RUDOLF TOBIAS 1873-1918 Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud Käina koguduse ja Kullamaa koguduse köstrina. Tobiase noorpõlv möödus isa ehitatud majas Haapsalus Sadama tänav 23. Johannes Tobiase perekonnas oli 13 last, Rudolf oli teine laps. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1882. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus sooritas koduõpetaja ameti eksami. Samaaegselt õppis ta Tallinna Toomkiriku organisti Ernst Reinicke juhendamisel orelit ja muusikateooriat. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppide...
zizzle SOOME ARHITEKT ELIEL SAARINENI PROJEKTID TALLINNAS Referaat Paldiski 2012 Sissejuhatus Varasemast selgelt eristuvate joontega modernistlikku stiili nimetatakse saksakeelse ajakirja Jugend (e.k 'noorus') järgi juugendiks. Uudsusiha kiuste kandusid edasi paljud historitsismile iseloomulikud jooned. Nii hinnati uusi materjale, töövõtteid, tehnoloogiat, eksootikat, rokokooga suguluses ebatavalisi vorme, Kunsti ja Käsitöö Liikumisest võeti üle arusaam läbimõeldud kujundusest ja ühes stiilis loodud keskkonnast kui väärtusest. Peamine erinevus varasemast oli ideoloogiline: julgeti avalikult senistest epohhidest erineda. Juugendarhitektuuris püüti värskendada kujundust vastavalt vajadusele kulgevate ruumidega, romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suu...
Kramskoi maalis hulgaliselt tuntud inimesi, teiste seas Lev Tolstoid (1873), Ivan Shishkinit (1873), Pavel Tretjakovi (1876) ja Mihhail Saltõkov-Stsedrini (1879). Kogu tema loomingu paremik, sealhulgas kõik nimetatud maalid, asuvad praegu Tretjakovi galeriis. Ta maalis peamiselt õlimaale Kunstnik suri 49- aastaselt doktor Rauchfussi portreed maalides. Korraga kummardus ta ette ja kukkus. Doktor püüdis osutada talle esmaabi, kuid oli juba hilja. Kristus kõrbes, 1872 Leo Tolstoy, 1873 Portree tundmatust naisest, 1883 Merineitsid, 1871 Maria Feodorovna, 1880 Ivan Shishkini, 1873 . Vanamees karguga, 1872 Fyodor Dostoyevsky, 1881 Ivan Shishkin, 1880 Alexander III, 1886 . Tänan kuulamast!
: "" (1872 ., 1874 .), 300 ., " " (1874 ., 1876 .) " ", ""(1887 .). " " 1 000 .. " " (1878 ., 1879 .), ; " " (1879 ., 1881 .), "" (1883 ., 1884 .), "" (1887 ., 1889 .) " " (1890 ., 1891 .), " ", , , "", (1891). : ("", "", "" " "), (" " "") (" ", " " ""). , "" (1873) , : " " (1876), " " (1889) "" (1892). , , . , , , (1 1868 ., 2 1873 ., 3 1875 ., 4 1877 ., ", , , 1885 ., 5 1888 . 6 "" 1893 .) : " "(1867), "" (1873), " "(1876), ""(1888), (1880), "1812 ." (1883); : 1 (1879), 2 (1883), 3 (1884), 4 "" (1887) "". solo (1875 80), (1878). (1872, 1874 1876 .), (1882), ., ( ) , , . , , " . " (1878), " " (1882) ; " " " ". . , , (1879). 1868 1876 . " ", " "
IMPRESSIONISM 1874-1886 8 näitust Claude Monet (1840-1926) ,,Impression. Tõusev päike’’ 1873 Edouard Manet (1832-1883) ,,Eine murul’' 1863 E. Manet ,,Olympia’’ 1863 Aktimaal (Kurtisan), Veenuse poos Alfred Sisley (1839-1899) ,,Suurvesi’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir ,,Kiik’’
. , . , , , . , . : « . , . . , , . ...» , , «» (1886), . «» , , . -- «» (1892) -- ; , , . : « , , , , , , , ». . , , : « . : , ». . , , . . . , , ( ), . -- 1873 , . . -- -- (Stabat mater, Deum ). . , «» (1839) «» (1893). , , . ( : 30 -- 40 -- 14 (+1 ), 50 -- 7 (+1 ), 60 -- 2 (+2 ), 70 -- 1 , 80 -- 1 (+2 ), 90 -- 1 .) . « , , , , »,-- 1868 . . , -- . «, , ». 1853 , «», : « , , , , ». ( ) : « , , , , , -- !..». , -- , , . ,
näidata juba ligikaudu 700 tööd. Kuigi Degas ei pidanud end impressionistiks, kasutas ta oma loomingus tüüpilisi impressionistide võtteid. Maalis baleriine ja ratsavõistlusi, püüdis jäädvustada liikumist ja hetkemuljeid. "Absindijoojad" 1876 "Tantsutund" 1873–1876 " Sinised tantsijadc "1899 "Bellelli perekond " 1859-60 " Naine juukseid kammimas " "Noored spartalased" 1860 "Puuvillatööstuse kontor New Orleansis" 1873 " Kaks tantsijat " " Ballet Pariisi operis " " Balleti tantsija riietusruumis "
Lydia Koidula elu ja tegevus. Linda Soans Hagudi Põhikool Kasutamiseks põhikooli 9. Klassile Koolitaja: Peeter Linnamäe, 4. kursus Vändra (1843-1850) · Sündis 24. detsembril 1843. a. · Lapsepõlv Meil aia ääres tänaval Kui armas oli see, Kus kasteheinas põlvini Me lapsed jooksime... Pärnu (1850-1863) · Haridustee -Algõpetuse omandamine kodus isa käe all -Pärnu linna tütarlaste kool. -Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksamid. · Pärnu Postimees (isa abiline) · Esimene tõlketöö "Kivirist" Tartu (1863-1873) · Looming -Luulekogud "Vainulilled" "Emajõe ööbik" -Näidendid "Saaremaa onupoeg" "Säärane mulk e. ..." "Kosjakased" "Kosjaviinad" Vanemuine · Eesti Postimees · Eesti teatri algus 1870 -Vanemui...
Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov (18.03.1844- 21.06.1908) Tarmo Trummal Kaspar Muuli 10.05.2012 Vene helilooja ja muusikaõpetaja Kuulus ,,Võimsasse rühma" Puudus ametlik muusikaharidus Kodunt sai hea hariduse Vanemad olid aristokraadid Õppinud mereväeohvitseriks Ei unistanud saada muusikuks Häbelik Sündis Tihvinis Enamus tema perekonna mehi oli mere-ja sõjaväeteenistuses Kuue aastasena alustas klaveri mängimisega 12-aastaselt astus mereväe kooli Peterburis Käis vaatamas oopere Tutvus helilooja Mili Balakireviga (1861) 1862 astus kohustuslikku väeteenistusse Tagasi tulles pühendub täielikult muusikale 1871 sai temast õppejõud Peterburi Konservatooriumis orkestratsiooni- ja kompositsiooni erialadel Suri 1908.aastal Ljubenski mõisas Maetud Tihvini surnuaeda Perekond 1868.aasta kevadel kohtus ta oma tulevase naise Nadezda Nikolajevna Purgol'iga Palub naise käe 1871.aasta detsembris Abiellub 1872.aasta juulis 7 last: Mihhail (sünd. 18...
Surnud: 27.setsember 1917 Pariis, Prantsusmaa Rahvus: prantslane Tegevusala: maalimine, skulptuur, joonistamine Kunstivool: impressionism Elukäik Viielapselise pere esiklaps 18aastaselt asus õppima õigusteadust 20aastaselt katkestas juuraõpingud, asus õppima maalimist Külastas tihti Itaaliat 1860. aastatel avas oma maalistuudio Elukäik 1861 tutvus impressionistide loominguga Ta ei pidanud ennast impressionistik 1872 reisis Usasse, New Yorki ja New Orleansi Pariisi naasis 1873. aasta veebruaris 1880. aastatel nägemine halvenes Looming 18541859 perioodil renessanssstiilis portreed 1860. aastate perioodil hobused ja hobuste võidusõidud 1861 impressionistid mõjutasid tema loomingut Alates 1870. aastatest maalis baleriine. 1880. aastatel läks üle pastelljoonistustele ja skulptuuridele "Bellelli perekond" (18581867) Click to edit Master text styles Second level Third level
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
· Sündis esiklapsena Vändra kiriku köstri ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni peres. · Koliti Pärnusse. · 10-aastaselt alustas õpinguid Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861. detsembris · 1863 koliti Tartusse · Töötas kuni abiellumiseni isa ajalehe juures, lugusid tõlkides ja kirjutades · 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus · 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. LAPSED: · Hans Voldemar (1874 -1878) 4a · Anna Michelson (1878 1965) 87a · Hedvig Michelson (1876 1941) 64a · Max Michelson (1884 - 1884) sündis surnult ABIKAASA: (Eduard Michelson) · Oli Läti günekoloog · Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust · Abiellus 19. veebruaril 1873 Lydia Koidulaga · Praktiseeris tänu äia Johann Voldemar Jannseni abile Tartus günekoloogina ja
impressionistiks ei pidanud. Alates 1870. aastatest maalis ta enamjaolt baleriine. Baleriinid ja hobused ongi saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks. Sõjajärgse perioodi aastatel võttis Degas ette oma elu pikima reisi. Aastal 1872 reisis ta koos oma noorema venna Renéga New Yorki ja New Orleansisse, kus tema onu Michel Musson ajas puuvilla äri. Degas elas Louisianas 5 kuud ning pöördus tagasi koju Pariisi veebruaris aastal 1873. Kõige muljetavaldavam töö pärast tema reisi oli Portraits in a New Orleans Cotton office. (1873). Portraits in a New Orleans Cotton office. 1873 Pärast tema naasmist Ameerikast otsis Degas lähedasemat kontakti diileritega, püüdes oma töid rohkem avalikustada. Aastal 1874 Degas aitas organiseerida kõige esimest impressionistlikku näitust. Kuid ta leidis alati, et väljend ,,impressionism" pole sobilik
