puhkemajutusega seonduv aastatel 2009–2013. Andmestik pärineb Statistika andmebaasis tehtud päringul. Tabelist nähtub, et vaadeldaval perioodil on tõusnud nii majutuskohtade kui ka tubad arv. Voodikohtade arv on viie aasta jooksul tõusnud lausa 300 võrra. Ehkki tubade ja voodikohtade täitumus on langenud uute majutuskohtade loomise järgi on siiski märgata tõusvat turistide arvu Jõgevamaal. Viie aastase perioodi jooksul on see kasvanud 10 189 inimese võrra. Seda võib seostada ka kasvava majandusvõimekusega, kuna 2009 aastal oli inimestel tõenäoliselt piiratumad võimalused reisimiseks seoses lõppenud majanduskriisi perioodiga. 13 Tabel 1. Jõgevamaa puhkemajanduse näitajad ajavahemikul 2009–2013 (Statistikaamet a)) tööreisil, % Voodikohta
Asjaolud: Osaühingu Lonket (likvideerimisel, hageja) hagi Veeru tn. 6 Korteriühistu (kostja) vastu 52 994 euro 32 sendi saamiseks. Pooled sõlmisid katuse remondiks töövõtulepingu, mille kohaselt hageja oli töövõtja. Õiguslik probleem: RK: „VÕS § 112 lg 3 sätestab, et hinda alandama õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist VÕS § 189 lg-s 1 ja § 191 lg-s 1 sätestatu kohaselt. Seega võis kostja iseenesest kasutada hinna alandamisest tulenevat tagasinõuet hageja nõude tasaarvestamiseks. Seadus ei näe ette hinna alandamise õiguse kasutamiseks tähtaega. Kuna seadusandja on seda niimoodi tahtnudki reguleerida, ei ole tegemist seaduselüngaga. Kuna seaduselünka ei esine, siis ei ole alust kohaldada analoogia korras VÕS § 118 lg-t 1.“ RKTKo 3-2-1-145-14 p 30 – konkludentne hinna alandamine (renoveeritud maja)
28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249
Alates 1995. aastast on tapmiste arv Eestis oluliselt vähenenud. Siiski jääb tapmiste arv Eestis teiste demokraatlike Euroopa riikidega võrreldes väga kõrgeks. Tabel tahtlike tapmiste ja tapmiskatsete kohta Eesti aastail 1991 - 2002: Aasta Tapmiste ja tapmiskatsete arv 1991 136 1992 139 1993 328 1994 365 1995 304 1996 268 1997 247 1998 248 1999 200 2000 189 2001 164 2002 155 Eestis toime pandud tahtlikud tapmised 1990tel aastatel on mõnikord äratanud laiemat tähelepanu. Näiteks ÜRO poolt koostatud statistilises aastaraamatus, mis käsitleb üldisi trende Euroopas ja Põhja-Ameerikas, tuuakse kuritegevusstatistika põhjal erakordselt kõrgetena välja kahe riigi kriminaalsete surmamiste (tahtlike tapmiste) näitajad - nendeks on Venemaa ja Eesti, mille
28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249
1. I Maailmasõja tulemused ja peamised probleemid sõja lõppedes Tulemused: · Võitjad said uusi maid ja eeliseid. (UK, F, USA) · Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused · Austria-Ungari lagunes Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia · Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome · Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse. · Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse · Itaaliast sai suurriik · Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst · Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F) · Võit ei olnud täiuslik venemaast oli saanud vaenlane maailmarevolutsiooni oht · Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud · Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud · Saksamaa, Austri...
