On avaldatud arvamust, kas oli ikka õige ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. Pärnus on Koidula mälestussammas. Luule moodustab Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa. Koidula oli esimene eesti naisluuletaja, kes kirjutas kunstiküpset romantilist loodus- ja isamaaluulet. Eesti keeles luuletamist alustas ta Pärnus, kuid esialgu olid tema luuletused vagatsevad ja sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes. 1866 ilmus anonüümselt tema esimene luuletuskogu "Vainulilled". Sisaldab varasemaid, ka Pärnus kirjutatud luuletusi. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas"), "Sügismõtted" ("Juba kase ladvalt lehed langvad"). Luuletus "Kaugelt koju tulles" kajastab juba inimese kokkukuuluvust kodumaaga.
Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks teguriks oli David Otto Wirkhaus e Väägvere Taaveti eestvedamine. Tema asutatud on ligi pooled 19.sajandi orkestritest. Hakati korraldama kohalikke laulupäevi ja kontserte 1865 asutati esimesed mänguseltsid Vanemuine Tartus ning Estonia Tallinnas Esimene laupidu 1869 Tartus. Seda organiseeris J.V Jannsen Osalejaid oli u 400 Kõik olid mehed Repertuaaris oli 27 laulu Kestis 3 päeva Eesti heliloojad 1. asjaarmastajad (puudub vastav ettevalimistus) 2. profesionaalid (vastav ettevalmistus olemas) esimesed heliloojad koorimuusika omad( sest ilmalikku muuusikat oli vähe) Esimene helilooja Eestis oli Aleksander Kunileid e Saebelman
Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas ViruJaagupi kihelkonnas Tal oli kaksikvend Paulus (tuntud kui Paul Raud) 18921897 õppis ta Peterburi Kunstiakadeemias Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks 18971898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse Jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid Põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" Esimesed Kalevipojaainelised joonistused valmisid juba 19131917 Kristjan Raua teostega illust...
V.Atoneni töö, 2014 Tema tegevused kasvataja-demokraat publitsist, kirjanik õpetaja progressiivse ajalehe "Sakala“ toimetaja rahvusliku liikumise juht Kirjanduse Seltsi esimees (alates 1881) Elulugu Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikuskihelkonnakoolis Jakobson oli Torma kihelkonnakooli õpetaja 1864. töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis 1865. hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele ostis Jakobson Vändra lähedal Kurgja talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest 1881. valiti Jakobson Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks
Jean Sibelius Elulugu: 1. Johan Cristian Julius Sibelius on Soome kuulsaim klassikalise muusika helilooja, 2. Sündis 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. 3. Sündis rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 4. Musikaalsed oli ka Jeani õde kes mängis klaverit, vend, kes mängis tsellot. 5. Teostel on olnud oluline roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel, 6. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. 7. 10 aastaselt mängis väga hästi klaverit. 8
" al fresco. 1879 · Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree · Ema portree. Õli. 1857-61 · Isa portree. Õli. 18261899 · Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid Looming III · Roomlanna · Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree · "Herakles toob Kerberose põrguväravast" · "Lorelei needmine munkade poolt". Õli. 1987 · Kunstniku sünnikoht · Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree. 1865. Õli, lõuend. "RIIGIKANTSLER VÜRST GORTSAKOVI PORTREE" Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlv "Truu valvur" "Itaalia maastik" "Lorelei needmine munkade poolt" "Tatarlanna Msatka mõisa aias"
„Külmale maale“ E. Vilde Autorist • Sündis 4. märtsil 1865.a, suri 1933.a • Oli Eesti diplomaat ja eesti kirjanik • Alustas kirjutamist 1880.a • Tema tuntuimad teosed on „Külmale maale“, „Mahtra sõda“, „Pisuhänd“ ning „Tabamata ime“ • Oli kriitilise realismi algataja Eestis ning hiljem novelist Autori pseudonüümid • Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun
KOORILAUL JA LAULUPIDUDE TRADITSIOONI KUJUNEMINE · Laulupidusid sai hakata korraldama tänu sellele, et Eestis oli selleks ajaks juba piisavalt haritud dirigente ja koorilaulukogemusega inimesi. · Kooriliikumine oli saanud alguse Lõuna-Eesti vennaskoguduse lauludest. · Koore hakati Eestis asutama 1820. aastatel kihelkonnakoolide ja kirikute juurde, juhatajateks olid koolmeistrid ja köstrid. · 19. sajandi koolis peeti muusikaõpetust väga oluliseks. · 19. sajandi keskpaiku hakati saksakeelseid koorilaule eesti keelde tõlkima ja eestikeelseid tekste viisistama. ·1860. aastate lõpul ilmus Aleksander Kunileidi eesti koorilaulude kogu ,,Wanemuise kandle healed" Saksamaa eeskujul hakati ka Eesti linnades kokku kutsuma lauluseltse. 1865. Aastal asutas Jannsen esimese meestelaulu seltsi Vanemuine, millel oli oluline osa esimese üldlaulupeo organiseerimisel. Laulupidu pühendati pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevale. Esimene üldlaulupidu ...
