1. Impressionism? Mõiste pärineb 19 saj. lõpu maailmakunstist. 1874 a toimus Pariisis näitus. Seal ansid Monet ühele maalile nimeks ,,Impressionism. Tõusev päike". Sealt tuletasidki uudse kunstivoolu kritiseerijad algul iroonilise varjundiga stiilinimetuse, mis muutus peagi üldkasutatavaks ning kaotas oma halvustava kõrvaltooni. Sõna ,,impressioon" tähendab muljet. Impressionistlikule kuntsnikule on võõras romantismile omane kirglik eneseväljendus. 2. Claude Debussy (1862-1918)? Oli impressionistlikest heliloojatest kõige mõjukam. Lõpetas Pariisi konservatooriumi, täiendas end kolm aastat itaalias (see võimalus kaasnes Rooma preeriaga) ning tegutses hiljem Pariisis nii helilooja, pianisti kui ka dirigendina. Kodumaale tagasi minnes sukeldus Debussy kunsti- ja kirjanduselu keerisesse. Eriti köitis sümbolistide luule, mis leidis muusikalise väljenduse vokaalminiatuurides ,,Viis poeemi" Charles Boudelaire sõna...
- (1848-55) . . . 1857-62 , . 1862 . - ( , 1863-64, . -, 1868, - , ) . ( - , " ", 1864, , ), 2- 19 . , . , , , . , , - . 22 , . . 1848 1855 - . , . . , . , , , , , - . . , " " (1858-1862), " " (1862) "" (1857-1859). 1860 "" . 1862 , , . . - II. . , . III , . . . , . , , . , , - . " ". , : - . . . . . " " (1864 .). . -. , . - . : ", , !". , . 1863 64 . . , . 1863 ", .". . . " " (1864 .). . -. , . - . : ", , !". , . , , - . , " " ", ".
· Unioonist lõi lahku Lõuna rikkaim ja mõjukaim osariik Unioon on laiali saadetud! Virginia. Kodusõja käik · Sõda algas 12. aprillil 1861 · Lõuna ründas Fort Sumterit. · Põhi ründas oma põhijõududega lõuna pealinna Richmonti. 21. juuli 1861 · Esimeses Bull Runi lahingus suutis Lõuna Põhja sisuliselt purustada. · Lõunal aitas võidule jõuda Fort Sumter - koht kus kodusõda Thomas J. "Kivimüür" Jackson. hakkas. 25. juuni-1. juuli 1862 · Uniooni väed püüdsid alistada Richmondi Seitsme Päeva lahingutes · George B. McCellan uniooni väejuht · Robert E. Lee Lõuna väejuht 28.-30. august 1862 · Teine Bullruni lahing · Unioon sai uuesti lüüa 17. september 1862 · Antietam Creeki lahingus sai Lõuna esimese tõsisema kaotuse osaliseks. Thomas J. "Kivimüür" 27. aprill-6. mai 1863 Jackson. · Lee võitis Chancellorsville'i lahingu
Abraham Lincoln Abraham Lincolnist 12. veebruaril 1809 18. aprill 1865. Ameerika Ühendriikide 16. president aastail 1861 1865. On 5dollarilisel rahatähel. Poliitika 1846 a. valiti kongressi liikmeks. 1849 a. väsis poliitikast ja töötas juristina. 1854 a. tagasitulemist ajendas teda orjuse küsimus. 18611865 a. toimus kodusõda, milles oli Lincolnil väga suur tähtsus. Orjuse kaotamine 1862 a. keelustas orjuse Ühendriikide territooriumitel, mis polnud omistanud osariigi staatust. 1863 a. kuulutas kõik Ühendriikides olevad orjad vabaks. Kodusõda Paljud osariigid teatasid oma eraldumisest Ühendriikidest ja moodustasid Ameerika Riikide Konföderatsiooni. 1862 a. kinnitas talundiseaduse. 1863 a. kehtestas tulumaksu ja lubati kõigile, kes olid olnud Ühendriikide vastu, amnestiat. 1865 a. Konföderatsiooni väed alistusid ja Lincoln
viiulit); 20.saj algul protestiks venestuspoliitika vastu organiseeris soome kultuuriõhtu, mille tarbeks kirj. Selle teose ,,Filandia"; kirj. Arvukalt sümfooniaid. Vene romatikud- kunstimuusika jõudis Venemaale õukonna kutsel läbi Lääne; tol ajal hõlmas Vene professionaalne helilooming vaid vaimulikku koorimuusikat, pillidel mängiti rahvamuusikat; Venemaa esimesed konservatooriumid avati Peterburis 1862 ja Moskvas 1866. Pjotr Tsaikovski (1840-1893)- 10 aastaselt asus ta õppima õiusteaduste kooli; seal asus ta tõsisemalt tegelema muusikada; 1859 lõpetas kooli ja temast oli saanud justiitministeeriumi ametnik; 1862 asus õppima vastavatud Peterburi konservatooriumi- lõpetas 1865 a.; läks ajalukku kui sümfonist, ooperihelilooja ja balletireformaator; kirj 3 balletti ,,Luikede järv", ,,Uinuv kaunitar" ja ,,Pähklipureja"; pähklipurejas ühendas justkui ooperile, sümfooniale ja
Johann Köler Helerin Heinmaa Lühidalt o Sündinud: 8.märts 1826, Vastemõisa o Tegevusala: maalikunstnik o Õppinud: Peterburi Kunstide Akadeemias o Tuntud teosed: "Truu valvur" & "Ema portree" o Surmaaeg: 22.aprill 1899, Peterburi Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 Töötas Csises maalermeister Faberi töökojas. 18481855 Õpinguaastad Peterburi Kunstide Akadeemias. 1857 Täiendas end välismaal. 1858 Töötas eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika. 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus. 1862 Tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. 1862 1874 Suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. 1869 1870 Töötas Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum). 1...
