale kuuli pähe · Talle sobis maalimiseks kõik (päevalilled, saapad jne ) · ,,Päevalilled" · ,,Autoportree lõigatud kõrvaga" · ,,Tähine öö" · ,,Viljaväli varestega" · ,,Lilla põõsas" Paul Gauguin 1848-1903 · Töötas Pariisis börsimaaklerina · Oli edukas · Tal oli 5 last ja naine
Tsensuuri kehtestamine Õigeusu pühamute rajamine 1887 muudeti vallakoolid venekeelseks 1893 muudeti Tartu Ülikool venekeelseks ja nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks Uus rahvuslik tõus Venestamisajal jätkus Tartus Postimehe väljaandmine ja seltsid tegutsesid edasi Omaalgatuslike tegevuste mahutamiseks loodi karskusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid. 1888 Jakob Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks 1890.ndatel korraldati taas laulupidusid Villem Reiman Sündinud 9.Märts 1861 Suure-Kõpu vallas Õppis Viljandis ja Pärnus, 1882 aastast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) asutajatest 1890 aastast Kolga-Jaani kirikuõpetaja Uue põlvkonna liider, karskusseltside eestvedaja Toimetas paljusid rahvuslikke väljaandeid Majandus ja linnad 19.sajandil Mõisamajandus
Noorpõlves maalis ta figuuri ja zanripilte, hiljem pühendus täielikult maastikumaalile.Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile fikseerimine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematui valguse intensiivsuse mulje..Algul maalis ta Prantsuse põhjaranniku vaateid ja maastikupilte, hiljem Vahemere rannikul.Alates 1890. a. on valminud Monet' kuulsad seeriad, kus ta kujutab igas maalis yht ja sama motiivi eri aegadel; varahommikul, keskpäeval, õhtul jne. Aga eelkõige ei kujuta ta mitte motiivi ennast vaid valgust ja õhku, mis seda ümbritseb. Seeriad: "Heinakuhjad", "paplid", " Vesiroosid". Pela emanet' oli ta keskne kuju uuenduste läbiviijate seas impressionismis. Impressionismi kunstnike elukäik polnud kerge, kuna nende töid ei tahetud vastu võtta, nad
Impr1874-1886.(nimi C.Monet ,,Impr. Tõusev päike)*8näitust*realismi edasiarendus*Taju.Tunnetamine.Aistingud*Valgus ja selle muutumine ajas*Maalimise tehniline kiirus*Piirjoonte hägusus*kaob suur ühevärviline pilt*trad.kompa hülgamine. E.Manet -rikkast Pariisi perek*võluv suhtleja, püüdis tunnustust, hea suhtleja*õppis Thomas Couture ateljees, varakult tellimusi, ametl.ei tunnustatud*reisis, õppis ren.kunstnikelt*1871 tunnustatakse, närvivapustus*sureb süüfilisse*töid isel. Hele-tume kontrast, skandaalsed süzeed---Eine roheluses; Hüljatute salongis; Olympia(naine alasti voodis); Keiser Maximilliani hukkamine. G.Monet 1840-1926-sünd Le Havre kaupmehe perek*19a Pariisi, õppis Ecole de Beaux-Artsis ja vabades stuudiotes*tugeb värviteooria, jaapani kunsti eeskuju*Manet sõber ja õpil*perek ei toeta, vaesus*seeriate maalimine, omapärane pintslitöö*jääb pimedaks, skulptuur---Impr. Tõusev päike; Roueni katedraal; Loojak põllul; Naised aias; Lo...
