Impressionistide naised ja naisimpressionistid Manet' maalid naistest on ebtüüpilised, sest tema käsitluses omandab meeste maalidel üsnatavaline naiste vaatamisviis kriitilise või mõnikord ka alternatiivse varjundi. Enamikul niisugustest maalidest, kus põhitemaatika on naised, on nad kujutatud spetsiifiliselt meheliku vaatlemise, meeste tähelepanu objektina ja rahuldavad niivisi meeste huve ning toidavad meeste ihasid, fantaasiaid ja hirme. Muidugi on ka meeste maale naistest, mis sellesse tüüpi ei kuulu, nagu näteks Pissarro maalid puhkavatest talunaistest. Aga väga paljude meeskunstnike , nende seas ka impressionistide maalides on naised olmselt meessoost vaatajatele objektiks, millele nad projitseerivad oma seksuaalsed ihad. Renoiri ,,Vihmavarjud" ,nagu me eelnevalt nägime, ergutab kindlasti meessoost vaatajaid tundma keelatud erootilist naudingut sellest juhslikust kohtumisest noore naisega, mis temale kui fl...
1863. aastal anti välja passi korralduse seadus- tagas talupoegadele täieliku liikumisvabaduse. Realselt selleks, et liikuda oli vaja välja võtta pass. See tõi kaasa väljarände liikumise (maad oli vähe). Osasid sundis välja rändama siinsed kõrged maamüügi hinnad. Uued talupojad said alguses maksuvabastuse uues elupaigas. Vene tsaaririik oli huvitatud nt Krimmi, Tagakaukaasia ja Siberi koloniseerimiseks (sinna rajati Eesti külad). Asuti ümber nii Peterburi, Pihkva kui ka Vaikse ookeani äärde. 19. sajandi lõpul kui viidi läbi 1. Rahvaloendus, elas väljaspool Eestit 100000 eestlast. 1866. anti välja vallaseadus- vald vabastati mõisniku kontrolli alt. Valla täiskogu- vallapiires elavad taluperemehed (üks kõik kas rendi või pärisperemehed) ja üks mees iga kümne maata mehe kohta. Valla täiskogu valis vallavolikogu. Vallavolikogu valiti 3 aastaks (tegeles vallaelu juhtimisega. Vallavolikogus olid 4-24 liiget. Pooled liikmed pidid olema valitu...
20. sajandi alguses hakkas foovide mõjul Lääne-Euroopas tärkama ekspressionism (prantsuse keeles expression väljendus; ladina k expressio väljapigistamine) stiil, mis annab edasi kõrgendatud tundlikkust läbi värvide, joonistuse, ruumi, mastaabi, vormi, tundeküllase ainese moonutamise või nende kombinatsioonide. Enim seostatakse ekspressionismi just Saksamaaga. Ekspressionismi väljakujunemisel olid tähtsad Paul Cézanne [hääldus pol sezann] (1839-1906), Paul Gauguin [pol go'gä(n)] (1848-1903), Vincent van Gogh [vä(n)'sa(n) fan gog; hollandipäraselt vint'sent fan hoh] (1853-1890), Edvard Munch [edvard munk] (1863-1944), Ferdinand Hodler (1853-1918), James Ensor (1860-1949), kes vastandasid looduse jäljendamisele kunstniku tunnete väljendamise. Mõjutusi said saksa ekspressionistid ka prantsuse ,,metsikutelt" eesotsas Henri Matisse'iga [a(n)rii ma'tiss] (1869-1954). Nagu fovismigi, oli ka selle liikumise puhul tegemis...
väljasõite. · Tema teosed on mahedad ja südamlikud, maalitud heledate ja puhaste toonidega ning pehmete virelevate pintslilöökidega. · Viljeles ka graafikat ja skulptuuri. · · Edgar Degas oli prantsuse kunstnik ja sculptor. leiutas nn märja pastelli. "Sinised tantsijannad" 18981899. Maalis baleriine, hobuseid. Nägemine halvenes- Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. "Tantsutund" · 1874 "Tantsija" · 18751876 "Absint" · 18761877 "Täht laval" · 1885 "End kuivatav naine" · umbes 18851886 "Juukseid kammiv naine" NEOIMPRESSIONISM Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse Georges-Pierre Seurat'd. leidis publikut põhiliselt tänu Paul Signac'i- hiljem. Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale.
Reisis enesetäiendamise eesmärgil Euroopas, pärast peamiselt Roomas veedetud aastaid naasis Peterburgi. Töötas sealses Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja ajutiselt Kunstiakadeemias.Oli kunstiõpetaja keiser Aleksander II perekonnas. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga, oli Peterburis tunnustatud portreemaalija. Osales rahvusliku liikumise üritustel. 1869- 1870 oli Peterburi Kunstiakadeemia õppejõud ja alates aastast 1877 nõukogu liige. Alates 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide ühingu liige. Suri Peterburis, on maetud Suure- Jaani kalmistule. Teosed: Eeva granaatõunaga, Ketraja, Truu valvur, Fr. R. Kreutzwaldi portree, Ema portree. A. L. Weizenberg (1837- 1921) Sündis Võrumaal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane. Omandanud kutse, lahkus Weizenberg Eestist. Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuga, veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias
Ekspressionism 20.saj. algus Ekspressionism sai alguse 20. saj. esimestel aastakümnetel. Selle esimesed ilmingud avaldusid juba eelmise sajandi lõpul Gustav Mahleri ja Richard Straussi teostes. Erinevalt impressionismist, kus antakse edasi muljet, on ekspressionismis oluline tunnete väljendamine (expressio ladina k. väljendus, tunne). Pööratakse tähelepanu inimese hingeelus toimuvate protsesside vastu. Kujutatakse inimese konflikti ümbritseva maailmaga. Peategelaseks on sageli sisemisse kriisi sattunud inimene. Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest. Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. Helikeelt iseloomustavad jooned : aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamika kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) Oli muusi...
* ei maalitud niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku; * töötati otse looduses, heleda päikesepaiste käes; * kasutati heledaid, puhtaid värve ja need asetati lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. * pidev ajakirjanike sõim ja mõnitused; * nende uuendusi ja tööde erilist võlu hakati hindama ning aru saama paarkümmend aastat hiljem C. MONET´ „IMPRESSIOON – TÕUSEV PÄIKE“ 1874 Renoir „Valss“ Monet „Udus“ Monet „Lõunaaeg“ Monet „Jaapani sild“ Manet „Pojengid“ Monet „Parlamendihoone“ Monet „Vesiroosid“ Impressionismi tunnused muusikas * Esiplaanile tõusis kõla ilu * Impressionistlik muusika on värske, värviküllane * Helilooja maalib helidega * Avardusid muusika tämbrilised võimalused * Harmoonia väljus klassikalistest piiridest * Iseloomulik muusika pidev voolavus
Orgaanilise keemia areng 19.sajandil Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja tegeleb nende koostise, ehituse, omaduste, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. Orgaanilised ühendid tekivad kas organismide elutegevuse käigus (nt. rasvad, valgud) või on tekkinud organismide elutegevuse jääkidest (nt. nafta, kivisüsi). Orgaanilise keemia, kui eraldi teadusharu tekke põhjuseid on mitmeid. Esiteks on süsinikuühendeid väga palju- tänapäeval tuntud ja valmistatud ainetest on umbes 95% süsinikuühendid. Teiseks põhjuseks on süsinikuühendite koostise ja ehituse eripära, millest tulenevad ka orgaaniliste ainete iseloomulikud omadused (madal sulamis- ja keemistemperatuur, ei juhi eriti soojust ega elektrit, oksüdeeruvad kergesti). Kolmandaks põhjuseks on süsinikuühendite seos kogu elava loodusega- ilma nendeta poleks elu võimalik. Orgaaniline keemia on noor teadus, sest iseseisv...
kolmiksideme sünteesiks. Hermann Kolbe oli esimene inimene, kes kasutas sõna süntees tänapäevases mõistes. Koos Edward Franklandiga ta leidis, et naatriumi ja süsiniku kolmiksside võib olla hüdrolüüsitud vastavate hapetega. 2 Konfliktid Praktilise keemia ajakirja toimetajana (1870-1884), Kolbe kritiseeris vahepeal väga tõsiselt teiste töid, eriti pärast 1874. aastat, et mõned arvasid teda olevat vaimselt haige. Ta oli sallimatu suhtumisega ja ta luges kõik ilmuvad artiklid läbi,et säilitada oma armastatud keemia, pidades nuhtluseks kaasaegset struktuuri teooriat. Struktuurse keemia tagasilükkamised, eriti August Kekule'i benseeni struktuuri teooria, asümmeetrilise süsinikaatomi teooria J. H. Van't Hoffilt ja reform keemilise nomenklatuurile Adolf von Baeyeri poolt, tulemuseks vaid sõimavad artiklid Praktilise Keemia ajakirjas. Mõned
Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) Referaat 2009 raserfsaerfaesfes- 1 - 1- -1- - 1 -- 1 - Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Huvitavaid fakte..........................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................4 Ooperid........................................................................................................................................5 raserfsaerfaesfes- 2 - 2-...
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 26. juunil 1945 kirjutasid viiskümmend üks riiki San Fransiscos alla ÜRO põhikirjale. See jõustus 24. oktoobril 1945 pärast seda kui kõik Julgeolekunõukogu liikmed ja enamik ÜRO liikmeid olid põhikirja ratifitseerinud. Praeguseks on 193 riiki ühendav ülemaailmne organisatsioon, mille laia tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-, arengu- kui ka inimõigusküsimused. Eesti võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni - ÜRO (United Nations Organization) liikmeks 17. septembril 1991. Lisaks ÜRO põhiorganitele - Peaassamblee, Julgeolekunõukogu ja mitmed komiteed - kuulub organisatsiooni raamistikku veel hulk programme ja eriorganisatsioone, mille liikmeks Eesti on sõltumata kuulumisest ÜROsse. Nende erinevate programmide ja organisatsioonide tegevuses osalemise eest vastutavad teised Eesti ministeeriumid ja ametkonnad. Mõned neist organisatsioonidest - näiteks Ülemaailmne Postio...
linnavalitsusest välja. 1938.aastal ka vabariigi esimene president Jakob Hurt 1870 Eesti Aleksandkikooli president 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele "Vana kannel" Jannsen 1857 "Perno Postimees" Pärnus 1864 "Eesti Postimees" Tartus 1865 Vanemuise Selts Tartu 1869 esimene üldlaulupidu Tartu 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson 1867 kooliõpikud 1868-1870 3 isamaakõnet 1874 Kurgja näidistalu 1878 "Sakala" Veel mõned tuntud inimesed Jaak Peterson Friedrich Robert Faelmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Anton Hansen Tammsaare Eesti Vabariigi arengulugu aastatel 19181940 Romanovite tsaaridünastia valitsemisaja lõpp Eestis 1917. aasta algul ligi 100 000 vene sõjaväelast; AJATELG KUI VIITSITE ... 1857 J.V.Jannsen asutab 1865 24. juuni Tartus alustab Pärnus ajalehe "Perno tegevust "Vanemuise" selts
Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime ,,Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 sai rahvas teada Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlumisest. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. 1874. aastal sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson tunti ka nimeall C. R. Linnutaja, 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882
Tema oopereid on ümber töötanud nii Nikolai Rimski-Korsakov kui ka Dimitri Sostakovits. Põhjuseks Mussorgski akadeemilise hariduse puudumine ja kadedus. Üks oponente oli ka Pjotr Tsaikovski. Tuntud ooperid on veel "Sorotsintsõ aastalaat" ja ainuke koomiline ooper "Naisevõtt". Kriitika üheks põhjuseks on ka tema libretodes puuduv riim. Klaverimuusikas tsükkel "pildid näituselt". See koosneb kümnest pildist ja neid õhendavatest promenaadidest. Tsükkel valmis 1874. selle aasta veebruaris korraldati peterburi kunstide akadeemias näitus Mussorgski hea sõbra Viktor Hartmanni joonistustest ja arhitektuurijoonistest. Tsükkel on kirjutatud ühe tervikuna, ilma pausideta. Osad: "Kiievi väravad", "Kaks juuti", "Limoges'i turg". Klaveritsükli orkestreeris maailmakuulsaks prantsuse impressionist Maurice Ravel. Koos Claude Debussyga tegid nad väga palju, et tuua Mussorgski välja ebasoosingust venemaal ja tutvustada teda läänes
Kuigi Manet ei pidanud end impressionistiks, juhtis ta arutelusid impressionistide kogunemiskohas kohvikus Café Guerbois ning mõjutas rühmituse otsinguid. Keiser Napoleon III vaatas 1863. aastal tagasi lükatud tööd üle ning tegi korralduse, et publikul võimaldataks tööde üle ise otsustada selleks puhuks organiseeritud nn Hüljatute salongis (Salon des Refusés). Hüljatute salongi töid noomisid kunstikriitikud veel aastaid. Aastal 1874 korraldasid impressionistid (keda veel ei tuntud selle nime all) oma näituse. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks "Impressionistide näitus". Leroy kuulutas, et Claude Monet' "Impressioon. Tõusev päike" ("Impression, soleil levant") on parimal juhul visand ning
Kuulsa aristokraatliku Spencer'i perekonna järeltulijana, Winston Leonard Spencer-Churchill, nagu ka oma isa, kasutas perekonna nime Churchill avalikus elus. Ta esiisa George Spencer lasi oma nime vahetada John Spender-Churchilliks, kui ta sai Marlborough 7. krahviks, et esile tuua oma põlvnemist John Churchillist, Marlborough 1. krahvist.1 1 http://europa.eu/abc/history/foundingfathers/Churchill/index_et.htm Lapsepõlv Winston Churchill sündis 30. novembril 1874 aastal, 2 kuud enneaegselt, Blenheim'i palees, Oxfordshire'is. Churchillil oli üks vend, John Strange Spencer-Churchill.1 Iseseisva loomuse pärast läks Churchillil koolis üsna kehvasti, mille eest teda ka karistati. Teda hariti kolmes koolis: St George'i Kool Berkshire'is, Brunswick'i kool Hove'is ja Harrow'i koolis, kus muuseas algas tema sõjaväe karjäär. Paar nädalat peale kohale jõudmist liitus ta Harrow'i laskur korpusega. Ta sai head hinded Inglise keeles ja Ajaloos
ja riigiehitaja. Tema oli esimesi, kes hakkas Eestile nõudma riiklikku iseseisvust. Eesti Sotsialistiderevolutsionääride Partei keskkomitee liige Gustav Suits oli ,,Eesti Töövabariigi" idee autor. 1918. aastal, kui noorel riigil tuli end maailmas nähtavaks kuuldavaks teha, juhatas ta Stockholmis käivitatud Eesti Informatsioonibürood. Gustav Suitsu lapsepõlvekodu Võnnu vana koolimaja, G. Suitsu lapsepõlvekodu on ehitatud 1874.a. Õppetöö kestis koolimajas 1951. aastani. Varasem külakool oli asutatud 1787.a. ja paiknenud 1874. aastal ehitatud koolimajast sadakond sammu kirdes. Hoone lõhuti 1925.aastal. G. Suitsu sünnikohaks oli koolitalu rehetare mõlema eelmainitud hoone vahel, mis on lõhutud sajandivahetusel ja mille aset tähistab nüüd mälestuskivi. Võnnu koolimajaga on olnud pikemat aega seotud G. Suitsu esivanemate ja lähedaste omaste elu ja tegevus
1. Elulugu 1.1 Varajane elu Arnold Schönberg sündis 13. septembril 1874.aastal Viinis Samueli ja Pauline Schönbergi pojana. Tema õde Adele, sündinud 20.detsembril 1872. aastal suri 8.mail 1874. aastal ensefaliiti. 1876. aastal kolis tema perekond Leopoldstadt'i ja seal 9.juunil sündis tema teine õde Ottilie. 1880.aastal läks Arnold algkooli. 1882. aasta 29.aprillil sündis talle noorem vend. Samal aastal alustas Arnold ka viilutundidega. Enne üheksa aastaseks saamist oli ta komponeerinud juba paar väiksemat heliteost, mida ta oma muusikaõpetajaga koos harjutas. 1885. aastal astus Schönberg keskkooli Vereinsgasse'sse. Seal komponeeris ta marsse ja polkasid
FRANZ SCHUBERT(1797-1828) Austraalia helilooja, Kodune musitseerimine, agar isetegevus, eratunnid. Üksik hing Enamik muusikast kantakse ette sõprade ringis nn. Schubertiaadid Looming 9 sümfooniat, tuntum nr 8 ,,Lõpetamata sümfoonia,, (2 osa) Soololaul e. lied (üle 600) Soololaulu tsükklid ,,Ilus möldrineiu,,, ,,Talvine teekond,,, ,,Luigelaul,, (peale surma koostasid selle tema sõbrad) ,,Ilus möldrineiu,,- 2 terviklikku ja iseseisvat laulu, mis moodustavad terviku Sõnad W. Müller oluline sümbol :oja Tema laule iseloomustab: Kasutab palju loodutemaatikat Tunnustatud kirjameeste tekstide kasutamine (Goethe) Instrumentaalsaate tähtsus Läbikomponeeritus(muusika on võimalikult erinev, ei kordu) FRYDERYK CHOPIN(1810-1849) Poola helilooja, kes elas alates 1830a. välismaal, peamiselt pariisis. Loomingus suur poola rahvamuusika mõju Peamiselt tegi väikepalasid klaveril Etüüdid, prelüüd, noktern,ballad, NICCOLO PAGANINI(1782-1840) Lapsena tegi r...
mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni (1845-1905) kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis seal Lydial esimene laps Hans Voldemar kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Hiljem, 1882. aastal haigestus Koidula vähktõppe, millest sai ta võitu osava kirurgi Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on
peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. Kolmandas kõnes ,,Nõiausk ja nõiaprotsessid" (1870) kirjeldas ta keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku. Ta hindas kõrgelt neid teadlasi, kes julgesid nõiaprotsesside vastu võidelda ja hoiatas eestlasi ebausu eest. 1871. aastal asus Jakobson elama Tallinna ja tahtis ka siin eestekeelse ajakirja asutamise luba, aga ta ei saanud seda ja lahkus. Järgnevatel aastatel oli ta Vana ja UueVändra valla kirjutaja. 1874. aastal valiti Jakobson Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks. Neis seltsides pidas ta põllumajandusealaseid teadmisi ja uuendusi tutvustavaid ning rahva majanduslikku ja õiguslikku seisundit käsitlevaid kõnesid ja esitas põllumajanduse edendamise kava. 1878. aastal sai ta Viljandis loa hakata välja andma eesti keelset ajalehte ,,Sakala". 1881 valiti Jakobson J. Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks
Prast seda abistas isa ajalehets. Tartus elades vttis Koidula osa trkavast eesti vaimuelust ning vljendas loomingus rkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" rkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu likooli arstiteaduskonna lti rahvusest lipilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sndis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem snnitas Lydia Tallinnas ttre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine ttar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavhki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema prm Tallinnasse ja sngitati Metsakalmistule. Koidula memoriaalmuuseum asub Prnus. "Vanemuise" seltsis oma nidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Srane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lhtub philiselt vreeskujudest
kunstikoolis, õpib ka loodusteadust, lõpetab akadeemia kuldaurahaga, läheb reisile viieks aastaks, juhutööd erinevates riikides, Hollandis Belgi kunstnike ühingu liige, ,,Isa portree", ,,Ema portree", tontomaal ovaalsel lõuendil, reisib Grimmi vaadete ja inimeste pärast ,,Tatarlanna", mütoloogia teemad, näitus Viinis, ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast" IMPRESSIONISM grupeerusid Courbet juures, 1874 I näitus Nadari ateljees, Claude Monet ,,Tõusev päike". uus süzee, kaob vahe valmis ja pooliku töö vahel, maasikumaal, natüürmort, pole psühholoogilist sügavust, vormide ähmasus, ruumilisuse vähenemine, juhuslik kompositsioon, meeldib maalida varje
Konstantin Päts Sünniaeg: 23. veebruaril 1874 Sünnikoht: Pärnumaa Tahkuranna vald Vanemad: ema Olga Päts(Tumanova , neiupõlve nimega)- Gründeri perekonna guvernar, hiljem Tahkurannas talunaine, õmbles, ravis külarahvast. Elu datuumid 1847-1914 . Isa Jakob Päts(1841-1909)- ehitusmeister, kaitses talupoegade õigusi Riia kohtus,Jakob Päts kuulus ka sellesse eesti ärkamisaja tegelaste saatkonda, kes läksid St. Peterburgi Vene tsaarile palvekirja viima, milles viidati parunite ja mõisnike ebaõiglustele ja eesti talupoegade allasurutusele. Õed,vennad: Nikolai Päts-oli Räpina õigeusu koguduse preester aastatel 1904-1919. Sündis 1871- 09-05 ja suri 1940. Marianne Pung-sündis1888 ja suri 6. jaanuaril 1947 Kirovi oblasti Oritsi rajooni Gadõ turbarabas Voldemar Päts-sündis1878 ja suri Torontos 27. juulil 1958. Kunstipedagoog Päts töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana, valiti 1907 esimese eesti kunstiorganisatsiooni Eesti Kunstiselts juhatuss...
Impressionism- miste 19.saj maalikunstist.1874 Pariis kunstinitus, Monet, Deglas, Pissarro, olid omaaaegse kunsti mistega vastuollu linud. Monet maal "Impressioon. Tusev pike". Muusikas thelepanud instrumentidel ja orkestri klavrvidel. Meloodia liikuv, voolav, akordika, eelistatakse peenenid nansse, vrvivarjundeid, valguse vrvimngu. Vrvid pehmed ja pastellsed. Pentatoonika- Jaapani mjud, muusikas tekivad koosklad, palju programmilist muusikat. Kirjanduses smbolism. Baudelaire, Berlaine. Claude Debussy (1862-1918), impressionistlikest heliloojatest kige mjukam, mjutas kiki teisi 20.saj heliloojaid. Nooruses eeskujuks Wagner. ppis Pariisi konservatoorimis, kantaadiga "Kadunud poeg" sai Rooma preemia. Tiendas end 3a Itaalias. Peamised orkestri ja klaveriteosed. 1980dad loominguperiood. Smf preld "Fauni prastluna", ooper "Pelleas ja Melisande". Oli pianist, dirigent ja helilooja. Kirjutas suurele orkestrile kuid klalt vaiksemat muusikat. S...
Keila Gümnaasium Referaat Giuseppe Verdi (1813-1901) Koostas:Jaana Põllu Klass:11 D Elulugu: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoober 1813 Le Roncole külas(praegu Busseto vald) Parma lähedal. Tema isa pidas baaripidaja ametit. Kui Verdi oli veel laps, siis nende pere kolis Piacenzast Bussetosse.Ta armastas käia kirikus orelimuusikat kuulamas. Klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Juba 11-aastaselt sai ta selle kiriku organistiks. 20- aastaselt suundus ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta soovis minna seal asuvasse konservatooriumisse, kuid klaverieksamil tuli välja,et tal on käte asend, mida tollal peeti parandamatuks veaks. Lisaks oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatu ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks kõigele muule oli ta võõramaalane ja konservatooriumis napp...
Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime ,,Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878.aastal tuli Viinis ilmale teine tütar Anna. Lydia Koidula suri 1886.aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Looming Lydia Koidula oli oma aja suurkuju, romantiline isamaalaulik
Bedrich Smetana (1824-1884) *Tsehhi romantik *Musikaalsuse päris isalt *Praha Akadeemiline Gümnaasium *1840 I teosed *1848 avati Prahas muusikakool (algatus) *töötas klaveriõpetajana ja pedagoogina *1856 läks Rootsi *Praha Ajutine teater 1866, töötas dirigendina, lavastati oopereid *1874 süüfilis *suri vaimuhaiglas *Tsehhi rahvusooperi rajaja LOOMING *Tsehhi ajalugu *rahvapärimused (laulud) *6-osaline sümf. poeem ,,Minu kodumaa" (Schubert, Verdi, Wagner) *klaverimuusika *kopeerinud Schumanni ja Liszti *9 ooperit *3 sümfooniat *mõned kammerteosed Antonin Dvorak (1841-1904) *Tsehhi romantik *isa oli kõrtsmik *puutus kokku Tsehhi rahvamuusikaga *tänu vanematele kokkupuude muusikaga *viiul *külakool *Praha konservatoorium *Austria stipendium (Brahms) *reisis (Saksa-, Inglis-, Prantsusmaal) *töötas Pariisi konservatooriumis *1892 kutsuti Ameerikasse New Yorki konservatooriumisse LOOMING *kõik zanrid *eeskujud: Mozart, Beethoven *10 ooperit ...
tumedameelseid hetki argielust. Renoir oli üks viljakamaid prantsuse kunstnike, kelle arvel on üle 6000 maali ja keda kutsuti isegi impressionism isandaks. 1870-ndatel viskasid teised kunstnikud musta värvituubi demonstratiivselt minema, kuid Renoir ei loobunud musta kasutamisest, vaid lausus "Must on tähtis värv, võib-olla kõige tähtsam." Tänu sellele oli see tema kuldajastu. Siin ka mõned tema paremad tööd: "Tuuleiil" u.1872, "Madame Monet pojaga" 1874. Renoir sõnul nõuavad heledad, kirkad toonid tasakaaluks mustjat piiristust, ning valgusel on algusest peale ka vari. Renoir ei halvustanud ka paljude noorte kolleegide moel eelkäijaid Delacroix´d, Rubensit või Corbet´d , sest nende pärandit on tema töödes näha. Renoir ei olnud nagu teised kunstnikud, tema iseloom oli tagasihoidlik, ning ta ei armastanud kelkida. On öeldud et inimesena oli Renoir teiste kunstnike seas pisut veider "lind" ja et tal polnud kunagi kunstniku temperamenti
,,Nahkhiir" Eelmise aasta 11. novembril käisin Vanemuise suures kontserdimajas vaatamas Mare Tommingase lavastatud operetti ,,Nahkhiir" Tegemist oli tervenisti kolm vaatust pika etendusega. Mulle jättis see lavateos väga hea mulje. Opereti heliloojaks oli Viini tunnustatud klassikute perekonnast pärit Johann Strauss noorem. Tema esimesed operetid ei toonud tol ajal suurt publikumenu, kuid 1874. aastal lavastatud ,,Nahkhiir" saavutas enneolematu läbimurde kogu Euroopas. Libretistideks olid Karl Haffner ja Richard Geneé. Libreto saamislugu oli üldse väga keeruline. Algselt oli ,,Nahkhiire" libreto üks komöödia, mida mängiti Berliini kuninglikus teatrimajas 1851. aastal. Siis kandis teos nime ,,Vangla". Mõne aja pärast sattus see äravahetamisjant Offenbachi libretistide kätte, kes muutsid natuke stsenasariumi ning valmis uus lavateos ,,Uuusaastapidu"
IMPRESSIONISM Impressionism kujunes välja 1860-1900 Pariisis. See lõpetab järjest suurema loodustruuduse poole pöördumise ja õpetab järgmise põlvkonna kunstnikele heledate värvide kasutamist. ,,Tähtis pole see, mis on pildidl, vaid see, kuidas sa maalid." 1874 aastal toimus esimene impressionistide grupi näitus. Claude Monet ,,Tõusev päike" andis stiilile nime. Uuendused: · impressionistid kasutavad maalides esemetele pealt näha mitte omaseid toone; · õhu maalimine, sellest sõltub samuti maalitava eseme värvus. (Õhu ja valguse maalimisel kadusid konkreetsete esemete piirjooned. Selleks, et saavutada vajalikku effekti, maalisid kunstnikud komataoliste pintslitõmmetega, pannes lõuendile puhtaid
Impressionismiaja kunstnikud. Terje Vaher 11B JPG Bouquete of Spring Flowers Auguste Renoir 1866 http://www.pierre-auguste-renoir.org/Bouquet-of-Spring-Flowers.html Pierre-Auguste Renoir 1841- 1919 Prantsuse maalikunstnik Impressionismi rajaja Sündis Limoge'is Prantsusmaal Portselanivabrik Külastas tihti Louvre'i 1862 Charles Gleyre 1860-l rahapuudus Pierre-Auguste Renoir http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/PARenoir.jpg Looming. Huvitus peale maastiku ka inimesest. Kodune elu, kaunid naised-lapsed, linnarahva lõbustuspaigad, pühapäevased väljasõidud. Suhtumine soe, südamlik, imetlev. Roosid vaasis `'The Gypsy Girl (aka Summer)'' Little Girl With A Spray Of Flowers Auguste Renoir ...
kompositsioonist. MAALIDE SÜzEE - suurlinn, selle tänavad, väljakud, kohvikud. Maastikud erineval aastaajal, erineva valguse ja ilmaga. Sama objekt erinevas valguses - udus, päiksepaistes, hämarikus. Inimene liikumises ja alasti inimkeha. Realist Courbet oli rääkinud, et ta maalib ainult seda mida näeb ja 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET` töö "Impressioon. Tõusev päike " andis kriitikutele hea põhjuse nimetada seda kunstnike rühma pilkavalt impressionistideks. Siiani olid noored kunstnikud endid ise "Maalikunstnike ja skulptorite seltsiks"nimetanud. Teosel on kujutatud ainult üht muljet ehk impressiooni päikesetõusust. Prantsuse keeles impression tähendabki hetkelist muljet. Ametlikud
Modest Mussorgski (1839-1881) sündis Pihkva kubermangus. Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks. Ta õppis kompositsiooni M. Balakirevi juures, kuid suures osas oli ta iseõppija. Pärast sõjaväest lahkumist töötas ametnikuna. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne eiras rangeid harmoonia reegleid. Paljude teoste ainestik pärineb ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Tema enimtuntumad teosed on ooper ,,Boriss Godunov"(1869) ja klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt"(1874). Oli ,,Võimsa Rühma" liige. Mussorgski loomingu tippteoseks on ooper "Boriss Godunov", mis lahkab vene elu ja vene inimesi, nende karaktereid, omavahelisi suhteid ja eluraskusi. Mussorgski on ise öelnud: "Tahan elu kujutada kassikullata." Sellise mõtte esitas ta oma kaasaegsele kunstnikule Reekvinile. Suhetes Stassoviga püüab ta viimasele selgeks teha edasiliikumist helikeele uuendamisel. Mussorgski: "Krobeli...
REISIKIRJA LUGEMINE “Saladuslik saar” J.Verne Lars Markus Linnupold Tallinna Reaalkool 8.a 1. Raamat “Saladuslik saar” (J.Verne) ilmus esimest korda aastal 1874. Raamat mida mina lugesin on uuestitrukk, ilmunud aastal 2015, kirjastuses Hea lugu. 2. Tegevus toimus aastatel 1865-1869, Ameerika kodusõja ajal. 3. Tegevuskohaks oli saar, millele raamatu peategelased panid nimeks Lincolni saar. Saart pole tegelikkuses olemas. Saar asub kordinaatidel S 34’57’ ja E 150’30’ Saar asus umbes 200km kaugusel Austraaliast, kagu suunas. 4. Cyrus Smith oli raamatu peategelane. Ta oli põhjaameeriklane, kõhn, kondine, hallikate juuste ja
Meremäe Kool Oscar Wilde Referaat kirjanduses Jan-Erik Heering 2016 Oscar Wilde Elulugu Oscar Wilde O'Flahertie Wills Wilde sündis 16. oktoobril 1854 aastal Dublinis. Tema isa oli arst, ema luuletaja ja ajakirjanik. Pärast kooli lõpetamist õppis ta alates 1871. aastast Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas aastatel 1874-1878 õpinguid Oxfordis. Seal vormus tema kunstikäsitus, mille kandvaks põhimõtteks oli . Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Loenguturneed viisid ta aastatel 1881-1884 Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. 1884. aastal abiellus ta Constance Lloydiga, neil oli kaks last. Algul kirjutas Wilde lüü...
GOETHE WEIMARIS 1744. aasta lõpus kohtus Goethe Fankfurdis hertsog Karl August von Sachsen-Weimariga. Mõlemad olid algusest peale teineteisele sümpaatsed. Goethe, tormi ja tungi ajastust, leidlik, innukas ja täis plaane, leidis mitmekülgsete vaimsete hobidega lõbuarmastavast noorest hertsogist endale kolleegi. Nii pea, kui hertsog oli üle võtnud valitsuse juhtimise, kutsus ta Goethe Weimari kohtusse. Kuigi Goethe oli nüüd suhtes koos Franfurdist pärit pankuri ütütre Lili Schönemanniga, ei suutnud ta end abielus ette kujutada. Talle tundus, et materiaalne baas selleks puudus. Goethel polnud kindlat sissetulekut. Seega ei pidanud ta pikalt kaaluma, kui talle pakuti sisenemist riigiteenistusse. 1775. aasta 7. novembril saabus ta Weimari, kuhu ta elu lõpuni elama jäi. Goethe ning temast 8 aastat noorem hertsog said kiiresti tõelisteks sõpradeks. Kuigi elu noore monarhi kohtus pakkus talle hea doosi meelelahutust, algas Weimaris see aeg tema...
Osalejad: poolakad, rootslased, venelased, taanlased; Eestlased osalevad sõjategevuses; Tulemus: Vana Liivimaa lagunemine, Eesti territooriumi jagamine Rootsi, Poola ja Taani vahel Kes oli · Põhjasõda 1700-1721 · Osalejad: venelased, sakslased, poolakad, taanlased, rootslased · Tulemus: Eesti alad Vene impeeriumi koosseisu, balti erikord võõras väes · Michael Andreas Barclay de Tolly · 1796: nekrutikohustus 25 aastat teenistust · 1874: üldine sõjaväekohustus: 5 aastat teenistust · Ühtekokku 300 000 meest Vene armeesse · Eesti ohvitserkonna kujunemine · Esimene maailmasõda rahvusväeosad · Eelduseks eestlastest ohvitseride olemasolu · 1. Eesti polk, Aleksander Tõnisson · Eesti Diviis, Johan Laidoner Teine maailmasõda ja Eesti · Mõtlemis- ja uurimisainest.... Kes, kus ja miks sõdis? Kuidas mõjutab tänapäeva ühiskonda? Perekondlik pärimus...?
Ajalugu Esimene patent kirjutusmasinale 1714. aastal Inglismaal, autoriks Henry Mill Kirjutusmasinate seeriaviisiline tootmine alates 1874, sellega algas kirjutusmasinate massilise tootmise algus Sõrmistiku ühtlustamine 1898. aastal Toronto konverentsil Masinakirjas on sõrmede paigutust nimetatud Qwerty- süsteemis ja Dvoraki- süsteemis Kirjutusmasinad läbi ajaloo (1) Esimene edukas tootmisse jõudnud kirjutusmasin oli taani pastori Malling Hanseni poolt leiutatud "Kirjutus pall". See masin meenutas oma välimuselt nõelapatja. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (2) Kirjutusmasinad läbi ajaloo (3)
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti esimene president. Pätsil oli kaks äärmuslikku rolli: esiteks positiivne osa novembris 1918, kui oli otsustamisel vastloodud Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitsmine Punaarmee pealetungi eest ning teiseks negatiivne roll septembris 1939 Moskva baasidelepingu nõudmiste vastuvõtmisel, loobudes omariikluse kaitsest relva jõul. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Pätsi koolitee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Raeküla alevisse kolides jätkusid tema õpingud Pärnu Nikolai koolis. Hiljem õppis Päts Riia Vaimulikus Seminaris ning Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900. a asus Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Tol ajal oli läbilöögivõimelisi
organisatsiooni ehk Kommunistliku Internatsionaali(Komiterni) vastu. * "uus kurss" USA presidendi F.D Roosevelti kava majanduskriisi ületamiseks. 9. Kes oli ja mis tegi Winston Churcill? Ühest vähestest Lääne-Euroopa poliitikutest, kes 1930. aastatel mõistsid ohtu, mida demokraatlikele riikidele kujutavad diktatuurid ja tugevnev Natsi-Saksamaa. Ta sündis 1874. aastal balli ajal.Ta südis kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Võib-olla sellepärast tegi ta noorpõlves kõike kiirustades, mistõttu tema vastased hakkasid teda nimetama "noormeheks, kes alati kiirustab" Churchill võitles aktiivselt kommunismi ja hiljem ka Saksa natsionaalsotsialismi vastu. Churchill pole tuntud ainult poliitikuna. Silmapaistva publitsisti ja kirjanikuna sai ta 1953.
Referaat Konstantin Päts 5 klass Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874.aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas.Tema isa Jakob Päts oli ehitusmeister,ema Olga Tumanova oli pärit eesti- vene segaperekonnast,mistõttu kasvas Konstantin üles tugeva vene õigeusuga. Konstantin alustas kooliteed Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis.Seal sai ta käia ainult aasta,sest pere kolis Pärnu lähedale Raekülla.Nüüd hakkas Konstantin õppima venekeelses Pärnu õigeusu kihelkonnakoolis.Ta oli andekas ja püüdlik õpilane.Edasi saatis isa ta koos
20. saj vahetusel Gustav Mahler (1860-1911) Kirjutati suurtele orkestrikoosseisudele, teosed olid pikad, harmoonia oli rohkete Saksamaal ja Austrias. Richard Strauss (1864-1949) kromantismidega ja ebapüsiv, tonaalsuse mõiste hakkas kaduma. Teoste programm oli pigem ideelis-filosoofiline kui kirjanduslik. IMPRESSIONISM Claude Debussy (1862 -1918) Stiili nimetus pärit 1874. a-st kujutavast kunstist (impressioon mulje). Tekkis 19. 20. saj vahetusel Maurice Ravel (1875-1937) Peatähelepanu oli instrumentide ja orkestri kõlavärvidel. Harmooniat rikastasid Prantsusmaal. Manuel de Falla (1876-1946) mitmesugused helilaadid (pentatoonika, täistoonhelilaadid jt). Ottorino Respighi (1879-1936) Vormiosade piirid hägustusid (vabalt voolav vorm). Eelistati programmilis muusikat.
1862-Peterburi Konservatoorium.1866-Moskva Konservatoorium.Ennem käidi kõrgharidust saamas välismaal.Vene muusika puhul toetub muusika väga palju kiriku traditsioonisele.Mängiti palju rahvamuusikat ja koorimuusikat.Mihhail Glinka-Venemaa üks esimestest heliloojatest.Soov muusikat õppima hakata tekkis sellest,kuna ta onul oli orkester.Õppis Peterburis Aadli Pansionis->esimesed eraviisilised klaveritunnid.Kuna aristokraadile on muusiku amet sobimatu, töötas riigiametnikuna.L:Kirjutas Venemaa esimese ooperi"Ivan Sussanin"-idee Itaaliast(külastas seda).Tegevus toimuv Vene-Poola sõja ajal. Seal segunevad Itaalia ja Vene muusika.Taust on ajalooline aga sisu on välja mõeldud.Etendus 1836 aPooled olid vaimustunud. 1 ooper veel ,,Ruslan ja Ludmilla"- muinasjutulise sisuga."Kamaarinskaja"-rahvamuusika töötlus,aluseks 2 vene rahvusviisi.Võimas rühm-19.saj. Kp jagunesid V-muusikud kahte leeri:Ühed vene heliloomingu tulevik seisneb Lääne heliloojate...
Realism Eestis ja mujal maailmas: Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Stendhal romaaniga "Punane ja must u 18901905, Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud, Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Eestis tõusis realismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Keskne kuju eesti realismis on Eduard Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Eesti realismi esimene tippteos on Vilde ,,Külmale maale"(1896). teine teravalt kriitilise eluvaatega realist Ernst Peterson-Särgava N. Tammsaare, FR. Tuglas, M. Metsanurk, O. Luts 20. sa...
teosed. Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Aadress: Kurgja küla, 87701 Vändra vald, Pärnu maakond Telefonid: 44 58171, 504 5054 E-mail [email protected] Kodulehekülg: http://www.kurgja.ee Avatud: 15.aprill 15.oktoober iga päev 1017, muul ajal 10 16. Suletud riiklikel pühadel. Carl Robert Jakobson (1841 1882) oli eesti esimene teadlik põllumees, poliitik, rahvavalgustaja, eestlaste rahvusliku liikumise üks armastatumaid juhte. Taluomanikuks sai C.R.Jakobson 1874.aastal. Soovides olla eeskujuks ja õpetajaks, kavatses ta rajada Kurgjale näidistalu. Tema unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool, mis pidi hiljem kujunema "täieliseks põlluharimise näitekooliks". Kõik Kurgja Linnutaja talu hooned on valminud C.R.Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu ainulaadsed. Vanim hoone Kurgjal on ait, mis on üle toodud esialgselt talukohalt jõe teisel kaldal. C.R.Jakobson jõudis Kurgjal peremeheks olla vaid 8
rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. Tegi koos mehega pika reisi Saksamaale, kirjutas endiselt jutte ja luuletusi, mida avaldas peamiselt "Eesti Postimehes". 1874 sündis Lydia Koidula vanim laps poeg Hans- Voldemar (suri 29 juulil 1878). 1876. aastal sündis tütar Hedwig-Hedda, kes suri oktoobris 1941. 1878.aastal sündis tütar Anna, kes suri 27.detsembril 1965. Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866.aastal ilmus tema esimene luuletuskogu "Waino-Lilled". See sisaldas järgmisi luuletusi: "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"), "Kaugelt koju tulles" jne. Valdavalt olid need
onu Michel Musson ajas puuvilla äri. Degas elas Louisianas 5 kuud ning pöördus tagasi koju Pariisi veebruaris aastal 1873. Kõige muljetavaldavam töö pärast tema reisi oli Portraits in a New Orleans Cotton office. (1873). Portraits in a New Orleans Cotton office. 1873 Pärast tema naasmist Ameerikast otsis Degas lähedasemat kontakti diileritega, püüdes oma töid rohkem avalikustada. Aastal 1874 Degas aitas organiseerida kõige esimest impressionistlikku näitust. Kuid ta leidis alati, et väljend ,,impressionism" pole sobilik. Peamiselt võib olla selle pärast, et ta ei jaganud impressionistidega ühiseid huve maastiku ja värvide vastu. Ta küll ei tahtnud kindlaks jääda ühele kindlale stiilile, kuid siiski võttis osa kõikidest näitustest, välja arvatud ühest aastal 1882. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem
TENNIS Tennis on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng). Eesmärgiks on reketi abil saata pall vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda. Ajalugu Esimest korda mängiti tennist arvatavasti 18. sajandi lõpus. Esimest korda mainiti Inglise spordiajakirjas tennist 29. septembril 1793. Mängu patenteeris major Walter Clopton Wingfield, keda peetakse tennise "isaks" ning kes väitis, et ta leiutas muruväljakutennise oma maamajas Walesis 1874. Olümpiamängude programmi kuulus tennis 1896. aastast 1924. aastani. Taas oli tennis kavas 1984. aastal (näidisalana). Neli aastat hiljem Seoulis oli tennis taas täisväärtuslik olümpiaala. Naiste üksikmäng lisandus olümpiakavva 1900. aastal. Esimene naispaar mängis olümpiamängudel 1920. aastal. Väljak Tenniseväljaku pikkus on 23,77 m ja laius 8,23 m üksikmängu puhu...
Richard Straussi varajane elu Richard Strauss sündis 11. juuni 1864 Saksamaal, Münchenis. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt. Oma lapsepõlves oli tal õnne viibida Müncheni Kohtuorkestri proovides ning samuti sai ta privaat-tunde orkestrijuhi abiliselt, kes õpetas talle muusika teooriat ning orkestri juhtimist. 1874. aastal kuulis Richard Strauss esmakordselt Wagneri oopereid ''Lohengrin' ning ''Tannhäuser''. Richardi Straussi loomingus on tunda Wagneri mõjutusi, kuid väikse poisina oli tal keelatud õppida Wagneri loomingut, sest isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti. 1882 aastal astus noor Richard Strauss Müncheni Ülikooli, kuhu läks ta õppima filosoofia...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