Otto von Bismarck 1815-1898 Varased eluaastad SündisSchönhausenis jõukas junkruperekonnas Õppis õigusteadust 1851-1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval 1859-1862 saadik Venemaal Seejärel lühikest aega saadik Prantsusmaal Saksamaa ühendamine 1862 sai Bismarck Preisi valitsusjuhiks 1864 purustas Preisimaa koos Austriaga Taani Võideti tagasi Schleswig-Holstein ja Lauenburg 1866 purustas Preisimaa Austria Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit Põhja-Saksa Liit Kõrgeim võimuorgan Riigipäev Valitsusjuht Otto von Bismarck Algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine 1870 algas Preisi-Prantsuse sõda Saksa Keisririigi väljakuulutamine
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872...
Impressionismiaja kunstnikud. Terje Vaher 11B JPG Bouquete of Spring Flowers Auguste Renoir 1866 http://www.pierre-auguste-renoir.org/Bouquet-of-Spring-Flowers.html Pierre-Auguste Renoir 1841- 1919 Prantsuse maalikunstnik Impressionismi rajaja Sündis Limoge'is Prantsusmaal Portselanivabrik Külastas tihti Louvre'i 1862 Charles Gleyre 1860-l rahapuudus Pierre-Auguste Renoir http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/PARenoir.jpg Looming. Huvitus peale maastiku ka inimesest. Kodune elu, kaunid naised-lapsed, linnarahva lõbustuspaigad, pühapäevased väljasõidud. Suhtumine soe, südamlik, imetlev. Roosid vaasis
Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Tema looming põhineb Saksa-Austria folklooril. Kuulus Viini koolipoiste hulka. ,,Lõpetamata", ,,Forellikvintett", ,,Metshaldjas", ,,Kuhu?" tsüklist Ilus möldrineiu Brahms Sündis Hamburgis 1833. Oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. 1853-1662 sõidab Saksamaal ringi ja mängib kammeransamblites. Kuni 1862 töötas Hamburgis, toimetas vanade heliloojate teoseid. 1862 saavutab oma kuulsuse Viinis. On Viini heliloojateliidu üks asutajaid. Kunstiideaalideks olid kindlad vormid tagasihoitud tundemaailm. Mitteprog. Muusika pooldaja. ,,Poco Allegro", ,,Ungari tants" Lizst - Pianist, helilooja, pedagoog, andis välja muusikat. Programmilise muusika pooldaja. Sai inspiratsiooni kirjandusest. Suutis panna klaveri kõlama nagu orkester. Oli süvenenud religioossesse muusikasse
Viies tase · Elukoht: Schönhaus, Magdeburgi lähedal, Pommeris · Päritolu: Brandenburgi aadlisuguvõsa · Haridus: Göttingeni ja Berliini õigusteaduskonnad · Edasine töökogemus: Poliitikukarjäär 1847.a - Preisi maapäeva saadik 1848. - 1849. a - nõudmine relvi kasutada revolutsiooni vastu 1851. -1859.a - Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval 1859.-1862. a - saadik Venemaal ja Prantsusmaal 1862. - 1890.a - Preisi valitsusjuht Saksamaa ühendamine Liit Bismarcki ja Wilhelm I vahel Sõjaväe reformi elluviimine 1864.a koos Austriaga purustati Taani 1866.a provotseeris Austria-Preisi sõja 1867.a Põhja-Saksa Liidu loomine Bismarck saab Preisi liidukantsleriks e. valitsusjuhiks 1870.a- Saksa-Prantsusmaa sõda Bismarck sai "raudseks kantsleriks" Bismarcki erru minek 1888.a Wilhelm I surm, Wilhelm II saamine troonile 1890.a Bismarck sunniti erru
1. Täisnimi: Carl Robert Jakobson 2. Sünniaeg: 26. juuli 1841 3. Sünnikoht: Tartu, Torma vald 4. Vanemad: o Ema: Elise Jakobson o Isa: Adam Jakobson (13.07.1817 - 18.12.1857) 1844 Tormas köster ja kihelkonnakooliõpetaja 1848 asutas Tormas laulukoori ja puhkpilldiorkestri 1856 ilmus temalt brosüür ,,Torma Mängukoor" 1857 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Talurahva Süddamerömust" 1862 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Josep Haideni ellokäik" 5. Õed-vennad o Natalie Auguste Johanson-Pärna (3. aprill 1843 8. juuli 1915) 1880 asutas Tallinnas naiskäsitöökooli Avaldanud raamatu ,,Eesti tütarde haridus" ja käsitööõpiku. o Friedrich Cornelius Jakobson (14. veebruar 1845 31. jaanuar 1879) 1872 valisid Vana- ja Uue-Vändra vallad ta kirjutajaks, kuid kihelkonnakohtunik ei kinnitanud otsust. o Eduard Magnus Jakobson (5
Teemade kategooria: inimene · Universumis on üks punkt, mille parandamise vajaduses võid kindel olla -- sina ise. ("Aforismide raudvara", 2007) · Väheste võimetega inimeste juures on tagasihoidlikkus ausus, andekate juures aga silmakirjalikkus. · Meis endis peituv õnne põhjus on suurem olukordadest johtuvast. · Kui me poleks endast nõnda meeletult huvitatud, oleks elu nii ebahuvitav, et keegi ei suudaks seda taluda. · Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. · Haigus on looduse ravivahend, mis tuleb appi organismi häirete korral. · Tavalised inimesed on huvitatud ainult ajaviitmisest, need aga, kel on mingil määral annet, on huvitatud aja kasutamisest. · Iga haritud inimene võib vähemalt ühe romaani kirjutada -- romaani iseenesest. ("Ma armastasin saks...
