VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
Võlad tarnijatele** 60 000 60 000 Maksuvõlad - palgaga seotud* 10 400 10 400 Üürivõlad 13 000 13 000 Intressivõlad 28 000 35 000 Maksuvõlad - tulumaks 28 836 13 788 Pikaajalise laenu lühiajaline osa 200 000 200 000 Kokku lühiajalised kohustused 340 236 332 188 Pikaajalise laenu pikaajaline osa 600 000 800 000 Kokku pikaajalised kohustused 600 000 800 000 Aktsiakapital nimiväärtuses 400 000 400 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 62 812 0 Aruandeaasta puhaskasum 131 364 62 812 Kokku omakapital 594 176 462 812
SISUKORD Sissejuhatus lk.2 Süsihappegaasi saamine lk.3 Süsihappegaasi keemilised omadused lk.3-4 Süsihappegaasi füüsikalised omadused lk.4 Süsihappegaas ja toidutööstus lk.4-5 Süsihappegaas ja fotosüntees lk.5 Süsihappegaas-kasvuhoonegaasi põhjustaja lk.6-7 Kokkuvõte lk.8 Kasutatud kirjandus lk.9 SISSEJUHATUS ~1~ Minu referaadi teemaks on süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Praegusel ajal räägitakse palju kõiksugustest globaalsetest probleemidest ja varasemast õpitust tean, et süsihappegaas on kasvuhooneefekti põhjustajaks. Veel tean ma seda, et see on põlemise ja hingamise saadus ning fotosünteesi lähteaine. Minu eesmärgiks on saada te...
Kui tema telesaadetest on paistnud pohuismi, on see poos. Hannesel on iga asja kohta oma konkreetne arvamus. Tema isikuomadused ilmnevad ka tema maalides (tal tuleb neil päevil Tartus näitus) ja moeloomingus: julge fantaasiaga rangus. Pooltäis tuhatoosist võib ta kirjutada raamatu. Võib-olla on ta liiga kärsitu, mõningaid tema samme, nagu näiteks lahkumine Riigikogust, ei kiida ma heaks. Kindla sõnaga vendi on seal nüüd vähe. CV Sündinud 1. mail 1969. a Rakveres Pikkus 188 cm, kaal 105 kg Perekonnaseis: vabaabielus, kaks poega Õpingud: Rakvere 3. keskkool Tartu kunstikool 19841988 Eesti Kunstiakadeemia 19881993 Kaitseväe Meegomäe lahingukool vabatahtlike reservohvitseride kursused 20052006 sõjaväeline auaste: nooremleitnant Raamatud: «Poisi lugu»; «Eesti moodsad muinasjutud» 2008 kirjutas ajakirjas Stiil kolumne Raamatuillustratsioonid: A. Pulveri «Toimetulek iseendaga»; I. Randrüüt «Kata võimlemiskool»
3. Käendusjuhtumi esinemine. Eelduste kontroll: Järeldus: TAGANEMISE NÕUE Võlaõigus Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 116 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv leping. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. 3. Rikkumine on oluline. • VÕS § 116 lg 2: mitteammendav loetelu olulistest rikkumistest. 4. Taganemisavaldus. • VÕS § 188 lg 1: taganemisavaldus teisele lepingupoolele. 5. Täiendav tähtaeg. • VÕS § 116 lg 4: kohustus anda täiendavat tähtaega. • VÕS § 114 lg 4: tingimus, millal ei pea täiendavat tähtaega andma. Eelduste kontroll: Järeldus: KAHJU HÜVITAMINE Võlaõigus Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 115 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kohustus. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine.
1062 1118 2008 61 1 MA 156,0 15,5 13,9 1062 1118 2008 62 1 MA 158,0 7,0 13,5 1062 1118 2008 71 S MA 165,0 19,5 0,0 1062 1118 2008 69 1 MA 166,0 18,0 20,0 1062 1118 2008 65 1 MA 168,0 15,8 22,0 1062 1118 2008 70 1 MA 170,0 19,1 23,6 1062 1118 2008 72 1 MA 184,0 17,9 15,7 1062 1118 2008 68 1 MA 185,0 8,9 21,2 1062 1118 2008 66 1 MA 188,0 2,2 14,5 1062 1118 2008 67 1 MA 194,0 3,9 13,3 1062 1118 2008 73 1 MA 194,0 17,7 11,1 1062 1118 2008 77 1 MA 194,0 12,2 13,1 1062 1118 2008 75 T MA 197,0 15,3 0,0 1062 1118 2008 79 1 MA 198,0 8,7 15,7 1062 1118 2008 74 T MA 199,0 17,3 0,0 1062 1118 2008 78 1 MA 202,0 12,1 17,1 1062 1118 2008 80 1 MA 202,0 7,6 14,5
tuulegeneraatoreid. Need andsid küll alla protsendi maailma energiavajadusest, kuid kasv jätkub kiirelt. 2020. aastaks peaks Maailma Tuuleenergia Nõukogu andmeil ulatuma tuuleturbiinide müügimaht 80 miljardi euroni aastas ja samaks ajaks peaks tuuleenergia katma 12 protsenti maailma energiavajadusest. 2005. aasta numbrite järgi oli tuuleenergia osakaal terve maailma energiatoodangus juba 1%. Eesti tootis siis 54 GWh. Eelmisel (2008) aastal tootis Eesti kokku 12 188 GWh elektrienergiat ning tuuleenergiast toodetu moodustas sellest 91 GWh. Kui me ise ei tooda just väga suurt protsenti oma energiast tuuleenergia abil, siis teine jutt on toodetavate tuulegeneraatorite kohta. Praeguseks hetkeks peaks Eestis valmima ca 30% maailmas paigaldatavatest tuulegeneraatoritest. Keskmise tuulegeneraatori võimsus jääb 2 MW kanti ja see peaks rahuldama üle tuhande inimese elektrivajaduse. 2004.
