VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõzski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Pjotr Tsaikovski Kokkuvõte VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 rajati Peterburi Konservatoorium 1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline "Ivan Sussanin" (1836) - Muinasjutuline "Ruslan ja Ludmilla" (1842) 1836...
- eeskuju võeti neegriskulptuuridest, kuid eelkõige Cezanne loomingust - peamiselt maaliti maju, puid ja natüürmarte Pablo Picasso ( 1881 1973 ) - Hispaaniast pärinev Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult suurepärane joonistaja ja maalija - harrastas maali, graafika, skulptuuri, tarbekunsti, raamatukujundust ja teatri dekoreerimist - looming jaguneb ,,siniseks", ,,roosaks" ; Cezanne ja kubismi perioodiks Georges Praque ( 1882 1963 ) - 1911a. Hakkas ta oma maalidele lisama kirjatähti - hiljem kleepis maalidele riidetükke, ajaleheväljalõikeid, tapeeti jm. - tulemuseks olid kollaazid -liimitud pildid Juan Gris ( 1887 1927 ) - tema loomingut nim. ,,sünteetiliseks kubismiks" - ta kombineeris pildile enne värvid ja vormid, siis viis sisse motiivid ( tavaliselt natüürmordid ) Fernand Leger ( 1881 1955 ) - maalis geomeetrilistest kujunditest masinaid
Tsirguliina Keskkool Referaat Lydia Koidula 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 2. Sisu............................................................................................................lk 4 2.1 Elulugu......................................................................................................lk 5 2.2 Looming....................................................................................................lk 6 3. Kokkuvõte.................................................................................................lk 7 4. Lisad..........................................................................................................lk 8 1. SISSEJUHATUS Mina valisin referaadi teemaks Eesti kirjaniku Lydia Koidula. Otsustasin tema kasuks, sest olen lugenud...
Esimese maailmasõja kordamine arvestuseks 1. Sõjalised liidud I maailmasõja eel ja sõjas. Atand: 1904. (Üksmeel) Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa (1907) Kolmikliit: 1882. Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Nelikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi. 2. I maailmasõja puhkemise põhjused ja ajend? Võitlus turgude, toorainete, kapitali ja ekspordi võimaluste pärast. Mõjupiirkondade ja asumite pärast. Puudus rahvusvaheline organisatsioon. Sõjatööstuse ja sõjaliste ringkondade suur mõju. Sõda romantiseeriti, ei nähtud ohtu. Ajend: 28. juuni.1914-atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile, Serbia terroristide poolt. 3
Evolutsioon Georges Cuvier (1769-1832): · Paleontoloogia rajaja · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organimidest · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud · Jäi seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud · Arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest Jean Baptiste Lamarck (1744-1829): · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele · Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt · Algelistest olestest arenesid järkjärgult täiuslikumad organismid · Liigisisene muutumine tekib keskkonnatingimuste muutumisel Liigid pürgivad täiuslikkuse poole · Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele · Arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja ka...
Lydia Emilie Florentine Jannsen (24.12.1843-11.08.1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjaniku nimega Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hüüdnimeks oli Lolla. Lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja , mille juurde kuulusid saun, saudad, aidad. Vändrast kaasa võetud sügavad mälestused lapsepõlvekodust, sealsest illust ja seal kuuldud rahvajutud ja laulud olid talle hiljem inspiratsiooniks tema luuletustele . ,,meil aiaäärne tänavas" Meil aiaäärne tänavas, ku armas oli see, kus kastehehinas põlvini me lapsed jooksime. Jannsenite perekond: Isa- Johann Voldemar Jannsen ( algul oli nimi Jaan Jenden aga muutis nime ära ) Kasvas üles Vändras, käis kihelkonnakoolis, tundus huvi muusika vastu, hiljem sai kihelkonnakoolis muusika õpetajaks, hümni sõnade autor. Tema esimene proosapala ,,kivirist" tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. ,,kivirist" J.V.Jannsen olli ka Eesti postimehe väljaandja 1861 ja esimese ül...
Täida abimaterjale kasutades tabelid. Ristiga lahtrid jäävad täitmata. RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA OLULISEMAD SÜNDMUSED JA VÄLJAANDED ÜRITUS AEG, KOHT JUHID, VÄLJAANNE, SEISUKOHAD TÄHTSUS RÄ's ELLUVIIJAD VÄLJUND LAULUPIDU 18.-20. Juuni Johann Voldemar Eesti hümni esimene Andis tõuke uute kooride 1869, Tartus Jannsen ja esitamine, esimene tekkimisele ja algupärasele Aleksander üldlaulupiu üldse heliloomingule. Suurendas Kunileid, eestlaste ühtekuulu...
