Eidapere kool Brain Nordstrröm Kehalise kasvatuse referaadi töö teemal : Triatlon 2008 Õpetaja Luule Sulg 2014 Sisukord : Triatloni ajalugu...................................................... Triatloni spordialad, nende kirjeldamine ja karistused ...... Triatlon Eestis........................................................ 2008. aasta suveolümpiamängud..................................... Olümpiatuli............................................................. Spordialad............................................................... Kõik Pekingi Olümpiaadi osalejad............................. Triatlon 2008. aasta suveolümpiamängudel...................... Galerii............................................................ Allikad :..........................
kahanes 30 miljardilt 2007 aastal, 24 miljardile 2011 aastal. Tselluloosi- ja vanapaberi eksport kasvas 17,1 miljardilt 18,6 miljardi SEK-ini. Tekstiilkiudude ja nende jäätmete eksport tõusis 103 miljonilt 145 miljoni SEK-ni. Toornafta väetiste ja toornafta mineraalide eksport kasvas viie aasta jooksul 976 miljonilt SEK-lt, 1,088 SEK-ni. Metallimaakide ja metalli eksport kasvas 20 miljardilt 34 miljardile SEK-le. Kivisüsi, koksi ja briketi eksport kasvas 147 miljonilt 188 miljoni SEK-ni. Nafta ja naftatoodete eksport kasvas 57 miljardilt 86 miljardi SEK-ni. Nii naturaalse kui töödeldud gaasi eksport tegi läbi väikse kasvu, jõudes 1,7 mld SEK-lt 1,9 mld SEK-ni. Elektrivoolu eksport enam kui kahekordistus jõudes 3,6 mld SEK-lt 8,2 mld SEK-ni. Loomsed rasvad ja õlid on eksporditulu kasvatanud 243 miljonilt SEK-lt 345 miljonile SEK- le. Taimsete rasvade ja õlide eksporditulu on kasvanud 701 miljonilt 790 miljonile SEK-le.
Sõnastik Majandus- ja sotsiaalinstituudi erialadele 1 ability to pay maksevõime 2 abrogate annulleerima 3 accelerate kiirendama, kiirenema 4 access right juurdepääsu õigus 5 accommodation majutamine 6 accord kooskõlastama 7 account arve, aruanne 8 accounting raamatupidamine 9 accounting period arvestusperiood 10 accounting records raamatupidamise dokumendid 11 accumulated debt kogunenud võlg 12 adequate supply piisav varustamine 13 adulterate võltsima 14 advance ettemakse 15 advantage of secrecy ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut NIMI MIKS BIOLOOGILISELT MITMEKESISEMAD AGROÖKOSÜSTEEMID ON TAIMEKAITSELISEST SEISUKOHAST JÄTKUSUUTLIKUMAD? WHY BIOLOGICALY DIVERSED AGROECOSYSTEMS ARE MORE SUSTAINABLE IN PLANT PROTECTION THAN BIOLOGICALY UNDIVERSED AGROECOSYSTEMS? Kursusetöö Aianduse õppekava Tartu 2017 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 Ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisus..............................................................................5 Agroökosüsteemi mitmekesisus..................................................................................................6 Loodusliku mitmekesisuse kasulikkus.......................................................
ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861 Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Fratelli d'Italia Usund: Katoliiklus
aastal. 117 riiki olid saatnud kohale oma riigipea, Eesti delegatsiooni juhtis tollane Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 11. mail 1994. a. ja see kinnitati presidendi poolt 26. mail 1994 a. Konverentsiks ettevalmistatud metsade kaitse konventsiooni ei õnnestunud aga vastu võtta, sest metsatööstusega seotud ringkonnad olid sellele otsustavalt vastu. Praeguseks on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ühinenud 188 riiki. Rio de Janieros lepiti ka kokku kõrbestumise vastu võitlemise konventsiooni väljatöötamine ja see rahvusvaheline lepe võeti vastu 17. juunil 1994.a. Pariisis. Mis on bioloogiline mitmekesisuse ja miks on vaja seda kaitsta ? Bioloogiline mitmekesisus kujutab endast eluslooduse liigilist mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Bioloogiline
India tutvustas eelmisel nädalal sülearvuti prototüüpi, mis nende sõnul hakkab maksma vaid 20 dollarit ehk veidi üle 200 krooni. Nime Sakshat kandev masin on mõeldud India tudengitele, kellel puudub ligipääs internetis leiduvatele õppematerjalidele. Ekspertide sõnul on aga nii odava sülearvuti valmistamine võimatu. Odavate sülearvutite teerajajaks on projekti One Laptop per Child (OLPC) masin XO. Kuigi algselt loodeti arvuti müügile tuua hinnaga 100 dollarit, maksab see hetkel 188 dollarit. Mittetulunduslik sihtasutus loodab tulevikus viia hinna siiski 100 või isegi 75 dollarini, kuid 20 dollarit maksva arvuti ehitamine on endise OLPC tarkvarajuhi Jim Gettyse sõnul võimatu, kirjutas Technology Review. "Ma ei mõista, kuidas sellise hinnaga üldse midagi ehitada on võimalik," ütles Gettys. ,,Juba paljud arvuti osad maksvad 20 dollarit, rääkimata kogu komplektist." Ta lisas, et isegi suurtes kogustes ostes
27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248
1. A branded product ............................................firmatoode 2. A cash dispenser ...............................................sularahaautomaat 3. A commission charge .......................................komisjoni tasu 4. A deadline ........................................................(lõpp)tähtaeg 5. A defined goal ..................................................püstitatud eesmärk 6. A detailed benefit analysis segmentation .........läbi viia detailne kasumianalüüs 7. A genuine product ............................................ehtne toode 8. A goal ...............................................................eesmärk 9. A group leader ..................................................kaadriülem 10. A liability .........................................................kohustus 11. A matter-of-fact selling relationship ................asjalik müügi suhe 12. A payment order ...........
1) Unistus koosneb elust. Kui sa ei elaks, siis sa ei saaks ka unistada! 2) Kõigest on võimalik üle saada, aga võtab aega, et endast jagu saada. 3) 4) Me ei peaks elama mitte ainult nii, nagu sureksime homme, vaid ka nii, nagu võiksime elada veel sada aastat. 5) 6) Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist. 7) 8) Paljud maailma suurimatest saavutustest on täide viinud väsinud ja heidutatud mehed, kes jätkasid töötamist. 9) 10) Iga minutiga, mis oled pahane, kaotad kuuskümmend sekundit õnnest. 11) 12) Naerata, homme on veel hullem! 13) 14) Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 15) 16) Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada 17) 18) Parem on armastada ja kaotada kui vihata ja võita 19) 20) Nõrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus 21) 22) Elu on raske. Millega võrreldes? 23) 24) ARMASTUS ON AINUKE VARA, ...
TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald: Piirissaare. Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. - 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku - 4437 küla - 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel) Kandid. Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne” Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma” Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad).
25 137.25 305 152.5 274.5 294 147 157.5 205.2 152 171 268.8 172.8 144 286.7 137.25 143.35 262.4 156.8 144 340 188 172 344.4 143.5 123 424.2 297.95 227.25 342 168 135 336.15 174.15 162 327.6 163.8 195 € 10,125.00 € 5,610.00 5212.5 € 4,753.13 € 2,630
Rootsi ja Taani välispoliitika võrdlus Riho Kirsipuu Sissejuhatus Selle essee teemaks on võrrelda üldiselt Rootsi ja Taani välispoliitikat. Välispoliitika on poliitika riigist väljaspoole ning riigi suhted teiste riikidega, millel on erinevad eesmärgid vastavalt teisele riigile. Üldpilti vaadates on need kaks riiki küllaltki sarnased ning erinevusi leida on keeruline. Siiski leidub erinevusi just välispoliitikas ning seepärast valiski autor need kaks riiki võrdlemiseks. Töö eesmärk on leida põhjuseid, miks antud riigid on välispoliitiliselt kohati väga erinevad. Kas on põhjuseks mõnevõrra erinev lähiajalugu või on tegemist kultuuriliste erinevustega? Või on hoopiski ministrid iseloomult ja poliitilistelt vaadedelt erinevad ning see mõjutab ka üldist riigi välispoliitikat Töö võib liigendatult jagada kaheks. Esimeses osas toob autor välja üldised riigi sarnasuse...
