20.sajand on stiilide rohke ja mitmekesine. ROMANTISM----EKSPRESSIONIS------UUSVIINI KOOLKOND------RAHVUSROMATILISED KOOLKONNAD Kõige väljapaistvam RAHVUSROMATILISTEST helilooja on JEAN SIBELIUS(1865-1957) Hilisromantism tekkis Saksamaal ja Austrias. Impressionism aga Prantsusmaal. Siis tekkis konkreetsem neoklassitsism. Teise maailmasõja järgne nüüdismuusika ehk avangardism. Väljendusvahendite ja -võimaluste rohkus ühelt poolt ja maailma erinevate piirkondade muusika vastastikune mõju. HILIROMANTISM Hilisromantism tekkis Saksamaal ja Austrias. Sellest arenes hiljem ekspressionism ning hiljem uusviini koolkond. GUSTAV MAHLER (1860-1911)sündis tsehhis aga kolis viini . Tema loomingud jaotuvadkaheks. :sümfoonia ja orkestrisaatega laulutsükkel.Aastal 1907 tekkis 8 sümfoonia.Tema tunutmad teosed: "laul maast","rändselli laulud" ning "laulud surnud lastest". Mahleri lood võis enamasti iseloomustada:suured draamaturgilised,kontrastlik,pikk ...
Meditsiini ja bioloogia areng 19. sajandil Meditsiin Joseph Lister Bakterite avastus 1676.a - Antony van Leeuwenhoek (1632-1732) Antony van Leeuwenhoek Desinfitseerimine Joseph Lister (1827-1912) Louis Pasteur teooria 1865. a. haigused seotud bakteritega Haavapuhastus karboolhape, jooditinktuur Haavasidemete steriliseerimine Steriliseeritud kummikindad Kirurgi näomask Louis Pasteur Meditsiin Viirused marutõbi, tuberkuloos 1882. a. Kochi kepike Robert Koch Röntgeniaparaat Katoodkiired Wilhelm Conrad Röntgen - katsetused katoodkiirtega Wilhelm Conrad Röntgen Bioloogia
Ilmaliku kirjanduse tähtsamad saavutused : Käsuhantsu kaebelaul ,, Oh ma vaene Tartuliin." Otto W. Maasing ,,ABD ehk lugemiseraamat lastele" ,,Arvamiseraamat"(matemaatika õpik) Maarahva nädalalaeht ja Maarahva kalender Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti : ,,Emajõe sünd" ,,Loomine" ,,Vanemuise kosjaskäik" ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja hämarik" ,,Vanemuise lahkumine" Ta alustas rahvaloomingu uurimise ja selle kogumisega. Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võt...
abistama ajakirjanikuna. Koidula esimene raamat on isa soovil tõlgitud ja mugandatud jutustus "Ojamölder ja temma minnia" (1863). Koidula kiire areng toimus 1864.a. alates Tartus, kus teda mõjutasid igapäevane töö "Eesti Postimehega". L. Koidula vaateid ja hoiakuid religiooni ja ühiskondlike probleemide suhtes kandis kindlalt rahvustunne. Luulelooming Koidula esimesed, tõlkemuganduslikud luuletused "Koddo" ja "Emmasüdda" ilmusid 1865.a. "Eesti Postimehes". Erinevalt isast püüdis ta täpsemalt edasi anda tõlgitavat, arvestadea eesti keele, eelkõige kujundikeele võimalustega. Proosalooming Koidulal on umbes 80 teost. Põhilise osa moodustavad isa ajalehe tarbeks saksa keelest vahendatud populaarteduslikud ja ajaloolised palad. Alguspärasemates jutustustes, mis ei ulatu aga luule kunstilise tasemini, käsiotseb Koidula armastusabielu, väljarändamise, ebausu ja muid probleeme. Näidendid ja teatrid
Elektromagnetiline induktsioon Lenzi reegel Ursula Saksniit, Siret Usar Elektromagnetiline induktsioon Magnetvälja kasvu korral induktsioonivoolu väli takistab magnetvälja kasvu. Magnetvälja kahanemise korral aga takistab induktsioonivoolu väli magnetvälja kasvu. Seega elektromagnetiline induktsioon püüab säilitada olemasolevat olukorda. Elektromagnetiline induktsioon on alalhoidlik. Emil Lenz 1804 1865 Eesti päritolu Vene teadlane. Õppis Tartu Ülikoolis. Induktsioonivoolu määrava reegli või seaduse formuleerija. Peterburi Ülikooli rektor Lenzi reegli sõnastused Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. Induktsioonivool toimib alati vastupidiselt seda voolu esile kutsuvale põhjusele. Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on
Rahvusooper Estonia: Estonia on Tallinnas asuv muusikateater. Aastast 1998. kannab see nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht ja peadirigent on 2012. aastast Vello Pähn. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul.Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas".1913. aastal valmis Estonia teatri hoone. 1922. aastal etendati esimene ballett Léo
Faktivigade parandus 1) 1965 - 1865 2) Ei elanud Raikküla mõisas 3) Kirjanik õppis Tallinnas. 4) Tallinna Linnateatrit ei olnus siis veel olemas ning Jaan Kross polnud Vilde noorpõlves veel sündinudki. 5) Vilde esimene jutustus valmis 1883.aastal. 6) Tema loomingu võib jaotada neljaks: nooruspõlves põnevusjutud ja naljalood, II perioodil kriitiline realism, III perioodil psühholoogilised romaanid ning IV perioodil näitekirjandus. 7) 1920.aastast oli Vilde vabakutseline ajakirjanik.