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
14 vahtklaas 90,92 90,8 40,9 40,7 142,6 143 67,7 527765,3 128 128 90,76 41 142,67 135,1 46,82 187 18 kivivill 135,4 136 46,68 46,8 188 188 195 1054471 185 185 136,48 46,9 189 väljalõikega 37x40mm 110,04 48,8 109,5 19 Vahtpolüstüreen 110,08 110 49,92 49,4 108,36 109 21,6 592605,9 36,4 36,4 110,1 49,42 109,22 95,6 145,9 45,92
PK.0967 LOODUSKAITSE ALUSED 2018 KORDAMISTEEMAD Õpik: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse 31.01.2018 Elurikkust ohustavad tegurid, õpikust lk. 106-153. Abi saab ka meie ühiselt koostatud konspektist (ÕISis). Millised on peamised elurikkust ohustavad tegurid? Oska tuua näiteid Eesti kontekstis. Peamised elurikkust ohustavad tegurid on: elupaikade hävimine maakasutuse muutus, metsaraie intensiivistumine, märgalade kuivendamine, kõrbestumine, elupaikade fragmenteerumine suured ja sidusad elupaigad eraldatud väiksemateks tükkideks teede, põldude, linnade jm poolt; allesjäänud elupaigalaigud on tihti üksteisest isoleeritud ja paiknevad muudetud maastikus; servaefekt, killustumine piirab liikide levikut ja uute alade koloniseerimist, toitumisvõimalused vähenevad; alampopulatsioonides lähiristumissurve, ge...
171 1 MA 328 2,3 23,7 24,8 24,25 25,4 18,8 10,5 174 1 MA 94 17,2 25,6 25,6 25,6 24,8 16,9 15,1 179 1 MA 140 12 16,9 17,1 17 20,1 12,9 11,8 181 1 MA 359,5 3,5 17,4 17,6 17,5 0 0 0 182 1 MA 21 6,5 19,6 19,5 19,55 0 0 0 186 1 MA 18,5 9,7 20,7 20,8 20,75 22 15,7 0 188 1 MA 9,5 11,5 20,1 20 20,05 0 0 0 189 1 MA 2,5 12,4 20,7 20,6 20,65 0 0 0 191 1 MA 8 14,5 17,2 17,1 17,15 2 0 0 192 1 MA 26,5 10,3 19,7 19,6 19,65 0 0 0 197 1 MA 60 14 19,2 19,3 19,25 21,5 0 0 201 1 MA 70 5,7 17,5 17,4 17,45 0 0 0 202 1 MA 71,5 2,1 20,8 21,1 20,95 23,7 0 0 207 1 MA 91,5 6,9 17,8 17,9 17,85 0 0 0
Alles jäävad aga lepingust enne taganemist tekkinud õigused ja kohustused, nagu kahjuhüvitamisnõuded, teatamiskohustused, konkurentsikeelud, sooritusest hoidumise kohustused jne. Samuti võivad lepingust taganemisel kehtima jääda kõrvalkohustused. Lepingust taganemisel ei lõpe ka kahjuhüvitamisnõuded, mis on tekkinud lepingueelsetest läbirääkimmistest (VÕS § 14). b) Lepingu alusel üleantu väljaandmine –VÕS § 189 lg 1 kumbki lepingupool võib nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Lepingupooled jäävad üleantud asjade omanikuks ka lepingust taganemise korral, kuid on võlaõiguslikult kohustatud asja teisele lepingupoolele välja andma. Kui lepingu lõpetamisel tuleb tagastada rahasumma, peab tagastamiseks kohustatu tasuma tagastavalt rahalt
Lineaarne korrelatsiooni- CORREL CORREL(PLOKK1;PLOKK2) Kordaja Regressioonisirge tõus SLOPE SLOPE(PLOKK1;PLOKK2) Regr.sirge vabaliige INTERCEPT INTERCEPT(PL1;PL2) Kell 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19 ja 20 tänaval jalutanud 7 inimese pikkused 167 169 178 145 165 144 177 168 176 178 189 149 189 145 165 178 173 128 176 190 148 177 189 129 134 145 156 178 188 146 169 156 127 174 178 144 165 167 144 200 177 168 128 154 190 166 168 178 178 179 178 189 178 206 167 159 155 149 149 148 123 155 167 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Keskväärtus 164,6 Mood 178
28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249
28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249
28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249
On seljaajus hallaine ümber perifeerselt. 55. Seljaaju paiknemine ja mõõtmed. Seljaaju on väike, aga ülitähtis. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, natuke lapik, mitte päris ümmargune, pikkust on vaid 45 cm, läbimõõt vaid 1 cm. Seljaaju läheb üle piklikajuks, lõpeb esimeste nimmelülide kõrgusel teravikuna - ajukoonusena , edasi kulgeb sidekoeline lõppniit ja see kinnitub õndralülidele. 56. Seljaaju välisehitus. Joonise järgi. Joonis 19. Lk 189 õpikus. 57. Seljaaju siseehitus. Joonis 19. Lk 190 õpikus. Kitsad alad on nidemed. Hallaine moodustab sarvi(eessarv, tagasarv). Hallaine keskel on seljaaju tsentraalkanal. Eessarves on motoorsed närvirakud(liigutused). Tagasarves on kontaktnärvirakud. Valgeaine moodustab eesmise väädi, tagumise väädi ja külgväädi. 58. Seljaajunärvi moodustumine, väljumine lülisambakanalist. Joonis 19. Lk 215 õpikus.