175.Discordant - vastuloluline 176.Dissemination of data andmete levitamine 177.Distinctive- eristatav 178.Distinguished silmapaistev 179.Disturb häirima 180.Dormant seisev 181.Drain kuivenduskraav 182.Drainage drenaaz 183.Dramatic piece of sculpture- skulptuuri dramaatiline osa 184.Drought-resistant- põua kindel 185.Durable- vastupidav 186.Dwelling- elamu E 187.Eccentric- iseäralik, veider, boheemne, eksentriline 188.Echo- järelkaja 189.ecology- ökoloogia 190.Efforts underway vaeva nägemine 191.Elaborate viimistletud, keerukas 192.Elevation- külgvaade 193.Embellish- kaunistama 194.Emphasized- rõhutatud 195.Enclosure piiratud ala, aed, tarastus 196.Endangering seada ohtu 197.Enhance- paremaks muutma 198.Ensure tagama 199.Environmental constraints keskkonnaalased piirangud 200.Establishment - rajamine, paigaldus 201
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSENERGEETIKA INSTITUUT Matti Liiske SISEKLIIMA Tartu 2002 Liiske, M. Sisekliima. Trt.: EPMÜ, 2002. 188 lk. Käesolevas väljaandes käsitletakse elamute, äriruumide ja loomapidamishoonete sisekliima küsimusi. On antud ülevaade sisekliimanäitajatest ja sellega seotud hubasusest. Esitatakse operatiivtemperatuuri toime inimesele ja loomale. On toodud Rahvusvahelise Põllumajandusinseneride Komisjoni (CIGR) poolt soovitatud koduloomade ja -lindude soojus-, niiskus- ning gaasieritusnormid valemite kujul. Käsitletakse hoonete piirete soojuskadu ja soojuslevi piiretes. Tutvustatakse looma-
Sihtmärgiks oli USA Vaikse ookeani laevastik, mis koosnes 93-st erilaevast, mille lhulgas oli 8 lahingulaeva, 8 ristlejat, 29 hävitajat, 5 allveelaeva, 9 miiniveeskajat, 10 miinitraalerit ja teisi abilaevu. Jaapanlaste õnnetuseks ja USA õnneks ei olnud mitte ühtegi USA lennukikandjat selle rünnaku ajal Pearl Harbori sadamas. Rünnaku tagajärjel oli uputatud 4 lahingulaeva ja 4 vigastatud, 3 ristlejat ja 3 hävitajat ja lisaks olid mõned abilaevad veel rivist väljas. Lisaks olid 188 lennukit hävitatud ning 159 lennuvõimetud. Inimkaotused ulatusid peaaegu 2500-ni. Kuna tegemist oli üllatusrünnakuga ja USA polnud veel ametlikult Jaapaniga sõjas, siis ründaja poolel olid kaotused märksa väiksemad - 29 lennukit ja 55 lendurit. 1 8. detsembril 1941 kuulutasid Ameerika Ühendriigid sõja Jaapanile. 1 4 3 4 Jõudude tasakaal
fototeegid, fotograafide jt. eravaldajate fotokogud. Arhiiv teeb omavõtteid, et tagada riiklikul tasandil infofoto olemasolu. Suuremad fotosid sisaldavad arhiivid: Fotograaf Jaan Riet ca 70 000 säilikut aastatest 1885-1948, kirjeldatud 2 260 s; Eesti Teadeteagentuur (ETA) 38 503 säilikut aastatest 1940-1996; Ajalehe Rahva Hääl toimetus 11 909 s 1925-1993; Tallinnfilm 11 188 s 1939-1991; Fotograaf Karl Oras 10 645 s 1935-1972; Ajalehe Õhtuleht toimetus 7463 s 1941-1987; Eesti Televisioon 6 547 s 1900-1991; Fotograaf Karl Akel & Co 5 390 s 1900-1941; Ajakirja Kehakultuur toimetus 4 225 s 1900-1989. Helikogu Säilitatakse helilinte, helikassette, sellak, vinüül- ja laserplaate kokku 18 arhiivis. 9
.. ) violence(Too much to count-Kenny dies in every episode) sexuality( 409 Do the handikapped go to hell? and The movie : South park bigger longer, uncut) Trey Parker and Matt Stone created the show and continue to do most of the writing, directing, and voice acting. The narrative revolves around four children -- Stan Marsh, Kyle Broflovski, Eric Cartman, and Kenny McCormick -- and their bizarre experiences in the titular mountain town. Has won 3 daytime Emmys Total of 188 episodes since the show's debut in 1997. Two feature-length movies have also been released; the musical film South Park: Bigger, Longer & Uncut in 1999, and the three-episode Imaginationland story arc was reissued straight-to-DVD in 2008 CHARACTERS Main protagonists: Stan Marsh, Kyle Broflovski, Eric Cartman, and Kenny McCormick There are many recurring characters on the show, including the boys' families, school staff, and other students
