, . 1863 . , . ., . , , " , ", , . 1965 . . " ". (1866 79 .) . , , . , . , , , , , , . 1879 . . , ., . : ., , (3 000 .), . , , 1868 . "" . 1869 . , , "". "", "", , , . , , , , . : "" (1872 ., 1874 .), 300 ., " " (1874 ., 1876 .) " ", ""(1887 .). " " 1 000 .. " " (1878 ., 1879 .), ; " " (1879 ., 1881 .), "" (1883 ., 1884 .), "" (1887 ., 1889 .) " " (1890 ., 1891 .), " ", , , "", (1891). : ("", "", "" " "), (" " "") (" ", " " ""). , "" (1873) , : " " (1876), " " (1889) "" (1892). , , . , , , (1 1868 ., 2 1873 ., 3 1875 ., 4 1877 ., ", ,
,,Impression. Tõusev päike’’ 1873 Edouard Manet (1832-1883) ,,Eine murul’' 1863 E. Manet ,,Olympia’’ 1863 Aktimaal (Kurtisan), Veenuse poos Alfred Sisley (1839-1899) ,,Suurvesi’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir ,,Kiik’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir "Tants Le Moulin de la Galette'is" 1876 Orsay muuseum, Pariis Auguste Renoir ,,Terassil’’ 1881 Chicago Kunstiinsituut Edgar Degas (1834-1917) ,,Tantsutund’’ 1873-1876 Lisaks ,,Puuvillatööstuse kontor New Orleansis’’ 1873
Edgar Degas 1834 - 1917 Elulugu · Sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena · isa oli prantslasest pankur ning ema oli ameeriklanna · Ema suri 1847, kui Edgar oli 13-aastane · 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust · 20-aastaselt katkestas juuraõpingud ning asus õppima maalimist · Külastas tihti Itaaliat, kus tutvus kuulsate kunstnike loominguga · 1860. aastatel avas Pariisis oma maalistuudio · Baleriinid ja hobused on saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks · 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem · Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele · Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917 Edgar Degas Tantsija (1874) Edgar Degas Concorde´i väljak (1875) Edgar Degas Absint (1875-1876) Edgar Degas Täht laval (1876-1877) Edgar Degas Tantsuklass (1873-1876) ...
15 1848 - 23 1926 C 15 1848 23 1926 , -- : « » (1876) « » (1878) « » (1876) « » (1877) !
Boltzmann Linz'i keskkooli Ülem-Austrias. · Boltzmanni oli 15, kui ta isa suri. Austria-Ungari keisririik Hariduse lõpp ja karjääri algus · Boltzmann alustas 1863. aastal Viini Ülikoolis füüsika õpinguid. Ülikoolis tutvus ta lähemalt Maxwelli töödega. · 1869. aastal sai Boltzmann Graz'i ülikooli Matemaatilise füüsika professoriks . · 1873. aastal kutsuti Boltzmann Viini Ülikooli professoriks, kus ta õpetas kuni 1876. Boltzmann ülikooli aastatel. Perekond · 1872. aastal kohtas Boltzmann Henriette von Aigentler'i, kellesse ta armus. 1876. aastal abiellus paar ning neile sündis 3 tütart ja 2 poega. · Boltzmann naases 1876. aastal Graz'i, kus ta elas edaspidi 14 aastat koos perega, sel perioodil tegi ta palju märkimisväärseid avastusi. 1885 sai ta Graz'i ülikooli presidendiks.
Leiutised meil ja mujal Leiutised minevikus Paberivalmistamise kunsti esimesed kirjalikud tõendid viivad meid 105. aasta Hiinasse. Leiutised minevikus 1876. aastal , Alexander Graham Bell leiutas esimesena telefoni. Tema leiutis Alexander Graham Bell Alexander Graham Bell ( 3. märts 1847 2. august 1922) oli soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. Kuna Belli ema ja abikaasa olid kurdid, mõjutasid nad tugevasti Belli teadustööd.
Fovism Fovismi nimi kunstiliigile tekkis 1905. aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), kus esines oma maalidega rühm noori kunstnike. Nende tööde metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule. Maurice de Vlaminck (1876-1958) Maurice de Vlamincki (1876-1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski Vlaminck kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva. ...