Lühend JPY, tähis ¥ Jaapani rahaühik 1871. aastast 1 JPY = 0,01 EUR Hiina jüaan Lühend CNY, tähis Hiina rahaühik aastast 1889 1 CNY = 0,09 EUR Mehhiko peeso Lühend MXN, tähis $ Mehhiko rahaühik aastast 1866 1 MXN = 0,05 EUR Brasiilia real Lühend BRL, tähis R$ Brasiilia rahaühik 1 BRL = 0,45 EUR Rootsi kroon Lühend SEK, tähis kr Rootsi rahaühik aastast 1873 1 SEK = 0,11 EUR Norra kroon Lühend NOK, tähis kr Norra rahaühik aastast 1873 1 NOK = 0,13 EUR Sveitsi frank Lühend CHF, tähis CHF Sveitsi rahaühik 1 CHF = 0,80 EUR Suurbritannia naelsterling Lühend GBP, tähis £ Suurbritannia rahaühik 1 GBP = 1,16 EUR Islandi kroon Lühend ISK, tähis kr Islandi rahaühik 1 ISK = 0,01 EUR Türgi liir Lühend TRY, tähis TL
voolimis tundides. 1863-1865 õppis Berliini Kunstide Akadeemias skulptuuri ja täiendas oma üldharidust käsitööliste õhtukursustel. 1865-1868 jätkab skulptuuri õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias V Bocki ateljees. Õpetati klassitsistliku stiili järgi - ilu edasi andmist staatiliselt. Taotleb skulptori vabatiplomit, mida ta ei saa. 1869 kingib Vanemuise Seltsile surnud troonipärija rindportree, troonitakse seltsi auliikmeks. 1870- 1873 läheb Müncheni Kunstide Akadeemiasse, sellest perioodist on säilinud 3 elusuurust figuuri ,,Tütarlapse kaebus" ,,Noorus oja ääres" ,,Hamlet". Kõik tööd on kirjanduslikul ainel, elava modelli järgi modelleeritud. 1873 esineb nende töödega Viini maailmanäitusel. Sõidab Rooma ja jääb sinna. 1890 Rajas oma iseseisva ateljee, valmivad parimad teosed carrara marmorist. Portreede kõrval tuleb esile Eesti mütoloogia ainetel loodud muinasjutukangelaste kujusid.
Otsustasin tema kasuks, sest olen lugenud palju tema luuletusi. Üheks lemmikuks on luuletus ,,Kodu". Lydia Koidula kodaniku nimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Lydia Koidula sündis 24 detsember 1843. 3 2. SISU 2.1 ELULUGU Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Sai algõpetust kodus isa juhatusel, õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. ,,Perno postimehe" toimetajana tõmbas isa Johann vähehaaval ka tütre abilisena ajalehetöösse algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjandusliku lektüüri mugandamisel. Lõpetanud tütarlaste kooli, sooritas Koidula
Et su pika õnne peale õnnetu süüd tulnud on? 1869 tegeles Koiduka esimese üldlaulupeo ettevalmistamise ja läbiviimisega. Peol kõladis koidula luuletused nagu ,,Sind surmani" Sind surmani küll tahan Ma kalliks pidada Mu õitsev eesti rada Mu lehkav isamaa ,,mu isamaa on minu arm" Mu isamaa on minu arm, Kel südant annud ma, Sul laulan ma , mu ülem õnn, Mu õitsev eesti maa! Lydia elu Kroonlinnas 1873-1886 Abikaasa: Eduard Mihkelson (1845-1907) sõjaväe ja naistearst. Abiellusid 1873. Kroonlinna kolisid Lydiaga sellepärast, et Eduardile pakuti seal tööd. Lapsed: pojad Hans Voldemar (1874-1878 ) suri leetrite tõttu,Max (1884)oli elamisvõimetu. Tütred Hedwig-Hedda (1876-1941), Anna(1878-1965), Reisis Austriasse ja Saksamaale. Saksamaal olid ta peamiseks huviobjektiks Goethe töödega seotud mälestusmärkide, muuseumide ja teatrite külastamine. Kuna talle ei meeldinud kodust kaugel olla, kirjutas luuletusi koduigatsusest ,,igatsus" Ikka täidad minu mõtte,
Sergei Rahmaninov (1873 1943) Sergei Vassiljevits Rahmaninov (sündis 1 aprill 1873 a Novgorodi lähedal, suri 28. märts 1943 a Beverly Hills). Oli vene helilooja, pianist ja dirigent. Ta on kirjutanud 3 sümfooniat, 4 klaverikontserti ja 3 ooperit. 1898 kukkus tema esimese sümfoonia esiettekanne täielikult läbi. Selle põhjuseks oli peamiselt teose novaatorlik, oma ajast ette jõudnud stiil. See ebaõnnestumine põhjustas Rahmaninovil raske närvihaiguse ja ta ei suutnud mitu aastat uut heliloomingut kirjutada.