ETRUSKI KUNST Taust: · levis 8-3 sajand eKr, õitseaeg 7-6 sajand eKr · praeguse Itaalia keskosas Tusci (tänapäeval Toscana) · puudus ühtne riik, lõdvalt seotud linnade liit · tähtsaim linn Rooma (8. saj eKr- 7 küla liitumine); alates 505 eKr Rooma Vabariik. 3. sajandil vallutas Rooma ülejäänud Itaalia · usk hauatagusesse ellu- sarnaselt Egiptusega surnute austamine · kunst mõjutatud usust ja Kreeka kunstist (kolooniad Lõuna- Itaalias) Arhitektuur: 1. haudehitised, mis moodustasid nekropole e surnute linnu *tunnelid kivises maapinnas *ümarad kuplitaolised, mullaga kaetud hauakünkad *kivist majataolised hauakambrid *mäe külge rajatud eeskojaga kambrid 2. templid *sarnased Kreeka templitega *1-3 jumala kojad *ruudu kujuline põhiplaan *sügav eesko...
Taimne ja vegetaarne toit Liisi Iling T11K Mis on taimne toit? Köögiviljad Teraviljad Seened Mis on taimetoitlus? Puuviljad Seemned Taimetoitlus on toitumisharjumus, Taimne õli mis eetilistel, moraalsetel, Pähklid religioossetel, kultuursetel, Marjad esteetilistel, keskkondlikel, Merevetikad sotsiaalsetel, majanduslikel, Kaunviljad poliitilistel, maitselistel või mesi tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete, sh linnuliha, kala, mereandide tarbimise. Taimetoitlus viisid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Toortaimetoitlased ...
asus Nero 20 meetri kõrguse kolossi läheduses. Rooma maailma suurima amfiteatri ehitamist Nero keisripalee Domus Aurea valdustes asunud kunstjärve kohale alustas 72. Aastal pKr Vespasianus. Kui tema poeg ja järeltulija Titus Colosseumi 80. aastal sisse pühitses, tähistati seda sündmust sada päeva väldanud pidulike mängudega, mille käigus tapeti 5000 looma. Ellipsikujulise ehitise pikkus mööda pikemat pooltelge on 188 meetrit ja mööda risttelge 156 meetrit. Praeguseni on areeni ümbritsevast travertiinhoonest (kõrgus 50 meetrit) säilinud umbes kaks kolmandikku. Hoonel on neli korrust, neist kolm alumist moodustavad arkaadid, igas 80 kaart, mille ees on erinevate orderite esimesel korrusel dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose poolsambad. Neljas korrus on kujutatud atikana, mida liigendavad korintose pilastris ja nelinurksed aknad igas teises seinasektsioonis. Konsoolide kohale
MAROKO RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. Riigi rahvaarv Marokos elab 2011 aasta juuli andmete põhjal umbes 31 968 361 inimest. Selle järgi võib otsustada, et riik ei ole väikeriik, kuid samas ka mitte suurriik, sest on riike, kus elab kümneid kordi rohkem inimesi. Riik on rahvaarvu poolest siis üsnagi keskmine. Umbes sama palju inimesi elab veel näiteks Iraagis, Kanadas ja Afganistaanis. Kanada 34 030 589 Maroko 31 968 361 Iraak 30 399 572 Afganistaan 29 835 392 Käesolevaks ajaks on Maroko rahvaarvu kasvutempo langenud poole võrra sellest, mis see oli aastal 1985. Andmete põhjal näeb, et arvatavasti on kasvutempo protsent Marokos aastaks 2050 juba alla 0,5. (Diagramm 1) Diagramm 1 Maroko rahvaarvu kasvutempo graafik aastast 1985-2050. 2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Maroko rahvastiku keskmine tihedus on 70,87 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Enamv...
