aastal, nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks. • Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus lõpetati 1893. aastal Tähtsamad ajalehed, ajakirjad • 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht”. • 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”. • 1857 – hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte „Perno Postimees”, pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. • 1864 – Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni „Eesti Postimees”. • 1878 – Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni „Sakala”. Luuletajad • Suur mõju oli 19-.sajandi lõpus ajakirjadel ja ajalehtedel • Enamik lugejaskonda oli talurahvas • Toimetajad olid enamasti poolharitlased • Väga arvukalt ilmus uudiskirjandust just ajalehtede loomenurkades. • Luule tase oli pigem madal, sest puudus vastav haridus. • Tekkis mõiste Epigoon ehk hulk inimesi, kes soovisid
, . ! , . -- , . , . 1. ? 3 , . , . , . . ! , . . . . 1.1. -- -- , . , , . , 2000 . , ( . torta, . trta, ) . , . (). , . , , , . , , - , . , , . (). 4 1.2. 1806 . , , AO Kalev e . 1864 , . Maiasmokk (. ). (http://www.kalev.eu/ru/o- kompanii/o-kompanii). . , . , . , , Epitet OÜ, Supertort OÜ, Tordipesa OÜ, Kodutort OÜ. , , . 1.3. . ! , -- . Cafe Werner, Chez André, Pierre Gustav Gastro Cafe. , , . . 5 2. « »
Juugend Juugend oli ornamentaalne kujutava, tarbe- ja dekoratiivkunsti, arhitektuuri ja sisekujundusestiil, mille kõrgaeg oli aastail 1890- 1914. Sõna jugend ehk noorsugu rõhub saksa keeles nooruse õitsvale värskusele, eraldiseisvusele ja vabadusele. Juugendstiil tärkas Suurbritannias, kus tööstuslik tootmine tõrjus välja käsitsi valmistamist, mis tekitas protesti uusromantikutes. Nende arvates oli tööstustoodangu välimus rohmakas ja isegi ühiskondlikult kahjulik. Stiili alusepanijaks oli inglise kunstnik ja arhitekt William Morris, kes kutsus üles loobuma stiilide segust. Loodi uus ja omapärane stiil, mis kandis eri maades erinevaid nimesid: Inglismaal modern style, Prantsusmaal art noveau, Saksamaal juugend. Juugendi kunstnike eesmärgiks oli, et dekoratiivne element muutub iseseisvaks ning mille väljendusvahendiks on "joon". "Joon" väljendas stiili põhiolemust, mille põhirõhk omistati tervete joonsete rütmi...
Elektrooniliste muusikainstrumentide lühiajalugu Peamiseks tekkepõhjuseks on elektroonika kui teadus- ja tööstusharu teke. Elektroonika tekkis 19. sajandi II poolel. Thaddeus Cahill – tellharmoonium (1897) Lev Termen – teremiin ehk eterofoon (1920) Maurice Martenot – martenot’ lained (1928) koosneb klaviatuurist ja ostsillaatorist Friedrich A Trautwein – trautoonium (1930) Robert Moog – leiutas süntesaatori (1967) Hilisromantism Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911) Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi ...
20. sajand Ekspressionism Ekspressionism Pr k expression väljendus Kunstivool, mis püüdis väljendusjõu ning spontaanse värvi- ja valguskäsitluse kaudu lõplikult eemalduda tegelikkuse looduslähedasest edasiandmisest Iseloomulik on kõikide vormide lihtsustamine, ka moonutamine, samuti jõulised, murdmata värvitoonid Dramaatiline elamuslikkus ja isikupärane reaalsusetaju Ekspressioniste mõjutas V. van Goghi ja E. Munchi looming, samuti foovid Die Brücke Asutati Dresdenis 1905 arhitektuuriüliõpilaste poolt Erinevalt foovidest tunti huvi ka kunsti sotsiaalse rolli vastu Nn. primitiivse kunsti mõju, gootika mõju, psühholoogiline pingestatus Asutajad Kirchner, Schmidt-Rottluff, Heckel 1906 esimene näitus Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm" 1913 "Die Brücke kroonika" Rühmitus lagunes 1913 Ludwig Kirchner (...
sunnitud elatist teenima skulptorite abilisena Pariisis. Kuni viiekümne eluaastani oli ta töötanud vaesuses. Ta maalib lähedastest inimestest õest ja vennast. 1862. Aastal suri ta õde, Rodoni oli väga õnnetu õe surmast ning mattis end kloostrisse. Üürib oma esimese ateljee hobusetallis. Selajal kohtab ta 18-aastase Rose'iga, kes poseerib talle mitmeid kordi ja kellega ta elab koos. Rodini esimene teadaolev töö pärineb 1864.aastast ja see kannab nime "Mees murtud ninaga". Teose modell oligi üks murtud nina ja saatusega hulgus. Skulptuur ei pea külmale vastu ja selle skultruuri pea läheb lõhki. August Rodini tapab end tööga, ta ei osalenud 13 aastat ühelgi näitusel. 1870. aastal kolib ta Brüsselisse elama. Ta maalib maastike ja talle meeldib kõndida vabas õhus. 35. aastaselt ta kohtub Itaalias Firenzes Michelangeloga. Ta töö ,,Pronksiaeg" saadetakse salonginäitusele
Lisenko „Natalka Poltaavast“ Retsensioon Külastasin 24. juulil 2014 Saaremaa Ooperipäevade raames toimunud Lisenko etendust „Natalka Poltaavast“. „Natalka Poltaavast“ näol on tegemist Ukraina rahvusooperi etendusega, mis on kahes vaatuses ning kestab kokku 2,5 tundi. Lisenko oli Ukraina rahvusest helilooja, kes alustas ooperi kallal töötamisega aastal 1864, kuid jättis selle siis mõneks ajaks sahtlisse vedelema, kuna tal puudus kogemus ooperilavadele kirjutamisega. 1889. aastal aga avaldas Lisenko lõplik versioon kõigile väga muljet ning ületas kõik eelmised. Ta võttis näitemängust suure osa originaallaule ning liitis folgilauludele orkestri. Lood muudeti ümber aariateks ning muusikalist tausta laiendati, kuid jäeti selle iseloom siiski algsele Kotlyarevsky etendusele omaseks.
