39 . 16- , . XIX 5 21 , . , , , . 90- XIX XX , « », . , 1944. 68- , , , , , . , , , . -- , XII , -- XIX . , , , 1889 . , . -, , , «» . . , , . 1960- . , . , , . , . , . -- , . 1886 , -. , , : . XX , , , - , « », , .
-- . , II, oe . , : , Ma , Cap , Ho , -- . , . . ope o XVIII . . ec . A ocy . ope a He. a 210 , 1050 , 111 , 1886 1945 . Pe , 17541762 P. 19 , . A cpo . I . , . . , , a . o a : ,, , ". , a 28 o, , . a . ppe , , , , , p a ae , apeopa a. 18o 19o . Ec . . B a o ye . , . , .
A. v. Oettingeni loengud dogmaatikast ja eetikast ning ta praktikumid. Ülikoolis kuulas ta emakeele õppimiseks ka dr. Mihkel Veske loenguid. Nagu öeldud oli V. Reiman nende kaheksa mehe seas, kes 1883. aasta algul asutajatena Eesti Üliõpilaste Seltsi põhikirjale alla kirjutasid. Õppimise kõrval andus Reiman ülikooliajal eriti intensiivselt just oma akadeemilise organisatsiooni tegevusele. EÜS-is toimis V. Reiman kirjatoimetaja, laekurina, abiesimehena ja lõpuks esimehena, nimelt 1886. aastal 1. ja 2. semestril. Ta oli hingega kõige juures, nagu see oli tema loomuses ja nagu ta oli igal pool ja alati. Esimehena valmistas ta põhjalikult ette päevakorra, nii et koosolijail oli vähe põhjust sõnavõtuks, ja ta semestriaruandes pidi kaebama, et koosolekute ametlikult osal puudus elavus. Ettekandes, mis ta seltsis pidas, olid ikka hästi läbi töötatud, mis iseloomustas ta hoolikust ja põhjalikkust. Peale muu teostas ta juba 1883
argipäeva räpasusega ja oskamatusega kavakindlalt töötada. · Tsehhov püüdis endas kasvatada intelligentse inimese ideaali. Kuid eeskujusid tal siin polnud. Nii armastatud Turgenev kui Tolstoi olid aadlikud, kes võtsid kirjanikuannet kui tavalist asja. Tsehhov aga püüdis iga hinna eest võidelda oma laiskuse, keevalisuse, keskendamatuse, teravuse ja provintsliku kõnepruugiga ning ta saavutas võidu. · Tsehhovi jaoks vastavad kasvatatud inimesed 1886.aastal Nikolaile kirjutatud kirjas järgmistele nõuetele: nad austavad inimisiksust ja on alati vastutulelikud, lahked, viisakad, järeleandlikud. Nad valutavad südant ka selle pärast, mida ei näe palja silmaga. Nad austavad võõrast omandit ja maksvad oma võlad. Nendel on puhas süda ja nad kardavad valet. Vale madaldab rääkijat kuulaja silmis. Nad ei teeskle ja käituvad tänaval samamoodi nagu kodus,
11a , aa . -. O . 1764 o a o a o , p, o o , , , , , , · 1050 · 111 · 1886 1945 . · 2 a , . o 31500 km² o 1673 m 758 m o 27 o 1123 o 2 600 . 960 400 o o (Barguzini ) o O a , . o 370 000 km² o o (29 ) o , o . .
() , , , 1917 . . , , , , , . 22 1870 . 21 1924 54 . (1831--1886) (1835--1916), (18661887) III , . 19051907 190507 , . . III , , , 1905 , , , . 1906 , 1907 . , , , , . 24 1917 . 7 (25 ) . : . 124 « » 110 , 70 , 120 , . , 11 1918 , . , . I (19001905) 29 . II (19081917) . 1908 . 1917 . 1921 . 1922 . 1923 , , : « », « ...