Impressionism kunstis Impressionismi (pr. k. impression mulje, impressioon) võib vaadelda realismi edasiarendusena. Realist Courbet ütles, et maalima peaks vaid seda, mida on võimalik näha. 1860ndatel hakkasid mõned kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. Esimene impressionistide-maalikunstnike näitus toimus Pariisis 1874. Kokku korraldasid nad 8 rühmanäitust, viimane oli 1886. Tähtsamad impressionistid olid Claude Monet, Auguste Renoir, Edgar Degas. Taotlused: hetke jäädvustamine, mulje edastamine (muljed loodusest, maastikest aga ka linnast, inimestest). Impressionistid püüavad kujutada valgust, selle muutumist ja mõju esemetele. Impressionistid maalisid enamasti vabas õhus (nim plein-air) ning kiiresti, kandes värvi lõuendile kiirete pintslitõmmetega. Nad kasutasid puhtaid, segamata värve, oluline oli eri värvide kogumõju. Värv muutub impressionistidele tähtsamaks kui kontuur. Impressionistide kunsti...
Kooli, kus ta õppis joonistamist Louis Lamothe'i juures. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Kuigi Degas ei pidanud end impressionistiks, kasutas ta oma loomingus tüüpilisi impressionistide võtteid. Maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis jäädvustada liikumist ja hetkemuljeid. "Absindijoojad" 1876 "Tantsutund" 1873–1876 " Sinised tantsijadc "1899 "Bellelli perekond " 1859-60 " Naine juukseid kammimas " "Noored spartalased" 1860 "Puuvillatööstuse kontor New Orleansis" 1873 " Kaks tantsijat " " Ballet Pariisi operis " " Balleti tantsija riietusruumis "
GEORGE SAND (1804 - 1876) Deivid Armulik 11. Klass George Sand Amantine-Lucile- Aurore Dupin 1. Juuli 1804 8. Juuni 1876 Prantsuse kirjanik Maurice Dupin Sophie-Victoire Delaborde Looming Novellid Näidendid “Consuelo” (1842) “Gabriel” (1839) “La Petite Fadette” (1849) “Claudie” (1851) “Indiana” (1832) “Le Pressoir” (1853) “La Mare Au Diable” (1846) “The Paving Stone” (1862)
kasvatamine ja mõistmata rikkumine" (1876) astub ta teravalt välja mõisnike poolt. Jakobsoni 1870- dail aastail ilmunud põllumajanduslikel kõnedel (näiteks ,,Edasi" ja ,,Kes tahab see mõistab..." 1876.a) oli enamasti ikka ka terav poliitiline sisu. Jakobsoni peamisteks tegevus kolleteks rahvuslikes organisatsioonides jäi kuni 1878. aastani põllumeesteseltsid. Edukama poliitilise võitluse huvides oli Jakobsoni eesmärgiks põllumeeste seltside tegevuse ühendamine. 1876. aastal Jakobsoni eestvõttel tulid Viljandisse kokku Pärnu, Viljandi, Tartu ja Võru Põllumeeste Seltsi saadikud. Siin võeti vastu Jakobsoni poolt koostatud ühine tegevusprogramm ja valiti Pärnu Põllumeeste Selts eesti põllumeeste seltside ,,eeskohaks". Suur osa kuulub Jakobsonile kui ühele esimesele põllumajanduse teoreetikule ja eesringliku agrotehnika propageerijale, kes põllumajanduse arendamise ülesandeid
Edinburgh and London. He immigrated to Canada in 1870 and to the United States in 1871. He was an early student of sound and speech, inspired, perhaps, by the fact that his mother, Eliza, was almost totally deaf and his father, Melville, developed the first international phonetic alphabet. In his early 20s Bell himself taught deaf children to speak and gave speech lessons at schools in his community. Bell was the first to obtain a patent, in 1876, for an "apparatus for transmitting vocal or other sounds telegraphically", after experimenting with many primitive sound transmitters and receivers. In 1875, Bell developed his first version of what came to be known as the telephone. He received a patent for it on March 7, 1876, just after his 29th birthday. Five days later, on March 12, he tested his device, speaking into the phone to his associate, Thomas Watson, when he said, "Mr. Watson, come here. I want to see you
Tapa valla läänepoolne naaber on Harjumaa Aegviidu vald. Tapa vald asub maastikuliselt Pandivere kõrgustiku äärealal ja Kõrvemaal. Valla kujunemisel on suurt tähtsust mänginud Peterburi-Tallinna raudtee ehitamine ning hiljem Tapa-Tartu raudteeharu ehitamine. Tapa raudteejaam 2 Tapa linn on saanud nime Tapa küla (1482, Tappes) ja mõisa (1629/39?, Taps) järgi. 1870 rajati Tapa mõisa maale väike raudteejaam; 1876 sai Tapa seoses Tartu haruraudtee valmimisega raudteesõlmeks, selle juurde tekkis peagi alevik. 1917 sai Tapa alevi, 1926 linna õigused. Tapa linn on Eesti Vabariigi tähtsamaid raudteesõlmpunkte. Oma olemasolu eest võlgneb Tapa linn tänu raudteesõlme kujunemisele. Möödunud sajandi 60. aastatel hakati Venemaal intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli Tallinn-Sankt-Peterburi raudtee, mille ehitamist alustati 1869.a. ja lõpetati aasta hiljem. 1875.a
Ise õppis Bell mängima klaverit ning temast sai pere pianist. Tema vanaisa õpetas talle huulelt teksti lugemist ning Bell sai sellest lihtsasti aru. Nagu ka oma vennad sai Bell algharidus kodust oma isalt. Peale seda läks ta õppima kooli kus ta tuli ära kui ta oli 15. aastane olles koolis ainult esimesed klassid. Aastal 1872 asus ta elama USA-s. Bellile oli alati meeldinud elektriseadistused. Tänu sellele huvile leiutas Bell 1876. aastal esimese telefoni. Aastal 1888 öootis Bell ,,National Geographic Society" grupiga. Umbes 1890. aastal hakkas Bell uurima lennukeid. 2. augustil 1922. aastal suri Alexander Graham Bell olles 75 aastane. Surma põhjuseks oli diabeet. 4 3. Telefon Aastal 1876 leiutas teadlane Alexander Graham Bell telefoni. Kuidas see täpselt juhtus seda keegi ei tea, aga on olemas telefoni leiutamise legend.
reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765. aastal konstrueeris universaalse aurumasina Alessandra Nolta- Leiutas 1800.aastal patarei, mis talletas elektrivoolu. Michael Faraday- valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas elektrit toota suurtes kogustes. Thomas Alva Edison- 1879.aastal valmistas töökindla elektrilambi. Samuel Morse-1837. aastal leiutas elektrilise telegraafi. Gramham Bell- 1876. aastal leiutas telefoni. Aastad 1765-James Watt konstrueeris universaalse aurumasina. 1825- rajati esimene raudteeliin 1807-Hudsoni jõel tegi esimese reisi aurik, mille leiutajaks oli inglane Robert Fulton. 1837-Samuel Morse leiutas elektrilise telegraafi 1814-katsetati Stephensoni vedurit. 1876- Algas Belli leiutatud telefoni võidukäik. 1879- Edison valmistas elektrilambi 1895- deonstreeriti Pariisis esmakordselt ,,elavaid pilte'' - sündi kinokunst. Teemad
1. Täisnimi: Jossif Vissarionovits Dzugasvili (Stalin) 2. Sünniaeg: Ametlike andmete järgi 21. detsembril (9. detsembril) 1879. Edvard Radzinski andmetel sündis 18. detsembril (6. detsembril) 1878 3. Sünnikoht: Gruusia, Gori 4. Vanemad: o Isa: Vissarion Dzugasvili (1850 - 1891?) o Ema: Jekaterina Georgijevna (1858 13. mai 1937) 5. Vennad: o Mikhail (1876 - 1876) o Georgi (1877 - 1877) 6. Haridustee: o 1888-1894 Gori vaimulik kool o 1894-1899 õppis Tiflise õigeusklikkus vaimulikus seminaris 7. Karjääriastmed aastatega: o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik o1901-1902 oli Tiflisi ja Batumi VSDTP komitee liige o 1906-1907 VSDTP Bakuuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis o 1922-1953 NLKP peasekretär o 1930-ndatel erinevad ametikohad (Rahvuste komissar ja Töö...
Gründungsmitglied der Russischen Geographischen Gesellschaft. 1837 sammelte er biologische Arten auf Nowaja Semlja. Auf verschiedenen Expeditionen untersuchte er Spuren der Eiszeit an der Südküste Finnlands (1838/1839). An den Nordmeerküsten, am Kaspischen Meer und im Kaukasus untersuchte er 1851 bis 1856 die Fischerei und die Fischbestände. Diese Untersuchungen führten 1856 zum ersten Gesetz zum Schutz der Fischbestände in Russland. Von 1867 bis zu seinem Tod 1876 lebte Baer in Dorpat. Hier verfasste er zahlreiche Artikel zur Biologie, in denen er u. a. Charles Darwin kritisierte. Er wurde korrespondierendes Mitglied der 1869 gegründeten Berliner Gesellschaft für Anthropologie, Ethnologie und Urgeschichte. Karl Ernst von Baer wurde auf dem Alten Johannisfriedhof Dorpat beigesetzt. Auf dem Domberg in Dorpat wurde dem baltischen Naturforscher ein Denkmal errichtet, das heute noch an ihn erinnert.