Jean Sibelius (1865-1957) Pärisnimega Johan Christian Julius Sibelius oli kuulsaim soome klassikalise muusika helilooja,viiulimängija.Ta sündis rootsi keelt rääkivasse perre Häämenlinnas,ta saadeti aastatel 1876-1885 õppima Häämenlinna lütseumisse,kus ta mängis ka kooli orkestris.Sibeliuse töid mängitakse siiani kontsertsaalides.1880.aasta kevadel sai Jean Sibeliuse muusikaharrastus äkki uue iseloomu,ta oli hakanud õppima viiulimängu dirigent Gustav Levanderi juures.Kuna selle tõttu kaotas ta huvi teiste harrastuste ja ka kooliskäimise vastu ,siis jäi ta viinedasse klassi istuma.Viiulimäng viis ta kammermuusika juurde.1885.aasta maikuus sooritatud küpsuseksamid võimaldasid tal end kirja panna Helsingi muusikakooli.Hiljem jätkas ta õpinguid juba Berliinis ja viinis.Sibelius töötas ka Helsingi Muusika Akadeemias õpetajana aastatel 1892-1900- Sibelius abiellus 1892 aastal Aino Järnefeldtiga ja olid abielus 65 aastat.1972 aastal müüsid Sib...
Friedrich Reinhold Kreutzwald . ( 1803 - 1882 . 26.dets ) Sündis Virumaal , Kadrina kihelkonnas . Lapsepõlv möödus Kaarli mõisas . Koolis käis ta Rakvere algkoolis ja kreiskoolis. 1818. asus Hageri kihelkonda. Alustas rahvalaulude üleskirjutamist. Rahvajutte kuulis ta isa toapoisilt . 1819. astus Tallinna Saksa kreiskooli . Sel ajal tõlkis kirjandust eesti keelde . Töötas Tallinnas algkooli õpetajana . Vaheaegadel kogus ... 1824. lahkus Tallinnast ja asus Peterburi elama ja töötas seal koduõpetajana . 1825. sõitis Tartu . 1826. astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Seal tutvus ta Faehlmanniga . Vaheaegadel kogus rahvaluulet. 1824. kolisid vaenmad Paide lähedale Viisu mõisa . Ülikooli päeval tegeles kirjandusega . 1833. asus ta arstiks Võru linnas . Samal aastal abiellus . Võrus töötas 44 aastat .Tõlkis ja kohandas eesti oludele '' Viina katk. '' ( 1840. ) Ligi 30 aastat toimetas '' Maarahva Kasulist Kalendrit ''. 1853. jutustas '' Pa...
Tööleht: heliloojad romantikud võrdlev tabel Helilooja Elu- Sünni-maa Tegevusalad Õpingud Muusik Vokaal- Instrumentaal- Uuendused Muusika aastad alised muusika muusika muusikas üldiseloomustus eeskuju d, mõjutaj ad Schubert 1797- Viini lähistel Laulupoiss, Ilma teooriakoolituseta, Beetho Loodusteema, Romantilise ...
Madis Aavik Kullamaa Keskkool 12.klass Kristjan Raud(1865-1943) Elukäik Õppis Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, Rakvere kreiskoolis, Tartu reaalkoolis ja lõpetas 1887 Tartu I Õpetajate Seminari. Seminari lõpetamise järel töötas Tartus ja Peterburis õpetajana. Kunstilise hariduse sai Peterburis Peterburi Kunstide Akadeemias (18931897), Düsseldorfis ja Münchenis (18991903). Kodumaale naastes töötas ta järgmised 10 aastat Tartus reaalkoolis õpetajana. Kristjan Raud töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riiklikus Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm. Looming Enamus Kristjan Raua loodud taiestest on pliiatsi- ja söejoonistused, vähem õli- ja temperamaale. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid nin...