täiendas kuni surmani. · Teose esimene väljaanne , mis oli õhuke kvartkaustas raamat, ilmus 1855. aastal ja oli ülimenukas. · Järgnevatele trükkidele lisas oma uusi luuletusi. Kokku 9 erinevat väljaannet. · Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana. · Vaadetelt oli liberaalne ehk vabameelne, orjuse ja tollide vastane, mistõttu lasti ta toimetaja ametist lahti. · Seetõttu andis ta 1864. aastani oma teoseid ise välja. · Tema värssidest võib välja lugeda rahulolematust sellega, mida 1855 aastani on tõeks peetud või raamatuteks laotud. · Tal oli tarvis öelda maailmale hoopis midagi uut, mis oleks üldisem ja kõikehõlmavam ning ühtlasi täpsem ning aja nõuetele vastavam kui ahtraks jäänud usutunnistused ja koolkonnad. See pidi mäitama inimestele uuesti kätte tema õige koha looduse arenguprotsessis.
Eesti pärimusmuusika 1. Eesti heliloojatest on kasutanud rahvalaulu oma loomingutes ja teostes : Mart Saar (1882-1962) Rahvalaulud : ,,Kõver kuuseke'', ,,Tudu- tudu tuvikene'' , ,,Jaan läheb jaanitulele'', ,,Tere kuusi, tere petäj '', ,,Sii om leelo liinast tuodo'', ,,Leelo'', ,,Luule, see ei tule luulest'' , ,, Üks suu'' , ,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'', ,,Vastlalaulud'', ,,Kiigelaulud'' ja ,,Jaanilaulud''. ,,Kust tunnen kodu''. Miina Härma (1864-1941) vanad viisid : ,,Lauliku lapsepõli'' , ,, Ei saa mitte vaiki olla'' , ,,Kus on kenva kodu''. 2. Pärimusmuusikat mängivad ansamblid: Naised Köögis, Curly Strings, Torupilli Juss...
• Viimase perioodi teosed, "Laul maast" ("Das Lied von der Erde"), üheksas sümfoonia ja lõpetamata kümnes sümfoonia, kajastavad Mahleri läbielamisi ajal, mil ta oli surmatõves.Tollased teosed lõppesid üldjuhul vaikselt.Helilooja Alban Berg nimetas üheksandat sümfooniat kõige suurepärasemaks asjaks, mille Mahler eales kirjutanud.Ühtegi viimase perioodi teost ei kantud ette Mahleri eluajal. Richard Strauss • Sündis 11.juuni 1864 München ja suri 8.september 1949. • Saksa helilooja,kes kirjutas peamiselt hilisromantismiaegset muusikat.Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite järgi. • Isa Franz Strauss,kes oli esimetsasarvemängija Müncheni õukonnaorkestris. • Ema Josephine pärines Müncheni õhe jõukamast perekonnast. • 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunsti ajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem siirdus ta Berliini
kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. · 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". · 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. · 1858 Mahtra sõda. · 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. · 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". · 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine". · 1866 talurahva omavalitsus vabanes vallareformiga mõisnike eestkostest. · 1869 18.-20.juuni toimus Tartus esimene eestlaste üldlaulupidu.