Laura Keidong 11C Carl Robert Jakobson CV Sünniaeg ja koht : Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14. (26.) juulil 1841. aastal. Vanemad ja nende tegevusalad : Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, kes sündis 1. (13.) juulil 1817. aastal Võrumaal Haanjas, kus tema isa Jakob Torba töötas koolmeistrina. Lapsepõlves oli ta rohkem tänava kasvatada, sest ema suutis teda vaevaliselt toita. Päris noorelt hakkas ta rätsepa õpilaseks ja sai sealhulgas selgeks ka vene keele. Tema nime Torba halvustati, mistõttu see muudetigi Jakobsoniks. Alates 18. eluaastast alustas ta tööd rätsepana, mis ei tasunud aga eriti ära, niisiis asus ta uut tööd otsima ning sai Torma köstrikooli tööle. Adam Jakobson tõusis oma ajastu tähelepanda...
30 1860 , . . . , , . . , , , . 1876 , . , , . , . "" " . " - : , , - . , « ». « -- » ". ". , « » , . , . , . , , , . : - . , , , , , , , , , , . « -- » , . , , , . ,
. », 1876-1877 , 1880 , 1892 , 1895 . (1899--1900)
Baer viibis ka mitmetel geograafiaekspeditsioonidel, mille käigus ta tegi muuhulgas kindlaks ka jõekallaste uhutuse sõltuvuse maakera pöörlemisest ja Siberi igikeltsa. Baeri auks on nimetatud seitse geograafilist objekti. 4 Tagasi Tartusse Baer kolis Tartusse elama 1867 aastal, kus tahtsi rahu ja vaikust. Teadustöös tegutses aktiivselt edasi. Ta oli alates 1869 aastast ELUSi president kuni 16.november 1876 aastani, mil ta oma kodus Tartus suri. Tema auks avas skulptor Aleksandr Opekusin aastal 1886 Tartus Raadi surnuaial monumendi, sinna samasse surnuaeda on maetud ka Baer ise. Foto: Karl Ernst von Baeri monument Raadi surnuaial Tartus (http://en.wikipedia.org/wiki/User:RaBOTnik/test/case75) Karl Ernst von Baeri austus Baeri Muuseum See muuseum asub Tartus Veski tn 4.kus Baer elas oma elu viimastel aastatel. Muuseum
IMPRESSIONISM 1) MILLE JÄRGI SAI IMPRESSIONISM OMA NIME? V: Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. 2) MIDA TÄHENDAB SÕNA IMPRESSIOON? V: See tähendab muljet. 3) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALITEMAATIKA? V: Kujutati avaraid ja valgusküllaseid maastikke rahulikes poosides figuuridega. Omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. 4) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALILAAD? V: Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 5) KUIDAS VÄRVISID IMPRESSIONISTID VARJE? V: Varjudemäng. Ka varjudele anti oma värv - nt vabas ...
Karl Ernst von Baer Antud essees räägin teadlase Karl Ernst von Baeri elust, saavutustest ja nende rollist Eesti kultuuriloos. Karl Ernst von Baer sündis 28. veebruar 1792 Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana ja suri 28. november 1876 Tartus. 1810. aastal lõpetas Baer Tallinna Toomkooli ja siirdus Tartusse, kus asus õppima arstiteadust. 1814. aastal lõpetas ta selle. Lõputööks kirjutas Baer doktoritööks uurimuse nimega "Eestlaste endeemilistest haigustest". Uurimus ilmus Tartu Ülikooli toimetistes 1814. aastal ladina keeles. Peale seda siirdus Baer edasi Saksamaa ülikoolidesse. Ta täiendas end Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Juba 1819. aastal siirdus
, 24 1844 , C 13 1863 10 " " " " (18701873) " " 6 1876 " " (18801883) " " (1884) " " (1885) " " (1880 1891) " " (1881) (1892) C 1894 1907 C 1898 1899 29 1930 B , 86
P.P.CHAVANNES aga mitte sama pilt) ,,Vaene kalur" "Alfred Sisley ja tema naine" 1868 ,,Vaga Jenoveva valvab H.T.LAUTREC Pariisi [le"1886 ,,Moulin Rouge" 1891 "Tantsija laval" 1876 C.PISSARRO E.DEGAS "Tee versaillest st Louviesennessee" 1870 "Hobuste v]iduajamine" 1869 "Tantsuklass"1872 G.MOREAU Metroo sissek'ik pariisis "Salome tants 1901 Herodesele"1876 G.KLIMT ,,"Jane Avril" 1892
REALISM AND NATURALISM Lecture 6 Post Civil-War America • United States fully settled from the East Coast to West Coast • Profound changes: technological changes = US becomes modern industrial state • US became more confident in itself • Immigration – large population of immigrants no longer spread to west, become the labour force to the factories, also dramatic growth in cities • New tension in society, what it really means to be an American • Income disparities – big gap between people who are rich and people who are poor • Westward expansion – people can think about optimistic things happening when they think about the positive things happening in the country • United States as an urban nature: skyscrapers, full of people etc Intellectual and literary trends • Darwinism • Social Darwinism • ...