Rahvaarv Diagrammi redigeerimine Mudelid Liitdiagrammi võimalused Sort Andmete sorteerimine TV3 Read või veerud Diagrammi komponendid Andmetabel Kaup E T K N R banaanid 120 345 215 178 154 maasikad 45 125 256 89 189 ploomid 34 234 255 289 100 Joonise pealkiri (Chart Title) Diagrammiala (Plot Area) Y- telje ehk Võrgustik (Gridlines) väärtuste telje Nädala läbimüük nimetus (Value
28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: ...
30 81 Q 131 ﾃ 181 ￊ 231 ￊ 31 82 R 132 ﾄ 182 ￊ 232 ￊ 32 83 S 133 ﾅ 183 ￊ 233 ￊ 33 ! 84 T 134 ﾆ 184 ￊ 234 ￊ 34 " 85 U 135 ﾇ 185 ￊ 235 ￊ 35 # 86 V 136 ﾈ 186 ￊ 236 ￊ 36 $ 87 W 137 ﾉ 187 ￊ 237 ￊ 37 % 88 X 138 ﾊ 188 ￊ 238 ￊ 38 & 89 Y 139 ﾋ 189 ￊ 239 ￊ 39 ' 90 Z 140 ﾌ 190 ￊ 240 40 ( 91 [ 141 ﾍ 191 ￊ 241 41 ) 92 142 ﾎ 192 ￊ 242 42 * 93 ] 143 ﾏ 193 ￊ 243 43 + 94 ^ 144 ﾐ 194 ￊ 244 44 , 95 _ 145 ﾑ 195 ￊ 245 45 - 96 ` 146 ﾒ 196 ￊ 246 46 . 97 a 147 ﾓ 197 ￊ 247 47 / 98 b 148 ﾔ 198 ￊ 248 48 0 99 c 149 ﾕ 199 ￊ 249
The list of irregular verbs Basic Form Simple Past Past Participle Form (II) Form (III) 1. abide abode (abided) abided (mlgi juurde) jääma, (mlstki) kinni pidama, (mdgi) järgima (by) 2. arise arose arisen tõusma, esile tulema või kerkima 3. awake awoke awoken (üles) ärkama, virguma; (üles) äratama, virgutama 4. be was/were been olema 5. bear bore borne kandma; kannatama, taluma, vastu pidama; esile tooma, ilmale tooma, sünnitama 6. beat beat ...
d Andmetöötluse alused 25,3 Kodune töö 4 20,2 Proovitükk nr. 24,75 Hinnangud, hüpoteesid, regressioon 23,45 22,25 Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht 16,85 22,8 Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse 18 üldkogumi kohta 23,75 Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 24,85 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: 21,7 aritmeetiline keskmine, 18,05 dispersioon, 19 standardhälve, 25,35 valimi maht, 20,4 standardviga, 21,5 variatsioonikordaja, 21,4 suhteline standardviga e katsetäpsus. 17,5 2) Leida diameetri usalduspiirid: 20,25 aritmeetilise keskmise 95%lised usalduspiirid, 21,74 25,25 aritm...
Arvestuslik töö Vana-Rooma kohta ÜL:1 Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? Mille poolest olid need ehitised erilised? Kasutage vajadusel teatmeteoste ja/või interneti abi. Colosseum -Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas. Toimusid gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Circus Maximus - Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Termid - Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada Akvedukt - ehk sildveejuhe. Sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit Akvedukte rajati palju Vana-Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse Cloaca maxima Tiberisse suubus Rooma kanalisatsioon Forum Roman...
Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Igaüks neist olenditest oli ligikaudu kerakujuline, nelja jalaga, nelja käega, kahe ühesuguse vastassuundadesse pööratud näoga ümaral kaelal ning ühe peaga, mis võis vastassuundadesse pöörduda. Nad olid väga uhked ja nii vägevad, et ründasid koguni jumalaid. Nad jäid alla, kuid Z...
Võrdluseks: mullu tuli sama ajaperioodiga 116 miljonit eurot kasumit. Bank of Irelandi tegevdirektor Richie Boucher ütles: «Võla fundeerimiskulud ja riikliku garantii lõivud avaldavad jätkuvalt survet meie tegevustulule, kuid meie puhas intressitulu vastab laias laastus ootustele.» Panga kasumile andis hoobi ka elukindlustuse osakonna investeeringute kokkuvarisemine aastatagune 189 miljoni eurone kasum pöördus 115 miljoni euro suuruseks kahjumiks. Boucher süüdistas selles Iiri riigivõlakirjade viletsat sooritust. Samas kinnitab Boucher, et pank on jätkuvalt taastumisteel ning jääb oma väljaütlemistes ettevaatlikult optimistlikuks. «Me mängime jätkuvalt otsustavat rolli Iiri majanduse taastumises, mis kestab vaatamata probleemidele rahvusvahelistel võla- ja kapitaliturgudel, mis võivad mõjutada
Nimi Sugu Pikkus (cm) Kinga nr Kalle mees 180 43 Anti mees 157 44.5 Juta naine 165 37 Ville mees 189 45 Rulle mees 175 42 Mari naine 180 39.5 Juhan mees 210 41 Märgista andmete piirkond, vali korraldus Data Validation ä, on kasulik tekstide lõppu lisada automaatne punktiir, mis aitab histab
Müüdud teenuste kulud -3 894 978 -3 368 503 1 424 921 1 110 346 Müüdud teenuste kulu osakaal müügitulust 53 % 51 % 76 % 69 % (%) KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 5 410 281 4 582 684 827 597 354 289 528 902 -174 613 KOKKU Brutokasum (-kahjum) 3 441 690 3 189 650 455 779 500 756 Turunduskulud -81 745 -79 335 118 446 92 511 Üldhalduskulud -2 114 359 - 1 960 259 310 073 311 055 Ärikasum (kahjum) 1 240 276 1 123 566 24 579 99 771 Bilansi tabelist on näha, et mõlemal
w 1056 488 1128 488 0 w 1056 488 1056 352 0 w 1056 352 1128 352 0 w 1056 352 1056 216 0 w 1056 216 1128 216 0 w 1056 216 1056 80 0 w 1056 80 1128 80 0 w 1016 520 1048 520 0 w 1048 520 1128 520 0 w 1048 520 1048 384 0 w 1048 384 1128 384 0 w 1048 384 1048 248 0 w 1048 248 1128 248 0 w 1048 248 1048 112 0 w 1048 112 1128 112 0 w 152 40 152 32 0 w 352 208 352 184 0 w 1088 536 1128 536 0 w 1088 304 1128 304 0 x 1202 324 1213 327 0 10 F2 x 1203 189 1214 192 0 10 F1 x 1199 56 1210 59 0 10 F0 x 1203 455 1214 458 0 10 F3 152 1168 480 1176 480 1 4 5 w 976 480 992 480 0 w 992 480 992 504 0 w 896 488 1000 488 0 w 928 496 1000 496 0 w 960 504 1016 504 0 w 1016 504 1016 520 0 w 1000 536 1000 496 0 w 1000 488 1008 488 0 w 1008 488 1008 528 0 w 1008 528 1056 528 0 x 991 586 1056 589 0 15 Dekooder x 1129 555 1209 558 0 15 Multipleksor w 80 184 80 232 0 w 248 232 248 184 0 w 80 232 80 264 0 w 80 232 80 200 0 w 152 264 152 192 0 w 64 256 64 192 0