juulil 1841. aastal Tartus. Ta elas noorpõlves Tormas, kus tema isa, Adam Jakobson, pidas köstri ja koolmeistri ametit. Jakobson kasvas tänu emapoolsetele mõjutustele üles saksa vaimus. Alghariduse sai isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja, kuid läks Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. 1865. aastal kirjutas Jakobson "Eesti Postimehes" vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele. Sellega sai alguse tema osavõtt rahvuslikust liikumisest. Jakobson osales ka Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses
süüdistan" (J'accuse), millega sekkus Dreyfusi afääri ning pidi seejärel aasta aega elama paguluses Inglismaal. Kirjas ta kritiseeris juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfusi kohtuasja, milles mainitu oli sõjasaladuste Saksamaale reetmise eest kaudsete asitõndite põhjal sunnitööle mõistetud. Émile Zola suri 29. septembril 1902 Pariisis suitsumürgituse tagajärjel. Aastal 1908 viidi tema tuhk üle Panteoni. Looming. Aastal 1864 ilmus "Jutud Ninonile" ("Contes à Ninon"), sellele järgnes esimene romaan "Claude'i pihtimus" ("La Confession de claude"; 1865). Aastal 1867 ilmus Zola esimene menuteos "Thèrése Raquin" millele ta tegi ka dramatiseeringu 1873. aastal. Aastatel 18711893 avaldas 20-köitelise romaanitsükli Rougon-Macquart'id (Les Rougon- Macquart). Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880),
Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas, kus ta oli oma pere kuues laps.Elamis tingimused ei soodustanud talle head füüsilist arengut. . See vastu leidis Juhan Liiv kodu kandi loodusest omamoodi pelgupaika, millesse ta juba noorena kiindus. Karjasepõlve meenutab ta kõige õnnelikuma ajana oma elus: "Endised karjaaja mängupaigad käisin läbi ja istusin tuttavatel unistuste paikadel ning trööstisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg! Nüüd ei olnud ma unistaja enam, enam ei kuuldunud metsa kohinas mulle vaimude muusika kõrvu." Juhan Liivi hariduskäik ei olnud mitte parem tolleaegse kehva maapoisi võimalikust hari-dus käigust. 10-aastasena lugemise vanematelt ja vendadelt selgeks õppinud, asus ta haridust omandama Naelavere kooli, kus ta õpis kolm aastat. Edasi saatsid haridushuvilise poisi ta vanema...
Curriculum Vitae Carl Robert Jakobson Sünniaeg -ja koht :26.07.1841 Tartus Vanemad ja nende tegevusalad : isa oli Adam Jako- bson,kes pidas koolmeistri ametit . Õed ja vennad : Natalie Auguste Johanson-Pärna oli Tema õde ning ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend .. . Haridustee : alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. Karjäär : Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi
Jakob Hurt Jakob Hurt (1839 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis. Sai 1886 Helsingi ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud juba üliõpilasena "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest paran...
OTI MÕIS AASTAL 1920. RITTMEISTRIST JA SAAREMAA MAAKOHTUNIKUST VEND BEREND WOLDEMAR VON ADERKAS (1777-1836) OLI OTI 08.02.2011. MÕISA TÄNASENI SÄILINUD KUJUL PEAHOONE EHITAJA KARL WILHELM OTTOKAR VON ADERKASI (1806-1869) ISA. NOORUSES TEENIS VIIMANE VENE TSAARIRIIGI SÕJAVÄES, JÕUDES VÄLJA IHUKAITSE LEITNANDI, KAARDIVÄEKINDRALSTAABI POLKOVNIKU NING TSIVIILHIERARHIA NELJANDA ASTME - TÕESLISE RIIGINÕUNIKU TIITLINI. 1864.-1865. AASTANI OLI TA SAAREMAA RÜÜTLEKONNA MAAMARSSAL. OTI MÕISA HÄÄRBERI VANIM, VÕLVITUD KELDRILE TOETUV OSA ON EHITATUD ARVATAVASTI JUBA 18. SAJANDI ESIMESEL POOLEL PÄRAST PÕHJASÕDA.. HILJEM LAIENDATI HOONET MÕLEMAST KÜLJEST PEENEILE ÜMARSAMBAILE TOETUVATE RÕDUDEGA. PRAEGUSE VEIDI EKLEKTILISE ILMEGA, KUID ESINDUSLIKU , HISTORITSEERIVA JÄRELKLASSITSISTLIKU LAADI OMANDAS PEAHOONE MÖÖDUNUD SAJANDI
reformeerida. 1861. aasta 19. veebruaris kaotati keisri manifestiga kogu riigis pärisorjus, sest Aleksander oli seisukohal, et pärisorjuse edasikestmine nullib majandust. Järgmiseks muudatuseks oli 1863. aastal läbiviidud kohtureform, millega kehtestai uued kohtupidamist korraldavad seadustikud. 22.jaanuaril 1863. aasta puhkes Venemaa poolt annekteeritud Poola Kuningriigis Jaanuariülestõus, mis hõlmas ka Leedu ja Valgevene alasid ningtaastas lühiajaliselt Poola iseseisvuse. Kevadeks 1864. aastal õnnestus Aleksander II-l mäss maha suruda. See lõpetas Poola sõltumatuse 53 aastaks. Aleksandri võimu ajal jätkus ka Venemaa lähenemine Ameerikaga ning Venemaa osutas tuge Ameerika Ühendriikide kodusõjas põhjaosariiklastele. 1867.aastal müüs Venemaa Alaska sümboolse summa eesttoetusena Ameerikale. Üksiküritajad jja terroristlikud grupeeringute liikmed püüdsid Aleksandrit vähemalt 7 korral tappa. Kõik need katsed lõppesid läbikukkumistega, tsaar ei saanud isegi