1818-1883 2007 1841 . 1842 ; , . «» 1891 « . . .», 1842 . . ; . ; . « », 1843 , . . (-), «». 1845 , «»; « » 1846 ( 1) «», « » (1846) -- «»; , « », (, ) «». 1847 , «»: « », 1876 . , , , , . « , », , « -- , ». . , . : , , . «» -- . , «», , , : «, ! , , ». «» ; . , -- «» , , . ; - «», «- », « ». , «» «», . «» ; «» , , «» -- , . , . , (1844)
George Sand 1804-1876 · Täisnimi on Armandine-Lucie-Aurore Dupin · Üks tuntumaid prantsuse naiskirjanikke · Sündis Pariisis · Abiellus 18-aastaselt, hiljem läks lahku · Elu jooksul kirjutas ta 70 romaani, 24 näidendit, mälestusi ja üle 40 000 kirja · Tegeles ka poliitikaga · Kuulsaks said tema teine romaan ,,Indiana", kunstnikuromaan ,,Consuelo", romaan ,,Krahvinna Rudolstadt", külaromantika ,,Väike Fadette"
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Ott Tõns Karl Robert Jakobson Referaat kirjanduses Kehtna 2010 Karl Robert Jakobson Carl Robert Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson. Natalie Auguste Johanson-Pärna oli tema õde ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ...
märts 18472.august 1922. Matmise päeval oli au Bellil, tema auks oli välja lülitatud kõik telefoniteenused üheks minutiks.Ta oli füüsik ning sündinud Sotimaal Edinburghis. A. G. Bell oli tuntud telefoni leiutajana ning veel teadlase ja novaatorina. Ta leiutas esimese praktilise telefoni. Hariduse said ta Edinburghi ülikoolis ja Londoni ülikooli instituudis.Töötas inventorina, teadlasena ja ta oli aastast 1873 Bostoni ülikooli häälefüsioloogia professor. 1876. aastal ta patenteeris esimese ALEXANDER GRAHAM BELL kasutuskõlbliku telefoni ning uuris ka kõne salvestamise ja taasesitamise võimalusi. 1871.aastal alustas ta koostööd tegema kurtidega ning aastal 1872 asutas ta kooli kurtidele, mis sai osa Bostoni ülikoolist. 7.märts 1876 edastati heli mööda ühte traati, ta edastas inimese kõne. 1877.aastal alustas ta
. , , . , . , «». , . « ». « » . . , . , . 1866. , «». 1867. . , , , , . , , «». , , . , , . , , . . «» , , «» . , «», « » «». , . , , , , , . 1873. «», , . 1874., «». 1876. « ». . , , , , , . 1878. « », , « ». . 1880. , , . . 1881. « », , , . , . 1881. 3 , , .., « ». «» «, ». , : « , , , ...» «» , . , . , « », , . , . , . :»... , ; , , , ..
Kaarma Kool Telefon Referaat 9.klass Koostaja: Juhendaja: 2009 Telefonide ajalugu: Telefon on kommunikatsiooni vahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. Telefon aastast 1896 Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu
Roosid vaasis `'The Gypsy Girl (aka Summer)'' Little Girl With A Spray Of Flowers Auguste Renoir Auguste Renoir 1868 1888 http://www.pierre-auguste-renoir.org/The-Gypsy-Girl-Aka-Summer.jpg `'Dance At The Moulin De La Galette'' Auguste Renoir 1876 Édouard Manet 18321883 Sündis kõrgema klassi peres. Ema Rootsi kroonprintsi ristilaps , isa mõjukas jurist. Maalima julgustas onu. 1845 Collége Rollin 1848 Rio de Janero 1850-1856 õppis Thomas Couture käe all Vabal ajal jäljendas vanu kunstnikke. 1856 - oma stuudio Édouard Manet http://upload.wikimedia
BORODIN Merlyn, Laura, Jessika, Kristina, Sten, Joosep 11a Alexander Porfiryevich Borodin Elulugu 12.11. 1833 – 27.2. 1887 Andekas keemik Suur muusik Maailmatuntud helilooja Oskas mitmeid keeli Žanrid: Klassikaline ooper Sümfooniad Kammermuusika Looming 1867 "Sümfoonia nr 1" 1876 "Sümfoonia nr 2„ 1879 "Keelpillikvartett nr 1" 1880 sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides„ 1881 "Keelpillikvartett nr 2" 1886 "Sümfoonia nr 3" 1887 ooper "Vürst Igor" Loomingu iseloomustus Mihhail Glinka rahvuslik ja võimas „Vägilassümfooni” Voolavad ja laulvad Teosed http:// www.youtube.com/watch?v=Sw1weml0- r0 http://thechristmasmania.ru/play.php ?id=LUpTUzAxY0U2c0U=
FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900) 1. ELULUGU Nietzsche sündis Rüycken'i pastoraadis. Ta ütleb hiljem: "Minu sünnipäev oli läbi kogu lapsepôlve tôeline pidupäev." Nimelt langes ta sünnipäev kokku kuningas Friedrich Wilhelm IV sünnipäevaga 15.oktoobril. 13.aastasena, 1858.a. hilissuvel lôpetab ta oma esimese autobiograafia. Eristades selles juba 3 perioodi. 12 päevane pingeline töö oli lôppenud ja 13 aastane autor vôis rahuldustundega puhata enne kui astuda kuulsate traditsioonidega Pforta maakooli. Nooruk tunneb, et üks elu periood on lôppenud. Ta on tublisti tegelnud proosa-, luule- ja muusikaharrastustega, lôpetanud algkooli ja toomgümnaasiumi. Üleelatud on juba 3 lähedase inimese (isa, venna ja vanaema) surm. Kôik see koos poisi enda hilise ja raske arenguga (esimese sõna ütles ta alles 2,5 aastaselt) ning juba tollajal alanud silma ja peavaludega andis ta toimetam...
