6)ööklubi ehk diskobaar öine töö, vali muusika, virvendav valgustus, kiire teenistus 7)Kohvibaar- kohviga seotud jooke, tükk kooki, 8)Veinibaar- suur veinivalik, tellida ka klaasiga, mitte ainult pudeliga, kokteile ei valmistata, teenindaja teab veinidest palju, võim olla ka osa restoranist, toidudest kerged salatid, suupisted 9)basseinibaar- ainult joogid, ei sööda Kokteil on lühike segujook, kogus on väiksem, kangemad. 1806 defineerite sõna kokteil esimest korda. 1862 anti välja esimene kokteili raamat, esimene kokteilivõistlus peeti 1869 USA-s new orelansis. Kokteili massiline levik ja joomine euroopasse 1920-30. Teenindaja peab olema seltkondlik, suhtleja, hea huumorisoonega,
PJOTR TSAIKOVSKI Anniriida Arge MT-21 ELULUGU Sündis 25. aprillil 1840. a. Uraalides. Esimesed muusikalised muljed seotud lauludega, mida kuulis lapsepõlves emalt. 10 aastasena asus õppima õigusteadust. võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1859.a. lõpetas kooli ja asus tööle Justiitsministeeriumisse. Peagi taipas, et see pole talle. 1862-1865 õppis Peterburi Konservatooriumis Kompositsiooni. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". 1866 kutsuti professoriks Moskvasse. Kus ta oli 10 aastat. Seal palju tähtsaid teoseid: balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis koos vennaga Haapsallu suvitama. Tsaikovski kuulsus heliloojana hakkas kasvama. 1871.a. toimus Tsaikovski autorikontsert, kus esitati tema uut 4- osalist keelpillikvartetti. Murranguliseks sai Tsaikovski elus aasta 1877, kui õnnetu abielu kutsus esi...
ELUST sündis 22. augustil 1862 Pariisis Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest Lapsena saadeti Claude tihti tädi Clementinei juurde, kus Debussy hakkas ühe kunagise Chopini õpilase käest klaverimängu õppima. Kümneaastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi, kus ärritas õpetajaid harmooniaeksperimentidega klaviatuuril. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. 1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki Ta suri Saksa lennukite pommirünnaku ajal 25. märtsil 1918. Looming Debussy tegi lõpu Sakslaste monopolile, tuues oma nüansirikka loominguga uut elu prantsuse muusikasse Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia...
CLAUDE MONET Claude Monet, né le 14 novembre 1840 à Paris et mort le 5 décembre 1926 à Giverny. Il est un peintre français, l'un des fondateurs de l'impressionnisme, peintre de paysage et de portrais. À 6 ans, il se déplace à une famille dans le nord de la France Talent artistique manifeste dans le jeune Il étudie à Paris dans l'Académie Suisse En 1862, il est en grande difficulté et tente de se suicider Environ 2.500 peintures au cours de sa durée de vie Décédé d'un cancer du poumon Impressionnisme Ce mouvement pictural est notamment caractérisé: - des tableaux de petit format - des traits de pinceau visibles - la composition ouverte - la mobilité des phénomènes climatiques et lumineux - plutôt que l'aspect stable et conceptuel des choses "Le déjeunes sur l'herbe" Musée d'Orsay, Paris
Pühavaimu kirik Püha Vaimu kirik on Tallinna Raekoja naabruses väikseim keskaegne kirik. Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks Tallinna vanemaid säilinud ajanäitajaid. Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid, uusaegsed vitraazaknad. Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50% (tööstuse arengu tõttu oli vaja maalt uut tööjõudu). Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. a. Püha Johannese (Jaani) kirik valmis sai, siis mindi Püha Vaimust uude ki...
Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Victor Marie Hugo 1802-1885 Autor: Juhendaja: Klass: Tartu 2010 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................3 Elulugu.......................................................................4 Looming.....................................................................5 * Ülevaade Victor Hugo loomingust....................................6 *,,Jumalaema kiriku kellamees" lühikokkuvõte........................7 Kokkuvõte...................................................................8 Kasutatud kirjandus........................................................9 2 Sissejuhatus: Victor Hugo oli prantsuse kirjanik,...
Eesti kirjandusajalugu 1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, ...