Konstantin Jakob Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. K sündis Klooga mõisas meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. 2 aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures). Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori. Seejärel täiendas ennast aastail 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal, kuna seda ala polnud võimalik Peterburi konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi. Ta o...
1224 . , . 1280 . . . 1558 , , , 1582 , - . , 1583 , . XVII - , 1625 . . 1630 , 1632 , - II . , 1699 1710 . 1704 , , . 1721 , , , . 1764 II . 1763-1767 .. . -. 1770-1780 .. . 1802 . , , , . , « ». XIX , : 1864 . « ». 1865 . «». 1869 . . 1870 . 1872 . 1906 . «». - , - . 1909 . . . 1876 . -, , 1887 . - , . 1880- . 1889 . , 1893 , , . : 1848 . XX , 1918 . 1918 . , 1918 . «». 1918 - 1919 .. , 1 1919 . . 2 1920 . , 14 - . - , «». 1938 . 1940 . . 9 1941 . . 1944 1991 .
augustil kuulutas ta vabaks Konföderatsiooni armeesse kuuluvad orjad (oma valimisprogrammis oli ta toetanud orjanduse säilitamist lõunaosariikides ja lubanud heaks kiita seadused, mis kohustasid põhjaosariike põgenenud orjad tagastama). Kui kevadeks 1862 ei olnud suuremad ja sõjaliselt tugevamad Ühendriigid suutnud sõjas edu saavutada, võttis Lincoln 11. märtsil 1862 sõjavägede üldjuhtimise enda kätte. 16. Andrew Johnson - Oli Ameerika Ühendriikide poliitik. 1865 oli ta riigi asepresident ja aastail 18651869 riigi 17. president. Johnson kuulus Demokraatlikusse Parteisse. 18351837 ja 18391841 oli ta Tennessee osariigi Esindajatekoja liige ning 18411843 sama osariigi Senati liige. 1843. aastast kuulus ta nelja järjestikuse Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoja koosseisu. 18531857 oli Andrew Johnson Tennessee osariigi kuberner ja 18571862 Ameerika Ühendriikide senaator
kihelkonnakoolmeistriks ja köstriks. Ta oli hea õpetaja. Hästi õpetas ta joonistamist, geograafiat, rehkendust, eesti keele kirjalikke töid. Seoses tülidega mõisnikuga lahkus ta Tormast ning suundus Jamburgi köster- kooliõpetaja kohale töötama. Sealt lahkudes leidis ta endale koha Peterburis esimeses eragümnaasiumis, kus hakkas nooremates klassides saksa keelt õpetama. Jakobsonil oli kavatsus Peterburi ülikoolis gümnaasiumi ülemõpetaja eksamid sooritada. 1865.aasta sügisel suutis Jakobson eksamid sooritada ja saada ülemõpetaja diplom saksa keele ja kirjanduse alal. C.R. Jakobson suri pühapäeval 7.märtsil kell pool kolm hommikul 1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast
[3 lk.211] 11.08.1886 Lydia Koidula suri.Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale.Alles 60 aastat hiljem,1946.aastal,sängitati Koidula põrm kodumaa mulda,Tallinna Metsakalmistule. [2 lk.287-288] 3 LYDIA KOIDULA LOOMING Koidula loomingu kõige tähtsam ning mõjukam osa on tema luule, eeskätt patriootiline lüürika. Luuletajana esinemist alustas Koidula ,,Eesti Postimehes" 1865, oma anonüümses esikkogus ,,Waino-Lilled" (Kuressaare 1866) järgis ta mõneti veel saksa biidermeierliku luule tundlev-idüllilist laadi (osa värsse tugineb võõrastele eeskujudele). Üksikuis luuletustes aga hakkas juba kõlama isamaa-teema, osutades Koidula tõelisele kutsumusele. Anonüümses kogus ,,Emmajõe Öpik" (Tartu 1867; kaanel 1866) esinebki ta eelkõige just rahvusliku laulikuna, kelle romantiliselt ülevais
Eduard Vilde 1865-1933 Sünniaeg: 4. Märts 1865 (Virumaa Simuna kihelkond) Elukohad: Pudivere mõis, Karjaküla mõis, Saksamaa, Berliin, Venemaa, Moskva, Sveits, Kopenhaagen, Tallinn (Kadriorg) Töökäik: ajaleht ,,Virulane" 1883 1885 ajaleht Tartu ,,Postimees" 1886 1890 ajaleht ,,Virmalised" 1891 1901 Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede toimetuses päevalehe ,,Teataja" toimetuses 19011905 ,,Uudised" 1905 ,,Kaak" 1905 1917
jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862. Aastal astus ta Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi ta töötama - põhiliselt andis ta eratunde. Tähtsaimad õpetajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. 1865. a. lõpetas ta konservatooriumi hõbemedaliga. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". Kontserti juhatas Johann Strauss. 1866. aastal kutsuti ta teoreetiliste ainete professoriks vastavatud Moskva konservatooriumisse. Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Näiteks kolm sümfooniat, I klaverikontserdi, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867