"Semiramis Babüloni ehitamas" ning "Noored spartalased". Tema teos "Bellelli perekond" valmis lõplikult 1867.aastal. "Bellelli perekond" (18581867) "Noored spartalased" (1860) "Sinised tantsijad" (1898) "Jalgu kuivatav naine" (1885) Edgar Degasi populaarsus Esimest korda osales Degas Pariisi Salongi iga-aastasel prantsuse kaasaegse kunsti ülevaatenäitusel 1865 maaliga "Sõjastseen keskajal", mis aga suurt tähelepanu ei äratanud. Kuigi ta esines Salongis ka igal järgmisel viiel aastal, ta rohkem ajalooainelisi maale sinna ei esitanud. Näiteks järgmisel aastal esines ta maaliga "Takistussõit. Kukkunud dzoki". 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. Ta oli kõigi impressionistide näituste peamine organiseerija ehk kuraator. Neid
3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine. 1869 – Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost – Liivimaa 1860 – 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 – 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 – 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik
oma sihiks enam kiiret saksastumist, vaid tööd oma rahva hüvanguks, eelkõige rahvusliku eneseteadvuse kasvatamist. Eestlaste rahvustunnet tõstsid erinevate ajalehtede ilmuma hakkamine ja mitmete seltside loomine. Esimesena hakkas ajalehte välja andma Johann Voldemar Jannsen, kes hakka välja andma ajalehte Perno Postimees. See pani aluse ka püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannseni tütar Lydia Koidula oli talle igati abiks ning nende perekonna algatusel loodi 1865.aastal mängu- ja lauluselts Vanemuine. 1866. aastal toimus oluline sündmus kogu Eesti jaoks, kui uus vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eestkostest. Jannseni õlul oli ka esimes Eesti üldlaulupeo korraldamine 1869.aastal Tartus. Laulupeole tuli ligi tuhat ja pillimeest ja üle kümne tuhande pealtvaataja. Laulupidu kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Üliõpilaste arv Eesti järjest kasvas ning 1870
traditsioon 1869 IV Rahvuslik poliitiline liikumine Päts, Tõnisson (Poska) V Rahvusriigi loomine 1917 RAHVUSLIKU LIIKUMISE OLULISEMAD SÜNDMUSED: 1. 1857 ,,Perno Postimees" ja 1862 ,,Kalevipoja" ilmumine olulised kirjakeele arengust ning maarahvast sai tänu Jannsenile Eesti rahvas 2. 1869 esimene üldlaulupidu Tartus ühtekuuluvustunne rahva seas 3. 1838 Õpetatud Eesti Selts ja 1872 Eesti Kirjameeste Selts eestlastest haritlased 4. 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" asutamine Jannseni ja tema tütre Lydia Koidula poolt kultuurielu areng 5. 1864 ,,Eesti Postimees" ajakirjanduse areng 6. Aleksandrikooli liikumine 1860ndatel aastatel hariduse areng ,,Perno Postimees" alates 1857, kirjutab kultuurist (kiriku-ja koolielu teated), majandusest, poliitikast, naaberrahvastest ja maailmast, põlluharimisest ning ka kõmust. Oluline, sest esimest korda nimetatakse maarahvast Eesti rahvaks
EESTI ÄRKAMISAEG EESTI ROMANTISM Rahvusliku liikumise eeldused 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. 1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus. 1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed. Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris p...
Uue- Riisipere mõis (Neu- Riesenberg) Referaat Tallinn 2009 Uue- Riisipere ehk Neu- Riesenberg Kirjalikes allikates on Riisiperet mõisana mainitud 14. sajandi lõpul. Nime sai see kunagise Taani vasallide Risberite (ka Riesebieter, Risbiter) järgi. Kuni 19. sjandini alguseni asus mõisakeskus Vana- Riisipere mõisas, mis hiljem jäi karjamõisaks. Vana- Riisipere kunagine parun Johann von Uexküll (srn 1535) oli tähelepanuväärne isik Eesti ajaloos. Tema elukäigust ja talupoja tapmisele järgnenud surmanuhtlusest Tallinnas said inspiratsiooni ka eesti mängufilm ,,Verekivi" loojad. Kõnealused sündmused on teada ajalooürikute, mitte suulise pärimuse kaudu. Uue- Riisipere omanikena on 1598. aastast saadik nimetatud Christopher Treydenit ja 1641. aastast Otto Wilhem von Taubet. Alates 1663. aastast kuulus mõis Rootsi kindralmajorile maanõunik Georg ( Jürgen) von Bistramile (1624- 1687), kes ühendas Vana- ja Uu...
(Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 18701884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav Eesti Kirjameeste Selts (tegutses aastail 18721893) arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. 1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870) ja korraldas 1869. aastal saksa eeskujul I üldlaulupeo, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). Venestamine Esimesed otsustavamad sammud baltisakslaste mõjuvõimu vähendamiseks astuti terroristide poolt tapetud Aleksander II valitsusaja lõpus
Third level Fourth level Fifth level v 1862. aastal tekkis konflikt mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle Jamburgi. v Aastast 1864 töötas C. R. Jakobson kooli ja koduõpetajana Peterburis. v Omandas 1865. saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. v Seal liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks võitlejaks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku. Click to edit Master text styles Second level v 1865. aastal kirjutas ta "Eesti Postimehes" vajadusest Third level parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja
· "Sind surmani" (sõnad: Lydia Koidula) · "Veel pole kadund kõik" (sõnad: Carl Robert Jakobson) · "Ema ja laps" (sõnad: Carl Robert Jakobson) · "Mu isamaa nad olid matnud" (sõnad: Lydia Koidula) Aleksander Eduard Thomson Aleksander Eduard Thomson oli koorihelilooja ja eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid. Aleksander Thomson sündis Sangastes veskirentniku pojana. Õppis Valga algkoolis ja Tartu kreiskoolis. Muusikalise hariduse sai Valga seminaris, mille lõpetas 1865. aastal. Samal aastal sa ta kihelkonnakooliõpetaja koha Kanepis, kus organiseeris oma aja kohta väga suurt laulukoori ( 60 lauljat). Hiljem töötas ta ka koduõpetajana Viljandi lähedal. Teadmised ja majanduslik seis võimaldasid tal 1870. aastal astuda Tartu ülikooli matemaatikat õppima. Tartu-perioodil lühikest aega ,,Vanemuise" koori. Kuni surmani (1876-1917) töötas ta matemaatikaõpetajani Peterburi saksa gümnaasium.
Esimesed Üldlaulupeod Eesti koorikultuur sai alguse kihelkonnakoolides. Seal tegutsesid laulukoorid ja puhkpilliorkestrid. Eriti tugevad koorid olid Laiusel, Tormas ja Põltsamaal. Koorilaul elavnes veelgi tänu Janis Cimze seminarile, kus koolitati köstreid ja koolmeistreid ( Valgas). Kaks tugevamat pasunakoori tegutsesid Tormas ja Väägveres. David Otto Wirkhaus juhendas neid. Tekkisid esimesed laulu ja mänguseltsid. 1865 aastal Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas. Vanemuise selts oli ka esimese üldlaulupeo ametlik koraldaja. Esimene Laulupidu 1869 Tartus. Kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu ja ainult kaks olid eestikeelsed. Autor Aleksander Kunileid oli nende kahe laulu autor ''Mu isamaa on minu arm'' ja ''Sind surmani.'' Osa võtsid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid.Naisi ja mehi ei lubatud koos lavale( slp olid ainult mehed). 45 eesti meeskoori ja üks saksa meeskoor. Teine pidu 1879 Tartus
Eesti Kunstnikud Kristjan Raud Kristjan Raud (22.oktoober 1865 19. mai 1943) oli eesti kunstnik. Kristjan Raud on tuntud oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega. Ta illustreeris rahvuseepost "kalevipoeg". Kristjan Raua nimeline kunstipreemia on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Kristjan Raud Jüri Arrak Jüri Arrak sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas.Eesti maalikunstnik, graafik
Johan Voldemar Jannsen TSERNÕSEVA JEKATERINA, BLÕK VERONIKA, NOVIKOVA SOFIA Johan Voldemar Jannsen Johann Voldemar (sündis 15. mail 1819.aastal Vana - Vändra vallas) - ajakirjanik, rahvusliku liikumise ja kultuuritegelane, Lydia Koidula isa. Lapsepõlv ja haridus Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Poisike oli seitsmeaastane, kui ta isa suri. Jannsen oli innustunud edasiõppimise mõttest, siis pühendus ta vabal ajal: raamatute lugemisele, oreli-ja klaverimängu harjutamisele ja saksa keele õppimisele. 1838. aastal, 19-aastase noormehena, Jannsen algas töötada Vändra köstrina. Johan Voldemar Jannsen Kuulus ta ka Eesti Vabariigi hümni sõnade autorina. Tartus ehitati monumen esimene laulupeo eest. üldiselt Õppis Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, oli aastast 1838 Vändra kantor, hiljem köster ja ko...