Lydia Koidula 24.12.1843 – 11.08.1886 Koostas Kadi Tross Perekond Lydia Emilie Florentine Jannsen (sünninimi) Johann Voldemar Jannsen (isa) Emilie Jannsen (ema) Eugenie (õde) Julius, Leopold, Harry ja Eugen (vennad) Haridus tee Isa õpetas teda kodus enne Pärnusse kolimist. 1854–1861 õppis ta saksa keelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Kirjavahetused J. Hurt Fr. R. Kreutzwald P. Blumberg C. R. Jakobson Mu isamaa on minu arm Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma
juuni Tartu Johann Eeskuju näitamine Pandi alus eesti Selts. 1865. Voldemar pasunakooride, teatrile Jannsen laulukooride ja näiteringide loomiseks "Kalevipoeg". 1862 Soomes Friedrich Mõjutas kogu On Eesti Kuopio Reinhold järgneva rahvusliku rahvaluule ainetel linnas. Kreutzwald liikumise kirjandust, põhinev ka ühiskondliku rahvuseepos.
Fr. R. Kreutzwald ,,KALEVIPOEG" Fr. R. Faehlmann (1798 1850) · töötas arstina ja Tartu Ülikooli eesti keele õppejõuna · oli Õpetatud Eesti Seltsi looja (1838) · ettekanne ,,Kaelvipoja" kohta (1839) · ühendas ettekandes Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi Fr. R Kreutzwald (1803 1882) · töötas arstina · ÕES ettepanek jätkata eepose koostajana · eeskujuks soome rahvuseepos ,,Kalevala" · 12 loost koosnev ,,Alg-Kalevipoeg" (1853) · 20 loost koosnev eepos ,,Kalevipoeg" (1857) · eepose rahvaväljaanne (1862), trükitud Soomes Eepos e lugulaul on · pikk värssteos · kirjeldab rahva ajaloo olulisi sündmusi või · rahvast esindava kangelase seiklusi Eepos ,,Kalevipoeg" · Alguslaulud ,,Soovituseks" ja ,,Sissejuhatuseks" jutustavad Kalevipoja vanematest ja sünnist · 20 lugu kogumahuga 19 047 värssi · Peterburi...
Knut Hamsun (1859-1952) Kodanikunimi Knud Pedresen Sündis vaeses rätsepa ja põllumehe perekonnas Lõuna-Norras 1862 kolis pere Põhja-Norra Hakkas noorelt põllutööd tegema, kooliharidust sai vähe. Pidas ka väga erinevaid ameteid, nagu poesell, postiametnik, harjus. 18-aastasena alustas kirjandusliku tegevusega. 1878 esimene teos, talupojanovell. 1879 asus elama Taani, üritades seal kirjanikuna läbi lüüa. 1882 reisis Ameerikasse, pidades seal erinevaid ameteid. 1909 abiellus näitlejanna Marie Anderseniga ja asus elama Lõuna-Norrasse Norholmi. Elas üsna eraklikku elu. Sõja ajal toetas saksameelset valitsust Norras, kohtus ka Hitleri ja Goebbelsiga, mille eest sai 85-aastasena ka karistuse. Elu lõpul oli psüühiliselt haige. Looming Viljakas romaanikirjanik. 1890 romaan ,,Nälg" (sotsiaalne romaan naturalistlike sugemetega) 1892 ,,Müsteeriumid" 1894 ,,Paan" 1898 ,,Victoria" 1917 ,,Maa õnnistus" ülistus patriarhaalsele külaühiskonnale, 1920 N...
Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov (18.03.1844- 21.06.1908) Tarmo Trummal Kaspar Muuli 10.05.2012 Vene helilooja ja muusikaõpetaja Kuulus ,,Võimsasse rühma" Puudus ametlik muusikaharidus Kodunt sai hea hariduse Vanemad olid aristokraadid Õppinud mereväeohvitseriks Ei unistanud saada muusikuks Häbelik Sündis Tihvinis Enamus tema perekonna mehi oli mere-ja sõjaväeteenistuses Kuue aastasena alustas klaveri mängimisega 12-aastaselt astus mereväe kooli Peterburis Käis vaatamas oopere Tutvus helilooja Mili Balakireviga (1861) 1862 astus kohustuslikku väeteenistusse Tagasi tulles pühendub täielikult muusikale 1871 sai temast õppejõud Peterburi Konservatooriumis orkestratsiooni- ja kompositsiooni erialadel Suri 1908.aastal Ljubenski mõisas Maetud Tihvini surnuaeda Perekond 1868.aasta kevadel kohtus ta oma tulevase naise Nadezda Nikolajevna Purgol'iga Palub naise käe 1871.aasta detsembris Abiellub 1872.aasta juulis 7 last: Mihhail (sünd. 18...