o Avaldas raamatuid "Teadus ja seadus põllul" (esimene osa ilmus 1869) "Kuidas põllumees rikkaks saab" (1874) "Kuidas karjad ja nende saagid meie põllumeeste rikkuse allikaks saavad" (1876) "Sakala kalender põllumeestele" (1880) "Uus Aabitsaraamat, kust viiekümne päevaga lugema ja kirjutama võib õppida" (1867) "Kooli lugemise raamat" · I osa 1867 · II osa 1871 · III osa 1876 "Helmed" (1880) "Veikene Geograafia" (1868) "Saksakeele õppimise raamat koolidele" (1878) Noodikogu "Wanemuine Kandle healed" (1869 ja 1871) Noodikogu "Rõõmus laulja" (1872) Luulekogu "Lauliku C. R. Linnutaja laulud" (1870) näidend "Arthur ja Anna eha Vana ja uue aea inimesed" ( 1872, võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu) 9. Perekond o Naine: Julie Emilie Thal (1851 - 26.02.1940)
...............8 SISSEJUHATUS Sain loosi, milles pean kirjutama referaadi telefoni kohta. Mind hakkas see kohe väga huvitama, et kuna siis hakati kasutama telefone. Referaadis püüangi välja tuua huvitavat telefonide ajaloo kohta, tänapäeva telefonide ning esimeste telefonide kohta Eestis. TELEFONI AJALUGU Telefon on kommunikatsioonivahend, millega peetakse sidet helitoonide ehk keele vahendusel. Heli kantakse edasi elektrisignaalide abil. Telefon aastast 1896 Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia professor Alexander Graham Bell endale pükste peale hapet ning oli sunnitud appi hüüdma. Professori karjumist kuulis teises ruumis ta assistent härra Watson ning tõttas kiiresti kohale, paraku ununesid aga auklikud püksid sedamaid kui selgus, et professor Belli hääl kandus Watsonini mitte läbi seinte vaid üheks teiseks katseks valmis seatud mikrofoni, juhtme ja valjuhääldi kaudu
Paul Cezanne 1839-1906 Elulugu · Sündis 19.jaanuaril 1839 Aix-en-Provence linnas · Varases nooruses arenes huvi kunsti vastu · 1861 läks peale pikki vaidlusi Pariisi elama,nüüdsest pühendas ennast täielikult maalimisele · Viimastel aastatel enam ei maalinud · 22.oktoobril 1906 suri kopsupõletikku · Esimene tõsisem tunnustus saabus peale surma korraldatud ülevaatenäitusega · Suur eelkäija modernses maalikunstis · Kaasaegne impressionist · uuendas impressionismi oma maalidega · Imetles romantilisi maalikunstnike Delacroix`id, Courbeti ja Maneti Paul Cezanne Vaikne elu kirssidega (1885-87) Paul Cezanne Kaardimängijad (1892) Paul Cezanne Vaikelu õunte ja apelsinidega (1899) Paul Cezanne Isa ajalehte lugemas (1866) Paul Cezanne Sainte Victoire` i mägi (1900) Paul Cezanne Tiik Jas-de-Bouffanis (1876) Paul Cezanne Cou...
Linnade rajamine(Tartu) Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030. Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Tartu vanalinn on muinsuskaitsealal. Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai August vonKymmel (17871788). 1797 1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht (1917). Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde.
SISEPÕLEMISMOOTOR Taavi Kilgi Maanus Kullamaa Tartu Kivilinna Gümnaasium Klass 10d Mis on... 4-takti 4-takti viitab mootori töös olevale neljale taktile milleks on: 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Sisepõlemismootor - Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris. Esimene 4-taktiline sisepõlemismootor Leiutajaks oli Saksa insener Nicolaus Otto kes ehitas selle valmis aastal 1876. Kuidas see töötab Kõigepealt on vaja tööle ajada mootor. Alguses mootor ajab käima väntvõlli, väntvõll liigutab kepsu ja keps liigutab üles alla kolvi. Kui mootor juba käib liiguvad samad osad juba puhtalt inertsist. Veel tööst 1.Algpositsioon 2. Sisselasketakt 3.Survetakt 4. Kütte süütamine 5. Töötakt 6. Väljalasketakt Kasutamine Autod Veoautod Mootorrattad Ehitus masinad ...
R. Jakobson Kurgja Talu ning hakkas seda ise majandama. 1877.a. Pärnu Eesti Põllumeeste Selts. 19.saj. lõpul hakkas Eesti mesindus arenema. 19.saj. Lõpul 20.saj. Põllundus 1868.a. ,,Veel mõni sõnapõllutöö asjust" 1867.a. ,,Teadus ja Seadus põllul" Teaduslikult põhjendatud viljavahelduslik külvikord. Selgitas välja kliimale sobivamad sordid. Linnukasvatus 1875.a. Pärnu Põllumeeste Seltsi selgituskõne 1876.a. ,,Hanid, nende kasulik kasvatamine ja nuumamine" Orlovi linnukasvatuse kool Hani Loomakasvatus Loomakasvatuse ökonoomilised alused Noorveiste üleskasvatus, lehmade pidamine, noorhobuste kasvatus ,,Sakala artiklid" Breitenburgi veis jäägu mõisa Piimalehm Angler Anglist kujunes LõunaEestis eesti punane veisetõug Angler Angler Angler Eesti Punane
KÕLAR 11RE KÕLAR • Kõlar ehk akustiline agregaat • Üksik seade/helisüsteem • 3 valjuhääldit – 3 ribaline • Tweeter, kesksageduskõlar ja woofer • valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, vooder, elektrilised kontaktid, viimistluse komponendid. AJALUGU • 1861 – Johann Philipp Reis • 1876 - Alexander Graham Bell ja Ernst Siemens • 1881 - Nikola Tesla • 1898 - Oliver Lodge • Elektromagnetid – püsimagnetid • Altec'i "Voice of the Theatre" kõlarisüsteem – 1945 ja 1955 KÕLARI TÜÜBID • Täisribakõlarid • Madalsageduskõlarid (woofer või subwoofer) • Kesksageduskõlarid • Kõrgsageduskõlarid KÕLARI EHITUS VIDEO • https://www.youtube.com/watch?v=lTkzxfIX4EY KASUTATUD KIRJANDUS • http://static.trustedreviews
Ormaechea Pelagio Antonio de Labastida José Mariano de Salas 1864, 10. aprill 1867 Maximiliano I (18321867) 1867, 15. mai 1872, 18. juuli Benito Juárez (18061872) 1872, 19. juuli 1876 Sebastián Lerdo de Tejada (18251889) 1876, 21. november 1876 José María Iglesias (18231891) 1876, 23. november 1880 Porfirio Díaz (1) (18301915) 1880, 1. detsember 1884 Manuel González (18331893) 1884, 1. detsember 1911 Porfirio Díaz (2) (18301915) 1911, 25
Edvard Munch (1863-1944) Karje 1893 Ängistus sümbolism sümbolism Arnold Böcklin (1827-1901) Surnute saar sümbolism Judith ja Holofernes Gustav Klimt Suudlus 1862-1918 ehk 1907 Judith I sümbolis 1901 m ja sümbolism ja juugend juugend Lemminkäise ema 1897 Akseli Gallén-Kallela tempera (1865-1931) rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud (1865-1943) Allmaailmas 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Kristjan Raud Allilmast tagasipöördumine (1865-1943) 1935 rahvusromantism ehk sümbolism Nikolai Triik (rahvusromantism ehk sümbolism) (1884-1940) L...
Georg Lurich (1876-1920) Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmehe peres. Tema vanemad olid Väike-Maarjasse tulnud Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise valla samanimelisest külast. Georg oli juba lapsena hästi tugev poiss ja väga jõuhimuline. Liigagaruses pingutas ta aga end üle, külmetas seejuures ja haigestus raskelt kopsupõletikku, mis tollal oli üsna eluohtlik haigus. Tallinna Peetri Reaalkooli asudes oli ta veel nõrk ja haiglane(ta isegi vabastati
Edgar Degas'i elulugu Edgar Degas oli prantsuse maalikunstnik ja skulptor, kes sündis 19. juulil 1834. aastal Pariisis viielapselisse, heal järjel olevasse pankuriperesse. Degas ei taotlenud publikumenu, ta oli äärmiselt häbelik, üksildane perfektsionist ja töönarkomaan ning ta hindas oma privaatsust väga. Maalikunstnikule meeldis maalida juba lapsepõlves ning 18. aastaselt katkestas ta juuraõpingud, et pühenduda maalikunstile. Ta õppis nooruses mitme kuulsa kunstniku käe all, üks nendest oli J. A. D. Ingres, kus ta arendas muuhulgas ka oma joonistusoskust. Pärast seal õpitud aega käis ta veel Louis Lamothe'i juures õpinguid jätkamas ja täiendas ennast Ecole des Beaux-Arts'i kunstikoolis. Kuni neljakümnendate eluaastateni ei müünud ta ühtegi enda loodud maali. Degas oli impressionistide ringi asutajaliige, eksponeeris oma töid nende kunsti alustalasid vapustavatel näitustel ning jagas arusaama, et kunst...
Broom · Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, · mittemetall; · järjenumber 35, · aatommass 79,904. · esineb kahe stabiilse isotoobina Füüsikalised omadused · Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega (nii kopsudele kui ka teistele limaskestadele ja nahale) punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. · Ta nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab haisev. Keemilised omadused · Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. · Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. · Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega Broomi avastamine · Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J. Balard (1802 - 1876) ja uuris selle ühendeid. Levik looduses ·...
26. Tööstuslik pööre: manufaktuurid (käsitöö) vabrikud (massitoodang) Tööstuslik pööre algas 18. sajandil Inglismaal. Tunnused: 1. Masinate levik 2. Töölisklassi teke 3. Kapitalismi teke Kapitalismi eesmärgid: 1. Kaupade tootmine ja müümine 2. Kasumi teenimine Head küljed: 1. Majanduse areng 2. Tehnika areng 3. Linnade kasv Halvad küljed: 1. Tööpuudus 2. Vaesus 3. Halvad töötingimused 4. Rahvarahutused 27. Industriaalühiskond (tööstuslik ühiskond) Leiutised: 1807 aurik (Fulton) 1825 raudtee (Stephenson) 1837 telegraaf (Morse) 1876 telefon (Bell) 1879 elektripirn (Edison) 1884 auto (Benz) 1895 kino (vennad Lumière'id) Muutused ühiskonnas: 1. Inimesed kolisid maalt linna. 2. Linnad kasvasid ja arenesid. 3. Kuritegevus kasvas. 4. Kujunes klassiühiskond: proletariaat (töölised) vs kodanlus (ärimehed ja haritlased) Imperialism suurriigid võistlesid omavahel kolooniate (asumaade) vallutamises. 28. Poliiti...
· Teaduse ja tehnika ühissaavutus 19. sajandil röntgeniaparaat. (pildil 19.sajandi röntgeniaparaat ja võrdlus 19. sajandi ja tänapäeva röntgenpildi vahel) 8. Telegraaf, telefon, grammofon · Ameeriklane Samuel Finley Morse töötas välja mooduse tekstide edastamiseks elektrivoolu abil. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme,millele vajutades võis katkestada vooluringi ning edastada sel moel punkte ja kriipse. · 1876. sotlane Alexander Graham Bell leiutas praktiliseks kasutamiseks kõlbuliku telefoni, millega sai kõnelda 100m kauguselt. 9. Raadio · Saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz leiutas Maxwelli elektromagnetlainete teooriast lähtudes mooduse lainete edastamiseks. · Raadio leiutamise au üle on võistelnud vene füüsik Aleksandr Popov(ülevalt II pilt) ja itaallane Guglielmo Marconi(ülevalt III pilt) . · 1894
19 aastaselt sõitis Peterburgi, kus astus erakooli. Kaks kuud hiljem võeti ta kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Tänu oma maalile ,,Eremia leinab Jeruusalemma varemetel" võeti ta kunstiakadeemiasse üliõpilaseks. Seal läks tal hästi ning sai 1872. aastal kuldmedali maali ,,Jairuse tütre elluäratamine" eest. 1872. aastal ta abiellus Vera Aleksejevna Svetsovaga. 1873. aastal reisis oma naise ja tütrega Itaalias ning hiljem läks elama ja töötama Pariisi. 1876. aastal naases Venemaale. Temast sai peredviznikute (Venemaa kunstiühing) juhtfiguur. Kümme aastat hiljem lahutas ta oma naisest ning lahkus kunstiühingust. Ta läks Peterburi Kunstiakadeemiasse tööle. 1899. aastal abiellus uuesti ning kolis Leningradi lähistele Kuokkalasse. 29.septembril 1930. aastal ta suri ning maeti Kuokkalasse. Looming Reipin tegeles olustiku, portree ja ajaloomaaliga. Portreemaalid moodustasid suure osa tema loomingust. Loomingus oli tähtsal kohal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
