y ln p (või log p) väärtused, x 1/T väärtuse Katseandmed. paur, Mõõtmine t, °C T, K y = ln p x = 1/T x·y x2 mm Hg 1 26 299 89 4,489 0,003344 0,01501 0,00001119 2 41 314 189 5,242 0,003185 0,01669 0,00001014 3 51,5 324,5 289 5,666 0,003082 0,01746 0,00000950 4 60 333 389 5,964 0,003003 0,01791 0,00000902 5 67 340 489 6,192 0,002941 0,01821 0,00000865 6 72 345 589 6,378 0,002899 0,01849 0,00000840
2. Hispaania keel – 399 miljonit kõnelejat (Hispaania; Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigid) 3. Inglise keel – 335 miljonit kõnelejat (USA; Suurbritannia; Kanada; Austraalia; Uus-Meremaa; Iirima ja Lõuna-Aafrika) 4. Hindi keel – 260 miljonit kõnelejat (India) 5. Araabia keel – 242 miljonit kõnelejat (Araabiamaad) 6. Portugali keel – 203 miljonit kõnelejat.(Portugal; Brasiilia ja Mosambiik) 7. Bengali keel – 189 miljonit kõnelejat (India ja Bangladesh) 8. Vene keel – 166 miljonit kõnelejat (Venemaa ja endised Nõukogude liidu riigid) 9. Jaapani keel – 128 miljonit kõnelejat (Jaapan) 10.Lahnda keel – 88,7 miljonit kõnelejat (Pakistan) 11.Malai keel – 84,3 miljonit kõnelejat (Indoneesia) 12.Saksa keel – 78,1 miljonit kõnelejat (Saksamaa) 13.Korea keel – 77,2 miljonit kõnelejat (Põhja- ja Lõuna-Korea) 14
kr/ha ha/h kr/h Kündmine 180kW traktor+5-hõlmaline 1.00 576 576 pöördader Umbrohutõrje 100 kW traktor+18- 6.00 786 131 meetrine taimekaitseprits Kultiveerimine 180kW traktor+8-meetrine 2.50 472 189 lausharimiskultivaator Kivikoristus 100kW traktor+UKP-0.7 1.00 472 472 Külvamine 100kW traktor+4-meetrine 1.50 524 349 kombikülvik Haigustetõrje 100 kW traktor+18- 6.00 786 131 meetrine taimekaitseprits Kevadine pealt 100kW traktor+ 12- 6.00 786 131
Erzberg Mäetööstuse tähtsus on viimastel kümnenditel vähenenud. Näiteks plii kaevandamine Bad Bleibergis on lõpetatud. Suletud on ka suurem osa rauamaagi- ja pruunsöekaevandusi. Olulised on veel soola, rauamaagi (koos raudläigiga 2 091 995 tonni, peaaegu kõik Erzbergilt), magnesiidi (769 188 tonni) ja volframimaagi (400 000 tonni) kaevandamine ning nafta (856 270 tonni) ja maagaasi (1,76 miljardit kuupmeetrit). Suurim soolatootja Salinen Austria tootis 2006. aastal 764 189 tonni keedusoola ja 1336 tonni kivisoola. Pruunsöekaevandusi on jäänud ainult üks (7854 tonni 2006, 3,7 miljonit tonni 1970). Mäetööstuses on umbes 5000 töötajat, kellest enamik töötab kivimurdudes ning kruusa- ja liivakarjäärides. [2] [redigeeri] Töötlev tööstus Tööstuses on esikohal rasketööstus. Musta metallurgia (Linz, Leoben, Kapfenberg) toodang ületab omamaised vajadused. Värvilistest metallidest toodetakse kõige rohkem alumiiniumi
Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kateriina Ehapalu TH1 ÖKOTURISM Referaat Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ökoturism on aina suuremat populaarsust koguv turimisviis maailmas, mille on tinginud vajadus hoida loodus- ja kultuuripärandit ning samaaegselt ka toetada kohalike elanike heaolu. Antud referaat keskendub ökoturismi ja -turisti olemuse selgitamisele. Uurimise alla tuleb ökomärgistus ja selle eesmärk. Referaadiga püütakse leida ökoturismi positiivsed jooned ja tugevused ning analüüsida ka kitsaskohti. Samuti püütakse leida viise, kuidas saaks turunduse abil muuta ökoturismi populaarsemaks ning mis on selle erinevad võimalused. Uurimisülesanded, millele antud referaadis keskendutakse: · selgitada ökotursimi o...