1856 pälvis ta väikese hõbemedali imperaatorlikule kunstide akadeemiale esitatud etüüdi eest poisi peast. 1858 pälvis ta juba suure hõbemedali maali "Ringkonnapristavi sõit uurimisele" eest. 1860 sai ta väikese kuldmedali maalide "Hauastseen" ja "Köstri poeg, kes saab esimese teenistusastme" eest. 1861 pälvis ta suure kuldmedali maali "Külajutlus" eest. Suure kuldmedaliga kaasnes õigus riigi arvel sõita välismaale. Perov asus selle 1862, külastades Saksamaa linnu ja Pariisi. Oma selle perioodi maalides kujutas ta euroopa tänavaelu. Ta naasis Moskvasse enne tähtaega. 1866 sai Perov akadeemikuks 1871 professoriks Moskva maali-, raid- ja ehituskunstikoolis. Umbes sel ajal sai temast peredvižnikute liikumise üks asutajaist. Perov suri 1882 Moskva-lähedases Kuzminki külas tuberkuloosi ja on maetud Doni kalmistule. Tuntuimad tööd: "Talupoegade ristikäik lihavõttepühal", 1861
«», ), (1844, « », ), (1844, «», ), ' (1845, « », ), (1845, « », ), (1846, « », ), (1847, «», ; 2 , 1865, « », ), (1847, «», ), (1848, «», ), (1849, «», ; , , 1861), (1849, « », ), (1850, «», ; 2 , , 1857, «», ), (1851, « », ), (1853, «», ), (1853, « », ), ( . . , 1854, 1855, «», ; 2 « », . , 1856, ), ( . M. , 1857, « », ; 2 , . , 1881, « », ), (1859, «», ), ( , 1862, , , ; 2 , . , 1869, « », ), ( . . , 1867, «», ; 2 , , . , 1884, « », ), (1870, 1871, «», ), (1886, 1887, « », ), (1892, 1893, ), -- , ( . , 1848), (, . , 1862, « », ), -- ( 4 , , 1874, ), Pater Noster ( , 5 , 1880, ), Ave Maria ( , , 1880, ), (Ave Maria, 4 ; Stabat Mater, 4 ; Le laudi alla Vergine Maria, 4 ; Deum, ; 188997, 1898, ); -- 6 (1838), ( , 1839), ( , 1839), -- (1845), (1869),
pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Põhjal oli Lõunale vastu panna suur elanikkonna arv ja kõrge tööstulik arengutase. Põhjaosariikide sõjavägi ei suutnud esialgu Lõunale maismaal tõsist vastpanu osutada. Kodusõjas toimunud lahingud Ford Sumter 12.04 1861 (Konföderatsioon) Bull Run 21.07.1861 (Konföderatsioon) Shiloh 1861 (Konföderatsioon) Seitsme päeva lahing 25.06-01.07 1861 (Konföderatsioon) Teine Bull Run 28.-30.08 1862 (Konföderatsioon) Antientam Creek 17.09 1862 (Unioon) Chancellonsville 27.04.1863 (Konföderatsioon) Gettysburg01.-03.07 1863 (Unioon) Chattanooganov 1863 (Unioon) Wildemess1864 (Konföderatsioon) Appomatox 09.04.1865 (Unioon) Ameekika ühendriikide kodusõja lahing Kodusõja tagajärjed Kodusõda lõppes Põhja-Ameerika võiduga. Võitu tumendas president Abraham Lincolni tapmine 14. aprillil 1865.aastal Washingtonis Fordi teatris. 1865. aasta lõpul kaotati orjus Ameerika
isamaa!". Friedrich Kuhlbars ,,Eestimaa, mu isamaa", ,,Vanemuine", lasteluulest ,,Teele, teele, kurekesed", ,,Uinu, mu laps". Ado Reinvald ,,Kuldrannake", ,,Pisarad", ,,Õied", ,,Müts maha!" 2) proosakirjanikud: Jakob Pärn ,,Oma tuba, oma luba", ,,Must kuub". Juhan Kunder( näitekirjanik) ,,Kroonu onu", ,,Mulgi mõistus ja tartlase tarkus". Eduard Bornhöhe ,,Tasuja", ,,Armastuse narrid", ,,Tallinna narrid ja narrikesed" (,,Kuulsuse narrid"). 9. Kalevipoeg ilmus 1862.aastal. ,,Kalevipojas" on põhilise vabadusidee kõrval ulatuslikumalt välja arendatud mitmed eetilised probleemid: emaarmastuse, kättemaksu, aususe, õiguse jt ideed. Eepose süzeesse on põimitud rohkesti kõrvalepisoode, kus sündmustiku kandjaks on mõni kõrvaltegelane. Süzee paiguti lõdvalt seotud, põhitoonilt eleegiline teos. Koosneb 20 loost+Soovituseks+Sissejuhatuseks. ,,Kalevipoja" saamislugu: üldiselt peetakse eeposi rahvaeeposteks, ,,KP" peetakse kunsteeposeks, sest see
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ...