Maidla Põhikool Marie Under Referaat Koostas: Neenu Täpsi 9.klassi õpilane Maidla 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Marie Under on üks silmapaistvamaid Eesti nais luuletajaid. Selles referaadis tahan ma teada saada nii tema isiklikust elust, kui ka tema teostest ja elutööst. Eesti ühest kuulsaimast naiskirjanikust oleks tore midagi rääkida ka osata, kui küsitakse. Lapsepõlv ja haridus Marie Under sündis 27.märtsil 1883.aastal Tallinna Alimanni uulitsas, mida tänapäeval tuntakse kui Koidula tänavat. Underi vanemad olid Friedrich (Priidu) Under ja Leena Under (neiupõlve nimega Kerner). Mõlemad Marie vanemad olid kirikuõpetajad. Enne Marie sündi elas perekond Hiiumal, kuid kolis hiljem Tallinnasse. Perekonnas ...
100-3 vees 2436 2395 76 311 29,1 101-1 20 °C 2462 2346 86 352 32,7 101-2 20 °C 2438 2385 80 327 30,9 33,10 101-3 20 °C 2410 2339 80 327 30,7 102-1 -10 °C 2362 2466 176 288 29,1 102-2 -10 °C 2360 2065 177 289 26,2 30,63 102-3 -10 °C 2356 2546 188 307 32,0 6-1 norm. tin. 2393 2393 253 429 42,9 6-2 norm. tin. 2410 2410 265 450 45,0 44,17 6-3 norm. tin. 2413 2413 263 446 44,6 8-1 norm. tin. 2446 2446 259 440 44,0 8-2 norm. tin. 2464 2464 235 400 40,0 42,33 8-3 norm. tin. 2448 2448 253 430 43,0 20 ºC pöörl.
Rahapoliitika olemus ja osatähtsus maailmas 1 Rahapoliitika, selle eesmärk ja puudused 1.1 Raha- ehk monetaarpoliitika Raha- ehk monetaarpoliitika on meetod, mis mõjutab interssimäärasid ja ringluses olevat rahamassi ning taotleb seeläbi kogunõudluse kontrolli. Nt Laenuprotsendi langus õhutab laenamist ja suurendab sellega kogunõudlust, kuid laenuprotsendi tõus aga teeb ettevaatlikuks ja vähendab kogunõudlust. Rahapoliitikaga juhitakse majanduse kasvukiirust: ergutatakse, kui olukord on kehv, ja aeglustatakse, kui majandusel on oht liiga kiire kasvu tõttu üle kuumeneda. Monetaarpoliitikat teostab poliitiliselt sõltumatu keskpank. Eesti riigi rahapoliitikat teostab Eesti Pank. • Kuuludes eurosüsteemi, osaleb ka Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Eurosüsteemi eesmärk on säilitada oma alal hinnastabiilsus. Sellega soodustatakse majanduskeskkonda ja kõrgemat tööhõivet. 1.2 Rahapoliiti...
Toiduaine Kogus kcal nimetus retseptis 100 retsepti 100 retsepti 100 retseptis 100 g retseptis g s g s g tume vormileib 70 7 4,9 1,6 1,12 35,9 25,13 188 131,6 Taluvõi 10 0,8 0,08 82 8,2 1,3 0,13 661 66,10 suhkur 13 0 0 0 0 99,9 12,987 404 52,52 rõõskkoor meier 35% 25 2,2 0,55 35 8,75 3,1 0,775 338 84,5 jõhvikas värske 50 0,4 0,2 0,2 0,1 3,4 1,7 17 8,50 melissi leht 2
200 100 0 Külastus 2. ja 3. nädala v 600 500 esmaspäev 125 127 111 400 teisipäev 321 199 256 kolmapäev 188 325 221 300 neljapäev 241 261 187 200 reede 289 258 324 100 laupäev 387 462 501 0 pühapäev 356 421 498 1 2 3 4 Osalusaktiivsus 25 20 20 18 18 18 18 16 16 17 17
Viljar Loor (1. oktoober 1953 Tartu 22. märts 2011) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. 10 Kristjan Kais (sündinud 3. märtsil 1976 Paikusel) on eesti rannavõrkpallur. Koos sõbra Rivo Vesikuga moodustavad nad klubi Kais&Vesik. Kristjan Kaisi pikkus on 188 cm ja kaal 82 k g. Aastal 1999 alustas Kais Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas tööd sportmängude õpetajana, alates 2003. aastast on samas lektor. Ta on Eesti meister saalivõrkpallis, viiekordne Eesti meister rannavolles ning kahekordne Eesti rannakuningas. Aastatel 19942002 mängis ta rannavollet koos venna Kaarel Kaisiga. 2002. aasta lõpust kuni 2009. aastani mängis koos Rivo Vesikuga. Nende parimateks saavutusteks oli 2007. aasta
lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema teksti sees viidatud. Tabel 1. Uurimuses osalenud õpilaste jagunemine klassiti ja sooti 2. klass 3. klass 4. klass 5. klass 6. klass Poisid 45 97 134 89 37 Tüdrukud 49 91 140 91 49 Kokku 94 188 274 180 86 · Tabelis esitatud andmed peavad olema ühemõttelised tõlgendatavad. Tabel peab olema loetav ka põhiteksti süvenemata. Kõiki tabelis kasutatud sümboleid ja lühendeid seletatakse lahti tabeli all. Tabeli veergudel ja ridadel peavad olema nimetused, mis on andmetest Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel või paremal. · Kõigile töös esitatud seisukohtadele, faktidele ja andmetele, mis ei ole autori enda
Dorian Gray portree kokkuvõte Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud. Dorian jätab Sibyli maha, põhj...
