5.UNESCO maailmapärand-USA Vabadussammas (Lisa 1.5) Vabadussammas (inglise keeles Statue of Liberty, ametlikult Liberty Enlightening the World, kõnekeeles ka Miss Liberty või Lady Liberty) on kolossaalne skulptuur New Yorgi sadamas Liberty Islandil. Kuju kavandas Frédéric-Auguste Bartholdi, terasest sisekonstruktsiooni autoriks on Maurice Koechlin. Skulptuur avati 28. oktoobril 1886. See oli Prantsusmaa kodanike kingitus Ameerika Ühendriikidele ja pidi esialgu valmima 1876. aastal Iseseisvusdeklaratsiooni 100. aastapäevaks püstitatama. Samba kõrgus on 46,05 meetrit, koos postamendiga 93 meetrit. Skulptuur, mis kujutab tõrvikut käes hoidvat naist, on vaskkattega, mida toestab sees terassõrestik. Naine sümboliseerib vanarooma vabadusjumalannat Libertast ja selle kaudu vabadust. Naine seisab ühe jalaga purustatud ahelatel, mis sümboliseerivad orjust. Tal on käes tahvel, millel on pealiskiri "JULY IV MDCCLXXVI" (4
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ...
üksnes liigikaitse seisukohalt. AinuIt tasakaalustatud majandustegevusega maastik tagab meile inimväärse elukeskkonna Eesti looduskaitset võib periodiseerida etappideks vastavalt riigikorra muutumisele. Kuni 1918 (enne I maailmasõda) Looduskaitse kui kauni ja haruldase looduse hoidmise riiklik korraldamine hakkas nii Euroopas kui Eestis kujunema 19. sajandi lõpul. Geoloog Gregor Helmersen rääkis aastal 1876 vajadusest metsi kaitsta (et veereziimi hoida), ja aastal 1879 esitas üleskutse Eesti Loodusuurijate Seltsi kaudu säilitada ja kaitsta rändrahne kui mandrijää tegevuse tunnistajaid et neid monumentideks, sillasammasteks ja veskikivideks kõiki ära ei kasutataks. Samblauurija Edmund Russow innustas Eestis looduskaitsealade loomist, ning ta õpilane Karl Kupffer tegi selle Vaika kaitseala luues teoks, Riias olles
Mulle meeldib selle mahe, mitte väga esiletükkiv maitse ja samuti olen rahul hinnaklassiga. 2.1 Tootjad 2009. aastal toodeti maailmas 8,26 miljonit tonni kohviubasid, istandike kogupindala oli 9,60 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on toodangu kogumaht tõusnud 2,44 korda. Suurimad kohvitootmise piirkonnad on Aafrika, Araabia poolsaar, Brasiilia ja Costa Rica. Suurimad kohvitootjad on Paulig, Jacobs ja Nestle. 2.1.1 Paulig Group Pauligi ajalugu algab aastast 1876, kui Saksamaalt Soome tulnud immigrant Gustav Paulig asutas oma äri. Gustav Paulig alustas oma äri soola, kohvi, vürtside, jahu, portveini, konjaki jt koloniaalkaupade maaletoomise ja müügiga. 1904. aastal laiendas Paulig oma tegevust – lisaks hulgimüügile hakati tegelema ka toiduainetööstusega. Pauligi kohvitehas, mis oli esimene
Kaardi koostamise materjalidena kasutas Schmidt oma varasemate tööde käigus kogutud materjale ja ka mõisaplaane. Sarnaselt Rückeri kaardilehtedele graveeriti Eestimaa kubermangu kaart (Joonis 3) Peterburis sõjatopograafide korpuses, kuid trükiti 1844 Tallinnas. Trükitehniline kvaliteet oli Rückeri Liivimaa kaardist kehvem, kuid Schmidti eeliseks olid Eestimaa kaardile kantud mõisamaade piirid. Põhjalikult ümbertöötatud mõõtkavas 1:210 000, ilmus kaart kordustrükis 1871, 1876 ja 1884. (Potter, Treikelder 2011) 11 Joonis 3. Johann Heinrich Schmidti 1841-1844 koostatud Eestimaa kubermangu erikaart (Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv) 2.1. Johann Heinrich Schmidt (1804-1881) Johann Heinrich Schmidt on sündinud ametniku perekonnas. Lõpetanud Tallinna kreiskooli asus 1821 Eestimaa kubermangu maamõõtja õpilaseks. Töötas mõned aastad vabakutselise maamõõtjana ja 1833
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
1929 Natüürmort pasunaga. 1929 Dekoratiivmaal kohvikule Tallinn. 19671968. 6 Skulptuur Eesti Vabriigis Amandus Heinrich Adamson sündis 12. Novembril 1855. aastal. 1870. aastal asus ta õppima Bergi puutöökotta Tallinnas, kus temast sai tisleriõpilane. Ta töötas Bollhageni kusnstilise mööbli töökojas ning hiljem Sutovi puunikerduateljees. 1876.-1879. aastal õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias. Seal tutvus ta üha rohkem realistliku kujutuslaadiga, mis sai tema stiiliks. Peale kooli töötas ta Peterburis vabakutselise kunstnikuna. 1886.-1891. aastal viibis Amandus Adamson enese täiendamiseks Pariisis, pärast mida ta tagasi Peterburgi elama läks. Peale revolutsiooni puhkemist Venemaal asus ta tagasi Paldiskisse elama. 1920. aastal tegi Vabarigi Valitsus Adamsonile pakkumise teha Eesti Vabariigi vapi ja lipu joonistus. Ta