Nellie Bly Background: Actual name: Elizabeth Cochran Seaman. Born on the 5th May 1864. Was an American journalist, a writer, an industrialist, an inventor and a charity worker. About Nellie's journey: Why did she decide to make this journey? She took a trip around the world, attempting to turn the fictional Around the World in Eighty Days into a fact for the first time. What preparations did she make? She took the dress she was wearing with her, a sturdy overcoat, several changes of underwear and a small bag carrying her toiletry essentials. She also took some
notiert), uneheliches Kind der Karlsruher Dienstmagd[1] Josephine Vaillant und des 1809 in Pfaffenrot geborenen Lokomotivführers Johann Georg Benz, in der Rheinstraße 22 im heutigen Karlsruher Stadtteil Mühlburg geboren. Ab 1853 besuchte er das naturwissenschaftlich orientierte Karlsruher Lyzeum. Am 30. September 1860 bestand der 15-jährige Karl Friedrich die Aufnahmeprüfung am Polytechnikum Karlsruhe. Vier Jahre später beendete er am 9. Juli 1864 mit Erfolg seine Zeit als Eleve. Am 20. Juli 1872 heiratete er Bertha Ringer. Aus der Ehe gingen fünf Kinder hervor: Eugen (* 1. Mai 1873), Richard (* 21. Oktober 1874), Klara (* 1. August 1877), Thilde (* 2. Februar 1882) und Ellen (* 16. März 1890). Im Jahr 1888 erhielt Carl Benz auf Grund der ersten automobilen Fernfahrt, die seine Ehefrau Bertha vollbrachte, den ersten Führerschein der Welt, ausgestellt am 1. August 1888 vom Großherzoglich-Badischen Bezirksamt
Miina Härma (9.okt.1864- 16.nov.1941) + Helilooja, organist, koorijuht, aktiivne muusika- ja seltskonnategelane. + Sündis õpetaja perre Tartus. Mõlemad vanemad olid saanud muusikalise hariduse. + Orelimängu ja noodiõpetusega tegi tutvust juba varakult. ( 8-aastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi mängitud. + Õppis Tartu saksakeelses tütarlastekoolis. Võttis muusikatunde Karl August Hermannilt. + 1883.aastal siirdus Peterburi konservatooriumi orelit õppima. + Pärast konservatooriumi lõpetamist reisis ta Euroopas, esinedes orelikontserdiga mitmel pool Saksamaal. + Oli esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust kaugel kodust. + Samuti Eestis andis ta orelikontserteid. +Härma kavades oli palju Bachi, Mendelssohn Bartholdy jt oreliteoseid. +Tema kontserdid tutvustasid maarahvale klassikalist muusikat. + Sageli esines koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. + 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka ...
Juhan Liiv (30. aprill 1864 1. detsember 1913) Juhan Liiv(Johannes Liiv) Oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end olevat Poola kuningana Ta asus ka mõne korra rongiga teele Poola suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi Tartusse saadeti. Looming Tema kirjatöid avaldati juba tema eluajal Eesti kirjandusse jõudis ta tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast Enda kirjutatud kurbades luuletes, peegeldas luuletaja enda traagikat Loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke. Mälestuste...
Lektüürileht Pealkiri Vari Autor Juhan Liiv Lk arv 66 Illustraator M. Pärk 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida mingi mehe Tegelikult rääkis raamat poisi Villu elust, kelle minevik käib tema kannul vedamistest ning raskustest elus. nagu vari. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk r nr nr Nädal läheb nädala järele, kuni Eluliselt väga tõepärane ning 25 aasta täis saab, ja aastad kaovad ka mõnes mõttes masendust üksteise järele ning ükski neist ei tekitav lause. Kaotad aegu tule tagasi. tagasi ei saa, sest aeg ei peatu. Silmaline silmalise peale, kuni...
temast sai kirikus eeslaulja ja koolmeistri abi, hiljem köster-koolmeister. Jannsen andis ka välja eestikeelseid juturaamatuid. Tema raamatud said populaarseks. Mõne aja pärast asus Jannsen kooliõpetajaks Pärnusse. Jannsen tahtis saada ajaleheluba, aga vene tsaar pidas seda kahjulikuks. Kui võimule tuli Aleksander II siis sai Jannsen loa. Ajaleht ,, Pärnu Postimees " nägi esimest korda ilmavalgust 1857. aastal. 1864. aastal asus Jannsen Tartusse kus ta hakkas andma välja ajalehte Eesti Postimees. Seal oli abiks ta tütar Lydia Koidula. Jakob Hurt Ta sündis 1839. aastal Põlvamaal vaese koolmeistri perekonnas. Ta sai hea hariduse Tartu ülikoolis kus ta õppis usuteadust. Usklik Hurt laiendas piibli nõude austada oma vanemaid kogu rahva ja emakeele austamisele. J. Hurda tegevus äratas osades kirikuõpetajates ja mõisnikest pahameelt. Hurdale tehti suuri takistusi töökoha saamisel,
Juhan Liiv (Johannes Liiv) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik Isamaa Loodus Luuletaja enese saatus Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas Armastus Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. a Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi vallas Riidma kandikohal Tema lapsepõlv möödus Alatskivi vallas Rupsi külas Oja talus Naelavere külakool 1875 1878 Kodavere kihelkonnakool 1879 1884 H. Treffneri gümnaasium 1886 Abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Loobunud 1892.a