EMBOSS_001 101 gaattcccattgatcacttgaactct----aaagattttat-----tg-- 139 |||||||||||||||||||||| | |||.|...||| || EMBOSS_001 53 gaattcccattgatcacttgaa---tgaaaaaacaaggtatcaaactggc 99 EMBOSS_001 140 -ggggcaatctccaagaattatggaaagagttgttaggtaaaaataggga 188 |.||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 100 tgtggcaatctccaagaattatggaaagagttgttaggtaaaaataggga 149 EMBOSS_001 189 tgatgctatcgttaaggcaattacaactgactatgacgcttacaaacaag 238 |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||| EMBOSS_001 150 tgatgctatcgttaaggcaattacaactgactatgacgcttacaaacaag 199 EMBOSS_001 239 cgcataagcctccttatcaaaa------------actgtt-gattacaga 275 |||||||||| .||.||| ||.||| ..||||||| EMBOSS_001 200 cgcataagcc----ctctaaagattttattgggacagttcctttacaga 244
Taganeda saab vaid kehtivast lepingust. Lepingust taganemine ei too kaasa lepingu kehtetust. Taganemise eelduseks on VÕS § 116 lg 1 järgi oluline lepingurikkumine. Taganemise aluseks on VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi kohustuse täitmata jätmine VÕS § 114 järgi täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. VÕS § 189 lg 1 näeb ette õiguse nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist lepingust taganemise korral. Tekkida võivad nõuded üleantu väärtuse vähenemisest või suurenemisest (nt. kasu väljaandmine). Lepingust saab nii taganeda kui ka üles öelda osaliselt kui ka tervikuna. Kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes,
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Tartu 2010. ( 189 lk) 1.Jaan Kõrgesaar ,, Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse" ( 85 lk) Tartu Ülikooli Kirjastus 2001 Raamat on mõeldud nii üliõpilastele, pedagoogidele, omavalitsustegelastele, haridusametnikele, aga ka lapsevanematele. Raamatust saab selge pildi probleemidest, teedest ja võimalustest, mis seostuvad vajadusega tagada hariduslike erivajadustega isikutele elus teistega võrdsed võimalused. Raamatus ei ole abimaterjali pedagoogiliste sekkumiskavade
184 3: (I___) ( 0 0) V = 76 "inst_41>from3" VAR# 116: (________) "inst_42>o" GRP# 75: BEG = 185, LEN = 4 ----- 185 0: (I___) ( 2 1) V = 79 "inst_42>from0" 186 1: (____) ( 2 0) V = 78 "inst_42>from1" 187 2: (____) ( 0 3) V = 79 "inst_42>from2" 188 3: (I___) ( 0 0) V = 78 "inst_42>from3" VAR# 117: (________) "inst_43>o" GRP# 76: BEG = 189, LEN = 4 ----- 189 0: (I___) ( 2 1) V = 81 "inst_43>from0" 190 1: (____) ( 2 0) V = 80 "inst_43>from1" 191 2: (____) ( 0 3) V = 81 "inst_43>from2" 192 3: (I___) ( 0 0) V = 80 "inst_43>from3" VAR# 118: (________) "inst_44>o" GRP# 77: BEG = 193, LEN = 4 ----- 193 0: (I___) ( 2 1) V = 83 "inst_44>from0" 194 1: (____) ( 2 0) V = 82 "inst_44>from1"
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Taavi Käärid NARKOKURITEGUDE KOHTULAHENDITE JA SEADUSLOOME ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Marianne Paimre Tallinn 2010 Sissejuhatus Narkootikumidega seotud süüteod on kehtivas karistusseadustikus XII peatükis, rahvatervisevastaste süütegude alla. Seadusandja on siinkohal väga oskuslikult ja ka põhjendatult liigitanud selle kui rahva, ja ka tegelikkuses ühiskonna, füüsilist kui ka mentaalset tervist kahjustava süüteona. Tegu on siis üldiselt inimese närvisüsteemi stimuleeriva ainega, mille tarvitamine mõjub uimastavalt ning lõppkokkuvõttes põhjustab sõltuvust, mis tihtipeale ilma vajaliku abi saamata lõppeb tarvitajale fataalselt ületoosiga. Samuti ulatuvad narkootilise...