28. Tartu füsioloogiakoolkond Tartu füsioloogiakoolkond- tartu füsioloogiaõppejõu Friedrich Bidderi koolkond, kus uuriti närvisüsteemi, südame- ja veresoonkonna, seedimise ja ainevahetuse füsioloogilisi probleeme. Tartu füsioloogia koolkond toetas ka farmakoloogia, psühhiaatria, embrüoloogia arengut. 29. Probleemid seoses loomkatsetega 1822 Martin’s Act (Richard Martini järgi) kariloomade kaitseks 1824 asutatakse Inglismaal Loomakaitse Selts 1876 loomakaitse seadus laieneb laboriloomadele (Inglismaal) Muud probleemid: eluslooduse universaalsuse mõistmine (loomad kannatavad sarnaselt inimestega, vivisektsiooni (eluvatel loomadel kirurgiliste katsete) keelamine 30. Diabeedi teooria, insuliini kasutuselevõtt. Diabeedi teooria- C. Bernardi kontseptioon, milles räägitakse, et pankrease toodetud insuliini puudumine põhjustab diabeeti. Frederic Bantingu ja Charles Besti välja töötasid metoodika diabeedi ravis
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv elem...
omandanud mehega. Selle tubli mehe nimeks oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas (praeguses Leningradis) ning nad suundusid koos sinna. Kroonlinnas polnud Lydia Koidulal palju aega, (kuid ta siiski ei jätnud oma tööd, artiklike kirjutamist), sest siis sündisid tal esimesed lapsed. Hans- Voldemar, ta vanim poeg sündis aastal 1874, kuid ta elas ainult neli aastat ja suri 1878.aasta 29. juulil leetritesse. Hedwig-Hedda, Lydia Koidula tütar sündis aastal 1876 ja suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal. Viimane poeg Max, sündis tal aastal 1884, kuid ta oli kahjuks elamisvõimetu. Lydia Koidula on aga oma esimese pojaga (Hans Voldemariga) reisinud Saksamaale, (Hedwig-Hedda jättis ta Jannsenite hoole alla), kui Eduard Michelson sai oma erialadel täiendõpet. Saksamaal oli Koidula peamisteks huviobjektideks Goethe, Schilleri ja Lessingi töödega seotud kohtade
omandanud mehega. Selle tubli mehe nimeks oli Eduard Michelson. Talle aga pakuti tööd Kroonlinnas (praeguses Leningradis) ning nad suundusid koos sinna. Kroonlinnas polnud Lydia Koidulal palju aega, (kuid ta siiski ei jätnud oma tööd, artiklike kirjutamist), sest siis sündisid tal esimesed lapsed. Hans- Voldemar, ta vanim poeg sündis aastal 1874, kuid ta elas ainult neli aastat ja suri 1878.aasta 29. juulil leetritesse. Hedwig-Hedda, Lydia Koidula tütar sündis aastal 1876 ja suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal. Viimane poeg Max, sündis tal aastal 1884, kuid ta oli kahjuks elamisvõimetu. Lydia Koidula on aga oma esimese pojaga (Hans Voldemariga) reisinud Saksamaale, (Hedwig-Hedda jättis ta Jannsenite hoole alla), kui Eduard Michelson sai oma erialadel täiendõpet. Saksamaal oli Koidula peamisteks huviobjektideks Goethe, Schilleri ja Lessingi töödega seotud kohtade
kirjastamisele. Pani aluse ka kaastööliste võrgule (enamasti üliõpilased), kes temaga folkloori kogusid ja andis neile tagasisidet. J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda: 1. Rahvaluule kui "üks suur ja elav ajaraamat"; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis. 2. "Mis lugu rahva mälestustest pidada" (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr 26-27); Rahvaluule väärtustamine. 3. "Eestirahva ajaraamat" (Eesti Postimehe lisaleht 1876, nr 13); 4. "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" (Olevik 1888, nr 8-10, 12); I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika. J. Hurt rahvaluule publitseerijana: 1. "Eestirahva ajaraamat" (1876) viie- osalise "ajaraamatu" idee: I. Vana Kannel, II. Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV.
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austri...