bastioni kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kupli ja väljastkoonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu. Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus Venemaa maakindluste nimekirjast välja arvati, andisVene keiser Aleksander II 1864. aastal Kiek in de Kök torni ja kõrval asunud Komandandi maja (Kaarli tänav1) koos suure viljapuuaia ja linnatorniga Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet Toompuiestee 4 ehitama, müüdi torn ja komandandimaja selle ehitise rahastamiseks riigile. Torn tänapäeval Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, aastatel 19661968 tehti tornis ulatuslikke rekonstrueerimistöid, juurde
inimsaatuste jälgimisele. "Mäeküla piimamees"Romaan(1916) on Vilde loomingu kunstilisi tippe. Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole. "Tabamata ime"Draama(1912) on keskel kohal eesti kunstikultuuri Euroopasse jõudmise küsimus, mis näidendi ilmumise aegu oli pinevalt päevakorral. "Pisuhänd"kolmevaatluslik kavaleterkomöödia, on vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. "Side" Juhan Liiv sündis 30 aprill 1864 Riidma kandikohal,üles kasvas Rupsi külas Oja renditalus.Oli pärit kehvast , lasterohkest ja usklikust perekonnast, kust on võrsunud veel teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis , vaheaegadega 1884. aastani. 1885 aastal ilmus " Virulases " Liivi luuletus " Maikuu öö" samal aastal sai ta selle lehe tiometuses oma esimese töökoha.Järgmisel aastal püüdis ta oma haridust täiendada Tartus H
Selts kiitis tema ettekande heaks. Selts aga ei leppinud põlvpükstes noore lektoriga ning seetõttu luges Maxwelli töö ette teine isik. Õpinguid jätkas ta aastatel 1847 1850 Edinburgi ja 1850 1854 Cambridge' i ülikoolis. 24- aastaselt ehk aastal 1855 sai temast Aberdeeni ülikooli professor. Aastal 1860 sai Maxwellist Londoni ülikooli professor. Ta jäi Londonisse elama ning seal jõudis ta ka ühtse elekromagnetvälja olemasolu mõistmiseni ja esitas oma põhiseisukohad 1864. aastal ilmunud artiklis. Vastuolude tõttu ülikooli kitsarinnalise juhtkonnaga lahkus Maxwell 1865. aastal Londonist ja asus elama oma perekonnamõisa Sotimaale Glenlaer' is. Seal andis ta lõpliku kuju oma teooriatele molekulide liikumise ja elektromagnetismi alal. 1871. aastal võttis Maxwell vastu professorikoha Cambridge'i ülikoolis. Temast sai esimene eksperimentaalfüüsika professor ning tema ajal rajati ka kuulus Cavendishi laboratoorium.
Suvel 1863 külastas Köler üle pika aja taas kodumaad. Ta pidas eestlaste olukorda täiesti ebarahuldavaks ning soovitas neil võitluses mõisnike vastu rohkem abi otsida Peterburist ja Venemaa võimudelt. Johann Kölerist sai seega Vene- orientatsiooni esimesi selgemaid määratlejaid rahvuslikus liikumises. See omakorda viis lahkarvamustele mitmete teiste rahvuslike tegelastega, eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga. Paljuski tänu Köleri mõjutustele sai 1864 teoks suurema palvekirja esitamine Aleksander II-le. Kirjas olid esindatud ka tärkava rahvusliku liikumise nõudmised. Johann Küler kirjavahetuses teiste rahvusliku liikumise tegelastega tõusevad sel perioodil esile sellised küsimused nagu Eesti Kirjameeste Seltsi loomine, Eesti ajaloo koostamine, uue rahvusliku häälekandja asutamine. 1864 tutvus Johann Köler Peterburis noore Carl Robert Jakobsoniga ja aitas otsustaval kombel kaasa selle rahvuslikule ärkamisele
üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma.Ta palus kodumaalt andeks, et ta vaene on ja suurt ei suuda anda.Jah, ta oli vaene. Ta oli oma kõige kallima varanduse - tervise - juba kodumaale ohverdanud. Aga tal oli veel midagi anda.Ta võttis kuue seljast."Ma annan, mis mul on..."" Kodutalu Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues laps. Juhan Liivi isa, Benjamin Liiv, oli oma naise ja vanemate lastega Veskirahva perest asunud Riidmale, kuna veskikoha maad mõisastati. Riidmal oli Liivide elujärg kehv ning Benjamin nõudis mõisniku kaest, et tedagi raharendile las-taks. Mõisnik keeldus ning Liividel tuli jällegi lahkuda. Nüüd asuti elama Oja raharenditallu, kus põlluharimiseks ja
Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seisustega eesti keele kasutuselevõtmist kohtutes ja ametiasutustes · Selle tulemustel mõisteti Adam Peterson aastaks vangi Uus vallaseadus · uus vallaseadus 1866
