..... eri värvide kokkusulandumine tuleb esile tema kõige kuulsamal maalil „suveõhtu skageni lõunarannas koos anna ancherija marie kroyeriga“ maali inspireeris looma suvine õhtuvalgus, mil vee-ja taevasina näisid otsekui kokku sulavat 1884.a pildistas sakas kunstnik Fritz stoltenberg ancherite aias pidustevaid kunstnikke, täihistamaks kunstnikupaari kolimist oma uude majja. Eriti üks neist fotodest inspireeris kroyerit maalima pilti „hip-hip-hurraa“ michael ancher alates 1871 a õppis ta kopenhaagenis taani kuninglikus kunstiakadeemias koos viggo johanseniga 1874.a .... abiellus 1880a anna brondomiga. Nende kodu muutus kunstnike tähtsaks kohtumispaigaks ning eriti pärast seda kui kuningas christian ix ühe ancheri .... „will he round the point?“ päästepaadi viimine üle luidete ancherite kodumaja kujundati 1960ndate lõpus skageni muuseumiks- skageni maalikunstnike tööde eksponeerimiskohaks. 1997
AJALUGU Jalgpallilaadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast. Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa jalgpalliliidu (The Football Association ehk FA). Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa, Sotimaa, Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB). Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani.
idea of ST - Sandringham Time. The idea was to make the most of the winter daylight hours for his passion for shooting and so the clocks all over the Sandringham Estate were advanced by half an hour. King George V maintained this custom during his lifetime, but King Edward VIII abolished it on his accession in 1936. Sandringham was the setting for some dramatic events. Queen Victoria did not pay her first visit to Sandringham until 1871, when the Prince of Wales suffered an attack of typhoid fever (the illness of which his father had died) while staying there. Margus Maasik G1a To the relief of Queen Victoria and the nation, the Prince survived and made a slow recovery. The eldest son of the Prince and Princess of Wales was not so lucky 21 years later. Prince Albert Victor, Duke of Clarence, in the direct line of succession, fell ill at Sandringham shortly after celebrating his 28th birthday there
Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Kolleegiuminõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. Pärnus ka Ülejõe vallakooli õpetaja.
MODERNISM (pr moderne) uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus. Tähtis on alateadvus, sest inimene ei tunne iseennast täielikult, seda kõike kujutab modernistlik romaan. Tähtis koht on ka mälestustel ja hetkeseostel, samuti ka vihjetel kirjandusteostele. Modernistliku romaani sündmustik on sageli ebareaalne, segi on...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Meelis Mäe 9H EESTI MUUSIKATEATRI AJALUGU Referaat Juhendaja: Vladislav Horuzenko Pärnu 2012 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Eesti muusikateatri ajaloost.......................................... lk. 3 Eesti muusikateatri eelkäijad......................................................... lk.4 Professionaalse Eesti muusikateatri tekkimine..................................... lk.5 Eesti ooper .............................................................................. lk.6 Eesti ballett ..................
Valgustussajand 18.saj 1.Küsimus. a) Joomist, talupoeg ei suutnud haigusi ravida, talupojad ei võtnud vastu uuendusi (harimatud) b) Üritasid neid tervise koha pealt aidata, maad õpetasid paremini kasutama ja harima (saaks rohkem ja mitmekesisemat saaki), rääkisid rehielamute kahjulikkusest mitte väga edukas 2. Koduõpe, traditsiooniks välja kujunenud 3. Kultuurisündmus/-tegelane Tähtsuse põhjendus Piibli I tiraaz eestikeelse trükiga /A.T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut Helle 1739 G.Eisenv. Sewarzenberg Õhutas talupoegi võtma kasutusele uuendusi Propageeris koolide asutamist ja levitas tervishoiu- ja Kirj. Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost ja geograafiast põllumajandusalaseid teadmisi eesti ...
g) Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster Eesti ühiskond venestamise tingimustes: · A.Grenzstein ,,Olevik" · 1870. a loeti Kalevipoega EÜS · 1884. a lipu pühitsemine · V.Reiman karskusseltside tegevus · 1888. a rahvaluule suurkogumine, J.Hurt · 1891. a esimene eesti päevaleht ,,Postimees" · Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud · 1871. a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt · 1878. a ajaleht ,,Sakala" (C.R.Jakobson) Suur lõhe · 1878 a astus Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises a) Aatemehed mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks Hurt b) Majandusmehed radikaalid, peamiseks eesmärgiks sotsiaalmajandusliku pöörde saavutamine, juht Jakobson 1880ndad aastad 1880
Ajaloo alalt avaldas ta "Pildid isamaa sündinud asjust" (1879), milles on kasutanud rohkesti rahvaluuleainest. Hurda peateened on Eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. 5. Hurda rahvaluule kogumine Jakob Hurt alustas kogumist 1860. aastal, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Rahvaluule kogumist korraldas Hurt EKmS presidendina ja hiljem iseseisvalt; rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Aastast 1871 avaldas ta selleks ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset, 1888 ilmus "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", milles ta selgitas rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste ja kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt 261 589 üksust rahvaluulet, kokku 122 317 lehekülge, peale selle murdeainest. 18881906 avaldas ta ajakirjanduses 156 põhjalikku aruannet. Esimene publikatsioon on
Tallinna Õismäe gümnaasium Iirimaa Riigi iseloomustus Koostaja: Helena Pass, 10a Juhendaja: Jaanika Hõimra Tallinn 2011 Ii rimaa geograafiline asend Iirimaa katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euraasia maailmajaos, Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest, ehk Põhja-Iirimaa, kuulub Suurbritannia alla. See on ka Iirimaa ainus naaberriik, kuna ülej...