1846. a asus ta elama Peterburi ja õppis seal 184855 Kunstiakadeemias maalikunsti ning sai lõputöö «Herakles toob Kerberose põrguväravast» eest väikese kuldmedali. 1857. a tegi ta täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Pariisis lõi ta 1858.a Césise kiriku altarimaali. 1858. a läks Köler Rooma, esitas seal 1859. a näitusele selle maali teisendi «Kristus ristil» ja sai selle eest 1861. a Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetuse. Alates 1862. aastast töötas ta Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi koolis ja ajutiselt ka Kunstiakadeemias ning oli keisri perekonnas kunstiõpetajaks. Talle langes ka austav ülesanne portreteerida esimese kunstnikuna uut keisrit Aleksander III pärast selle troonileasumist. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga oli ta Peterburis tunnustatud portreemaalija. Köler oli keskne tegelane ka nn Peterburi patriootide ringis ning tema korter oli kogunemiskohaks Peterburis viibivatele eestlastele.
Victor Marie Hugo (26.02.1802 - 22.05.1885 ) 11 . k l a s s Ülevaade elust, huvitavad faktid Prantsuse kirjanik Luuletaja, näitekirjanik, draamakirjanik, kunstnik, poliitik Tähtsaim prantsuse romantik Napoleon III vastasena oli ta eksiilis. (1851-1870) Prantsuse akadeemia (1841) Hakkas poliitikaga tegelema (1843) Isiklik elu Joseph Léopold Sigisbert Hugo - ohvitser (17741828) Sophie Trébuchet (17721821) Abel Joseph Hugo (17981855) Eugène Hugo (18001837) Adéle Foucher (1803-1868) 4 last Ema ja isa läksid lahku, elas ema juures Looming Esimene proosapala: "Islandi Han" (1823) Näidendid: "Cromwell" (1827), "Hernani" (1830) Romaanid: "Jumalaema kirik Pariisis" (1831), "Hüljatud" (1862) Luulekogud: "Oodid" (1822), "Oodid ja ballaadid" (1826) Kirjaniku tähtsus, tsitaat Kirjaniku tähtsus: Mõjutas palju romantikuid ja klassitsiste Tsitaat: Surr...
VENE MUUSIKA Professionaalset muusikat hakati Venemaal kirjutama 19. sajandi keskel, kuna 1862 avati Peterburis muusika kõrgkool. Samasugune kõrgkool avati 1866 Moskvas. Vene muusika on tugevalt mõjutatud õigeusukiriku traditsioonidest, seetõttu kasutatakse vene muusikas palju koori. Väga palju kasutatakse vene muusikas ka kirikukellasid. I vene helilooja, kes on maailmakuulsaks saanud on MIHHAIL GLINKA (1804 1857) Glinkal puudus muusikaline kõrgharidus. Ta täiendas end välismaal. Glinka on käinud
12.aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda ehk "sõda osariikide vahel". Aprillis ja mais liitusid Konföderatsiooniga veel neli osariiki - Virginia, Põhja-Carolina, Tennessee ja Arkansas. Fort Sumteri tulistamisele vastas president 15.aprillil miilitsaüksuste kokkukutsumise ja 19.aprillil Konföderatsiooni sadamatele blokaadi kuulutamisega. Neli aastat kestnud sõja juhtimine võiduka lõpuni kujunes Abraham Lincolni valitsusaja peamiseks ülesandeks.Lincoln võttis 11.märtsil 1862 sõjavägede üldjuhtimise enda kätte. 20.mail 1862 kinnitas president talundiseaduse, mille alusel hakati asunikele riiklikust maafondist maad jagama. Iga täisealine USA kodanik võis selle kohaselt saada madala riigilõivu eest Ühendriikide lääneosas kuni 65 hektari suuruse maatüki valdajaks ja olles 5 aastat seda hooldanud, ka selle täieõiguslikuks omanikuks. Kokku sai talundiseaduse alusel maad ligi 2 miljonit ameeriklast. 1
minema. Nikolai vanemal meremehest vennal oli talle suur mõju. Ka Nikolai armastus mere vastu tekkis tänu vennale ja admiralist onule. Tulevase helilooja andekus avaldus varakult - juba nelja- viieaastasena laulis ta täpselt järele kõiki kuuldud viise, kuueselt hakkas regulaarselt muusikat õppima. Tihvinis tegi ta ka esimesed katsed heliloomingu alal, need aga pole kahjuks säilinud. Alates 1856 kuni 1862 oli Rimski-Korsakov Peterburi mereväekooli kadett. Sel perioodil õppis ta edasi klaverimängu ning käis võimalusel ooperit vaatamas. Tegeles ka heliloominguga, mis oli aga veel kaugel tehnilisest küpsusest. 1861. aastal tutvus noor Rimski-Korsakov Balakireviga ja ühines grupi noorte heliloojatega. Hiljem kujunes sellest grupist "Võimas Rühm". Peatähelepanu pöörasid nad Vene rahvamuusika ja rahvalaulu ning muinasjuttude kasutamisele oma loomingus. Balakirevi õhutusel ja