242 1 MA 231 14,7 18,5 18,6 0 0 0 243 1 MA 231,5 12 18,4 18,5 19,1 0 0 244 1 KU 228 10,7 17,2 17,4 0 0 0 246 1 KS 235 7,6 20,4 20,3 0 0 0 247 1 KU 236 7,1 17,2 17,3 0 0 0 248 1 KU 235 5,1 17,8 17,7 0 0 0 249 1 KU 216,5 4,9 18,1 18,2 20,7 0 0 250 1 KU 205,5 4,6 18,8 18,2 0 0 0 251 1 MA 188 7,1 23,2 23,3 0 0 0 252 1 KS 204 9,1 17,8 17,7 0 0 0 253 1 MA 183 3,8 19,7 19,8 0 0 0 254 1 KU 292,5 2,4 17,4 17,4 19,6 0 0 255 1 KU 294,5 2,9 18,1 18,1 0 0 0 256 1 KU 262 4,5 18,7 18,8 0 0 0 257 1 KU 270,5 6,8 19,4 19,4 0 0 0 258 1 KS 248 8,6 17,2 17,3 0 0 0
888 järve).Kui sellele lisadaSaimaa, Euroopa suurim järveregioon, saab rääkida Järve- Soomest. Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon, millest suur osa asub Soomes.Lapimaal on metsik ja avar loodus. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosa. Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Pindala: 338 145 km², millest umbes 70% on kaetud metsaga, 10% on siseveekogude all ja 8% on haritavat maad; vähemalt 500 m² pindalaga järvi on umbes 188 000 ja vähemalt 100 m² pindalaga saari meres ja siseveekogudes kokku umbes 179 000. Piirid: Venemaaga 1340 km, Norraga 736 km, Rootsiga 614 km Rahvastik: 5,31 miljonit elanikku; 65% rahvastikust elab linnades. Rahvastiku tihedus on 17 inimest km². Soomlasi on u 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased. Riigikeeled: Soome ja rootsi keel
Title: Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus Total score: 97/100 = 97% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student ResponseFeedback A. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel B. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist C. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ...
nr. kg aeg ja viis 1 Põldhein 25 4 100 gr.lihtsupperf. 50 Sügiskünni 1 a. alla 2 Põldhein 25 4 100 gr.lihtsupperf. 50 Sügiskünni 2a alla 3 Kartul 15 15 225 gr.lihtsupperf. 188 Sügiskünni alla 4 V.oder.ak 20 11 225 gr.lihtsupperf. 138 Sügiskünni alla Kokku 650 Tabel 8. Kaaliumväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine Põllu Kultuur ha K K väetise
Uurimustöö Mänd Üldist männist: Männi perekonnas on umbes 115 liiki, Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid. Männid on väga vaigurikkad. Mändide tüved on enamasti pikad ja sihkvakad, mille ladvas haljendab võratutt Enamike mändide koor on tüve alaosas paks, ülaosas aga õhuke ja kestendav. Männi oksad kasvavad korrapäraste ebamännastena väga tiheda spiraalina. Mänd võib lasvada ka seal, kus teised puud kasvada ei saa. Ainuke männi kasvu piirav tegur on valguse puudus. Mänd on peaaegu ainuke puu kuivades nõmme ja palumetsades, ning rabades. Mänd saab elada nii ekstreemsetes tingimustes tänu oma juurestikule. Männi juured võivad ulatuda sügavale maa sisse ja suures raadiuses tüvest eemale, männi juured on väga plastilised. Mänd elab sümbioosis seentega. Seeneniidistik on katnud männi juurestiku, il...
450 0,7 -5630,2 360,5 -2843,3 3396,41 1127,6 -1127,6 3203,8 6529,0 137,8 6529,0 -2843,3 1,000 0,000 480 0,8 -11294,4 412 -5703,7 6385,28 1835,9 -4647,8 4378,4 6529,0 188,3 5654,3 -8968,2 0,866 -0,500 510 1 -11871,4 515 -5995,1 6601,64 1095,9 -6185,8 2306,0 6529,0 99,2 3264,5 -11649 0,500 -0,866 540 1,2 -11328,3 618 -5720,8 6338,78 0,0 -6338,8 0,0 6529,0 0,0 0,0 -12250 0,000 -1,000
...........Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4. Rahvus......................................
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
KUNSTI AJALOO ARVESTUS 1)Mida tähendab Mesopotaamia? Milliste tänapäeva riikide territooriumil see asus? Lähis-Idas kujunenud riigid Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vahelisel alal hakati kutsuma nii nimetatud Mesopotaamiaks. Asub tänapäeval Süüria ja Iraagi territooriumil. 2)Mida olulist on sumerid (Mesopotaamia kunstis) meile pärandanud? Nad on kõrgkultuuri loojad. Leiutasid kiilkirja. Leiutasid võlvi, ratta (vankri). Võtsid kasutusele pronksi. Leiutasid potikedra. Leiutasid õlu. Arvutasid välja aastaringi. 3)Kuidas jaotati Egiptuse ajajärgud? Vana-Riik (valitsesid 3.-6.dünastiad oli umbes 2778.-2263. eKr). Keskmine riik (valitsesid 11.-13.dünastiad oli umbes 2040.-1730. eKr). Uus riik (valitsesid 18.-20.dünastiad oli umbes 1562.-1085. eKr). 4)Nimeta 3 kuulsamat püramiidi, mis ehitati 4. dünastia ajal (2551.-2471. eKr)! Cheo...
137 89 211 10001001 153 99 231 10011001 169 A9 251 10101001 185 B9 271 10111001 138 8A 212 10001010 154 9A 232 10011010 170 AA 252 10101010 186 BA 272 10111010 139 8B 213 10001011 155 9B 233 10011011 171 AB 253 10101011 187 BB 273 10111011 140 8C 214 10001100 156 9C 234 10011100 172 AC 254 10101100 188 BC 274 10111100 141 8D 215 10001101 157 9D 235 10011101 173 AD 255 10101101 189 BD 275 10111101 142 8E 216 10001110 158 9E 236 10011110 174 AE 256 10101110 190 BE 276 10111110 143 8F 217 10001111 159 9F 237 10011111 175 AF 257 10101111 191 BF 277 10111111 Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin Dec Hex Oct Bin
Dominikaani Vabariigis elab 9,183 milj inimest (July 2006). Dominikaani Vabariik on küllaltki väike riik, pindalaga 48 730 km2, kuid rahvaarvu poolest on keskmise suurusega. Umbes sama palju inimesi elab ka Kreekas, Portugalis ja Rootsis. Tihedamini on asustatud pealinna Santo Domingo ümbrus ja riigi keskosa. Selline rahvastiku paiknemine tuleneb sellest, et seal (kas keskosas või pealinna ümber?) kasvatatakse palju kohvi, banaane ja suhkruroogu. Keskmine rahvastiku tihedus on 188 in/km 2. Rahvastiku tihedus võrreldes Haitiga on saja inimese võrra väiksem ruutkilomeetri kohta. Rahvastik on moodustunud Euroopast (peamiselt Hispaaniast) sisserännanutest. 11% rahvastikust on mustanahalised, 16% on valged ja 73% on segunenud erinevatest rassidest. Joonis 2. Rahvaarvu muutused Rahvaarv on aastatel 1950- 2030 kasvanud küllaltki ühtlaselt (joonis 2). Aastal 1950 oli rahvaarv natuke üle kahe miljoni. Aastaks 2030 ennustatakse, et see kasvab 12,5 miljonile.
kasutada seda hetkel vajalikus tegevuses ja/või (taas) suunata püsimällu. Aktiivset osa 10 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 243-244 11 Bachmann ja Maruste nime ka ülilühiajaliseks mäluks 12 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 244-245. 13 Bachmann, Talis, Maruste, Rait. Psühholoogia alused. Tallinn, Tea, 2001. Lk 188. 7 materjali lühimälus püsimises etendavad pidevad sisekõnes kordamised. Lühimälu on n-ö taktikaline mälu. Ta mehhanismiks on püsimälu tunnetusühikute valikuline aktivatsioon."14 Krulli juhib meie tähelepanu sellele, et lühiajalist mälu võib nimetada ka töötavaks mäluks. Kuigi mõni uurija on neid kahte eristanud, pole seda siiski veenvalt tõestatud siiani. Lühiajalise mälu maht on 15-30 sekundit
23. mitu segmenti on seljaaju nimmeosas? 5 (viis) 24. mitu segmenti on seljaaju ristluuosas? 5 (viis) 25. mitu segmenti on seljaaju õndraluuosas? 1 (üks) Lihtne läbi seljaaju - aferentne neuron, eferentne neuron; 26. millistest osadest koosneb refleksikaar? NS slaid 20, anat lk 187, 188 Keeruline läbi peaaju - lisanduvad lülineuronid Seljaajunärvid (31 paari - 8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5, ristluu, 1 õndraluunärvid); 27. millisteks osadeks jaguneb piirdenärvisüsteem? NS slaid 74
Maht Teenus Omahind, eur Müügihind, eur (%) Maavara kaevandav klient 2643 3172 50 Töötasu 1443 1732 Halduskulud 1043 1252 Transport 157 188 Maavara tarbiv klient 2643 3172 50 Töötasu 1443 1732 Halduskulud 1043 1252 Transport 157 188 7 4.5. Arendus Ettevõte on seadnud suunitluseks alustada kahe põhilise teenuse pakkumisega. Need on
30 206 210 3/31/1977 104 58.50 206 210 4/1/1977 88 47.00 206 210 4/2/1977 84 44.00 206 4/3/1977 87 46.00 4/4/1977 106 61.30 4/5/1977 103 58.50 206 4/6/1977 100 56.00 206 4/7/1977 126 81.00 206 4/8/1977 156 114.00 206 4/9/1977 144 100.00 206 4/10/1977 128 83.00 206 4/11/1977 126 81.00 206 4/12/1977 158 116.00 4/13/1977 186 149.00 4/14/1977 187 151.00 4/15/1977 188 153.00 4/16/1977 183 144.00 4/17/1977 171 130.00 4/18/1977 178 138.00 4/19/1977 198 188.00 4/20/1977 198 188.00 4/21/1977 188 164.00 4/22/1977 174 138.00 4/23/1977 177 142.00 4/24/1977 179 144.00 4/25/1977 186 157.00 4/26/1977 186 157.00 4/27/1977 169 132.00 4/28/1977 149 109.00 4/29/1977 136 94.00 4/30/1977 128 83.00 5/1/1977 157 123.00 5/2/1977 176 147.00 5/3/1977 153 123.00 5/4/1977 129 97.00
Lühiajalised laenukohustused kokku 4 981 739 2 924 757 Lisa 8. Võlad töövõtjatele 31.12.2006 31.12.2005 Töötajate palk 367 065 236 052 Preemiafond 429 468 443 926 Puhkusereserv 274 870 192 049 Muud kinnipidamised 188 258 Kokku 1 071 059 872 285 Lisa 9. Maksuvõlad. 31.12.2006 31.12.2005 Maksuvõlg Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 1 379 3 605 Käibemaks 115 235 299 387 Üksikisiku tulumaks 142 147 107 033
liitmine jätkus pidevalt. See pidi neid majanduslikult tugevdama, kuid tegelikult hoopis nõrgendas: süvenesid raskused töö korraldamisel ja inimeste ükskõiksus. Tabel 1. Põllumajandusettevõtete arv ja suurus Arv (aasta lõpul) Keskmine üldpindala ha kolhoosid Sovhoosid kolhoosid Sovhoosid 1949 2898 115 576 742 1950 2213 127 961 891 1955 908 97 2873 1816 1960 648 154 2704 5358 1965 467 172 3510 5710 1970 292 187 4892 6305 1975 188 166 6736 7730 1980 143 158 8444 8298 1985 142 152 8482 8262 1989 192 126 7615 7833 1955. aasta teisel poolel hakati taotlema majanduslikult nõrkade kolhooside liitumist sovhoosidega. Sovhoosides oli kindel palk, maksti riiklikke pensione, oli mõningane riigipoolne toetus tootmisbaasi rajamiseks. 1956. aastal liideti 48 kolhoosi sovhoosidega, 1957. aastast hakati aga nõrkade kolhooside baasil moodustama uusi sovhoose. Sovhooside
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................2 Mis on puit ja kuidas seda kasutatakse ? ...................................................................2 Kuidas tekib puit ? .................................................................................................... 2 Puidu kestandumine ..................................................................................................3 Kasvuperiood............................................................................................................. 3 Puidu koostisosad.......................................................................................................3 Puiduliigid .................................................................................................................4 Süsinikuringe metsas........................................................................
Hoonete värisemist oli tunda ka sadade kilomeetrite kaugusel pealinnas Jakartas, kuid ka Singapuris ja Malaisias. Hukkus pea 1200 inimest. Järgneva aasta raskeim maavärin toimus Haitil, 12 jaanuaril 2010 saare lääneosas. Maavärin oli äärmiselt võimas ja vastas 32 megatonnile TNT-le 7magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast Port-au- Prince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks- 97 000 maja hävines ning 188 000 hoonet sai kahjustada. Katastroofis hukkus 222 570 inimest ning vigastada sai üle 300 000. 1,3 miljonit evakueeriti. 2011 aasta 11ndal märtsil toimus Jaapanis 9 magnituudiline maavärin mis kestis kuus minuti ning millest kujunes välja täielik kaos ja katastroof, eriti põhja Jaapanis.Kirjapanduud ajaloos oli see suuruselt maailma seitsmes maavärin. Toimus vähemalt 160 järeltõuget, millest 22 oli üle 6 magnituudi. Maavärinast