Koosnesid baltisaksa ohvitseridest. Need hukkasid ilma kohtuta 300 in. mõisnikud, baltisakslastest kirikuõpetajad kaebasid. Esialgu ilma kohtuta, pärast sõjakohtud. 500 in surmanuhtlus, vangla, sunnitöö, asumine. Päts mõisteti surma, aga ta oli Eestist põgenenud. 1905 rev tõi kaasa Eestist lahkumise karistuse hirmus. MAJANDUS 19. SAJ LÕPP; 20. SAJ ALGUS Raudteede ehitamine mõjutas majandust. 1870 1. Raudteeliin Paldiski-Tln-Tapa-Narva- Peterburi Tln-Peterburi 11h 43 min Tapa-Tartu 1876 vahepeal. Trtust edasi ei saa. 1887 pikendati Valka, sealt edasi Riiga. 1889 Valga-Võru-Pihkva-Moskva Hakati eraraudteed ehitama, mis oli kitsarööpmeline. Üle Eesti kitsad. Tänu sellele arenes tööstus kiiremini. Tööstus: arenes masina ja metallitööstus, võimalik toorainet sisse tuua nt kivisüsi Venemaalt raudtee abil, puuvill Egiptusest. Valmistoodang välja, nt paber üle kogu Venemaa. Raudtee abil viidi valmis toodangut eeskätt Peterburi turule. Kuna tähtsaks oli saanud
tema õpingutes t oetada. Kuberneri otsingud viisid noore Adamsoni kõgepealt Peterburist jalgsi Riiga, sealt jalgsi Miitavisse, kus tal õnnestus oma tööde müügist teenida 150 rubla. Saadud raha võimaldas tal tagasi kodulinna Paldiskisse naasta. Viimaks õnnestus tal 1875. aastal tänu soovitustele Peterburi Kunstide Akadeemia sisseastumiseksamitele pääseda. Adamson läbis need edukalt ning alustas 1876. aastal sealsamas õpinguid vabakuulajana. Koolis hakkas ta andeka õpilasena kohe silma ning võitis oma töödega mitmeid aukirju. Adamson lõpetas oma koolitee 1879. aastal Peterburis. Ta sai küll hõbemedali, mis vastas kolmanda järgu kunstniku tiitlile, kuid pooliku keskhariduse tõttu alustas Peterburis tööd vabakunstnikuna. Amandus Adamson avas oma esimese näituse 8. aprillil 1887 Peterburis. Juba sama aasta mais siirdus Adamson Pariisi end täiendama. 1889
Jean Renoir Raamatu kokkuvõte Renoir Tuule Kivihall Tallinn 2011 Tallinna 21. Kool 12C Sissejuhatus Tallinn 2011 Jean Renoir oli kunstniku Pierre-Auguste Renoiri poeg. Ta sündis Pariisis, kuid kasvas üles Lõuna-Prantsusmaal. Esimese maailmasõja ajal teenis ta nii piloodi kui ka mobiilüksuslasena. Ametilt oli ta aga prantsuse filmirezissöör. Raamat kujutab endast Auguste Renoiri elulugu poja sule läbi. Pierre ise oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja. Tema teosed on pehmed ja südamlikud, maali...
1908 - H.Ford konveier autode tootmiseks 1923 - diiselmootoriga veoauto Benz & Cie 1926 - tarvitamiskõlblik diiselauto 1926 - Citröen I teraskerega auto 1934 - esiveoga auto Citröen 1955 - I plastkerega auto Fiat 1980 - neljarattaveoga Audi AUTOOSADE TÄIUSTUMINE 1795 - J.Bramah hüdroajamid (pidurid) 1816 - G.Lankenbergeri käänmikrool 1841 - J.Whitworth ühtne keermestussüsteem 1859 - G.R.Plante pliiaku 1866 - W.Simens dünamo 1876 - G.Daimler karburaator 1881 - W.Simens sidur 1895 - Michelini ja Dunlopi kummid (õhkrehvid) 1902 - R.Bosch magnetsüüde 1902 - Frederick Lanchester ketaspidur 1893 - W.Maybach, D.Banki täiustatud karburaator 1909 - katalüüsneutralisaator (et kütuste põlemist parandada, need ei põlenud täielikult) 1909 - Edward Deeds, Charles Kettering jagaja 1911 - Charles Ketteringi starter 1923 - bensiini valmistamine (sakslased hakkasid)
Haridus saksakeelses kihelkonnakoolis, kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1865 teoloogiaõpingud Tartu ülikoolis 1865-1872 kodu- ja gümnaasiumiõpetaja J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda * rahvaluule kui „Üks suur ja elav ajaraamat“, folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis. * „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr 26-27) * „Eestirahva ajaraamat“ (Eesti postimehe lisaleht 1876, nr 13) * „Paar palvid Eesti ärksamaile poegaele a tütardele“ (Olevik 1888, nr 8-10, 12) J. Hurt on väga mõjuvõimas meie riigis. Teda tsiteeritakse. J. Hurda lähenemine rahvaluule kogumisele: arusaam, et rahvaluulet kogudes on võimalik jõuda Eesti kultuuriline vaatepunkt ajaloole. Rahvaluule on küll seoses ajalooga, vahendades üldisi meelsusi, kuid seda ei saa võtta üks ühele tegelikult. „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (1871) Rahvaluule väärtustamine