Sõjaväeteenistuses oli Tolstoi kaks ja pool aastat ning ilmutas seal ,,pöörast" vaprust. Kaukaasias sai alguse ka korrapärane kirjanikutöö. 1850. 60. aastatel ta poliitilised vaated muutuvad. 1857. sooritas esimese välisreisi Prantsusmaale, Saksamaale, Itaaliasse, milles pidi kahjuks pettuma. 1859. 1862. avas talulastele kooli Jasnaja Poljanas, kus oli ka õpetajaks. Peamine oli aga elav side talurahvaga ja talulastega. Tema arvamuse kohaselt pidi orjus kaduma. Asutas pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana". 1862. abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga. 1881. kolis perega (13! last) Moskvasse selleks, et lapsed saaksid hea hariduse. Lev Tolstoi loomingu ülevaade Autobiograafiline triloogia (ilmus ajakirjas ,,Sovremennik")
Er zeigte, dass die Embryonalentwicklung bei Tieren von allgemeinen Formen zu spezifischen, artgerechten Formen fortschreitet (Baersche Regel oder ,,Gesetz der korrespondierenden Stufen"). Die Bedeutung seiner Forschungen wurde jedoch von seinen Zeitgenossen nicht erkannt. Erst später wurde diese Regel von Ernst Haeckel zur biogenetischen Grundregel weiter entwickelt. Baer ging an die Universität von Sankt Petersburg, wo er von 1834 bis 1846 als Zoologe und von 1846 bis 1862 als Anatom und Physiologe arbeitete. 1862 wurde er Berater des Ministeriums für Erziehung. Im Jahr 1820 wurde er in die Leopoldina aufgenommen, 1845 war Baer ein Gründungsmitglied der Russischen Geographischen Gesellschaft. 1837 sammelte er biologische Arten auf Nowaja Semlja. Auf verschiedenen Expeditionen untersuchte er Spuren der Eiszeit an der Südküste Finnlands (1838/1839). An den Nordmeerküsten, am Kaspischen Meer und im Kaukasus untersuchte er 1851 bis 1856 die
1. Impressionism Millal ja kus: 1870.(maalikunstis) 1890.(jõudis muusikasse) aastatel Prantsusmaal Aluspanija muusikas: Claude Debussy (1862 1918) ja kunstis: Claude Monet, maaliga ,,Impressioon. Tõusev päike" Tähtsamad teosed: · ,,Kuuvalgus" George Gershwin · ,,Palero" Maurice Ravel Kellele on Polero pühendatud? Impressionism Sõna pärineb prantsuse maalikuntstist ja oli algul pilkelise tähendusega. Hingeliste muljete edasiandmine (vastand: ekspressionism ). Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Impresiioinistlik muusika keskendus hetke ilu nautimisele Selle suuna tähtsamad esindajad: Claude Debussy (1862 1918) oli muusikas impressionismi koolkonna alusepanija. Teda paelusid enam helikõla efektid - heli enda pärast (nagu maalikunstniku d huvitusid üksnes valgusest). Debussy ütles lahti ka diatoonilisest (lähisuguluses olevate helikõrguste kogum) helistik...
Lincolni reformid orjuse ja maaharimise küsimuses. Setsessiooni ajend – Abraham Lincolni astumin presidendi ametikohale 1861 Sõja ajend – 14. aprill 1861 tulistati Lõuna-Carolinas, sadamas föderaalvägesid Unioon (Põhi) Konföderatsioon (Lõuna) Põhja võidu põhjused: Uniooni pooldajaid oli rohkem Vabatahtlike armee Võimekad väejuhid Põhja sõjalaevastik – mereblokaad 1862 sundmobilisatsioon 1862 jaosmaade seadus 7. USA tööstuslikku arengut soodustanud tegurid. Kasutamata maavarad Arvukas sisserännanud tööjõud Uusimad tehnilised leiutised ja uuendused Lai siseturg Puudusid suured sõjaväelised kulutused Monopolide teke Tööjõu vaba liikumine
31 0,523 3 780 8,7 0,58 Tuhavoog nr 9 0,1 4,79 0,403 630 3 0,09 Tuhavoog nr 10 1,5 4,00 0,421 9 450 37,8 1,4 Kogu tuhk 100 372960 1500 96,3 Põlevkivi 372960 1862 238 3 Skeem B Põlevkiviküttel töötava elektrijaama Hg ja Cd bilanss Cd 362 kg Hg 141,7 kg Import hu kaudu Eksport hu kaudu Atmosfr
(kaitsesõda omal territooriumil). * Pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimukad väejuhid. Lõuna lootused • Loodeti Euroopa toetusele • Puudus toiduainetest Põhja eelised • Rohkem mehi (elanikkond ruurem), • parem tööstuslik areng, • raudtee. Lincolni reformid 1) Sundmobilisatsioon (20-45.aastased) 2) 1863 kaotati orjus kõigis osariikides Mustanahalised said ka osaleda sõjas (200 000 meest) 3) Jaosmaade seadus 1862 Jaosmaade seadus • Oldi huvitatud, et läänes asuvad vabad maad ei läheks orjanduslike istanduste alla. • 5-aastase maaharimise järel saadi maavaldus endale Aastad 1861–1863 • Sõda algas 12. aprillil 1861, kui lõunaosariikide väed ründasid Charlestonis asunud Fort Sumteri kindlust. • Esimeses Bull Runi lahingus (21. juulil 1861) suutsid lõunaosariigid Põhja väed sisuliselt purustada, sealjuures
ABRAHAM LINCOLN & AMEERIKA KODUSÕDA TTG 11A Autor: Sten Lepamaa ABRAHAM LINCOLN 12.02.1809-15.03.1865 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level VARASED ELUAASTAD Sündis Kentucky osariigis ,tema isa oli puusepp. Kolisid paar korda ,kuid lõplikult jäi Lincoln Illinois`i osariiki kuni presidendi valimisteni. Koolis palju ei käinud,kuid luges võimalikult palju raamatuid. POLIITILINE TEGEVUS 1846 a. valiti kongressi liikmeks. 1849 a. väsis poliitikast ja töötas juristina. 1854 a. tagasitulemist ajendas teda orjuse küsimus. 1861-1865 a. toimus kodusõda, milles oli Lincolnil väga suur tähtsus. A.Lincoln valiti presidendiks 4.03.1861 KODUSÕJA ALGUS Lõuna-Carolina osariik lõi lahku Ühendriikidest ja hi...