8.3 Lisaks Sprotid õlis, Suitsuräimed õlis, Naturaalne Atlandi Skumria õliga 9. Marinaadis 9.1 Narva silmud Koostis: Praetud silmud, vesi, suhkur, sool (maks.2,5%), sinepipasta, zelatiin, happesuse regulaatorid: E260, E330, maitseained, säilitusaine E211 Säilivusaeg: 7 kuud Säilitamine: 0˚...+6˚ 9.2 Praetud Räimed koduses marinaadis Koostisosad: räimed, vesi, suhkur, taimne õli, sibul, porgand, maitseained 100g sisaldab: Energiat: 189 kcal Valke: 12 % Süsivesikuid: 10.5 % Rasvu: 11 % 9.3 Lisaks Rainbow - Marineeritud heeringas, Rainbow - Marineeritud heeringas sibulaga, Rainbow - Marineeritud heeringas sinepikastmes, Rainbow - Marineeritud heeringas vürtsidega, Räimerullid juurviljadega marinaadis 12 10.Preservid 10.1 Ansoovis õlis (kilufileest) 125 g Kilufilee, taimeõli, sool (maks 8%), maitseained, suhkur, säilitusaine E211 10
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11 TARNEAHELA JUHTIMISE OLEMUS Referaat Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimase tosina aasta jooksul on konkurents kui selline palju muutunud. Turupositsiooni pärast ei võitle mitte enam ainult organisatsioonid, vaid üksteisega on hakanud konkureerima terved tarneahelad. See on toonud kaasa muutused ka juhtimises. Ettevõttekeskne juhtimine on asendumas protsessipõhise firmadevahelise juhtimisega, kus pearõhk lasub usaldusel, koostööl ja tihedatel isiklikel sidemetel. Seda uuenenud juhtimisliiki võib nimetada ka tarneahela juhtimiseks (supply chain management).(Rannus,R.2003) 1. MIS ON TARNEAHELA JUHTIMINE? Tarneahela juhtimine hõlmab kõik hankimise, ostmise ja töötlemisega seotud tegevused ning kõik logistika juhtimistegevused. Samuti kuulub tarneahela juhtimise alla olulise o...
Horvaatia põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav ( Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, rohumaade ja metsamaade all) b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast Zagreb asub Pannoonia madalikul, mida eraldavad Vahemerest Dinaari mäed. Horvaatias lääne- ning lõunaosas on mägine pinnamood, põhjas ja idas on tasane pinnamood, mägismaade ja mäestikude pikkus on umbes 500-1500 meetrit. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Horvaatia territoorium jaguneb kahe kliimavöötme vahel. Split ja Sibenik on lähistroopilise lääneranniku vahemerelises kliimavöötmes, kus suvi on kuiv ja sademeid esineb rohkem talvekuudel. Keskmine temperatuur aastas on...
2007 6 27 SV 25 AHV 188 90,5 0 2007 6 27 SV 25 AHV 197 89,5 0 2007 6 27 SV 36 AHV 264 259 0 2007 6 27 SV 16 AHV 145 35 1 2007 6 27 SV 22 AHV 182 65,5 1 2007 6 27 SV 25 AHV 186 78 0 2007 6 27 SV 22 AHV 188 75 0 2007 6 27 SV 25 AHV 189 75,5 0 2007 6 27 SV 25 AHV 190 77,5 0 2007 6 27 SV 25 AHV 190 82 1 2007 6 27 SV 25 AHV 190 75,5 0 2007 6 27 SV 25 AHV 193 92 0 2007 6 27 SV 22 AHV 195 100 0 2007 6 27 SV 25 AHV 200 114,5 0 2007 6 27 SV 22 AHV 202 11,5 0 2007 6 27 SV 25 AHV 201 85 1
33 000 0 35 200 701 757 44 850 1,27 6 926 40 691 216 393 0 218 593 8 662 470 553 633 2,53 6 071 27 519 2 000 0 4 300 36 000 2 301 0,54 0 4 860 1 800 0 5 300 53 400 3 413 0,64 0 1 360 2 200 0 6 320 71 829 4 591 0,73 189 1 939 1 630 0 5 880 30 480 1 948 0,33 552 2 493 226 600 0 228 800 10 003 041 639 311 2,79 7 433 44 200 1 800 800 5 200 51 400 3 285 0,63 824 3 318 2 200 0 4 400 79 980 5 112 1,16 0 2 420 3 500 0 7 620 131 967 8 434 1,11 3 849 1 274
.Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___ Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat. Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________. ______ a algas eestlaste vabadusvõitlus saksa ristirüütlite vastu. 20 aastat hiljem langes maa _________ ja __________ võimu alla ning ühtlasi nende (mille?) _______________ mõjuvälja. Alates ___ sajandi I poolest oli meie rahvas võõra võimu all ja seda ___...
Kallavere Keskkool Mutt Referaat Koostaja: Katrin Mett Juhendaja: Monika Kallaste Maardu 2012 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 Kes on mutt? ............................................................................................................... .......4 Elupaik...................................................................................................... .........................6 Eluviis...................................................................................................... ...........................7 Mida sööb mutt?..................................................................................................8 Muti ...