1890.aastate paiku aga hakkas paljude kunstnike töödes objektiivne, erapooletu realism asenduma Norra looduse fantastilisema ja üldistatuma tõlgendusega. E.Werenskiold ja THEODOR KITTELSEN (18571914) lõid tänaseni mõjukad kujundid muinasjuttude ja legendide tegelastest. Norra maalikunstnik ja graafik GERHARD MUNTHE (18491929) püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. 1890.aastate alguses tutvustas ta seda akvarellide ja kavanditega, mille järgi loodi vaipu, sisekujundusi, mööblit, trükiti tapeete ja kujundati raamatuid. Munthe stiil on täiesti tasapinnaline, inimeste, loomade ja esemete siluette on kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega. Munthe stiil mõjutas ka teisi Põhjamaid. Norra arhitektid uurisid keskaegseid
huvitavaks ja ilusaks. Palju on kasutatud õigeid, vähe segamata värve, tugevad, kiired pintslitõmbeid pildid nagu väriseksid, võbeleksid ja liiguksid. Postimpressionism on üldiselt Kohviku terass öösel 3 ELULUGU Vincent Willem van Gogh oli hollandi maalikunstnik, kes sündis Zundertis 30.märtsil 1853.aastal ja suri 29.juulil 1890.aastal samas kohas. Kunsti juurde jõudis mees alles keskeas. Van Gogh on praegugi tuntud postimpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul. Prantsusmaal lõi ta oma parimad teosed. Vaimuhaigus lõpetas tema elu, 37.aastaselt tegi ta enesetapu. Närvihaiguse selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest
Töötas algul Tartus, hiljem Venemaal õpetajana, reisis Saksamaal ja naasis sajandivahetuseks Eestisse. Alates 1906 elas vabakutselisena Tartus, sissetulekuks sageli ainult tõlkijana teenitud napid honorarid. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeks 1922; 1945-st Eesti NSV personaalpensionär. Haava suri väga kõrges eas 13. märtsil 1957 Tartus ja on maetud Raadi kalmistule. Haava esimesed raamatud kandsid pretensioonitut nime "Luuletused" (I - 1888, II - 1890, III - 1897). Kõikidest osadest anti välja mitu trükki, Haava oli 19. sajandi lõpus väga populaarne autor. 1906 ilmus muutunud tonaalsuses kogu "Lained", tema ühiskonnakriitika süvenes veel kogudes "Ristlained" (1910) ning "Meie päevist" (1920). Uuesti muutus ta luule isiklikumaks kogudes "Põhjamaa lapsed" (1913) ja "Siiski on elu ilus" (1930) ja "Laulan oma eesti laulu" (1935). Haava on kirjutanud ka proosaraamatu "Väikesed pildid Eestist", kus on palju südamlikku huumorit
orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida Et õpingute ajal end ära majandada, andis ta klaveritunde peamiselt jõukate mereväeohvitseride perekondades. Seltskondlikult käis ta sel ajal eriti läbi dr. J.Hurdaga, kes tegeles innukalt rahvaluule kogumisega. J.Hurda entusiasm nakatas ka M.Härmat. Konservatooriumi lõpetas Miina Härma 1890.a. orelierialal.. Alles 1894. aastal, mil toimus viies eesti laulupidu, tuli ta Tartusse ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias . Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha
Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuna veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. A. L Weizenberg valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks. Ta oli St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige, Tallinna linna kunstivarade hoidja. A. L. Weizenberg suri 22. nov 1921 Tallinnas. Materjalina kasutas ta itaalia marmorit, mida peeti parimaks. · Portreebüst ,,Ema portree" · "Linda"- marmor, 1880 · "Koit"- marmor, 1890. · "Hämarik"- marmor, 1890. · "Vanemuine"- marmor, 1886. · Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. · "Autoportree"- marmor, 1880. · "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880. · "Kristus"- kips, 1878-1880. · "Barabas"- kips, 1878-1880. · Jaani kirikut ehib August Weizenbergi skulptuur valgest Carrara marmorist «Lootus» 3.Amandus Heinrich Adamson (1855-1929), skulptor, eesti kunsti teerajajaid sündis 12. XI 1855 Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal
1792 langes monarhia, kehtestati vabariik, muutus Euroopa poliitiline kaart. 1830-ndad tööstuse kiire areng, minnakse üle vabrikutootmisele, tekib tööstur ja palgatööline, meeleavaldused. Linnastumine muudab inimmassi psühholoogiliselt anonüümsemaks. 1848 Revolutsioonid, mille tulemuseks peab olema demokraatia. Kandvad ideed: Vabadus, võrdsus, vendlus. Muusika jaotub kaheks: kriitiline realism püütakse elu kainelt analüüsida ja kritiseerida võõrnähtusi, areneb satiir ja karikatuur, muusikas areneb Venemaa. Romantism On valdav Euroopas. Romantism on väga vastuoluline nähtus, üheltpoolt võideldakse romantistlike ideede nimel, samas ollakse skeptiline, esile tõuseb tundlikkus. Romantismi meelisteemad: armastus, öökultus, surm kui pääsemine, surm kui kannatuste kulminatsioon, loodus (mets ja meri). Heliloojate mõtteviis muutus, see on poeetiline, toetub tunnetele. 19. saj eksisteerivad kõrvuti erinevad suunad: Kirikumuusika, Suu...