NEPAL 1) Üldiseloomustus Riigi pindala 147 181 km² Rahvaarv 17 133 000 (2005) Pealinn Katmandu Riigikeel nepali Rahvastiku tihedus 188 in/km² Rahaühik ruupia (NRP) joonis 1. Nepali kaart alliask: World Facktbook (2008) 1 joonis 2. Nepali lipp alliask: Wikipedia (2008) joonis 3. Nepali vapp alliask: Wikipedia (2008) 2) Riigi arengutase 2
aastal. 1830. aastal asutati juudi kogukond Tallinnas ja 1866. aastal Tartus. Kogukondade tarbeks ehitati sünagoogid: 1883 Tallinna ja 1901 Tartu.[1] 1925. aastal said juudid kultuuriautonoomia. Hakkasid tegutsema rahvuslikud koolid, pühakojad, seltsid, üliõpilaskorporatsioonid, juudi kogukonna esindaja oli Riigikogu liige jne. Juudid omasid ka suhteliselt suurt tähtsust majanduses. 1934. aastal elas Eestis 4381 juuti. Neist 2203 elas Tallinnas, 920 Tartus, 262 Valgas, 248 Pärnus, 188 Narvas ja 121 Viljandis.[2] Eesti okupeerimisel Nõukogude Liidu poolt liitus Nõukogude võimuga suhteliselt suur osa kohalikust juudi kogukonnast. 1940.1941. aastal tegutses Nõukogude repressiivorganis NKVDs ja 1941. aastal asutatud hävituspataljonides, eriti nende juhtkonnas ebaproportsionaalselt suur arv patriootlike eestlaste juudi rahvusest represseerijaid. [3][4] 1942. aasta jaanuaris kuulutasid Saksa võimud Eesti juudivabaks. Pärast
Sulgpall Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab nii tennist,sest mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli,sest mängijatevahel on võrk . Sulgpalli ajalugu ulatub üle 3000 aasta tagasi, sellesarnast mängu harrastati juba Antiik-Kreekas ja Egiptuses. Hilisemal ajal Euroopas tunti sulgpalli laste hulgas nimede battledore ja shuttlecock all selles mängus lõid kaks mängijat tillukeste reketitega sulgedega palli edasi-tagasi.Kuni 1887. aastani mängiti Inglismaal sulgpalli Indiast pärit reeglite järgi. Need olid aga inglaste meelest vasturääkivad ja segadusseajavad. Kuna algselt väike sulgpallurite seltskond oli jõudsalt uusi liikmeid värvanud, jõuti 1887. aastal oma klubi (Bath Badminton Club) moodustamiseni. Ühena oma esimestest tegemistest klubi standardiseeris reeglid, tehes need sobivaks inglaslikule mõtteviisile. See tollal väljatöötatud eeskir...
Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Rooma ajastul Rooma riik on oma arengus ja taandarengus läbinud mitu ajajärku. Kuningriik oli (753-510 e.Kr.) linnriigi ehk polise kujunemise aeg. Suguharud rühmitusid 30 kuuriaks ja kolmeks triibuseks (piirkonnaks). Perekonna üle valitses piiramatu võimuga pereisa ehk pater familias. Rooma riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningad. Rex ehk kuningas täitis väepealiku, preestri ja kohtuniku ülesandeid. Võimude lahususest ei teatud midagi. Rahvakoosolek hääletas kuuriate järgi. Senatisse ehk vanemate nõukogusse said mõjuvõimsamate perekondade pead (patres), kellest kujunes aja jooksul päritav patriitside aristokraatia. Ülejäänud olid lihtrahvas ehk plebeid, kellest said sageli patriitside kliendid. Vabariigi ajal (510- 30 või 27 e.Kr.) kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemele said võimukandjateks kaks igal aastal valitavat konsulit. Vabariigi algu...
Rahvastikupüramiidilt on näha sündimuse vähenevat trendi. On palju tööealisi ja vanureid on praegu üsnagi palju.Tulevikus saab suur probleem sellest, et tööealisi on liiga vähe ja vanureid liiga palju. Riigil on neid lõpuks raske ülal pidada.Siit võib ka välja lugeda, et riik on kaasaegsesse rahvastiku etappi jõudnud. See on arenenud riigi tunnuseks. 2.3.4 Muud rahvastikunäitajad SKT ($/aastas): $46,460 Linnastumise %: 73 Rahvastiku tihedus (in/m².km.): 188 HIV/AIDS-i haigestunute % (15-49. a): 0.6 10 2.4 Linnastumine Linnastumine on Sveitsis väga suur. Nimelt 73 protsenti inimestest elab linnades. Põhirõhk on just nimelt teenindaval majandus sektoril. Sveitsis on väga palju suuri panku ja tõenäoliselt paljud inimesed töötavad nendes. Sveitsis on ka mitmeid suurlinnu, kus elab palju inimesi
PUHASKASUM 208 520 658 020 1 263 720 1 436 300 22 11.4. Rahavoogude plaan 1. kuu 2. kuu 3. kuu 4. kuu 5.kuu 6.kuu Sissetulekud: Raha kuu algul x 171 060 212 200 265 260 313 360 331 920 Müügitulud 201 500 188 500 201 500 195 000 201 500 195 000 Omakapital 40 000 0 0 0 0 0 Laenu väljavõtmine 100 000 0 0 0 0 0 Muud tulud 6 000 6 000 6 500 7 000 7 500 8 000 SISSETULEKUD KOKKU: 347 500 365 560 420 200 467 260 522 360 534 920 Väljaminekud:
8 16.2 5.6 30.5 162 1 MA 344 6.5 29.7 28.8 24.9 17.6 5.6 29.25 171 1 MA 328 2.3 23.7 24.8 25.4 18.8 10.5 24.25 174 1 MA 94 17.2 25.6 25.6 24.8 16.9 15.1 25.6 179 1 MA 140 12 16.9 17.1 20.1 12.9 11.8 17 181 1 MA 359.5 3.5 17.4 17.6 0 0 0 17.5 182 1 MA 21 6.5 19.6 19.5 0 0 0 19.55 186 1 MA 18.5 9.7 20.7 20.8 22 15.7 0 20.75 188 1 MA 9.5 11.5 20.1 20 0 0 0 20.05 189 1 MA 2.5 12.4 20.7 20.6 0 0 0 20.65 191 1 MA 8 14.5 17.2 17.1 2 0 0 17.15 192 1 MA 26.5 10.3 19.7 19.6 0 0 0 19.65 197 1 MA 60 14 19.2 19.3 21.5 0 0 19.25 201 1 MA 70 5.7 17.5 17.4 0 0 0 17.45 202 1 MA 71.5 2.1 20.8 21.1 23.7 0 0 20.95 207 1 MA 91.5 6.9 17.8 17
182 1: (____) ( 2 0) V = 76 "inst_41>from1" 183 2: (____) ( 0 3) V = 77 "inst_41>from2" 184 3: (I___) ( 0 0) V = 76 "inst_41>from3" VAR# 116: (________) "inst_42>o" GRP# 75: BEG = 185, LEN = 4 ----- 185 0: (I___) ( 2 1) V = 79 "inst_42>from0" 186 1: (____) ( 2 0) V = 78 "inst_42>from1" 187 2: (____) ( 0 3) V = 79 "inst_42>from2" 188 3: (I___) ( 0 0) V = 78 "inst_42>from3" VAR# 117: (________) "inst_43>o" GRP# 76: BEG = 189, LEN = 4 ----- 189 0: (I___) ( 2 1) V = 81 "inst_43>from0" 190 1: (____) ( 2 0) V = 80 "inst_43>from1" 191 2: (____) ( 0 3) V = 81 "inst_43>from2" 192 3: (I___) ( 0 0) V = 80 "inst_43>from3" VAR# 118: (________) "inst_44>o" GRP# 77: BEG = 193, LEN = 4 -----
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
Kahe aastaga on Ungari rahvaarv vähenenud 38 572 inimese võrra. 0,26%. Ungari on keskmine riik. 2005. aastal moodustasid 0-14 aastased lapsed 15,8% rahvaarvust, 15-64 aastased inimesed 69,1% ja üle 65 aasta vanused 15,1% rahvaarvust. Sünde oli 9,76/1000 inimese kohta ja surme 13.19/1000 inimese kohta,mis näitab, et rahvastik on vananev. (wikipedia 2007) 1.1.1 Rahvastiku võrdlus naaberriikidega Naaberriigi Slovakkia rahvaarv on 5 430 033 in, 111,2 in/km2; Austrias 8 188 207 in, 97,6 in/km2; Sloveenias 1 935 677 in, 95,5 in/km2; Horvaatias 4 495 800 in, 85 in/km2; Rumeenias 21 698 181 in, 91,3 in/km2 ja Ukrainas 46 749 200 in, 77.4 in/km2 kohta. 1.2 Haldusjaotus Ungari on jaotatud 19 komitaadiks ja 34 komitaadi õigustega linnadeks, pealinn on Budapest. (wikipedia 2007) Joonis 3. Ungari maakonnad Suuremad linnad Ungaris on Budapest, Debrecen,Miskolc Gyõn. (wikipedia 2007) 5 2. Loodus 2.1 Maavarad
0 25-35 170 160 145 135 0 15-20 175 165 150 140 0 42278 185 175 160 150 2-4 200 190 175 165 5-7 210 200 180 170 8-10 215 205 185 175 10-12 225 215 188 178 Tabel 4. Mördi ülehulgateguri α väärtused plastsete betoonisegude korral. Tsemendi sisaldus, α väärtused erinevate vesitsementtegurite puhul kg/m³ 0,5 0,53 0,6 300 1,30 1,32 1,36 311 1,32 1,34 1,38
1. Normaalbetooni kivistumisaja ja temperatuuri mõju betooni survetugevusele 1.1. Töö eesmärk Selgitada võrdsel töödeldavusel erineva survetugevusklassiga normaalbetooni kivistmistingimuste ja aja mõju normaalbetooni survetugevusele 1.2. Kasutavad materjalid · Portlandtsement CEM I 42,5 N-peeneks jahvatatud lubjakivi ja savi segu veega, mille kuivatamise ja põletamise tulemusena saadakse portlandtsemendi klinker. Klinker jahvatatakse ning lisatakse kipsipulbrit ning saadakse portlandtsement. · ,,Kiiu" karjääri looduslik liiv; · Paekivi killustik fraktsioonid 4/16; · Joogivesi : 1.3. Katse metoodika Tabel 1 Rühm 1 Rühm 2 Rühm 3 Rühm 4 Rühm 5 (R1) (R2) (R3) (R4) (R5) C16/20 C20/25 C25/30 C30/37 C35/45 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