Sümbolism Tekkis 19.saj lõpus, jaguneb kaheks: kunstnikud, kes maalisid luulelisi pilte (põhiliselt prantslased) ja kunstnikud, kes maalisid süngeid pilte.. Mõlemal juhul kasutasid kunstnikud oma loomingus sümboleid, millest ka siis selle stiili nimetus. Sümbolism tekkis, kuna tolle aegne haritlaskond oli pettunud oma ühiskonnas ja nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada ning tõmbusid tagasi oma fantaasiamaailma. Kõige tuntum sümbolist on Norra kunstnik Edvard Munch (LEIAB INTRANETIST). Akseli Gallen- Kallela (1865-1931) Soome maalikunstnik, kes õõpis Helsingis ja pärast Helsingi kunstikooli lõpetamist läks Pariisi, kus puutus kokku prantsuse sümbolismiga. Pärast Karjala külastust hakkas maalima Kalevala teemadel. Tema tööd: ,,Sampo kaitsmine" Mihhail Vrubel (1856-1910) Vene kunstnik. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias. Tema töid iseloomustab sätendav ja sillerdav mulje, samuti on inimese...
ERSO retsensioon Mina külastasin 22, jaanuaril 2018 Estonia kontserdisaali, kus toimus ERSO (Eesti Rahvuslik Sümfoonia Orkester) kontsert. Kontserdi raames tähistatakse Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, mille raames käib orkester musitseerimas ka mujal maailmas väljaspool Eestit. Esitati orkestrimuusikat. Esimesena kõlas kodumaa helilooja Heino Elleri (1887- 1970) "Kodumaine viis" tsüklist "Viis pala keelpilliorkestrile". Peale Elleri loomingut tuli lavale puhkpilli koosseis suure aplausi saatel. Järgmisena esitati Saksa helilooja Felix Mendelssohn- Bartholdy (1809-1847) loomingust Viiulikontsert, solistiks Triin Ruubel. Tegu oli väga meeldiva loominguga, mis pani minu kui orkestrimuusikat vähehindava inimese suhtuma klassikalisse muusikasse varasemast hoopis teisiti. Soome komponisti Jean Sibeliuse (1865-1957) loomingust esitati Sümfoonia nr.3, Triin Ruubel viiulil. Tema oli ka kontserdi eestv...
koostatuna Rahvusliku liikumise algus 1857.a. hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees", väljaandjaks J.V.Jannsen 1860.-ndad aastad Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateksViljandimaa talupojad Aleksandrikooli loomise algatus J.Adamson, J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti 1864.a. Jannsen hakkas välja andma Tartus "Eesti Postimeest" 1860.-ndad aastad 1865.a. Jannseni algatusel Tartus "Vanemuise" selts 1868.a. C.R.Jakobson pidas "Vanemuise" seltsis esimese isamaakõne Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud 1869.a. esimene üle- eestiline laulupidu 1870.-ndad aastad 1870.a. "Vanemuise" seltsis L.Koidula näidend "Saaremaa onupoeg" 1871.a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks Jakob Hurt 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste selts 1878.a. asutas C.R.Jakobson ajalehe "Sakala"
• Esimene eesti keelne etendus oli „Häbi sel, kes petta tahab“, mis lavastati 1819 aastal. EESTI TEATRI SÜND • Eesti teatri sünniks peetakse 1870. aastat, mil etendati Koidula „Saaremaa onupoeg“. • Tolles etenduses mängisid Koidula vend ja tema sõbrad, kuna ei peetud sündsaks, et teatris mängivad naised. • 1880. aastail oli näitemängude esitamine jõudnud ka maale, neid etendati rehealustes ning koolitubades. VANEMUISE AJALOOST • 1865 - 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise laulu- ja mänguselts. • 1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". • Vanemuise Selts tegutses esialgu üüripindadel.