[g] massist] 1 350 208,25 59,5 - - - Läks üle ääre 2 350 175 50 130 125 127,5 Liiga paks segu 3 350 189 54 - - - Läks üle ääre 4 350 180,25 51,5 - - Läks üle ääre 5 350 178,5 51 176 174 175 Normaal-
6 Statistika kodutöö 25-29 1467 678 577 153 38 18 3 0 0 0 0 30-34 1070 211 457 272 76 28 15 3 2 3 3 35-39 647 60 189 227 93 46 13 7 5 3 4 40 ja vanemad 155 10 29 49 36 12 6 5 3 2 3 Kui vaadata seda tabelit, siis on võimalik tuua ka järgmised osakaalu näitajaid: Enamus Eesti peredes on kas üks (46%) või kaks (35%) last. 7 Statistika kodutöö
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
138 8A 212 10001010 154 9A 232 10011010 170 AA 252 10101010 186 BA 272 10111010 139 8B 213 10001011 155 9B 233 10011011 171 AB 253 10101011 187 BB 273 10111011 140 8C 214 10001100 156 9C 234 10011100 172 AC 254 10101100 188 BC 274 10111100 141 8D 215 10001101 157 9D 235 10011101 173 AD 255 10101101 189 BD 275 10111101 142 8E 216 10001110 158 9E 236 10011110 174 AE 256 10101110 190 BE 276 10111110 143 8F 217 10001111 159 9F 237 10011111 175 AF 257 10101111 191 BF 277 10111111 Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin 192 C0 300 11000000 208 D0 320 11010000 224 E0 340 11100000 240 F0 360 11110000
Ida-Viru Narva 83 18 145 207 1184 3301 3130 Ida-Viru Tammiku 83 32 190 202 562 3720 3308 Ida-Viru Tudulinna 83 21 156 341 495 3488 916 Ida-Viru Viru Maidla 83 33 147 279 653 4028 2008 Ida-Viru Avinurme 84 26 144 188 867 3421 1549 Ida-Viru Erra 84 21 128 125 1052 3819 1945 Ida-Viru Iisaku 84 24 189 202 726 6501 1970 Ida-Viru Juuni Vit 84 27 219 288 469 3600 1690 Ida-Viru Kaljurand 84 28 170 228 518 4536 2209 Ida-Viru Kohtla-Järve 84 26 160 202 1332 3540 1332 Ida-Viru Lüganuse 84 30 230 248 1259 3935 3541 Ida-Viru Mäetaguse 84 24 175 165 1153 3306 3354 Ida-Viru Narva 84 18 218 218 1178 3406 2802 Ida-Viru Tammiku 84 32 253 216 551 4010 3078
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) PULMONOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD PULMONOLOOGILISE HAIGE JUHTUM...........................................................3 1. EMFÜSEEMI PATOFÜSIOLOOGIA..................................................................4 2. PATSIENDI SPETSIIFILISED NÄITAJAD ........................................................6 3. ARSTI KORRALDUSED...............................................................................7 4. ÕENDUSPLAANI KOOSTAMINE...................................................................8 4.1.Objektiivsed ja subjektiivsed sümptomid.........................................................8 4.2.Õendusplaan..........................................................................................10 ...
Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks. (3) Hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. (4) Hinda võib alandada ka enne teise lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist samadel eeldustel, nagu on sätestatud käesoleva seaduse §-s 117 lepingust taganemise kohta enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. (5) Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. § 113. Viivis (1) Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult
Hagejad esitasid hagiavalduse kostjate vastu tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamiseks ning solidaarselt kinnistu müügihinna, leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Kolleegium selgitab lühidalt ka lepingust taganemisel tekkiva lepingu tagasitäitmise võlasuhte olemust praeguse vaidluse asjaolude alusel. Kohtud on tuvastanud, et hagejad on kehtivalt kinnistu müügilepingust taganenud. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks (vt ka nt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 31, 8. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-11, p 25). Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool VÕS § 189 lg 1 esimese lause järgi nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Lepingu alusel üleantu tagastamise kohustused peavad pooled VÕS § 189
5 AS Simpel Majandusaasta aruanne 2008 Bilanss (kroonides) AKTIVA Lisa 31.12.2008 31.12.2007 Raha 342 514 220 725 Lühiajalised finantsinvesteeringud 1 1 324 000 - Nõuded ostjate vastu 2 3 924 998 3 376 556 Muud lühiajalised nõuded 3 410 342 200 189 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 11 925 000 845 000 Ettemaksed teenuste eest 39 221 40 469 Varud 4 4 759 703 4 226 511 Käibevara kokku 11 725 778 8 909 450 Sidusettevõtete aktsiad või osad 5 956 882 862 747 Kinnisvarainvesteeringud 6 3 317 726 3 431 726 Materiaalne põhivara 7 14 135 160 13 854 000
välismaal kokku umbes 10 miljonit itaallast, seal hulgas ,45 miljonit Ameerika Ühendriikides, 730 tuhat Kanadas ja 1,3 miljonit Argentiinas. Itaaliale on omane ka elav siseränne: igal aastal vahetab elukohta üle 1,3 miljoni inimese. Põhiliselt siirdutakse põllumajanduspiirkondadest Põhja-Itaaliasse. Varem asuti suurlinnadesse ja pealinna, viimasel ajal eelistatakse keskmisi ja väikelinnu. 1980. aastal elas linnades 69% rahvastikust. Keskmine asustus tihedus on 189 inimest ruutkilomeetril. Sellest 5 märgatavalt tihedamini, üle 300 inimese ruutkilomeetril, on rahvast Lombardia madalikul ning Liguuria ja Aadria mere rannikul. Kõige hõredam (alla 60 inimese ruutkilomeetril) on asustatus Alpides Valle d'Aostas ja Sardiinias. 6 7 Maavarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. *****slaid MÄLU Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas mitu mälus...
Tänapäeval (ja ka tollal) saab ohtlikest putukatest jagu putukamürkide abil. Kõrbesebra Mägisebra, boehmi savannisebra, chapmani savannisebra KASUTATUD KIRJANDUS 1. Brüger, M.,Sedlag, S., Zieger, R. Tiere im Zoo. Leipzig. Literatur, 1980. lk 186 187 2. Eesti Entsüklopeedia. 8.kd. Tln. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995. lk 412 3. Grzimek, B. ja M. Serengeti ei tohi surra. Tln. Eesti Raamat, 1978. lk 186 - 189 4. Loomade elu. 7.kd. Imetajad. Tln. Valgus, 1987. lk 312-313
2012*** eurot %* eurot %* eurot %** Eurot %* alkoholiaktsiis 192 310 195 282 101, 16 704 9,4 178 578 105,0 17 780 9,2 000 882 5 021 861 189 Allikas: Rahandusministeerium 3 Alates 01. jaanuarist 2013 jõustus Aktsiisiseaduse muudatus, milles sätestatud aktsiisimäärasid tõstetakse igal aastal 5% kuni 2016. aastani. Eesmärgiks on suurendada riigieelarve tulusid alkoholi aktsiisimäärade tõstmise teel.
aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. Ta jättis norralaste kultuuriteadvusse sellise jälje, et 1988. aastal ilmunud suurim Norra entsüklopeedia vääristab teda ainsa eesti kunstnikuna eraldi artikliga On üsna võimatu ligilähedaseltki Mäe loodut kokku arvata. Rudolf Paris loetleb oma monograafia (1932) lisas 250 tööd; Tiina Nurga koostatud kataloogis (1969) on 198 ning Mai Levini omas (1978) 189 nimetust. Segadus on suur: praeguseid andmeid Parisega kõrvutada on suuresti lootusetu, sest tollal kasutati enamjaolt üldnimesid "maastik", "portree" jmt, omanikud on ammu kes kus. Kataloogides puudub üle 40 töö, millest osa muuseumidesse sattunud hiljem, ent 28 uusavastatud. Viimaste hulgas 13 Soomes ja Rootsis olevat teost. Kaudseid teateid on aga veel päris paljude piltide olemasolust nii mujal kui siin, aga kahjuks vähemalt veerandsada maali ja joonistust,
7 Kõrgharitud inimeste perekonnaseis on valdavalt abielus, vähem on seda põhihariduse või Vallaline Abielus Vabaabielus Lahutatud Lesk Põhiharidus 5 8 4 0 4 Keskharidus 16 145 73 14 7 Kõrgharidus 22 189 65 17 7 keskharidusega inimeste puhul. Järelikult kui inimestel on vastav haridus ja töökoht olemas, siis on nad valmis ennast ametlikult siduma teise inimesega. · Järgmiseks võtsime vaatluse alla, kas haridus mõjutab laste arvu peres ? Kas kõrgharidusega inimesed seotavad julgevalt järglasi , kuna eeldatavalt on materjaalselt rohkem kindlustatud ? Selleks koostasime tabeli. ( tabel nr.3 ) Tabel nr
1. Normaalbetooni kivistumisaja ja temperatuuri mõju betooni survetugevusele 1.1. Töö eesmärk Selgitada võrdsel töödeldavusel erineva survetugevusklassiga normaalbetooni kivistmistingimuste ja aja mõju normaalbetooni survetugevusele 1.2. Kasutavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N-peeneks jahvatatud lubjakivi ja savi segu veega, mille kuivatamise ja põletamise tulemusena saadakse portlandtsemendi klinker. Klinker jahvatatakse ning lisatakse kipsipulbrit ning saadakse portlandtsement. · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv; · Paekivi killustik fraktsioonid 4/16; · Joogivesi : 1.3. Katse metoodika Tabel 1 Rühm 1 Rühm 2 Rühm 3 Rühm 4 Rühm 5 (R1) (R2) (R3) (R4) (R5) C16/20 C20/25 C25/30 C30/37 C35/45 ...