Bismarck oli sõnakuulmatu alluv. Ta lahkus riigiametist ja hakkas edukalt oma mõisa majandama. Õige poliitikukarjäär algas 1847. aastal, mil Bismarck valiti Preisi maapäeva saadikuks. Sel ajal kuulus ta Preisi ühendatud maapäeva äärmiste parempoolsete hulka. 1848.-1849. aastatel nõudis ta revolutsiooni vastu relvade kasutamist. Bismarck oli aastatel 1851 1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 saadik Venemaal ja seejärel lühikest aega ka Prantsusmaal. 1862. aastal murenes usaldus Preisimaa trooni ja ühiskonna vahel koos armee ümberkorraldamise kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuste pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks
Johann Köler 1826-1899 Noorus ja haridustee ·Sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral ·1839-1846 omandas Cesises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse ·1848-1855 Peterburi Kunstide Akadeemia ·1857 täiendas end Saksamaal, Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal Edasine elukäik I · 1862 pöördus tagasi Peterburgi, töötas õpetajana · Hiljem sai temast Aleksander II tütre joonistusõpetaja · 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel J.Köler ja rahvuslik liikumine I · Kuigi elas Peterburis oli eestimaa asjadega hästi kursis · 1864 maalis F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismi vastase teose "Ärkamine nõidusunest" · Teda peetakse rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juhiks J.Köler ja rahvuslik liikumine II · 1864
puukiriku. Kirik oli mõeldud eestlastele ja soomlastele. Aasta 1670 4. advendil õnnistati kirik ja nimetati Rootsi kuninga auks Kaarli kirikuks. Kaarli puukirikule kinkis Karl XI 1696 aastal kaks tornikella. Vene vägede pealetungi eel 1710. aasta augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud hoonestus ja sealhulgas ka Kaarli kirik. Kaarli kirikut ja kogudust hakati meenutama alles 19. sajandil, mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks. 18. oktoobril 1862 pandigi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule. Projekti autor oli Eestiga tihedalt seotud Peterburi arhitekt Otto Pius Hippius. 20. detsembril 1870, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist, peeti uues kirikus esimene jumalateenistus. Selleks ajaks ei olnud kirik veel täiesti valmis, sest puudusid altarimaal ja tornid. Siiani on puudu projektis ette nähtud figuurid seinanissides.
Sümbolism Linda Press 12 B Sümbolism sai alguse 19. saj. teisel poolel, eriti levis see viimastel kahekümnendatel. Sümbolistlikud kunstnikud kujutasid üheltpoolt olemasolevaid ja silmaga nähtavaid esemeid, maastikke, inimesi, teiseltpoolt aga välja mõeldud ja ebatavalisi olendeid, esemeid ja olukordi. (Viimastele andsid inspiratsiooni müüdid, muinasjutud, legendid ja kunstniku oma fantaasia) Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse p...
1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja 1870-1872 Otepää koguduse õpetaja 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor 1880-1902 Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja 1884 Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja 7. Ühiskondlik tegevus: 1860 Perno postimehe kaastööline 1860-1880 Rahvusliku liikumise üks juhtidest 1862 Õpetatud Eesti Seltsi Liige 1866 Vanemuise seltsi auliige 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi üks asutajatest 1870-1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee president 1871 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi I president 1875- 1906 publitseeris eesti regilaulusarja "Vana kannel"(1875-1876), "Setukeste laulud I-III" (1904-1907) 1888. aastal alustas suurt kogumisaktsiooni - "J. Hurda vanavarakogu" (160 köidet, u. 114 500 lk.) 8
· 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" · 1845: "Alzira" · 1846: " Attila" · 1847: "Macbeth" Kuulsaim ooper · 1847: "Röövlid" · 1847: "Jeruusalemm" Ooperid · 1848: "Korsaar" · 1849: "Legnano lahing" · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur" · 1853: "Traviata" Ooperid · 1855: "Sitsiilia verepulm" · 1857: "Simon Boccanegra" · 1857: "Aroldo" · 1859: "Maskiball" · 1862: "Saatuse jõud" · 1867: "Don Carlos" Ooperid · 1871: "Aida" · 1887: "Othello" Shakespeare'i näidendil põhinev · 1893: "Falstaff" Koomiline ooper, Shakespeare'i näidendil põhinev, mis jäi tema viimaseks Aitäh kuulamast!