KULUDE LOEND Nr 2: EHITUSOBJEKTI ETTEVALMISTAMINE BILL No 2: SITE CLEARANCE 1 036 918,000 KULUDE LOEND Nr 3: MULLATÖÖD BILL No 3: EARTH WORKS 1 034 935,000 KULUDE LOEND Nr 4: KATEND BILL No 4: PAVEMENT CONSTRUCTION 27 189 362,932 KULUDE LOEND Nr 5: TRUUBID JA VEEVIIMARID BILL No 5: CULVERTS AND DRAINAGE 10 400,000 KULUDE LOEND Nr 6: EHITISED BILL No 6: STRUCTURES 65 250,000 KULUDE LOEND Nr 7: LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID BILL No 7: TRAFFIC ORGANISATION AND SAFETY EQUIPMENT 170 480,000 KULUDE LOEND Nr 8: TEHNOVÕRGUD
180 2 3524 3876 14 276 345 181 6 7400 1099 8 137 171 182 4 8499 2301 11 209 261 183 5 10800 1827 16 114 143 185 1 12627 8373 16 523 654 186 7 21000 9000 20 450 563 188 7 30000 10700 10 1070 1337 189 7 40700 12300 25 492 615 192 2 53000 6 60000 50000 40000 30000 20000 10000 0 1774 1802 1816 1824 1835 1851 1867 1887 1897 1922 Joonis 1 Tartu elanike arvu kasvamise kõver 1774-1922. Tabel ja joonis näitavad, et linnaelanike kasv on käsikäes käinud linnasüdame progressiga. Langeb ju elanike juurdekasvu maksimum 1887.-1897. aastal, 1070 keskmine
1 DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik, kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal). · Diktatuuride kujunemine on suhteliselt raske või võimatu riikides, kus on pikaajalised demokraatia ja parlamentarismi kogemused (näiteks Inglismaa või USA). I Diktatuuride tekkimise põhjused: 1) Massidemokraatia kujunemine (üldise valimisõiguse kehtestamine) 2) Varasema demokraatia kogemuse puudumine või vähesus (eriti Venemaa puhul; Saksamaal ja Itaalias oli see olemas). See andis võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvahulkade poolehoid. 3) Riikide sõjaline nõrgenemine I maailmasõjas, mis ai...
o kindlustusväärtus- kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Näiteks hoone kindlustusväärtuseks voib olla selle endisel kujul taastamise maksumus. o Kindlustussumma- kahjukindlustuses koikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab. 70. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast). o I sammas: Riiklik pension: o Rahvapension- tagab miinimum pensioni 189 eur ( kui pole tööpanusest soltuvat pensioni) o Tööpanusest soltuv pension- vanaduspension, ennetähtegne, soodus(politsei) o Vanaduspension: baasosa , staazi osa , kindlustusosakud(palgast soltub korrutis) o II sammas: Kohustuslik kogumispension o Töötav inimene kogub ise 2% brutopalgast, riik maksab sotsmaksust 4% o III sammas: Täiendav kogumispension 71. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. o Eesti rahvas peab ise omale pensioni koguma
VÕS üldosa kordamisküsimused Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasihte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käes...