large pieces of land from foreign countries to themselves, creating a big country. By 1860 America was a big country but there was a big difference between the free North and the slavery South. The biggest problem was the issue of slaves and due to that the Civil War broke out in 1861. President Abraham Lincoln tried hard to unite the country again. Though both sides were strong, the North had more men, more factories and stronger leaders. In 1865 the South accepted the loss. Lincoln was shot in 1865 and the next president wasn't strong enough to unite the country, so problems weren't solved. At the beginning of the 19th century many settlers came to America, in search for a better life. By the middle of the 19th century there were already 34 states in the USA. The United States grew to be one of the great powers of the world. The nation fought in the First World War. After the war women got the right to vote for the first time.
Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862. Aastal astus ta Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi ta töötama - põhiliselt andis ta eratunde. Tähtsaimad õpetajad konservatooriumis olid N. Zaremba ja A.Rubinstein. 1865. a. lõpetas ta konservatooriumi hõbemedaliga. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". Kontserti juhatas Johann Strauss. 1866. aastal kutsuti ta teoreetiliste ainete professoriks vastavatud Moskva konservatooriumisse. Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Näiteks kolm sümfooniat, I klaverikontserdi, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis Tsaikovski koos vend Anatoliga soome suvitama
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU · Ajakirjanduse areng · Rahvusliku kirjanduse algus · Kultuurielu tõus - seltside teke laulupidude algus · Näitekirjanduse algus · Koolikirjanduse täiustamine · Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks · Eesti talurahva vabastaja Aleksander II (18551881) auks Eesti Aleksandrikool · 1862 ilmub "Kalevipoja" rahvaväljaanne Seltsid · 1865 Estonia Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts · Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. · Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid · 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile · "Eesti kirjameeste selts" (1872-1893) Tartus Teoorjuse Kaotamine(1868)
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) 1857 – Perno Postimees. Tema programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Lootis, et kõik mis eesti rahvas saavutada võib peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Kirjutistega virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864 kolis Tartusse – Eesti Postimees. Sai rahvamehe tunnustuse. Tütar Lydia Koidule. 1865 loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine. Estonia, Koit, Kannel, Endla. I üldlaulupidu Jannsen võttis enda kanda ettevalmistustöö. Traditsioon pärines Saksamaalt. 1857 toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Ametliku loa saamine venis. 1868 aasta ikaldus ja näljahäda ei soosinud korraldamist. 18. – 20. juuni 1869 Tartus. ~1000 lauljat ja pillimeest. Esinesid ainult meeskoorid. Segakoore peeti kõlblusvastaseks. Pidu leidis aset praegusel TÜ staadionil
*1862.a kuulutati välja sundmobilisatsioon, mis tugevdas föderaalarmeed *võeti vastu ,,Vabastamise proklamatsioon", millega 1863.a kaotati konföderatsiooni osariikide orjus *hakati looma nn värvilisi väeosi *1862.a vastuvõetud jaosmaade seadus, mille alusel võis iga Ühendriigi kodanik saada riigi lääneosas endale vabalt kuni 65 ha maad. Sellega anti kõigile võimalus farmeriks hakata ning vabalt maad harida 5.5 Lõuna rekonstruktsioon- 1865.aastal võttis kongress vastu põhiseaduse 13.paranduse, millega kaotati Ühendriikide territooriumil orjus lõplikult. Lõunas aga ei lepitud orjade vabastamise ja võrdsustega. Loodi hulk rassistlike ja terroristlike organisatsioone, mille eesmärk oli valgete eelisseisundite kindlustamine ühiskonnas. Seepeale võeti kongressis 1866.a vastu seadus, millega neegritele anti kodanikuõigused. Lõuna osariikidele kehtestati sõjaväeline võim ja saadeti kohale vabariiklastest ametnikud
Seda juhatas lätlasest muusikaentusiast Jânis Cimze (1814-1881), kes õpetas nooditarkust kõigile kasvandikele. Valgas sai hariduse üle 100 eestlase. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) kellel võimaldati töötada Valga seminaris kohe pärast lõpetamist. Paremate töökohtade otsingul lahkus kodumaalt ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,...