ILJA REPIN Rebeka Raasik ja Sigrid-Kristiina Smson, Paide Ühisgümnaasium 12.a Elukäik Ilja Jefimovits Repin Sündis 05.08.1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. 19-aastaselt Peterburi Kunstite Akadeemiasse. Ikoonid ja altarimaalid 1872-autasustati "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. 6-aastane välisreis. Elukäik 1872 -abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1878-1890 Venemaa kunstiühingu Rändnäituste Ühingu juhtfiguur 1887-lahutas Repin oma esimesest naisest, 2 vanemat tütart jäid temaga ja poeg ja tütar emaga. 1893- töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. 1899-abiellus Repin teist korda. Ilja Repin suri 29.09.1930. 1940-avati tema kodu memoriaalmuuseumina. Looming Vene maalikunstnik Kriitilise realismi esindaja-huvitus kaasajast ja lähemast ümbrusest, lihtsatest inimestest ja igapäevaelust. Tõetruu, ilu...
Fifth level Lõpetas tegevuse 1906. a revolutsiooni tõttu Lõputunnistuse sai 284 õpilast Kogu aja jooksul õppis koolis 1075 õpilast Hetkel kooli ruumides Olustvere teenindus-ja maamajanduskool Eesti Kirjameeste Selts 1872-1894 Tartus tegutsenud Eesti rahvusliku liikumise kirjanduslik ja kultuuriline ühing Asutamise mõte Fr.R.Kreutzwaldilt,C.R.Jakobsonilt ja H.Wühnerilt Eeskujuks 1831. a asutaud Soome Kirjanduse Selts I üldkoosolek 8.märts 1873 Tartus 1873 .a 83 liiget, 1879 .a- 384, 1882-1139 ja 1888- 241 liiget Enamik liikmetest kooliõpetajad Tegevusalad: eesti kirjasõna väljaandmine, eesti rahvaluule ja vanavara kogumine,eesti keele uurimine,eriline tähelepanu eesti keele arendamisel ja selle õiguste kaitsmisel Hurt viis seltsi kaudu läbi vana eesti rahvaluule suurejoonelise kogumise Lõpptulemus 170 köidet, üle 122 000 lk Seltsi otsusel mindi 1870-1872. a üle uue kirjaviisi kasutamisele, mida kasutatakse tänapäeval
Lahendus: 1 Määrame masina vajaliku teoreetilise tootlikkuse Ta = 9000 /2 x 8 = 562 m3/h 2.Määrame parandusteguri masina tegeliku tootlikkuse arvutamiseks(p1...7) Lähteandmetes esitatud töötingimuste alusel valime asjakohased parandustegurid, mille korrutid annab üldise parandusteguri K = 0,75 x 0,9 x 1,15 x 0,8 x 0,67 x 0,8 x 0,9 = 0,30 3. Leiame masina vajaliku tootlikkuse arvestades parandustegurit: Tv = 562 / 0,30 = 1873 m3/h, Kuna töötingimuste kirjelduses on määratletud töötamine külg-küljega, oleme sunnitud arvestama kahe masinaga. Seega ühe masina tootlikkus peaks siis olema Tv1 = 1873 /2 = 936,5 m3/h ~936 m3/h 4. Caterpillari ja Komatsu buldooserite tootlikkuste diagrammidelt leiame: Tootlikuse graafikutest järeldatuna on kõige mõistlikum rentida Caterpillari masinatest D11R CD Utüüpi buldooser ja Komatsu masinatest D575A SU hõlmaga. Milline masin neist sobib paremini:
Impressionism kunstis Impressionismi (pr. k. impression mulje, impressioon) võib vaadelda realismi edasiarendusena. Realist Courbet ütles, et maalima peaks vaid seda, mida on võimalik näha. 1860ndatel hakkasid mõned kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. Esimene impressionistide-maalikunstnike näitus toimus Pariisis 1874. Kokku korraldasid nad 8 rühmanäitust, viimane oli 1886. Tähtsamad impressionistid olid Claude Monet, Auguste Renoir, Edgar Degas. Taotlused: hetke jäädvustamine, mulje edastamine (muljed loodusest, maastikest aga ka linnast, inimestest). Impressionistid püüavad kujutada valgust, selle muutumist ja mõju esemetele. Impressionistid maalisid enamasti vabas õhus (nim plein-air) ning kiiresti, kandes värvi lõuendile kiirete pintslitõmmetega. Nad kasutasid puhtaid, segamata värve, oluline oli eri värvide kogumõju. Värv muutub impressionistidele tähtsamaks kui kontuur. Impressionistide kunsti...
10 · 18 1860 e · · , · , · , . 1873 . · 1877 , , , 220 « · , , , !
"Völkerlieder" trükiti Leipzigis ning leidis saksakeelsete sõnade tõttu vähest kasutamist kodumaal. K. A. Hermann oli produktiivne helilooja: talle kuulub üle 300 helitöö. Suurema ja parema osa moodustavad koorilaulud Koorilaule kirjutas Hermann kogu eluaja ning nende arv ulatub 200-ni Parimad, tuntuimad ja populaarseimad on pärit 70-80-ndaist aastaist, mil Hermanni haaras veel rahvusliku liikumise vaimustus ("Oh laula ja hõiska"; "Ilus oled, isamaa"("Minge üles mägedele") 1873. a.; "Kui Kungla rahvas"; "Munamäel" 1874. a.; "Isamaa mälestus 1880.a. jne.). Hilisema perioodi töödest lauldakse "Kevade marssi"; "Kuku sa, kägu" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aitäh kuulamast ning ilusa päeva jätku !!!