Mari Nõlvak Türi Ühisgümnaasium 12R klass Maailma kahe maailmasõja vahel 1. Miks nimetati maailmasõja kaotanud riikides Versailles' rahulepingut ,,röövellikuks rahuks" ja ,,Verailles' diktaadiks"? Kuna maailmasõda tõi endaga kaasa suurt kahju.Inimesed said lausa röövellikult kahjustada. 2. Võrrelge USA ning Prantsusmaa ja Suurbritannia välispoliitikat 1920.aastatel. Mis on sarnast? Mis erinevat? USA-Euroopa suunal aeti isolatsionistlikku välispoliitikat.Aktiivselt sekkuti sõjaliselt,poliitiliselt ja majanduslikult Kesk-ja Lõuna-Ameerika siseasjadesse.1898-1988 peetud sõjas Hispaaniaga vallutati Puerto Rico ja Kuuba ning Filipiinid.USAl kasvas huvi ...
Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda 19. sajandi lõpul ja 20. algul hakkasid Euroopa suurriigid koonduma vaenulikesse leeridesse. Euroopas oli kolm keisririiki: Saksa keisririik (uus nähtus; 1870. toimus Prantsuse-Preisi sõda, preislased tungisid Pariisi, rüüstasid seda, Versaille'i lossis kuulutati 1871. aastal Saksamaa keisririigiks, prantslased jäid Reini äärsest alast ilma, Elsass-Lotring); Austria-Ungari keisririik (sisemiselt mäda, valitses kaksikmonarh Asutria keiser, Ungari kuningas, riigis oli palju erinevaid rahvusi; habras, ettearvamatu suur riik; nõrk) Venemaa keisririik Suurriikide vahel olid kujunenud leppimatud vastuolud (nt Saksamaa ja Prantsusmaa; võitlus kolooniate pärast; suurriikidel olid imperialistlikud ambitsioonid, mis aina kasvasid).
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
2% Jaapani elanikkonnast, seega on neid 2-3 miljonit (Hoang 2011). Kurjad keeled väidavad, et nad on välimuselt teistmoodi ja isegi seda, et nad kuuluvad teise, mitte-Jaapani rassi. Vastupidiselt paljudele teistele vähemustele on aga nemad etniliselt ja kultuuriliselt eristamatud enamustest jaapanlastest. Neid nimetatakse ka 'Jaapani nähtamatuks rassiks'. Ametlikult lõpetati diskriminatsioon aastal 1871 (Kristof 1995). Mitte-ametlikult jätkus ja jätkub see endiselt samas vaimus. Teadaolevalt omavad päritolu ja vereliin suurt tähtsust Jaapanis, mistõttu burakuminid on endiselt stigmatiseeritud. Paljud nendest kannatavad alaväärsuskompleksi all ning neil ei õnnestu leida teed välja õnnetust saatusest. Osa jaapanlastest peab abielu burakumini vähemusest inimesega endiselt häbiväärseks. Niiöeldud segaabieludel on suur tõenäolisus lahutusele ja ambitsioonikad burakuminid
ka sellest, et need olid suhteliselt suured maalid. Neil kujutatakse Napoleon III mõjul Mehhiko keisriks saanud Habsburgide soost Maximiliano hukkamist mahalaskmise läbi. Kaasaegse vaataja mõtted võis taoline teos viia kergesti sellele, et kui juba Mehhikos keiser maha lasti, siis võib see juhtuda ka Prantsusmaal. Juba 1870 kukutatigi Napoleon III Prantsuse-Saksa sõja tulemusena ja välja kuulutati vabariik. Pariisi kommuuni ajal viibis Manet Püreneedes. Veel samal aastal, 1871, valmis tal kommuuni mõjul maal "Barrikaad", millel kujutatakse revolutsionääride mahalaskmist. Kirjadest sõpradele tuleb selgelt välja, et oma südames pooldas Manet kommuuni ja eelistas seda Kolmanda Vabariigi alguses võimule tulnud valitsustele. 1881 autasustati Manet'd Antonin Prousti survel Auleegioni ordeniga. Järgmisel aastal valmis Manet'l viimane maal: "Baar Folies-Bergère'is". Manet suri süüfilisse ja reumasse, millesse nakatus 40-ndates eluaastates. Viimastel
igapäevaseid elukombeid. Mitmed klassikud on tõlgendanud kultuuriväärtusi väga erinevalt. Essees toon välja mõned kultuuriteooriad omapoolsete kommentaaridega, et selgitada, kuidas on võimalik võõrast kultuuri mõista. Samuti selgitan mõisteid kultuur, kultuuriantropoloogia ja etnoloogia. 3 Kultuur ja selle mõistmine Edward Burnett Tylor esitas 1871. aastal definitsiooni, mille järgi on kultuur ,,kompleksne tervik, mis hõlmab teadmist, usku, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ning kõiki muid oskusi ja harjumusi, mis inimene ühiskonna liikmena omandab". Seega kultuur hõlmab eluajal õpitut. (Raud 2013: 18) Tihti on seostatud kultuuri kõrgklassiga ja kõrge arengutasemega ning sellele vastandatud metslust. Tegelikult võib kultuuriks lugeda juba seda, kui rahval on neid ühendavad tegevused, näiteks rahvatants ja rahvalaul
Kooli nimi Ees- ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. 10/1813 27. 01/1901) Referaat 9.12.2010 SISUKORD: · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Pildid · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Ma valisin Giuseppe Verdi, sest mind hvitab tema elulugu ja tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Referaadis räägin lähemalt tema elust ja loomingust. Elulugu: 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Sõdadest ja välis...