Vaters sowie sieben jüngere leibliche Geschwister. 1882 trat Freud eine Stelle im Wiener Allgemeinen Krankenhaus unter Theodor Meynert an, die er bis 1885 innehat; dort arbeitete er im Laboratorium für Gehirnanatomie. Während einer Studienreise nach Paris 1885 besuchte er die psychiatrische Klinik am Hospital Salpertiére. Nach seiner Habilitation 1885 erhielt Freud im September eine Privatdozentur für Neuropathologie an der Universität Wien. Am 25. April 1886 ließ er sich als Arzt nieder und leitete die neurologische Abteilung im Ersten Öffentlichen Kinder- Krankeninstitut von Max Kassowitz bis 1897. Sein im Oktober 1886 gehaltener Vortrag ,,Über männliche Hysterie" stieß beim Publikum, der ,,Gesellschaft der Ärzte", auf Ablehnung. 1889. besuchte Freud Hippolyte Bernheim in Nancy, der Versuche mit der so genannten posthypnotischen Suggestion durchführte. Aus diesen Versuchen schloss Freud,
Monu ment Budapestis Ferenc Liszt (1811- 1886) Ferenc Liszt oli kõigi aegade suurimaid klaverikunstnikke. " ... kelle endale kui kodumaale kuuluvuse üle vaidlevad kolm suurt maad- Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa" (Heine). Ungari oli Liszti sünnimaa. Tema isa oli vürst Esterhazy teenistuses. Isa oli rentmeister- maavalitseja, maade ülevaataja, kelle ülesandeks oli korras hoida vürst Esterhazy maavaldusi. Samuti oli väga muusikalembene, kellelt sai Ferenc ka esimesed klaverimänguoskuse õpetused. 8.- 9. aastaselt valmisid esimesed kompositsioonid. Ungaris toimus ka üheksa- aastaselt juba tema esimene kontserditurnee. Ungari rahvamuusika, eriti aga Ungari mustlaste muusika omapärased rütmid ja viisikäänud tõid Liszti loomingusse rahvuslikku omapära. Liszt õppis algul Viinis ja 1823. aastast alates Pariisis. Kõige kauem tegutses Lizst Saksamaal-...
esimesed kirjanduslikud katsetused. Ta tõlkis ja mugandas saksa keelest jutte isa ajalehe ,,Perno Postimees" tarbeks. 1862. sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami (pärast koolilõpetamist). Tema peamiseks tegevus alaks sai isa ajalehe ,, Eesti Postimees" väljaandmine ja kirjanikutöö. 1873. abiellus Koidula sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidula jäi kodumaad igatsema see väljendus ta luuletustes. 1886. suri Koidula ja maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. toodi luuletaja põrn Eestimaale ning sängitati Tallinna Metsakalmistule. Koidula oli ärksa loomuga: ta tundis huvi ühiskonna- ja kultuuriprobleemide vastu, oli kirjavahetuses J.Hurda, C.R Jakobsoni, Fr.R, Kreutzwaldi, A.Almbergi jt-ga; osales laulupeo ettevalmistamises, ,,Vanemuise" seltsis näitemängude lavastamises. 1866. ilmus tema esimene luuletuskogu"Waino-Lilled", is on suuremas osas laenuline. Kogu sisaldab ka rea
· ülikool. 9. Fr. R. Faehlmann ( 1798 - 1850) ÕES,eepose koostamise idee, Carl Wilhelm Freundlich (1803- 1872)-muhu köster ja kooliõpetaja."pöllumehhe ait" , Fr. R. Kreutzwald ( 1803- 1882)-kalevipoja kirjapanija, Johann Voldemar Jannsen ( 1819 - 1890)-koorilaulude sõnade autor(,,mu isamaa mu õnn ja rööm"), Lydia Koidula ( 1843 - 1886) üks eesti teatri loojatest,"emmajõe õpik" .E i ole lugenud. 10. Friedrich Sigismund Stern (1812 - 1889)- 1886 ,,Perno Postimees" toodi Tartusse, kus sellest sai lihtsalt ,,Postimees" Carl Robert Jakobson ,,Sakala" 1878 alapealkiri ,,Üks poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajaleht" - kasutas uut kirjaviisi 11. Aleksandrikooli peakomitee kõrvale tekkis 1872. a teine üle-eestiline organisatsioon Eesti Kirjameeste Selts. Esimeseks presidendiks valiti J. Hurt, kelle juhtimise all tegutseti edukalt eesti
· 13 1832 . · (1856--1865). · 18611865 , , , . · 1866 , . · 8 1898. · . · . · P , , . · . · « » 1858 « » 1867 «. » 1869 · , , . «» 1878 « » 1884 «, » 1886 « » 1889 « » 1891 « » 1891 " " " ". . , . . .. . , . .. , , . . : · http://www.daridobro.ru/?id=665 · http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A8%D0%B8%D1%88%D0%BA%D0%B8%D0%BD,_ %D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD_ %D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%BE %D0%B2%D0%B8%D1%87 · http://www.museum online.ru/Peredvizhniki/Ivan_Ivanovich_Shishkin/ · http://bibliotekar.ru/rusShishkin/index
Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster Keskaja ehitis Paide kirik Uurimustöö Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kirik on Paides eksisteerinud juba 13. sajandist, algul ordulinnuses, pärast ka linnas. Aeg, millal linna kirik ehitati, pole teada. Kogudus praegusel kujul tekkis alles 17. saj. keskpaiku. 1. jaanuaril 1573. a. (Liivi sõja ajal) lasid venelased Paide piiramisel õhku ka Püha Risti kiriku. Rootsi võimu ajal on Paidesse ehitatud väike puukirik, mis on asunud praeguse kiriku ees. Ka see kirik ei püsinud kaua. 1703. a. Paide vallutamisel venelaste poolt põletati maha nii linn kui kirik. 1730. aastatel on ehitatud nn. asekirik, mis oli olnud aga väga viletsas olukorras. 1767. a. õpetaja D. G. Glanstromi ametisse asumisel asuti uue kiriku ehitamisele. 7. septembril 1771. a. pandi nurgakivi kirikul...