1869,1879,1880,1891,1894,1896,1910,1923,1928,1933,1938 Vanem rahvalaul regivärsiline rahvalaul muutumatu 18.sajandini .Regilaul e. Rundelaul on laulnud naised ,keda on nimetatud leelotajad. Regivärsil on kasutatud algriime. LõunaEestis kasutati ka refräänsõna(kaske,ülesüles) Lääneja PõhjaEestis pikendatud lõppe. Laululiigid: 1)Töölaulud 6)Matuselaulud 2)Vokilaul 7)Mängituslaul 3)Karjaselaulud 8)Kalendritähtpäevalaulud(mardi 4)Nektrutilaul kadrilaulud, jõululaulud,vastlalaulud jne,) 5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadus...
Ärkamisaeg, seltsid, rahvaluule Hakkas avaldama „Perno Postimehes“ eesti keelseid luuletusi Liitus Õpetetud Eesti Seltsiga „Kalevipoja“ sõnastik lõunaeestimurret tutvustav töö „Onomatopoetica Estonica“ Kirjutas põhikirja Aleksandrikoolile, esitas valitsusele ja kaitses 1860. aastal hakkas korraldama rahvaluule organiseeritud kogumist läbi Eesti Kirjameeste seltsi, EKmS esimene president oli Jakob Hurt 1862. aastal tõlkis Liivimaa 1860.aasta talurahvaseadused lõunaeesti keelde 1863. aastal avaldas oma esimese rahvaluulealse töö Põlva kihelkonna pärimuste kohta 1869. aitas organiseerid ja pidas kõne I üldlaulupeol 1871. aastast avaldas Hurt ajalehtedes 13 üleskutset vanavara kogumise kohta Kokku üle 1400 kaastöölise, kes kogusid vanavara ja rahvaluulet Kasutatud kirjandus • Laur, M; Pajur, A; Tannberg, T; (1997) Eesti Ajalugu II: Avita. Lk 10-12
Ohmi(1789-1854) järgi. See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi elektritakistuse vahel. Tema järgi on saanud takistuse mõõtühik nime "oom". Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Ohm avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Seejuures tuli tal ületada suuri raskusi. Ta konstrueeris ise tundliku mõõteriista voolutugevuse mõõtmiseks
Vene muusika Kert Puusta Kujunemine 18. Sajandi lõpus. Samal ajal tegutsesid Euroopas Viini Klassikud. Vene algupärasele muusikale pani aluse Mihhail Glinka. 1862 rajati Peterburgi konservatoorium, asutajaks oli Anton Rubinstein. Kuni 20. sajandini kuulus vene heliloojate loomingus esikoht vokaalzandritele. Loomingud 1836.a. valmis Glinka esimene ooper "Ivan Sussanin" , sellega algas Vene klassikalise ooperi areng. Jutustava sisuga, retsitatiivse meloodiaga laulud, esitati üksi või mitmekesi nimetatakse Bõliinadeks. Glinka kuulsamate teoste hulka kuuluvad ooper "Ruslan ja Ludmilla" , sümfooniline teos "Kamaarinskaja" , see pani aluse vene sümfoonilise muusika arengule. Looming Anton Rubinsteini loomingu peateoseks on ooper "Deemon" , peategelane on uhke ja alistumatu vaim ja Gruusia vürsti tütar Tamara. Muusikute ühendus "Võimas rühm" Alus pandi Aleksander Dargomõzski kodus. Kolm noormeest Mili Balakirev, Cesar Cui ja Mo...
juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Isa oli Briti konsul ja ema oli andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas Edwardile klaverimängu varakult. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. 1863. aastal läks Kopenhaagenisse, kus jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale
EESTI ÄRKAMISAEG EESTI ROMANTISM Rahvusliku liikumise eeldused 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. 1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus. 1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed. Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris p...