Argumentide väljavõtuleht Õe eriala on eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud. 1. Argument Väide: Õe eriala ON eesti ühiskonnas Väide: Õe eriala EI OLE eesti ja tervishoiusüsteemis väärtustatud ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud Seletus. Õdede eriala on väärtustatud, Seletus. Õe eriala ei ole ühiskonnas ja kuna õdesid tunnustatakse ja tänatakse tervishoiusüsteemis väärtustatud, kuna tehtud töö eest KOV tasandil. õed ei pea töötasu piisavalt suureks, ja tunnevad, et nende tööd ei hinnata piisavalt, et maksta väärilist töötasu. Tõestus. Tallinna linnavalitsus korraldas Tõestus. TÜ sotsteaduslike uuring...
K. Jaaks Peterson sünd: 14.märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline tea...
McCellani · Lõuna osariikide väejuhiks oli Robert E Lee · Põhja osariigid kaotasid lahingu Kindral Lee · Liikus edasi oma väega põhja · Tahtis Washingtoni sisse piirata · Ja sundida põhja osariikidel sõda lõpetama ja põhja osariigid pidid olema nõus lõuna osariikidest eralduma. · Kurnatud armee oli nõrgestatud ja kaotanud ühe parima kindrali ei suutnud järgmist lahingut võita Kindral Lee lõpp · 9 aprillil 1865 piirasid Granti väed Kindral Lee ühte kohtuhoonesse sisse. · Lee oleks saanud veel põgeneda kuid ta otsustas katapulteeruda ja sõda lõpetada · Koos temaga alistusid ka teised Lõuna osariikide põhiväed Sõja lõpp · Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi unioon võitjaks ja USA jäi ühtseks · Põhja osariigid kaotasid 360 000 meest ja Lõuna osariigid 258 000 meest · Lõuna osariikide kindralidelt ei võetud ära
Career · His education and passion for reading was given a great boost by Colonel James Anderson · In 1851, he became a telegraph messenger boy in the Pittsburgh Office · Thomas A. Scott of the Pennsylvania Railroad Company employed him as a secretary/telegraph operator starting in 1853 · In 1855 he was able to invest $600 in a successful firm called Adams Express · Later he invested money in sleeping cars for the Pennsylvania Railroad Company · In 1865, he resigned to establish his own business enterprises and eventually organized the Carnegie Steel Company, which launched the steel industry in Pittsburgh · At age sixty-five, he sold the company to J. P. Morgan for $480 million · He devoted the rest of his life to his philanthropic activities and writing, including his autobiography. Philosophy, writings · Carnegie wrote The Gospel of Wealth, in which he stated his belief that the rich
maailm O. eelkäijaks- tragöödiad, mitmesugused müsteeriumid, madrigalkomöödiad. Maailma 1. ooperiks peetakse Jacopo Peri,,Daphne't", mis lavastati Itaalias Firenzes, teos lähtus v-kreeka tragöödiast. 17 . saj-l hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati Veneetsias 1637 aastal. Seni oli ooper esinduslikuks sündmuseks vaid õukonnas, nüüd võis osa võtta igaüks, kellel oli raha. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Kunstivooluna avaldus B muusikas kõige eredamlt lavateostes. Sel perioodil kujunesid välja ooperi avamängu tempod ja muusikaline vorm.Hilisbaroki nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi.Opera seira-tõsise, heroilise süzeega ooper Satiir-koomilise Sisuga ooper Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loo...
Akseli Waldemar Gallen-Kallela (1865-1931) Referaat Koostaja: Kai Mänd Lihula 2010 A.W. Gallen-Kallela(26.05.1965 Pori 07.03.1931 Stockholm), soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja aastast 1884 Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioon...
Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- ra...