Romantism- Tekkis 19.sajandi teisel aastakümnel, iseloomujooneks on sügav vastuolu ideaalide ja tekkelise vahel. Romantikud pöörasid tähelepanu erandlikele isikutele, eesmärgiks ülima õnne saavutamine. Uuendused muusikas- Lõputu meloodia, sekventsi (ühe muusikalise motiivi kordus eri kõrgustel), kunstide läbemine, vormi vabadus, programmilisus. Programmilisus aitas lahendada keerulist instrumentaalmuusikat kuulajale. Lemmikanrid-Soololaulutsüklid, sõnadeta laul, sümfooniline poeem, lüüriline ooper, operett. Franz Schubert (1797-1828)-Muusikalise hariduse sai lauldes Viini õukonna poistekooris. Õpetajaks oli Antonio Salieri. Loominulised anded avaldusid varakult ning peale häälemurret kirjutas palju muusikat. Isa soov oli, et poeg hakkaks tööle kooliõpetajaks. Paraku Schuberti loomingulised impulsid olid nii suured, et ta jättis töö ja tekkis tõsine konflikt isaga. Lahkus kodust. Korraks pöördus tagasi veel ema surma tõttu, kuid 1822....
maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale isikliku korteri, mille kinkis talle juubeli puhul Tartu linnavalitsus. Ta oli Eesti NSV rahvakirjanik 1954. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886.Kui 1886. aasta suvel suri Lydia Koidula, ilmus Postimehes varjunime „Üks Eesti neiu“ all luuletus „Koidulale“. See oli Anna esimene trükis avaldatud luuletus. Edaspidi ilmusid tema luuletused pseudonüümi Anna Haava all. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: „Luuletused“, „Lained“, „Ristlained“, „Põhjamaa lapsed“, „Meie päevist“, „Siiski on elu ilus“ ja „Laulan oma eesti laulu“. Ta hakkas luuletama kahekümnendates eluaastates ning tegi ka tõlketööd
Karl Friedrich Benz 1844-1929 Koostas: Kätlin Tammeveski Karl Friedrich Benz sünninimega Karl Friedrich Vaillant Saksa leidur Bensiinimootoriga auto leiutaja Auto Mercedes-Benz looja 1871- asutas rauavalu ja mehhaanika ettevõtte 1883- asutas ettevõtte Die Benz & Cie 1886- sai patendi kolmerattalisele ligroiinil töötavale- Velozipedile 1895- leiutas esimese veoauto. 1896- sai boksermootori patendi. Victoria leiutamine. 1906- asutas ettevõtte C. Benz Söhne. Müüt Carl Benzi kohta Legend, mis väidab et bensiin on saanud nime C. Benzi järgi on puhas vale. Aitäh!
F.C. Arsenal Main topics History Honours Best players Stadium Sponsors History Were founded in 1886 1891 they turned professional 1893 joined the football League 1904 moved to first division 1913 moved to the new Arsenal stadium Honours 13 titels in First Division and Premier League 10 FA Chapionship gold trophy Best players David O’Leary Thierry Henry Ian Wright Jens Lehmann Fredrik Ljungberg Mart Poom Stadium Emirates stadium Named by main sponsor Completed in july 2006 60 432 seats Sponsors Emirates O2 LG Nike Pictures
BORODIN Merlyn, Laura, Jessika, Kristina, Sten, Joosep 11a Alexander Porfiryevich Borodin Elulugu 12.11. 1833 – 27.2. 1887 Andekas keemik Suur muusik Maailmatuntud helilooja Oskas mitmeid keeli Žanrid: Klassikaline ooper Sümfooniad Kammermuusika Looming 1867 "Sümfoonia nr 1" 1876 "Sümfoonia nr 2„ 1879 "Keelpillikvartett nr 1" 1880 sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides„ 1881 "Keelpillikvartett nr 2" 1886 "Sümfoonia nr 3" 1887 ooper "Vürst Igor" Loomingu iseloomustus Mihhail Glinka rahvuslik ja võimas „Vägilassümfooni” Voolavad ja laulvad Teosed http:// www.youtube.com/watch?v=Sw1weml0- r0 http://thechristmasmania.ru/play.php ?id=LUpTUzAxY0U2c0U=
alumiiniumi toota. Tükk aega peale katsetusi avastas ta, et tänu sulatatud krüoliidile lahustub alumiiniumoksiid. Peamine hea külg oli see, et sulatatud krüoliidi ja alumiiniumoksiidi segu sulab umbes 1000°C madalamal temperatuuril, kui alumiinium- oksiid ise. Alumiiniumoksiidi sulamistemperatuur on 2050°C. Nüüd oli võimalik kergemal moel toota alumiiniumi, mis varem oli väga keeruline protsess. Hall tootis oma esimesed metallinäidised 23. veebruaril 1886, peale mitmete aastate pikkust intensiivset tööd. Ta tegi seda enda koduses laboris. Oma esmakordse alumiiniumitilgakese saamiseks kasutas ta kodust leitud ema kastrulit ja purki. Kastrulis sulatati alumiiniumkrüoliiti ja purgis oli elektrokemikaal, millest sai elektrit. Ta lasi elektri läbi omavalmistatud seadeldiste ja mõne tunni pärast tekkiski esimene alumiiniumitilgakene. Esimesel korral tegi ta selle katse üksinda läbi, kuid juba järgmisel päeval oli tema õde
Kirjandus 2001, nr. 11, lk. 765–777 ja nr. 12, lk. 853–867 Jannseni preemia, Jannseni nimeline apteek, Jannseni nimelin tänav, Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste küla, ning suri 31. detsember 1906 või siis 13. jaanuar 1907 Peterburis. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–55 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–64 usuteadust Tartu Ülikoolis(cand. theol. 1865); sai 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli 1865–66 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja,1868–72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja, 1872– 80 Otepääl ja 1880–1901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor.Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 1870–83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–81 Eesti Kirjameeste
Lydia Koidula * Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen * Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras * Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas * Johann Voldemar Jannseni tütar * Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli * Väljendas loomingus ärkamisaja aateid * Lydiale andis lisanime ,, Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson * Lydia abiellus läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga * Lydia sünnitas kokku neli last Eduardile * Suri rinnavähki ning maeti Kroonlinna * Oma aja luule suurkuju * ,, Vanemuises" lavastas oma näidendeid (,, Saaremaa onupoeg" , ,, Säärane mulk")
KLAVERIMUUSIKA Soolopill Uus žanr – väikevormid 19. saj esimese poole kõige iseloomulikumateks klaveriminiatuurideks olid nokturn, ballaad aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka, polonees. Ühendab meloodilisus ja lüüriline karakter. Kontsertetüüd. Franz Schubert. Fryderyk Chopin Fryderyk Chopin oli 19. saj tuntumaid klaverivirtuoose. Lõi uue klaverifaktuuri. Sulandas pedaliseerimise. Chopinile on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustus. Väikevormid sooloklaverile. Etüüdid, valsid, masurkad, nokturne. Valssidel ja prelüüdidel laiendas žanri piire. Ferenc Liszt Ungari helilooja (1811-1886) Rajas uue interpretatsioonisuuna – klaverile kõlajõu andmine Pianistina oli pidevalt ringreisidel „Lisztomaania“ – tohutu populaarsus ...
20. sajandi arhitektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid: malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu ei peetud. Esimeseks laialt tuntud ehitiseks sai 18...
Kunst I Maailmasõja ajal Mari Ann Ainsar Ajalooline ülevaade 28. juuni 1914. a tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand I maailmasõda kestis 1914.-1918. aastatel Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriigiks Kunst I Maailmasõja ajal John Heartfield "Adolf- supermees" Kunstiinimeste pettumine ühiskonnas ja Click to edit Master text styles selle väärtustes Second level Eeldused uute Third level kunstivoolude tekkeks Fourth level Fifth level Kunsti eesmärk inimesi shokeerida Püüe kujutada ebareaalsust ja igavikku http://...