1992 179 Armeenia, Aserbaidzaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Horvaatia, Kasahstan, , Moldova, San Marino, Sloveenia, Tadzikistan, Türkmenistan, Usbekistan 1993 184 Andorra, Eritrea, Makedoonia, Monaco, Slovakkia, Tsehhi 1994 185 Palau 7 1999 188 Kiribati, Nauru, Tonga 2000 189 Serbia ja Montenegro (aastast 2006 Serbia), Tuvalu 2002 191 Ida-Timor, Sveits 2006 192 Montenegro 5 ÜRO PEAKORTER Praegune ÜRO peakorter ehitati New Yorki aastatel 1948-1952 East Riveri jõe kaldale. John D. Rockefeller, Jr. ostis selle krundi 8,5 millioni USA dollari eest ja detsembris 1946 annetas maa ÜRO-le. Hoone projekteerimisega tegeles rahvusvaheline arhitektide rühm mida juhtis Wallace K. Harrison USA-st
5 500 4 770 4 169 4 020 2 660 18. Tanjung Pelepas 3 487 320 000 000 177 421 000 5 400 5 128 4 792 4 478 3 749 19. New York 4 067 811 000 430 922 480 014 20. Bremen/Bremerhave 4 912 4 449 3 743 3 469 3 189 853 3 031 7 n 177 624 969 253 587 Läänemereäärsete sadamate konteinerkäibeid Võrdluseks Eestile lähemad sadamad Sadam 2006 2005 2004 2003 2002 1 450 1 119 776 639 580 Peterburi 000 346 576 474 639
28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248 48 0 99 c 149 199 249
RT 1921, 86, 130. Kinnitatud Riigikogu poolt 2. detsembril 1921. RT 1921, 115, 256. · Seadus siseministeeriumile 2.000.000 marga suuruse täiendava krediidi määramise kohta ehitustööde jaoks. RT 1921, 86, 131. Kinnitatud Riigikogu poolt 2. detsembril 1921. RT 1921, 115, 253. · Seadus Tsiviil kohtupidamise seaduse §§ 8531 ja 8532 muutmise kohta. RT 1921, 87, 143. Kinnitamata jäetud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 99, 189. · Seadus toitluse kindlustamise seadustiku (S. K. XIII k.) § 100110 ettenähtud kubermangu semstvo valitsuse ja kuberneri ülesannete kohta. RT 1921, 87, 145. Kinnitatud Riigikogu poolt 27. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 221. · Seadus kohtuministeeriumi koosseisu muutmise kohta. RT 1921, 87, 146. Kinnitatud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 204. · Seadus vangimajade peavalitsuse ja temale alluvate vangistusasutuste
Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool PTO 07 õpilase Tõnu Tomson ............................. Õppeaine PLAATMATERJALIDE TOOTMINE Praktiline iseseisev töö Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 2 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................... 3 1. Materjali bilanss......................................................................................................................4 Ülesanne..................................................................................................................................4 2. Seadmete valik ja arvutus..............................................................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene ...
TARTU ÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND XXX XXX ÄRIÜHINGU JUHTIMISORGANITE TEGEVUS AASTAARUANDE KOOSTAMISEL, KINNITAMISEL JA ESITAMISEL Kodutöö aines: Äriõigus Õppejõud: XXX Tartu 2011 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on anda ülevaade erinevate äriühingu liikide juhtorganite tegevusest majandusaasta aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Töös sõnastatakse lahti, millised kohustused on seoses aastaaruandega juhatusel, nõukogul ning aktsionäridel ja osanikel. Samuti nende otsustamisala ja kinnitamise õigused. Äriühingu üks olulisimaid ülesandeid on koostada igal majandusaastal aastaaruanne. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja reeglina on selleks kalendriaasta. Raamatupidamiskohustuslane on kohusta...
Blohm & Voss BV 40 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Boeing 717 Tüüp: Reisilennuk Tootjad: Boeing Reisijaid: 106 Pikkus: 37,8 m Tiivaulatus: 28,4 m Tippkiirus: Mach 0,77 Lennukaugus: 2645/3815 km Boeing 727 Tüüp: Reisilennuk Tootjad: Boeing Reisijaid: kuni 189 Pikkus: 46,7 m Tiivaulatus: 32,9 m Tippkiirus: 890965 km/h Lennulagi: 910012 200 m Lennukaugus: 27504020 km Boeing 737 Tiivaulatus: 28,3 m kuni 34,3 m (93,0 ft kuni 112,6 ft) (36 m pikem -700, -800, -900) Pikkus: 28,64 m (94,0 ft) (100) 30,53 m (100,2 ft) (200) 33,4 m (109,58 ft) (300) 36,45 m (119,58 ft) (400) 31,01 m (101,75 ft) (500) 31,2 m (102,5 ft) (600) 33,6 m (110,3 ft) (700, 700ER)
Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu nimetatakse süsteemi resultandiks. 1. Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised 2. Superpositsiooniaksioom. Tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti. 3. Jõurööpküliku aksioom. . Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha seisundit muutmata asendada resultandiga, mis võrdub nende geomeetrilise summaga. Aksioom kehtib ka deformeeruva keha juhul. 4. Mõju ja vastumõju aksioom (Newtoni III seadus ). Kaks keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega, millel on ühine mõjusirge. 5. Jäigastamise aksioom. . Deformeeruva keha tasakaal ei mu...