Vaimsed võimed Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Vaimsed võimed · Millest tuleb, et inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, kohaneda kiirelt keskkonna muutustega, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahenduseni? Intelligentsus · Rahvusvaheline sõna, mis tähistab vaimset võimekust · Ladina keeles intelligentia = taibukus, arukus, üldise vaimse arengu tase · Intelligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid Tänase tunni küsimused · Testimine kui kõige levinum vaimsete võimete hindamise meetod · Mis on IQ? · Kas on olemas üldine vaimne võimekus või palju erinevaid võimekusi? · Kas ja millisel määral sõltub intelligentsusest inimese edukus ja toimetulek? Vaimsete võimete mõõtmin...
Oscar Wilde · Sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. · Isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst. Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Kuulus lisaks ajaloolase, poliitiku ja arheoloogina. Eraelus oli suur naistekütt, pidutseja, prassija, söödik, joodik, helde ja armuline, hoolimatu ja jõhker. · Ema oli pastori tütar luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja, kihutaja, ässitaja, suur kirjandusetundja ja keelteoskaja. Muidu edev, upsakas, auahne, kiitleja, vaimurikas, armastab välimist hiilgust, riietub erilaadselt, armastab võõraid vastu võtta. · Oscari kirjanduslik anne, seltskondlik vilumus, vaimukus, muretus, edevus, uhkus, kõrkus, toreduse- ja hiilgusearmastus pärineb emalt. Samuti pärinevat tema naiselikkus sellest, et ema oli oodanud tütart...
RAHA AJALUGU Referaat Sissejuhatus Raha tekkimise eelduseks on olnud kaubavahetuse sünd ja areng. Minevikus, mil ühiskond oli üles ehitatud naturaalmajandusele põhinevalt, tekitas ühtede väärtuste ülejääk ja teiste puudujääk vajaduse vahetuse järele. Esialgu toimunud vahetus kaup kauba vastu tekitas probleeme, kui konkreetse vahetuspartneri pakutav ostu-müügi objekt ei sobinud. Tekkis eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha, mille kasutuselevõtuga saavutatud eesmärgiks oli kiirema vahetusprotsessi võimalus, misjuures kadus vajadus leida vahetuspartner. Tänapäeval kasutatakse reaalse raha asemel aina enam digitaalset raha. Kas raha tähendus on aegade jooksul muutunud? Rahasüsteem on sätestatud riigi raharingluse korraldus, mis määrab kindlaks rahametalli, rahaühiku, rahamärkide emiteerimise korra jm. Käesolevas referaadis on antud ülevaade raha ajaloost ning vä...
Käitumispsühh-Tiia Tulviste William Stern esimene arengupsühholoog (1871-1938) G.Stanley Hall (1846-1924) Arengupsühholoogia uurib vanusega seotud muutusi (käitumine, tunnetusprotsess, inimsuhted) küsimus on koi sour on roll pärilikkuses või siis kasvamis keskonnas muutuv areng. Mõlemad tegurid on olulised ntks geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes, aga varane keskonna stimulatsioon mõjutab aju arengut. (mõjutavad vastastikku) Oleneb nemeses, et qui väga ta sõltub keskkonnast (kui hundlik on ta halvadele oludele) või vastupidi, kus kasvanud soodsatest oludes, aga see ei hakka külge. (bioloogiline kui tundlik on inaimene). Teismeea alguses vibe tekkie depressioon ja üldiselt ka kaob afjaag aga ei pruugi. -George Butterworth ja Margret Harris (2002) Arengupsühholoogia alused [email protected] - kodutööd Rakendusvõimalused-mõjutab laste kasvatamist kodus ja õpetamist kools vanemate ja õpeta...
3) Tema Armastusluules on siirust, lembetunde kokkusulamist sõprusega. 4) Tema esimene avaldatud teos oli gooti romaan "Zastrozzi", milles ta väljendas oma ateismi kelm Zastrozzi kuju kaudu. 5) Tema luuletusets ta vahel luuletas loodusest ja jumalast. 5. V. Hugo Elust 1) Victor Hugo sündis Prantsusmaal Besançonis 26. veebruaril 1802. 2) Tema ema suri 1821. aastal. Samal aastal Hugo abiellus Adel Foucheriga ja avaldas oma esimese luule raamatu. 3) Ta kaotas kaks poega 1871 ja 1873 aastate vahel. 4) Tema isa oli sõjaväelane, kes hiljem töötas Napoleoniga. 5) Victor Hugo suri Pariisis 22. mail 1885. Looming 1) Tema esimene romaan ilmus 1823. aastal, millele järgnesid mitmed näidendid. 2) Tema viimased teosed enne ta surma rääkisid rohkem jumalsat, saatanist ja surmast. 3) Victor Hugo looming on rahva seas erakordselt armastatud, teda nimetati "rahva hääleks". 4) Detsembris 1827 avaldas näidendi "Cromwell", millega Hugo muutus "romaanide" juhiks
tegelikult soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed originaallood I Üldlaulupeo kavas. Nad erinevad liedertafellikest lauludest kargema helikeele poolest ning püsivad tänaseni kooride ja laulupidude repertuaaris. Friedrich August Saebelmann (26. september 1851 – 7. märts 1911) oli helilooja, koorijuht ja pedagoog. Sündis Karksis köster-organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Valgas Cimze seminari ning suundus Peterburi, kus tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Seal õppis ta ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880. aastast töötas Paistus kihelkonnakooli õpetajana ja köster-organistina. Etendas suurt osa Viljandimaa muusikaelus, esinedes organisti, pianisti ja tšellistina,
loovad. Kunstiteos on looduse jätk, käsitööline loob sellest imitatsioone. Geenius toob loodusest välja selles peituva igavese ilu. BYRON oli geenius. Kultuur ja tsivilisatsioon Kultuuri mõiste seotud millegi asutamise/rajamisele (kultiveerima, koloonia), millegi austamise/kummardamisega. Algselt seotud harimise protsessiga (viljakaks muutumine). Hiljem sajandite jooksul tasapisi laienes ka inimestele – harimine, kultuurseks muutumine. Veel hiljem ühiskonnas ühiskonnamudelina. TYLOR 1871 – def. kultuuri nii et see hõlab teadmisi, usku, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ja kõiki muid oskusi, mida inimene ühiskonnaliikmena omab. Kultuur ei ole midagi, mida saab lihtsalt kaasa, seda peab omandama (õppima). Õppimisvõime on inimestel olemas. Kultuursed ühiskonnad = haritud ühiskonnad. 18. saj keskel tuli kasutusele teine sõna – tsivilisatsioon. Esialgu olid need sõnad sünonüümid, nüüd konfliktipaar. Barbaarsus – tehnoloogiline mahajäämus.
maalima samu vaateid erinevatel päeva ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. Impressionismi maalikunst Alfred Sisley. 1839-1899. Inglismaa/Prantsusmaa Alfred Sisley. Alfred Sisley. Alfred Sisley. Varane lumi Louveciennes'is. 1871 St. Martini kanal Pariisis. 1870. Küla Seine'i kaldal. 1872. 1872. Alfred Sisley. Alfred Sisley. MarlyleRoi vaade päikesepaistes. Alfred Sisley. Udune hommik. 1874. 1876. Üleujutus PortMarly's. 1876.
Eestis nt enne tekib rahvus ja alles seejärel luuakse riik, Prantsusmaal ja Inglismaal tekkis enne riik ja siis alles rahvus. 19.saj II poolel ja 20.saj alguses tekkis Lääne-Euroopas põhiseaduslik riigikord ja parlamentarism. Lääne-Euroopas keskklassi poliitiline kaal oluliselt kasvab. Tekib tugev keskklass, mis on hiljem demokraatia garantiiks. Ka Saksamaal on keskklass, aga nende enesemääratlemine on teistsugune nemad ei oma poliitilist kaalu. Saksamaa ühendati aastal 1871 etnilise rahvusliku paradigma alusel. Kui Preisimaa eestvedamisel otsustasid aristokraadid ühinenud Saksamaa heaks, siis tegurid olid peamiselt keelelised ja kultuurilised. Seal tekkis ka probleem, et kas Austria kuulub Saksamaa alla, etnilise ja rahvusliku ühendamise tõttu jäeti Austria siiski Saksamaast eraldi Taheti keelelist ja kultuurilist puhtust. Saksamaal oli enne keeleideoloogia, alles selle järgi kujundati riigi piirid keele alusel. Sama oli ka Itaalias
Esimeseks eesmärgiks: Rahvuslike nõudmiste läbisurumine sõja abil: I Itaalia ühinemine 1861, II Saksamaa ühinemine ,,vere ja rauaga" (Preisimaa riigikantsler Otto von Bismarck). Bismarck ühendas Saksamaa kolme sõjaga (tema arvates ühendab rahvast mitte armastus üksteise vastu vaid ühine viha kellegi teise vastu): Taani-vastane sõda (1864), Austria-vastane sõda (1866) ja Prantsusmaa-vastane sõda (1870-1871). 1871 Versailles' peeglisaalis asutati ühinenud Saksamaa Keisririik. Kesk-Euroopa suur ühinemisliikumine kujundas ümber Euroopa senise kaardi: Võimuvaakumi asemele tulid uued rahvusriigid, tulemuseks on tasakaalu kõikumine. Tasakaalupoliitika devalveerumine: 1890 - ... Ühinenud Saksamaa hakkas taotlema hegemooniat maailmapoliitikas. Euroopas ei ole ulatuslikke sõdu perioodil 1815-1914, sõjad on regionaalselt piiratud iseloomuga, aga pinna all pinge kasvas (1871-1914). Euroopas
1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et ...