ideed. Talle on iseloomulik teoste lihtne ülesehitus, selged jooned ja psühholoogiline sügavus. 1. Lev Tolstoi portree. 1834 2. Ivan Siskini (1873) 3. Pavel Tretjakovi (1876) Vassili Perov (1833-1882) Vassili Perov armastas maalida lihtrahvast. Talupoegi kujutas ta tõepäraselt ja suure kaasaelamisega. Loomingus on üks läbivaid teemasid matused, leinajate ja orbude kujutamine. 1. "Talupoegade ristikäik lihavõttepühal", 1861 2. "Teejoomine Mõtistsis Moskva lähedal", 1862 3. "Matus", 1865 4. "Koduõpetajanna saabumine kaupmehe majja", 1866 Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kunst)#Venemaa_realism http://www.miksike.ee/docs/referaadid/maalikunsti_ajaloost_merle.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_(kunst)
* Taotlused, eesmärgid: * Tegevus, panus rahvuslikku liikumisse: Sm ühendamine: 1814-1815.a Viini Kongressi otsusega oli loodud 39 riigist koosnev Saksa Liit, see oli nõrgalt seotud Saksa riikide kogum, kus domineerisid Preisimaa, Austria. Loodeti, et Saksa Liidu loomine hoiab ära Saksamaa ühendamise. 1858.aastal loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtumisel ja ilma Austriata. 1862.aastal kutsus Preisimaa minister-presidentiks Otto von Bismarcki. Bismarck ei hoolinud tihti maapäeva arvamustest, vaid tegutses oma tahtmist mööda. Bismarcki eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine. 1866.aastal provotseeris Bismarck Austria-Preisi sõja, kus Austria sai lüüa. Selle sõja ajal kaotati Viini Kongressil loodud Saksa Liit. Selle asemel moodustati 1867.aastal uus föderaalriik Põhja-Saksa Liit. Saksamaa lõplikku
· Sai kuulsaks tänu o ma talendile. 7. Edgar Allan Poe elust (1809 1849) · Kuulus A m e erika poeet, · Lühilugude kirjutaja, · Ajakirjanik ning kirjanduskriitik , · Tänapäeval tuntakse teda kui m odernse kriminulli looja, · Süngete novellide ja psühholoogiliste jutustuste ühe parima autorina. Novellid: Berenike, Re etlik süda, Hüpikkonn. 8. Eduard Börnhoe elust (17.veebruar 1862 17.november 1923) · Loomingu paremik --ajaloolised jutustused ja ennekõike tema esimene jutustust "Tasuja" (1880) peetakse tema parimaks teoseks. Tegevus toimub Jüriöö ülestõusu ajal. Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Ta hukkub lahingus. · "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal
Kaarli kirik asub Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard (laekonstruktsioonid). 1670. aastal laskis Rootsi kuningas Karl XI Tõnismäele ehitada kreeka risti kujulise puukiriku, mis oli mõeldud nii eestlastele kui soomlastele. Kirik õnnistati 4. advendil 1670 ning nimetati Rootsi kuninga auks Kaarli kirikuks. Vene vägede pealetungi eel 1710. aasta augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud Tõnismäe hoonestus, sealhulgas ka Kaarli kirik. 18. oktoobril 1862 pandi uus nurgakivi Tallinna ühele suurimale pühakojale Kaarli kirikule. Esialgselt oli Kaarli kirik kabel ning see oli pühendatud pühak Antoniusele. Võib oletada, et kabel ja selle ümber kujunenud kalmistu olid määratud Toompea kogukonna mittesakslasest elanikkonna tarbeks. Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul. Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867.
päriseks osta . Tänu estofiilidele oli tekkinud ka ühtne eesti kirjakeel. Eestluse ajaloos ei ole ühtki teist aastasada, mis oleks olnud kultuurilise arengu mõttes nii oluline. 1857. aastal andis Johann Voldemar Jannsen välja Perno Postimehe mis pani aluse Eesti järjepideva ajakirjanduse algusele. Veel oli suureks saavutuseks Eesti rahvusliku teatri algus, 1865 asutati “Vanemuise” Selts ja veidi hiljem samal aastal “Estonia” Selts. 1862. aastal oli ilmunud „Kalevipoja“ rahvale mõeldud trükk. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod. 1881. a troonile tulnud Aleksander III alustas venestamist kõigis vähemusrahvastega asustatud piirkondades (Poolas, Soomes, Baltimaades), alustas vastureformide läbiviimist, toetus oma tegevuses slavofiilidele; ta oli esimene tsaar, kes jättis balti aadli privileegid
21 1833 . e . . ; «» , , . , .B. a 1846 1849 .. . , «», . 1853 , , . . , . . . . 1856 : 1858 . -- « », 1860 . -- « » « , », 1861 . -- « ». , 1862 . , , . , (« », «», «», « », « », «» , 1865 1871 . « », « », « », «», « », « », « », « », « », «», «», « ». 1866 . , 1871 . -- , . . 1871 1882 , . , . 1875 . «» , « » 1881 1882 . 1882 ( ) .