ööbik", "Kogutud luuletused","Valitud laulud","Valik luulet","Valitud luuletused", "Teosed", "Luuletused","Löö, süda, õitsele!" Tema luuletusi: "Mu isamaa on minu arm","Kodu" ,"Emasüda" • Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. • Abielu • 1873. aastal abiellus Koidula sõjaväearst ja naiste Eduard Michelsoniga ning asus elama abikaasa töökohta Kroonlinna. • 1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis. • Tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. • Koidula suri ja maeti Kroonlinnas. Kuuskümmend aastat hiljem toodi ta põrm sünnimaale ning sängitati Tallinna Metsakalmistule. KODU Meil aia-äärne tänavas, kui armas ole see! kus kasteheinas põlvini
Burlakid Volgal. 1870-1873. Maalikunst Venemaa Vassili Perov (1833-1882) Matus. 1865. IMPRESSIONISM 1860 - 1880.a. Maalikunst Prantsusmaa Edouard Manet. Eine roheluses.1862-1863. Maalikunst Prantsusmaa Edouard Manet. Olympia. 1863. Maalikunst Prantsusmaa Claude Monet. Impressioon. Tõusev päike. 1873. Maalikunst Prantsusmaa Auguste Renoir. Näitlejanna Jeanne Samary portree. 1877. Maalikunst Prantsusmaa Edgar Degas. Sinised tantsijannad. 1898-1899 Puäntillism Prantsusmaa Paul Signac (1863-1935) Mänd Saint-Tropezi lähedal. 1909. Skulptuur Prantsusmaa Auguste Rodin. Mõtleja. 1880.
Rudolf Tobias 1873 1918 12.klass Elulugu Sündinud 29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin. Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Eesti süvamuusika rajaja.
kuud hiljem kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Esimese kursuse lõpus sai ta maali "Eremia leinab Jeruusalemma varemetel" eest kõrgeima hinde ja võeti vastu üliõpilaseks. Koolis läks Repinil väga hästi ning 1872. aastal autasustati teda evangeeliumiteemalise maali "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. Medaliga kaasnes õigus kuueaastasele välisreisile akadeemia kulul. Aastal 1872 abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1873. aastal reisis ta akadeemia stipendiaadina oma naise ja väikese tütrega mõned kuud Itaalias ning pärast seda elas ja töötas 1876. aastani Pariisis. Venemaale naasmise järel reisis ta perega Tsugujevisse, seejärel asus elama Moskvasse. Aastal 1887 lahutas Repin oma esimesest naisest. Tema juurde jäid elama kaks vanemat tütart, Vera ja Nadja. Noorem tütar Tanja ja poeg Jura jäid emaga. Samal aastal eemaldus Ilja Repin peredviznikutest. 1888. aastal
« .» 1 , « », 1547. , . , . , , , . , , . , , . . , , . , , , , . , , , . , , . , , , , . . , « » , , , , , , , , - . , 1569. , - , , . , , , .. . , . , , , . , , 1570. , . 1571. , ( , ) , . , , , . , , , 1572. , , 1572. , , 1573. , . , , 1574. . 1575. , , , . , . , «», , , . , , , , , , . , , , . , , , , . , . . , , . , ...
JUUGEND Arhitektuur Interjöör Disain Taust Juugenstiili nimetus saksa ajakirjast "Jugend" Art nouveau pärineb Inglismaalt Alusepanija William Morris (1834-1896) Prerafaliidid (D. G. Rosetti, E. Brune-Jones) Taimeornamendid Arhitektuur Antoni Gaudi (1852- 1926) Arhitektuur Arhitektuur Gustave Eiffel (1832-1923) Arhitektuur Pariisi metroojaamad Arhitektuur Eliel Saarinen (1873 - 1950) Arhitektuur Armas Lindgren (1874-1950) Arhitektuur Wivi Lönn A. Lindgren Interjöör Victor Horta (1861 - 1947) Disain Henry van de Velde (1863-1957) Disain Aitäh!
Balletistseenid Hobused Lemmiktehnikaks pastell Märja pastelli leiutamine Eluaastate lõpus huvitus fotograafiast. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Degas_self_portrait_photograph.jpeg Tantsutund 1873-1876 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Edgar_Germain_Hilaire_Degas_021.jpg Puuviljatööstus New Orleansis 1873 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cottonexchange1873-Degas.jpg Auguste Rodin 1840-1917 Prantsuse skulptor Sündis Pariisis Petite École Ècole des Beaux-Arts Skultoriabiline, viljeles graafikat ja ornamentikat 1862 õe surm lõpetas skulptuuriga tegelemise. Liitus pühitsetud sakramendi kogudusega. 1864 uus skulptuurihuvi. Théâtre des Gobelins Rose Beure 1866 poeg Auguste-Eugène Beuret 1870 sõjavägi
aga ka Indias, Hiinas ja KeskAafrikas · Vanemad puud annavad rohkem saaki kui nooremad puud Mis on kumm ? · Kumm on kõrgelastne marerjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Rakendused · Veekindlad riided ja jalanõud · Kummikindad · Elektrijuhtmete isolatsioon · Kustutuskumm Kummipuu seemned Ajalugu · Kummipuu kasvas esialgu Amazonases. · 1873 taheti istutada kummipuud väljaspoole Brasiiliasse · Teine riik kuhu nad seemned külvasid oli India
Logic" ja kaks aastat hiljem kirjutas ta palju müügiedu saavutanud ja järgnevatel aastatel mitmeid kordi edukalt uuesti trükitud "The Principles of Political Economy". 1851 aastal abiellus Harriet Tayloriga, kellega kooselu kestis aga vaid kuus aastat, pärast Harrieti surma avaldas ta nende koostöös valminud "On Liberty", selle talle pühendades. 1863 avaldati "Utilitarianism" ja kui Mill kaks aastat hiljem kandideeris parlamenti, ta sinna ka valiti. Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta aktiivset tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid nii surmanuhtlusest, naiste õigusest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformisest, Iirimaa küsimustes, orjusest kui representatiivset demokraatiast (1861 "Considerations on Representative Government"). Kuulsa utilitaristina oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu.Õnn (heaolu)
..” Kirjavahetus Kreutzwaldiga Noore Emajõe Ööbiku ja Kreutzwaldi suhet on nimetatud sajandi armastuslooks. 6 aastat kestnud kirjavahetuse esimene kiri peaks pärinema aastast 1866 -esinedes võõra nime all palub Koidula Kreutzwaldi käest hinnangut ühele oma luuletustele. Kreutzwaldi vastus läheb postis kaduma. Koidula esimene säilinud kiri on aastast 1867, kirjavahetuse viimane säilinud kiri, Kreutzwaldi kiri Koidulale, aastast 1873. Nende kirjavahetusest on tehtud ka raamatuid. Koidula kirjutas oma elu jooksul üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit ja 4 näidendit. Samuti on säilinud tema arhiiv, mida hoitake Eesti Kirjandusmuuseumis. 1992. aastal toimunud rahareformiga võeti muuhulgas kasutusele ka Lydia Koidula näopildiga 100-kroonised, mille kujundas kunstnik Vladimir Taiger. Rahatähe tagapool on kujutatud Eesti pankrannikut. Samuti on seal Koidula luuletuse autograaf.
......................2 Sissejuhatus...........................................................................................................3 Elulugu...............................................................................................................4-5 Tunnustused...........................................................................................................5 2 Sissejuhtus Johannes Veski sündis 27.juunil 1873.aastal Tartumaal Kudina vallas (praegu Jõgevamaa) Kaasiku talus peremehe pojana. Omandades hariduse Tartumaal, oli ta ülikooli aastatel veel õpetajaks H.Treffneri gümnaasiumis. Veski tegeles väga mitmete asjadega, kuid eriti paistab silma tema panus eesti kirjakeele arendamisse. 3 Elulugu Johannes Voldemar Veski sündis 27. juunil 1873 (uue kalendri järgi) Tartumaal Kudina vallas peremehe pojana
Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Aleksander Läte 1860-1948 19a lõpetab Simse seminari. Siis "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib töötab õpetajana, koori ja orkestrijuht. Võtab eratunde ja Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika ...
2 , , , : - ( migratsioonilainete , uusemigrandid). , uusemigrantidest (1950-2000. , ), - 19 20- , , uusemigrandid. , , , , setude uusemigrandid . , . - . , , 10% , , - 3-4 , . , , . , , oblastite . - , - -, peakonsulaadiga. , . kultuuriatasee Veidemann , . . , , . , harrastusseltsid. Mainigem Palmse ( 1873 ), Spordiseltsi, "" ( 1884). , , - 10 () , 1917- 40 000 . , 1990- rahvusseltside , (-, , , , , Tcherepovetsis, ). 1998- - (VESL) , . " -", 1908 , , . . 11 http://www.translate.google.ee/translate_t?hl=et# http://www.yandex.ru/ http://www.google.ru/ http://www.annaabi.com/aine-39-gymn-ained-p-1
Rudolf Tobias Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885
Lydia Koidula K.S. Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. detsember 1843. Koidula nimi tuli Carl Robert Jakobsonilt Esimene Eesti naispoeet, ajakirjanik ja näitekirjanik. Johann Voldemar Jannseni ja Juliana Emilie Kochi tütar. Õppis Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis. Sooritas Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami. Abistas isa ajalehetöös. Abiellus 1873. Eduard Michelsoniga. Suri 11. august 1886. Looming Suur luulekuju. Romantiline isamaalaulik. Pani aluse Eesti teatrile. Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Looming lähtus võõreeskujudest. 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd, üle 300 luuletuse. Lydia Koidula mälestussammas Koidula pargis, Pärnus Kasutatud kirjandus http:// www.puhkaeestis.ee/et/lydia-koidula-malestussammas?site_preference=no rmal
5178 . 1970 , , . , , . . . 1998 . 35 . 23 . , . , , . 24.04. 1938 6.10.1992 8.10.2001 9.10.2006 - .. 21. 06.1940 8.10.2001 9.10.2006 , . , . : , , . . : 500 , 800 , 0, 5 , 1 , , , ( ). , . . , , . ( 1873 .) , 1884 . «» Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, , , kui kaunis oled sa! ! Ei leia mina iial teal, see suure laia ilma peal, , mis mul nii armas oleks ka, , kui sa, mu isamaa! ! , Sa oled mind ju sünnitand ! ja üles kasvatand. Sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani. !