Lydia Koidula Ülenurme Gümnaasium 11.B Kersti Lõhmus Tähelepanuväärsed faktid Lydiast Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras ning suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas. on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega Tema sünninimeks oli Lydia Emilie Florentine Jannsen. Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Lõpetas 1861
ÄRKAMISAEG. Eesmärk:Tutvustada ärkamisaja tegelasi ning nende tähtsust eesti kirjandusele FR.R.KREUTZWALD 1803 1882 Ametilt arst Rahvuseepos ,,Kalevipoeg" looja Muinasjuttude kirjutaja. Reinuvader Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik tegevus LYDIA KOIDULA 1843 1886 Luuletaja, hüüdnimeks Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna (külajutud) Eesti näitekirjanduse looja 1. Eestikeelne näidend ,,Saaremaa onupoeg" J.V. JANNSEN 1819 1890 Laulu ja mänguseltsi,,Vane muine" asutaja ,,Perno Postimees" asutaja Jutuja laululooming I eesti üldlaulupeo organiseerija Pani aluse Eesti
Jakob Hurt Magnus Ruusmaa 8.B Kes ta oli? Jakob Hurt sündis Eestis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Jakob Hurt oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonna teadlane. Ta suri 13. jaanuaril 1907. Haridus Jakob Hurt õppis Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis. 18531855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. 1886 sai Helsingi ülikoolis doktorikraadi. Töökohad 18651866 Hellenurmes von Middendorffi perekonna koduõpetajana. 18681872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 18721880 Otepääl pastorina. 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Tähtsamad tööd "Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi" "Eesti sõnadest line lõpuga" "Pildid isamaa sündinud asjust" "Kõned ja kirjad" Rahvaluule kogumine
Association football Chris Anderson History · Also known as The FA · Founded 26 October 1863 · FIFA affiliation 1905 · UEFA affiliation 1954 · IFAB affiliation 1886 Association football · Known as football or soccer · Between two teams of eleven players · Spherical ball · 3 referees, since 2009 5 referees Gameplay · Time 45 + 45 min · Tied · Played using a spherical ball · Into the other team´s goal · Goals Some laws · Goalkeeper · Game stopping · Players · Offside · Throw-in Players are cautioned
Jakob Hurt 1. Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal. 2. 1886 sai ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadi. 3. Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne, mille sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks. 4. Pani paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" 5. Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. 6. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi president. 7
искусства, приобретённых российской императриц ей Екатериной II, но пoзжe был открыт для посещения публики. Зимний двopeц • Oдин из значительных памятников русской архитектуры. Двopeц нa берегу реки Heвы. Длиннa 210 метров, в нём 1050 залов, 111 лестниц, 1886 дверей и 1945 окон. • Peзиденция русских царей, построенная в 1754-1762 годах по проекту Бартоломео Францеско Pастрелли. Новый Эрмитаж • Архитектору удалось объединить в единую композицию элементы стиля классической античности, ренессанса и барокко.
aastal osteti Haavakivi talu päriseks Koolitee Kooliteed alustas 9.a Patase mõisa Saare- Vanamõisas Tartus Hoffmanni Erakoolis 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlaste koolis 1892.aastal Saksamaale, töötas Berliini lähedal Viibis vahepeal mõned kuud kodumaal 1894.aastal Venemaa Välismaal kirjutas palju luuletusi 1898 a suri Jaan Lellep Alates 1906 a. elas ja töötas Tartus Esimene luuletus ilmus 1886 a 9 luulekogu Luuletaja sügav humanism Proosaraamat ''Väikesed pildid Eestist'' Suri 13.märts 1957, maetud Tartu Raadi kalmistule Mälestusi Laanekivi Manni Lapsepõlvest Keskmeks tare ja talu, kõrvalhooned ja loodus Manni esimesest seitsmest eluaastast TÄNAN KUULAMAST!
Lydia Koidula ehk Lydia Emilie Florentine Jannsen Marten Arandi Lydia Koidula (1843- 1886) Tuntud Eesti kirjanik ja luuletaja. Olulised asjad perest ja elust • Ta oli tuntud rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. • Lydia Koidula abikaasa oli hinnatud arst Eduard Michelson. • Kolis pärast abiellumist Kroonlinna, kus ka suri. • Kroonlinnas elades sündisid neli last, kaks poega ja kaks tütart. • Lydia Koidula suri rinnavähki. Lydia Koidula loomingut läbiv teema • Kirjutas peamiselt eesti rahvast, kodumaast, elust enesest. Näited loomingust • Näidendid: „Saaremaa onupoeg“, „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“. • On kirjutanud üle 300 luuletuse. • Luulekogud: „Emajõe ööbik“, „Vaino- lilled“. Video • http://www.youtube.com/watch?v= hVcNMgpaRtM • http://www.youtube.com/watch?v=H zYqYh6xu7M Kasutatud kirjan...
Lydia Koidula K.S. Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. detsember 1843. Koidula nimi tuli Carl Robert Jakobsonilt Esimene Eesti naispoeet, ajakirjanik ja näitekirjanik. Johann Voldemar Jannseni ja Juliana Emilie Kochi tütar. Õppis Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis. Sooritas Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami. Abistas isa ajalehetöös. Abiellus 1873. Eduard Michelsoniga. Suri 11. august 1886. Looming Suur luulekuju. Romantiline isamaalaulik. Pani aluse Eesti teatrile. Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Looming lähtus võõreeskujudest. 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd, üle 300 luuletuse. Lydia Koidula mälestussammas Koidula pargis, Pärnus Kasutatud kirjandus http:// www.puhkaeestis.ee/et/lydia-koidula-malestussammas?site_preference=no rmal http://histrodamus.ee/
USA ja Mehhiko kunst 1900-1940 • USA majanduslikult võimas, kuid õhukese kultuurikihiga. • Sõjad, majanduslik kriis. • Kujutava kunsti publik väike. • 1913. a. New York Armory Show – alus moodsa kunsti levikule USAs. • Kubism ning abstraktsionism. • Jäljendati Euroopat (kuid pisut teise külje alt) • Modernismile vastandumine- realism • Maalid, seintekaunistused, skulptuurid. Charles Demuth Stuart Davis (1883-1935) (1894 – 1964) Robert Henri (1865 – 1929) • Sotsiaalne realism – kujutas suurlinnade elu ilustamata. • Satiiriline kujutamine. • Iseloomulik oli tume ja räpane koloriit. • Sünge meeleolu • Regionalistide looming – laiemalt levinud. • Pisut romantilisem stiil. • Väärtustab rohkem väikelinnade ja farmide töökat elu. Thomas Hart Benton Grant Wood (1889 – 19775) (1892 – 1942) • Mehhiko kunstis olid kõrgel kohal ühiskondlik-poliit...
Football Alvar Gross Maarjo Põder 10a History · Also known as The FA · Founded 26 October 1863 · FIFA affiliation 1905 · UEFA affiliation 1954 · IFAB affiliation 1886 Football · Known · Between · One football used in game Gameplay · Time 45 + 45 min · Played using a football · Into the other team´s goal · Goals Some laws · Goalkeeper · Game stopping · Players · Offside · Throw-in Corner kick Football pitch Footballer equipment About 24.05.2014 game · Atletico in end of the game 1:0 · In extra time Real Madrid did a score 1:1 · Atletico player Godin made goal
Akmeism Millal ja kus akmeism tekkis? •19. sajandil •Venemaal Akmeismi tunnused •sümbolismi müstilisuse ja abstraktsuse vastandus •lihtsus ja arusaadavus •reaalse elu kujutamine •müstika eitamine •kasutati maalilisi kujundeid •rõhutati esteetilisi väärtusi, selgust, konkreetsust ja individuaalsust Tuntumad esindajad •Anna Ahmatova (23. juuni 1889 - 5. märts 1966) •Nikolai Gumiljov (3. aprill 1886 – august 1921) •Ossip Mandelštam (15. jaanuar 1891 – 27. detsember 1938) Anna Ahmatova •hõbedase ajastu hing •suurim vene poetess •akmeist •tähtsaimad luulekogud: • „Õhtu” • „Palvehelmed” • „Valge parv“ Nikolai Gumiljov •vene luuletaja •akmeist •kirjanduskriitik •tõlk •asutas Poeetide Tsehhi •näide loomingust: • „Varahommik“ • „Portselanist paviljon“ Ossip Mandelštam •vene luuletaja •esseist •akmeist
· ,,Suured Suplejad" · ,,Natüürmort sibulatega" · ,,Laud" · ,,Püha Antoniuse kiusatus" · ,,Marnei kallas" Vincent van Gogh 1853-1890 · Omapärane käekiri ( leegitsev pintslitõmme) · Sündis hollandis jõukas pastori peres · Töötas 6-aastaselt kunstikaupluses · Elas viletsat elu · Suhtles isa ja vennaga · Joonistama hakkas 26-aastaselt söekaevureid · Oli iseõppija ja väga ennastohverdav · 1886. aastal tuli Pariisi ning tutvus impressionistidega · Oskas näha looduse hinge ning tahtis avaldada tundeid värvide kaudu · 1888. aastal läks Lõuna-Prantsusmaale kus leidis koha ateljeeks · Ootas ka oma sõpru ateljeesse kuid tuli ainult Paul Gauguin, kes lahkus. · Peale Pauli lahkumist hakkas Vincent töötama end säästmata, unepuuduses ja närvipinges. · 1889. aastal tekkis esimene hullushoog mille käigus lõikab endal kõrva peast ning
Impr1874-1886.(nimi C.Monet ,,Impr. Tõusev päike)*8näitust*realismi edasiarendus*Taju.Tunnetamine.Aistingud*Valgus ja selle muutumine ajas*Maalimise tehniline kiirus*Piirjoonte hägusus*kaob suur ühevärviline pilt*trad.kompa hülgamine. E.Manet -rikkast Pariisi perek*võluv suhtleja, püüdis tunnustust, hea suhtleja*õppis Thomas Couture ateljees, varakult tellimusi, ametl.ei tunnustatud*reisis, õppis ren.kunstnikelt*1871 tunnustatakse, närvivapustus*sureb süüfilisse*töid isel. Hele-tume kontrast, skandaalsed süzeed---Eine roheluses; Hüljatute salongis; Olympia(naine alasti voodis); Keiser Maximilliani hukkamine. G.Monet 1840-1926-sünd Le Havre kaupmehe perek*19a Pariisi, õppis Ecole de Beaux-Artsis ja vabades stuudiotes*tugeb värviteooria, jaapani kunsti eeskuju*Manet sõber ja õpil*perek ei toeta, vaesus*seeriate maalimine, omapärane pintslitöö*jääb pimedaks, skulptuur---Impr. Tõusev päike; Roueni katedraal; Loojak põllul; Naised aias; Lo...
Kokkuvõte 9.klassi kirjanduskursusest 9.klass Eestlane laulab ja pajatab 19. sajandi alguses kaotati Eestis pärisorjus ning eestlased said endale perekonna nimed. Paarkümmend aastat hiljem asutati Friedrich Robert Faehlmanni initsiatiivil Õpetatud Eesti Selts. Aastal 1888 ilmus Jakob Hurda ,,Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele``. 20. sajandi alguseks oli Hurda kogudes üle 122 000 lehekülje rahvaluulet. Perioodi tähtsaim esindaja oli Jakob Hurt (1839-1907). Tema sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded. Lisaks avaldas ta aastail 1875-1886 rahvalaulukogumikud ,,Vana Kannel´´ 1-3. Rahvaluule ehk folkloor. Selles kajastub kõige ilmekamalt esivanemate ajalugu. Rahvalaul Eesti rahvaluule vanim kihistus, kus väljendusid eestlase teadmised maailmast, tema usk, elukogemus ja kunstimeel. Regilaul lühike, anonüümse autoriga. Muistend jaguneb tekke- ja seletus-, vägi...
1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R
austava nime. Haigus Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus olles põdenud kümme aastat afaasia haigust, ta maeti suure rahvahulga osavõtul Tartu Maarja kalmistule. Ta haud asub Raadi kalmistu peateest paremal, peavärava lähedal Kalmistu tn. poolsel küljel. Ajalehed Jannsen asutas 1857. aastal esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees mille tolleaegseks nimetuseks oli "Perno Postimees ehk Näddalileht". Ajaleht ilmus aastatel 1857 kuni 1886, Jannsen toimetas ajalehte aastatel 1857 1863. Ajalehega tegeles lisaks Jannsenile veel ka Friedrich Wilhem Borm. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Jannsen asus aastal 1863 elama Tartusse, kus hakkas andma välja uut ajalehte "Eesti Postimees". Sisult oli loodud ajaleht sarnane "Perno Postimehega". Kartes võimude piiranguid ei lasknud Jannsen oma ajalehes võtta sõna Carl Robert Jakobsonil ega ka Jakob Hurdal.
Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'ga, kelle emal oli Riias moeäri. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal. Aastal 1905 hakkas Vilde kokku elama noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia1850. 1860
Venemaal ja Itaalias. A. L Weizenberg valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks. Ta oli St Peterburi Eesti Heategeva Seltsi asutaja ja juhatuse liige, Tallinna linna kunstivarade hoidja. A. L. Weizenberg suri 22. nov 1921 Tallinnas. Materjalina kasutas ta itaalia marmorit, mida peeti parimaks. · Portreebüst ,,Ema portree" · "Linda"- marmor, 1880 · "Koit"- marmor, 1890. · "Hämarik"- marmor, 1890. · "Vanemuine"- marmor, 1886. · Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. · "Autoportree"- marmor, 1880. · "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880. · "Kristus"- kips, 1878-1880. · "Barabas"- kips, 1878-1880. · Jaani kirikut ehib August Weizenbergi skulptuur valgest Carrara marmorist «Lootus» 3.Amandus Heinrich Adamson (1855-1929), skulptor, eesti kunsti teerajajaid sündis 12. XI 1855 Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Õppis aastatel 1876-79
Anna läheb Itaaliasse Firenzesse. Tema surmast pole midagi teada. Neljas laps Max sureb nurisünnitusel. Kui Koidula isa Jannsen saab halvatuse läheb ta oma poja Eugeni juurde elama. See oli järgmine hoop Koidulale, peale poja surma. Hiljem haigestub Koidula vähki, mida prooviti opereerida, kuid mis ei õnnestunud. Oma elu lõpuaastatel on ta voodihaige ja ei saa voodist tõusta. Aga ta siiskikirjutas oma viimased luuletused tapeedile. · Sureb 11. August 1886 · Maetakse Kroonlinna · Haud oli rüüstatud 2.maailmasõja poolt · Risti peal oli tema nimi tuvastatav · Maetakse ümber metsakalmistule · Koidula looming · Luule(275-300),proosa(80 jutukest),draama(4 näidendit)
kui sündis ja suri tema poeg Max. ▪ Sellel järgnes õnnetus, kui Koidula keldriluugist läbi kukkus ja palgist kinni haarates rebenes tema operatsioonist jäänud värske haav. Koidula viimased aastad ▪ 1885 viibis Koidula ravil Saaremaal.Nad elasid koos lastega haigla lähedal. ▪ Kui Koidula hakkas paremini tundma, mindi heade lootustega tagasi Kroonlinna, kuid seal avastati Koidulal uuesti vähikolded. ▪ Koidula suri 11. august 1886 ja matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. ▪ Koidula ümbermatmine toimus 1949. Peale surma ▪ Surmateatest peale tõuseb Koidula nagu uuesti ellu. Ajakirjandus Eestis ja Soomeski oli täis sooje järelhüüdeid. ▪ Kui kogu pärandus jõudsi Koidula tütre Hedwig-i kätte, leidis ta sealt palju Koidula käsikirju, millest kokku sai üks Koidularaamatukogu. Koidula ausammas Pärnus ▪ 1925. aastal otsustati rajada Lydia Koidulale monument ja
Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluule kogumine Teaduslikud väljaanded Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803 1882 Rahvuseepos Folklorist ja etnoloog Tuntuim eesti literaat "Mihkel Põllupapp" Lydia Koidula 1843 1886 Esimene naisluuletaja Alustas "Perno Postimehes" Rahvusliku draamakirjanduse alusepanija 19. sajandi lõpp 300 trükist aasta kohta Iseseisev nähtus Mõjukate autorite jäljendajad
Edgar Degas 1834 - 1917 Elulugu · Sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena · isa oli prantslasest pankur ning ema oli ameeriklanna · Ema suri 1847, kui Edgar oli 13-aastane · 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust · 20-aastaselt katkestas juuraõpingud ning asus õppima maalimist · Külastas tihti Itaaliat, kus tutvus kuulsate kunstnike loominguga · 1860. aastatel avas Pariisis oma maalistuudio · Baleriinid ja hobused on saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks · 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem · Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele · Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917 Edgar Degas Tantsija (1874) Edgar Degas Concorde´i väljak (1875) Edgar Degas Absint (1875-1876) Edgar Degas Täht laval (1876-1877) Edgar Degas Tantsuklass (1873-1876) ...
Ferenc Liszt 1811-1886 Liszt oli Ungari klaverikunstnik ja helilooja. Kirjutas väga keerulisi lugusid. Ta on 19. saj üks suuremaid virtuoose. Ta viis klaverimängu tehnilise taseme nii kõrgele, et teda pole siiani ületatud. Liszt´i nooruses innustas teda klaverimängu harjutama viiulimängija Paganini. Liszt juhtus kuulama Paganini kontserti ja soovis saada sama osavaks klaverimängus, kui tema oli viiulil. Nooruses Liszt rändas väga palju mööda Euroopat, andis palju kontserte ning teenis sellega suure varanduse. Hakkas hiljem heldeks metseeniks (teiste rahaliselt toetaja), kuna tal oli palju raha, nt andis raha Berliozile ja Wagnerile. Hilisemas eas tegutses dirigendina. Liszti muusikas eristatakse kahte perioodi varasem, virtuoosne ning särav periood ja hilisem, vaoshoitud ning rahulikuma muusika periood. Varasema perioodi liigset virtuoossust on t...
Kiviõli 1. Keskkool Richard Strauss 11.06.1864-8.09.1949 Maria-Eva Maasik 2008/2009 õ.a. Elulugu Franz Strauss:esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Josephine Strauss:Õlletehas Pshorr Isalt vanamoeline ja põhjalik muusikaharidus Esimesed palad-6 a. Isa keelas Wagneri muusikat õppida-alam sort 1882-ülikool:kunstiajalugu ja filosoofia 1883-Berliin,1885- München:dirigent 1894-abiellus soprani Pauline Maria de Annaga 1886-jõuab sümfoonilise poeemi juurde 1903-koostöö Hugo von Hoffmannstahliga,keskendub ooperitele 1922-huvi varasema muusika vastu,taaselustab Lully ja Mozarti oopereid 1933-muusikadirektor 1934-hümn Berliini OM jaoks 1935-ametist tagandamine Sureb südameatakki Looming Sümfoonilised poeemid:"Macbeth" "Don Juan" ...
high fructose corn syrup caramel color Caffeine phosphoric acid coca extract kola nut extract lime extract vanilla and glycerin. MARKET SHARE All over the world over 40% MARKET SHARE IN USA WHY IS IT SO SUCCESFULL? It's addicting Familiar to everyone The CocaCola Company also sells concentrate for soda fountains to major restaurants and food service distributors. WHICH COUNTRY LOVES COCA COLA THE MOST? INDIA! CONCLUSION Invented in 1886 People in India love Vanilla and Caramel CocaCola the most It is the most popular carbonated soft drink in the world Thank you for listening!
Tartu ja Vana-Kreeka Eesti Teaduste Akadeemia 1886. aastal valminud maja. 1938-1940 tegutses seal Eesti Teaduste Akadeemia. Aadress : Lai 34 Korintose stiilis sambad Tähendus Tartule : • Tegutses Eesti Teaduste Akadeemia • teadusliku uurimistöö keskasutus Stalinismiohvrite mälestussammas Asub Tartus Pauluse kalmistul Joonia stiilis sambad Tähendus Tartule : • 8. ja 9. juulil 1941. aastal mõrvatute auks püstitatud Tartu Linnavalitsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