Esialgne versioon on klaveripalade tsüklina Orkestratsiooni kirjutas prantsuse helilooja Maurice Ravel Kaasaegse (elektroonilise) variandi kirjutas jaapanlane Isao Tomita PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) · Sünis 25.aprillil 1840 Uuralites · 1849 kolis pere Peterburgi · 10-aastaselt pandi poiss õigusteaduste kooli, siin hakkas tegelema ka muusikaga. · 1859 lõpetas kooli ja asus tööle ministeeriumisse · 1862 astus vastavatud Peterburi konservatooriumisse · 1865 lõpetab konservatooriumi hõbemedaliga ja asus tööle Moskva konservatooriumisse (1866) harmooniaõppejõuks (seal töötades andis välja mitu teooriaõpikut) · 70-ndatel hakkas Tsaikovski elama rändurielu. Loobus pedagoogitööst, pühendus täielikult loomingule · 80-ndate keskajapaiku jättis rändamise ja elukohaks sai Klin (90 km Moskvast) · Suri 6.nov 1893
- . , , «- ». , . , , , , . 1853 , , , 1854 1855 . . « » « » « 1853--1856 .». , , , «» . ( « » ) : , , 4 (16) 1855 , , , . , , , , . 27 . , « 1855 .» « 1855 .». 1850- (1844--1919), . , 17 . , , , , «» . , , « », . . , 1862 , , . , , . , , , , . -- , , , , , . : , , , , , , , , , , , , . , « ». « » « » «» « » « »
o 1840 - 1893 - 76 , 10 , 3 . -- (1795--1880); -- 1838 1842 1843- 1927 - 1850 . , , (1854). . 1852 - . 1862 . 1866, , . (" ", 1866) "". 1880- - . 1885 . 1893 . -- . 1877 , , , . . 1877 .., . 1878 . . - . 16 1893 . -- -- . 6 1893 . , . . . . (1940) - ,- . 1958 4 . , ( «»), , , « », «
VANA-UUS TARTU Regina Jakobson Silver Filippov VANA KAUBAMAJA 1970/ 2014 TURG KIVISILLA JUURES PUUSILD VABADUSSILLA EELKÄIJA 1921 A TÜ (SÕJALIPP) TARTU RAEKOJAPLATS SÕJAKOOL KURADISILD 1913 TÄHETORN 1974 BARCLAY VÄLJAK 1862 INGLISILD
Vene romantika: Vene rahvuslik komponistide koolkond hakkas kujunema 18saj viimasel kolmandikul. Tolle aja looming on paratamatult Lääne mõju all, kuigi kasutasid oma teostes sageli rahvaviise. Venemaa esimesed konservatooriumid avati 1 Peterburis 1862 ning 2 Moskvas 1866. Paljud õppejõud olis Lääne-Euroopast. Ka esimesed Eesti profesionaalsed heliloojad saavad hariduse Peterburi konserv.(Miina Härma, Artur Kapp, Cyrillius Kreek, Rudolf Tobias). Võimas rühm: 19saj IIpoolel arenes Vene muusika rindkodades vastuseis kahe loomingulise suuna vahel: klassikalise lääne akademismi esindajad(kons. õppejõud) nägi vene loomingu tulevikku lääneeuroopa traditsioonide kopeerimises. Kuulusid noored
kunstiga tegelema ja viis teda sageli Louvre'isse. 1841 astus Manet keskkooli. 1845 läks ta jällegi onu nõuandel joonistamiskursustele. Seal kohtus ta Antonin Proustiga, kellest sai hiljem Prantsusmaa kunstiminister ja Manet' eluaegne sõber. Isa soovitusel sõitis Manet 1848 õppelaeval Rio de Janeirosse, kuid ta kukkus kaks korda läbi mereväkke astumise katsetel. Pärast seda isa leebus ja lubas pojal jätkata kunstiõpinguid. Pärast oma isa Auguste'i surma 1862 abiellus Manet 1863. aastal Suzanne Leenhoffiga. Suzanne oli Hollandist pärit neiu, kelle isa oli palganud oma poegadele klaverit õpetama. On võimalik, et Suzanne oli nii Édouard Manet' kui ka tema isa armuke. 1852 sünnitas Suzanne vallaspoja, kes sai nimeks Leon Koella Leenhoff. Tema isaks on peetud nii Auguste kui Édouard Manet'd. Édouard kujutas väikest Leoni mitmel oma maalil. 18501856 õppis Manet akadeemilist stiili
18. sajandi esimesel poolel jõudis alles Venemaale kunstmuusika (läbi Itaalia muusikute). Venelased tegelesid ainult koori muusikaga, vaimuliku muusikaga ja mängiti vene rahvapille. Õppida sai ainult Itaalia muusikute käe all. 19 sajandil läks vene kõrgseltskonnas moodi romanss (segu mustlasmuusikast ja vene rahvalauludest). Romanss - soololaul, armastuse teemaline, tänapäevalgi populaarsed. Neid kirjutasid Aleksandr Varlamov ja Aleksander Aljabjev. Peterburi konservatoorium avati 1862. Aastal. 1866. Avati teine kõrgem muusikaasutus Moskva konservatoorium. MIHHAIL GLINKA (1804 - 1857) Kasvas üles mõisas, rikkast perest. Hariduse sai koduõpetajatelt. 1818- 1822 õppis Peterburi aadlipansionaadis, kust sai korraliku üldhariduse ja oma esimesed klaveritunnid. Esimesed teosed olid romansid, mis ei olnud tol ajal väga populaarsed. Kuna ta oli aadlisuguvõsast, siis see, et ta muusikaga tegeles, oli täiesti mõeldamatu. Alates 1836 aastal
1818-1883 2007 1841 . 1842 ; , . «» 1891 « . . .», 1842 . . ; . ; . « », 1843 , . . (-), «». 1845 , «»; « » 1846 ( 1) «», « » (1846) -- «»; , « », (, ) «». 1847 , «»: « », 1876 . , , , , . « , », , « -- , ». . , . : , , . «» -- . , «», , , : «, ! , , ». «» ; . , -- «» , , . ; - «», «- », « ». , «» «», . «» ; «» , , «» -- , . , . , (1844). «» , ... , , , . «» : , , . , « ». , , , ....