maastikukunstnik, tema õpetaja. · Ta mõjutas teda jätkama vabaõhumaali põhimõtet oma töödes. Looming · Kunstnik maalis igapäevaelu, tema maalid kujutavad 19.sajandi kultuuri piiranguid vanuse ja klassi suhtes. · Tema maalide teemad on enamasti seotud pere ja koduga, kus ta sai kasutada enda sõpru maalidel modellidena. Lorienti sadam 1869 Liblikajaht 1874 Looming ja stiil · Tema enda stiil arenes märgatavalt 1880 aastatel. Näiteks maalis ta aastal 1873 pildi "Häll". · Morisot katsetas pastellvärve, akvarelle ning jätkas maastikke maalimist. Looming ja stiil · Enda hilisemas karjääris töötas ta rohkem koos Auguste Renoiriga. · Tema ning Camille Pissarro tööd olid ainukesed, mida esitleti impressionistide näitusel. · Teda peetakse üheks kõige tähtsamaks naiskunstnikuks 19.sajandil. Teravilja põld 1875 Kasutatud leheküljed · http://www.artinthepicture.com/artists/Berthe_M · http://en.wikipedia
Edgar Degas 1834 - 1917 Elulugu · Sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena · isa oli prantslasest pankur ning ema oli ameeriklanna · Ema suri 1847, kui Edgar oli 13-aastane · 18-aastaselt asus ta isa soovil õppima õigusteadust · 20-aastaselt katkestas juuraõpingud ning asus õppima maalimist · Külastas tihti Itaaliat, kus tutvus kuulsate kunstnike loominguga · 1860. aastatel avas Pariisis oma maalistuudio · Baleriinid ja hobused on saanud Edgar Degas' loomingu nii-öelda visiitkaardiks · 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem · Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele · Edgar suri 83-aastaselt 27. septembril 1917 Edgar Degas Tantsija (1874) Edgar Degas Concorde´i väljak (1875) Edgar Degas Absint (1875-1876) Edgar Degas Täht laval (1876-1877) Edgar Degas Tantsuklass (1873-1876) ...
Paul Cezanne JOHHANNA-MAGDALEENA PARTSIOJA XI KLASS Paul Cezanne 19 jaanuar 1839 , Prantsusmaa 22 oktoober 1906 , Prantsusmaa Prantsuse Postmoderne ja Impressionistlik kunstnik P.C. ema oli elav ja romantilise meelega , aga kerge solvuma. Temalt sai Paul elunägemuse ja elu mõtte. Isalt sai materiaalse kindlustatuse kogu eluks Ema: Anne Elisabeth Honorine Aubert Isa: Louis-Auguste Cézanne Õed: Marie ja Rose Varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul raskete inimfiguuride rühmad maastikul hiljem huvitus otsenatuurist maalimine ARENDAS VÄLJA KERGE, ÕHULISE MAALIMISSTIILI, MIS MÕJUTAS IMPRESSIONISTE TOHUTULT soovis ühendada looduse vaatlemist klassikalise maali kompositsiooni kestvusega Cezanne “ Moodne Olympia” 1873-1874 Looming Variatsioonid sugupoolte vahelises võitluses: langus agrsiivsus erootik...
Isaak Levitan Liis Tsebotnikova Isaak Levitan (oma maal) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level § 1873 läks Isaak Moskva Maali-, Skulptuuri- ja Arhidektuurikooli. § Aastal 1875 Isaaki ema suri ja isa jäi tõsiselt haigeks, ning ei saanud enam oma lapsi toetada, isa suri 1877. § Majanduslikesraskustes hakkas Isaak saama kooli stipendiumi, et õppimist jätkata. § Eluiga 1860-1900 § Isaak Levitan oli kuulus Vene maastiku maalikunstnik. § Arendas maastiku tuju zanri. § Isaak Levitan sündis vaesesse, aga haritud juudi perekonda Kaunase maakonnas. §
Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 VanaVändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. · Teda on kujutatud ka eesti 100 kroonise peal. Elulugu · Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. · Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. · Ta abiellus 19. veebruaril 1873 Eduard Michelsoni. · Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Looming · Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867) · On kirjutanud ka lastelaule. · Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. · Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Teosed
Vorderseite: Rudolf Tobias (29. Mai 1873 -29. Oktober 1918 ) 1904 ging Tobias nach Tartu, 1910 nach Berlin, wo er an Lungenentzündung starb. Rückseite: Estonia-Theater. Ausgegeben 1994, um die Lücke zwischen 25 und 100 Kronen zu füllen, wurde jedoch nicht gern angenommen, deshalb kommt sie im Umlauf selten vor. Vorderseite: Carl Robert Jakobson (26. Juli 1841 - 19. März 1882 ) war ein estnischer Publizist, Schriftsteller und Pädagoge. Ab 1878 war Jakobson bei der Zeitschrift Sakala in Viljandi tätig. Carl Robert Jakobson war einer der bedeutendsten und radikalsten Vertreter des nationalen Erwachens der Esten. Rückseite: Rauchschwalbe über der estnischen Landschaft. Diese Banknote wurde 2000 wegen vieler Fälschungen generalüberholt und ist seitdem eine der fälschungssichersten Banknoten in Europa. Vorderseite: Jakob Hurt ( 22. Juli 1839 - 13. Januar 1907 ) war ein estnisc...