Lydia Koidula luule Luuletajana alustas Koidula 1865. a oma esimese luulekoguga ,,Wainolilled'' Lydia Koidula luuletusi kannab lennukas, kirglik paatos, mille taga on tunda suurt tundejõudu. Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli mälestusrikas lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslikväljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks
Ringbussool Vertikaalringi vesilood Kaugusmõõtelatt Elektrontahhümeetrite ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ringtahhümeeter Elektrontahhümeetrte ajalugu Automaattahhümeeter, nn reduktsioontahhümeeter konstrueeriti 1865. aastal Okulaaris vaid üks horisontaalniit Pikksilma kaldenurga arvestamiseks on tangensskaala Elektrontahhümeetrite ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reduktsioontahhümeeter Elektrontahhümeetrite ajalugu Diagrammtahhümeeter
jean sibelius Kes ta oli? · Soome helilooja, viiulimängija, kes sündis aastal 1865 ning suri 1957 · Üks tuntumaid heliloojaid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul · Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. · Tema täisnimi Johan Christian Julius Sibelius Elukäik · Sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas · Õppis Hämeenlinna Lütseumis aastatel 18761885 · Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes
Sibelius Jean Sibelius e. Johan Christian Julius Sibelius, Sündis 8. detsember 1865 Hämeenlinna Suri 20. september 1957 Järvenpää. Ta oli Soome helilooja. Jean Sibelius oli Soome klassikalise muusika helilooja ja üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibelius sündis rootsi keelt rääkivasse perre Hämeenlinnas. Kuigi teda tunti perekonnaringis Jannena, hakkas ta õma õpinguaastail kasutama oma nime prantsusepärast varianti Jean, mis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituut Filosoofia õppetool ÖKOEETIKA PROBLEEMID Referaat Õppejõud: Tallinn 2009 I. II. . ( ) 1. 2. 2 . . , , , , - , , -, , (, , ) . . . , .[1] - , , , , , . , , , , . . , . [2] , , , -, : , , - , , , , , . , . « », « ». « - ».[3] , 1 . . / . . . - .: , 1991. 2 . . : . . : , 2003. .229. 3 . ., . . : . / . . . , . . . .: , 2002. . 287. 3 . : . ...
NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865. aastal asutas Jannsen laulu-ja mänguseltsi „Vanemuine“ 3. 1871. aastal asutas Jannsen oma ajalehe Sakala Esindajad: L.Koidula, J.Hurt, J.Pärn L.Koidula luule – Mu isamaa on minu arm; Näidend – Säärane mulk; Fr.R. Kreutzwaldi teosed – „Kalevipoeg“ ja „Risti-sõitjad“ ; K.J. Peterson – sünnipäeva tähistatakse nüüdsest emakeelepäevana al.1996 14.märts. 6. Noor-Eesti: loosung „Olgem eestlased, aga saagem ka
Krahv Georg Magnus Friedrich von Berg 1845-1938 Tartu 2016 Elukäik Sündis 16. veebruril 1845 - Tartus Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrghariduse omandas Sorbonne'i ülikoolis Prantsusmaal Töötas aasta Londonis kantseleiametnikuna (1865.a) Praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis (1866.a) 1868 siirdus tagasi Eestisse, Sangaste lossi Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega – Erik ja Ermes Sangaste loss Sangaste Rukki Maja Sangaste Rukki Maja on külalislahke koht Lõuna-Eestis, mis pakub teelistele hubast öömaja, maitsvaid kohalikke toite ning puhkusevõimalust Rukkirestoranis pakutakse „Sangaste“ rukkist valmistatud roogasid suupistetest magustoitudeni. Ehedaim rukkielamus on „Sangastest“ tehtud rukkileib Panus põllumajandusse (1) sordiaretaja (rukis, kart...
FERENC LISZT Ferenc Liszt Ungari helilooja, pianist, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist Tema muusika mõjutas paljusid tema kaasaegseid ja ka 20. sajandi heloloojaid Elukäik Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt 9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees Esimeseks õpetajaks oli tema isa 1822 õpingud Viinis, Czerny ja Salieri käe all 1823 läks perekond elama Pariisi, kus Liszt üritas sisse saada Pariisi konservatooriumi 1824. a esimene avalik kontsert Pariisis 1830-1840 reisis Liszt Euroopas, andes kontserte Peterburis, Moskvas ja ka mujal 1835. a sai alguse kooselu krahvinna Marie d´Agoult´ga, kolisid Sveitsi, alustas tööd Genfi konservatooriumis 1842. a esines Liszt Tartu Ülikooli aulas 1847.a. tutvus Liszt Kiievis vürstinna Caroline von Sayn-Wittgensteiniga 1848 1861 elas helolooja Saksamaal, peamiselt Weimaris ...
Sümbolism Oluliseks suunaks 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstis oli SÜMBOLISM mis sündis Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Miks tekkis: 19. saj. Keskpaigas hakati prantsuse kirjanduses jumaldama müstikat, spirituaalsust ja morbiidsust. Visuaalses kunstis väljendus see kultus sümbolismis ehk,, ebamäärasuse kahemõttelises maailmas''. Kindlasti oli selleks oma põhjus, et reaalsusest põgeneda - pettumine oma kaasajas. Tunti, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud maailma paremaks ja inimesi õnnelikumaks. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed. Kunst ei pea sümbolistid...