väljaandmisluba. Keiser Aleksander II troonile tulles vajalik luba saadi ja 1857. aasta suvel asutas Jannsen esimese järjepidevalt pikemat aega ilmunud eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Johann toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. 24. juunil 1865. aastal asutati Vanemuise Selts J.V. Jannseni eestvedamisel. Peamiseks tegevusalaks oli koorilaul. Seltsitegevuse vormiks olid lauluharjutuste kõrval kuuõhtud, peoõhtud, väljasõidud. Kuuõhtute üldharivad ettekanded olid vabahariduse alguseks Eestis. 1869. aastal oli Johann Eesti esimese üldlaulupeo üks dirigentidest ning seal esitati ka soomlase Paciuse laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millele Jannsen oli sõnad teinud. Nüüd on see laul Eesti riigihümniks
Nimi Jakob Hurt Päritolu Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana Haridus Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Amet(id) 1872-1880 Otepää koguduse õpetaja, 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor. 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 1868-1872 Tartu gümnaasiumi ...
11.1840, Pariisis Pärast ema surma, aastal 1857, tekkis tal tihe side maalikunsti harrastava tädiga Monet käis linnalütseumis, kuid ta ei õppinud eriti hästi Kunstianne avaldus noorelt, algselt karikaturistina Tähtsad aastad tema elus 1857 ema surm 1858 esimene õlimaal näitusel Le Havre'is 1859 Monet läheb Pariisi ja alustab õpinguid kunstikoolis 1861 sõjaväeteenistus Alzeerias 1862 naaseb Pariisi, et jätkata kunstiõpinguid 1865 alustab suurel lõuendil "Eine rohelises" maalimist 1866 edu Salongis maaliga "Camille rohelises kleidis" Camille rohelises kleidis (1866) 1867 sünnib poeg Jean 1868 saab näituselt hõbemedali, kolivad perega Etretat'sse 1870 abiellub Camille'ga Pildid Trouville'i rannamaastikust 1872 valmis tema kuulsaim teos "Impressioon. Tõusev päike" Sellega sai alguse ka uus kunstivool impressionism 1874 impressionistide esimene näitus
Referaat Kristjan Raud Ene Zenkevics Kuressaare Gümnaasium 11e Kristjan Raud Elulugu Sündis 22. okt.1865 Viru-Jaagupis Tal oli kaksikvend Paul Raud Ta oli abielus Elvira Tichleriga, kellega tal oli 1 tütar ja 2 poega Oli väga tuntud kunstnik, ka tema vend Paul Raud oli kunstnik aga ta jäi oma suurema venna varju Oli Taru Tütarlastegümnaasiumis joonistusõpetaja On avanud oma stuudiokooli Suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas Õpingud Alustas Koervere külakoolis, edasi Viru-Jaagupi kihelkonna koolis, Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis 1833 läks seminari, kus tutvus kunstiga 1892-1897 õppis ta Peterburis Kunstiakadeemias 1897-1898 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1899 Müncheni kunstikoolis, kus ta hakkas harrastama sümbolisimi, uusromantismi ja juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid A...
Akseli Gallen-Kallela 26. V 1865-7. III 1931 A. Gallen-Gallea on soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881- 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja a-st 1884 Pariisis Academie Julian`is, kus sai mõjutusi J. Bastien- Lepage´i loomingust. Lisaks on A. Gallen-Gallea illustreerinud raamatuid ja sinna holka kuulub ka mõni eesti kirjaniku raamat. Nt: A. Kivi ,,Seitse venda" (ENE 3 FILM- ISSÕ, K. Keskküla, P. Tetsman, M. Ummelas) A. Gallen-Gallea maalid olid alguses realistlikud hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala -ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. Gallen-Kallela maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. Tuntuimad teosed on: Kullervo needus Lemminkäise ema · Keitele järv (1905) · Boy with a Crow (1884) · Akka ja kissa (1885)...