20.sajandi muusika: * stiilide rohkus. * esimesel poolel: hilisromantism, impressionism, neoklassitsism, ekspressionism HILISROMANTISM romantismi järellainetus, mis kandus 20.sajandisse kõige enam kõlapinda leidis Saksamaal ja Austrias Hilisromantikutele oli eeskujuks Wagner oma ooperireformi, orkestrikäsitluse, suurte koosseisudega suur tähtsus vaskpillidel harmoonia on sageli ebapüsiv Gustav Mahler (1860-1911) tegemist on tšehhi-austria helilooja, sündis Böömimaal läks õppima Viini dirigendina karjääri tipp oli Muusikadirektor Viini õukonnaooperis Looming sümfooniad orkestrisaatega laulutsüklid: „Rändselli laulud“; „Laulud poisi võlusarvest“; „Laulud surnud lastest“ teosed enamasti programmilised esmatähtsad eetilised ja filosoofilised probleemid Sümfooniad osad arv varieerub kahest kuueni kokku 9 sümfooniat tipuks loetakse 8.sümfoo...
keevitatavate detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning slaki eemaldamisel. Keevitusmask kaitseb keevitaja nägu sulametallipritsmete ja ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: · käsikaarkeevitus
välja blokkide liikmesriigid ja nende ühised huvid. – 1907 Antant – Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa. Selle eesmärgid: Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu, tagasi Saksamaalt saada Elsass-Lotring piirkonda ja huvide konflikti tõttu Aafrikas. Venemaa ei soovinud Saksamaa tugevnemist, soovis Türgilt Konstantinoopolit. Inglismaa ei soovinud saksamaa tugevnemist ja Jaapan soovis Saksamaa koloniaal-valdus Aasias. (kõik Saksamaa vastu). 1882 Kolmikliit – Austria-Ungari, Saksamaa, esialgu ka Itaalia. (Sõda algab 1914, viimati oli sada aastat varem viimane suurem sõda: Napoleoni sõda) Selle eesmärgid: Saksamaa vajas juurde kolooniaid, purustada Prantsusmaa. Austria-Ungari soovis tugevdada oma postsioone Balkanil. Itaalia soovis kaitset võimaliku Prantsusmaa rünnaku eest. Türgi lootis kaitset Venemaa ja Itaalia surve vastu.
VENE ROMANTIKUD SISUKORD Vene romantikud Võimas rühm: Mihhail Glinka - Modest Mussorgski Aleksandr - Aleksandr Borodin Dargomõžski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Kokkuvõte Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 – rajati Peterburi Konservatoorium 1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline “Ivan Sussanin” (1836) - Mui...
Püünsi Kool ARV π (PII) Uurimustöö Koostaja: Kirsika Sild 6. klass Juhendaja: Monika Heinmaa Püünsi 2014 Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 3 Mis on π . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4 Pii ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 4-5 Huvitavaid fakte π kohta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 5 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 7 Pildid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...
Madis Raudsepp ELEKTRIKEEVITUS Referaat Olustvere 2010 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kiellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus
Eesti kunsti sünd Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudu kodumaal rakendus: tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, ...
Erilist huvi äratab tema hilisem looming, kus jäävad tahaplaanile virtuoossed efektid ja esile tõuseb muusikaline idee ning filosoofilised tagamaad ("Franziskus- legendid? 1863, "Rännuaastad? III osa 1877, "Leinagondel? 1882 jt.). Selliste teoste harmoonias, koloriidis ja kõikuvas tonaalsuses leidub juba uue stiili - impressionismi eelaimdusi. · 13 sümfoonilist poeemi (esimesed Väikevormid muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat · 58 masurkat o ungari rapsoodia nr. 4 d-moll o masurka D-duur
Karl Robert Jakobson 1841- 1882 C. R. Jakobson on üks haaravamaid kujusid rahvusliku liikumise lühikeses ajaloos. Sihi- ja tahtekindlus olid tema kõige tugevad omadused, mis viisid ka sihile. Selle võitleva isikuga on lahutamatult seotud Eesti ühiskonna rahvuslik ärkamine. Ja kõige olulisem, mis Jakobson selleks tegi, oli see, et ta õhutas ning kasvatas võitlustahet Eesti rahvas. Ta oli kinnine inimene, kes ei lasknud isegi sõpru ligi oma hingeelule. Samuti ei tahtnud ta
tema tööd ka suuresti sarnanevad. Tööd iseloomustavad loodusvormide allutamine geomeetrilisele vormile. Maalidest võiks nimetada järgmisi: "Kitarrimängija", "Tütarlaps mandoliiniga", "Willhelm Uhde portree", "Akordionist" Sünteetilise (kubismi) kunsti periood (19121919), sellele perioodile on iseloomulikud kollaaz ja paberi lõikus. Mainimisväärseteks töödeks on: "Kitarr ja viiul", "Muusikariistad", "Itaalia tüdruk", "Naine tugitoolis", "Arlekiin viiuliga". Georges Braque ( 1882 - 1963 ) oli prantsuse kunstnik, kubismi esindaja.Georges Braque kasvas üles Pariisi lähedal Le Harves. Mõnda aega töötas maalrina, õhtuti õppis École des Beaux-Arts kunstikoolis (18971899). Aastatel 19021904 õppis Pariisis Academie Humbert'is. Georges Braque teenis Esimese maailmasõjas Prantsuse sõjaväes ja sai raskelt haavata. Ta kasutas maalis esimesena kirjatähti, imiteeris puu ja marmori faktuuri ning leiutas kollaazitehnika.
OOPER JA OPERETT OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike - kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Tänu renessansile sündis ka ooper. Ooper sai alguse Itaaliast, kus renessanss algas kõige varem ning paistis kõige eredamalt silma. Tingituna oma geograafilisest asendist ja et Itaalia oli kunagise Rooma riigi pärija, sai just Itaalia uue ajastu esmakuulutajaks. Huvi järel, mida tunti antiikultuuri ja antiikarhitektuuri vastu, tärkas huvi ka antiikteatri vastu. Itaalia ooperis kujunes välja kaks suunda. Esiteks tõsine ooper - opera seria , mille tegelasteks olid antiiksed jumalad ja kangelased, kes tegutsesid kõrge traagikaga õhkkonnas. Teiseks suunaks oli koomiline rahvaooper opera buffa, kus komöödiast pä...
naistearsti eriala omanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Talle pakuti tööd Kroonlinnas ja koos suunduti sinna. ▪ Kroonlinnas sündisid Lydial esimesed lapsed. Olenemata kiirest elutempost kirjutas Koidula artikleid veel ja veel. ▪ 1880 aastal kirjutas Lydia Koidula oma viimase näidendi "Kosjaviinad" Koidula viimased aastad ▪ Kuhjub aina rohkem kurbi sündmusi. ▪ Isa Jannsen jäi 1880 töövõimetuks, mis oli tol ajal häbiväärne. ▪ 1882 haigestus Koidula vähktõppe, millesse suri ka 2 aastat hiljem tema õde. Koidula sai vähktõvest jagu. ▪ Uueks löögiks tema tervisele oli emakssaamine 1884 kui sündis ja suri tema poeg Max. ▪ Sellel järgnes õnnetus, kui Koidula keldriluugist läbi kukkus ja palgist kinni haarates rebenes tema operatsioonist jäänud värske haav. Koidula viimased aastad ▪ 1885 viibis Koidula ravil Saaremaal.Nad elasid koos lastega haigla lähedal.
Igor Stravinski ja George Gershwini elulood ja looming Igor Stravinski elulugu (1882-1971) S oli üks väheseid, kes omas 3 kodakondsust: USA, vene, prantsuse. Siiski loetakse teda USA heliloojaks, kuna viljakam osa loomingust valmis USA perioodil. Sündis Peterburi lähistel. Muusikalise andekuse päris isalt, kes oli nimekas bass Peterburi Maria teatris. Hariduse omandas eraviisiliselt. Ema soovitusel lõpetas Peterburi Konservatooriumis õigusteaduskonna. 1906 abiellus oma nõo Jekaterinaga. Neil sündis 3 last. Muusikaõpinguid juhendas peamiseks N.Rimski-Korsakov. Heliloojana ilmus tema nimi ajalehtedesse 1905. Läbimurde aastaks 1910. Järgnevad 3 aastat olid aga eriti head. 1909 viibis S koos perega Prantsusmaal ja oli sage külaline teatrites. Mõistmata Vene revolutsiooni olemust ja sellele järgnenud sündmusi, otsustas ta kodumaale enam mitte naasta. Ta asus elama Šveitsi (1914-20). Ta leidis endale palju uusi ja huvitavaid sõpru: Jean Coc...
Väätsa Põhikool REFERAAT Georg Ots Väätsa 2015 Pere ja noorusrus Georg Ots sündis 1920a. 21 märtsil Petrogandis. Georg Otsi isa oli Karl Ots ema Lydia Ots. Peres kasvas ka Otsa õde Marget Ots. Georg Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938a. Georg Ots nooruspõlves Georg Ots Teises Maailmasõjas Ots õppis Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega Eesti merejõududes. Ots omandas insenerihariduse 1941a. aastal. Sõjasuvel, 18. augustil 1941 mobiliseeriti Ots ja viidi evakuatsiooni Tallinnast Leningradi Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Lauljakarjäär Aastal 1944alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis 1946a lõpetas, ...
Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922.Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa 25. august 1882 Tartu) Ta oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 18171818, Tallinna kreiskoolis 18191820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 18181819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 18261833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1833. aastal lõpetas ta keiserliku Tartu ülikooli,
kirjandusteadlased Rudolf Põldmäe ja Aino Undla (Põldmäe). F. R. Kreutzwald sündis 14. detsember 1803. Tema pere vabastati pärisorjusest 26. aprill 1815. Kui Kreutzwald oli 30. Aastane abiellus ta Marie Elisabeth Sodleriga . Nende abielust sündis kaks tütart: Anette Adelheid (11. juuni 1834. -29. veebruar 1895.) ja Marie Ottilie (28. september 1836.- 17. oktoober 1851.) ning poeg Friedrich Alexis (23. september 1845.- 17. oktoober 1851.) Kreutzwald suri 13. august 1882. Ja ta maeti Tartu Jaani kalmistule. F. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi kogupindala on 5066 m² kuhu kuulub elumaja, hoovmaja, ait, tall, etnograafiline muinasjututuba, saun, kelder, lillerikas aed, ja lehtla. Kreutzwaldi sõna ja mõttemaailma elavana hoidmisel aitavad kaasa muinasjututunnid, luuleõhtud, raamatut tutvustused. Ka on võimalik külastajatel istuda ja lugeda mõnda Kreutzwaldi teost. (1. Aimi Hollo 2002.) (LISA 1 Foto 1)
Narbonne'i lähedal. Henri murdis 13-aastaselt vasaku jala ja 15-aastaselt parema jala. Kuna ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuudulikuse all, siis tema jalgade kasv jäi seisma. Tema ülakeha oli normaalses suuruses, kuid jalad palju lühemad kui täisealisele mehele omased. Tema pikkuseks oli 150 cm. Kuna tal oli see puue siis alguses pidi at palju aea vooids olema ja hiljem sai kõndida kepi abiga. Tema kunstiande avastas Henri onu juba päris varakult. Henri lahkus vanemate lossist 1882 ja läks Pariisi. Pariisis õppis ta tuntud isikute nagu Joseph Florentin Leon Bonnat ja Fernand Cormoni käe all joonistamist. Ta käis samuti ka mitmetel tuntud näitustel nagu näiteks Edgar Degas. Toulouse- Lautrec elas täielikult oma kunstile, temast sai postimpressionistlik maalikunstnik, litograafiakunstnik ja juugendstiilis raamatuillustraator. Henri de Toulouse-Lautrec jäädvustas oma teostes 19.sajandi lõpu boheemlaste elu Pariisis. Ta elas Montmartel ja teda kutsuti seetõttu
Ajaloo konspekt (14.03.2008) rahvuslik liikumine ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulel...
Suurbritannia (lk 22-25) Sisepoliitika: · Riigikorralt parlamentaarne monarhia. · 20.sajandi algul lõppes nn. viktoriaanlik ajastu (1837-1901 valitsenud kuninganna Victoria järgi)- Suurbritannia hiilgeperiood, kui britid olid sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim suurriik ja suurim koloniaalimpeerium. Ühiskonnas puritanism, terav sotsiaalne kihistumine ja vahede tegemine erinevate sotsiaalsete gruppide vahel: ülemkiht - aadlikud, kodanlus ja alamkiht - töölised, teenijad, talupojad. · 20.sajandi alguseni kehtis kaheparteiline süsteem- võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei (toorid) ja reformimeelne Liberaalne Partei (viigid). · 1906.a. tekkis uus partei Tööerakond (Leiboristlik Partei)- põhimõtetelt sotsiaaldemokraatlik partei, mis esialgu küll võimule ei pääse, ent hakkab ära tõmbama seni liberaalidele läinud hääli. · Sisepoliitikas suurim...
arvas ja teadis. 11. Leia luulekogu autori kohta elu- ja loominguloolisi andmeid. Luulekogu autor, Juhan Liiv, sündis Alatskivil, Peipsi ääres, kehvas ja lasterohkes taluperes aastal 1864 seitsmenda lapsena. Ka tema vanem vend, Jakob Liiv, oli luuletaja. Nooruse aegadel mäletatti teda kui kehva tervisega üksildusse kalduvat poissi. Ise on ta meenutanud oma elu õnnelikumaid aegu, kui ta oli suviti karjapoiss. Talviti õppis Naelavere külakoolis1884. aastani. 1882. aastal kutsus ta vend ennast asendama Triigi-Avispea koolis õpetajana Väike-Maarjas. Tänu Jakobi ja ta sõprade kirjanduslikkele huvidele üppis Juhan neilt päris palju. Kui ta varem oli harjutanud viiuli- ja klaveri mängu, siis nüüd hakkas teda huvitama luule. Paljud Juhan Liivi luuletused on suunatud Liis Goldingule, kellega oli tal pikaajaline kiindumussuhe. Kirjandusse sai Liiv ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Juhan
Referaat Richard Strauss Kerlin Miklas Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K Tallinn 2008 Sisukord 1. Elulugu 2. Teosed 3. Ooper ,,Salome" 1.Elulugu Richard Strauss ( 11.06.1864 - 8.09.1949 ) oli saksa heliloja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt ...
Knut Hamsun (1859-1952) kodaniku nimega Knud Pedersen. Oma esimese teose talupoja elust avaldas ta 19 aastaselt. Hiljem sai ta Norra ajalehe korrespondendiks. Hamsun põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1890 ,,Nälg"- süveneb üksildase puudust kannatava inimese tundmustesse ja tajudesse. 1892 ,,Müsteerium", 1894 ,,Paan", 1898 ,,Victoria" need on lüürilis-romantilised romaanid. 1920 ,,Kuningriigi väravail", ,,Elumäng", ,,Õhtupuna" need on näidenditriloogiad. 1917 ,,Maa õnnistus", sellega pälvis Nobeli kirjandus preemia. 1949 ,,Rohtunud radadel" tema autobiograafia. Hendrik Ibsen (1828-1906) -19.saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperiood ja see oli rahvus romantistlik. ,,Catilina" 1849, ,,Jaaniöö" 1853. Terav ühiskonna ja individualismi kriitika 1865 ,,Brand", see toob tunnustuse ja teeb ta kuulsaks kui näitekirjaniku. Tema tipp teos on ,,Peer Gynt"1867. Hiljem ilm...
Realism 19.saj 1. poolel sai Prantsusmaal alguse uus kunstistiil, mida nimetatakse realismiks. Kunstilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust. Realism seadis oma eesmärgiks tõsielu kujutamise. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Realistidele oli iseloomulik huvi töö ja argielu vastu, pöörati tähelepanu halvale ja koguni vulgaarsusele inimese elus. Kunstnik pidi kujutama seda, mida ta näeb ja nii, nagu näeb, ilma ilustamata ning idealiseerimata. Seega: realistlik maalikunstnik maalis maastikumaali, olustikumaali, portreed ja natüürmorti. Uued jooned saavad kõigepealt alguse maastikumaalis, esimesi maastikumaalijaid kutsutakse Barbisoni koolkonnaks. Jean Francois Millet (1814 1875) Talupoegade maalija. Kujutas talupoegi rasket tööd tegemast. 1. Viljapeade korj...
Piruetid Hinnatakse kiirust, esteetilisust, tasakaalu ja tsentreenitust. Need omadused peavad säilima erinevais asendeis: seistes, isteasendis, painutusega piruetis ja pääsukeseasendis ehks rõhtseisus. On olemas 3 tõõpi piruette: vintpiruett, lendav piruett ja piruettide kombinatsioon. Hüpped Neid on 6, enamasti esitatakse kahe- või kolmekordsetena, ning need kuuluvad lahutamatult iluuisutamise juurde. Neist on axel kõige raskem. Axel: Selle lõi Norra uisutaja Axel Paulsen 1882. Taoline hüpe nõuab erakordset täpsust, seda võib sooritada ühe-, kahe- või kolmekordselt. Iluuisutaja alustab hüpet näoga ettepoole Salchow: Selle lõi 1909. a kümnekordne maailmameister Ulrich Salchow. Tegemist on komplekshõppega, mis nõuab nii täpsust kui head tasakaalu, ning seda võib sooritada nii ühe- , kahe- kui kolmekordse hõppena. Uisutaja võtab hoogu selg ees. Flip: Tegemist on salchow'iga , mis sooritatakse sakitõukelt. Äratõuke hetkel on
14,300 Unzen, Japan 1792 Volcano collapse, tsunami 9,350 Laki, Iceland 1783 Starvation 5,110 Kelut, Indonesia 1919 Mudflows 4,011 Galunggung, Indonesia 1882 Mudflows 3,500 Vesuvius, Italy 1631 Mudflows, lava flows 3,360 Vesuvius, Italy 79 Ash flows and falls 2,957 Papandayan, Indonesia 1772 Ash flows 2,942 Lamington, Papua N.G. 1951 Ash flows
Eestlastega tihedad sidemed, karm loodus, iseloom raskemeelne, rahvalauludes domneerib minor kurvameelsus. Loodusel suur koht. Ärkamisaeg ühel ajal 19. sajandil. 1835. Kalevala sünd(Elias Lönnrot). Kalevala väga palju mõjutanud soome muusikat. Soome rahvalaul lõpeb ühehäälselt. Soomes pole kunagi olnud pärisorjust. See mõjutab rahva suhtumist ja kokkuhoidu. Soome rahvuskultuur areneb varem. Üldlaulupidu oli eestis varem kui soomes. 1852 esimene soome ooper. 1882 sünnib helsingis kõrgem muusikaõppeasutus. 1809. eesti ja soome venemaa alla. Soomes oli aga autonoomia. Tähtsaim linn Helsingi. Seal asutati muusikaselts, kelle juhik sai Fredrik Faatsius(1809-1891). Robert Kajanus filharmoonia seltsi asutaja. Filharmoonia kontserte korraldav organisatsioon. Saamid. Joigumine. Oskari Merikanto helsingi ooperiteatri dirigent, kirjutanud on 3 ooperit. Esimene soomekeelne ooper''põhjala tütar''. Romantilise suuna esindaja
(Kool) Referaat Romaani põhjal ,,Jumalaema kirik Pariisis" V. Hugo Koostaja: Tallinn 2010 Victor Hugo Victor Marie Hugo sündis 26. veebruaril 1802. aastal Besançonis. Kuna tema isa teenis kindralina Napoleoni armee, reisis Hugo juba lapsena palju. Vanemad läksid peagi lahku ja alates 1812 aastast elas Hugo ema juures Pariisis. Pärast lühiajalisis õpinguid Pariisi Polütehnilises koolis alustas Hugo kirjutamisega. Kui ema 1821. aastal suri, loobus ta isa toetusest. 20-aastasena hakkas ta saama Louis XVIII-lt luuletajapalka, mis võimaldas tal abielluda samal aastal Adéle Foucher´iga. Abielust sündinud neljast lapsest kahest tütrest ja kahest pojast surid kolm veel kirjaniku eluajal, ellujäänud tütar jäi vaimuhaigeks. Hugo esimene proosapala "Islandi Han" ilmus 1823. aastal, kolm aastat hiljem...