EDA-INES ETTI MUUSIKA REFERAAT 2 SISUKORD: BIOGRAAFIA.....................................................................................................................3 ELULUGU...........................................................................................................................3 MUUSIKALINE KARJÄÄR.............................................................................................. 3 TELEVISIOON JA RAADIO............................................................................................. 4 SAAVUTUSED...................................................................................................................5 DISKOGFRAAFIA............................................................................................................. 6 Albumid:..........
M aria Metsa HM09 Lühiülevaade Euroopa Liidust Euroopa ühtsuse idee otsingud ulatuvad kaugesse minevikku. Üks esimesi Euroopa ideele alusepanijaid oli inglise filosoof William Penn, kes juba 1693. aastal nõudis üldist tolerantsust ja Euroopa Parlamenti. 1751. aastal kirjeldas Voltaire Euroopat kui ühte suurt vabariiki, mis on jagatud provintsideks, milledest mõnedel on monarhia ja mõned segasüsteemiga kuid kõikidel neil on ühtne religioosne vundament (Euroopa Liidu portaal) Ning 20 aastat hiljem kuulutas Rousseau, et ei ole enam prantslasi, inglasi, sakslasi, hispaanlasi vaid on eurooplased. Euroopat on tihti peetud harmoonia ja ühtsuse sümboliks, olles saavutamatuks ideaaliks, mille poole kõik eurooplased Atlandi ookeanist kuni Uuraliteni peaksid püüdlema. Poliitilise Euroopa mõiste arenes edasi Prantsusmaa ja Habsburgide dünastia v...
Rakvere Ametikool Sillamäe Referaat Maimu Nurk Rakvere 2012 Sissejuhatus: Sillamäe - üks Kirde-Eesti kaasaegseid linnu - paikneb Ida - Viru maakonnas, Sõtke jõe suudmes, Soome lahe kaldal, Tallinnast 180 km ja Narvast 25 km kaugusel. Lõunast läbib linna Tallinn - St. Peterburi mnt., idast piiravad linna Vaivara valla maad, linna läänepoolses osas asuv tööstusrajoon külgneb Toila valla maadega. Linna tööstusrajoon on eraldatud elamurajoonidest Soome lahte suubuva Sõtke jõega, jõge tõkestavad tammid moodustavad tiigid- veehoidlad. Pooleteist kilomeetri kaugusel linnast asub Vaivara raudteejaam, Tallinna St. Peterburiga ühendav raudtee. Linnas elab ligi 18 tuhat elanikku, neist vene rahvusest elanikke on 86 % , eesti rahvusest 3,6 %. Linna pindala on 10,68 ruutkilomeetrit. Sillamäel on 4 üldhariduslikku kooli, kutsekool, erakõrgkoolid - Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut ja akadeemia Nor...
PORT ARVUTI KUUPÄEV ALGUS LÕPP pe204 PE153 din3 pe222 din2 PE154 ph pe205 PM131 pe210 80-235-21-221 223.254.254.160 223.254.254.46 80-235-21-141 80-235-21-174 80-235-21-243 80-235-21-96p adsl18732 faag KN208 pe197 pe211 pe213 pe214 ::ffff:223.254.2 80-235-21-110 80-235-21-142 80-235-21-152 80-235-21-164 80-235-21-17p 80-235-21-189 80-235-21-1p. 80-235-21-225 80-235-21-228 80-235-21-22p 80-235-21-238 80-235-21-242 80-235-21-33p 80-235-21-76p 80-235-75-62 ad3 aia5 PE155 pe193 pe198 pe208 pe209 pe212 pe215 pe216 pe217 tehnika Kogu KOKKU 93 92 88 26 25 16 14 ...