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. A...
purpurit saadi meritigudest ja arvestatava värvikoguse saamiseks läks vaja väga palju tigusid. Punane ajaloos Punaarmee lipp Esmakordselt Suure Prantsuse revolutsiooni ajal heisatud punalipp on rahvusvahelise töölisliikumise ja sotsialistliku suuna sümbol, mis omandas oma seesuguse poliitilise tähenduse 1834. aastal aset leidnud Lyoni ülestõusu käigus, kui töölised nõudsid vabariigi kehtestamist. Kommunistliku liikumisega seostus punalipp aga 1871. aasta Pariisi Kommuuni sündmustega. Karl Marxi ettepanekul võeti punalipp kasutusele kui Internatsionaali tunnus. Hiljem võtsid lipu kasutusele Vene enamlased (bolsevikud). Vene enamlastega on seotud aga rohkemgi punast. Näiteks Punane terror (vene keeles ) oli kommunistide rakendatud vägivallakampaania, mille esimene suurem laine ujutas Venemaa üle 1905. ja 1917. aasta revolutsioonide vahel ja mis kommunistliku võimuhaarde järel kujunes üheks totalitaristlikuks võimumeetodiks
I asend, piirid (looduslikud, teiste riikidega), ajavöönd Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk- Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast, mis on Saksamaa ja Austria kui liitriikide liikmesriikide nimetus. See nimetus on aga e...
mööda Maini jõge. Põhja-Saksa Liidust jäid välja Lõuna-Saksamaa riigid: Baieri, Baden, Württemberg ja Hessen-Darmstadt. Erinevalt senisest Saksa Liidust oli uus ühendus föderaalriik. Kõrgeim võimuorgan oli Riigipäev, riigipeaks Preisi kuningas. Juhtiv ametiisik oli liidukantsler. Sellele ametikohale asus Otto von Bismarck, kes jäi edasi ka Preisi valitsuse juhiks Saksamaa lõplik ühinemine sai teoks pärast vaherahu sõlmimist Prantsusmaaga 10. Jaanuaril 1871. Sama aasta 18.jaanuaril kuulutati Pariisi lähedal Versailles' lossi Peeglisaalis välja Saksa keisririik. Kuupäev ei olnud juhuslik samal päeval 1701. Aastal oli Brandenburgi kuurvürst Friedrich III kroonitud Friedrich I nime all Preisi kuningaks. Nüüd sai Preisi kuningas Wilhelm I Saksamaa keisriks ja mitme aastakümne püüdlused saksa rahvusriigi loomiseks olid jõudnud lõpule.
Algharidus, mida pakuti tasuta, sai kohustuslikuks. Aastal 1869 avati Cetinjes õpetajate seminar ja tütarlaste instituut, mis spetsialiseerus algkoolide õpetajate koolitamisele. 1875.aastal avati põllumajanduskool vastrajatud linnas Danilovgradis, kuid kool suleti paar aastat hiljem sõja tõttu. Sarnane kool avati ka Podgoricas 1893.aastal. 1899.aastal oli Montenegros 75 üld- ja 26 erakooli. Montenegro sai oma esimese telegraafi 1869 ja korrektse postimajanduse koos uue postkontoriga 1871.aastal. 1874.aastal alustas Montenegro Austria abiga peatee ehitamist Cetinjest Kotorise, mida hiljem pikendati Rijeka Crnojevicani ja edasi läbi kogu riigi. Sel ajal avati ka raudtee Barist kuni Virpazarini. Järsk kasv toimus majanduses; tekkis palju väikeärisid. Välismaine kapital, peamiselt Itaaliast, voolas paljudesse Montenegro ettevõtetesse. Kuningas saatis noormehi õppima Itaalia ja Venemaa sõjaakadeemiatesse. Need mehed
delegatsioonil Aleksander II palge ette jõuda · 1865 asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" · 1869 I üldlaulupidu, mille algatajaks oli ,,Vanemuise" selts eesotsas Janseniga; tähistati 50 aastat pärisorjuse kaotamisest · 1870 valmis esimene raudteeliin; Paldiski Tallinn - Peterburi · 1870 asutati Eesti Üliõpilaste Selts · 1870 Eesti Põllumeeste Selts · 1870 - ,,Kolm isamaakõnet" - C.R. Jakobson · 1871 Eesti Aleksandrikooli peakomitee; J. Hurt juhiks; raha kogumiseks korraldati näituseid, kontserte, korjandusi · 1872 Eesti Kirjameeste Selts juhiks J. Hurt; ülesandeks eestikeelse kirjasõna väljaandmine JAKOB HURT · emakeelne haridus · usult saab abi · ei soovinud koostööd venelastega · arvas, et eestlased peaksid vaimult suureks saama C.R. JAKOBSON · propageeris karskust · liigse usuõpetuse vastu · nõudis haridusolude parandamist
Referaat Arvuti ajalugu Nimi: Klass: Sisukord Sisukord..................................................................................................................2 1.Sissejuhatus........................................................................................................3 2.Ajalugu................................................................................................................ 4 3.Liitmismasin.........................................................................................................4 4.Tõeliste arvutite algus......................................................................................... 4 5.IBM algus............................................................................................................ 5 6.Esimese Generatsiooni arvutid........................................................................... 5 7.Teise generatsiooni arvutid.....................