Kogu ettevõetu põhiline eesmärk oli tõusiklik soov rõhutada oma eripära. Käibele tuli väljend "minu kodu on minu kindlus". Veel öeldi: "Võttis aega kolme põlvkonna jagu, et ilmuks välja dzentelmen, kes võiks ennast piinlikkusetundeta laua veerde seada." Selline suurustamine on hakanud tagaplaanile jääma. · Välja antud raamatud Eestis(19.saj): Lyda Panck. Kassulinne kögi- ja majapiddamisse ramat. 1864 Mai Reivelt. Söökide valmistamise õpetus. 1883 Mai Reivelt. Kookide tegemise õpetus. 1887 Mats Tõnisson. Talurahva Köögi raamat. 1889 Kartovli kokk ehk õpetus, kuda kartovlidest 125 rooga valmistada võib. 1893 Kokakunsti areng 20.saj algul · 1900. aastal kasutati põhiliselt kaht tüüpi menüüsid: à la carte ja table d´bóte. · 1920.-30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus. Sellest ajast
Kirikumõis, Otepää vald. Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juuli 1841 Tartu, ning suri 19. märts 1882 Kurgjal. Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 1859–1862 oli Jakobson isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. 1862 läks ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ta asus õpetajaks Jamburgi. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas tasaksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. Jakobson osales Eesti Kirjameeste
Juhan Liiv ja loodusluule Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. 1. detsembril 1913. ta suri. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural
aastaks Odessasse, Musta mere põhjarannikule tervist parandama. Seal töötas ta kohalikus gümnaasiumis loodusainete õpetajana. Tagasi Peterburgi naases ta 1857. aastal. Samast aastast oli ta Peterburgi Ülikooli õppejõud. Aastatel 18591861 töötas Mendelejev Heidelbergis uurides kapillaarsust ja spektroskoopiat. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes ja spektroskoopia on meetod aatomite ja molekulide iseloomustamiseks. Aastal 1864 sai Mendelejev Peterburgi Tehnoloogilise Inststuudi professoriks ja aasta hiljem Peterburgi Riikliku Ülikooli professoriks. Mendelejev oli kaks korda abielus. Esimese abielu sõlmis ta Feozva Nikitichna Leshchevaga 1862. aaastal. 20 aasta pärast laskis Mendelejev end oma naisest lahutada ja kaks kuud pärast lahutust abiellus ta Anna Ivanova Popovnaga. Tal oli kahe abielu peale kokku kuus last. Mandelejev suri Peterburis grippi 72aastaselt ehk siis 1907. aastal. Mida ta korda saatis?
kohtlesid. Ilmaasjata peksmine, et näidata võimu. 4. 3 KÜSIMUST, MIDA SEE RAAMAT PEALE LÄBISAAMIST TEKITAS Miks oli mõisnik just Villu peale nii vihane? Kuidas Villu kunagi aru ei saanud, et inimene, kes teda kasvatas, ei olnudki tema ema vaid vana- ema? Kuidas Hugo oma isast ja õest niivõrd erinev oli? 5. 4 OLULIST SÕNA TEOSEST, MIS ISELOOMUSTAVAD JUST SEDA RAAMATUT masendav, kurb, ebaõiglane, karm 6. LISAINFO LOETUD RAAMATU JA AUTORI KOHTA Juhan (õieti Johannes) Liiv (30.aprill 1864 Alatskivi vald 1. detsember 1913 Kuvastu vald). Eesti proosakirjanik. Õppis 1879-84 (vaheaegadega) Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Väike- Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885 Tallinnas ajalehe ,,Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe ,,Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe ,,Olevik" toimetuses. Haigestudes skisofreeniasse, elas J. Liiv aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures. ,,Vari" kujutas J. Liivi enese elu vaestekülast pärineva luuleandelise poisi traagiliselt lõppenud
alusel maad ligi 2 miljonit ameeriklast · 1. jaanuaril 1863 kuulutas ta kõik orjad Ameerika Ühendriikides vabaks · 25. veebruar 1863 alus riigipankade süsteemile, tulumaks · 3. märts 1863 kohustuslik ajateenistus · Gettysburgi lahing purustati Konföderatsiooni armee · 8. detsember 1863 amnestia Ühendriikide vastases "mässus" osalenud isikutele, kui need vannuvad truudust USA konstitutsioonile ja kohustuvad järgima kõiki Ühendriikide seadusi. · 12. märtsil 1864 loovutas president armee ülemjuhatuse kindral Ulysses S. Grant'ile · 4. märtsil 1865 vannutati ta teiseks ametiajaks Ameerika Ühendriikide presidendiks · 9. aprillil 1865 alistusid kindral Lee väed Virginia osariigis Appomattoxis Ühendriikide vägedele kodusõda võideti ja territoriaalne ühtsus taastati Perekond · Abiellus Mary Ann Todd'iga · 4 poega: -Robert Todd Lincoln (18431926) -Edward Baker Lincoln (18461850)
Kiviõli 1. Keskkool Emile Zola (02.04.1840-29.09.1902) Maria-Eva Maasik 2008/2009 õ.a. Elulugu Émile Zola sündis Pariisis. Kaks aastat hiljem kolis perekond elama Aix-en-Provence'i. Tema isa oli itaalia päritolu insener. Isa suri 1847. aastal jättes perekonna vaesusesse. Õppides Aix-en-Provence'i koolis sõbrunes Paul Cézanne'iga. Aastal 1858 asus Zola koos emaga elama Pariisi. Émile Zolal oli raskusi gümnaasiumi lõpetamisega, kaks korda kukkus läbi lõpueksameil. Pärast kooli lõpetamist oli mõni aasta töötu. Aastast 1862 sai tööle kirjastusse Hachette ja hakkas kirjutama ajalehtedele artikleid ja kunstiretsensioone. Oma kunstiretsensioonidega sai ta tuntuks kui tuline impressionismi toetaja maalikunstis. Aastal 1865 tutvus Gabrielle-Alexandrine Meleyga, kellega ta hiljem ka abiellus. Sellest ...