Turvafirma 80 Juhtimisega seotud kulud 100 Kantseleikulud 150 Sidekulud 70 Reklaam 2000 Muud kulud 60 Pangalaen ja intressid 456 Kulud kokku 9975 Tulud kokku 10165 Kokku 189 II aasta kulud kokku 109006 II aasta KOKKU KASUM 10787 2017 I Kvartal Palgad (NETO) 9200 Sotsiaalmaks 3995 Kogumispension 242 Tulumaks 2421 Töötuskindlustusmaks (tööandja) 121 Töötuskindlustusmaks (töötaja) 242 Bruto palk kokku 12,105
kuu 16. kuu Raha algjääk 33 763 33 846 35 899 35 982 38 035 41 023 43 076 43 159 Püsiteenuse tulud 6113 6113 6113 6113 6113 6113 6113 6113 Lisateenuse 4200,0 2250,0 2250,0 tulud 0,00 2250,00 0,00 2250,00 0 0 0,00 0 Kasutada olev raha 39 876 42 209 42 012 44 345 48 348 49 386 49 189 51 522 Kulud: Laenu tagasimakse 0 0 0 0 1015,21 0 0 0 5730,0 5730,0 5730,0 5730,0 Palgakulud 5730,03 5730,03 5730,03 5730,03 3 3 3 3 Rendikulud 0 180 0 180 180 180 0 180 Kontorikulud 100 100 100 100 100 100 100 100
( nt. Olmejäätmeid tekkis Eestis 2006. aastal 487 000 t, sellest 370 000 t ladestati prügilatesse, taaskasutati 93 000 t (sealhulgas pakendeid 44 000 t) ja omakäitlus kodumajapidamistes oli 24 000 t.). Põhiosa põllumajanduses tekkivast biomassi ressursist moodustavad põhk, loomasõnnik ja roostikud. Potentsiaalsed kasutajad peaksid asuma suurte viljakasvatusfarmide läheduses. Eesti kõigis looma- ja linnufarmides tekkis 2006. aastal 2 099 189 t sõnnikut. Sellest toodetud biogaasi primaarenergia maksimaalne hulk aastas võiks olla 400 GWh. Suuremaid sea- ja linnufarme, kus biogaasi tootmine ka majanduslikult põhjendatud oleks, on meil 50 ringis, kuid puudub info selle kohta, kui suur osa sõnnikust nendes toodetakse. Bioenergeetiliselt sobivatest roostikest asub Eestis 42% Läänemaal. Täielikult kasutamata põllumajandusmaa hulk on Eestis üpris suur 123 187 ha. Need
saavutada (vajadus); c) kavandatud meedet saab selle ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil (lisaväärtus). 10. Selgita, mida tähendab EL õiguse vahetu kohaldatavuse põhimõte. Doktriin Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkusest on erilise tähtsusega normide suhtes, mis on “vahetult kohaldatavad” või “vahetult toimivad”. Termin “vahetu kohaldatavus” tuleneb Euroopa Ühenduse Lepingu artiklist 189, mis sätestab, et lepingu normid on “vahetult kohaldatavad”. See tähendab, et need normid toimivad automaatselt kõikide liikmesriikide siseriiklikes õigussüsteemides, ilma et nad vajaksid siseriiklikku täidesaatvat seadusandlust. Kuigi kõik Lepingu normid on vahetult kohaldatavad, ei loo nad tingimata õigusi, millele isik võib toetuda siseriiklikus kohtus, järelikult mitte kõik normid ei ole “vahetult toimivad.” Vahetu toime printsiip tähendab, et pooled võivad