« »: «», «», « », « », « » . 1849. , , , , « ». , , , . , , , , . , , . , , . , « » . , . , 1854. , 1859. .., , , . , 1857. , . , , . , 1859. , . « » « ». , , , . . 1860. . 1861. «», . , « », « » « ». 1862. . , «» , . , . 1864. «», . 1864. , . , «», 1865. . , . , , . , . , «». , . « ». « » . . , . , . 1866. , «». 1867. . , , , , . , , «». , , . , , . , , . . «» , , «» .
kontserte, saatis sissesõitnud ooperitruppide etendusi ja esines dirigendina. 1836. a. kevadel abiellus Giuseppe Verdi Barezzi tütre Margheritaga, kuid juba 1840 ta suri. Selles ajavahemikus oli surnud ka ta kaks last. Kõik see jättis noore muusiku ellu sügavad haavad. Aastast 1839 elas ta põhiliselt Milanos. Kuuekümnendate aastate algul võttis Verdi ette rea välisreise. Ta oli kahel korral Venemaal, veetis itaalia muusikakultuuri esindajana Londoni Maailmanäitusel 1862. a. kevadel ning kirjutas seks puhuks väheväärtusliku kantaadi "Rahvuste hümn". Aastal 1869 paluti Giuseppe Verdil kirjutada ooper vastvalmiva peene Kairos asuva ooperiteatri avamikeks. Ooper sai valmis 1871 ja selle nimeks sai ,,Aida". Seda ooperit saatis tollal tohutu edu ja veel tänapäevalgi on see ülemaailmaliselt kuulus ja armastatud ooper, mida esitatakse üha uuesti.Giuseppe Verdi suri Milanos 27. jaanuaril 1901. Huvitavaid fakte
(12.detsember 1821 - 8. mai 1880) Gustave Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal, arstiperekonda, viienda lapsena kuuest. Kirjutama hakkas ta juba kooliaastail Flaubert sai hariduse kodulinnas (Collége Royal de Rouen) ja ei lahkunud sealt 1840. aastani, mil ta läks Pariisi õigusteadust õppima 1944 aastal tabas teda närvihaigus, mille tulemusena põrus õigusteaduse eksamitel-hakkas keskenduma kirjandusele. 1846 hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lädedale Croisset 'sse, kus ta elas koos emaga Napoleon III andis talle aukirja, pärast 1848 aasta Revolutsiooni. Flaubert vananes kiiresti ja ta ta suri 8. mail 1880. Kirjanik maeti pere hauaplatsile Roueni surnuaeda. Kuulub 19.sajandi (prantsuse) realistide hulka, kuid tema loomingus on tunda ka naturalismi elemente. Kirjutamist alustas ta varakult. Juba 14 aastaselt kirjutas ta kohalikule ajalehele lugusid. Pühendus kirjanduslikule loomingule alates aastast 18...
22 1862 , . , , . , . , , . . , , . , . , . , , . , , . [] (Claude Debussy, 18621918) -- , , , . (1884), . . (), . (). . . , 1881 1882 . ( 1913 ) , ( 1901). -- . : (. , . . ), (. , . ). (. . , . . ), . , . « ,, "» ( . ; 1894), , , , , . -- « » ( . ; 1902), . , . , , . . , . , . , . . , . . . 3 «» (1905) -- . , . , . -- « » (1890), . ' « . » (1911), «» (1912) . -- , , , . (, ). 24 (1 -- 1910, 2 -- 1913), (« », « », « » .), , , , , . , 20 ., ...
Hävitustegevus jätkus Põhjasõja käigus kui 1702. Aastal rüüstati vene vägede poolt kogu Otepää ümbrus ja põletati nii kirik kui pastoraadihoone. Traagiliseks kujunesid Otepääle 1944. Aasta augustipäevad, mil sõdivate poolte ühisettevõttena hävitati suurem osa tollasest Otepää linnast. Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis XIX sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles "Nusstage"). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, õnnistati sedagi Nuustaku nimega. Aleviku asutamise vajadust põhjendas Pühajärve mõisnik käsitööliste vähesusega kohapeal, seniste laadapidamiskohtade kaugusega ja arsti ning apteegi puudumisega lähikonnas. Mõisnik lubas aleviku alla anda 50 vakamaad maad. 17. Jaanuaril 1862 saabuski Riia kubermanguvalitsuselt kirjalik luba asutada Nuustaku karjamõisa maaalale alevik, laadapidamise õigusega 4 ja 5 oktoobril.