on õuepoolne vundament kõrge, võimaldades pääsu keldritesse hoovile avanevate uste kaudu. Põhiplaan on ristkülikuline; algne ruumijaotus oli arvatavasti sümmeetriline: keskel mantelkorsten (pole säilinud), kahel pool eluruumid. 1860. a. paiku tehtud ümberehitusel pikendati hoonet põhja suunas umbes 4,5 m. Hilisemate rekonstrueerimistega on muudetud siseruumide jaotust; pööningule (hoone lõuna ja põhjaotsal) lisati väikesed korterid. 1882 uksed avas linna esimene avalik raamatukogu, esimest korda mängiti linnas eestikeelset näitemängu (võõrastemaja "Balti Hoov" saalis Pikk tn. 7 Juhan Kunderi "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus") 1886 hakkas tegutsema seltsi "Ööpik" näitetrupp (esiktükiks naljamäng "Teie käsu peale, herra leitenant") . 1910 aadressil Pikk tn. 16 avati linna esimene kino ("Illusioon") tööle hakkas Rakvere tärklisevabrik . Vihula mõis (saksa k
raha eest 1888 Põltsamaal venekeelsena). 3) ajakirjandus kultuurile oli venestamine rängaks hoobiks. Enamik seltse jätkas tegevust, kuid senine aatelisus asendus kergete meelelahutustega. Lauluja mänguseltsidesse ilmusid sisulagedad näidendid nt ,,Türgi hobuse muna eht 15rublane kõrvits ehk rumalus teeb kahju" vms. Ka Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus jäi soiku, kuni see 1893.a valitsuse korraldusel lõpetati. 4) Jakob Kõrv venestuse eestvedaja( asustas 1882 a Tallinnas ajalehe ,,Valgus". Ta sundis ka pealekaebustega riigist lahkuma populaarse ajalehe ,,Virulane" toimetaja Jaak Järve, kelle leht oli jäänud rahvuslikele huvidele truuks. Ado Grenzstein hakkas 1880 a toetama venestust, varem osales rahvuslikus liikumises. Pidas tähtsaks eesti rahva lähenemist Venemaale. Ajalehes ,,Olevik" üritas selgeks teha ainelist ja kultuurilist kasu, mis ootavat ees eestlasi venestudes. Ärkamisaega luges
lõuendile. Selle teose puhul meeldib mulle see, kuidas pildil olevat meest on kujutatud: kiilaspäine härra, kellel on on paksud vuntsid ja suus piip, seljas paistab olevat pruun triiksärk valgete käiste ja pruuni lipsuga. Tema silmist näen mina elukogenud meest, kelle pea on tarkust täis. Värvidest on pildil ainult kasutatud pruuni, valget ja halli. Taaskord maal, mille võiks samuti seinale panna! Viimane teos, mille valisin, oli `'Professor Ivanovi portree'' (I. Repin), maalitud aastal 1882 õlivärvidega lõuendile. Selle pildi puhul sain koheselt aru, et tegu on mehega, kes on mõtlik. Pildil istub professor Ivanov toolis, silmad kinni ning rusikas toetuseks nina all. Ma tunnetan maali vaadates mõttelisust ning tundelisust. Maalil on kasutatud madalaprofiililisi värve: must, valge, hall ning tuhm ja kollakas beez. Maal, mille paneksin väga hea meelega enda seinale. Mikkeli muuseum Esimese teosena Mikkeli muuseumis (kõik teosed, peale neljanda, on Eduard Wiiraldi
Jannsen, Hurt, Jakobson, Ajutine Maanõukogu(Maapäev), Johan Laidoner, enamlased(kommunistid), Jaan Anvelt, K. Päts, J. Vilms, K. Konik, Jaan Tõnisson, 1857 ,,Perno Postimees" asutamine (Jannsen) 1865 Vanemuise asutamine (Jannsen) 1869 juunikuus 1. laulupidu (Jannsen) 1878 ,,Sakala" (Jakobson) 1888 ,,Postimehe" kampaania folkloori kogumiseks ~1400 KIRJA (Hurt) 30. märts 1917 autonoomia 15. november 1918 - Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 23. veebruar 1918 iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus ,,Endla" teatri rõdult Hugo Kuusnevi poolt 24. veebruar 1918 Vabariigi väljakuulutamine, hakkas tööle Ajutine Valitsus 11. november 1918 Kaitseväe moodustamine, Ajutine Valitsus taasalustab oma tööd, I MS lõpp 28. november 1918 Narva ründamine, vabadussõja algus 31. jaanuar 1919 Paju lahing (Kuperjanovi surm + võit) 23. juuni 1919 Võnnu lah...
lastele Keskhariduskoolid 1860.-1880.aastail Esimesena asutati selle määruse alusel 1880.aasta novembris Tartu Reaalkool Tallinna Peetri Reaalkool alustas tegevust 1881.aasta augustis. Esialgu oli kaks klassi, edaspidi klasside arv järk-järgult suurenes 1881.aastal asutasid Georg Waimann Rakveres ja Arnold Knüpffer Paides poeglaste progümnaasiumikursusega II järgu erakooli Püsivamaks kujunes Valgas 1882.aastani tegevust alustanud 4- klassiline progümnaasiumikursusega II järgu poeglastekool 1884. aastal avati kommertskallakuga paralleelklassi.1886.aastast alates oli kool 6-klassiline Tartus tegutsesid aastail 1859-1892 Marie Muyscheli I järgu tütarlastekool Põllumajandus-ja kodumajanduskoolid 1870.aastate algul üritasid Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts ning Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet asutada nn piimatalituskooli
Heinrich Rudolf Hertz (22. veebruar 1857 - 1. jaanuar 1894) oli saksa füüsik, kes selgitas ja laiendas elektromagnetiline teooria valguses, mis oli ajama poolt Maxwell. He was the first to satisfactorily demonstrate the existence of by building an apparatus to produce and detect or waves. Ta oli esimene rahuldavalt näidata olemasolu elektromagnetiliste lainete poolt hoone seadmed toota ja avastada VHF või UHF raadio lained. Lapsepõlv Hertz sündis Hamburg, Saksamaa, jõuka ja kultiveeritud Hansa peres. His father, Gustav Ferdinand Hertz, was a barrister and later a senator. Tema isa, Gustav Ferdinand Hertz oli vandeadvokaat ja hiljem senaator. His mother was the former Anna Elisabeth Pfefferkorn. Tema ema oli endine Anna Elisabeth Pfefferkorn. He had three younger brothers and one younger sister. Ta oli kolm nooremat venda ja üks noorem õde. Kuigi ta õppis Hamburg gümnaasiumis, näitas sobivuse teadused samuti keelte õppe araabia ja san...
artiklitega luteri vaimulikkonna vastu, kuhu kuulus ka Hurt ise. Samas tekkisid Hurdal probleemid ka sakslastest ametikaaslastega. Seejärel süvenesid pinged Jannseni ja Jakobsoni vahel, Jakobson süüdistas Jannsenit vanameelsuses. Jakobson asus oma pooldajatega üle võtma Hurda poolt juhitud seltse. 1881 aastal valiti Jakobson Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks, seepeale astusid sealt välja Hurda pooldajad, enamuses haritumad liikmed. 1882 aastal haigestus Jakobson kopsu-põletikku mille järel ta suri. Edaspidi tülitsesid omavahel Aleksandri kooli pea-komitees Köleri ja Hurda pooldajad. Tülid lõppesid Köleri poolehoidjate võiduga, uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Sellises olukorras läks rahvuslik liikumine vastu äsjaalanud venestusajale. Rahvusliku liikumise tähtsus... Rahvusliku liikumise tähtsus seisnes Eesti uues ning paremas tulevikus. Rahvuslik
ajaloo käsitluses, lähtus Jakobsoni isamaakõnedest. Nimi Johann Jakob Hurt Carl Robert Voldemar Jakobson Jannsen Eluaastad/päritolu Eluaastad: 1819- Eluaastad: 1839- Eluaastad: 1841- 1890. 1907. Pärit Põlva 1882. Pärit Tartust, Pärit Vändrast. lähedalt kuid lapsepõlve Himmastest. veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine
VARAKESKAJA KULTUUR, RELIGIOON JA ÜHISKOND Rooma riigis oli teaduskeeleks kreeka keel ja ka suurem osa kultuurist oli kreekakeelne või vähemalt sellest tugevasti mõjutatud. Keskaja teaduskeeleks Euroopas sai ladina keel, kuid mahajäämus Vahemere idaosa regioonist oli silmatorkav. Bütsants püsis sajandeid kultuuriliselt arenenuma riigina, selle pealinn Konstantinoopol oli maailma suurim ja tsiviliseerituim linn. Isegi muslimid, kes Araabias oma kalifaadi asutasid, olid rohkem arenenud. Kreeka filosoofiat ning hellenistlikku pärandit kasutades rajasid islamistlikud valitsejad ühiskonna, mis edestas teaduses ja kultuuris Euroopat pika puuga. Ehkl siis keskaja Euroopa oli vaimses mõttes mahajäänud barbaarne piirkond kuni 12. sajandini. Alles siis hakati rajama ülikoole ning algas euroopa tsivilisatsiooni võidukäik. Varakeskaja Euroopa (umbes 500-1000) teadus ja kultuur oli religioosne, kloostrite ja kirikute keskne. Kirjaoskus vähenes, ...
Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet. Omas näidistalu kurgjas. Kirjutas ajalehte "Sakala". Oli sakslaste poolt vihatud, kuna mattis oma pereliikmed enda maale. 7. Aleksander kolmas oli esimene vene valitseja (1881). Jättis balti aadli privileegid kinnitamatta. 8. Sergei Sahhovskoi oli kindralkuberner ja vürst. 9. Jakob Kõrv oli venestuse eestvedaja. 1882. aastal alustas ajalehte "Valgus". 10. Ado Grenztein oli ka venestuse pooldaja ning alustas ajalehte "Olevik". 11. Karl August Hermann kirjutas ajalehte "Postimees" (1891). Oli poliitik ning tema teeneks Eestile oli kultuurilise edenemise õhutamine. 12. Villem Reiman oli Kolga-Jaani kirikiõpetaja. Edendas üle kogu maa karskus liikumist ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. 13. Friedrich Magnus von Berg lõi talvekindla "Sangaste rukkisordi" ning aretas seda. 14
REALISM Realism tekkis kuna eelnevad kunstid olid elukauged, sest idealisserisid minevikku. 19 sajandi keskpaigas alustasid tegutsemist realistid, kes huvitusid oma kaasajast tavaliselt inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust edasi loomutruult ilma seda moonutamata ja ilustamata. Neile ei jäänud märkamata ka elu varjuküljed ning see kajastus ka nende loomingus. 19. Saj lõpus tegutsesid kriitilised realistid, kes püüdsid kaasa aidata ühiskonna puuduste likvideerimisele. MAALIKUNST Prantsusmaal tegeles Barbizoni koolkond. Samanimelises külas elasid ja tegutsesid kunstnikud, kes maalisid otse natuurist, ehk otse loodusest. Camille Corot (1796- 1875) Pärit keskmise jõukusega perest. Noorusaastad veetis Itaalias, kus maalis päikeseküllaseid loodus- ja linnavaateid. Pärast Itaaliat pöördus tagasi kodumaale, kus maalis kindlat naistüüpi või lugemas või mõtisklemas ja kujutas seda naist ateljees ...
nõudis eestlastele sakslastega võrdseid poliitilisi õigusi, Balti erikorra ja Balti aadli privileegide kaotamist ning Vene seaduste jõustamist eestis. Erinevad lähtepunktid ja arusaamad rahvusliku liikumise eesmärkidest ja nendeni jõudmise viisidest ning juhtide isiklik rivaalitsemine, paisus rahvuslikes organisatsioonides avalikuks võimuvõitluseks ja viisid 1878 suurlõheni Kõik see nõrgestas rahvuslikku liikumist J.Hurt läks Peterburi kirikuõpetajaks ja 1882 Jakobson suri. Rahvuslikus liikumises algas mõõn , mida süvendas valitsuse tagurlik sisepoliitika Tänan!
Fovism Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis [1]. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui metsikute loomade seas (parmi les fauves)[2]. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil enamik senistest liikmetest haaras...
Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg Venestus Tegemist ühe osaga rahvuslikust liikumisest. Seotud sellega, et 1881.a tuli Venemaa troonile Aleksander III ja jättis erinevalt varasematest tsaaridest baltisaksa aadli privileegid kinnitamata. 1882.a saabus siinset olukorda revideerima senaator Manassein. Külastas eeskätt Kuramaa ja Liivmaa kubermangu. Talle esitati palju kaebusi: baltisakslased eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumise kohta ja vastupidi. Kokku tuli umbes 50 000 kaebakirja. Neid kasutati venestuspoliitika kavandamisel. Selle läbiviimine olenes ka sellest, palju seda toetas kohalik kuberner, EM kuberner S.Sahhovskoi oli selles eriti järjekindel, seetõttu venestus EM-l laialdasem
Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kiiresti, odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Kõik see muutis riigid üksteisest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks 4. Antanti ja Keskriikide kujunemine, liitude eesmärgid Õ lk 12 - 16 Kolmikliit- 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882 liitus Itaalia Saksamaa-soovis uusi kolooniaid haarata. Laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandile. Purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Austia-Ungari- Tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia- Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Antant- 1893 Prantsusmaa ja Venemaa vahel. 1904 Prantsusmaa ja SBR-i vahel. 1907 Inglise-Vene leping.
Ajaloo KT 16.PTK 1. Miks kerkis 19.saj alguses päevakorda talurahva olukorra parandamise küsimus? Pärisorjuse kaotamise järel jäi talurahvast ahistama terve hulk sotsiaalseid, majanduslikke, õiguslikke piiranguid. 2. Kas talupoegade olukord kergenes pärast pärisorjuse kaotamist? Ei, kuna talupoegade majanduslik seisukord oli halvenenud, neil oli suured koormised. Toimusid ka rahutused, usuvahetusliikumised, väljarändamised. 3. Miks jäid ka pärast pärisorjuse kaotamist alles mõisakoormised? Kuna talupojad vabastati ilma maata, nad pidid mõisalt oma talumaid rentima. 4. Milliseid ül pidi täitma talurahva omavalitusus? Vallal lasus ühisvastutus magasiviljakogumisel, vaeste hoolekandel ja koormiste täitmise ees. 5. Miks tekkisid talupoegade hulgas 1830-40 rahutused? Need aastad olid põllumajanduses rasked- viljaikaldused, millega kaasnesid näljahädad.Talupojad hakkasid väljapääsuteid otsima. 17.PTK 1.Milline o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
