siloauk. Kuni 1825. Aastani oli Vasalemma Padise kloostri karja- ja abimõis, mistõttu ei pööratud sellele palju tähelepanu, kuni see kandus edasi T.Rammi järglastele. 17. Märtsil 1825 sõlmisid vennad Rammid lepingu, mille põhjal Thomas von Ramm sai Wasalema mõisa koos Allawaima vesiveskiga ning inventariga koguväärtuses 15 tuhat hõberubla. Vahepeal kuulus mõis veel Thomase pojale Peeter Carl von Rammile, kes müüs selle Theodor Boestedile 60 tuhande rubla eest. 1886. Aastal müüs T.Boestedt mõisa Baggehufwudti perekonnale, kelle valdusesse jäi mõis 1918 aastani. 1886 aastatel, kui mõis läks Baggehufwudtide valdusesse, hakati ehitama algsele mõisale abihooneid ja kõrvalhooneid. Praegune mõisasüda ehitati just Valerio von Baggehufwudti ajal, kes 1892. aastal kirjutas mõisa oma poja Eduardi nimele. Tema ajal, 1893. aastal valmis ka praegune mõisahoone. Eestis oli Baggehufwudtide pere omandanud üleüldse 22 mõisat: Vasalemma,
Antsla Gümnaasium Robert Samarüütel 12.B Robert Louis Stevensoni ,,MUST NOOL" referaat Juhendaja: õp. Iiri Reile Antsla 2006 Sisukord SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. Robert Louis Stevenson 1.1 Elulugu ja looming....................................................................................4 2. ,,Must Nool" 2.1 Teose lühikokkuvõtte.................................................................................6 2.2 Tegelaste iseloomustus.......................................................................................................7 3. Oma arvamus.......................................................................................................................8 Kokkuvõte .............................................................................................
Lauri Piisang Noor-Eesti ja Gustav Suitsu osa selles Referaat Tallinna Polütehnikum 2008 Noor-Eesti Noor-Eesti on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud kirjalik rühmitus, mis aastatel 1905-1915 muutis Eesti kirjanduse, kunsti ja muusika arengut modernism ning uus-romantism võttis üle realismi. Noor-Eesti tegevus kajastus nende ajakirjades ning albumites. Albumeid oli kokku viis, need ilmusid aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Tänaseks on need albumid internetis vabalt kättesaadavad, ning kõigile kasutamiseks . Need albumid olid kirjutatud vanas Eesti keeles ning koosnesid enamasti luuletustest ning mõistujuttudest rahvale lugemiseks. Nende albumite abil üritati süvendada uut mõttelaadi, mis muudaks Eesti ühiskonda ning süvendaks mõtteid vabast Eestist. Selle tõttu kirjeldasid osad No...
Kõik postimpressionistid toetusid impressionismile ja said sellest tõuget, kuid erinevate eesmärkide ja erinevate tulemustega. Murrangulised tähendused kunstiajaloos on kolme suure postimpressionisti looming: Vincent van Gogh, Paul Gauguin, Paul Cezanne. Postimpressionism on puht prantsuslik nähtus, kuid avaldas hiljem mõju kogu Euroopa kunstile. Vincent van Gogh (1853-1890) Iseõppijast Hollandi kunstnik. 1886 asus elama Prantsusmaale, kus valmisid tema elu parimad tööd. Algul maalis tumeda koloriidiga pilte lihtrahva elust. Elu viimastel aastatel leidis oma tõelise väljenduslaadi, kasutas heledaid kirkaid toone(palju kollast), maalis lihtsaid looduspilte(lilled,põllud,viljapuu aiad, päevalilled ja päike). Kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid, vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist. Esemed ja inimesed on enamasti ümbritsetud tumedate kontuuridega. Paul Gauguin(1848-1903)
ka jõekallaste uhutuse sõltuvuse maakera pöörlemisest ja Siberi igikeltsa. Baeri auks on nimetatud seitse geograafilist objekti. 4 Tagasi Tartusse Baer kolis Tartusse elama 1867 aastal, kus tahtsi rahu ja vaikust. Teadustöös tegutses aktiivselt edasi. Ta oli alates 1869 aastast ELUSi president kuni 16.november 1876 aastani, mil ta oma kodus Tartus suri. Tema auks avas skulptor Aleksandr Opekusin aastal 1886 Tartus Raadi surnuaial monumendi, sinna samasse surnuaeda on maetud ka Baer ise. Foto: Karl Ernst von Baeri monument Raadi surnuaial Tartus (http://en.wikipedia.org/wiki/User:RaBOTnik/test/case75) Karl Ernst von Baeri austus Baeri Muuseum See muuseum asub Tartus Veski tn 4.kus Baer elas oma elu viimastel aastatel. Muuseum loodi Maie Remmeli ja teiste bioloogide initsiatiivil, samasse majja on loodud ka Eesti Loodus toimetus
IMPRESSIONISM 1) MILLE JÄRGI SAI IMPRESSIONISM OMA NIME? V: Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. 2) MIDA TÄHENDAB SÕNA IMPRESSIOON? V: See tähendab muljet. 3) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALITEMAATIKA? V: Kujutati avaraid ja valgusküllaseid maastikke rahulikes poosides figuuridega. Omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. 4) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALILAAD? V: Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 5) KUIDAS VÄRVISID IMPRESSIONISTID VARJE? V: Varjudemäng. Ka varjudele anti oma värv - nt vabas ...