Jakob Hurt (18391907) Jakob Hurt oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ja ühiskonnategelane. Ta sündis 22. VII 1839 Himmastes. Ta õppis Himmaste külakoolis ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853-1858 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1864 õppis Hurt Tartu ülikoolis usuteadust, 1865 sai ta teoloogiakandidaadi kraadi. Hurt töötas gümnaasiumiõpetaja ja pastorina ning tegutses mitme tähtsa Eesti rahvusliku seltsi juhina. Ta oli üks Eesti Aleksandrikooli asutajaid ja 1880-1883 selle peakomitee president. 1872-1881 oli Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi president. Hurt korraldas eesti kirjakeelt ja propageeris uut kirjaviisi, avaldas mitmeid uurimusi eesti kirjakeele kohta. Ta abistas ka Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Saksa-Eesti sõnaraamatu" koostamisel
Vanemuise laulu-ja mänguseltsi asutamine Tartus. Vanemuise laulu-ja mänguselts asutati 1865, J.V. Jannseni eestvedamisel. See polnud ainult Tartu keskne, vaid sellel oli üle-eestiline tähtsus. ,,Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride, laulukooride ja näiteringide loomiseks. ,,Vanemuine" ja J.V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile. 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu ,,Vanemuise" seltsile. Vanemuise seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus ka C.R. Jakobson pidas oma ,,Kolm isamaa kõnet".
Julged kaptenid Selle raamatu algpealkiri on ,,Captains Courageous" ning selle kir- jutas Rudyard Kipling, kes elas aastatel 1865-1936.Raamat ,,Julged kaptenid" ilmus Eestis aastal 1999, Inglise keelest tõlkis selle raamatu Eesti keelde Jana Linnart. Selles raamatus on 239 lehekülge. Rudyard Kipling on kirjutanud ka raamatud ,,Gunga Din", ,,Kim", ,,Kolm sõdurit" ja ,,Dzungliraamat". Raamatu peategelasteks on Harvey, Disko ja Dan. Kõrvaltegelasteks on Harvey vanemad Cheyned, Manuel, Tom Platt, onu Salters ja laeva kokk. Harvey oli rikkas ja ülbe poiss kuni ta kukkus üle laeva parda, kala- paadi lähedusse. Harvey päästis kalamees Manuel ja viis ta laeva nimega ,,Me oleme siin". Seal ei uskunud mitte keegi, et ta vanemad on rikkad, peale kapteni poja Dani. Danist saigi ta parim sõber, kes õpetas Harveyle paljusid asju. Kui laeva last sai täis ja nad pöördusid tagasi Ameerikasse. Saatis Harvey telegrammi vanematele, k...
5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst 1)E.Ahrens-Oli keeleteadlane,rajas uue kirjaviisi 2)Wiedemann-Oli keeleteadlane,kirjutas eesti keele teadusliku grammatika ja koostas suure Eesti-Saksa sõnaraamatu. 3)Mihkel Veske-Luuletaja ja keeleteadlane.´´Kas tunned maad´´ ja ´´Mine üles mägedele`` 4)J.Köler-Oli kunstnik.Portreed,Kaarli kiriku altarimaal 5)A
Rahvusriigid ja industriaalühiskond · Saksamaa killustatus ja Itaalia rahvuslik liikumine, viis riikide ühendamisen Industriaalühiskonna kujunemine · Tööstuslik pööre levis üle kogu Euroopa. · Tähtsaim majandusharu tööstus(rasketööstus) Venemaa · 1820.pääses võimule tagurlus · Tööstuse arenguga kaasnes kiire linnastumine · 1825. Noorte aadlike mässukatse · Põllumajanduse eesmärk oli toita inimesi suurlinnades · Hakati rakendama venestamispoliitikat · Tööstuse areng muutis ühiskonna sotsiaalset palet · Aleksander II alustas venemaal r...
Mis mulle meeldib Koidula luules ? Ärkamisajal ei olnud väga palju naiskirjanikke , üks neist oli Lydia Koidula. Ta oli haritud ning pühendunud eesti kultuurielu edendamisele. Ta oli oma ajastu suur näite- ning proosakirjanik, lisaks kirjutas Koidula ka suurepärast luulet . Mis on see mis mulle meeldib Koidula luules ? Lydia koidula avaldas esimesed luuletused 1865. aastal . Ta elas läbi rahva kannatusi ning uskus tulevikku, see tegi Koidulast romantilise luule suurima esindaja . Koidula kirjutas isamaaluulet , need on luuletused , mis on seotud Eestimaaga. Nendes kõneleb Koidula rahva valust, orjapõlvest ja lootusest uue alguse poole. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil ja on näha , et luuletaja elab ise seda läbi , millest kirjutab . Kõige enam paistab see välja luuletuses ,, Mu isamaa on minu arm " ja ,, Sind surmani " .