Prk nr. mõõtme [cm3] [g] d [cm] a b h üksik keskmine 1 11,8 24,9 8,7 2556 4932 1929,6 2 11,88 25,1 8,78 2618 4972 1899,2 3 11,9 25,07 8,8 2625 4984 1898,7 1862 4 11,77 24,98 8,68 2552 4790 1877 5 11,95 24,85 8,77 2604 4922 1890,2 6 11,93 25,2 9,83 2955 4948 1674,5 4.2 Katsetatud proovikehade veeimavus Tabel 4.2 Veeimavus [%] Mass Massi Prk [g] Mahu järgi järgi nr. immut
hakkas ta tegelema maalikunstiga. 1851. aastal hakkas ta õppima Le Havre'i kunstikoolis. Tema õpetaja oli Jacques-Francois Ochard. Paari aasta pärast kohtas Monet Eugene Boudin'it. Boudin õpetas talle õlimaalide tegemist. 1858. aastal läks üks tema maalidest kohalikule näitusele. Peale seda tekkiski tal mõte saada elukutseliseks kunstnikuks. Seejärel läks ta õppima kunstikooli Académie Suisse. Seal tutvus ta mitmete kuulsate kunstnikega. 1861. ja 1862. aastal oli ta sõjaväeteenistuses Alzeerias. Seal pidi veetma ta seitse aastat, aga ta jäi haigeks ning saadeti koju. 1.2 Pariis Aastal 1862 suundus Monet õppima Pariisi, Charles Gleyre ateljeesse. Pariisis olles sai ta sõbraks paljude maalikunstnikega. Üks neist oli Edouard Manet, kes oli samuti kuulus prantsuse kunstnik. Gleyre's sai Monet tuttavaks Camille Doncieux'iga, keda ta kasutas modellina. Hiljem hakkasid nad koos elama. See aga ei meeldinud Monet isale ja Adolphe
magistrikraadi eksamile Esimesteks ilmavalgust näinud teosteks oli 1846. aastal välja antud jutustused "Bretter" ja "Kolm portreed" 1852. aastal ilmusid Turgenevi lühikesed jutustused kogumikus "Küti kirjad" Pärast seda kirjutas Turgenev oma 4 populaarsust kogunud romaani: "Rudin", "Aadlipesa", "Isad ja pojad" ja "Eelõhtul" 1850. aastatel oli ta dramaturg Alates 1862. aastal valmis ka Turgenevi menukaim romaan - "Uudismaa" FJODOR DOSTOJEVSKI Fjodor Dostojevski pärines põlisaadlist Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest Alates kolmandast eluaastast luges talle lugusid kangelastest, muinasjutte ja legende tema lapsehoidja Vanemad tutvustasid talle mitmesugust kirjandust, sealhulgas vene kirjanikke, Euroopa romantikuid, seiklusjutte ja ka Homerose eeposi Ta lõpetas 1843
Oli Viljandis koolmeister, juhatas laulukoori, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja tegutses Eesti Aleksandrikooli liikumises. Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse Tartu Õpetajate Seminaris (18591861) Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars koduõpetajana Gulbene mõisas Lätimaal, seejärel, 1862, asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars 1895 venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Peale seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega. Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile
18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse. 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 18571859 esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum). 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus 1862 tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis 18621874 suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 18691870 töötas Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Gortsakovi portree eest. 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Autoportree. Õli. 1859 "Tütarlaps allikal"
KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja- muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu. Hiljem juurde 8 lugu. Esimene rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki. 2 sissejuhatust, värsse üle 19 000. Algus- Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldus. Lõpp- Kangelase surm, vanaisa annab talle tööks põrguväravate valvamise. Skulptuurid- Tartus, Tallinnas Glehni pargis, Põltsamaal.
NAIVISM naivism oprimitivism algeline kunst o naif (pr. k) lihtsameelne, lapselik o aeg: 19.sajandi lõpp 20.sajand o asjaarmastajate ja iseõppijate loodud kunst o kunstnikud olid kunstihariduseta o seotud rahvakunsti, lastejoonistuste ja professionaalse kunstiga naivism · perspektiiviõpetuse eiramine · kompositisooniõpetuse seaduspärasuste eiramine · rõõmsameelne · spontaanne ja pretensioonitu ümbruse kujutamine · kasutatakse heledaid toone · kirevavärvilisus · detailirohke Henri Rousseau o eluaastad 1844-1910 o Tollimees Rousseau o Prantsuse kunstnik o teoste teemadering avar o siiralt naiivne o maalis kohmakalt, kuid ...