Greete Kask Referaat Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja Aru 2013 Lydia Emilie Florentine Jannsen, (24.detsember 1843-11.august1886), kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. 19.veebruar 1873 abiellus ta Eduard Michelsoniga. Tal oli ka kolm last, kaks tüdrukut ja üks poiss. Ta suri 1886. aastal rinnavähki. Vanemuise selts asutati 1865. aasta rahvusliku liikumise- ja kultuuritegelase Johann Voldemar Jannseni eestvõttel. Liikmeskonda kuulus eesti vaimueliit: Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Heinrich Rosenthal, Lydia Koidula. Vanemuise seltsis oma näidendeid (,,Saaremaa onupoeg", ,,Säärane mulk", ,,Kosjakesed") lavastades pani ta aluse Eesti tearile.
https://et.wikipedia.org/wiki/Jo%C3%A3o_VI portugali suurim linn on lissabon, kus on 552 700 inimest. Euroopa pikim sild on Portugalis asuv Vasco da Gama sild -17,2 kilomeetrit pikk. UNGARI KUNINGRIIK https://et.wikipedia.org/wiki/Ungari Ungari Püha kroon oli kroonimiskroon, mida kasutati Ungari kuningriigis enamiku selle olemasolust; kuningaid krooniti sellega 12. sajandist alates. ungari suurim linn on Budapest, kus on 1,734 miljoni elanikku. Aastal 1873 ühendati kaks linna Óbuda linnaga, nii et moodustus üks linn Budapest. https://et.wikipedia.org/wiki/Ungari Forint on Ungari rahaühik. Paberrahatähed on väärtuses 500, 1000, 2000, 5000, 10 000 ja 20 000 Ft. Kõigi mõõdud on 154×70 mm. Mündid on väärtuses 5, 10, 20, 50, 100 ja 200 Ft. https://et.wikipedia.org/wiki/Forint
Glehni loss Nicolai von Glehn Nõmme rajaja, Jälgimäe mõisnik Nicolai von Glehn sündis 16. juulil 1841 Jälgimäe mõisas. Nooruses õppis ta Tartus ja Saksamaal majandust, arstiteadust, filosoofiat ja arhitektuuri. Linna rajamine männimetsasele alale Mustamäe klindi ja Pääsküla raba vahel oli Glehni suur unistus, mida ta asus takistustele vaatamata ellu viima. 6. oktoobril 1873 sai välja mõõdetud esimene suvilakrunt, mille omandas Tallinna kooliõpetaja Johan Pihelmann. Räägitakse, et just siis öelnudki Glehn oma kuulsad sõnad: "Seie saagu lenn!" Glehni loss 1886. aasta 1. oktoobriks valmis keskaegse rüütlilossi kahekorruseline krohvimata paehoone, mille arhitektiks oli Glehn ise. Agaralt asus ta lossiümbrust kujundama, rikastades loodust omatehtud puunikerduste ja moraalitõdesid vahendavate sildikestega.
nov. 1855 Pakril, oli rohkem realistliku suuna esindaja. Amandus Adamson sündis meremehe perekonnas, mistõttu kajastaski ta oma loomingus tihti mereteemat ja kalurite elu. Üldhariduse omandas ta 1862- 1869 Tallinnas Toom-Vaestekoolis ja 1870 kreiskoolis. Lapsepõlves meeldis talle igasuguseid asju nikerdada. Poisi andekust märganud Toompea veastekooli õpetaja vabastas ta majapidamistöödest ning lubas tal oma töid ühe Tallinna kunstikaupmehe kaudu müüa. Ta õppis 1870- 1873 Tallinnas tisler Bergi juures, 1873 Peterburis Bollhageni ja Sutovi töökojas ning 1876-1879 vabakuulajana Peterburi Kunstide Akadeemias. Pärast seda oli ta Peterburis vabakutseline kunstnik ( ajuti viibis ka Eestis ) ning 1886- 1887 Kunstide Edendamise kooli õppejõud ja 1901-1904 A. Stieglitzi kunsttööstuskooli puunikerduse õppejõud. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolai Triik ja Konrad Mägi. Adamson elas 1887-1891 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Aastal 1918 asus ta elama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