kalmistule Miina Härma haridustee Muusikalise alghariduse omandas iseseisvalt Lõpetas Tartus K.Schulze tütarlastekooli 1883.a. astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi Miina Härma side Tartuga Töötas pikka aega Tartus koorijuhi ja orelimängijana Valiti Tartu Ülikooli audoktoriks Tartus Miina Härma nimeline kool Miina Härma organistina Tõi orelimuusika maarahva hulka Esines orelikunstnikuna nii linna- kui maakirikutes 1890.a. Esines orelikontsertidega Peterburis, Saksamaal, Suurbritannias ja Soomes Miina Härma heliloojana Põhiosa moodustavad vokaalteosed Üle 200 soololaule Andis välja koorivihikud Kantaat "Kalev ja Linda" "Murueide tütar" Miina Härma kirjutatud ,,Tuljak", Karl Ferdinand Karlsoni sõnadele https:// www.youtube.com/watch?v=WCifZHi525Y Kasutatud materjal https:// opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/h arma/elu.htm https:// sites.google
välja "Eesti Postimehe" lisana "Eesti Põllomees" esimene eestikeelne põllundusajakiri, mille toimetamisel oli suuresti abiks tema tütar Lydia Koidula.Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna üheks peamiseks kooskäimise kohaks. Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale võis seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist.1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus.19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes "Eesti Postimees" kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis hiljem ka kinnitust: Voldemar Miller leidis Balti aadli arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta "Eesti Postimehele". Jannsen püüdis rahvuslikku liikumist ja baltisakslasi lepitada, ent 1870. aastate Eestis polnud see ilmselt enam võimalik. Nii jäi talle
Dmitri Ivanovits Mendelejev Dmitri Ivanovits Mendelejev oli vene keemik, kes lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. Samuti oli ta Mõõtude ja Kaalude Palati juhataja, ning Vene keemiaseltsi asutaja. Uuris vedelike ja gaaside soojuspaisumist. Sündis Siberis Tobolski linnas. 14-aastaselt, peale isa surma läks Tobolski gümnaasiumisse. Peale seda kolis perega Peterburgi, kus lõpetas Peterburi pedagoogika instituudi. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse tervist parandama, kus töötas gümnaasiumis õpetajana. Oli abielus kaks korda. Teisest abielust tütar läks naiseks kuulsa vene poeedi Aleksandr Blokile. Mandelejev suri 1907.a. Peterburis grippi. Tema järgi on nimetatud 101. element mendeleevium (Md). Mõned faktid : · 1860 avastas kriitilise temperatuuri olemasolu · 1888 esitas kivisöe allmaagasistamise idee ·...
· See oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks. · Seal peeti pulmi, jumalateenistusi teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Arhidektuur Hoone on hilisgooti stiilis. Hoonel on kõrge viilkatus, mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid. Uksed on kaetud rosetikujuliste sepisnaeltega. Hoonel olid algselt neljakandilised aknad, kuid 1890. aastatel muudeti need traditsioonilisteks teravkaarseteks gooti akendeks. Peafassaadil asetseb ka Tallinna väikese vapi kujutis: hõbedane rist punasel kilbil. Gildimajal oli algselt kaks avarat saali. Tallinna väikese vapi kujutis Gildisaal
Agatha Christie Biograafia Agatha Mary Clarissa Christie, neiupõlvenimi Miller, kes sündis 15. septembril 1890. Torquay - s Inglismaal ning suri 12. jaanuaril 1976. Wallingfordis Inglismaal. Ta oli kirjanik, kes sai tuntuks oma kriminaalromaanidega. Tema isa oli ameeriklane ja ema inglanna. 1914. a. ta abiellus Archibald Christiega. Nad lahutasid 1928. a. ning Agatha abiellus inglasest arheoloogiga Max Mallowaniga. 1956. aastal anti Agathale Briti Impeeriumi Ordult tiitel '' Commander '', 1971. aastal anti talle sama ordu poolt tiitel '' Dame Commander ''. Looming
RAHVUSLIK LIIKUMINE JA VENESTAMISAEG Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka J...
RAHVUSLIK LIIKUMINE JA VENESTAMISAEG Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka J...
JAZZ Kertu Tedremäe ERINEVAD NIMETUSE D 1890. – 1910. Ragtime 1910. – 1920. Bluus 1920. – 1930. Dixieland 1930. – 1940. Sving / Big Band 1940. Bebop 1960. Free Jazz AJALUGU USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumisel Lisaks lisandusid mustanahaliste töölaulud, bluus ja spirituaalid 1920.a Euroopas Hiljem tuntud terves maailmas kui tantsumuusika ARENG
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
