Kristel Metsla G1L TUULEENERGIA Mis on tuuleenergia? Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid Eesti esimene tuuleturbiin Tahkuna neeme tipus - 0,15 MW Tuuleenergia väldib kliimamuutusi Vaade Pakri tuulepargile Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajaloost Charles Francis Brush- 1. tuuleenergia pioneer 1887-1888 aasta talvel ehitas tuuleturbiini Rootori läbimõõt 17 m 144 seedripuust laba Tuulik töötas 20 aastat ja laadis akusid Kõigest 12 kW generaator Ajaloost Poul la Cour- 2. tuuleenergia pioneer, moodsate tuulegeneraatorite isa Asutas esimese...
Jaan Tõnisson · Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Ta sündis Viljandi vallas Mursi talus. · Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. · Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. · 18981918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ehk tegelikult
Anna Haava Anna Haava (Anna Haavakivi) -- (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis varajasest noorusest hilise eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse ja loodu...
POSTIMPRESSIONISM Postimpressionism on maalimisviis, millega pärast impressionismi jätkati vormi analüüsi ja taotleti suuremat emotsionaalsust ja püsivamaid väärtusi kui silmapilgu omi. Postimpressionism levis 19. sajandi lõpus ja sai 20. sajandi moodsa kunsti eelkäijaks. Levis kõige enam Prantsusmaal. Postimpressionismi kolm suurt maalijat: Vincent van Gogh Paul Gauguin Paul Cezanne VINCENT VAN GOGH (1853-1890) Holland Van Gogh leidis, et pole vaja püüda edasi anda seda, mida silmad näevad, vaid et olulisem on leida väljendus oma hingeseisundile ja ideedele. Van Gogh püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada värvide kaudu. Tema lemmik värvideks olid: Punane Sinine Roheline Kollane Kasutades ägedaid jõulisi pintslitõmbeid, näivad van Gogh'i maalid liikuvad. Van Gogh'i tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20. sajandi alguse ekspressionistid. PAUL GAUGUIN (1848-1903) Prantsusmaa Gauguin...
1860 Perno postimehe kaastööline 1860-1880 Rahvusliku liikumise üks juhtidest 1862 Õpetatud Eesti Seltsi Liige 1866 Vanemuise seltsi auliige 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi üks asutajatest 1870-1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee president 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi I president 1875- 1906 publitseeris eesti regilaulusarja "Vana kannel"(1875-1876), "Setukeste laulud I-III" (1904-1907) 1888. aastal alustas suurt kogumisaktsiooni - "J. Hurda vanavarakogu" (160 köidet, u. 114 500 lk.) 8. Perekond: Laulatatud 22.07.1868, abikaasa Adele Eugenie snd Oettel (17.11.1847 - 16.12.1918) Lapsed: Mathilde (16.09.1869--1953), Max (28.06.1871--1938), Rudolf(18/30.11.1874, Hildegard (16.10.1873--01.02.1877), Linda (22.12.1877 --1956), Helmi (09.04.1879--26.08.1881) 9. Surmaaeg, -põhjus, matmiskoht: 13.01.1907 Sankt-Peterburg, lõhkenud
Alexander Graham Bell Alexander Graham Bell (3. märts 1847 2. august 1922) oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. Aastal 1888 oli Bell üks National Geographic Society asutajaist. Telefon Sõna "telefon" tuleb kreeka keelest ("téle" kaugel, kaugele; "phóné" hääl). Belli esimene telefon kujutaski endast teeklaasile sarnanevat, kolmele jalal paiknevale rõngale, mis omakorda sisaldas membraani, asetatud, nii mikrofoni kui ka kuularina kasutatavat lehtrit. Aasta peale oma ajaloolist esimest telefonikõnet asutas
"National Geographic" Keit Arula, Kristi Heinaste, Helen Parik, Kadri Talvik Ajakiri läbi aegade: 1960 1971 2002 Ajalugu National Georaphic selts 1888 Gardiner Greene Hubbard Tim Kelly Rahastus: National Geographic telekanal ja tellimused Samuti on rahastajaks "The Society", mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad uurimustöid ja uurimusretki Ajalugu Ajakirja avaldatakse kord kuus + 4 kaarti Chris Johns Algas kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta
Otto von Bismarck Koostas: Elo Lättemägi Juhendas: Viivi Rohtla Töö ülesehitus Sissejuhatus Päritolu Haridustee Poliitikukarjäär Saksamaa ühendamine Erru minek Seos Eestiga Tsitaadid ja ütlused Kokkuvõte Sissejuhatus Bismarckist Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi · Kodanikunimi: Otto Eduard Teine tase Leopold von Bismarck Kolmas tase Neljas tase · Sündis: 1. aprill 1815. aasta Viies tase · Elukoht: Schönhaus, Magdeburgi lähedal, Pommeris · Päritolu: Brandenburgi aadlisuguvõsa · Haridus: Göttingeni ja Berliini õigusteaduskonnad · Edasine töökogemus: Poliitikukarjäär 1847.a - Preisi maapäeva saadik 1848. - 1849....