Tammsaare "Tõde ja õigus" eestis: 1857 Jansen ,,Pärnu postimees" 1862 ilmus eesti Moterlism 19 20 Ilmub palju uusi Isme Lühi võrmid, luule, Maetarlinck ,,Sinilind" saj. (sümbolism) novell, draama. romaan Baudelaire "Kurja lilled" vahetus Wilde "Dorian Gray partei"
akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler#/ media/File:Johann_K%C3%B6ler.jpg Elukäik Viljandi elementaar- ja kreiskooli (maaler) 1846-1855 Peterburi Kunstide Akadeemia 1857 täiendusreis Pariisi 1858 Roomas töötas maalijana Sai akadeemiku nimetuse 1862 õpetaja Kunstide Edendamise Seltsi koolis 1867 professori tiitel 1872-1893 Tartu Eesti Kirjameeste Selts Tähtsus ärkamisajal Alus Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile Jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale Tegi kõik temast sõltuva aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt Köleri ja mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti
Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe oli XIX sajandi eesti kirjanduse väljapaistvamaid esindajaid. Tema loomingu paremik ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid on säilitanud oma tähenduse ka hilisemate aastakümnete murrangulistes sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Eduard Bornhöhe sündis 17.veebruaril 1862.aastal Rakvere lähedal väikeses Kullaaru mõisas. Paari aasta pärast siirdus perekond Inju mõisa. 1870.a asusid Brunbergid elama Tallinna, kus 8aastane Eduard pandi õppima algkooli. Järgnenud õppeajal kreiskoolis osutas nooruk tähelepanuväärivalt andekust, paistes eriti silma oma kirjandite, joonistusande ning musikaalsusega. Selle kõrvalt tegeles ta ka agaralt spordiga käis matkamas, uisutamas ning harrastas jalgrattasõitu ja oli samuti innukas maletaja
Fjodor Dostojevski 1821 Moskva 1881 Peterburi Fjodor Dostojevski sündis Moskvas Maarja vaestehaigla arsti perekonnas. Dostojevski põlvnes isa poolt kaupmeeskonnast ja ema poolt segaseisuslikust Moskva haritlaskonnast. Isa kohtles lapsi valjult. Ema jagas lastele hellust. Mõneaastase kodukoolituse järel saadeti vennad Fjodor ja Mihhail pansioni. Peale ema surma-1837 suri ema tüsistusse, saatis isa pojad sõjaväeinseneride kooli. Hirmsaim sündmus mehe elus oli isa surm. Dostojevski isa tapsid arvatavasti a enda pärisorjad. Surmateade põhjustas Dostojevskil väga tugeva närvivapustuse, mis hiljem diagnoositi langetõveks. 1843 lõpetasinsenerikooli ja sai Peterburis oma eriala ametnikuks. Kirjanikutööst ei loobu. Teda vaevas mängukirg ja seetõttu elas ta ka suures vaesuses. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood. 1847 aastast ühineb põrandaaluse Petrasevski ringiga (poliitiline...
Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. Tahab parandada talupoegade elujärge. Kirjutas neile ise aabitsa ja rajas kooli Jasnaja Poljanas talupoegadele. Lõppes sellega, et talupojad hakkasid jalga laskma. Hakkab pidama päevikut, et uurida ennast, elu ja inimesi. Tolstoi asutas pedagoogilise ajakirja, kirjutas aabitsa ja muud õppekirjandust Võttis osa ka sõjategevusest, kus pettus väga. Teda häiris materialilistlik ebavõrdus. Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Bersiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. 1901. aastal Tolstoi haigestus tõsiselt ning pidi palju aastaid veetma Krimmis. 1910 otsustas Tolstoi lõplikult lahkuda Jasnaja Poljanast ja katkestada sidemed oma möödunud eluga, et jagada töötavate inimeste, talurahva saatust. Kuid 82-aastasele kirjanikule käisid kodust lahkumine ning sõiduga kaasnevad raskused üle jõu. Ta haigestus kopsupõletikku ning suri 4
K. Jaaks Peterson sünd: 14.märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline tea...
· Paremal Abraham Lincoln Kodusõja käik · Sõda algas 12 aprillil 1861, kui lõunaosariikide väed ründasid Charlestonis asunud Fort Sumteri kindlust. · Põhi otsustas Lõuna kiiresti alistada ning saatis seetõttu tolle pealinna Richmondi peale oma põhijõud. Esimene lahing · Väejuhiks oli Thomas J Jackson. · Bull runi lahing 21juuli 1861 · Lõuna osariigid purustasid põhja osariikide väe. · Väejuht sai hüüdnime kivimüür · 1862 proovisid põhja osariigid läänepoolt rünnata. · Põhja osariikide väejuhiks oli Georg B McCellani · Lõuna osariikide väejuhiks oli Robert E Lee · Põhja osariigid kaotasid lahingu Kindral Lee · Liikus edasi oma väega põhja · Tahtis Washingtoni sisse piirata · Ja sundida põhja osariikidel sõda lõpetama ja põhja osariigid pidid olema nõus lõuna osariikidest eralduma. · Kurnatud armee oli nõrgestatud ja kaotanud ühe
Claude Debussy Claude Debussy [klood debüss'ii] (22. august 1862 Saint- Germain-en-Laye 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismi alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Uue suund- impressionismi kõige väljapaistvamad esindajad muusikas on Claude Debussy ning Maurice Ravel (1875-1937). Claude
Charles Darwin 1809-1882 Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 19. aprill 1882) ingline loodusteadlane, teaduslikult põhjendatud ja üldiselt tunnustatud evolutsiooniteooria looka. Õppis 1826-31 Edinburgh'is ning Cambridge'is arsti- ja usuteadust, omandas teoloogia kutse, ilmutas õpiaastail suurt huvi looduse vastu ja võttis osa tuntud loodusteadlaste (J. S. Henslow, A. Sedgwick jt.) juhendatud ekskursioonidest, kogus taimi ja mardikaid, tegees geoloogiaga. Tõeliseks looduseuurijaks kujunes Darwin 1831-36 purjekal ``Beagle`` sooritatud ümbermaailmareisil, mille vältel kogutud materjale viis ta järeldusele taime- ja loomaliikide muutumisest. Juba 1838 veendus ta, et liikide muutumise peamine tegur on looduslik valik. Esimesed visandid valikuteooria kohta kirjutas ta 1842 ja 1844 (postuumseks avaldamiseks, kui ta peaks ootamatult surema). Alles pärast...
hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali. Koostas rootsi keele grammatika, tõlkis Soome "Finnische Mythologie", mütoloogia rootsi keelest saksa keelde. 1835 ,,Kalevala"/ 1853 alg ,,Kalevipoeg" ideena 1857 anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 Perno Postimees, J.V.Jannsen / 1864 Eesti Postimees , Jannsen 1869 esimene üldlaulupidu 1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts 13. sajand vanim info eestlaste kohta Läti Henriku Liivimaa Kroonikas esimesed üksikud eestikeelsed sõnad, Taani hindamisraamat 16. sajand J. Lelowi Kullamaa Käsikiri ( credo ma usun, baternoster meie isa, Ave Maria ole tervitatud
Impressionism Saab alguse 19. sajandil. 1874 a. on Pariisis kunstinäitus, kus eksponeerisid teoseid kunstnikud, kes olid vastuolus akadeemiliste kunstnikega. Näiteks: Monet, Pissaro, Degas, Renoles. Monet ,,Impressioon. Tõusev päike". Võõras nähtus on kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud. Eelistatakse peeneid nüansse, ei ole kontraste, ei ole massiivseid orkestrikoosseise. Pehme mulje. Claude Debussy Claude Debussy (1862 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Looming: Debussy kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu. Ta püüdis jäädvustada õrnhapraid hetkemeeleolusid ja pakkuda ilunaudingut. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy ...
VICTOR MARIE HUGO 18021885 MariLiis Oberg Polina Piskoppel 10. A ELULUGU ² Sündis 26. veebruar 1802 Besançon, Prantsusmaal. ² Tähtsaim prantsuse romantismi esindaja. Click to edit Master text styles ² Prantsuse kirjanik, poeet ja näitekirjanik. Second level ² Isa Joseph Léopold Sigisbert Hugo ja ema Sophie Third level Trébuchet ja tal oli kaks venda. Fourth level ² Kirjanduslikuks noorusiidoliks oli Rene de Fifth leve Cheteaubriand. ² 1819 asutas koos vendadega ajakirja Kirjanduslik K...
Carl Robert Jakobson 1841-1882 Perekond Carl Robert Jakobson sündis 14. juulil 1841. aastal Tartus. Isa Adam Jakobson Ema Elise Jegorov Lapsed Carl Robert (1841), Natalie Auguste (1843), Friedrich Cornelius (1845), Eduard Magnus (1847), Rosalie Friedrike (1848), Ida Alvine (1855) Õpingud ja töö 9-aastaselt asus õppima Torma kihelkonnakoolis 1856-1859 Valga Cimze seminar 1859. aastal töötas kolm aastat Torma koolmeistri kohal 1862 asus õpetajaks Jamburgi 1864. kooli- ja koduõpetaja Peterburis 1865 liitus Peterburi patriootidega 1865 "Eesti Postimees" Eesti Kirjameeste Selts Eesti Aleksandrikooli rajamine Vanemuise Selts Kolm isamaa kõnet 1868 "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" 1870 "Võitlemised Eesti vaimupõllul" 1870 "Nõia-usk ja nõia-protsessid" Kõned koondati kokku ning avaldati 1870. aastal Peterburis raamatuna. Julie Emilie Thali ja Carl Robert Jakobso...
OTTO VON BISMARCK ehk Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 30. juuli 1898) Bismarck sündis Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Õppis 1832- 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Oli 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 Venemaal ja seejärel lühikest aega Prantsusmaal. 18621890 oli Bismarck Preisi peaminister ja välisminister. Eirates konstitutsioonilisi norme ja ägedas konfliktis saadikutekojaga reformis ta sõjaväe ning asus ühendama Saksamaad ülalt "vere ja rauaga". 1864 võttis Preisimaa liidus Austriaga Taanilt Schleswigi ning Holsteini ja purustas 1866 Austria-Preisi sõjas Austria. Bismarck sai 1867 asutatud Põhja-Saksa Liidu kantsleriks. 1870 provotseeris ta Preisi-Prantsuse sõja. 18. jaanuaril 1871, kui loodi Saksa Keisririik, nimetati Bismarck riigikantsleriks. Riigipäeval tugines ta junkrute ja suurkodanluse blokile, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