1632-34 Academia Gustavianas oli arvatavasti ametis vehklemismeister 1690 Academia Gustava-Carolina ajal kuulusid õppejõudude koosseisu tantsumeister ja vehklemismeister 1698 Tartu õuekohtu hoones sisustati saal ülikooli vehklemisharjutuste ja tantsutundide jaoks 1802 Taasavatud Tartu Ülikooli õppekavasse võeti ka ratsutamine, vehklemine, ujumine ja tants 1805 Kanepi pastor Johann Philippe von Roth lülitas Kanepi kihelkonnakoolis vabatundide programmi kehalised harjutused 1819 Võimlemise tõi Eestisse Tartu Ülikooli lektor Karl Eduard Raupach, kes koos professor Friedrich Georg Wilhelm Struvega moodustasid 40-50 osalejaga võimlemisrühmad 1820 Tallinnas asutati Eesti esimene teadaolev sportlik ühendus "Uljaste Purjetajate Ordu" 1821 Valmis Tartu Ülikooli uus maneez kivihoonena 1822 Rajati üliõpilaste supluspaik Emajõel 1829 J.J.F.Parroti juhtimisel vallutati Suure Ararati tipp, mida loetakse alpinismi alguseks Venemaal 1835 Esimese eestla...
SALVADOR DALI · 11.05.1904-23.01.1989 Hisp maalikunstnik, 20.saj tähtsamatest sürrealistidest · range kasvatus, naine Felipa Domenech Ferres vastand · ema innustas teda, vanem vend suri enne ta sündi, õde Ana Maria kirjutas tast raamatu 1949 · 1916 moodne kunst kui Ramon Pichot´ga suvepuhkust veetis, 1917 söejoonistuste näitus kodus, 1919 Figurese teatris avalik näitus · 1921 ema suri rinnavähki MADRID JA PARIIS (1922) · kaunite kunstide kool Academia de San Fernando (tähelepanu ekstsentrik dändi; pikad juuksed, põskhabe, mantlid, sukad, põlvpüksid = 19saj inglise esteedid). Sõbrunes Pepin Bello, Luis Buñueli, Federico Garcia Lorcaga. · tähelepanu äratas kubismiga, teadmised pärit ajalehtedest. Eksperimenteeris dadaismiga, mis mõjutas ta loomingut kogu elu · 1923 eemaldati üliõpilasrahutusest osavõtjate kaitsime eest aastaks akadeemiast ja pidi veetma 35 päeva va...
on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung, Siemens, LG, Apple ja Sony Ericsson. Mobiiltelefonide tootjaid on palju. 5 Mobiiltelefonide ajalugu Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale. Paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid, kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte, vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu
Kuna eriti tugevat kaitset vajas linnuse värav, näeme Kaitsetorni krval kahekorruselist eenduvat nooltekoda e. ärklit. Selle alumisel korrusel paikneb langevärava tstemehhanism, ülemise korruse phjaavadest sai vaenlasele kive ning kuuma pigi, trva ja vett pähe visata vi nooli lasta. See kaitsesüsteem taastati analoogiate alusel; originaalsed on vaid dolomiidist turbad, mida mööda liikus langevärav. Värava kohale paigutati 1876. aastal. Saare-Lääne piiskopkonna raidvapp, phielemendiks kotka kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava krval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas. Keldrikorrus
Eesti Maaülikool Kukruse mõisapark ja polaarmõis Lõputöö Koostaja: Toomas Jaup Juhendaja: Mari Nõmmela Tartu 2017 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1.1Peahoone........................................................................................................ 3 1.2Von Tollid........................................................................................................ 4 1.3Mõisapark....................................................................................................... 5 1.4Hoone restaureerimine................................................................................... 6 1.5Ait................................................................................................................... 7 1.6Kuiv...