Strukturalism – 20. sajandil võimsalt levinud lähenemissuund kultuurinähtuste tõlgendamisele, esines lingvistikas, kultuurantropoloogias, kirjandusteaduses. Sai alguse keeleteadusest, Šveitsi lingvisti Ferdinand de Saussure’i (1857 – 1913) töödest indo-euroopa keelte grammatikate võrdlemise alal. Võttis aluseks keele struktuuris ilmnevad kahesused (duaalsused) ehk vastandpaarid, millega eristatakse tähendust. Peamine duaalsus olid langue ja parole (keel ja kõne). Ajalooliselt järgnevate duaalsuste kirjeldamise ja uurimise (diakroonsus) asemel muutus olulisemaks keele struktuuris samaaegselt ilmnevate vastandpaaride tõlgendamine (sünkroonsus). Vene formalismiks nimetatakse kirjandusteaduse strukturalistlikku suunda, mille rajasid Peterburis ja Moskvas tegutsevad poeetilise keele uurijad 20. sajandi esimesel kümnendil. Peterburis: „Poeetilise keele uurimise ühing“. Moskvas: Moskva lingvistikaring. Tänu selle suuna tegevusele sai kirjandus...
aastal Berliinis. Elu Luteri pastori tütrena, Cauer kasvas üles Freyesteinis, Brandenburgi maakonnas. Ta abiellus vasakäärmuslase ja füüsiku August Latzeliga 1863. aastal, kuid jäi 1866. aastal leseks. Peale seda harjutas ta õpetajana, töötades Pariisis üks aasta, enne Eduard Caueriga abiellumist. Eduard oli kooli inspektor ning kolis koos Minnaga Berliini elama. Teist korda lesestunud 1881. aastal, Cauer hakkas jälle tööle õpetajana ning alustas naiste ajaloo õppimist. 1888. aastal asutas ta Berliinis naiste hoolekanne asutuse, kus tehti kanpaaniaid naiste õiguste ning abordi õiguste kohta. Ta juhtis seda asutust kuni 1919. aastani. Koos Helene Lange ja Franzisca Tiburtiusega töötas ta Realkurse tüdrukute ülikooli taastamise kallal Berliinis. See kool avati 1889. aastal, esimese haridusliku asutusena, et valmistada naisi ülikooliõpinguteks. Ta lõi Palgatud Naiste Kaubandusühingu, ühe esimese mittepoliitilise naiste kaubandusühinguna 1889. aastal
Austraalia Sihtpunktid • Sydney – Austraalia pealinn • Sinimäed - kauni loodusega piirkond Sydney lähistel • Suur Vallrahu – maailma suurim korallrahu • Tasmaania saar Sydney Üldandmed • Sydney on Austraalia suurim linn ning populaarseim turismisihtkoht. • Sydney asub Austraalia kaguosas Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Linnast lääne poole jäävad Sinimäed ning ida poole Tasmani meri. • Valitseb lähistroopiline kliima. Maist septembrini on keskmised temperatuurid on 11-15°C ning oktoobrist aprillini 17-22°C Vaatamisväärsused • Sydney ooperihoone – ehittud 1959-1973 aastatel • St. Andrew katedraal - aastatel 1819-1888 ehitatud gooti stiilis anglikaani kirik • Harbour sild – üks maailma pikimaid kaarsildu (avatud 1932, pikkus 1150 m) • Sydney teletorn – vaateplatvorm asub 250 m kõrgusel • Bondi rand • Kuninglik Rahvuspark – kesklinnas asuv botaanikaaed, maailmas vanuselt teine rah...
Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson on sündinud Viljandi vallas Mursi talus 22. Detsembril 1868. aastal. Jaan asus 10. Aastaselt õppima Tusti külakooli ja õppis seal 8 aastat. Peale seda sooritas ta Tallinnas gümnaasiumi küpsuseksamid ja hakkas 1888. aastal õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1892. aastal lõpetas ta ülikooli õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1896. aastal ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel ära Postimehe ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. See ajaleht sai ruttu Eesti põhiliseks ajaleheks. Tõnisson oli lehe väljaandja kuni aastani 1930. ja selle peatoimetaja kuni 1935. aastani. Temaga seostatakse sellist asja nagu Tartu renessanss. See oli selline asi kus nad
vesi vilja pealt! [Laulud loodusest ja loomadest Tuul]: Tule, tule, tuulekene, "Tule, tule tuulekene, paista piale päävakene, vii vetta vilja pialta." Kadrina. H I 1, 69 (35). 1888. vii vihma Virumaale, Selge tüüp 157 (4) Vihm mujale maale [Laulud loodusest ja loomadest Vihm, aa uugu Arjumaale! vesi, udu]: Virul vihma palleldi, "Vii vihma Vennemaale, Arjul uugu oodati: aja hoogu Harjumaale! Virul vil´lä palase, Vennemaal vili põlenessa,
10kl Haridustee · 9-aastaselt asus õppima Koeravere külakooli · Aasta hiljem läks Viru-Jaagupisse köster Kochi õpilaseks · 1878-1881 õppis Rakvere kreisikoolis ja elas kalmistu lähedal Kondivalu kandis odaval kostil · 1879. aastal tabas perekonda raske kaotus: isa haigestus ja suri. Poisi edasine elu kulges ema ja emapoolse onu Magnus Treubluti hooldamisel · Edasi astus Paul Raud Tartu reaalkooli · Paul Raud lõpetas reaalkooli 1886. aasta · 1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima · Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal · 1911. aasta aprillis sõitis Raud Peterburi, et omandada joonistusõpetaja kvalifikatsioon. · 1915. aastal täiendas end Peterburis A. Smirnovi asutatud joonistamisõpetajate kursustel. · Raud võttis tunde ka 1918. aastal tööd alustanud Tallinna Tehnikumis. Looming
Rahvuslik liikumine (Rahvuslik ärkamine) Etapp Saksamaa Eesti Elitaarne-Kirjanikud, kunstnikud jt. Fichte Estofiilid, Kreutzwald, Faehlmann Tippharitlased, rahvusliku eliidi kujunemine. Haritlaste liikumine-tudengid, Goethe, Herder, Schiller, Jena Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, haritlased, kooliõpetajad. ülikool. 1818 ülesaksamaaline palvekirjad, EÜS üliõpilasliit. Seltsiliikumine- põhisuunitlus Meestelauluseltsid, 1845 esimene Laulu- ja mänguseltsid, esimene kultuuriline, haaras masse nii saksa laulupidu. Haydn ,,Saksamaa, laulupidu, põllumeeste seltsid , elukutse kui tegevusalade järgi. Saksamaa ülekõige" karskusseltsid. Rahvuslik poliitiline liikumine- 1834. Saksa tolliliit. ...
EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS 1870- Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased hakkasid korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt ,,Kalevipoega", arutati rahvaküsimusi- sellest sai alguse EÜS. 1883- EÜS registreeriti ametlikult. 1884- õnnistati Otepää kirikus EÜSi sinimustvalge lipp. · Löödi kaasa J. Hurda rahvaluulekogumis üritustel · Koguti rahvaluulet · Anti välja EÜSi albumeid- rajasid teed eesti kultuuriloo uurimisele (I uurimused Petersoni kohta, eesti keele ajalugu, rahvaluule) · Seltsi rmtk. koguti eestikeelseid trükiseid- anti Eesti Rahva Muuseumile- kogu sai rahvusraamatukogu aluseks. ESIMENE ÜLDLAULUPIDU 1869. aastal Tartus. Idee algataja, peamine elluviija, üldjuht- Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht- Aleksander Kunileid. Korraldas meestelauluselts Vanemuine. Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aasta juubeli- ja tänulaulupidu. Esinejaid 878. EESTI KIRJAMEESTE SELTS 1872-1893 Tartus · Ee...
Terje vaher 10. B Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, õpetaja, folklorist, vaimulik ning ühiskonnategelane. Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Sündis Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal. Isa: Jaan Hurt Ema: Marie Kurvits Õed- vennad: Otto, Ann, Eva Alustas õpinguid isa ning vanaisa käe all. Peale seda Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool. Tartus õppis ta kreiskoolis ning gümnaasiumis Tartu Ülikoolis (18591864) õppis ta usuteadust ja järgmisel aastal sai ta teoloogiakandidaadi kraadi 1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja: 1868-1872 oli ta õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares. 1881-1884 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja ning Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja.. Hurt on olnud ka Otepää koguduse õpetaja(1872), Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja, kaardiväe diviisi pastor...
Ta on tuntud Fischeri eserdamise poolest Ta on maetud Berliini Akadeemiline karjäär Aastal 1875 palus von Baeyer , et Fischer tuleks temaga Liebigi ülikooli ja Fischer käis temaga seal , et saada biokeemia assistendiks. 1881 oli ta keemia professor Erlangeni ülikoolis 1883 palus Badische Anilin ja Soda-Fabrik juhtima nende keemia laborit 1892 paluti ta Beriliini ülikooli keemia õppetoolile Nobeli preemia sai ta oma suhkru ja puriini sünteesi töö eest Isiklik elu Ta abiellus 1888 Agnes Gerlachiga Neil oli 3 poega, üks suri I Maailma Sõjas, teine võttis endalt elu, kolmas võttis endalt elu 25aastaselt Ta naine suri 7 aastat pärast abielu 1919 võttis Emil Fischer ise Berliinis endalt elu Vanim poeg (Hermann Otto Laurenz Fischer)oli ka biokeemia professor alates 1948 kuni surmani 1960 Autasud ja honorarid Emil Fischeri auks on tehtud keemia autasu Emil Fischeri mälestusmedal Tema kuju on Berliinis Saavutused Paljud keemilised reaktsioonid
eesti postimehest. ta tahtis ise hakata tegema ajalehte ja lõpuks 1878 tuli välja sakala esimene nr. seda lugesid paljud, sest seal tauniti sakslasi ja oldi venestamise poolt. jakob hurt oli kooliõpetaja ja vaimulik. ta pööras tähelepanu vaimsetele mitte majanduslikele väärtustele. ta vedas aleksandrikooli liikumist. lõpuks avatigi kool põltsamaal venekeelsena. hurt kogus palju rahvaluulet, uuris ja avaldas seda. 1888 kogus ta kokku kõik rahvuslikud tektsid, laulud jms ja tegi rahvaluule kogumiku.
Viru värav ja tornide väljak Koostasid: Kristi ja Jane Tornide väljak e. Näituse väljak Nime sai väljak selle järgi, et sellelt on olnud näha seitse Tallinna linnamüüri torni. Grusbeke tagune torn, Eppingi torn, Plate torn, Köismäe torn, Lippe sadultorn, Nunnadetagune torn, Kuldjala torn, Saunatorn ja Nunnatorn. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ajalugu Keskajal asusid nüüdse Tornide väljaku kohal linnakodanike ürdi ning köögiviljaaiad. 1896. aastal hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid 1931. aastani oligi see Eesti Põllumeeste Seltsi näituseplats, seejärel kujundati väljak avalikuks haljasalaks. Väljak on kandnud ka Näituse väljaku ja pärast Teist maailmasõda kuni 1961. aastani Staling...