ooperitruppide etendusi ja esines dirigendina. 1836. a. kevadel abiellus Giuseppe Verdi Barezzi tütre Margheritaga, kuid juba 1840 ta suri. Selles ajavahemikus oli surnud ka ta kaks last. Kõik see jättis noore muusiku ellu sügavad haavad. Aastast 1839 elas ta põhiliselt Milanos. Kuuekümnendate aastate algul võttis Verdi ette rea välisreise. Ta oli kahel korral Venemaal, veetis itaalia muusikakultuuri esindajana Londoni Maailmanäitusel 1862. a. kevadel ning kirjutas seks puhuks väheväärtusliku kantaadi "Rahvuste hümn". Aastal 1869 paluti Giuseppe Verdil kirjutada ooper vastvalmiva peene Kairos asuva ooperiteatri avamikeks. Ooper sai valmis 1871 ja selle nimeks sai ,,Aida". Seda ooperit saatis tollal tohutu edu ja veel tänapäevalgi on see ülemaailmaliselt kuulus ja armastatud ooper, mida esitatakse üha uuesti.Giuseppe Verdi suri Milanos 27. jaanuaril 1901. Roll Itaalia ühendamises
kuid minu seisukohast olid sealed videod veidi labased ja teisalt liialt üheülbalised. Ma ei ütle, et need tööd ei pannud mõtlema, kuid nagu kaasaegse kunsti puhul ikka jättis autor liialt palju vaatleja enda otsustada ja edasi mõelda. Eelistan siiski töid, kus oma mõtteid pole tarvis sundida liikuma ning kus kunstnikul on suurem roll suunamisel. Johann Köler Johann Köler sündis 8. märtsil 1862 Viljandimaal, Suure- Jaani kihelkonnas. Õppis Kunstiakadeemias maalikunsti. Tegi täiendusreise läbi Saksamaa, Hollandi, Belgia ja Pariisi. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimisega ja esines oma töödega. Johann Köler suhtles eesti edumeelsete haritlastega ja osales rahvusliku liikumise üritustes. Köler suri 22. aprillil 1899 a. Peterburgis ja on maetud Suure- Jaani kalmistule. ``Truu valvur`` 1878, õlimaal
Russalka pikkus oli 62,3m , laius 12.8m ja süvis 3.3m. Aurumasina võimsus oli 705 hobujõudu. laev oli ühe vindi ja ühe korstnaga, ning ta võis arendada kiirust kuni 9-sõlme. Laeval oli kaks pöörtorni ning kummaski kaks 229mm suurtükki. Soomuse paksuseks oli 115mm. Russalka sarnanes nn. monitori tüüpi laevadega, mis oli üks vanemaid soomuslaevade klasse. Nimetus ,,monitor" pärineb esimesest Ameerika soomuslaevast, mille nimeks oli Monitor. 1862.a. osales see edukalt Ameerika kodusõja esimeses soomuslaevade merelahingus Hamptoni reidil Virginia osariigis. 31.dets 1862.a. vajus Monitor põhja ning koos laevaga hukkus 11 meeskonnaliiget. 1869.a. juhtus Russalkal avarii, mis peaaegu oleks laeva hukutanud. Laev riivas kivi. Alguses jätkas laev korrapäraselt sõitu ja mingeid probleeme ei paistnud olevat, kuid veidi aega hiljem avastati laeva ninas põhja avamisel suur sissevool. Võeti kasutusele kõik
aastal Karl August Hermannilt omandatud “Postimehe” ja Ado Grenzstein “Oleviku” eesotsas. Nende meeste ja nende ajalehtede vahel toimunud võitluse tuumaks oli väikerahva elujõulisuse küsimus. Revolutsioon 1905. aasta revolutsioon leidis Eestist eest erinevad rahvuslikud ja sotsiaalsed jõud. Üks tähtsamaid vastuolusid valitses eestlaste ja sakslaste vahel. Alahinnata ei saa ka marksistlike ideede levikut ja tekkinud klassivastuolusid. Juba 1862. aastal olid Kreenholmi tehase töölised streikinud. Alahinnata ei saa ka marksistlike ideede levikut ja tekkinud klassivastuolusid. Juba 1862. aastal olid Kreenholmi tehase töölised streikinud. Eestikeelne haridus Revolutsiooni teine ja mõneti kaugemalegi ülatuv tagajärg oli see, et tsaarivalitsusest saavutati luba eestikeelsete erakoolide, sealhulgas keskkoolide avamiseks. 1906. aastal alustaski Tartus tööd Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium
1863 loobus „Perno Postimehe“ toimetamisest ja kolis koos perega Tartusse, hakkas välja andma „Eesti Postimeest“ 1865 asutati Tartus laulu-ja mänguselts „Vanemuine“ 1869 I üldlaulupidu 1871 asutati Eesti Põllumeeste Selts 1880 J.V. Jannseni tabas halvatus 1890 suri Tartus CARL ROBERT JAKOBSON 1871 sündis Tartus õppis Torma kihelkonnakoolis 1856- 1859 õppis Valgas Cimze seminaris 1859- 1862 töötas Torma koolmeistrina 1862 asus õpetajana tööle Jamburgi 1864 töötas kooli- ja koduõpetajana 1865 omandas ülemkooliõpetaja kutse 1867 aabitsaraamat 1868 ja 1870 kolm isamaa kõnet 1869 „Teadus ja seadus põllul“ 1870 Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige 1871 asus elama Tallinnasse 1872-1874 Vaja- ja Uue-Vändra valla kirjutaja 1874 ostis Kurgja talu 1878 „Sakala“ 1881 valiti J
klaverimänguga kõrtsides, tantsusaalides ja jõukate perekondade kodukontsertidel. • 19-aastaselt läks Brahms klaverisaatjana kontsertreisile mööda Saksamaad, kus ta tutvus tänapäeval tuntud muusikutega, näiteks pianist Clara Schumanniga ja viiuldaja Joseph Joachimiga. HELILOOJA ELU • 1856-1862 elas ja töötas Hamburgis, toimetas trükki vanade meistrite töid, tegutses dirigendina ja andis klaveritunde. • Alates 1862. aastast oli Brahms seotud Viiniga. Ta võitis ruttu tuntuse ning lõi ühe meistriteose teise järel. • Elu viimased 20 aastat oli Johannes Viini muusikaelu juhtfiguur, talle anti mitmeid aumärke ja –nimetusi. • Brahms ei abiellunud kunagi ning oli üksik inimene. • Ühest küljest sarkastiline ja taktitundetu, samas ka helde ja südamlik. • Teada on, et Johannes oli 15. lapse ristiisa. LOOMINGU ISELOOMUSTUS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