Pani aluse Eesti teatrile Haridus Aldhariduse sai Lydia isalt 1861. aastal lõpetas ta Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. 1862. aastal sooritas Koidula Tartu Ülikooli juures koduõpetaja diplomi saamiseks eksami Pärnu Alustas omaenda raamatukogu rajamist Aitas isa ,, Pärnu Postimehe" sisustamisel Avaliku kirjandusliku tegevuse alguseks sai esimene proosapala ,, Kivirist" mis ilmus ,, Pärnu Postimehes" 1864 väljus ulatuslikum jutustus ,,Ojamölder ja tema minia" Tartu Sündis ja kasvas Tartus Pühendas rohkem aega luuletuste kirjutamisele 1866. aastal ilmus esimene luulekogu ,, Vainulilled ,, Hiljem ilmus teine luulekogu ,, Emajõe ööbik" Kohtas tulevast meest kellega Tartus abiellus ,, Emajõe ööbik ,, Kui inimeste liikuvad Emasüda
1858.a. määrati psüühiliselt haige kuninga Friedrich Wilhelm IV kaasvalitsejaks ehk regendiks tema vend Wilhelm, kes saatis mitmed tagurlikku poliitikat ajanud ministrid erru ja kaasas riigi valitsemisse liberaalse kodanluse esindajaid. 1861.a. pärast Friedrich Wilhelm IV surma sai regendist kuningas Wilhelm I, kes mõistis ümberkorralduste vajadust. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862.a. kutsus Wilhelm I Preisimaa valitsusjuhiks 'tugeva käe' poliitikuna tuntud Otto van Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. 1864.a. koos Austriaga purustati Taani. Võideti tagasi Schleswig, Holstein, Lauenburg. 1866.a. Bismarck provotseeris Austria-Preisi sõja. Austria sai hävitavalt lüüa, kaotas oma ülevõimu Põhja-Itaalia ja Saksa aladel. Kaotati Viini kongressil loodud Saksa Liit. 1867.a. moodustati Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulusid Maini jõest põhja po...
Miina Härma ja Konstantin Türnpu Miina Härma sündis 1864 aastal Tartumaal Kõrvekülas. Suri 1941 aastal Tartus. Miina õppis Peterburi konservatooriumis ning tol ajal oli haruldane, et 19-aastane tütarlaps soovib omandada kõrghariduse. Ta oli esimene kutseline eesti muusik, kes hakkas tööle oma maa muusikakultuuri huvides. Lisaks tõi ta eesti muusikaellu elevust, tõstis selle kunstitaset ning värskendas rahvalikku vaimu. Tegi suurt muusikavalgustuslikku tööd, tutvustades kõige laiematele hulkadele heas ettekandes head klassikalist muusikat
Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847) "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848) "Reinuvader Rebane" II osa (1848) "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (III-V) ( 1849) "Risti-sõitjad" (1851) "Lenora. Üks kuulus muistne laulujutt" (1851) "Kalevipoeg" ( 1857-1861) "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857) "Eesti-rahva Ennemuistsed jutud ja Vanad laulud" I:1860, II: 1864 "Angervaksad" (1861) "Viru lauliku laulud" (1865, 1926, 1946) "Eestirahva Ennemuistsed jutud" (1866) "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869) "Rahunurme lilled" I 1871, II 1875 "Lembitu" (1885) "Kodutohter" (1879) "Teosed" (1953)
RICHARD WAGNER 1813-1883 ELUST Sündis 1813. aastal 22.mail Leipzigis politseiinspektori perekonnas. Isa suri, kui Richard oli 6- kuune. Ema abiellus uuesti ja võõrasisal oli Richardi arengus väga suur tähtsus. 1817. aastal kolisid Dresdenisse ja tänu võõrasisa tööle puutus Richard kokku teatrimiljöö salapärasustega. Tema kiindumuseks sai kirjandus. Erilist huvi tundis antiikkirjanduse vastu. Lemmikuks oli Shakespeare. 1829. aastal läheb Wagner Leipzigi gümnaasiumisse, kus omandab teadmised kompositsioonis, kuulab kontserte ja tutvub kuulsate kirjanike draamadega Goethe, Schhiller, Shakespeare. Õppis ka viiulit ja klaverit. 1. LOOMINGUPERIOOD - Kirjutas 1. ooperi "Haldjas". Selles teoses ei ole veel isikupära, palju on Weberi mõjutusi, ning samuti itaalia ooperi mõjud Tutvus nii itaalia kui prantsuse ooperiga. 1839-1842 elas Pariisis, kus teda saatis pidev ebaõnn. Ooperit lavastada ei õnnestunud, kuna igal p...