lehte mitu korda ( esimesel aastal ilmus ainult 10 kuud, 1879 aastal ainult 4 kuud). Kaastöötajaid ja kirja saatjaid oli lehel ohtralt: 900. Päris toimetuses töötavatest kaastöölistest võib ära nimetada M. Veske, A. Reinvaldi, H. Jürgensoni, J. Lippi, J. Weidemanni, J. Järvi, J. Kõrvi ja J. Kunderit. Carl Robert Jakobsonil ja tema ajalehel "SAKALA" oli väga suur populaarsus. Carl Robert Jakobsonil oli oma ajalehe idee juba 1870. aastate alguses. Aastal 1871 esitas ta taotluse ajalehe "Edasi" välja andmiseks Tallinnas, vastust aga ei tulnud ega tulnud. Vahepeal oli ta veel jõudnud esitada mitmeid taotlusi ajalehe välja andmiseks, kuid need kõik lükati tagasi. Siiski muutus olukord omakeelsete ajalehtede välja andmiseks soodsamaks ja 1877. aastal esitatud taotlus välja anda Viljandis ajalehte "Sakala" rahuldati. Arvatakse siiski, et paljuski tänu Johann Köleri headele suhetele see õnnestus. 1878
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on arvutamist hõlbustav tehniline vahend. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad aritmomeetrid laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Elektronarvutis kujutavad arve elektriimpulsside kombinatsioonid. Tehted toimuvad elektroonikalülitustes. Lülitused sisaldasid algul elektronlampe, hiljem on need asendatud pooljuhtseadistega transistoridega ja integraallülitustega. Viimastes on ühte umbes 5x5 mm suurusesse ränikristalli vormitud tuhandeid takisteid, kondensaatoreid, dioode, transistore ja elektri...
ilme. Spirituaalide laulmisel kasutati palju erinevaid võtteid, nt aafrika mandrilt pärit võte anifoonia - eeslaulja ja koori vahetumise printsiip. Aeglasemate spirituaalide meloodiates esineti improvisatsioonilise viisi rikkalikkusega - melismaatika. Hoogsamates lauludes kohtab ka rütmi nihet off-beat. Spirituaale saadavad käteplaksud, vahelehõiked, tantsuliigutused. Sõnumiks on vabaduse iha läbi jumala . Eredaim spirituaalide esitaja oli Mahalia Jackson 1871 a. võttis Põhja-Ameerikas väike rühm neegrikooli õpilasi ette kontsert reisi, et teenida raha oma kooli ülalpidamiseks. Esmakordselt tutvus selle maa avalikkus neegrite spirituaalidega.. Paar aastat hiljem esines see koor ka mitmel euroopa maal, äratades kõikjal imetlust oma muusika sügava omapäraga. Õpiti tundma ka muid neegrikunstiliike ja muljed olid nii jõulised, et juba sajandivahetusel lõid Euroopa heliloojad teoseid, milles nad teadlikult
Uus kunstistiil Art Nouveau Mandri-Euroopas omandas 19.sajandi viimasel kümnendil keskse koha uus dekoratiivne kunstistiil, mis oli algtõuke saanud Inglismaalt. Prerafaeliitide ja "Arts&Crafts" liikumise esteetika enam kui veerandsajandiline järk-järguline pidev areng oli 1890-ndateks loonud pinna uue stiili loomiseks. Stiili hakati nimetama Art Nouveau uus kunst. Inglismaal hakati uut stiili nimetama Style Modern . Inglismaa põhiline osa Art Nouveau arengus oli uuele stiilile tee rajamine. Art Nouveau oli internatsionaalne dekoratiivne kujundusstil, mille laiem levik tuli peale "Art Nouveau" sisutussalongi avamist Pariisis 1895. Art Nouveau piiritletakse aastatega 1890- 1914. Stiili kõrgpunkt oli 1900.a. maailmanäitusel Pari sis, kus Art Nouveau triumfeeris kõikides kunstiliikides. Stili iseloomustas suur dekorativsus kujunduselementideks vääntaimed, eksootilised linnud ja lilled, kaunid inimfiguurid. Vormid olid kaarduvad, graa...