11 Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF) loodi 1944. aastal ning sellest ajast saadik on see tegelenud rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega vastavalt oma põhikirjale. See organisatsioon on suurima liikmeskonnaga rahvusvaheline majanduspoliitilise koostöö institutsioon, samal ajal hõlmates 188 riiki. Eesti on samuti selle liikmesriik ning ühines sellega aastal 1992. Selle Valuutafondi ülesandeks on jälgida, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus- ja kaubanduslepetest, samal ajal luues laenuvõimalusi riikidele, kellel on ajutisi raskusi maksebilansi tasakaalustamisega. Valmiduslepet kasutatakse kõige rohkem laenu võtmiseks. Valmidusleppe alusel avab IMF leppe sõlminud riigile krediidilimiidi teatud ulatuses tema kvoodist. See lepe sõlmitakse alates 12st
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut Aleks Joa 154937HAAB Organisatsioon ja juhtimine I kodutöö Juhendaja: Tiina Randma-Liiv Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõiste organisatsioon.............................................................................................................4 2. Agora DC OÜ..........................................................................................................................5 3.Organisatsiooni struktuuriline ülesehitus.................................................................................6 4.Väliste faktorite mõju organisatsioonile....................
ere näide sellest, kuidas puudutas reformatsiooni ideoloogia ühte kirikuõpetajat, kes oli seatud nii lapsi kui ka täiskasvanuid harima. KASUTATUD MATERJALID Andresen, L. 1997. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu I. Tln.: Avita 264 lk. Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. 2005.Uuri ja kirjuta. Tln.: Medicina 313-390 Kallas, A. 2008. Reigi õpetaja; Püha Jõe kättemaks; Ajalugu Aino Kalda jälgedes. Eesti Päevaleht AKADEEMIA 188 lk. Piirimäe, H. 1982. Tartu Ülikooli ajalugu I. Tln.: Valgus 31-42 Trasberg, K. http://www.annaabi.com/Martin-Lutheri-panus-kooli-ajalukku-mx56167.html 22.11.12
o TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused o 213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda). Suurim vald linnata: Viimsi - (18 659 el. 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare - (99 el. 01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis o 4669 asulat (2016) 12 alevit 188 alevikku 4452 küla 17 vallasisest linna Kandid o Esmane asustussüsteem sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti o Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine "meie-tunne". o Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile "oma". Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis o 1881 aastal 85% o 1951 aastal 51%
- - 440, 308, 193, 133, 8.3. Neto-laenuandmine (+)/ Neto-laenuvõtmine (-) 5 8 27,8 1 -46,2 -32,2 9 14,2 -61,2 9 Transport 193, 188, 173, 171, 200, 207, 208, 9.1. Sõitjatevedu (mln sõitjat) 4 2 7 4 7 216 211 214 5 3 9.2. Kaubavedu (mln t) 89,6 67,7 79,1 81,1 78,1 78,7 75,1 66,2 65,4 55,2 10 Turism ja majutus 10
,,Temara" DEU 10,07 1870 73 Keskmine 9,69 1809 136 T. pratense subvar. serotina ,,Ilte" EST 12,05 1940 225 ,,Sara" SWE 9,86 1690 153 ,,Vivi" SWE 12,03 2010 188 ,,Fanny" SWE 11,56 1930 175 ,,Nancy" SWE 10,95 1900 144 ,,Kirsinai" LTU 10,20 1760 126 ,,Divaja" LAT 10,86 1780 186 ,,Kolpo" NOR 11,55 1770 181
asutada samal tegevusalal teist äriühingut. Konkurentsikeeld on sätestatud ÄS §-ga 185. See paragrahv kehtestab piiranguid samal tegevusalal töötada või osutada teenuseid vaid juhatuse liikme suhtes, kusjuures ka juhatuse liige võib töötada samal tegevusalal osanike või nõukogu loal. Osaniku suhtes seadus ei kehtesta konkurentsikeeldu. Seoses samal tegevusalal tegutsemise kohta ei saa teha ettekirjutusi osanikule. Vastavalt ÄS § 188 lg-le 1 osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Vastavalt § 167’1 lg-le 1 oma mõju osaühingule ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi osaühingu kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama osaühingule sellega tekitatud kahju. Sellest lahkudest võib öelda, et kui samal tegevusalal tegutsedes, osanik tekitab süüliselt kahju osaühingule võib nõuda kahju hüvitamist.
9 000 0 14 746 652 3 835 9 979 4 408 6 876 0 8 762 262 1 419 2 458 435 6 694 318 9 704 1 392 1 438 10 136 1 301 5 570 0 9 165 762 0 1 882 697 149 188 0 213 656 14 377 28 392 101 813 36 891 9 886 0 14 925 1 927 1 662 11 652 3 913 5 476 0 8 401 765 1 572 3 134 448 10 397 388 16 900 476 1 668 6 473 1 369 6 474 423 12 319 1 936 585 2 779 454 162 343 0 212 988 16 872 35 792 124 719 34 991
Aine Rakendusstatistika MHT0031 Arvestusharjutus AGT-2 Nimi xxx Kood Rühm Imiteerimisvalemi kood TRAP S0 0,25 A 7 T0 4 B 6 LS 0,25 D 2 LT 1 n1 n2 n3 n4 n5 n6 1 0 3 6 3 0 A 7 B 6 D 2 T0 4 S0 0,25 U1 0,82262 U2 0,684927 D=2 1. T0=4 S0=0,25 Y=g(X)=sign(X)D1-T|X|T x y Teisendusfunktsiooni y=sign(x)D1-T|x|T graafik baasväärtuste -10 0,00 -9 0,00 0 -8 0,00 -7 0,00 0 -6 0,00 -5 0,00 ...
TTÜ MATERJALITEADUSE INSTITUUT Füüsikalise keemia õppetool Töö nr: FK24 Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsiooni kiiruse määramine el Üliõpilased: Teostatud: 12. november 2015 Õpperühm: Töö eesmärk. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pidevalt jälgid Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Töövahendid. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stoppe...
Töö eesmärk. Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis laseb reaktsiooni pide peaks võtma proove. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab oluliselt etaanhappe moodustumise tõttu. Töövahendid. Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipe Töö käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud tempe - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe (äädikhappe) anhüdriidi ja täideta eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) destilleeritud veega. Eta algmomendil käivitatakse stopper ja lastakse see seiskamata käia katse lõpuni (kuni püsiv väärtuse saavutamiseni). Stopperi järgi fikseeritakse lahustumise algus ja lõpp. (Vee lisam kahe vedeliku piir, loksutamisel tekib hägu. Hägu kadumist tuleb lugeda lahustumise lõppm La...
-13 129 30 64 -149 140 106 -79 -74 -138 135 -195 -158 178 -60 -54 159 -57 -29 99 -48 186 63 167 -174 153 177 40 79 -84 173 188 -152 -91 152 -164 198 -140 143 101 -154 105 173 -63 21 -117 130 -175 70 122 198 38 -64 2 -17 87 12 -91 130 61 162 -195 194 -29 -129 39
mat.vajadus kokku(kg) 26 400 41 250 37 550 33 350 125 350 varu per.alguses(kg) 3 150 5 400 5 250 2 550 3 150 ostuvajadus(kg) 23 250 35 850 32 300 30 800 122 200 1tetrapakendi ostuhind 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 rahavajadus mat.jaoks 11 625 17 925 16 150 15 400 61 100 rahavajadus (kokku kõik materjalid) 188 325 290 385 261 630 153 720 894 060 Materjalide tasumise eelarve näitab, kui palju vajatakse jooksvalt likviidset vara (raha), selleks et tasuda hankijatele. Lähtudes rahakäibe juhtimise eesmärgist: kiirendada klientide arvete laekumist ja maksimaalselt maksetähtaja piires viivitada klientidele maksta olevate arvete tasumisega, muutub eriti oluliseks lühiajaliste kohustuste juhtimine. Ettevõte vajab lühiajaliste kohustuste juhtimist
27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248
27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248
3.2 Eesti Maailmapärandid- Tallinna Vanalinn (Lisa 1.1) Tallinna vanalinn on 1966. aastast riiklik muinsuskaitseala. 04. detsembril 1997 kanti Tallinna vanalinn ka UNESCO Maailmapärandi Nimekirja. Kuulumine UNESCO Nimekirja on ühele ajaloolisele linnale kõrgeim rahvusvaheline tunnustus.UNESCO (Ühinenud Rahvaste Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon) alustas ametlikult tegevust 4. novembril 1946. aastal. 1999. aastal oli organisatsioonis 188 liikmesriiki.Organisatsiooni põhitähelepanu on suunatud kultuurilise mitmekesisuse kaitsele ning arengule. UNESCO tuntuim ja tähtsaim tegevussuund on ülemaailmse kaaluga kultuuri- ja looduspärandi kaitse. Hetkel on maailmapärandi nimekirjas kokku 691 kultuuri- ja loodusobjekti 122 riigist. Kõik nimekirja kantud riigid informeerivad Maailmapärandi Komiteed korrapäraselt sellest, millises seisukorras on objekt. Nimekirja kantud mälestis seisab ideaalis rahvusvahelise
Kodutöö aines EPT 0011 Ehitustehnoloogia Betoonitööd talvel. Üliõpilane: RENE BEREZIN Matr. nr 072208 Juhendaja: prof. Irene Lill Töö esitatud: 25.november 2009 Töö arvestatud: Sisukord. Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Talvise betoneerimise iseärasused..................................................................................... 4 2. Talvisel betoneerimisel ettevalmistustööd........................................................................... 5 3. Ehitustehnoloogilised meetodid talviseks betoneerimiseks........................
1.1 Põhiandmed Pindala: 9 593 961 km2 Rahvaarv: 1 249 987 000 Pealinn: Peking Keeled: hiina keel, 57 piirkonnakeelt Rahaühik: jüaan Inimesi km kohta: 132 inimest ruutkilomeetri kohta Peamised tegevusalad: põllumajandus, tööstus Kõrgeimad mäed: Everest - 8848 meetrit Lhotse -8511 meetrit Makalu - 8481 meetrit Pikimad jõed: · Jangtse- 5980 km · Huang He- 4845 km · Xi Jiang- 2110 km Suurimad linnad: · Shanghai- 7 860 000 inimest · Peking- 7 000 000 inimest · Hongkong- 6 310 000 inimest Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et 1. 2 Asend Hiina asub Euraasia mandril Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga : Mongoolia, Venemaa, Kashastan, Kõrõzstan, Tadzikistan, Afghanistaan, Pakistan, India, Nepaal, Bhutan, Myanmar, Laos, Vietnam ja Põhja-Korea. Hiinat ümbritsevad LõunaHii...
Tallinna Tehnikaülikool Kalakotkas Referaat Jan Raidloo 082616 YAGB51 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................2 Sissejuhatus............................................................3 Kalakotka arvukus ja levik eestis...................................4 Toitumine..............................................................6 Pesitsus bioloogia.....................................................7 Rändefenoloogia.......................................................9 Kokkuvõte.............................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................11 2 Sissejuhatus Kalakotkas on saleda kehaehitusega väiksem kotkas. Tema tiibade siruulatus võib ul...
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. RIIGI RAHVAARV Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal aastal Rootsi rahvaarvu kasvutempo hakkama langema 0,5 võrra ,umbes iga viie aasta järel . Negatiivseks muutub kasvutempo eeldatavalt 2030 ndal aastal . Siis hakkab rahvaarv vähenema . Langev trend kestab umbes 2040 nda aastani ning siis hakkab taas samas tempos rahvaarv kasv...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
EESTI METODISTI KIRIKU TEOLOOGILINE SEMINAR Helika Gustavson-Rätsep kaugõppe III kursus REFORMATSIOON KATOLIKU JA ANGLIKAANI KIRIKU ARMULAUATEOLOOGIA VÕRDLUS Õppejõud: dr Heigo Ritsbek Tallinn 2010 Katoliku ja anglikaani kiriku armulauateoloogias on nii sarnasusi kui ka olulisi erinevusi. Kui allikad, mille katoliku kiriku armulauateoloogia kohta leidsin, räägivad vähe selle arengust, siis anglikaani kirikut puudutavates allikates olid erinevad suunad välja toodud (peamiselt selles osas, mis puudutab Kristuse kohalolu armulauas ning missaohvri küsimust). Armulauast Katoliku Kiriku Eestis kodulehelt armulauaõpetuse osa lugedes jäi selgelt silma, kuivõrd tähtis on armulaud ja kuivõrd suureks tunnistatakse selle väge: ,,Armulaua vastuvõtmisega saab täielikuks meie pühendamine müsteeriumitesse Kristuse ihu täielike li...
605 74 1 74 5476 0.01724138 504.0025 75 1 75 5625 0.01724138 549.9025 76 1 76 5776 0.01694915 597.8025 77 1 77 5929 0.01666667 647.7025 80 1 80 6400 0.01639344 809.4025 86 1 86 7396 0.01612903 1186.8025 88 1 88 7744 0.01515152 1328.6025 89 2 178 15842 0.01470588 2805.005 90 1 90 8100 0.01470588 1478.4025 94 2 188 17672 0.01449275 3604.005 97 1 97 9409 0.01408451 2065.7025 99 1 99 9801 0.01408451 2251.5025 0.01351351 0.01333333 0.01315789 0.01298701 0.0125 0.01162791 0.01136364 0.01123596 0
EESTI ETTEVÕTLUS KÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse õppesuund Raili Tiits, Paula-Liisi Nurm INTEGREERITUD TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI OLEMUS JA EESMÄRK Referaat 2012 Sisukord 1. Sisukord.......................................................................................2 2. Sissejuhatus..................................................................................3 3. Integreeritud turunduskommunikatsiooni definitsioon................3 4. Integreeritud turunduskommunikatsiooni eesmärgid ja tulemused.....................................................................................5 5. ITK Tööriistad............................................................................7 6. Bränd.......................................................................
3. TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda). Suurim vald linnata: Viimsi (18 659 el. 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare (99 el. 01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. 4669 asulat (2016), sh.4643 maa-asulat. Sh: 12 alevit sh osaliselt (3) endised aleviku. 188 alevikku. 4452 küla. 17 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel) Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine). Ca 7000-st maa-asulast ca 3300. Kandid (paikkonnad) Kant: moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad). Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald. Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA). 1
Õhtusöök 50 50 60 60 60 65 60 45 35 Lisateenused 542 542 596 596 596 542 542 488 488 Tulud kokku 2 442 2 442 3 075 3 521 3 500 3 217 2 758 2 492 2 208 Kasutada olev raha 20 574 19 042 17 829 16 958 16 076 14 911 13 282 11 382 9 188 Rendikulud 511 511 511 511 511 511 511 511 511 Kommunaalkulud 160 155 150 140 140 145 150 160 170 Palgakulud 320 320 320 320 320 320 320 320 Palgamaksed 109 109 109 109 109 109 109 Laen 1
6. Mitmesugused tegevuskulud 348 933 kr 254 176 kr 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 519 967 kr 488 629 kr 7.2. Sotsiaalmaksud 172 554 kr 159 468 kr KOKKU rühm 7. 692 521 kr 648 097 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 112 188 kr 108 653 kr KOKKU rühm 8. 112 188 kr 108 653 kr 9. Muud ärikulud 15 631 kr 44 326 kr ÄRIKULUD KOKKU 8 485 839 kr 4 941 557 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 78 kr 32 kr KOKKU rühm 10. 78 kr 32 kr 11. Finantskulud 11.3
Müüdud toodangu kulu -1 829 193 -2 051 476 -4 570 614 Brutokasum 402 098 -277,18% 100 577 -144,32% -566 613 149,67% (-kahjum) Üldhalduskulud -155 353 -163 449 -166 463 Muud äritulud 50 635 22 069 229 188 Muud ärikulud -7 961 -7 475 -2 286 100 11 Ärikasum (kahjum) 289 419 -116,60% -48 278 -97,23% -2 789 988 60,00% Intressikulud -36 931 -41 148 -77 628 Finantstulud ja –kulud -355 -902 401
6. Mitmesugused tegevuskulud 348 933 kr 254 176 kr 7. Tööjõukulud 7.1. Palgakulu 519 967 kr 488 629 kr 7.2. Sotsiaalmaksud 172 554 kr 159 468 kr KOKKU rühm 7. 692 521 kr 648 097 kr 8. Kulum 8.1. Põhivara kulum ja väärtuse langus 112 188 kr 108 653 kr KOKKU rühm 8. 112 188 kr 108 653 kr 9. Muud ärikulud 15 631 kr 44 326 kr ÄRIKULUD KOKKU 8 485 839 kr 4 941 557 kr 10. Finantstulud 10.5. Muud intressi- ja finantstulud 78 kr 32 kr KOKKU rühm 10. 78 kr 32 kr 11. Finantskulud 11.3
27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248
27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243 43 + 94 ^ 144 194 244 44 , 95 _ 145 195 245 45 - 96 ` 146 196 246 46 . 97 a 147 197 247 47 / 98 b 148 198 248
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