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudiveres ja suri 26. detsembril 1933. aastal Tallinnas. Ta on pärit mõisateenija perekonnast ja kasvas Muuga mõisas. Ta oli Eesti diplomaat ja Eesti kirjanik ja kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis. 1883-1886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses ja 1887-1890 Postimehe toimetuses. 1890-1892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik. 1893- 1896 töötas taas Postimehe toimetuses. 1896. aastal elas ta Moskvas
Ta naasis Moskvasse enne tähtaega. 1866 sai Perov akadeemikuks 1871 professoriks Moskva maali-, raid- ja ehituskunstikoolis. Umbes sel ajal sai temast peredvižnikute liikumise üks asutajaist. Perov suri 1882 Moskva-lähedases Kuzminki külas tuberkuloosi ja on maetud Doni kalmistule. Tuntuimad tööd: "Talupoegade ristikäik lihavõttepühal", 1861 "Teejoomine Mõtištšis Moskva lähedal", 1862 "Matus", 1865 "Koduõpetajanna saabumine kaupmehe majja", 1866 "Troika. Töökoja õpilased veavad vett", 1866 "Raudteel", 1868 "Jahimehed puhkamas", 1871 Vladimir Dali portree, 1872 Fjodor Dostojevski portree, 1872 Vassili Perov armastas maalida lihtrahvast. Talupoegi kujutas ta tõepäraselt ja suure kaasaelamisega. Loomingus on üks läbivaid teemasid matused, leinajate ja orbude kujutamine. Korduvalt kujutab ta maalidel rikaste ja vaeste vastuolu.
Mõisted Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar Pariisi kommuun Tööliste poolt moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus Viktoriaanlik ajastu oli kuninganna Victoria valitsusaeg Ametiühing on on ühingud kuhu ühinesid oskustöölised Tööerakond on lihttööliste poolt loodud erakond Briti impeerium on Inglismaa ja tema kolooniad Dominioon omavalitsusega alad Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust Konföderatsioon on riigikorralduse vorm Monopol on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Rantjee Marseljees on Prantsuse riigihümn Isikud Bismarck esimene Saksamaa riigikantsler Wilhelm I oli Preisimaa kuningas Victoria Inglismaa valitseja Napoleon III oli Prantsusmaa president Abraham Lincoln oli Ameerika Ühe...
PAUL RAUD 10.KL PAUL RAUD • SÜNNINIMI PAULUS RAUD • 1865 -1930 • PAUL RAUDA ISELOOMUSTASID EELKÕIGE LEEBUS, PEENETUNDELISUS JA SELTSKONDLIKKUS HARIDUSTEE • 9 AASTASELT ASUS TA ÕPPIMA KOERAVERE KÜLAKOOLI • AASTA HILJEM LÄKS TA VIRU-JAAGUPISSE KÖSTER KOCHI ÕPILASEKS • 1878-1881 ÕPPIS RAKVERE KREISIKOOLIS JA ELAS KALMISTU LÄHEDAL KONDIVALU KANDIS ODAVAL KOSTIL • 1879. AASTAL TABAS PEREKONDA RASKE KAOTUS: ISA HAIGESTUS JA SURI. POISI EDASINE ELU KULGES EMA JA EMAPOLSE ONU MAGNUS TREUBLUTI HOOLDAMISEL
rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile "Eesti kirjameeste selts" (1872-1893) Tartus Eesti esimene laulupidu 18-20 juuni 1869 Tartus Laulupidude traditsioon pärineb
Seltsil oli oma raamatukogu, kuhu kuulus üle 2000 raamatu. Pärast Jakobsoni surma tegutses selts küll edasi 12 aastat, kuid tema tähtsus langes. Seltsi otsusel mindi 1872 üle uue kirjaviisi kasutamisele, mis on käibel siiani. Eesti Kirjameeste Seltsi tähtsus seisneb põhiliselt selles, et see aitas kaasa eestikeelsete õpikute ilmumisele, eesti keele uurimises ja korraldamises ning rahvaluule kogumises. 1.1.2. Laulu- ja mänguselts ,,Estonia" Loodi 1865. aastal. Osales 1869. aastal Eesti esimesel üldlaulupeol, kus ,,Estonia" meeskoor sai I järgu diplomi (dirigendiks oli E. Bergmann). Tänu ,,Estonia" seltsile algatati ,,Estonia" Teatri ja kontserdihoone ehitamine. 4 1.1.3. Laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" Asutati 1865, eestvedajaks oli J. V. Jannsen. ,,Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. ,,Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