õppis hollandlaste faktoorias maalima õlivärvidega. 18. sajandil tegi euroopa ehk Hollandi stiilis pilte Shiba Kokan. Meiji ajastul püüti seda stiili matkida. Tokugawa ajal luuakse kunstiliselt väärtuslikumad teosed puugravüüris. Kujutatakse lõbustusasutuste ainestikku (ukiyo-e) geisade elu ja näitlejaid. Puugravüürid olid algul ühevärvilised või koloreeritud, 18. sajandi sajandi keskpaigas hakati looma värvilisi gravüüre. 1857 hakkas jaapanlasi õpetama inglane C. Wirgman, 1876 kutsus valitsus Jaapanisse itaallase A. Fontanesi ja 1878 ameeriklase E. F. Fenollosa. 20. sajandil on järgitud Euroopa kunstivoole. Rahvusvahelise tunnustuse on saavutanud traditsioonilise maali viljeleja Seiho Takeuchi (1869- 1942), maalisarja ,,Hiroshima õudused" autorid Iri Maruki (s. 1902) ja Toshiko Maruki (s. 1912) ning graafikud Shiko Munakata (s. 1903), Tadashige Oko (s. 1909) ja Fumio Kitaoka (s. 1918). 1970. aastaist on õhutatud viljelema
aastal. Ta töötas sellel kohal kuni surmani, 1862. aastani, seega nelikümmend kaks aastat. (15) Sajandi keskel - 1845. aastal toimus koolitöö ikka veel vanas majas, sajandi algul ehitatud majas. Ei ole teada, et vahepeal oleks ehitatud Varal uut koolimaja. 1855. aastast töötas Varal abiõpetajana Paul Reinvald, 1863. aastast aga õpetajana kuni 1871. aastani. 1860. aastal, kui vallad asutati, hakkas ka vald kooli ülal pidama. (15) Alles 1868. aastal sai Vara kool uue maja. 1876. aastast alates hakati Vara koolis õpetama ka vene keelt. Emakeele tunde oli 30, vene keele tunde 2. (15) On teada, et Vara koolis lapsi karistati ja seda tehti vitsaga. Lapsed said koolis vitsa iga päev peale esmaspäeva. Kui koolimaja ümbruses enam vitsu ei olnud, siis pidid lapsed ise hommikuti need kaasa võtma, kes seda ei teinud, sai 5 hoopi rohkem. Trahv koolist puudumise eest oli 10 kopikat iga puudutud päeva eest. (15) 29. novembril 1921
valgekihv kõndis longades edasi ja kõik inimesed plaksutasid.Ta istus maha, et puhata.Tema juurde tulid roomates pisikesed kutsikad.Tõsiselt lubas Valgekihv neid enda peale ronida ja enda turjal kukerpallitada.Esiti, kui inimesed käsi plaksutasid, tekkis temas natuke ta muistset iseteadvust ja häbelikkust.See möödus kutsikate virguduste ja hullamise jätkudes; ta lebas poolsuletud, kannatlike silmadega ja tukkus päikesepaistel. Jack London Jack London sündis 12. jaan. 1876. a. San Franciscos laostunud farmeri pojana.Majanduslike raskustega pidi London võitlema kogu elu.Juba koolipoisina tuli tal hakata tegelema leivamuredega.Ta müüs San Francisco tänavail lehti ning iga teenitud sendi viis ta koju.Pärast algkooli lõpetamist läks ta tööle konservivabrikusse, kus töötati kaheksateist-kakskümmend tundi ööpäevas.Lihte aritmeetika näitab, et söömiseks- magamiseks jäi ainult neli, oaremal juhul kuus tundi.Millegi muuga tegelemisest ja
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid. Ka muusikas oli tunnete skaala väga lai, kujutati nii üleolevat rõõmu, kui ka valu ja traagikat. Palju hakati kujutama üksikisiku läbielamisi ja tundeid. Sageli põgeneti ku...
RAKENDUSSTATISTIKA KONSPEKT 1 SISUKORD 1 Kvantitatiivsed meetodid majanduses.........................................................................2 1.1 Põhimõisted .........................................................................................................3 1.2 Mõõtmisskaalad...................................................................................................5 2 Andmekogumit kirjeldavad parameetrid.....................................................................7 2.1 Statistilised keskmised......................................................................................... 7 2.2 Variatsiooninäitarvud...........................................................................................8 3 Valikuuringud............................................................................................................10 3.1...
Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Siiski ei ole tõenäoline, et tema kunstnikuambitsioonidel oli sellega palju pistmist (isa suri, kui ta ei olnud veel neljateistkümnenegi). Pigem oli asi selles, et isa ei olnud rahul tema kehvade hinnetega. Hitler hindas isa juures seda, et taluteenija Anna Maria Schicklgruberi vallaspoeg, kes seni oli kandnud ema perekonnanime, võttis 1876 võõrasisa järgi perekonnanimeks "Hitler". Lastes end pärast tema surma kiriklikult tema pojaks tunnistada. Tänaseni on selgusetu, kas Aloisi ema hilisem abikaasa oli Adolf Hitleri vanaisa. Igatahes ei ole möldrisell Johann Georg Hiedler oma isadust kunagi tunnistanud. Sellel on tähtsust ainult sellepärast, et Hitler polnud elu lõpuni oma päritolus kindel ning omaenese rassikriteeriumide järgi poleks tal olnud võimalik SA ega SS-i liikmeks saada
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluul...
Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva Valisin selle teema, sest et ise olen näitleja ja kõik, mis on seotus teatriga pakkub mulle suur huvi. Raamatupoes ma ostsin raamatu, mis oli väljaantud teari juubeliks. Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata, missugused muutused toimusid teatrihoonega, missugune võiks olla Eesti Draamateater ja missuguseks ta sai. Raamat on väga huvitav neile, kellele ka meeldib teater. 2010. aastal, septembris Eesti Draamateater tähistas oma maja juubelit -100 aastat. Sellel päeval oli seal majas avatus uste päev, Kella 12-st kuni 15-ni startis iga veerand tunni tagant teatri lavatagusesse maailma ringkäigule ekskursioonigrupp, mida juhtisid Draa...
Johann Voldemar Jansen (1819 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidas...
Romantism Romantismi nime all tuntud liikumine, mis 19. saj. alguses lõi laineid üle terve Euroopa, kujutas endast mässu kõige kanoonilise ja kunstliku vastu, mis valitses vana aristokraatlikku maailma. Ühise lipu alla koondusid Voltaire'i filosoofia, kelle satiirid pilasid religiooni ja monarhia igivanu vorme, Goethe luule, kes uuris oma tunnete siseilma, Jean Jacques Rousseau' teooriad, kelle 1762. aastal kirjutatud "Ühiskondlik leping" ülistas demokraatiat ja innustas Prantsuse revolutsiooni juhte, seni kuni Napoleon ennast keisriks kuulutas. Romantism oli vastureaktsioon valgustajate filosoofiale. Romantism nautis looduse ettearvamatut jõudu. Romantikud kiitsid emotsionaalseid äärmusi ja tundusid olevat oopiumisõltlased. (mõned olidki) Väljendati kunstniku/helilooja tundeid. Kirjanduses paistsid silma Goethe, Schiller, Heine, Byron, Scott. Muusikasse leidis romantism tee märksa hiljem kui kirjanduses. Tavaliselt "romantikutena" käs...
("Crisantemi" 1890)) ja soololaule (“Päike ja armastus”/ “Sole e amore”, “Linnuke”/ “E l´uccellino”). Kuigi Giacomo oli ooperite, sealhulgas ka Verdi ooperitega tuttav partituuride kaudu ja tundis arvatavasti paljusid rahva hulgas levinud populaarseid muusikanumbreid, oli esimene terviklik ooperielamus talle tõeliseks vapustuseks ja ilmutuseks. Esimene ooper, mida ta laval nägi, oli Giuseppe Verdi "Aida". Etendus toimus 11. märtsil 1876 Pisas, umbes 30 kilomeetri kaugusel Luccast. Kuna rongipileti jaoks raha ei jätkunud, kõndis 18-aastane Giacomo ooperi nägemiseks jala koos sõpradega Pisasse ja tagasi koju. Nagu ta aastaid hiljem meenutas, kulutas see käik tal paari kingi, kuid avas akna muusikamaailma. Pärast muusikaõpinguid Luccas õnnestus tal 1880. aastal tänu ema sugulaselt saadud laenule ja riiklikule abirahale minna Milano konservatooriumi kompositsiooni õppima.
kohale tulema. Jockey Club'ile oli vastumeelne ka etendusi promoveerinud vürstinna Metternich ja tema kodumaa Austria. 1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu. 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis ("Das Rheingold" 1869. aastal ja "Die Walküre" 1870. aastal), kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli valmimist üksikosade ettekandeid. 1882. aastal sai valmis usulis-müstilise süzeega ooper Parsifal. E. H. Grieg (1843-1907) oli norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks
tänapäeval on ülikooli allasutused, sealhulgas arhiiv ja õppeosakond.2 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus Joonis 0. Peetri kirik historitsismi sakraal Peterburi arhitektid sealhulgas Viktor Schöter propageerisid tellisstiili eeskuju. Otseselt kajastub see suund Tartu Peetri kiriku ehitusloos. uue kirikuhoone esimesed projektid valmistas 1876. aastal linnaarhitekt Maximilian Roetscher, need aga lükati kooskõlastavate instantside poolt tagasi. 1880. aastal korraldati akadeemik Rudolf Bernhardti eestvõttel Peterburis avalik konkurss uue projekti saamiseks. Wilhelm Eisenschmidti andmetel oli võislusprojektidele esitatud kolm tingimust: kirik pidi olema telliskivist ja ,,gooti moodu" olema, seal pidi olema kolm tuhat istekohta ja ehitise maksumus ei tohtinud ületada 80 000 rubla