19Sotsiaalmaksu võlg 6 258 20Autode kasutusrendi kulu 6 351 21Intressikulud 6 406 22Ostjate laekumata arved 6 702 23Ruumide rendikulu 6 912 24Võlg töövõtjale 8 168 25Müüdud teenuste kulu 8 822 26Transpordikulu kaupade ja materjalide müügil 9 189 27Tooraine ja materjal 10 280 28Ettemakstud rent 11 410 29Masinad ja seadmed 15 267 30Muu materiaalne põhivara 15 490 31Palgakulu 17 159 32Sularaha kassas 19 014 33Valmistoodang 30 832 34Tarnijatele tasumata arved 36 912
[9] Eesti-Rootsi: ägodel, egenskap, egendom, gods. [11] Eesti-Norra: fast eiendom. [12] Eesti-Prantsuse: accesoire, propriete fonciere, immobilier. [13] Eesti-Hispaania: bienes rafces, inmuebles. [14] 1.2. Minu kinnisvara Kinnistu asub aadressil: Tartu maakond, Kambja vald, Mäeküla küla, Metsanurga. Kinnisvaraks on ehitusjärgus palkmaja. 1.3. Kinnisvara asukoha kirjeldus Kinnistu asub Tartumaal, Kambja vallas Mäeküla külas. Kambja vald asub Tartu maakonna lõuna osas. Oma 189 km2 pinnaga moodustab vald Tartumaast 6,4%. Kambja on olnud ajalooliselt Tartumaa lõunapoolse osa keskus ja Tartu linna väljund lõunasse ning on seda ka tänapäeval. Vallas on 30 küla ja Kambja alevik. Mäeküla kaugus keskustest: Kambja alevik 2km, Tartu 19 km, Võru 53, Otepää 30, Tallinn 202 km. Joonis 1. Joonis 2. Allikas: region.delfi.ee [21] 1.3.1 Kinnisvara asukoha plussid: 1. Ühistransordi peatus asub 300m kaugusel. 2
Sisukord · Sissejuhatus · Pluuto avastamine · Pluuto ehitus ja füüsikalised omadused · Pluuto kaaslane Charon · Kääbusplaneet Pluuto? · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mida inimesed teavad üldse Pluutost? Arvan, et vähe. Kui aga täpsemalt uurima hakata, siis saab Pluutost nii mõndagi teada. Tean Pluutost seda, et ta on väikseim nii seitsmest kuust kui ka suuruselt kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Olen kursis ka sellega, et teda pole veel külastanud ükski kosmoselaev. Kuid tekibki kohe küsimus, kas ta siis on ikkagi planeet kuna olen kuulnud ka jutte, et ta nimetati ümber kääbusplaneediks. Valisingi just Pluuto planeedi teema sellepärast, et teada saada täpsemalt tema avastamisest ja kas ta on ikkagi planeet või hoopis kääbusplaneet. Tahaksin ka rohkem teada saada ta kaaslasest Charonist. Oma referaadis käsitlengi Pluuto a...
00 | | 1923 | 145 | 45.00 | | 1928 | 287 | 63.00 | | 1938 | 234 | 327.00 | | 1944 | 287 | 56.00 | | 1945 | 625 | 111.00 | | 1948 | 253 | 72.00 | | 1950 | 175 | 43.00 | | 1951 | 176 | 23.00 | | 1955 | 183 | 821.00 | | 1956 | 682 | 62.00 | | 1963 | 645 | 143.00 | | 1964 | 312 | 83.00 | | 1966 | 67 | 75.00 | | 1968 | 189 | 29.00 | | 1971 | 56 | 45.00 | | 1973 | 885 | 53.00 | | 1975 | 198 | 55.00 | | 1976 | 193 | 35.00 | | 1977 | 385 | 87.00 | | 1978 | 265 | 61.00 | | 1980 | 150 | 45.00 | | 1982 | 199 | 26.00 | | 1985 | 187 | 876.00 | | 1986 | 324 | 140.00 | | 1988 | 315 | 117.00 | | 1989 | 919 | 294.00 | | 1992 | 287 | 1.00 |
SEMINARI ÜLESANDED . 1.Indrek soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha internetti ning leidis ostja O, kes peale auto ülevaatamist oli nõus auto eest maksma 70 00 EUROT. 10. oktoobril vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15. oktoobril. Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 30 00 EUROT. Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Indrek automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 85 00 EURO eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15. oktoobril tuli O autole järgi ning sai teada, et Indrek on auto vahepeal A-le müünud. 1. Kas O saab Indrekult nõuda lepingu täitmist? 2. Kas O saaks lepingust taganeda? Iseloomusta olukorda ja arutle. 1) VÕS § 208 (1) - Asja müügilepinguga kohustub müüja andm...