Gregor von Bochmann Bochmann sündis Läänemaal Nehatu mõisas riigimaade revidendi perekonnas. Aastatel 18621868 õppis ta Tallinna kubermangugümnaasiumis. Kunstialase algõpetuse sai W. Jordanilt, hiljem gümnaasiumi joonistusõpetajalt Albert Sprengelilt. Aastal 1868 sai ta Eestimaa Kirjanduse Ühingu Friedrich von Schilleri stipendiumi ning jätkas kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias Oswald Achenbachi maastikumaaliklassis. Seal õppis aastani 1871 ning asutas siis oma ateljee ja töötas vabakunstnikuna. Tegi õpireise Belgiasse ja Hollandisse, viibis korduvalt Eestis. Aastast 1893 Berliini Kunstiakadeemia liige. Aastani 1895 oli Gregor von Bochmann Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Bochmann oli põhiliselt olustikumaalija, kujutas eesti talupoegade ja randlaste, ka hollandlaste ja teiste rahvaste igapäevaelu. Pruunides galeriitoonides paljufiguurilised kompositsioonid on realistlikud, ilma ühiskonnakriitilise hoiakuta
president 1861–1865. (19) Victoria - oli Suurbritannia ja Iirimaa valitsev kuninganna ja India keisrinna. (19-20) 19. Kirjuta daatum. 1) Napoleoni sõjakäik Venemaale 1812 2) I ümbermaailma reis 20. septembril 1519. aastal 3) Aurumasina leiutamine - 18. sajandil 5)Tordesillase leping - 7. juunil 1494 6)Napoleon kroonitakse keisriks - 2. detsembril. 7)Viini kongress - 1814 -1815 8)M.Luther alustas usupuhastust Saksamaal - 1517 9)Kuulutatakse välja Saksa keisririik - 1871. 10)Kolumbus avastab Ameerika - 1492 11)Prantsusmaal kuulutatakse välja vabariik – 1792 20. Kirjuta õige mõiste. 1) piiramatu kuningavõim - Absolutism 2) linnadesse elama asumine - urbaniseerumine 3) 18. sajand, tähtsaks peeti inimeste harimist - valgustusajastu 4)Enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses - agraarühiskond 5)Alalhoidlikkus - konservatism 6)Pattude andeksandmise kiri - indulgents 7)Uuendus, ümberkorraldus – reform
ARMASTUS Viimasel ajal on sotsiaalteadlased hakanud süstemaatiliselt koguma infot armastuse kohta. Mis on armastus? Enamus uuringud nõustuvad sellega, et armastus esineb erinevate vormide variatsioonina. Inimesed eeldavad tavaliselt, et armastus hõlmab kahte emotsiooni tüüpi: kirglik armastus (mille nad nimetavad ,,sõgedaks armastuseks") ja sõbraarmastus (mida nad peavad ,,kiindumuseks"). Teadlased on avastanud, et nooremad inimesed tunnetavad paremini armumise ja armastuse vahet. Kui joobunud armastajad kuulevad kardetud mantrat ,,ma armastan sind, kuid ma ei ole sinusse armunud", valmistab see neile meeletut südamevalu. Mehed ja naised rahva variatsioonis, üksikud ja abielus, homoseksuaalsed või heteroseksuaalsed mõistavad seda tunnusjoont (Fehr, 1993). Ka Hatfield ja Rapson (1993) eristasid kirglikku armastust ja sõbraarmastust. Kirglik armastus on intensiivne emotsionaalne seisund, mis on tuvastatav segaste tunnetega, nagu õrnus,...
sama pühalikud. 13. palju Koidula luuletusi on viisistatud (juba 1869) ning rahva hulgas lauludena levinud. 14. nii kirjaniku kui ühiskonnategelasena etendas L. Koidula tähtsat osa eesti kultuurielus, olles üks selle virgutajaid. Ta osales ka Eesti esimese üldlaulupeo korraldamisel 1869. a. 15. Koidula oli eesti esimene naisajakirjanik (algul "Perno Postimees", hiljem "Eesti Postimees"). 16. 1870 - 1871 etendusid "Vanemuise" seltsis kolm menukat Koidula näidendit: "Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" ja "Kosjakased", mis tähistasid eesti teatri sündi. Carl Robert Jakobsoni kultuurilooline tähtsus 17. Peterburi patriootide rühma ideede kandja (töötas Peterburis kooliõpetajana ja oli nendega tihedais kokkupuuteis) 18. eestikeelsete kooliraamatute koostamine ja väljaandmine 19
Tolliliidu moodustamine viidi lõpule 1834. aastal ning valuutakursid fikseeriti. Seejärel tuli kasutusele ühisraha riigimark, Saksa marga eelkäija. Saksa rahaliit oli edukas osalt seetõttu, et müntide valmistamisel olid paigas selged reeglid ja tingimused. 2.4 Kullastandard Kullastandard on rahasüsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja järel võttis ning vastühendatud Saksamaa kasutusele Reichsmarga ning läks üle kullastandardile, kasutades rahapakkumise suurendamiseks Lõuna-Aafrikas kaevandatud kulda. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Peagi läks ka enamik teisi maailma riike üle kullastandardile. Rahal oli kehtestatud kullasisaldus, mida sai riigipankades suhteliselt vabalt kullaks vahetada. Kullastandardi
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse: 1) isiksus tüüpiline sooritus (mõtted, tunded, käitu...