Seltsidesse koondumine ja ajakirjandus avardasid eestlaste silmaringi ja tõstsid nende ühiskondlikku aktiivsust. Enamus seltsid olid seisuslikud, kuhu võeti liikmeteks vaid kindla sotsiaalse taustaga inimesi. Esimeseks seltsiks loetakse haritlaste koondumisel tekkinud Õpetatud Eesti Seltsi. Laiem eestlaste seltsiliikumine sai alguse lauluseltsidest. Esimesed laulukoorid asutati 18. sajandi lõpul ja 19. saj. alguses kirikute juurde, vennastekoguduse ringides ja külakoolides. 1865. aastal asustati Tallinnas Estonia selts ning Tartus Vanemuise selts, mille esimeseks juhiks oli J.V.Jannsen. Lauluseltside vorm pakkus avaramaid võimalusi ühiskondlikus elus kaasalöömiseks. See tõi kaasa ka politsei järelvalve . 19. saj. lõpuks tegutses Eestis 40-50 muusikaseltsi. 1880. aastast hakkasid eestlased liituma ka karskusseltsidega. Laulukooride ja seltside rajamisele andis eriti suure tõuke esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
Aleksis Kivi Silva Amer 11. klass Elulugu Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana aastal 1834. Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel. 11-aastasena viis isa ta Helsingisse õppima, eemärgiga koolitada temast kirikuõpetaja. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal tuli Aleksis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik. Kevadel 1859 astus ta ülikooli ja 1865 katkestas ta õpingud ülikooli lõpetamata. 1870. aastatel langes Aleksis Kivi üha enam alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired. 1872. aasta viimasel päeval kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri olles vaid 38 aastane. Looming A. Kivi kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi. Teosed: "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" (1864) "Kullervo" (1864) "Kanervala" (1866) "Kihlus" (1866)
Eesti kirjandusajalugu 1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, ...
kogumine. 1886 luulerahva vaimset rahvaluule kogu 1860 kultuuri.Tradi teaduslikele 1906 tsiooniline pärand. väljaannetele. Vanemuise 24.juuni Tartu Johann Eeskuju näitamine Pandi alus eesti Selts. 1865. Voldemar pasunakooride, teatrile Jannsen laulukooride ja näiteringide loomiseks "Kalevipoeg". 1862 Soomes Friedrich Mõjutas kogu On Eesti
,,Perno Postimees", töös. Hurt pidas isamaalisi kõnesid asutas 1864. aastal loenguid Eesti seltsis Tartu ajalehe ,,Eesti ajaloost ja ,,Vanemuine", Postimees" . rahvaluulest. Hurt samuti oli Jakobson Jannsen lõi koos töötas ,,Eesti Pärnu ning Viljandi perega 1865. aastal Postimehe" lisalehe põllumeesteseltside laulu- ja toimetajana ja president. 1878. mänguseltsi hiljem Otepää aastal asutas oma ,,Vanemuine". kiriku pastorina. ajalehe ,,Sakala" Jannsen oli esimese Hurt oli Eesti üldlaulupeo Aleksandrikooli peakorraldaja. komitee president
sõnas ka ühe lause, millek oli : "ärgem tundkem häbi selle pärast, et me eestlased oleme, vaid selle pärast, et me harimatud oleme!") · 1863 ,,Eesti Postimees" (mis oli tunduvalt sisukam kui "Perno Postimees", Toimetuse töösse rakendas Jannsen kõik oma perekonna liikmed, eriti silmapaistev oli selles töös tütar Lydia. Ka poeg Harryst sai edukas ajakirjanik.) · 1865 tegevust alustab laulu- ja mänguselts " Vanemuine" ( millest sai peaaegu kohe kõige eesrindlikum selts Eestis. Lisaks koorilaulule ja teatrile tegeles selts aktiivselt ka rahvusliku elu edendamisega, tänu sellele hakkas Tartus kujunema ka eestikeelse haritlaskonna seltsielu.) · 18. juuni 1869 esimene üldlaulupidu (esitas "Vanemuise" seltsi kaudu palve registreerida üle-Eestiline laulupidu
Esimene mäng peeti 18 mängjaga, kus visati ainult 1 korv. Selle korvi viskas William R. Chase. Kuidas mäng algeliselt toimus Kõige esimesed aastad mängiti korvpalli tavaliste kastidega kuhu oli põhja auk lõigatud, et pall toikaga välja torkida. Alles 1906. aastal, pakuti välja ka metall rõngas, võrka ja korvpalli laud. James Naismith ja Luther Hasley Gulick James Naismith Luther Gulick 1861 1939 1865 - 1919 NBA ja selle loomine See siis asutati New Yorgis 6. Juunil 1946. aastal. Ameerika Korvpalli Osaühing (AKO) adopteeris siis nime Rahvuslik Korvpalli Osaühing ehk siis National Basketball Association (NBA) NBA on siiani Ameerika kõige proffesionaalsem ja tähtsam korvpalli liiga. Esimene korvpalli pall Leiutati ainult korvpalli mängimiseks. Praegune pall. Esimene korv. Kuidas võis nähe välja esimene mäng Joonistus
· JÄÄAEG · 1201-Riia linn · 1202-rajatakse mõõgavendade ordu · 1208-Algab sissetung eesitsse,Vabadusvõitlus · 12010-Ümeralahing · 1217- Madisepäeva lahing · 1219-Taanlased vallutavad Põhja-Eesti · 1224-Tartu Langemine · ALGAB KESKAEG · 1227-Muhumaa vallutamine ,Vabadusvõitluse lõpp:Taani Pk, Tartu Pk, Liivi ordu, Saare pk · 1343-1346-Jüriöö ülestõus · 1346-Taani pk müüb oma ala Liivi ordule · ALGAB PRONKSIAEG · 1520-Reformatsioon jõuab eestisse · 1558- Algab Liivi sõda · ALGAB VARAUUSAEG · 1561-Liivi ordu lakkab eksisteerimast · 1583-Eesti jagatakse Rootsi,Taani ja Poola vahel · 1645-Kogu Eesti Rootsi käes · 1632- Tartu Ülikooli asutamine · 1684-Rajatakse Forseliuse seminar · 1700-1721-Põhjasõda · 1802-1804-Talurahvaseadused · 1816-1819-Pärisorjuse kaotamine · 1849-1856-Teorendilt->Raharendile, Talupojast võis saada peremees · 1857-Ilmub Penno Postimees · 18...