korraldati ikka igasuguseid väljasõite. Ka paat, millega sõideti, oli eriline, See oli voolitud ühest haavapuu tüvest (haabjas). Sõites see kõikus ja oli üldse kuidagi ebakindel. Enne õhtusööki käis Alfred meelsasti ratsutamas. Kuni pimedani võis ta neidudega tennisemängu harjutada. Suure-Kõpu mõisa hooned 1825. aastal põles maha vana härrastemaja, mille asemele ehitati esinduslik kahekorruseline klassitsistlikus stiilis mõisaloss. Hoone valmis 1847. aastal. Pärast 1876. aastal täiendati ehitust. Kesk- ja nurgarisaliitide vahelised ühekorruselised osad ehitati kahekorruseliseks, teisele korrusele ehitati ka neli rõdu. Igal rõdul on aken ja uks-aken. Hoone asub kõrgel maakivisoklil (võlvitud silindervõlvidega), kaetud lameda kelpkatusega. Fassaadi liigendavad kesk- ja nurgarisaliidid. Keskrisaliiti liigendavad joonia kapiteelidega pilastrid, viiluväljas on segmenkaalne aken, kolmnurkviilu elustab hammaskarniis
The statue, the island and the nearby Ellis Island were declared a national monument in 1924. The statue symbolizing liberty is in the form of a woman wearing flowing robes and a spiked crown holding a torch in her right hand and carries a book inscribed "July 4, 1776 in her left. Broken chains, symbolizing the overthrow of tyranny, lie at her feet. The Statue was given by France to the United States to commemorate the century of U.S. independence in 1876. The statue is one of the largest in the world and is 93.5m tall. The statue has become a global symbol of freedom, marking the arrival of millions of immigrants to the U.S. 10 Materials http://www.photius.com/wfb1999/united_states/united_states_geography.html http://www.kidport.com/RefLib/UsaHistory/UsaHistoryIndex.htm http://en.wikipedia.org/wiki/United_States 11
VENE MUUSIKA ARENGULUGU kuni 19.sajandini Bütsants mängib olulist rolli vene kultuuriloo kujunemisel. Aastal 988, kui Kiievi suurvürst Vladimir abiellus Bütsantsi keisri Basileios II õe Annaga, võeti Venemaal vastu ristiusk ja kuulutati riigiusuks. Siit ka Bütsantsi mõju. Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur. Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod, plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli patriarhaadist sõltumatuks. Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga. Kirikulaul võeti üle Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärineva...
Steini arvates polevat vaja priisata, vaid pidu lihtsalt korraldada. Seda ettepanekut vastu ei võetud. Toimkond tegi siiski mitmed otsused: ringkirja kaudu paluda laulupeost osa võtma kõik eesti koorid ja 3. detsembriks kokku kutsuda koorijuhid, kes koos muusikajaoskonnaga valiksid välja koorilaulud ja orkestripalad. Pidu määrati 17.-19. juunile. Tartust paluti II laulupeo sekretärilt J.Kurrikult nimestik nendest kooridest, kes 1876. a peale olid ennast registreerinud laulupeost osavõtuks, teisi koore kutsuti üles ajalehtede kaudu. Koorid hakkasid end üleskutse peale registreerima. Kohe oli näha, et koorijuhtide hulgas leidus Tallinna üldlaulupeo vastaseid ja mitmed pooldasid maakondlikke kontserte, mida Jakobsoni ringkonnad propageerisid. Nii mõnegi linna koorijuhid vastasid kutsele eitavalt, tuues peamiseks põhjuseks teisi kontserte, mis toimuvad üldlaulupeoga samal ajal. Leidus
Dreikeiserbund . 1904 Saksamaa vastu sõlmisid Inglismaa ja Prantsusmaa Entente cordiale. 1907 Saksamaa vastu sõlmisid Inglismaa, Prantsusm ja Venemaa Antanti e Kolmik Kolmikliidu (Saksa, A-U, Itaalia) vastu (1879-82 kuni 1915). 19. saj lõpus kujunes Venemaast euroopalik riik Peterburg oli rikas ja kultuurne pealinn, kus elas 1897 kuni 12 tuhat eestlast, lisaks sajad tudengid. Kuulsaim eestlasest õigusteadlane oli Friedrich Martens (1845-1909). Lõpetas Peterburi Ülik 1867, al 1876 prof, alates 1881Välismin salanõunik, eriti kuulus rahvusvahel õiguse valdkonnas: Haagi I rahukonverents 1899 peategelasi, osales Venemaale eduka rahuleping koostamisel Venele kaotat sõjas Vene-Jaap vahel (1906). Haagi Rahvusvahelise Arbitraazitribunali üks loojatest ja selle alaline liige. Martens veenis kõrgpoliitikuid Euroopa ühinemise otstarbekuses - E ühinemine saab alguse riikidevaheliste suhete rangemast õiguslikust reguleerimisest ja Eur-s rahu kindlustamisest. J