00 0 239 940 Kokku 2 380 268 500 3.3. Likviidsusprognoos Tabel 10. Rahavoogude aruanne Nimetus september oktoober november detsember 2010.a. 2011.a. Algjääk 30 460 37 100 48 720 68 340 87 960 68 985 Tulud X X X X X X Tulud majutusest 6 070 9 200 14 500 14 500 189 600 239 150 Tulud jalutamisteenusest 2 950 4 800 7 500 7 500 59 925 70 275 Tulud kokku 9 020 14 000 22 000 22 000 249 525 309 425 Kasutada olev raha 39 480 51 100 70 720 90 340 337 485 378 410 Kulud X X X X X X Vesi 130 130 130 130 1 560 1 950
Ida-Viru Narva 83 18 145 207 1184 3301 3130 Ida-Viru Tammiku 83 32 190 202 562 3720 3308 Ida-Viru Tudulinna 83 21 156 341 495 3488 916 Ida-Viru Viru Maidla 83 33 147 279 653 4028 2008 Ida-Viru Avinurme 84 26 144 188 867 3421 1549 Ida-Viru Erra 84 21 128 125 1052 3819 1945 Ida-Viru Iisaku 84 24 189 202 726 6501 1970 Ida-Viru Juuni Vōit 84 27 219 288 469 3600 1690 Ida-Viru Kaljurand 84 28 170 228 518 4536 2209 Ida-Viru Kohtla-Järve 84 26 160 202 1332 3540 1332 Ida-Viru Lüganuse 84 30 230 248 1259 3935 3541 Ida-Viru Mäetaguse 84 24 175 165 1153 3306 3354 Ida-Viru Narva 84 18 218 218 1178 3406 2802 Ida-Viru Tammiku 84 32 253 216 551 4010 3078
- riigivõim on legaalne - ei ole hirmuvalitsus - ei ole türannia - vastab rahva ootustele - kaitseb kodanikke, edendab õiglust - soodustab heaolu - toetab arengut - esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises - tagab riigi julgeolekut Iseseisev töö Küsimused 1.6. peatüki lõpus. Töövihik 18-21 Inimene kui sotsiaalne olend sotsi.aalne <11: -.aalse> ühiskondlik Inimeste vahel toimi(u)v, inimestesse puutuv. Õpik, lk 189 mõisted Sotsiaaldialoog Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalne kaitse Sotsiaalne kihistus Sotsiaalne norm Sotsiaalne struktuur Sotsiaalne risk - Sotsiaalsed grupid Teeme koos joonise Sallivuse kampaania ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Päeva karikatuur: sallimatus sünnitab sallimatust
Saksa 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Inglise ja USA XS S M M' L XL XXL XXL XXX Euro 44 46 48 50 52 54 56 58 60 Mõõdud: Pikkus 171 174 177 180 183 186 189 193 20 Rinnaümbermõõt 7886 8690 9094 94102 102106 106112 112116 116120 1201 Vööümbermõõt 6280 6785 7290 7798 82105 87121 90126 92131 961 Sammupikkus 79 81 83 84 85 87 89 90 94 Rinnahoidjate ja korsettide suurustähisrus.
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Vastus: Süsteemi toitva pumba poolt antava vedeliku minimaalne rõhk peab olema 83,1 bari. Ülesanne 10 (variant 4) Baloon mahuga V m3 on täidetud gaasiga. Balloonile on paigaldatud manomeeter näitab rõhku p1 bar. Gaasi temperatuur balloonis on T1 oC. Peale osa gaasi kasutamist näitab manomeeter rõhku p2 bar ja gaasi lõpptemperatuur on T2 oC. Leida kulutatud gaasi mass kg, kui baloonis oleva gaasi konstant R on J/kg deg. Õhu rõhk pbar=1bar. Antud: Gaas CO2 R= 189 J/kg deg V= 1,2 m3 p1= 69 bar =69*105Pa=69*105 N/m2 p2= 32 bar =32*105Pa=32*105 N/m2 T1=16 OC = 289OK T2=12OC=285 OK Leida: mk= ? kg Kuna manomeeter näitab ülerõhku, on vaja arvutada tegeliku gaasi rõhu: p1 algne manomeetri mõõdetud rõhk, bar; p1a absoluutne algne rõhk, bar; pbar õhurõhk, bar; p2 manomeetri mõõdetud lõpprõhk rõhk, bar; p2a absoluutne lõpprõhk, bar. Leian algse gaasi massi: p1a absoluutne algne gaasi rõhk, N/m2;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