Tarbekunst Objektideks on tarbeesemed. Tarbeeset kaunistatakse kirjade ja mustritega. Tarbekunsti alad: Keraamika Puit Klaas Tekstiil Nahkehistöö Metallehistöö Keraamika Põletatud savist esemete valmistamise kunst. Üks vanemaid tarbekunsti harusid. Algul kuivatati ese lihtsalt päikese käes, hiljem avastati põletamine. Algul vormiti savinõusid käsitsi, 11. sajandil leiutati potissepa keder. See hõlbustas ja kiirendas tööd ning võimaldas saavutada mitmesuguseid vorme. Glasuuritud savinõusid hakati valmistama esimesena Egiptuses. Glasuuriks kasutatakse mitmesuguseid metallisoolasid, millega esemed kaetakse ja mis kuumutamisel sulades tungivad savi pooridesse ja muudavad selle veekindlaks. Keraamika alaliigid: Terrakota Põletatud glasuuriga katmata savi, mille värv võib olla valge, kollane, pruun, hele- või tumepunane. Hõlpsasti vormit...
Mili Aleksejevits Balakirev Mili Aleksejevits Balakirev sündis 2. jaanuaril 1837ndal aastal Novgorodis ja suri 29.ndal mail 1910 Peterburis. Õppis eraviisil dirigeerimist ja klaverimängu, alustas pianistina ja dirigendina esinemist 1856 Peterburis. Rajas *Võimsa Rühma ja oli selle juht, asutas tasuta muusikakooli, korraldas kontserte, juhtis õukonna laulukapelli; tema mitmekülgsel tegevusel oli 19. saj. II poole vene muusikaelu edendamises suur osa. B-i helilooming, milles olulist kohta hõivavad sümfooniline ja klaverimuusika, tugineb põhiliselt vene rahvalaulule, kuid kätkeb ka muude rahvaste rahvamuusika sugemeid. Teosed: sümfooniad (1858, 1908), Avamäng 3-le vene teemale (1858, red. 1881), sümfoonilised poeemid Tamara (1882) ja Venemaa (1887, algpealkiri 1000 aastat), Hispaania avamäng (1886), muusika Shakespeare'i draamale Kuningas Lear (1861), idamaine klaverifantaasia Islamei (1869), kantaat (M. Glinka...
Postimpressionism Vincent van Gogh (1853 1890) hollandlane. Ta oli enen Pissarroga kohtumist maalinud tugevate pintslilöökidega ja tumeda, isegi porise koloriidiga pilte lihtrahva elust või tavalistest esemetest. Hoolimata lihtsatest motiividest on neis teostes tajutav kunstniku kirg ja pingestatud suhe kujutatavasse. Noorikuna oli ta ütiranud kristliku jutlustajana inimestega sidet otsida, tunda kaasa vaestele ja neid hingeliselt toetada. 1886 1888 oli ta pariisis, liitus impressionistidega ning tema maalide meeleolu muutus rahulikumaks ning värvid muutusid heledamaks ja puhtamaks. ( Päevalilled. Saapad. Autoportree kinniseotud kõrvaga. Kirik Auvers'is.) Paul Gaugin (1848 1903) edukas pangaametnik, hakkas koguma impressionistide pilte, hiljem hakkas nende moodi maalima, loobus tulusast tööst. Ta pidas impressionismi kunstivooluks, mis muudab kunstniku passiivseks nähtava maailma jäljendajaks. Ta oli
Edgar Degas (18341917) Sünninimi: Edgar Hilaire Germain de Gas Sündinud: 19.juuli 1834 Pariis, Prantsusmaa Surnud: 27.setsember 1917 Pariis, Prantsusmaa Rahvus: prantslane Tegevusala: maalimine, skulptuur, joonistamine Kunstivool: impressionism Elukäik Viielapselise pere esiklaps 18aastaselt asus õppima õigusteadust 20aastaselt katkestas juuraõpingud, asus õppima maalimist Külastas tihti Itaaliat 1860. aastatel avas oma maalistuudio Elukäik 1861 tutvus impressionistide loominguga Ta ei pidanud ennast impressionistik 1872 reisis Usasse, New Yorki ja New Orleansi Pariisi naasis 1873. aasta veebruaris 1880. aastatel nägemine halvenes Looming 18541859 perioodil renessanssstiilis portreed 1860. aastate perioodil hobused ja hobuste võidusõidud 1861 impressionistid mõjutasid tema loomingut Alates 1870. aastatest maalis baleriine. 1880. aastatel läks üle pastelljoonistustele ja skulptuuridele "Bellelli perekond" (18581867) Click to...
Armastus oli avanud tema luulelätte nüüd näis surm oma purustava jõuga kõik hävitavat. Masenduses otsustas Haava oma järgneva elu pühendada teiste eest hoolitsemisele halastajaõena. Ta oli enne Esimest maailmasõda mõnda aega ,,Postimehe" toimetuse liikmeks ning tegutses hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alates aastast 1906 elas ja töötas Anna Haava ülikoolilinnas Tartus. Tema esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu". Anna Haava suri 13. märtsil 1957 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule.
Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra – 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule
nägi ta aga uut tähte. Paljud teised astronoomid tegid hiljem vaatlusi Andromeeda udukogule. Keegi ei uskunud, et olemas on uus täht, kuna see paistis nii tuhmilt ja heledal. Astronoomid tõid selle põhjenduseks,et teleskoop ei tööta päris korralikult ja nähtust võis põhjustada kuuvalgus ning ka udust põhjustatud efektid. Uue tähe hilisemad mõõtmed Andromeeda udukogus süttinud uus täht sai nimeks S Andromedae.Seda tähte vaadelti viimati 1886. aasta veebruaris. Tolleaegsed teadmised ja teadmised jätsid S Andromedae olemuse saladuseks.Alles hilisemad tööd, mis kasutasid M31( Andromeeda udukogu) kauguse määramiseks teisi meetodeid, tõid välja selle tegelikuse olemuse. Paarkümmend aastat oli Andromedae`t peetud noovaks. S Andromedae on tuntud ka tänapäeval SN1885 Ia tüüpi supernoovana, mis tähendab, et tegemist on kaksiksüsteemi kuulunud valge kääbuse plahvatusega.
„Külmale maale“ E. Vilde Autorist • Sündis 4. märtsil 1865.a, suri 1933.a • Oli Eesti diplomaat ja eesti kirjanik • Alustas kirjutamist 1880.a • Tema tuntuimad teosed on „Külmale maale“, „Mahtra sõda“, „Pisuhänd“ ning „Tabamata ime“ • Oli kriitilise realismi algataja Eestis ning hiljem novelist Autori pseudonüümid • Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt E. Vilde teosed • „Musta mantliga mees“ (1886) • „Kuhu päike ei paista“ (1888) • „Kõtistamise kõrred“ (1888) • "Karikas kihvti“ (1893) • „„Linda" aktsiad“ (1894) • „Külmale maale“ (1896) • „Raudsed käed“ (1898) • „Mahtra sõda“ (1902) • „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ (1903) • „Prohvet Maltsvet“ (1905–1908) • „Jutustused“ (1913) • „Mäeküla piimamees“ (...
JAAN TÕNISSON Anette Evisalu 2017 JAAN TÕNISSON 1868-1941 Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht JAAN TÕNISSON Tema auks on nimetatud Jaan Tõnissoni tänav Tartus ja püstitatud Jaan Tõnissoni monument. Tegutseb Jaan Tõnissoni Instituut. NOORPÕLV Sündis Viljandi vallas Mursi talus 1878–1886 Tusti külakool Tallinna kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli õigusteaduskond ÜHISKONDLIKU TEGEVUSE ALGUS Andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. 1891–1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi 1894–1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. SELTSID JA ORGANISATSIOONID Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor Van...
sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse ja looduselamuse oskusliku põimimisega. 1920. aastatel ilmus Anna Haava kogu "Meie päevist" (1920), milles avalduvad ühiskonnakriitilised toonid ning kogumik "Anna Haava luuletuskogu" (1924). Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud
Albert Einstein 1879-1955 · Sündis 14. märtsil 1879. aastal Saksamaal Ulmi linnas juudi kaupmehe perekonnas. · 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. · 1886. aastal algas Albert Einsteini koolitee Münchenis. · 1894. aastal kolis tema perekond Itaaliasse. Albert jäi Münchenisse. · Aasta hiljem ühines perekonnaga Itaalias. Jätkas haridusteed Aarau kantonikoolis Sveitsis · 1896. aastal loobus saksa kodakondsusest ja astus Zürichi Tehnikaülikooli. · Einsteini üheks hobiks oli viiuli mängimine. · Oma viiulist ei loobunud Einstein elu lõpuni. · Lemmikheliloojateks olid Bach, Vivaldi, Mozart ning Schubert.
Franz Shubert(1797-1828)-Austria helilooja. Pärit Viini ees linnast .isa kooli õpetaja, peres armastati muusikat.11a. asus Viini konvikti, kust sai muusikalise hariduse.20 a. pühendus ainult muusikale. Armastas laule kirjutada. Enamasti lühikesed klaveripalad .Kuid ka suurteoseid(10 sümf., 19 ooperit,laulumänge,17 keelpillikvartetti,22 klaverisonaati) Laule üle 700.Hakkas esimesena ühendama laule tsüklitesse(Soololaulu tsükleid ühendab süzeeline arendus, ühine demaatika) 1823-soololaulu tsükkel 20-st laulust "Uus möldrineiu" Klaverisaade on võrdne lauluga annab edasi laulu sisu. II tsükkel 1927"Talvine teekond"(traagilised, üksildased meeleolud. püüab inimest ja tundeid samastadaloodusega) Ka üksiklaulud alati sõnumiga. Frydrek Chopin(1810-1849)- Poola helilooja. kaheksa aastaselt andis juba kontserti. 12 a. kuulus Poola parimate pianistide hulka .Väga hea kunstiandega, oskas kirjutada kirjandeid. 16 a. õppis Varssavi kõrgemad Muusikako...
1. . . ( , ..) . . 39 : « . ». . - , - - . (exclusive rights), . (), , (, ). (, ) (, ). , . . . (), . 13 . : 1) (reproduction right). . , . . . , , , , , ( backup- ), , , .. . 4 , . ( . 80¹) 2) (distribution right). , , . , , , . . . . , . , , , , , CD, . 3) (public performance right) . , , , , , , .. , . 4) . , , , . . 5) , . , , (). . , , . 6) , , . 7) ...
hulk laule. Ta alustas oma eluajal ka kolmanda sümfoonia loomist, kuid see jäi tema eluaja jooksul lõpetamata, hiljem lõpetas ka selle Glazunov. Borodin suri 27.veebruaril 1887. Aastal ning ta on maetud Alexander Nevski kloostrisse St. Peterburgi. Tähtsamad teosed · 1867 "Sümfoonia nr 1 · 1876 "Sümfoonia nr 2 · 1879 "Keelpillikvartett nr 1 · 1880 sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides" · 1881 "Keelpillikvartett nr 2" · 1886 "Sümfoonia nr 3" · 1887 ooper "Vürst Igor"
07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu 3. Vanemad ja nende tegevusalad: Isa Lepa talu pidaja ja rentnik, koolmeister Jaan Hurt (1818-1861), ema Lepa talu perenaine Mari(e) snd Kurvits (1818- 1898) 4. Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) 5. Haridustee: 1849-1852 Põlva kihelkonnakool 1853-1854 Tartu kreiskool 1855-1858 Tartu gümnaasium 1859-1864 usuteadus Tartu Ülikoolis 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal 6. Karjääriastmed: 1865-1868 Hellenurme mõisa koduõpetaja 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja 1870-1872 Otepää koguduse õpetaja 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor 1880-1902 Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja 1884 Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja 7
tõsidus, kiirustamata Liszt 1811- Ungaris Kontserdireisid, Õpingud Pariisis, Chopin, Rohkesti Asutas 1875 Kirglik, 1886 dirigent, Czerny õpilane Paganin klaveriteoseid Pestis vulkaaniline, pedagood, Muusika- värviküllane, vaimulik Roomas akadeemia, lõi poeetiline
ALBERT EINSTEIN 18791955 CHILDHOOD AND SCHOOL Albert Einstein was born into a Jewish family in Ulm, in the Kingdom of Württemberg in the German Empire on March 14, 1879. His father was Hermann Einstein, a salesman and engineer. His mother was Pauline Einstein. In 1880, the family moved to Munich, where his father and his uncle founded a company, that manufactured electrical equipment. In 1886 he started school in Munich. In 1894 his family moved to Italy. Albert stayed Munich. In 1895 he moved to Italy to his family. He continued his education in Switzerland. In 1896 he gave up his German nationality and went to Federal Institute of Technology in Zurich. In 1900 he graduated Federal Institute of Technology. HIS LIFE In 1901 he gained Swiss citizenship. In 1903 he married to Mileva Maric. They have two sons ( Hans
Friedebert Tuglas 1886-1971 Elu · Kodanikunimi Friedebert Mihkelson · Äärmiselt mitmekülgne- romaanikirjanik, kirjandusteadlane, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik. · Pärit Tartumaalt Ahia mõisast. · Õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. · Tuglas õppis ka Tartus Treffneri gümnaasiumis. · Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, sattus vanglasse. Peale vabanemist lahkus Eestist. 1904-1914 oli paguluses, enamasti Soomes, kuid rändas palju. Eestisse saabus tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni. · Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse ,,Noor-Eesti" · Alustas kirjanduselu organiseerijana rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita". · Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põ...
Funktsionalism on arhitektuuri, disaini ja tarbekunsti suund, mille järgijad kujundavad objektid võimalikult otstarbekohaseks jättes kõrvale kõik liigse ja ebaolulise. Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni ning kõigest otstarbetust tuleb loobuda. Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakkati vältima arhitektuuseid kaunistusi Uute materjaalide kasutuselevõtt Funktsionalistlik hoone näibki sageli koosnevat ilustamata geomeetrilistest vormi...
kirjutas artiklis „“Kunst kui vahend“ aastal 1925: Kunsti eesmärk on vahendada asjade taju nii, nagu neid tunnetatakse, mitte nii, nagu neid teatakse. Kunsti tehnika on muuta esemeid „tundmatuks“, muuta vormid keeruliseks, suurendada tajumise keerukust ja kestust, sest tajumise protsess on esteetika eesmärk iseendas, mida tuleb pikendada. Kunst on viis kogeda objekti kunstipära; objekt ei ole oluline. Teisi vene formalismi esindajaid: Boriss Eichenbaum 1886 – 1959 Juri Tõnjanov 1894 – 1943 Vladimir Propp 1895 – 1970 Roman Jakobson 1896 – 1982 Vene formalism mõjutas Moskva kirjandusteadlast Mihhail Bahtini (1895 – 1975) ning eesti-vene semiootikut Juri Lotmanit (1922 – 1993). Vene formalistliku kirjandusteaduse mõjul sündis angloameerika kultuuriruumis sarnaste tõlgendusalustega kriitikasuund New Criticism ehk uuskriitika, mida esindavad inglise-ameerika poeet ja esseist T(homas) S(tearns) Eliot (1888 – 1965) ning ameerika
mis aga suurt tähelepanu ei äratanud. Kuigi ta esines Salongis ka igal järgmisel viiel aastal, ta rohkem ajalooainelisi maale sinna ei esitanud. Näiteks järgmisel aastal esines ta maaliga "Takistussõit. Kukkunud dzoki". 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Ta oli kõigi impressionistide näituste peamine organiseerija ehk kuraator. Neid näitusi korraldati 8, neist esimene 1874.a ja viimane 1886.a. Skulptuur Kui Degas nägemine halvenes ja muutis maalimise võimatuks, hakkas ta taas tegelema pisiplastikaga. Ta modelleeris väikeseid hobuseid ja baleriine vahast ja savist, misjärel valas nad pronksi. Kõige tuntum Degasi skulptuur on "14-aastane tantsija". Balletti plakat Seinapilt Aitäh tähelepanu eest! ,,Me olime loodud et vaadata üksteise peale, kas see pole nii?" - Edgar Degas
Jakob Hurt Enel Tubin Elulugu 10.juuli 1839 – 31.detsember 1906 Käis viies koolis: Himmaste külakool, Põlva kihelkonna kool, Tartu kreiskool, Tartu gümnaasium, Tartu Ülikool 1886. aastal sai Helsingist doktorikraadi uurimustöö „Die estnische Nomia auf –ne purnum“ Ülikoolis õppis Hurt teoloogiat Abiellus enda õppejõu tütre Eugenie Otteliga 6 last, kellest 2 surid lapseeas Ühiskondlik tegevus, töö Aleksandrikooli peakomitee juht (1860) Koduõpetaja akadeemik A.v. Middendorfi lastele (1864) Teoloogia prooviaasta Otepääl M. Kauzmanni juures (1867) Kuressaare gümnaasiumi õppejõud (7. jaanuar 1868)
Luuletaja Lydia Koidula 11. Klass 17.02.2014 Koidula elulugu Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) 24.detsember 1843 Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. 1946 aastal toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule Positsioon ühiskonnas Koidula oli oma aja luule suurkuju, kirjutas peamiselt isamaaluulet "Vanemuise" seltsis kirjutas oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") Pani aluse Eesti teatrile Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum Looming Teosed: 1949 "Valitud luuletused" 1866 "Vaino-lilled" 1957 "Teosed" I:Luuletused,
Põhiandmed Click to edit Master text styles Ta sündis 22. oktoobril 1811 Second level Ta sündis Doborjáni Third level külas, Soproni linna lähedal, Fourth level Ungaris Fifth level Ta suri 31. juulil 1886 Ta on maetud Saksamaale Natuke lähemalt Juba väiksena oli ta väga andekas pianist ning 9-aastasena esines ta väga edukalt igal pool Ungaris 10-aastasena läks ta Viini õppima ning aasta pärast seda suundus Pariisi, kus ta ürtitas saada ka Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud päritlu tõttu vastu. 1830-1940. aastatel esines ta paljudes Euroopa riikides 1848-1861 elas ta Saksamaal, kus ta oli dirigent, õpetaja ja muusikakriitik
Lisbeth Vesselov Elulugu ● Karl August Hermann oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. ● Aastatel 1874–1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878–1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust ja sai sel alal ka doktorikraadi. Seejärel asus ta elama Tartusse ning aastal 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. ● 1885–1898 andis ta välja ajakirja Laulu- ja mängu-leht, mis aastatel 1898–1899 ilmus Rahva Lõbu-lehe nime all ● 1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, tõi toimetamise Tartusse ja nimetas ajalehe ümber Postimeheks. ● 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. ● 1896. aastal müüs ta Postimehe noorema põlvkonna rahvuslastele ja ajalehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. ● Hermann oli äärmiselt aktiivne ning tal oli palju huvisid, muuhulgas tegeles ta näiteks muusika, ajaloo, keeleteaduse ja ajakirjandusega.
Ernst Enno 1875-1934 Marve Kamm 2018 Kuusalu 10 fakti Sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 1875.aasta 8.juunil. Isa oli Ennol endine Valguta mõisa kutsar,hiljem kõrtsi pidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond. Peres oli veel peale Ernsti kolma last:Leopold,Emilia ja Paul. Alustas haridusteed 8.aastaselt Lapetukme vallakoolis. 1886.aastal jätkas õpinguid Tartus,H.Treffneri eragümnaasiumis. Halb matemaatika oskus ei lasknud tal peale 6.klassi lõpetamist lõpuklassi edasipääseda. 1904.a.Aprillis,asus Enno tööle Postimehes 1909.a.abiellus Olga Elfride Sauliga(Ella) 1910.a.sündis tütar-Liki Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus Nii läbisegi jooned Mets kohab, mets ja süda -kes mõistaks ütelda,mis võimata veel öelda,ja mõista võimata. Tuul tuleb kust,
Wilhelm Hupel.1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte "Tartoma Rahva Näddali-Leht".Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857 asutatud "Perno Postimees". Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni "Sakalal". 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte. POSTIMEES "Postimees" oli algselt Tartu ajaleht, mis asutati 1886. aastal ja mida toimetas 1896. aastani Karl August Hermann. "Postimees" on "Perno Postimehe" järglane (1905-1930 aastatel avaldati ka Pärnu väljaannet). Ilmus 1886-87 nädalalehena ja 1887-1891 3 korda nädalas, sa 1891 esimeseks eesti keelseks päevaleheks ( 6 korda nädalas, 1922- 1940 iga päev). J. Tõnissoni toimetatuna (1896-1935 tegelikult peatoimetaja, 1930. aastani ka väljaandja) oli tema juhtivate parteide häälekandja. Olnud septembrist 1940
tegelikult kogu tema elu jooksul. Aastatel 1883-1886 maalis Vincent põhiliselt kõike, mis oli tema ümber. Tema kunstistiil oli sel ajal realismi ja impressionismi vahel. Tema värvipaletil domineerisid tumeda tooniga värvid ja paksud sügavmustad viirutused. 1885. aastal astus van Gogh Antwerpeni kunstiakadeemiasse ja lõpetas selle. Van Goghi eluviis oli väga ebatervislik, kuna ta sõi väga vähe, samas ta tarvitas alkoholi ja suitsetas päris palju. Vincent kolis 1886. aasta märtsis Pariisi ja elas seal oma vennaga koos samas korteris. Vincent van Gogh pidas terve oma elu oma vennaga kirjavahetust ja selle kirjavahetuse kaudu saadi teada enamuse Vincent van Goghi elust. Nüüd kui nad elasid koos polnud seda enam vaja ja sellepärast teatakse vähe Vincenti elust Pariisis. Vincent kohtas Pariisis palju teisi kunstnikke ja kunstiõpilasi. 1888. aastal lahkus Vincent Pariisist ja läks elama Arles'i Lõuna-Prantsusmaal,
naivismi tuntuimad esindajad on Henri Rousseau, Ivan Generalic, Andre Bauchant, Camille Bombois, N.iko Piromanašvili, Louis Vivin. Henri Rousseau. Henri Rousseau sündis 21. mai 1844. Ta oli prantsuse maalikunstnik ning silmapaistev naivismi esindaja, iseõppinud kunstnik nagu paljud teisedki naivistid. Rousseau elas Pariisis. Ta oli endine tolliametnik, kes jäi 49 aastaselt pensionile. Vastavalt ametile sai ka hüüdnime le Douanier (tolliametnik). Rousseau pühendas 1886. aasta maalikunstile ning sellest ajast oli regulaarselt esinenud žüriivabadel kunstinäitustel. Ta maalis naiivses detailirohkes laadis olustikupilte oma ümbrusest, aga ka portreid ning veidraid allegooriaid, hiljem ka eksootilisi ürgmetsapilte, milles muinasjutufantaasia põimub poeetilise unistuslikkusega.. Tema maalidel on ruumikujundus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane
Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse ,,Vari'' autor. (Juhan liivi elu ja looming, 2010) 7 Kokkuvõte Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus. Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed kirjatööd. 1886. aastal püüdis Liiv jätkata haridusteed ning asus õppima Tartusse Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Ta ei suutunud seal kohaneda ja katkestas õpingud pool aastat hiljem. Ülepingutus, füüsiline kurnatus vallandasid kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. 1894. aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses luulekogu ja teisi käsikirju. Juhan Liiv suri 49-aastaselt ränga külmetuse kätte. Tema auks on püstitatud ausammas Alatskivi kalmistul.
religiooni ja kirikut, ajakirjandust ja seltsielu -- puudutavad venestamiskatsed. 19. sajandi lõpuks viidi kogu kooliharidus, alates algkoolidest ja lõpetades Tartu ülikooliga, saksa ja eesti keelelt üle vene õppekeelele. Sealjuures vallandati puudulikule vene keele oskusele viidates enamik eestlastest kooliõpetajatest, kellel oli kandev osa rahvuslikus ärkamises. Kooliõpetuse muukeelseks muutmine andis tagasilöögi eestlaste haridustasemele: kui 1886. aastal oskas Eestist võetud nekrutitest lugeda 98%, siis 1901. aastal vaid 80%. Vene keel muudeti asjaajamiskeeleks ka riigi- ja omavalitsusasutustes ning kohtutes -- pea kõik sakslastest ja eestlastest ametnikud asendati enamasti umbkeelsete venelastega. Mittevenelaste jaoks muudeti ametiasutustesse tööle pääsemine väga raskeks ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale: 20
Robert Schumann (1810-1856)saksamaa varakult muusika,vanemad tahtsid õigusteadust abielu klaverimängija tütrega, 10a. Muusikaajakiri loomingus tähtsad laulud ja klaverimuusika põhiliselt programmilised teosed (lisas teksti sisu või pealkirja) 2klaveripalatsüklit ''karneval'', ''castesteeinid'' 250 laulu, orkestriteosed, instrumentaalkonsertid, kammermuusika laulutsükklid ''poeedi armastus'' 16 l , ''naise elu ja armastus'' 8l Friederic Chopin (1810-1849)poola pianist, helilooja uus sisu poeetiline ja meloodiline väljenduslaad, uus klaverimängutehnika loomingu aluseks poola rahvusmuusika tähtsaim väljendusvahend meloodia uuendas mitmeid zanre (etüüd,prelüüd,plonees) loomingus kajastub sügav kiindumus isamaase,loodusesse,ajalukku,rahvaloomingusse sulandas muusikasse poole rahvusmuusika rütme, meloodiakäände masurkad, valsid, poloneesid, prelüüdid, etüüdid, ekspromptid, ballaadid, 17 laulu klaverisonaadid, skertsod, 2konserti klaverile j...
Ferenc Liszt (1811-1886) Elu Liszti peetakse üheks kõigi aegade suurimaks klaverikunstnikuks. Ta kodumaa ja päritolu üle vaidlevad ungari, saksa, prantsusmaa. Liszt sündisungari väikekülas. Muusikat armastavatele vanematele vaalmistas andekus rõõmu. Isa oli mõisnikuga heas suhtes ja sai klaverit kasutada. Pühendunult hakka s väike Liszt klaverit harjutama. Kohalik muusikaõpetaja andis aluse haridusele. Mõisnik maksis. 9 aastaselt esines avalikel kontserditel. Vanemad mõistsid et pojale hariduse andmiseks tuleb vahetada elukohta ja koliti viini. Mõisnike tutvuste kaudu hakkasid Salieri (kompositsioon) ja Czerny (tehnika) õpetama. Mõisteti et tegu on imelapsega ja organiseeriti kontserte. 14 aastasena oli esinenud prantsusmaal, inglismaal, saksas, sveitsis jms. Soovis minna pariisi konservatooriumi kuid ei võetud vastu. Sai küll max punktid kuid põhikirja alusel eelistati kodumaiseid õpilasi (põhikirja alusel). Liszti tahtejõud ja edasipü...
Jaan Poska (1866-1920) Koostajad: Maria Soone Tuuli Pungas Agnes Tael Lapsepõlv ja haridus · Jaan Poska sündis Lõuna-Eestis Mõisakülas 24. jaanuaril 1866.a. · Alg- ja keskhariduse sai ta Riia õigeusu vaimulikus seminaris. · 1882.a. suri Jaan Poska isa ja pere kolis elama Tartusse. · 1886.a. astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, aasta hiljem siirdus õigusteaduskonda. Iseseisva elu algus · 1890.a. lõpetas Jaan Poska ülikooli. · Noor advokaat hakkas tööle Tallinnas eraadvokaadina. · 1895.a. suri Jaan Poska ema. · Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga, kellega Jaan Poska sai kokku 10 last. Uuendused linnapeana · 1904 vailiti linnavolinikuks · 1913-1917 Tallinna linnapea: · Uus, täpne töökorraldus · Soosis uuendusi
Theodore Roosevelt Pillerin Ann Mattias Isiku tutvustus 27.oktoober 1858 6.jaanuar 1919 42. aastaselt sai Ameerika Ühendriikide 26.presidendiks Ametikohal 19101909 Vabariikliku Partei liider Professionaalne ajaloolane, loodusteadlane, maadeavastaja, jahimees, autor ja sõdur Valiti kuberneriks 6 last Perekond Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks 1. abikaasa Alice Hathaway Lee Teine tase (abiellus 1880 suri sünnitusel Kolmas tase 1884) Neljas tase 2. abikaasa Edith Kermit Carow Viies tase (abiellus 1886) Lapsed: Alice(1.abikaasa laps), Ted, Kermit, Ethel, Archie, Quentin Ametid New Yorki politseiülem New Yorki os...
Paul Raud Karl Sepp 10kl Haridustee · 9-aastaselt asus õppima Koeravere külakooli · Aasta hiljem läks Viru-Jaagupisse köster Kochi õpilaseks · 1878-1881 õppis Rakvere kreisikoolis ja elas kalmistu lähedal Kondivalu kandis odaval kostil · 1879. aastal tabas perekonda raske kaotus: isa haigestus ja suri. Poisi edasine elu kulges ema ja emapoolse onu Magnus Treubluti hooldamisel · Edasi astus Paul Raud Tartu reaalkooli · Paul Raud lõpetas reaalkooli 1886. aasta · 1888. aasta Jaanuarikuus sõitis Paul Raud Saksamaale Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse maalikunsti õppima · Paul Raud lõpetas Düsseldorfi Kunstiakadeemia täieliku kursuse 1894. aastal · 1911. aasta aprillis sõitis Raud Peterburi, et omandada joonistusõpetaja kvalifikatsioon. · 1915. aastal täiendas end Peterburis A. Smirnovi asutatud joonistamisõpetajate kursustel. · Raud võttis tunde ka 1918. aastal tööd alustanud Tallinna Tehnikumis.
Eduard von Toll-i kirjutatud raamatud : -Käbin, I. Maal ja merel: Eesti arste-maadeuurijaid. - Eesti ajalugu arsti pilgu läbi. Tartu, 1998, lk. 172-306. -Passetski, V. Eestist pärit Arktika-uurijad. Tln., 1970. 350 lk. - Varep, E. Jooni Eesti kartograafia arengust. Tln., 1960. Middendorff, A.Th.v. Reis Taimõrile. Tln., 1987, lk. 3-10. Avastused: Eduard von Toll pole otseselt midagi avastanud kuid on läbi viinud mitmeid uurimisretki. Uurimisretkel Uus-Siberi saarestikus nägi ta 1886. a. augustis Kotelnõi saarest kirdes kauge maa nelja mäega siluetti ja pidas seda legendaarseks Sannikovi maaks. 1900. a. alanud ekspeditsioonil viis laev «Zarja» Tolli-i taas Uus-Siberi saartele, kust läks jalgsi Sannikovi maad otsima. 1902. a. sügistalvel jäi ta kadunuks, arvatavasti hukkus paksu lumetormi käes . 1902. loetakse ühtlasi ka Eduard von Tolli surma aastaks. Tema nimelised kohad : Eduard von Tolli auks nimetati mitmeid geograafilisi objekte
Lydia Koidula memoriaalmuuseum Laura-Anett 7.klass Elulugu Ø Sündis 1843 Vana-Vändras Ø Eesti luuletaja Ø Lõpetas 1861. a Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli Ø Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Ø 21. novembril 1871. a kihlus lätlasega Ø 19. veebruaril 1873. a abiellus Ø 1874 sündis esimene laps Ø Suri 1886 a. rinnavähki Teosed Ø Luuletused Ø Raamatud : · "Mu isamaa on minu arm" · "Vaino-lilled" · "Kodu" · "Emajõe ööbik" · "Emasüda" · "Väike luuleraamat" · "Ja õues on kevade" · "Valik luulet" ·
Terje vaher 10. B Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, õpetaja, folklorist, vaimulik ning ühiskonnategelane. Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Sündis Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal. Isa: Jaan Hurt Ema: Marie Kurvits Õed- vennad: Otto, Ann, Eva Alustas õpinguid isa ning vanaisa käe all. Peale seda Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool. Tartus õppis ta kreiskoolis ning gümnaasiumis Tartu Ülikoolis (18591864) õppis ta usuteadust ja järgmisel aastal sai ta teoloogiakandidaadi kraadi 1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja: 1868-1872 oli ta õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares. 1881-1884 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja ning Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja.. Hurt on olnud ka Otepää koguduse õpetaja(1872), Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja, kaardiväe diviisi pastor...
TUGLAS Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedevert Mihkelson või Michelson; 2.märts 1886 Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) - 15.aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridustee jätkus HTG-s. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (kirjutas seal proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. abiellus ta Eloga. Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiat Juhan Liivist, A.H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriiti...
Jaan Poska Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. 1882. aastal, kui Jaan Poska oli 16-aastane, suri ta isa. Ema kolis siis Tartusse. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari. Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska ülikooli õigusteaduskonnas. 19131917 sai Jaan Poskast Tallinna linnapea. Poska soosis uuendusi: 19141915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool. Jaan Poska algatusel asutati Tallinnas linnade liidu osakond, mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks keskuseks sõja ajal.
Pärast 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli lõpetamist abistas ta isa ajalehetöös(Johann Voldemar Jannsen) Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus 19. veebruaril 1873 nad abiellusid Lydial sündis oma eluaja jooksul 3 last Hans Voldemar, Hedvig ja Anna Koidula suri 1886. aastal rinnavähki Looming Koidula oli oma aja luule suurkuju Ta on kirjutanud ka lastelaule "Vanemuise" seltsis oma näidendeid "Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk" lavastades pani ta aluse eesti teatrile Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta: 4 näidendit 7 artiklit 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Luule 1925 "Kogutud luuletused"
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas sündis aastal 1886 ja suri aastal 1971. Ta oli prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija. Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis. hiljem suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus tal lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Omades sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet, võttis Tuglas aktiivselt osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tulemusena ta vangistati. Pärast
kreiskool aastal 18781882. 3.Milliseid ameteid Vilde elu jooksul pidanud on? V: Eduard Vilde on töötanud erinevates ajalehtede ja ajakirjade toimetuses ning olnud vabakutseline ajakirjanik ja kirjani 4. Millal ja miks ristusid Vilde teed Konstantin Pätsiga esmakordselt? V: K. Päts kutsus E. Vilde omale ajalehe toimetamisel abiks. Uus ajaleht ,,Teataja" ilmus 1901. aastal. 5. Millal ja mis teosega algas Vilde kirjanikuamet? V: Eduard Vilde kirjanikuamet algas 1886. aastal valminud teosega ,,Musta mantliga mees" 6.Vilde oli suur rändur. Nimeta vähemalt 7 riiki, kus ta käinud on. V: Vilde rändas Viini, Itaaliasse, Soome, Taani, Saksamaale, Ameerikasse, Sveitsi 7. 1902 1908 ilmus Vildelt ajalooline trioloogia, mis tõi talle tuntuse. Mis raamatud trioloogiasse kuulusid? V: E. Vilde ajaloolisse trioloogiasse kuulusid raamatud ,, "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