900 0,861 4305 181 17,708 55 4,0073331852 905 0,861 4305 182 17,79133 55 4,0073331852 910 0,862 4310 183 17,87467 50 3,9120230054 915 0,862 4310 184 17,958 50 3,9120230054 920 0,863 4315 185 18,04133 45 3,8066624898 925 0,863 4315 186 18,12467 45 3,8066624898 930 0,863 4315 187 18,208 45 3,8066624898 935 0,863 4315 188 18,29133 45 3,8066624898 940 0,863 4315 189 18,37467 45 3,8066624898 945 0,863 4315 190 18,458 45 3,8066624898 950 0,863 4315 191 18,54133 45 3,8066624898 955 0,863 4315 192 18,62467 45 3,8066624898 960 0,863 4315 193 18,708 45 3,8066624898 965 0,863 4315 194 18,79133 45 3,8066624898 970 0,864 4320 195 18,87467 40 3,6888794541 975 0,864 4320 196 18,958 40 3,6888794541 980 0,865 4325 197 19,04133 35 3,5553480615
suureneb (ressurssi hind tõuseb tooraineturul) · SELle tulemuseks on keskmise kulu kõvera nihe ülespoole. · Selgitus tasakaalu olukorra tekkimiseks . · Haru nõudluskõver D lõikub haru pakkumisega S (tasakaalu punkt A kogus Qe hind p E) · Firma kogus Qi, nõudluskõver MR ja MR=mc, hind P (ei saa maj kasumit). · Turu nõudlus kasvab D1 tasakaaluhind PE1 · Kogus Q1e punkt B lühioerioodil 189 jooonis 8.9 · Firma nõudluskõver nihkub MR1, kus ' · MR1`=MC toodang Qi1punkt B ettevõtted saavad lühiperioodil ühiku kota majkasumit p1-ATC · Lühiperioodil maj kasum meelitab harusse uusi ettevõtteid · Kuna haru on kasvavate kuludega tõuseb tootmistegurite hind ATC ja MC nihkub asendisse ATC1 ka MC1. · Haru uus pakkumiskõver S1 kuna ettevõtte tuli juurde alaneb turuhind. · Firmasid tuleb juurde kuni madalama hinna ja kõrgemate kulude kombinatsioon
AMORTISATSIOON Seadmete amortisatsioon (20%) 20 40 50 70 90 110 130 150 170 190 210 230 1 460 4 800 5 800 AMORTISATSIOON KOKKU 20 40 50 70 90 110 130 150 170 190 210 230 1 460 4 800 5 800 ÄRIKASUM (-KAHJUM) 2 819 3 299 3 289 3 269 3 249 3 229 2 709 3 189 3 169 3 149 3 129 3 109 49 609 44 470 122 037 FINANTSKULUD Laenu intressid 208 200 192 183 175 167 158 150 142 133 125 117 1 950 750 8 FINANTSKULUD KOKKU 208 200 192 183 175 167 158 150 142 133 125 117 1 950 750 8
Lisad Laenusumma : 200000 EEK Intress : 8% Tähtaeg : 60 kuud Nr. Kuupäev Laenusumma Põhiosa makse Intress Kokku makse 1 10.05.2009 200 000,00 kr 2 722,00 kr 1 333,00 kr 4 055,00 kr 2 10.06.2009 197 278,00 kr 2 740,00 kr 1 315,00 kr 4 055,00 kr 3 10.07.2009 194 538,00 kr 2 758,00 kr 1 297,00 kr 4 055,00 kr 4 10.08.2009 191 780,00 kr 2 777,00 kr 1 279,00 kr 4 055,00 kr 5 10.09.2009 189 003,00 kr 2 795,00 kr 1 260,00 kr 4 055,00 kr 6 10.10.2009 186 208,00 kr 2 814,00 kr 1 241,00 kr 4 055,00 kr 7 10.11.2009 183 394,00 kr 2 833,00 kr 1 223,00 kr 4 055,00 kr 8 10.12.2009 180 561,00 kr 2 852,00 kr 1 204,00 kr 4 055,00 kr 9 10.01.2010 177 709,00 kr 2 871,00 kr 1 185,00 kr 4 055,00 kr 10 10.02.2010 174 838,00 kr 2 890,00 kr 1 166,00 kr 4 055,00 kr 11 10.03
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