· Maxwell-Boltzmanni jaotusseadus. · Avastused termodünaamika vallas. Boltzmanni konstant on füüsikaline konstant, mis seob omavahel aineosakese energiat ja aine temperatuuri. Tunnustused · 1885. aastal valiti Boltzmann Austria Keiserliku Teaduste Akadeemia liikmeks. · Boltzmann valiti 1888. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks. Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia Elu lõpp ja surm · Elu viimastel aastatel kaitses Boltzmann oma teooriaid. · Keskendus rohkem filosoofiale. · Elu lõpus hakkas teda painama depressioon. 1906. aastal poos Boltzmann ennast ühe depressioonihoo ajal üles. · Boltzmann maeti Zentralfriedhof'i kalmistule. Boltzmanni mälestustahvel
.But.."(võib nimetada ka lihtsalt "Oh,Jeff") valmis aastal 1964. Vian Shamounki Borchert nimetas seda teost enda Mona Lisaks. Teosel on kujutatud naine siniste silmadega, heledate juustega ning täidlaste huultega. Silmadest võib välja lugeda, et see on hukule määratud armulugu. Teos oli maha müüdud 1980. aastal 210,000 dollari eest ning asub nüüd privaatses kollektsioonis. Lichtenstein tegi aastal 1992 järgi Van Gogh'i töö "Bedroom in Arles". Van Gogh tegi selle töö aastal 1888. Lichtenstein tegi selle töö, et selgitada olulist maali.
15. aastaselt lahkus ta koolist. Peamist huvi pakkus talle teadus. Peale kooli lõpetamist suundus ta Londonisse oma vanaisa juurde, kes teda ka õpetas. Ta õppis Weston House Akadeemias ja Edinburghi Ülikoolis Hiljem lõpetas ta Toronto Ülikooli. Bell hakkas tegelema helide edasi saatmisega. Ta hakkas katsetama harmoonilist telegraafi. Temast sai professor Bostoni Ülikoolis. Tegi otsuse hakata keskenduma katsetele seoses helidega. Bell oli üks National Geographic Society asutajaist 1888.aastal. Mõõtühik bell on tema järgi nimetatud. Belli kutsuti ka kurtide isaks. Tema ema ja abikaasa olid kurdid ja mõjutasid tugevasti tema teadustööd. Bell andis Londonis kõnetunde kurtidele lastele ja oli kurttummade õpetaja Massachusettsis. Õpetajana kohtus ta oma tulevase naisega, kes tol ajal koolis õpilane oli. Bell oli Bostoni Ülikoolis kõnetehnika ja häälefüsioloogia professor. Ta väitis, et tundis end alati rohkem kurtide õpetajana kui maailmakuulsa leiutajana.
Dzäss ehk dzässmuusika on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Ajalugu Louis Armstrong 1890ndad - 1910ndad Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime lood on kirjutanud Irving Berlin (1888 - 1989), Ben Harney (1872 - 1932) ning Scott Joplin (1868 - 19...
Claude Debussy Claude Debussy [klood debüss'ii] (22. august 1862 Saint- Germain-en-Laye 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Uue suund- impressionismi kõige väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel (1875-1937). Claude Debussy, olles oma värvimeelelt ning vete- ja valgusemängude eelistuselt impressionist, näitas end mõneski suhtes juugendlikuna. Seda leiab kohtades, kus meloodia muutub ornamendiks või "jumalikkudeks arabeskideks". Seda kuuleb orkestrilugudes "Fauni pära...
Kaasaegne jalgpall sai alguse karikas. Esimese ametliku esimeste meeskondadena on 1998. aastast saadik katsetest ühtlustada 1840. maavõistluse pidasid 1872. loodud Meteor ja Merkuur. ulatunud üle 26 miljardi aastail Inglismaa koolides aastal Inglismaa ja Sotimaa. Kohalik jalgpallielu hakkas vaataja.[5] Ilmuvad kehtinud eripalgelisi Vanim liiga on 1888. aastal kihama pärast Vabadussõda: jalgpalliteemalised ajalehed ja mänguvorme. Nende asutatud The Football League, 20. oktoobril 1920 pidas ajakirjad. Tippjalgpalluritest püüdluste tulemusena asutasid mis oli Inglismaa kõrgliigaks koondis esimese maavõistluse on saanud avaliku elu 12 klubi ja kooli 1863. aastal 1992. aastani. (Helsingis 0:6 kaotus Soomele tegelased. Enamikes riikides
Aleksandr Skrjabin Oli vene helilooja, kes elas aastatel 1872-1915. Tema muusika on sillaks romantilise ajastu ja 20. sajandi vahel, kuid oma muusikaga ei kuulutanud Skrjabin inimkonnale mitte ainult uue ajastu saabumist. Väsimatult veenis ta kaasaegseid selles, et inimene on kõige tugevam, kõige võimsam ja kõige arukam olevus ja et kõigile on saabunud aeg suunata oma tarkus, tahe ja energia üldise harmoonilise loominguõhkkonna kujundamiseks kogu maailmas. Helilooja uskus sügavalt oma kunsti jõusse ja enese kui kunstniku erilisse vastutusrikkasse ülesandesse maailma ees. Tema kunstnikuloomuses ühinesid kõige vastuolulisemad jooned: ta unistas kogu inimkonna elu ümberkorraldamisest ja sealjuures uskus, et selleks on suuteline vaid geniaalne kunstnik. Juba õpinguaastail Moskva Konservatooriumis (1888-1892) paistis Skrjabin silma erakordsete pianistlike võimetega ning pühenduski eelkõige klaveriteoste loomisele. Suurt osa tema kujunemis...
Akseli Waldemar Gallen-Kallela (1865-1931) Referaat Koostaja: Kai Mänd Lihula 2010 A.W. Gallen-Kallela(26.05.1965 Pori 07.03.1931 Stockholm), soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja aastast 1884 Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioon...
linnas juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Maja kus Einstein sündis. Albert Einsteini vanemad Herman ja Pauline Koolitee 1886. a algab Albert Einsteini koolitee Münchenis. 1888.a Luitpoldi gümnaasium. 1894.a perekond kolib Itaaliasse. Albert jääb Münchenisse. Aasta lõpus lahkub koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895.a ühineb perekonnaga Pavias Itaalias. Jätkab haridusteed Aarau kantonikoolis sveitsis. 1896.a loobub saksa kodakondsusest ja astub Zürichi Tehnikaülikooli 1900.a lõpetab ülikooli keskmise hindega 4,91 kuuepallises hindeskaalas sai Zürichi tehnikaülikoolist füüsikaõpetaja diplomi.
Ala põhikool kirjandus 9. klass ANNA HAAVA Koostas:Karoliina Purga 2010 Anna Haava Päris nimi Anna Rosalie Haavakivi Sündis 15.oktoober 1864 Pala vallas Suri 13.märts 1957 Tartus Anna Haava õpingud Õppis Patastel saksakeelses eraalgkoolis 1879-1884 Tartu kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga Anna Haava elu Elas Tartus 1892-1893 viibis tervislikel põhjustel Saksamaal. Töötas 1894-1899 koduõpetajana ja halastajaõena Peterburis ja mujal Venemaal Sajandi vahetuse paiku elas venna juures Kodaveres 1906 elas Tartus kutselise kirjanikuna Looming Kolm esimest luulekogu (armastuslüürika) Luuletused I (1888) Luuletused II (1890) Luuletused III (1897) Lained (1906) (ühiskondlikud teemad) Ristlained (1910) Põhjamaa lapsed (1913) Meie päevist (1920) Looming Siiski on elu ilus (19...
b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku liikumise suunas ning alustas venestamise propageerimiseda. Andis välja ajalehe 'Olevik', milles halvustas rahvuslikku ärkamisaega. Jakob Kõrv 5.Millised ehitised on piltidel. Kes oli nende rajamise initsiaator?(3p) Tallinna Aleksander Nevski katedraal
LÄÄNE-EUROOPA KUNST 1920-1940 Sissejuhatus 20. sajand oli revolutsioonide ja maailmasõdade sajand. Kunstis toimus suur areng. 20. sajandi alguses pöörati sõna kunst täiesti pea peale. Hakati leiutama uusi kujutusviise ja arusaamu. Hakkas kasvama kunstiga äritsemine. Uusi ideid tuli juurde ka arhitektuuris. 20. sajandi lõpu kunsti on sageli nimetatud postmodernismiks. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. Fovism Tekkis 1905 aastal Prantsusmaal. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. Fovismi kunstnike hakati kutsuma foovideks. Fovistid: Henri Matisse (1869 - 1954) Raoul Dufy (1877 - 1953) Albert Marquet (1875 - 1947) Maurice de Vlaminck (1876 1958) André Derain (1880 1954) Henri Matisse Elurõõm (1905 1906)...
Kirjanduse arvestus Kati Eliisabet Peterson, Jana Aid, Karoliine Pruul Venestamise mõju kirjandusele • 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel. • Õpetajad, kes ei osanud vene keelt, vallandati. • Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes. • Aleksandrikool avati 1888. aastal vene õppekeelega. • Tallinna toomkool lõpetas tegutsemise. • Tartu ülikool viidi vene keelele üle 1893. aastal, nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks. • Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati 1893. aastal Tähtsamad ajalehed, ajakirjad • 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht”. • 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”. • 1857 – hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte „Perno
Kentmanni algkoolis, seejärel kuni 1877 kreiskoolis. Kuni aastani 1893 oli Bornhöhe biograafia kirju nii elu- kui töökohtade poolest. Ta töötas lühemat aega joonestajana maamõõtja juures, kaubakontori õpilasena Peterburis, raudteekontoris Kovnos (Kaunases), koolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja koduõpetajana Matsalu mõisas jm; teatrikriitikuna saksa ajalehes “Revaler Beobachter”, köster- koolmeistrina Stavrpolis, siirdus Tifilisi, edasi Väike-Aasiasse. Detsembris 1888 sooritas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumis lõpueksamid ja asus 1889 õppima eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, katkestas õpingud peagi. Järgnevatel aastatel Bornhöhe rändurielu jätkus. Ta pidas erinevaid ameteid Venemaal, Poolas, Saksamaal. 1893 asus tööle Tallinnas ringkonnakohtu tõlgina, 1901-st arhivaarina. 1907–1917 töötas Bornhöhe kohtu eestistujana Jõhvis, elukohaga Narvas. Siirdus 1919 Tallinna, kus töötas kuni surmani 17. nov 1923 rahukohtunikuna
1790. aastal valiti Võrus esimene kolmeliikmeline magistraat ja linnanõukogu. Esimeseks linnapeaks sai Friedrich Ambrosius Schroeder ja bürgermeistriks Georg Heinrich Franzen. Pärast Katariina II surma 1796. aastal troonile saanud Paul I kaotas asehalduskorra ja tunnistas kehtetuks linnaseaduse. Võru kaotas 1796. aastal ajutiselt maakonnalinna õigused ning moodustati ühine Tartu-Võru kaksikmaakond. 1797. aastast aga mindi tagasi vana haldus- ja valitsemiskorra juurde. 1888. aastal sai Võru maakonnalinna õigused tagasi. Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5ru https://www.google.ee/search?q=v%C3%B5ru&espv=2&tbm=isch&imgil=5veaYQymn1HuYM %253A%253BozKxxJvBfBD0JM%253Bhttps%25253A%25252F%25252Fet.wikipedia.org %25252Fwiki%25252FV %25252525C3%25252525B5ru_raudteejaam&source=iu&pf=m&fir=5veaYQymn1HuYM %253A%252CozKxxJvBfBD0JM%252C_&usg=__7H9AM9vUP2XJmbuxj5PvU0qlmBE %3D&biw=1366&bih=623&ved=0ahUKEwjaxpLQjKDMAhXTKywKHU34AxEQyjcIQA&ei=
Dadaism ja Metafüüsiline kunst Grete Rebane Anette Kopp Dadaism ❖ Tekkis Zürichis 1916 - 1922 ❖ modernistlik kuntstivool ❖ kuntsnikud ja kirjanikud ❖ levis trükistena, tehti kollaže, etendusi Kunstnikud ❖ Francis Picabia ❖ Max Ernst ❖ Hans Arp ❖ Marcel Duchamp ❖ Kurt Schwitters ❖ Man Ray Marcel Duchamp ❖ Henri-Robert-Marcel Duchamp ❖ 1887-1968 ❖ prantsuse-ameerika kunstnik ❖ postipressionistlik, kubistlik, fovistlik stiil ❖ vanem vend Jaquese Villion ❖ 1927-1928 Lydie Sarazin-Lavassoriga ❖ 1954 Alexina Sattler Fontään ❖ 1917 ❖ 360x480x610 mm ❖ sanitaartehnika ja emailvärv Trepist alla tulev akt ❖ õlilõuendil ❖ 1912 L.H.O.O.Q 1919 Jalgratta ratas 1913 Hans (Jean) Arp ❖ 1887 - 1996 ❖ maalikunstnik, skulptor, kirjanik. ❖ üks dadaismi rajajatest ❖ 1917 hävitas kõik oma maalid ja...
ja asetati roosikantsile. 1880 Kalevipoja kuju. 1890 ,,Hämarik" ,,Tasadus" ,,Edevus" ,,Kristlus" ,,Barbaarsus". Tega ka sarja, mis koosnes ,,Kevad" ,,Suvi" ,,Sügis" ,,Talv". ,,Agrippina" meest leinav naise kuju, millega esineb maailmanäitusel ja Vene keisrikoda ostab selle ära. Roomas kujunes lõplikult välja Weizenbergi kunsti stiil. Saanud klassitsistliku koolituse, avaldus see tema töödes. Teosed on tugeva lüürilise alatooniga, staatilised. Eestlaste esimene ost 1888 K.R. Jakobsoni portree. 1884 Soomlased ostavad Koidula rindportree. 1890 suundub Peterburgi, loomingus suur tõus. Mihkel Veske portree Uus Jaani kalmistul Tartus. 1913 Tallinna linnavalitsus ostab Weizenbergi kipsteoste kogu. Al 20 saj enam loomingulise tööga ei tegele. 1919 saab Prantsuse valitsuselt kuldmedali elutöö eest. Suri 1921. A 22. Nov kopsupõletikku , maeti Tartu kalmistule. Haual on ta enda tehtud kaitseingel.
JOSEF ALBERS Kes oli Josef Albers? · Saksa päritolu ameerika maalikunstnik, kunstiteoreetik, õpetaja, disainer, fotograaf, trükikunstnik, graafik ja luuletaja Elulugu · Josef Albers sündis 1888. aastal Põhja- Saksamaal katoliiikus perekonnas · 1905-1908 õppis algklasside õpetajaks ning hiljem töötas sellel alal · 1913-1915 valmisid esimesed natüürmordid ja linoollõikes teosed · 1918 valmis Albersi kavandatud Bottropi kiriku vitraaz "Rosa mystica ora pro nobis" · 1920 õppis kunsti- ja disainikoolis Bauhaus · 1921 valmib klaaskompositsioon "Rhenish Legend" · 1922 projekteeris ja valmistas vitraazaknaid · 1926 valmis laualamp "Saturn"
HARIDUSTEE • 9 AASTASELT ASUS TA ÕPPIMA KOERAVERE KÜLAKOOLI • AASTA HILJEM LÄKS TA VIRU-JAAGUPISSE KÖSTER KOCHI ÕPILASEKS • 1878-1881 ÕPPIS RAKVERE KREISIKOOLIS JA ELAS KALMISTU LÄHEDAL KONDIVALU KANDIS ODAVAL KOSTIL • 1879. AASTAL TABAS PEREKONDA RASKE KAOTUS: ISA HAIGESTUS JA SURI. POISI EDASINE ELU KULGES EMA JA EMAPOLSE ONU MAGNUS TREUBLUTI HOOLDAMISEL • EDASI ASTUS PAUL RAUD TARTU REAALKOOLI • PAUL RAUD LÕPETAS REAALKOOLI 1886. AASTAL • 1888. AASTA JAANUARIKUUS SÕITIS PAUL RAUD SAKSAMAALE DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIASSE MAALIKUNSTI ÕPPIMA • PAUL LÕPETAS DÜSSELDORFI KUNSTIAKADEEMIA TÄIELIKU KURSUSE 1894. AASTAL • 1911. AASTA APRILLIS SÕITIS RAUD PETERBURI, ET OMANDADA JOONISTUSÕPETAJA KVALIFIKATSIOON • 1915. AASTAL TÄIENDAS END PETERBURIS A. SIMIRNOVI ASUTATUD JOONISTAMISÕPETAJATE KURSUSTEL. • RAUD VÕTTIS TUNED KA 1918. AASTAL TÖÖD ALUSTANUD TALLINNA TEHNIKUMIS LOOMING
Nurtusse tulnud. H. Immari kohta räägitakse, tema armuvahekorrast ühe taluteenijaga, kellega tal on laps olnud ja H. Immar on C. Ed. Harteni poolt ametist vallandatud. Kindlasti on ka teada see, et 1859. aastal tuli Nurtu kooli uueks õpetajaks Peeter Kamarik. Sama aasta kevadel on ta lõpetanud Jädivere seminari. Pärit oli ta Päärdu mõisast, kus ta vanemad olid mõisateenijateks. Nurtus pidas P. Kamarik kooliõpetaja ametit ühtejärge 29 aastat kuni 1888. aastani. Siis nagu varem mainitud, ostis Kooli talu ja hakkas põllumeheks. Nurtu kooli õpilased 1928. a kevadel Tema tööd jätkama tuli nüüd Nurtust pärit, Kuuda seminaris õppinud Madis Oviir. Seminari lõpetas ta 1886. aastal. Oli kaks aastat õpetajaks Suigu algkoolis ja tuli siis kooliõpetajaks oma kodukohta. Ka M. Oviir töötas koolipõllul pikka aega. Oli Nurtus õpetajaks 1925. aastani, seega 37 aastat. Siin ka ta oma koolitöö lõpetas ja läks pensionile
- Võimaldas eestlastel paremini jätkata haridusteed Venemaal, teha karjääri väikeametnikuna või ohvitserina sõjaväes. · Pärssis tunduvalt kultuurielu. UUS RAHVUSLIK TÕUS. · Venestamisaeg- eisuutnud siiski lämmatada eestlaste omaalgatuslikku tegevust, enamik seltse tegustesid edasi. · UUED SELTSID: karskusseltsid, kaitseühingud, käsitööliste ühingud, vabatahtlikke tuletõrjeseltse. · RAHVALUULE KOGUMINE- Jakob Hurda üleskutse 1888. Aastal. · 1890. Aastatel korraldati lühikeste vahedega kolm rahvarohket laulupidu. Jannsen- ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnade autor. · Villem Reiman- Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider, kolga-jaanis kirikuõpetajana. Edendas karskusliikumist, pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. · EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS- uus organisatsioon, eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks
Vahelduvvool Saamine Litsaim generaator koosneb magnetpooluste vahel pöörlevast raamist, mille otstele on kontaktrõngad, rõngaste vastu surutud harjade kaudu juhitakse vool tarbijani. Kui raam teeb ühe täispöörde, siis teevad vabad laengud ühe võnke. Standardne vahelduvpinge: pinge max (amplituud) väärtus Um= 311V pinge hetkväärtus u muutub pidevalt -311V....311V pinge keskväärtus Uk=0 pinge efektiivväärtus U= Um/(ruutjuur)2= 220V -311 kuni +311 siinuseliselt muutuv vahelduvpinge paneb hõõglambi sama heledalt põlema kui 220V alalispinge e. soojustoimed on võrdsed. Eelised *transformeeritav (trafode abil) *lihtsamad, odavamad, töökindlamad masinad *toodetakse 3 faasiliselt (energia parem jaotumine) Vahelduvpinge tekitab tarbijas vahelduvvoolu. Im- max väärtus i- hetkeväärtus I- efektiivväärtus Takistused vahelduvvoolu ahelates 1)Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks....
Aastal 1901 valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert ja ta võttis 1904 vastu dirigendi koha Moskva Suures teatris. 1906 reisis ta Itaaliasse, misjärel elas 3 aastat Dresdenis, pühendudes täielikult heliloomingule. 1909 sooritas ta suure kontsertturnee USAs ja Kanadas, esinedes nii pianisti kui ka dirigendina. Juba 4aastaselt ilmutas Sergei huvi muusika vastu ja hakkas klaverit õppima, aga 9aastaselt astus Peterburi konservatooriumi klaverit õppima. 1888 jätkas ta õpinguid Moskva konservatooriumis. Aastal 1892 lõpetas Sergei Rahmaninov konservatooriumi nii pianisti kui ka heliloojana suure kuldmedaliga. Selleks ajaks oli juba valminud tema ooper "Aleko" Aleksandr Puskini "Mustlaste" põhjal (see oli tema diplomitöö), esimene klaverikontsert ning rida romansse ja klaveriteoseid, sealhulgas prelüüd dodiees minoor, mis on üks tema tuntuimaid teoseid. Aastast 1893 töötas ta klaveriõpetajana Marinini
Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad. 4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. A. H. Tammsaare Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena. 1886 aasta sügisel viis isa Antoni õppima Sääsküla vallakooli, aastal 1888 aga Prümli vallakooli. Aastatel 1892-1894 ning 1896-1897 õppis Anton Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 1898-1903 jätkas Anton haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1907-1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu). Aastatel 1912-1913 parandas A. H. Tammsaare oma tervist Kaukaasias Punasel Lagedal. Aastatel 1914-1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. 13. märtsil 1920
Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis. Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest abielust lapsi ei sündinud. Aastast 1866 oli vabakutseline kirjanik. Aastal 1888 armus Zola Jeanne Rozerot'sse, kes oli siis 20-aastane. Neil oli kaks last. Mitmeid kordi taotles Émile Zola enda vastuvõtmist Prantsuse Akadeemiasse, kuid tulutult. Aastal 1898 kirjutas ta Prantsuse vabariigi presidendile Félix Faure'ile avaliku kirja "Mina süüdistan" (J'accuse), millega sekkus Dreyfusi afääri ning pidi seejärel aasta aega elama paguluses Inglismaal. Kirjas ta kritiseeris juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja,
· Esindajad: Henri Rousseau, Ivan Generalic, Niko Pirosmanasvili. Eestist Paul Kondas, Jaan Oad. Elust · Sündis LoodePrantsusmaal Lavali linnas 21. mai 1844. · Õppis samas linnas keskkoolis, kus ta võitis auhindu joonistamises ja muusikas. · Õppis juurat. · 4 aastat teenis armees. · 1868. aastal kolis ta Pariisi. · Töötas Pariisis maksukogujana. · Tõsisemalt hakkas maalimisega tegelema hilistes 40 ndates. · Tema naine Clémence suri 1888 ja ta abiellus 1899 Joséphine Nouryga. · Pensionipõlves mängis raha teenimiseks tänaval viiulit ja töötas ka ajakirjas Le Petit Journal, kus maalis ajakirjale kaanepilte. · Suri Pariisis 2. september aastal 1910. Le Petit Journal kaaned Kunst · 1885. aastal saatis ta 2 maali Salon des Champs Elysées`sse. · 1886. aastat sai ta oma maale püsivalt näidata Salon des Indépendants`is. · 1893. aastal kolis ta Montparnasse`e stuudiosse, kus ta
nimi oli kuni 1973. aastani Bathurst. Suurim linn on Serrekunda. Peamine keel on inglise, kuid räägitakse ka kohalikke keeli nagu mandingo, volofi ja fuli. Gambia rahvaarv on ca 1,7 miljonit, riigi pindala on 11 000 km 2 . 17. sajandi lõpul ja kogu 18. sajandi jooksul võitlesid Suurbritannia ja Prantsusmaa poliitilise ja majandusliku ülemvõimu saavutamise nimel Gambias. Praegused piirid pandi kokku peale Suurbritannia-Prantsusmaa vahelist kokkulepet. Aastal 1888 sai Gambiast eraldiseisev Suurbritannia koloonia, 1889. aastal aga kuninglik koloonia. 1901. aastal sai Gambia oma täidesaatvad ja seadusandlikud nõukogud ning liikus järk-järgult suurema iseseisvuse suunas. Pärast Teist maailmasõda kiirenes konstitutsioonilise reformi käik. Sellele järgnesid üldvalimised 1962. aastal, valitsus astus ametisse 1963. aastal. Gambia saavutas iseseisvuse 18. veebruaril 1965. aastal, riigikorraks sai konstitutsiooniline
Jakob Hurt. (893-1907) Jakob Hurt kuulub Eesti 19. sajandi teise poole juhtivate kultuuritegelaste hulka. Me näeme teda kui varsemat eesti keelekorraldajat, rahvusliku orientatsiooniga ajalooteose autorit, rauhvaluule õige hindamise ja kogumise õhutajat, rahvusliku ideoloogia loojat. Jakob Hurda peres sirgus peale tema veel kolm õde-venda. Vend Otto suri enda esimesel eluaastal, õde Eva jäi Lepa tallu perenaiseks ja Ann abiellus hiljem tuntuks saanud linnuteadlase Mihkel Härmsiga. Pereema Mari oli töökas ja tubli naisterahvas kes oli enda elupäevade lõpuni täie tervise juures. Jakobi isa kes oli koolmeister, pani tänu oma kehvapoolsele tervisele tööst rohkem rõhku lastekasvatusele, koheldes oma ainsat poega Jakobit väga karmikäeliselt. Hurtade suguvõsa oli väga arvurikas ja tihti käidi perekondlikel pidudel. Jakob õppis Himmaste küla- ja Põlva kihe...
1. Täisnimi: Jossif Vissarionovits Dzugasvili (Stalin) 2. Sünniaeg: Ametlike andmete järgi 21. detsembril (9. detsembril) 1879. Edvard Radzinski andmetel sündis 18. detsembril (6. detsembril) 1878 3. Sünnikoht: Gruusia, Gori 4. Vanemad: o Isa: Vissarion Dzugasvili (1850 - 1891?) o Ema: Jekaterina Georgijevna (1858 13. mai 1937) 5. Vennad: o Mikhail (1876 - 1876) o Georgi (1877 - 1877) 6. Haridustee: o 1888-1894 Gori vaimulik kool o 1894-1899 õppis Tiflise õigeusklikkus vaimulikus seminaris 7. Karjääriastmed aastatega: o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik o1901-1902 oli Tiflisi ja Batumi VSDTP komitee liige o 1906-1907 VSDTP Bakuuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis o 1922-1953 NLKP peasekretär o 1930-ndatel erinevad ametikohad (Rahvuste komissar ja Töö...
SAKSAMAA · 1850 rahvusliku ühtsuse idee · 1858-psüühiliselt haige kuninga Wilhem 4 kaasvalitsejaks ehk regendiks sainnnnnnnn tema vend Wilhem · 1861- pärast vaimuhaige venna surma sai Wilhemist kuningas Wilhem 1, kes mõistis ümberkorralduste vajadus · 1862 Wilhem 1 kutsus Preisi-maa valitsusjuhiks tugeva käe poliitikuna tuntud Otto von Bismarck · 1866- Austria Preisi sõda, kus Austria sai hävitavalt lüüaning kaotas oma ülemvõimu Põja- Itaalias ja Saksa aladel · 1867- Põhja-Saksa liit, kuhu kuulus 19 saksa riiki. Selle kõrgemaks riigi organiks oli Riigipäev · 1870-Saksa- Prantsuse sõda. Prantsusmaa sai lüüa. · 1871-Saksa Keisririigi väljakuulutamine Prantsusmaal Versailles' lossis · 1871-Bismarcki jõupingutused välispoliitika vallas.Üksnes üks eesmärk, Saksamaa ühendamine · -1880 -sinna maani jäi saksamaa koloniaalvallutustest kõrvale,kuid majandusringkondade s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