G. Lurich- esimene hõbemedal maadluses V. Reiman- Esti Üliõpilas Seltsi asutajaliige J.V.Jannsen- rahvusliku liikumise eestvedaja, kirjutas hümni sõnad, ,,Perno Postimees" P.Speek- asutas ajalehe ,,Uudised" J. Köler- maalikunstnik, kes sai kuulsaks ka väljaspool Eestit M. Härma- esimene kutseline naishelilooja J. Adamson- Eesti Aleksandri kooli rajaja 18. esimese Eesti erakonna asutamine- 1905 Ajaleht ,,Sakala" asutamine- 1878 I üldlaulupidu- 1869 ,,Postimehe" asutamine- 1864 Sinimustvalge lipu õnnistamine- 1884 Tallinna volikogu läks eestalste kätte- 1917 12 K. Päts J. Tõnisson Ajaleht, mida toimetas ,,Teataja" ,,Postimees" Millele keskendus võitluses Taotles poliitilisi õiguseid Võitles venestamise ja tsaarivõimu vastu Kes moodustasid toetajaskonna põhjaeestlased lõunaeestlased Tähelepanuväärseim saavutus Saadi demokraatlikud vabadused Kutsuti kokku rahvaesindus ehk riigiduuma
* Keemilise reaktsiooni kiirus Marika Rodionova 10a * Jacobus Henricus van t Hoff selgitas seose temperatuuri kasvu ja reaktsiooni kiiruse vahel. * Järeldust, et reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega sõnastasid 1864. a. C. M. Guldberg ja P. Waage * Lev Pissarževski oli NSV Liidu ajal selgitanud lahusti iseloomu mõju keemilise reaktsiooni kiirusele. *Teadlased ja nende avastused * Keemilise reaktsiooni kiirust määratletakse aine kontsentratsiooni muutuse kaudu ajaühikus. * See näitab, kui palju lähteaineid reageerib ära või saadusaineid tekib ruumalaühiku kohta ajaühikus.
Anna Haava (kirjanikunimi), sünninimega Anna Rosalie Haavakivi sündis 1864. aasta 15. oktoobril Tartumaal Kodavere kihelkonnas jõukas talupojaperes. Perekonnas oli silmapaistev kultuurihuvi. Anna vanaisa oli rajanud nende kodukanti lastele kodukooli ning talus oli olemas pea kõik tolleaegne eestikeelne kirjandus. Anna oli tänu jõukale ja auväärsele kodule harjunud hea eluga ning see raskendas edasises elus pisut sotsiaalsete vastuolude mõistmist ning lõi ehk liigseid illusioone.
Juhan Liiv ja loodusluule Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. 1. detsembril 1913. ta suri. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural
"Rukkivihud Click to edit Master text styles Second level rehe all" Third level Fourth level Fifth level 11. Klass Juhan Liiv Faktid e lus t · Juhan Liiv (J ohannes Liiv) · 30. 04. 1864 Alatskivi 01.12.1913 Kavastu-Koosa · Eesti luuletaja ja proosakirjanik · Ajalehtede Virulane , S akala ja Ole vik toimetuses · Vend Jako b Liiv · Elu viimased aastakümned vaimuhaige Ülevaade loomingust "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) Luules võib eristada "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) nelja suurt teemat: "Kogutud teosed" I-VIII (19211935) "Valitud luuletused" (1949) 1) lo o dus
Õigusaktid 13. sajandi alistumislepingud (52 Jüri Uluots) 1227 Riia linnaõiguse Tallinna variant 1279 Haapsalu- Riia võeti eeskujuks 1282 Lüübeki õigus Raehärraks saamisel, kestis see tiitel neil kuni surmani. Kaupmeestest enamasti said raehärrad. 17.sajandi plakatid 1686-1832 kirikuseadus 1710 kapitulatsiooniaktid 18. sajandi ukaasid ja patendid 1802, 1804, 1816/1819, 1849, 1856, 1865 JA 1880-1890. Aastate talurahvaseadused. Balti provintsiaalseadustik 19 sajandil, mille kolmas osa 1864 nn Balti eraseadus. 1906 Vene riigi I põhisedus EV põhiseadused 1920 (riigikogu, I riigivanem Ants Piip), 1934 (vapside põhiseadus, enamlase ja kenamlased hakkasid koostööd tegema, vapsid suruti maha, Päts sai võimule)1938 (diktaatorlik võim), 1992 Nõukogude Liidu põhiseadused 1936 (Stalin tuli võimule, töörahva heaolu), 1978 (Bresnev) Erinevad allikad: Mälestuste raamatud: Jaan Roos ,,Läbi punase öö II" Militaar.net Fotod ja filmikunst 1826 vanim säilinud foto L.J.M
Tartus elavnes kunstinäituste korraldamine. Heategevuslikul otstarbel toimusid Tartus 1870ndal ja 1871.aastal samuti näitused ning neile järgnevatest näitustest võtsid osa ka vene kunstnikud. Tartu Ülikooli muuseum sai 1868.aastal avarad ruumid peahoone tiibhoones ning seal olev 300 skulptuurini ulatuv ekspositsioon oli avatud ka üldsusele. See ruum ehk varasemalt nimetatud Klassikalise Muinasteaduse Muuseum ning praegune Tartu Ülikooli Kunstimuuseum on Eesti vanim muuseum. 1864.aastal asutati Tallinnas Eestimaa Provintsiaalmuuseum (avati 3. detsembril 1911. Aastal), mis muutus peagi Tallinna kunstielu keskmeks. Hoones olid erinevad saalid mitmete kollektsioonide ja kodumaiste ekspositsioonidega ning keldris asusid raamatukogu ja arhiiviruumid.Sellesse Provintsiaalmuuseumisse hakati koondama kujutavat kunsti ning korraldama näitusi, millest osa võtsid nii baltisakslased kui ka teised kunstnikud. Eesti rahvusliku kunsti sünniajaks tuleks lugeda 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