mis tegeleb sellega, kuidas inimese vaim on seotud asjade maailmaga; mõned peavad just seda päeva psühholoogia kui teaduse sünnihetkeks psühhofüüsika keskseks mõisteks on lävi; keha on seotud hingega leides nende vahel matemaatilise sõltuvuse 1825 - inglite võrdlev anatoomia; 1831 alalisvoolu tugevuse mõõtmise artikkel; 1839 kõrvetab oma silmad subjektiivsete järelkujundite uurimisega; 1851 - Zend-Avesta; 1860 - (59) Elemente der Psychophysik; 1876 - (75) Vorschule der Aesthetik; 1882 - (81) Revision der Hauptpunkte der Psychophysik E. Boring nimetab psühholoogia loojateks Psühhofüüsika rajaja oli Gustav Theodor Fechner (peateos 1860.a.), kes uuris sensoorset tundlikkust (subjektiivse mulje intensiivsust) sel teel, et tegi kindlaks inimeste võime eristada erinevaid stiimulite intensiivsusi (kuna aistingu tugevust pole võimalik otseselt mõõta). · Seda võimet iseloomustavad tundlikkuse absoluutne lävi ja eristuslävi
Lisa 6 Kuulsaal Kuulsaali bowlingu-ja piljardiklubi Bowlingu- ja piljardiklubi Ku:lsa:l on Tallinna kesklinnas Mere pst 6 asuv atraktiivne vabaaja veetmise koht. 2002 aastal avatud Ku:lsa:li teeb eriliseks omapärane sisekujundus ja ülihea asukoht vanalinna veerel. Ku:lsa:l asub Mere pst 6 Roseni Waba Aja Wabrikus. Roseni Waba aja Wabrik on huvitava arhitektuuriga pilkupüüdev hoone aastast 1876.Selles omapärase ajalooga hoones toodeti veel kuni 1995 aastani piirituse tooteid. Piirituse tootmise alusepanijaks oli aadlisuguvõsast pärit Alvred Rosen selle tõttu on ka vabaaja keskusele pandud tema nimi. Bowlingu- ja piljardiklubi Ku:lsa:li 12 AMFi bowlingurada asuvad hoone kahel korrusel. Klientide paremaks teenindamiseks on mõlemal korrusel baar. Saalis ootavad külastajaid meeldivad teenindajad ja rajainstruktorid.
Maastiku mõiste Maastikuteadus on ühest küljest paljude loodusteaduste, nagu geomorfoloogia, mullateadus, geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv) kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastik...
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal ...
asutamiskoosolekust. Sügise jooksul pidas ta seltsis viis ettekannet, milles kõneles külvikordadest, aiandusest, hobusekasvatamisest ning puukoolist. 1871. a. alustas Jakobson ,,Teadus ja Seaduse põllul" II osa trükkiandmist. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamis-juhendeid. Veel ilmus tal raamatuid "Kuidas põllumees rikkaks saab" 1874. aastal, "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" 1876. aastal, "Sakala kalender põllumeestele" 1880. aastal jpm. Nende raamatutega pani ta aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele 2.6 Esimene üldlaulupidu Veel oli üheks üldrahvuslikuks ürituseks, millega Jakobsonil kokku puutus oli esimese üldlaulupeo korraldamine. Laulupeo mõte tekkis küll Jannsenil, ent tegelikuks korraldajaks sai "Vanemuise" selts kui tolle aja kõige elujõulisem eesti organisatsioon. Jannsen pöördus 30
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase va...
· 1802 · 1805 24.Eesti I üldlaulupidu peeti: · 1810 · 1859 · 1869 9.Jüri Soo korraldas Laiuse Mõra mõisas · 1879 kihelkonna kooli õpilaste võimlemispeo: · 1862 25.1820.aastal Tallinnas asutatud esimene · 1870 teadaolev sportlik ühendus oli: · 1876 · Tallinna vabatahtlik atleetide klubi · Revalische turnvereien 10.Võimlemis õpetaja Juhan Kurriku · Uljaste purjetajate ordu ,,Turnimise raamat" ilmus: · 1869 26.Paul Buro brozüür ,,võimlemine seoses · 1879 sõjaväe teenistuskohustusega" ilmus: · 1889 · 1865
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM31 Veronika Sarapova 19. saj naisterõivastus Referaat Juhendaja: Kadri Roball Särevere 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Rõivatööstus ........................................................................................................................ 4 Charles Frederich Worth......................................................................................................... 4 Josephine Bonaparte.............................................................................................................. 5...
ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Nii palju kui võimalik, püüti taastada algseid interjöörilahendusi. Olulist teavet selleks saadi lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. Arhitektuur Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja historistlik loss sai viie aasta ehitustöö tulemusena valmis aastal 1885. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Sotimaal (18531855, arhitekt W. Smith). Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne sakmikrinnatisega rõdu, nurgatornid ja eenduvad väikesed tornikesed koonusekujuliste tornikiivritega, alt neljakandiline, ülevalt kaheksakandiline kõrge torn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