Vanemuine Ajalugu Aastal 1865 24. juunil asutati Johann Voldemar Jannseni eestvõttel Tartus Vanemuise Selts. Vanemuise teatri sünniks loetakse Lydia Koidula "Saaremaa onupoja" lavastamist mängu- ja lauluseltsis Vanemuine 24. juunil 1870. aastal. Esialgu tegutses teater "Vanemuise" seltsi majas ning 1906. aastast uues juugendstiilis teatrihoones. Maja hävis Teises maailmasõjas ning teater kolis endise saksa teatri hoonesse, mida nimetatakse praegu Vanemuise väikeseks majaks. Hävinud maja kohal avati 1967
Eesti muusikateatri ajalugu 1865 Avati laulu- ja mänguseltsid Vanemuine ja Estonia 1906 Avati esimesed kutselised teatrid 1908 Asutati Vanemuises sümfooniaorkester. 1911 Valmis Eesti esimene operett Adabert Wirkhaus ,,Jaaniöö" 1928 Valmis esimene ooper Evald Aar ,,Vikerlased" 1943 Valmis esimene balett Eduard Tubin ,,Kratt" 1965 Valmis esimene muusikal Arne Oit ,,Imeilus Galathea" Filmimuusika Filmimuusika aitab meeleolu lüüa Filmimuusika koosneb muusikast, kõnest, heliefektidest, taustahelidest Filmimuusika vastutaja helirezissöör(filmi helindamise eest) ja tema meeskond ning Helioperaator salvestab võtteplatsil kõik kõne ja taustahelid Juhul kui võtteplatsil toimunu ei vasta ootustele toimub järelhelindamine Foley operaator tegeleb stuudios heliefektidega Filmimuusikat kokku pannes valmib filmi partituur Helirezii on protseduur kus pilt ja h...
1865-1957 Elulugu Soome rahvas austav oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste vüitluses oma maa iseseisvumise eest. Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiend...
KOOL NIMI Eesti naiste kõrgushüpe Referaat Juhendaja : (koht) 2012 1. Kõrgushüpe Kõrgushüpe on kergejõustikuala. Keldid pidasid kõrgushüppevõistlusi juba sajandeid tagasi, ametlikult peeti esimesed võistlused Suurbritannias 1840. aastal. Pärast reeglite kehtestamist 1865. aastal sai kõrgushüppest Ateenas 1896. aastal ka olümpiaala. Esimene naiste kõrgushüppevõistlus peeti 1895. aastal USA-s ja naiste esimene kõrgushüppevõistlus olümpiamängudel toimus Amsterdamis 1928. aastal. 2. Eesti naiste kõrgushüpe Eesti parim nais hüppaja on Anna Iljustsenko, ta on sündinud 12. oktoobril 1985 Sillamäel. Tema parim tulemus on 9. augustil 2011 hüpatud 1.96, mis on ühtlasi Eesti rekord. Ka 3. augustil 2010 hüpatud 1.95 oli Eesti rekord. 2009
küsimus Orjapidajate ja abolitsionistide e. orjusevastaste vastasseis 1860.a valiti presidendiks Abraham Lincoln – orjuse kaotamist pooldava Vabariikliku Partei kandidaat Lõunaosariigid eraldusid unioonist ja moodustasid uue riigi Ameerika Osariikide Koföderatsiooni Vastuolud viisid kodusõjani Algul oli edu lõunaosariikide poolel ( sõda käis nende aladel) NEEGERORJAD PUUVILLAISTANDUSES TÖÖTAMAS. Sisepoliitika 1865. a kaotati lõplikult orjus ühendriikides Probleemid: 1) vabad neegerorjad olid kirjaoskamatud, elu- ja töökohata, perekonnanimedeta; 2) hulkumine, vargused röövimised; 3) lõunas ei lepitud orjade vabastamisega, loodi rassistlikke organisatsioone Välispoliitika 1812. aastal kuulutab USA sõja Inglismaale, eesmärgiga vallutada Kanada. Ühendriigid toetasid Ladina Ameerikat iseseisvusliikumisel. President James Monroe oli vastu igasugusele
