Juugendlik arhitektuur referaat Tallinn 2009 Juugend arhitektuuris Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi - jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik vaimulaad pidurdas uute ideede levikut. Siiski tegi juugend arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid. Juugendarhitektuur muutus XX sajandi arhitektuuri tähtsaimaks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Arhitektuur moodustab omamoodi dekoratsiooni, mille taustal saab jälgida teisi juugendajastu kunstiharusid. Seda on kõige parem teha ajastu tuntumate arhitektide loomingu kaudu. Kaunite kunstide hulgast on just arhitektuuril tugevaim tehnili...
IMPRESSIONISM 1) MILLE JÄRGI SAI IMPRESSIONISM OMA NIME? V: Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. 2) MIDA TÄHENDAB SÕNA IMPRESSIOON? V: See tähendab muljet. 3) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALITEMAATIKA? V: Kujutati avaraid ja valgusküllaseid maastikke rahulikes poosides figuuridega. Omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. 4) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALILAAD? V: Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 5) KUIDAS VÄRVISID IMPRESSIONISTID VARJE? V: Varjudemäng. Ka varjudele anti oma värv - nt vabas ...
Selle sümfoonia mõte tuli talle rõõmsal hetkel, 1877. a. suvel Austrias maalilise järve ääres. Orkestreering on lihtsam ja läbipaistvam kui Esimeses Sümfoonias. Ökonoomsete vahenditega saavutab Brahms suure väljenduslikkuse. Sellel on kaheldamatud ühised jooned Beethoveni "Pastoraalse" sümfooniaga. III SÜMFOONIA puhul pöördub Brahms tagasi võitluse kujude juurde. Kasutanud on ta siin varaste aastate eskiise. Seda sümfooniat heietas ta kaua oma mõtetes. Lõpetas aastal 1883. Võrreldes Esimese Sümfooniaga heroilisem. Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni V sümf.). 2.osa on rahustava iseloomuga. 3. osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere- kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. IV SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk
Voldemar B.Mussolini oli lühikest kasvu, kahvatu, võimsa alalõuaga ja teravate tumedate silmadega mees. Ta sündis 1883. aastal Forli linnas, vaeses peres. 1918. aastal oli Benito Mussolini üks tuhandetest Itaalia sõduritest, kes tulid tagasi Esimese maailmasõja lahinguväljadelt. Tema fasistlik partei kogus rahva hulgas suurt poolehoidu ja 1922. aasta oktoobris sai Mussolinist Itaalia peaminister, kes 1925. aastast alates valitses riiki kui diktaator. Väiksena oli Benito rahutu ja püsimatu laps, ta oli väga sõnakuulmatu ja agressiivne. Kodus käitus ta tujukalt ning koolis oli kiusaja
Benito Mussolini Lapsepõlv: Benito Amilcare Andrea Mussolini, sündis 1883.aastal Forli linna vaeses sepa peres esimese lapsena. Nende pere oli väga vaene - Talle ei suudetud võimaldada kuigi suurt haridust. Väiksena oli Benito rahutu ja püsimatu laps, ta oli väga sõnakuulmatu ja agressiivne. Kodus käitus ta tujukalt ning koolis oli kiusaja. Varsti saadeti ta rangemasse kooli, kus ta tõestas ennast veel hullemana- ründas kaasõpilasi taskunoaga. Ta visati koolist välja ja saadeti Giosuè Carducci kooli
päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Marie Under UNDER, Marie (kodanikunimi aastast 1902 Hacker, aastast 1924 Adson; 27./15. III 1883 - 25. IX 1980), luuletaja ja tõlkija. Sündis Tallinnas Hiiumaalt pärineva kooliõpetaja tütrena, õppis 1891 - 1900 Tallinnas saksa tütarlaste koolis. Töötas 1901-02 "Teataja" talituses, kus tutvus eesti demokraatliku intelligentsi esindajatega (E. Vilde, A. Laikmaa jt.). Elas abielu tõttu 1902-05 Moskvas, Tallinna naasnuna hakkas osa võtma eesti kirjanduselust ning enne I maailmasõda muutus ta kodu Tartu maantee ääres kirjanike salongiks. Kuulus 1917-19
1) Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel, Versailles'i süsteem, rahvasteliit, konverentsid ja kokkulepped. Rahvusvahelised suhted 20-ndatel aastatel- 1879-Saksamaa ühendamine 1882- Kolmikliit (Saksa, Austria-Ungari, Itaalia) hiljem 1914 liitus Türgi ja 1915 liitus Bulgaaria. 1907-Antant (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) 1914 liitus nendega Jaapan, 1915 Itaalia, kuna Antant lubas talle maid jagada(lahkus Kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Kolmikliit: · Kandvaks jõuks oli Saksamaa, kes tahtis endale kolooniaid saada ja Inglismaast tugevam olla. · Saksa soovis oma poliitikat laiendada kogu maailmas, selleks vajas ta tugevat laevastikku. · Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril. · Saksamaa toetas Austria-Ungarit Antant: · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas. · Venamaa soovis...
E. mus: vanem rahvalaul-regilaul(7,8 saj)Esitati naiste poolt,mehed samalajal tool,ühehäälne. Uuem rahvalaul 18.saj-puudus refrain.Fonograaf-helisalvestusseade. I laulupidu-1869,tähistati orjuse kaotamise 50ndat aastat, esinesid mehed. Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas...
Väike-Maarja Gümnaasium Külli Urb 12. klass Benito Mussolini Referaat Väike-Maarja 2009 SISUKORD 1. Benito Mussolini...........................................................................lk 3 2. Ajakirjanik ja sõdur................................................................................................lk 4 3. Fasismi loomine......................................................................................................lk5 4. Benito Mussolini surm............................................................................................lk6 5. Itaalia 1920-1930....................................................................................................lk7 Benito Mussolini Mussolini sündis Dovia di Predappios, väikelinna provints Forlì Emilia Romagnas 1883 aastal. Palverändurid läks Predappio ja Forlì, et näha Mussolini sünnikodu....
Gustav Suits Gustav Suits -- (1883-1956) luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. F. Tuglase kõrval oli ta sajandi kolme esimese aastakümne eesti kirjanduse monumentaalseim tegelane. Tema elutöö on rikas ja mitmes suunas algatuslik. Ta arendas silmapaistvalt armastusluulet ja enesetunnetuslikku mõttelüürikat ning oli oma kõrgsaavutustega eeskujuks mitmetele hilisematele luuletajatele. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Oli andekas poiss ja olevat juba 4-aastaselt lugemise selgeks saanud. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu venekeelse õpetusega kroonugümnaasium. Tuntud ka Tartu Aleksandri Gümnaasiumina. Sealt sai ta tugeva humanitaarse hariduse (õpiti vene,sakse ja prantsuse keelt, kreeka keele algeid, antiikajalugu ja -kultuuri ning maailmakirjanduse tähtteoseid). Suitsule sellest aga ei piisanud, ning t...
Sissejuhatus ja kunstistiilist Van Gogh töötas kunstnikuna vaid 20 aastat ja terve selle perioodi ajal müüs ta üheainsa maali. Kuid see ei tee temast halba kunstnikku. Vastupidi, tänapäeval peetakse Vincent van Goghi väga kuulsaks, oskuslikuks ja mõjukaks kunstnikuks. Tema koheselt äratuntavaid teoseid müüakse oksjonitel miljonite eest ja tema maalidest on saanud inspiratsiooni tuhanded. Vincent van Gogh tegi oma elu jooksul 2000 kunstiteost. Kõige rohkem esinesid tema teostes maastikud, portreed ja päevalilled. Van Goghi võiks pidada ka koloristiks, kuna tema teostes on värvidel väga suur rõhk. Van Goghi põhiliseks kunstistiiliks peetakse post-impressionismi. Post-impressionism laiendas impressionismi piire, post-impressionismis esinevad eredad värvid, paks värvikiht ja isepärased pintslilöögid, kuid samas rõhutatakse geomeetrilisi vorme ja kasutatakse ebaloomulikke ja utoopilisi värve. Struktuur osade tervikuks liitmine on van Go...
Nii klassitsism kui ka romantism olid mõlemad valdavalt elukauged kunstinähtused, sest nad idealiseerisid minevikku ja võtsid oma ainestiku möödunud aegadest. Seevastu 19. sajandi keskel tegutsemist alustanud realistid huvitusid just oma kaasajast ja lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda kõike olemasolevat edasi loomutruult, ilma seda kuidagi moonutamata või ilustamata. Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks - nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Inglasel Constable'il (romantism) oli ka natuke realistlikumaid loominguid. Prantslane Camille Corot (1796-1875) jõudis välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagas...
Ta kujutab talupoegade elu, eriti mitmesuguseid pühasid ja tseremooniaid ning tema looming innustas ka naabreid ning varsti tegutsesid juba paarkümmend talupoega maalimisega. Ivan Generalic oli üks nimekamatest kunstnikest maailmas 20. sajandil Generalic’i tuntuimateks teosteks peetakse „Sarviline hobune“; „Lehmad Eiffeli torni all“. Ivan Generalic suri 1992. aastal. Maurice Utrillo Maurice Utrillo sündis 26. detsembril 1883. aastal. Ta elas ja sündis Pariisis nagu ka Rousseau. Utrillol oli juba varases eas probleeme alkoholiga. Et poega sellest eemal hoida, õpetas ema talle maalimist. Utrillo oli Pariisi kõige menukam naivist. Kõige rohkem oli ta seotud modernistliku kunstiga. Esmapilgul on tema teosed väga sarnased impressionismi ajal loodud teostega. Utrillo maalis peamiselt linnavaateid, eriti tänavaid Montmartre’i künkal. Tema maalimisviis on kuiv ,õhuvaesem ja pigem joonistuslikum
Calais' kodanikud. Juugendstiil 1. William Morris kuulus kunstnikerühmitusse ,,Prerafaeliidid". Eeskujuks võeti keskaegne ja vararenessansi kunst. 2. W. Morris pühendas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. 3. 12. saj lõpus vajati uut stiili, sest visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. 4. Sotimaa Glasgow' koolkonna arhitekt ja dekoraator Arthur MacMurdo joonistas 1883 motiivi mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvad orgaanilisest loodusest. Meenutades nõitkeid, paiduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi. 5. Eesti keelde tuli sõna juugendstiil Saksa keelse sõna Jugendstil järgi. Saksamaal sai see oma nime 1896 ilmuma hakandu ajakirja Jugend järgi. Inglismaal on selle nimi Modern Style, Prantsusmaal art nouveau. 6. Parimad näited juugendlikust arhitektuurist: Barcelona (Antonio Gaudi looming), Riia
Tallinna Tehnikaülikool Virumaa Kolledz RAH0641 Estica 1 Fomkin Artjom 106352RDKR Eesti venekultuur Referat Õpetaja: H.Vospert Kotla-Järve 2013 Y Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Eestikultuur..........................................................................................................................3 Venekultuur...........................................................................................................................4 Vene kulturi mõju Eestile....................................................................................................5 Järeldus.................................................................................................................................6 Kasutatud materja...
on tuttav ilmselt iga eestlane. Luuletaja on elanud ajal, kus ühiskond oli pidevas muutumises ning põrutavaid sündmusi toimus üksteise järel. Neid segaseid aegu suutis ta väga tabavalt ja jõuliselt väljendada oma luules. Ilma Gustav Suitsu loominguta oleks tema aegne periood eestis luules küllalt hõre. Lisaks oma loodud luuletustele, tõi ta eesti luulesse ka palju novaatorlikke luulestiile ja väljendusviise. ELULUGU Gustav Suits sündis 1883.a Tartumaal Võnnus. Kooliteed alustas ta Võnnu külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri gümnaasium. Juba gümnaasiumi ajal töötas ta Soomes koduõpetajana. 1904. Aastal astus ta Tartu Ülikooli ning aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, mille ta lõpetas aastal 1910. Järgmisel aastal abiellus ta oma ülikoolikaaslase Aino Thauvoniga. Sel ajal töötas ta Helsingis ülikooli raamatukogus ning pärast seda kuni 1917
Maalimist võimaldas talle ta vend (rahaliselt). Parimad teosed (,,Päevalilled") maalis ta oma elu viimasel 2 aastal. Tema tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20. sajandi ekspressionistid. Paul Gauguin Erinevalt van Goghist oli ta üsna egoistlik ja kõrge enesehinnanguga kunstnik. Ta oli hobikorras kunstikoguja, see tekitas huvi maalikunsti vastu. 1875. aasta kohtus ta impressionist Pssarroga. Alguses oli Gauguini maalikunst vadavalt impressionistliku kallakuga. 1883. aastal juhtus, et ta loobus oma börsimaakleritööst ja pühendus kunstile. Tema suhted abikaasaga läksid keeruliselt ja pere jõudis krahhi piirile. Naine lahkus ta juurest (hiljem küll naasis). Ta impressionistlik periood kestis 1888. aastani. Gauguin hakkas impressionisti pidama passiivseks nähtava maailma jäljenduseks. Impressionistidel puudus oma nägemus (,,Impressionistid on silmad ilma ajuta").
Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu" (Koostaja : Aime Kaarlep) Miina Härma ( 9.oktoober.1864 - 16.november.1941) Miina Härma oli helilooja,organist,koorijuht ja aktiivne muusikategelane. Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn
FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas eetilisi küsimusi. Platon ...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Gram...
....................................6 Under ja Eduard Vilde................................................................................................................7 Under ja Ants Laikmaa...............................................................................................................8 Under ja Artur Adson.................................................................................................................9 Marie Underi lapsepõlv Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Mariel oli kaks õde ja kaks venda. Evangeline, Berta, Gottried ja Christfried . Nad olid hiidlased. Tallinnasse kolisid nad alles vahetult enne Marie sündi. Marie oli pere kolmas laps. Juba väga noorelt ilmutas ta andekuse märke, õppides 4- aastaselt lugema. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval
a. I üldlaulupidu. Korralikku muusikalist haridust ei õnnestunud aga K.A. Hermannil saada, kuna kooli astudes tunnistati ta liiga vanaks ning veel üheks põhjuseks oli ilmselt soovija vähene muusikaline ettevalmistus. Juba 1875.a., olles Tartu Ülikooli esimese kursuse üliõpilane, andis ta Eesti Kirjameeste Seltsi kirjastamisel välja oma esimese noodiraamatu'' Eesti Kannel. Nelja häälega laulud segakoorile. Esimene vihik''. 1883. a. järgnes teine kogumik- '' Eesti Kannel. Vaimulikud ja ilmalikud segakoorilaulud kirikus,koolis ja kodus laulda'' ning 1884.a.''Eesti Kannel'' kolmas vihik. Kõik kolm kogumikku sisaldavad põhiliselt K.A. Hermanni enda loodud laule. 1877.a. avaldas ta oma meeskoorilaulude kogu '' Kodumaa Laulja. Vaumulikud ja ilmalikud nelja häälega laulud meestekoorile''. 1875.a. oli ilmunud '' Koori ja Kooli Kannel'' I, 1882. a. järgnes II väljaanne. Need olid mõeldud ''kõigile
ka teine külg näiteks: inimestel puuduks õigus unikaalsele identiteedile, õigus avatud tulevikkule, tekkiks psühholoogiline stress, inimelu väärtus langeks ning tekiks oht genofondile. Kuid terapeutilise kloonimine on eeldatud, et meditsiin peab leevendama inimeste kannatusi. [1] Mõned teadlased arvavad, et eugeenika on ainuõige lahend, kuidas muuta inimeste tulevik paremaks nõnda, et paljuneda võivad vaid heade geenidega inimesed. Eugeenika mõiste võeti kasutusule juba 1883. aastal inglise teadlase Francis Galtoni poolt. Eugeenika tähendab sünnilt head ja õiglast, tähistab teadust, mis peaks tegelema inimkonna paremaks muutmisega, eelistades sobivamaid inimesi vähem väärtuslike ees. Sellest tuleneb ka positiivne ja negatiivne eugeenika. Positiivse all mõeldakse eesmärki, kus vaid kiidetud tunnusjoontega inimesed paljunevad ning negatiivseks seda, kui paljunemine on keelatud. Teadlaste sõnul on heade geenidega inimest
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Deivy Jõesaar EESTI MUINSUSKAITSE AJALUGU Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Nele Rent Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 15. 18. sajand..................................................................3 19. 20. sajand..................................................................4 21. sajand........................................................................6 Lõppsõna.........................................................................7 Kasutatud allikad................................................................7 2 Muinasesemete, paikade ja ehitiste jaoks on kaitseks tehtud seadusi juba varasel ajal. Varasem neist 1...
Eelmine võistlus toimus 2011. aastal Uus-Meremaal. 6 Järvamaa Kutsehariduskeskus Järgmine võistlus toimub 2015. aastal Inglismaal Praegune karikaomanik on Uus-Meremaa (2011). Finaalmäng toimus Uus-Meremaa ja Prantsusmaa meeskonna vahel. 3. koha saavutas Wales ning 4. koha Austraalia. Six Nations Championship Toimub igal aastal alates 1883. aastast (esmalt kui Home Nations, osalejateks Inglismaa, Iirimaa, Šotimaa ja Wales). Praegused osalejad : lisaks eelmistele Prantsusmaa ja Itaalia. Eelmine võistlus toimus 2012. aasta veebruarist märtsini. 2012. aasta tulemus : 1. Wales (Grand Slam), 2. Inglismaa, 3. Iirimaa, 4. Prantsusmaa, 5. Itaalia, 6. Šotimaa Rugby Championship Alates 1996. aastast (2011. aastani kui Tri Nations), osalejad: Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika. 2012. aastast alates lisandub Argentiina.
1879 . « » « », ( . . . ), « », ( . . , . . , . . .). II, . , . . - . . 1 1881 . , . II - . , . . , . . , . . , . . , . . . , III, 1881 ., . . . , . . , . . . , , . 1880 1890 . « », . , , . . 1870--1890- . : « », « », « - ». 1885 . -, . . , « ». . 1883 . -, , . . , . . , . . . « ». . . , « ». « » (1885) , , . . . , , . : . . (18841885), . . (18891892), . . (18881889). 1895 . . . () - « ». «» . 1898 . I , . III II , III (18811894). . . , - . . . . III « » . 1883 . , . , ; ; , ; . 1880- . , « ». 1889
RICHARD WAGNER 1813-1883 Samal aastal sündisid ka Verdi ja Dargomõszki -- suured ooperireformijad. VERDI -- viis ooperi uuele tasandile; lõi nn. muusikalise draama, kus muusika ja lavaline tegevus on võrdselt tähtsad. DARGOMÕSZKI -- tõi ooperisse uue laulustiili -- deklamatsiooniline stiil. WAGNER -- sümfoniseeris ooperiorkestri -- suur osakaal; ooper tugineb peateemadele. TEGEVUS · Kõige romantilisem kõigist romantikutest · Ooperikomponist, reformaator · Suur dirigent -- ooperiorkestri dirigent -- 1. dirigent, kes seisis seljaga publiku poole, juhatas ilma partituurita · Silmapaistev muusikakriitik -- avaldas artikleid, mille tähtsus pole muutunud ka tänapäeval · Muusikakirjanik -- poeet, dramaturg, ooperilibretist · Poliitikategelane -- esines miitingutel, ühtse Saksamaa tuline pooldaja, Hitleri lemmikhelilooja ELUST Sündis 22.mail Leipzigis politseiinspektori perekonna...
Sajandikeskelasutatudbaltisalsalauluseltsidehead koorid v6imaldasidette kanda suuri vokaalsiimfoonilisi suurvonne. V6imekad dirigendid olid Liedertafel ja Koos rahvuslikuidentiteedivdljakujunemisega19. sajandiEuroopassrindiska eri- Meeslaulu Selsi (Reualer Wrein f)r Miinnergesang)juht August Kriiger (1810- nevaterahvasterahvuslikmuusika.Teatavastikuulub identifitseerumise.iuurde piiiie 1883, oboemdngija,laulu5petajaja kapellmeister,energilinekontsertidekorraldaja) end jarjekindlalt eristadam6nesr teisestkultuurist ning leida midagi oma rahvale ja J:ikeli (Jaeckeli) lauluseltsi juhataja Julius J:ikel (Jaeckel). Lauluseltside kaudu ainuomast.Eestlastenij6udsid Euroopaleanaloogilisedeneseleidmise piiiidlused 19. levis hoogsalt ka uus ilmatik, nn liedntafel'lik laul, mille juured olid salsa rahva- sajandi keskel
saarel. 10000 inimest hukkus koheselt kuumas vulkaanilise tuha pilves, nälg ja haigused aga paljukordistasid ohvrite arvu ning on räägitud ka ohvrite arvust kuni 117000. 1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Päikesevalgus oli blokeeritud ning globaalsed temperatuurid langesid umbes 3 kraadi. Enne 1815. aasta purset oli vulkaani kõrgus umbes 4300 meetrit. 9 5.7.Krakatau Ohvrite arvult teine juhtum pärineb aastast 1883, kui samuti Indoneesias paiknev Krakatau vulkaan plahvatas ning hukkunuid oli 36000- teadaolevalt tugevaima heliga plahvatus inimkonna ajaloos, mida kuuldi ka 3500 km kaugusel Austraalias. Vulkaaniline saar ise oli inimtühi, kuum tuhavihm tappis umbes 1000 inimest Sumatra saarel, ülejäänud inimohvrid põhjustas hiigellaine. Atmosfääri paiskus umbes 25 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali, plahvatuse võimsuseks on hinnatud 13000-kordne Hiroshima tuumapommi plahvatus. 5.8.Mount Pelee
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
......................................................................... 7 PILDID........................................................................................................................................8 SÜMBOLID · LÕUNA-KOREA riigilipp on valge; keskel on ülalt punane ja alt sinine yin-yangi sümbol; valge välja igas nurgas on erinev must trigramm. · Lipu mõtles välja Korea suursaadik Jaapanis Bak Yeong-hyo. Korea kuningas Gojong kuulutas 6. märtsil 1883 selle lipu Korea sümboliks. · Valge taust sümboliseerib valgust ja puhtust ning väljendab rahuarmastust. ||| Jõud. |:| Sära, :|: Kuristik, ::: Põld. · LÕUNA-KOREA VÄIKE VAPP on kasutusel läänemaailmas. Sellel on kujutatud lootost, mis on Korea rahvuslill. · LÕUNA-KOREA SUURT VAPPI kasutatakse ainult tähtsatel riiklikel dokumentidel. Ta omab ainult ajaloolist, sümboolset tähendust. Pitser millega kujutist tehakse on 18
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu. Hiljem juurde 8 lugu. Esimene rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki. 2 sissejuhatust, värsse üle 19 000. Algus- Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldus. Lõpp- Kangelase surm, vanaisa annab talle tööks põrguväravate valvamise. Skulptuurid- Tartus, Tallinnas Glehni pargis, Põltsamaal. EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS 1870- Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased hakkasid korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt ,,Kalevipoega", arutati rahvaküsimusi- sellest sai alguse EÜS. 1883- EÜS registr...
Ühiskonna mõtestamine KONSERVATISM Joseph de Maistre: · Konservatismi eestkõneleja · Väitis, et üksikisiku mõistus on mäss ühiskonna mõistuse vastu, viies inimese revolutsiooni teele · Oli veendunud, et inimesi aitab õigel teel hoida usk, mis ongi konservatiivse maailmavaate üheks nurgakiviks Edmund Bruke: · Inglise-iiri filosoof · Andis konservatismi ideede süsteemse esituse · ,,Vastukajad Prantsuse revolutsioonile" (1790) · Bruke'i jaoks oli ühiskond tervik, mis on kujunenud inimpõlvedepikkuse arengu jooksul Konservatiivse maailma põhitõed · Oli mõeldamatu saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega · Ühiskonna poliitiline ja majanduslik ülesehitus kujuneb ja areneb aegamööda ja seda tulemuslikumalt, mida vähem on revolutsioonilisi vapustusi · Konservatism ei poolda naistele...
Vahelduvvool Saamine Litsaim generaator koosneb magnetpooluste vahel pöörlevast raamist, mille otstele on kontaktrõngad, rõngaste vastu surutud harjade kaudu juhitakse vool tarbijani. Kui raam teeb ühe täispöörde, siis teevad vabad laengud ühe võnke. Standardne vahelduvpinge: pinge max (amplituud) väärtus Um= 311V pinge hetkväärtus u muutub pidevalt -311V....311V pinge keskväärtus Uk=0 pinge efektiivväärtus U= Um/(ruutjuur)2= 220V -311 kuni +311 siinuseliselt muutuv vahelduvpinge paneb hõõglambi sama heledalt põlema kui 220V alalispinge e. soojustoimed on võrdsed. Eelised *transformeeritav (trafode abil) *lihtsamad, odavamad, töökindlamad masinad *toodetakse 3 faasiliselt (energia parem jaotumine) Vahelduvpinge tekitab tarbijas vahelduvvoolu. Im- max väärtus i- hetkeväärtus I- efektiivväärtus Takistused vahelduvvoolu ahelates 1)Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks....
Peruu Vabariik miniuurimustöö TDL Autor: Säde Lee Remmel Õpetaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Tiitelleht............................................................................................................... ...............1 Sissejuhatus......................................................................................................... ...............2 Ülevaade............................................................................................................... ...............3 Ajalugu............................................................................................................... ..................3 Kliima ......................................................
SOOME ARHITEKT ELIEL SAARINENI PROJEKTIDTALLINNAS Autor: Anu Palmi Sissejuhatus Varasemast selgelt eristuvate joontega modernistlikku stiili nimetatakse saksakeelse ajakirja Jugend (e.k ’noorus’) järgi juugendiks. Uudsusiha kiuste kandusid edasi paljud historitsismile iseloomulikud jooned. Nii hinnati uusi materjale, töövõtteid, tehnoloogiat, eksootikat, rokokooga suguluses ebatavalisi vorme, Kunsti ja Käsitöö Liikumisest võeti üle arusaam läbimõeldud kujundusest ja ühes stiilis loodud keskkonnast kui väärtusest. Peamine erinevus varasemast oli ideoloogiline: julgeti avalikult senistest epohhidest erineda. Juugendarhitektuuris püüti värskendada kujundust vastavalt vajadusele kulgevate ruumidega, romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peami...
paigaldusega“ [2, p. 19]. „Töövahetus on ajavahemik, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid vahetustega tööl. Töövahetus võib alata ühel ja lõppeda teisel ööpäeval“ [2]. Seadus. Allikas: Töö- ja puhkeaja seadus. RT I 2001, 17, 78. https://www.riigiteataja.ee/akt/13126502 „Reynoldsi arv saadakse vedelikuosakesele mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal“ [2]. „Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus“ [3]. Veebisait. Allikas: Vikipeedia. Reynoldsi arv. 2013. https://et.wikipedia.org/wiki/Reynoldsi_arv „Enne laagrite arvutuse koostamist tuleb kindlaks määrata laagrite tüüp ja kinnitus. Veerelaagrid jaotuvad kahte põhikategooriasse: kuullaagrid ja rull-laagrid. Antud juhul on kuullaagrid parem valik, kuna radiaalkoormus
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava Julia Šnurova, Karina Selivanova, Aleksandra Ganyavina FLORENCE NIGHTINGALE Iseseisev töö Õppejõud: MSC Margit Lenk-Adusoo Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2015 Florence Nightingale Inglise põetaja ja õde, keda peetakse õenduse rajajaks. Ta sündis 12. mai 1820 aastal jõukas inglase-aristokraadi perekonnas Florentsia villas, Itaalias. Florence sai hiilgava mitmekülgse hariduse, ta oskas viit võõrkeelt, luges palju, õppis matemaatikat, filosoofiat ja ajalugu, samuti tegeles maakunstiga ja muusikaga. Jumala kutse Florence tunnetas oma eripärast elu ülesannet ja koguaeg mõtles sellest. Veebruaris, aastal 1837 jalutas ta aias ja kuulis jus...
liikumise demokraatliku ja konseervatiiv-klerikaalse suuna vahel. Liivil oli ka kavatsus õppida vahepeal klaverikunstnikuks. Avispeal teeb katset sellel alal edasi jõuda. Kuid Liivil tärkavad nüüd teist laadi huvid, nimelt kirjandusliku loomingu alal. Ta kirjutab 1882. a. oma esimesed luulekatsetused, millega kujuvenad välja tema tahe, tema ,,kindlad ja tulised püüdmised ükskord selle ärarõhurud ja põlatud rahva eest tööd tegema hakata". Liiv oli Avispeal 1883. a. veebruarini, millal ta haigestus rõugeisse ja seejäärel pöördus tagasi Alatskivile vanemate juurde. Seal jätkas ta õppimist Kodavere kihelkonnakoolis. 2 Liiv unistab oma ajalehe asutamisest, kuid majnduslikel põhjustel ei tule sellest midagi välja. J. Liivi töökäik ja tema teoseid Hoolimata kõigest saab Liiv hakata ,,Sakala" ajalehes toimetstööd tegema, kus ta kirjutas
Keila Kool ANTS LAIKMAA Referaat kunstiajalugu Koostaja: Kaspar Oll 11E Keila 2012 SISUKORD ELULUGU Ants Laikmaa sündis 5. mai 1866. aastal Läänemaal Vigala vallas vallakirjutaja peres. Ta sündis perre neljateistkümnenda lapsena. Isa Hans Laipman oli haritud mees õppinud Vigala köstrikoolis ja seejärel Märjamaal Haimre mõisa suurproua juures viksteenri ametis olnud. Ta töötas talupidajana ja oli ka vallakirjutaja. Ema Leenu Redlich oli samuti haritud. Oma vaimukuse ja kunstimeele päris Laikmaa emalt. Ema suri 1884. aastal, isaga ei saanud ta aga eriti hästi läbi. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta korjas kokku oma senised katsetused ja läks nendega ku...
Eesti Kaitseväe juhid I vabariigi ajal Mihkel Rebane Karl Kangur Sirli-Johanna Lump Hiljar Laansalu 11B klass Kaitseväe ajalugu Pärast Vabadussõda säilis Eesti riigikaitse struktuur laias laastus muutmatuna, seades eesmärgiks saada moodsa lääneliku väikeriigi armeeks. Aleksander Tõnisson Click to edit Master text styles Pärast Saksa vägede lahkumist 1918 ülendas Eesti Ajutine Second level Valitsus ta kindralmajoriks ja nimetas Third level Eesti sõjaväe ülemjuhatajaks. Fourth level Pärast kindral Johan Laidoneri Tallinna Fifth level jõudmist detsembris 1918 usaldati tema ...
veebr. 1883.a. Wagneri maised jäänused puhkavad tema villa "Wahnfried`i" aias Bayreuthis. On huvipakkuv teada saada, kuidas Baieri kuningas Ludwig II Wagneri surmateate vastu võttis. Wagner oli oma loomingu kaitsja ning edendajaga viimast korda vestelnud Münchenis 1882.a. oktoobris, mil ta seal viibis läbisõidul Veneetsiasse. Vaatamata kogu austusele, mida Ludwig Wagneri vastu ilmutas, oli nende isiklik läbikäimine viimastel aastatel kahanenud - 13. II 1883 sai kuningas Veneetsiast niisuguse telegrammi: "Richard Wagner est mort cet aprçs- midi trois heures. Cosima Wagner". ("Richard Wagner suri täna pärastlõunal kell kolm. Cosima Wagner"). Ministeeriumiülemale von Bürkelile langes raske ülesanne kuningale uudis edastada. Ja kui ta - hilisel öötunnil - lõppeks aeglaselt tõega lagedale tuli, hüüatas kuningas: "Kohutav, hirmus - lubage nüüd mul üksi jääda
12. klassi kunstiajaloo konspekt Impressionism Impressionismi 1. näitus oli 1874. aastal. Viimane, kaheksas näitus oli 1886.aastal. Sel ajal oli võimul Napoleon III. Impressionism sai alguse Pariisist ja ametlik kunstiinstitutsioon oli SALON (salong, kuhu pandi üles kuulsamad tööd). Saloni mitte vastuvõetud tööd pandi kunstnike poolt üles "Hüljatute salongi". *hakatakse maalima tunnetust ja aistinguid *valguse ja hetkeseisundi maalimine (kiired liigutused) *piirjooned hägused *erivärvilised värvilaigud. Eduard Manet pärit jõukast kaupmeeste perekonnast; mässaja tüüpi; hariduse sai Prantsuse Kunstiakadeemiast; hea suhtleja, organiseerija; suur tähelepanuvajadus; tuntuks sai alles elu lõpupoole (1871.aastal) Tema töid: Olympia, Eine roheluses, Keiser Maximiliani hukkamine, Rõdul, Baar Folies Bergere'sis Claude Monet pärit jõukast perekonnast; 18aastaselt läks Pariisi stuudiotesse õppima; elas kokku Cami...
K. A. Hermanni juhtis samal ajal "Vanemuise" segakoori. Härma esimesed laulud pärinevad just sellest perioodist. Miina Härma on olnud laulupidude üldjuhtVahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli saksameelne ja saksakeelne. Käis ju tollel ajal haridusega kaasas saksa keel ja eesti keele rääkimine polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. Aastal 1883 astus 19-aastane neiu Peterburi konservatooriumi saades tolle aasta oreliklassi ainsaks õpilaseks. Konservatooriumis õppides andis ta suvevaheaegadel Eestis kontserte, millele anti kiitvaid hinnanguid. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi, kuna Tartus (ja Eestis) oleks olnud väga raske leida tasuvat tööd. 1894. aastal toimus Tartus 5. üldlaulupidu, mis viis laulukoori
Halduserformide sisu Balti kubermangus, mida uut tõid: Politseikorralduse muutmine: senine politseiorg asendati riikliku politseiga Vene kohtusüsteemi kasutuselevõtmine: moodnsam,kohtuprotsess muutus avalikuks, advokatuur Talurahvaastusute reform: 1889 , seati ametisse talurahva komisjonid Linnaseadus: 1892, võrdsustas eesti kodanlust-aitas neil linna asjades kaasa lüüa Venestamise sümbolid tänini eesti pinnal: Nevski katedraal, Kuremäe klooster Eesti Üliõpilasselts : 1883, seltsi värvid sini must valge, mis said hiljem rahvusvärvideks. Venestamise tagajärjed: Eestlastele: hariduse langus Vene riigile: baltisakslaste mõju vähenemine Baltisakslastele: Venestamise tähtsus ja mõju eestis: eesti ühiskonna uuenemine jätkus, järjest rohkem eestlasi oslales rahvusliku liikumise üritustes, eesltasle majanduslik jõukus kasvad §20 1905 aasta revolutisoon 20 sajandi poliitilised rühmitused
Charles Martin Hall sündis 6. detsembril 1863 Thompsoni linnas, Ohio osariigis. Halli`d kolisid aastal 1873 Oberlini linna, mis asus samuti Ohio osariigis. Seal pandi ta õppima Oberlini Keskkooli. Seejärel jätkas Hall õpinguid Oberlini Akadeemias ning lisaks sellele ka Muusikaakadeemias. 1880. aastal pani ta ennast Oberlini Kolledzisse kirja ning lõpetas selle aastal 1885 bakalaureusekraadiga kunstis. Charles Martin Hall sündis reverend Heman Bassett Hall`i ja Sophronia H. Brooks Hall`i pojana. Lisaks oli Charles Martinil 1 vend ja 3 õde. Tänapäeval teame me Charles Martin Hall`i, kui leiutajat ja inseneri. Esimest korda puutus Hall keemiaga kokku 12 aastaselt, kui ta tegi kodus mineraalidega katseid. Katsete tegemisel kasutas ta käepäraseid kodust leitud vahendeid, kuid hiljem juba, kui ta oli Oberlini Kolledzi esmakursuslane, sai ta laenata vahendeid sealsest kooli laborist. Suure huvi keemia ja kõige sellega seonduva ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Kristjan Raud Referaat Koostaja:Neidy Saar Tartu 2009 Sisukord Sisukord...............................................................................................................2 Sissejuhatus.........................................................................................................3 Elulugu..............................................................................................................4-6 Loomingust........................................................................................................7-8 Lisad.................................................................................................................9-10 Kokkuvõte...........................................................................................................11 Kasutatud k...
tegelaskujusid kogub ja põgusate tähelepanekute põhjal oma töid kirjutab. Reisikirjadest saabki Vilde lemmikzanr, kuhu ta nii mõnigi kord põimib poolenisti väljamõeldud tegelasi ja seiklusi, nõnda külastava maa eripära paremini avades. Samas on tema kirjutised autentsed ammendamatu varasalv tollaste olude ja kommete tundmaõppijaile. Vilde kirjanduslik andekus avaldus väga vara. 17 aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse "Kurjal teel", mis avas talle võimaluse asuda 1883. a. sügisel tööle Tallinnasse ajalehe "Virulane" toimetusse. Tema ülesandeks oli kirjutada sõnumeid ja teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kui vähegi mahti oli, kirjutas ta ka algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. Ajakirjanikuna töötas Vilde kõigis tollal ilmuvates suuremates väljaannetes, olles ise ka ühe rajajaks. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema
see on liialt utilitaarne ja liialt keskenduv maistele probleemidele. Neotomismile on vastuvõetamatu nii realism kui modernism, kuid pigem pooldatakse modernismi, kuna selles on palju sümbolismi, irratsionaalseid vorme. See aga võimaldab nautida ilu. Üldistades neid erinevaid lähenemisi esteetika ajaloos, võime järeldada, et esteetika teooria on subjektiivne ning ideaalse orientatsiooniga. Esteetikale kui teadusele andis 1883 aastal nimetuse esteetika Baumgarten A.G. ja määratles seda kui teadust. Sellest ajaperioodist alates kujuneb euroopa kultuuris teatud traditsioon mõista esteetilist kui täiuslikku. Kõik püüdlused leida keskset esteetika kategooriat ei ole tänini leidnud lahendust kuna nad ei ole piisavalt universaalsed. Mis siis on see ,,esteetiline"? Miks see peaks olema universaalne kategooria? Esteetiline laias tähenduses on täiuslik. Täiuslik on omane sellisele objektile, milles on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