Austrias ei võimalda haarata Baierit enda mõjuvõimu alla ning poliitiline liidripositsioon katoliiklaste seas jääb saavutamata, katoliiklik leer Baieri ja Austria vahel lõheneb; seetõttu on Preisimaal kergem Saksamaad (enda alla) ühendada. Saksamaa ühendamise järel keskenduvad katoliiklikud piirkonnad enesekaitsele, mitte liberalismi edasiarendamisele. KEISERLIK SAKSAMAA: Wilhelm I I Saksa keiser. Preisi Hohenzollernite dünastia. 1871.a I Saksa põhiseadus. 1871-90 riigikantsleriks Otto von Bismarck. Keisri ja riigikantsleri vastasseis. Wilhelm II 1888.a. Bismarki ja keisri tüli, kantsleri tagasiastumine ja ametikoha marginaliseerimine, kindrali ametikoha tõstatamine tsiviilvõimu arvelt. Parlamentaarse võimu (Reichstag) suhteline nõrkus, puudus otsene poliitiline võim, toimis parteide kokkusaamiskohana. Reichstagist olulisem Bundesrat seadusandlus ja järelevalve, saksa
Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid Mart Viikmaa Sissejuhatus. Mida teame ja mida ei tea? Inimese põlvnemislugu on tüüpiline näide teaduslikust probleemist, kus uute andmete lisandumine muudab küsimusteringi järjest komplitseeritumaks ja lükkab oodatud lahenduse ikka edasi. Inimese evolutsiooni uurijad on kogunud äärmiselt rikkaliku andmestiku võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest. Viimasel ajal on sellele lisanud hinnatava panuse itsüto- ja molekulaargeneetilised võrdlused. USA teadlase S. L. Washburni (1978) väitel peetaks hominiidide evolutsiooni kohta kogutud andmete hulka enam kui piisavaks, kui asi ei oleks seotud inimesega, vaid mis tahes muu loomaga. Inimese põlvnemislugu seisab evolutsiooniprobleemide seas tõepoolest erilisel kohal. Sellest on huvitatud väga erinevate alade teadlased, filosoofid, teoloogid ja üldsus; selles põimuvad teaduslike käsitustega filosoofi...
Kunsti ajaloo kontrolltöö Villu Abstraktsionism 1910.aastal jõudsid paljud kunstnikud ise abstraktsionismini. Abstraktsionismi on väga palju erinevaid liike. Abstraktsionistidele oli reaalsus teisejäguline. Oluliseks muutub kunstniku tunnetus ja emotsonaalsus. Värvid plätserdati lõuendile. 1910.aastal loodi Saksamaal rühmitus Sinine Ratsanik, mille peameheks oli Vassili Kandinsky. Vassili Kandinsky (1866-1944) Jõudis kõikidest kunstnikest esimesena puhta abstraktsionismini. Leidis, et motiiv ja süzee on teoses häirivad tegurid ja kõige olulisem on üldsus. 1910.aastal maalis esimese abstraktse akvarelli (seda peetakse abstraktsionismi sünniks). Sellel olid kujutatud hoogsad värvilaigu. Põhiliselt maalis väikemõõtmelisi teoseid ja tema lemmikuks tehnikaks oli akvarell. Talle on iseloomuli...
· Aleksandri koolide loomise algatus J. Adamson, J. Hurt, koolikomiteed üle Eesti. · 1864.a Jannsen hakkas välja andma Tartus ,,Eesti Postimeeest" · 1865.a Jannseni algatusel Tartus ,,Vanemuise selts" · 1868.a C. R. Jakobson pidas ,,Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne. · Rahvani jõudsid esimesed L. Koidula isamaalaulud. · 1869.a esimene üle-eestiline laulupidu. 1870.-ndad aastad: · 1870.a ,,Vanemuise" seltsis L. Koidula näidend ,,Saarema onupoeg" · 1871.a alustas tööd Aleksandri kooli Peakomitee, juhiks J. Hurt. · 1872.a asutas C. R. Jakobson ajalehe ,,Sakala" SUUR LÕHE · 1878.a astus J. Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja. · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumise: 1)aatemehed mõõdukad, juhiks J. Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C. R. Jakobson 1880.-ndad aastad: · 1880.a lahkus J. Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks. · Kirjameeste seltsi etteotsa asub C. R. Jakobson.
1. Realism -19 sajandi 30 aastatel Olemus: Hakati kujutama ümbritsevat elu ja püüti teha seda teha ilma liialduste ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt. Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, tõid avalikkuse ette ajastu pahesid, lootes seeläbi inimeste elu parandada. Valdavaks sai reaalsetest probleemidest lähtuv tendents või tunnetuslik hoiak, mille alusel kujunes sajanadi keskpaiku uus kirjandussuund realism. See vastandus oma eelkäijale-romantismile. Püüti kujutada tõelisust nõnda, nagu seda näevad tavalised inimesed. Realismi kui üldise loomingusuuna või- tüübi arengusse on andnud oma osa paljude eelnevate ajastute kirjanikud ja kunstnikud. Juba antiikkirjanduses võib täheldada mitmesuguseid realismi vorme: jumalatel ja titaanidel olid kõik inimlikud voorused ja pahed, väärtused ja puudused, samuti on tõetruult kujutatud tolleaegset tegelikkust. Realismi tunnusjooned: sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