Jefferson Davis. Konföderaalide rünnakuga Fort Sumterile 14. aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda. Hoolimata põhjaosariikide majandusliku potentsiaali ja inimressursside ülekaalust, saavutas Konföderatsioon esialgu tunduvat edu. Murrangu tõid Homesteadi akt 1862, neegerorjade vabaks kuulutamine 1. jaanuaril 1863 ja armeesse mobiliseerimine, mis andsid sõjale liberaalse revolutsiooni ilme. 9. aprillil 1865 lõppes sõda Konföderatsiooni purustamisega. (http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Riikide_Konf%C3%B6deratsioon, 18.04.2009) 1.3.2 Ameerika Ühendriikide kodusõda Ameerika Ühendriikide kodusõda, ka setsesioonisõda, USA abolitsionistlike kapitalistlike põhjaosariikide ja separatistlike orjanduslike lõunaosariikide vaheline sõda 1861-65. Selle ajendas orjust vastutava vabariiklaste pareti kandidaat A. Lincolni presidendiks valimine
Kristjan Raud 22.okt. 1865 19.mai 1943 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu · Kristjan Raud sündis 22.oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru Jaagupi kihelkonnas. · Tal oli kaksikvend Paulus(kunstnikuna tuntud kui Paul Raud) · Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru- Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis. Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega.
· 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · 1802 I talurahvaseadus · 1804 II talurahvaseadus · 1816 Pärisorjuse kaotamine Eestimaal · 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaal · 1849 avaldati uued talurahvaseadused · 1856 Mõisnikel keelati kodukari õigus · 1857 Perno Postimees loomine I Eesti keelne ajaleht · 1863 Passiseadus, mis lubas talupoegadel riigi piires rännata · 1865 Asutatakse laulu ja mänguseltsid Tartus ja Tallinnas · 1869 I Üldlaulupidu Tartus · 1878 Sakala lehe asustamine Isikud 1. Karl XI Rootsi kuningas 1660 1697, alustas 1680 maade tagastamist riigile ja toetas Eestis Bengt Forseliuse tegevust. Suri vähki. 2. Karl XII Rootsi kuningas 16971718, paistis Põhjasõjas silma andeka väejuhina, suri sõjakäigus. 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 161132. Juhtis 162829 Liivimaa
Orkestratsiooni kirjutas prantsuse helilooja Maurice Ravel Kaasaegse (elektroonilise) variandi kirjutas jaapanlane Isao Tomita PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) · Sünis 25.aprillil 1840 Uuralites · 1849 kolis pere Peterburgi · 10-aastaselt pandi poiss õigusteaduste kooli, siin hakkas tegelema ka muusikaga. · 1859 lõpetas kooli ja asus tööle ministeeriumisse · 1862 astus vastavatud Peterburi konservatooriumisse · 1865 lõpetab konservatooriumi hõbemedaliga ja asus tööle Moskva konservatooriumisse (1866) harmooniaõppejõuks (seal töötades andis välja mitu teooriaõpikut) · 70-ndatel hakkas Tsaikovski elama rändurielu. Loobus pedagoogitööst, pühendus täielikult loomingule · 80-ndate keskajapaiku jättis rändamise ja elukohaks sai Klin (90 km Moskvast) · Suri 6.nov 1893.a Versioone surma põhjuseks on mitmeid.
tegelast. Oli pärit Vändrast ning töötas samas ka kõster-kooliõpetajana. Sealt kolis koos perega Pärnusse, kus hakkas koolijuhatajaks. 1857. aastal hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Kui Jannsenid kolisid Tartusse, 1863.aastal hakkas Jannsen välja andma ajalehte "Eesti Postimees". Ajalehe välja andmisel oli suureks abiks Lydia Koidula. Jannsen tegi väga palju Eesti ja eriti Tartu kultuuri elu arendamiseks. 1865. aastal asutas ta laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal toimus Tartus Jannsenite juhtimisel Ülejõel esimene üldlaulupidu. Sellest võtsid osa laulu-ja mängukoorid üle kogu Eesti. Kohale tuldi jalgsi ja hobustega ning teekond võis kesta mitu päeva. Jannsen oli tuntud ka kirjanikuna ja luuletajana. Jannsen on muuhulgas kirjutanud Eesti hümni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad