Tseesium Tseesium on vähelevinud metalliline element. Maakoores on ta levimuselt 46. kohal 3g/t. Viimasel poolsajandil on tseesiumi reputatsioon oluliselt langenud seoses tuumapommi katsetustestega ja Tsernobõli aatomelektrijaama avariiga, mille tõttu suurenes radiotseesiumi ehk radioaktsiivse tseesiumi sisaldus keskkonnas. Tseesium esineb hajutatud elemendina kivimite ja mineraalide koostises. Tähtsamateks tseesiumimineraalideks on pollutsiit, roditsiit ja avogadriit. 1848.aastal avastas mineraloog August Breithaupt Elba saarel kvartsiidi erimi-ta nimetas seda pollutsiidiks- mis sattus hiljem mäe- ja metallurgiaprofessori Carl Plattneri valdusesse, kes tegi mineraalist täisanalüüsi, avastas, et koostiselementide summa on 93,7 %, kuid ei saanud tuvastada elementi, mida oli aines ülejäänud 7%, kuna oli kogu mineraali analüüsiks juba ära kasutanud. Ta järeldas, et see element on leelismet...
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODUSÕDA Ameerika Ühendriikide kodusõda algas 1861.aastal ning lõppes 1865.aastal. Kodusõja peamiseks põhjuseks oli orjandus. Abraham Lincoln oli põhimõtteline orjapidamise vastane. Kui ta 1860. aastal valiti presidendiks, oli kohe teada, et ta ta alustab võitlust selle süsteemi vastu. USA lõunapoolsed osariigid ei soovinud aga orjapidamist lõpetada ja nii pärast Lincolni valimisvõitu otsustasid lõuna orjapidajad luua eraldi riigi. 20.detsembril 1860. aastal lõi lahku Lõuna-Carolina, kellele järgnes veel ka kümme osariiki. Peale lahkulöömist lõid lõunaosariigid oma riigi ehk konföderatsiooni, kus valiti presidendiks Davis Jefferson, ning võeti vastu konstitutsioon, mis rõhutas omandiõigust neegriorjadele. Põhja ja lõuna osariikide vastuolude tõttu algas 14. aprillil 1861 Ameerika kodusõda. 9. aprillil kapituleerus Konföderatsiooni vägede ülemjuhataja kindral Robert Lee Appomatoxi
Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Elu Third level Fourth level Fifth level · 7. juuli 1860 Kaliste, Böömimaa, Austria keisririik · Oli juut · "Böömimaalane austerlaste seas, austerlane sakslaste seas ja juut kogu maailma silmis" · 1860 kolisid Jihlava(Iglau) linna · Noorpõlves nägi, kuidas ise peksis ema ning sai hingelise trauma · Noorena kuulis rahvamuusikat, tantsumuusikat ja sõjaväeorkestri marsse, sünagoogis ka juudi muusikat ·
Isa oli külarätsep. Süstemaatilist õpetust sai vähe, haridustee kulges läbi rändkoolide ja Helsingi kõrgema algkooli. 1857. aastal pääses Helsingi ülikooli keeleteaduskonda. Tundis huvi Shakespeare'i ja ,,Kalevala" vastu. Kehvade olude tõttu ei sooritanud ühtegi eksamit. Viletsusest päästis ta Charlotta Lövenquist, tänu kellele sai ta pühenduda kirjatööle. Viimastel aastatel sai ta vallavaese abiraha. 1870 vaimuhaigus. Looming oli lühiajaline (vaevalt 10 a). ,,Kanervala" 1860 lüüriliste luuletuste kogu, lüürikas on tunda soome rahvalaulu mõju. ,,Kullervo" 1864 ,,Kalevala" temaatika ja tegelased, esimene soomekeelne tragöödia ,,Nõmmekingsepad" 1864 draamaloomingu tippteos, külaeluaineline naljamäng ,,Lea" 1869 Kivi dramaturgia suursaavutus ,,Seitse venda" 1870 omapärane dialoogivorm, XIX saj 1. poole Soome külaolustik Lõuna-Hämes, kus Jukola laostunud talus elavad 7 venda(ihkavad vabadust laante rüpes, sõltumata
Edgar Degas Elulugu Edgar Degas (sünninimi Edgar Hilaire Germain de Gas; 19. juuli 1834 Pariis 27. september 1917 Pariis) oli prantsuse kunstnik ja skulptor. Edgar Degas sündis Pariisis viielapselise pere esiklapsena. Tema isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine Musson de Gas oli ameeriklanna. Aastatel 18541859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat, kus elasid tema isapoolsed sugulased. Seal ta tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss- stiilis portreed. 1860. aastate alguses külastas ta Normandiat. Pärast seda oli ta lummatud hobustest ning selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Nagu paljude teiste kuulsate kirjanike, muusikute ning kunstnike puhul ei ...
• Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esindajad • Kutsuti kokku rahva esinduskogu • Sätestati kodanike ülddemokraatlikud õigused ja vabadused • Lühendati tööpäeva pikkust Saksamaa ühendamine õ. lk. 130 • Killustatud piirkond, keskajal 300 väikeriiki, keiser valiti • Preisimaa juhtimisel tekib ühtne Saksamaa • Kantsler (peaminister) O.v.Bismarck, kuningas Wilhelm I (1861-1888) • „raua ja verega“ • Sõjad 1860. aastatel Taani ja Austriaga, Preisimaa võidab • 1870 Prantsuse-Preisi sõda, keiser Napoleon III võetakse vangi • 18. jaanuaril 1871 kuulutatakse Versailles lossis välja Saksa keisririik, keiser- Wilhelm I; peaminister O.v. Bismarck 1870 kuulutatakse välja ka ühtne Itaalia kuningriik Sardiinia juhtimisel õ.lk. 126. USA 19.sajandil. Õ. lk.138. • Põhi (farmid, tööstus) ja Lõuna (istandused, orjus) • Uute territooriumite hõivamine (23 uut osariiki); iseseisvuse kaitse
École des Beaux-Arts'i kunstikoolis. Aastatel 18541859 külastas Edgar Degas tihti Itaaliat, kus elasid tema isapoolsed sugulased. Seal ta tutvus Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulsate kunstnike loominguga. Tema selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanss-stiilis portreed. Itaalias aega veetes, tegi ta koopiaid suurte renessansimeistrite töödest, omandades nii nendega võrdseid tehnilisi oskusi. 1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd. 1860. aastate alguses külastas ta Normandiat. Pärast seda oli ta lummatud hobustest ning tema selle perioodi maale ilmestavad hobused ja hobuste võidusõidud. Aastal 1861 tutvus ta Édouard Manet'ga ja tema kaudu teiste impressionistide ja nende loominguga. Tutvus mõjutas märgatavalt tema loomingut, kuigi ta ise ennast impressionistiks ei pidanud. Degas
Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Biograafia,aastaarvulised faktid...............................................................................................3-4 Lapsepõlv ja noorus....................................................................................................................5 Le Havre'i aastad.........................................................................................................................6 Camille Doncieux.......................................................................................................................7 Viimased eluaastad.....................................................................................................................8 Mõningad Monet`i maalid.................................................................................
Talurahva seadused ·Pearahamaks- 70 kopikat iga meeshinge eest ·Mõisakohustused olid rendimaks (mõisnik arvestas raha tööks, kui talupojal kapitali polnud) ja kirikumaks ·1840. aastatel levisid kuuldused keisriusku talupoegadest. Nad olid vahetanud usku, et saada tasuta maad ja veel mõned hüved (maad nad siiski ei saanud). 3 aastaga vahetas usku umb. 60 000 inimest. Tavakodanikud hakkasid neid pilkama nimevahetuse ja ristikandmise pärast. ·1860. aastal levis järgmine kuuldus Venemaal antavate maade kohta. 1863. algas suur väljarändamine, sest oli väljastatud passiseadus. ·Eesti asundused tekkisid Vaikse ookeani rannikule, Volgamaale, Kaukaasiasse, Krimmi. ·Enim mindi Peterburi lähedusse ja Petserimaale (neid minejaid oli umbes 100 000) ·1853. aastal osteti Abjas esimsed talud päriseks. Tasuti linarahadega (lina müüdi Riiga või mõisadesse). Põhja-Eestis osteti esimesed talud 1888. aasta paiku ning 20% taludest osteti kohe välja. Kultuur...
( . . . ). * 1893 -- . . (. , . ) (). , « - , , , ». . - (1868 ), (1932 ) -- (), . 3 1500 [6], « » (. 1--2, 1869--1871, 13 ., 1947) -- . 101- -- . - . 1969 « XIX ; ( , . .), , . « » (1868--1871) -- , -. -- . [7] » -- , , , , , , , , , . ( 1854--1856 ) , , . 1860 « », . 16 1860 - . . : «... » [8]. « » (1861 ). , . . . . . , , : « , : ... »[9]. . . . . . 18 1869 « », . . 1869 -- ( , , ). , . -- , . . -- , , -- , , . 4 1869--1871 , . 9 (, , .). 1870 , -- «» ( 1875 ), «» ( 1879 ) «» ( 1885 ). , «» --
Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. Neli koolitüüpi olid: ülikool, gümnaasium, kreiskool,
Mõisnikule: 1. Mõisa põllul hakkasid teotööliste asemel tööle palgatöölised ehk moonakad, kelle töö viljakus oli suurem. 2. Mõisa sissetulekud suurenesid, mis võimaldas muretseda paremat tehnikat, tõuloomi ja taimesorte. Ulatuslik talude päriseks ostmine algas Liivimaal 1850.aastal kui Abja mõisnik müüs päriseks kahe küla talud (1853). Suurima hoo saavutas talude päriseks ostmine 1860.aastate lõpus ning 1870.aastate algul. Lõuna-Eesti talude oluliseks sissetuleku allikaks sai linakasvatus, Põhja- Eestis aga kartul, piiritus, härjad; Saaremaal lambad. 4. Talurahva koorimised. Talupoeg pidi kandma järgmisi koormisi: 1. Mõisa ees teotöö, mis omakorda jagunes nädalatööks ja hooajatööde ajal nõutavaks abitööks; naturaalandamid ja rahamaksud. 2. Riigi ees pearaha ja nekrutiandmine. Esialgne 70 kopikat pearaha kasvas üle
30 1860 , . . . , , . . , , , . 1876 , . , , . , . "" " . " - : , , - . , « ». « -- » ". ". , « » , . , . , . , , , . : - . , , , , , , , , , , . « -- » , . , , , . , . "" - . , - . , . 22 ( ) 1900 .
10 · 18 1860 e · · , · , · , . 1873 . · 1877 , , , 220 « · , , , !
Eesti kunst 19. sajandil 1. 19.saj algul Eestis tegutsenud maalikunstnikud olid (balti)saksa mehed. 2. Baltisaksa kultuurielu oli tähtis, sest see elustas ka Eesti linnakodanike kultuurimiljööd. 3. Baltisaksa soost kunstnikud said kunstihariduse Vene, Saksa ja Itaalia kunstikeskustes. 4. Baltisaksa kunst oli oma vaimult konservatiivne ning jäi saksa kunsti provintslikuks haruks. 5. Baltisaksa kunstnikud Eestis viljelesid portreemaali, romantilis-realistlikke maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19.saj-l tekkis ja arenes Eesti kunst peamiselt välismaal. 8. Eesti kunstikultuur ei saanud areneda Ees...
tähtsusega. 1855. aastal komponeeritud g-moll klaveritrio. Kogu teose üldine meeleolu on eleegiline. Kirjutas oma esimese keelpillikvarteti e-moll "Minu elust». Teist (1882–1883) d-moll keelpillikvartetti kirjutades oli ta juba peaaegu kurt. Kahe kvarteti vahel kirjutas ta veel duo viiulile ja klaverile "Kodumaalt" Orkestrimuusika Õppis passaaže Beethovenilt, Mendelssohnilt, Weberilt ja Berliozilt, 1853. aasta "Võiduka Sümfoonia" Teos võeti 1860. aastal Göteborgis hästi vastu 1882. aastal Prahas, ilma alapealkirjata "võidukas", Adolf Čechi taktikepi all. Smetana külastas Liszti Weimaris 1857. aasta suvel, kus ta kuulis viimase "Fausti Sümfooniat" ja "Ideaale". Kirjutas kolm Göteborgi sümfoonilist poeemi "Richard III", "Wallensteini laager" ja "Hakon Jarl» 1862. aastast töötas Smetana peamiselt ooperite kallal "Minu isamaa" (1872) komponeerimist. Smetana pühendas "Minu isamaa" Praha linnale
Kindlasti poleks suutnud vastu hakata ainult üks mees või naine võitmaks vaenlasvägesid, niisiis sai ühtekuuluvustundega algus meie hindamatule rahvusele. Võib öelda , et kui poleks rahvuseid, poleks ka ajalugu. Mõistes seda, peaks nägema millise suurepärase kordasaatmise on teinud rahvuslik liikumine ja rahvaste ühinemine. Tuntud tegelased Eestis nagu Carl Robert Jakobson , Johann Voldemar Jannsen ja Jakob Hurt. Nad kõik olid 1860.-1870 aastate rahvusliku liikumise juhid . Nende suure eesti rahvaste suunamise õpetuste edastamise tõttu on meil nüüd oma laulupeod , kus tuhandeid eesti noori võtab osa et koos laulda. Samuti tantsupeod., kus tullakse kokku tantsima. Ka koolide ja hariduse tähtsustamine tõi kaasa edu tarkustes noorte peas.Ning Juturaamatud ,Luuletused ja laulud.Need esemed võimaldasid 1860-ndtatel aastatel panna meile aluse sellele et meil
Söödi tavaliselt tõrusid ning merekarpe. Saarele on oodatud kõik inimesed, kedagi ei jäeta kõrvale. Wiyoti indiaanirahvas pole alati väiksearvuline olnud. Nende hõimu on sajandite jooksul mitu korda rünnatud. Neid on ka surnud haigustesse, neid on orjastatud ja kasutatud sihtmärkidena harjutamiseks, hõimu paigast-paika suunamine pole populatsioonile samuti hästi mõjunud. Rände asemel kutsuti neid ,,surmamarssideks", sest kõik ei elanud seda üle. 26. veebruaril 1860. aastal toimus Wiyotite jaoks vast kõige tõsisem rünnak. Hõimu hävitati, sest usuti, et nemad tapavad nende hõimu lähedal elavatel inimestel karja. Valged inimesed ootasid, kuni on nende tseremoonia aeg ning kõik on kogunenud Tuluwati külla. Kui mehed olid lahkunud, et tuua kõik vajalik, ründasid valged inimesed hõimu, kasutades mitte relvi vaid nuge, et rünnakust ei kostuks mitte püssilasud vaid karjed. Tapeti suurel hulgal naisi, vanureid ja lapsi.
21 1833 . e . . ; «» , , . , .B. a 1846 1849 .. . , «», . 1853 , , . . , . . . . 1856 : 1858 . -- « », 1860 . -- « » « , », 1861 . -- « ». , 1862 . , , . , (« », «», «», « », « », «» , 1865 1871 . « », « », « », «», « », « », « », « », « », «», «», « ». 1866 . , 1871 . -- , . . 1871 1882 , . , . 1875 . «» , « » 1881 1882
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must PETERBURI JAANI KIRIK Referaat Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Tartu 2011 1 SAAMISE LUGU Eestikeelseid jumalateenistusi hakati Peterburis pidama juba 1787. aastal. Peterburi Jaani kirik õnnistati piduliklult sisse 27. novembril 1860. aastal. Selleks ajaks oli Eesti Jaani koguduse loomisest Peterburis möödunud juba 18 aastat. Paar aastat pärast koguduse rajamist asutati 1844. aastal koguduse kool, kus Peterburi eestlased said õppida emakeeles, mis oli oluline rahvusliku enesetunde säilitamise seisukohalt. 1858. aastal korraldab Peterburi Jaani Kogudus koos Siseministeeriumi Välismaiste Usundite departemanguga konkursi parima kiriku projekti saamiseks. Võitjateks valitakse arhitektide
Laulupeod 18-20 1869 , . 1860- " ". "" . 51 . 2 - " - " " ", , . , - . 1879 1910 6 , . 5 (1923-1938). 1947 . 1950- 5 . 1969 , - 100 . 23 1999 3-4 . . " " . , . " - " ( ), , . , " ", . 1, 2, 4 5 , . 30 . . , . .
Pärnu Referaat Tallinn 2009 , . . 58°235 . . 24°317 . . (G) : : : : 1251 : 32.22 ² 44568 . (2004) (. Pärnu) -- - 45 (2004). . , . . , XIX , 1838 . 1251. . , -- . 1710 . - . . 200 . , XVIII , () . 1860- () . 1843 . . , . . 1837 . . 1913 . 15 ( - - ""). 1915. , "" , - . - 25 1918.
1853.aastal lõpetas Verdi ooperi „Traviata“ kirjutamise. Ta ei olnud väga kindel lauljates ning ooperi esietendus märtsis ei olnud edukas. Helilooja kirjutas ooperit veidi ümber ning kuigi kriitikutele see ikka ei meeldinud, etendati ooperit üle Euroopa erinevates linnades. Paljude arvates oli ka see helilooja üks parimaid oopereid. 1853.-1860.-tel aastatel oli helilooja vaikne. 1856.-1857.-tel aastatel tegi helilooja muusikast pausi, kuid ei suutnud ilma muusika kirjutamiseta elada. 1860. aastaks oli ta kirjutanud 4 ooperit, mis oluliselt suurt edu ei saatnud. 5. 1860-1901: lõpuaastad Elu lõpuaastatel tegeles Verdi mitme oma ooperi ümbertöötamise ja parandamisega. Üks Verdi viimaseid oopereid on William Shakespeare'i näidendil põhinev "Othello", mis esietendus Milanos 1887. aastal. Teose muusikaline materjal on katkematu, mistõttu pole seda võimalik hõlpsasti kontsertnumbriteks jaotada. Mõnede kriitikute arvates puudub
hiljem eksami, mis andis õiguse kirikuõpetaja kohale asuda. 1832. aastal sõitis ta Saksamaale end täiendama ning külastas ka Prantsusmaad. 1833.aastal tuli ta Eestisse tagasi ning asus koduõpetajaks Vana-Vigalasse. Vigala kirikus pidas ta sel ajal ka oma esimesed eestikeelsed jutlused. 1837.aastast sai Ahrensist Kuusalu pastor ning selles ametis töötas ta 26 aastat, kuni oma surmani. 1860.aastal kinnitati ta Ida-Harjumaa praostiks. Tänu eesti keele ja rahvaluule alastele töödele valiti Ahrens 1845.aastal Õpetatud Eesti Seltsi auliikmeks, kuid vastuolude tõttu seltsi esimehe F.R.Faehlamnn'iga loobus ta kahe aasta pärast sellest tiitlist. Alates 1842.aastast oli Ahrens Eestimaa kirjanduse Seltsi korraline liige ja aastast 1845 Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetaja liige. Eduard Ahrens suri kopsurabandusse Tallinnas. Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843
Ajaloo arvestuseks kordamine Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust. Konservatism: alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism: suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Monarhia: riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Näiteid Vene impeeriumi laienemisest: - 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani - 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad. - 19. sajandi keskpaigaks sattusid islamiusulised rahvad Vene ...
. 1850 , . , . , , , . , , . , , . , , . 1870 . , , . , . . , . . , . . , . . , . . , . . , . . , . . . . . 1860 , , . , , . , , . . . . . . , , . , , , , . 1892 . , , . 220 . "" . 1898 . " ", .
- (1848-55) . . . 1857-62 , . 1862 . - ( , 1863-64, . -, 1868, - , ) . ( - , " ", 1864, , ), 2- 19 . , . , , , . , , - . 22 , . . 1848 1855 - . , . . , . , , , , , - . . , " " (1858-1862), " " (1862) "" (1857-1859). 1860 "" . 1862 , , . . - II. . , . III , . . . , . , , . , , - . " ". , : - . . . . . " " (1864 .). . -. , . - . : ", , !". , . 1863 64 . . , . 1863 ", .". . . " " (1864 .). . -. , . - . : ", , !". , . , , - . ,
Paiute people Meaning of name Unknown Northern:Numa Southern:nuwuvi language Northern Paiute language Owens Valley Paiute Southern Paiute language English Lived near water Fish Roots Seeds Meat Nuts beliefs Wolf Coyote Ghost dance Wowoka chores Fishing Weawing Hunting Roots and berries hearding children 1840 Euro Americans Pah Ute war 1860 Pony Express Thank you for listening!
Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857 1886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste
· Eesti keele uurimisele ja arendamiseks tegid suuri teeneid 19. sajandi algupoolel Johann Heinrich Rosenplänteril ja Otto Wilhelm Masing · Otto Wilhelm Masing võttis kasutusele õ-tähe · Uue ortograafia alused esitas Eduard Ahrens oma grammatkas 1843. aastal. · Friedrich Robert Fahelmann oli üks esimesi kes kasutas uut kirjaviisi oma luuletuses 1845. aastal RAHVUSLIK LIIKUMINE · Rahvuslik liikumine toimus aastatel 1860 1885 · rahvuslik liikumine ehk ärkamise aeg · kõike seda soodustas Vene Tsaaririigs kapitalismi areng · ühtlane vallakoolide võrk · talupoegade juhid Adam ja Peeter Petersonid ning Jaan Adamson · rahvusliku liikumise keskus Tartu · rahvusliku liikumise eesmärgid: poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised · 1857. aastal hakkas Pärnu koolimeistri Johann Voldermar Jannseni toimetamisel ilmua ,,Perno Postimees" · 1864
ühiskonna- ja kultuuritegelastega seotud ehitised; teaduse, tehnika ja tootmise arengut või asustuse kujunemislugu kajastavad ehitised, vajadusel nende sisseseade ning nende kompleksid, kultuuriväärtusega pargid ja muud kultuurmaastikud. Objekti ehitismälestiseks tunnistamise kriteeriumid: 1. Vanus Perioodile tüüpiline, silmapaistev või erandlik ehitis. (1300- 1630, 1631- 1800, 1800- 1860, 1860 -1900, 1900- 1940, 1940- 1990). 2. Autentsus ehk ehedus Algupärane arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid on võimalikult maksimaalselt säilinud, aktsepteeritav on ka arengule põhinev ümberehitus või täiendus. 3. Tähtsus ajalooprotsessis Ehitis või ehitiste grupp on seotud oluliste ajalooprotsesside ja sündmustega Euroopa, Eesti, maakonna või asustatud punkti tasandil. 4. Seos üldtuntud isikutega Ehitise on projekteerinud, ehitanud tuntud arhitekt, ehitusmeister
. « ». . . , , , . « »: «», «», « », « », « » . 1849. , , , , « ». , , , . , , , , . , , . , , . , « » . , . , 1854. , 1859. .., , , . , 1857. , . , , . , 1859. , . « » « ». , , , . . 1860. . 1861. «», . , « », « » « ». 1862. . , «» , . , . 1864. «», . 1864. , . , «», 1865. . , . , , . , . , «». , . « ». « » . . , . , . 1866. , «». 1867. . , , , , . , , «». , ,
Hilisromantism Termin Kõrgromantismi järellainetus Wagneri mõju Saksamaa & Austria 19. saj II pool Avaldus muusikas ja kirjanduses Uusromantism Kaks suunda Tunnused Tunded Mineviku idealiseerimine Võõrdumus tegelikkusest Ebatavalised tegelaskujud Richard Strauss (1864-1949) Sakslane Edukas dirigent Lavamuusika Instrumentaalne orkestrimuusika 14 ooperit Sümfoonilised poeemid Programmilised sümfooniad Gustav Mahler (1860-1911) Pärist Tsehhist Lõpetas Viini konservatooriumi Sümfooniad Esituskoosseisud suured Orkestrisaatega laulutsüklid "Poisi võlusarv" Kantaatsümfoonia "Laul maast" Täname kuulamast!
teiselt poolt rikaste liigkasuvõtjate, vekslite kokkuostjate ja hangeldajate paigana. Need on kaks eri maailma. ,,Idioot"- on lugu uuest inimesest ja tema kokkupõrkest tegeliku Vene eluga XIX sajandi keskel. Teose maailmapilt on kaos, pimedus, kuritegude võimutsemine ning uute inimeste ja uute suhete sünd selle oma ajale vastava kurjuse keskel. ,,Sortsid"- see on tema üks keerulisemaid teoseid, mis on suunatud 1860.-1870. aastate vene revolutsioonilise liikumise vastu. ,,Nooruk"- See romaan on kirjutatud Venemaa tulevikule mõeldes. ,,Vennad Karamazovid"- romaan on ühtlasi kirjaniku viimane teos (lõpetatud on ainult esimene osa). Lev Tolstoi elulugu Tolstoi sündis 28. augustil 1828. aastal Jasnaja Poljana pärusmõisas krahvi pojana. Tema isa oli Nikolai Tolstoi ja ema Maria Volkonskaja. Lisaks Tolstoile oli peres veel neli last vennad Nikolai, Sergei, Dimitri ja õde Maria
mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis (alates aastast 1838). 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud (kokku üle 220, ilmunud seitse korda pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860). Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. Enamik neist on olnud saksa ajaviitekirjaniku W.O. von Horni õpetliku sisuga teoste mugandused. Pärnu Postimees
Nii mõnigi jutustus, nagu ,,Lapsed", ,,Magada tahaks" ja ,,Kohtus", on tõeline pärl. Ma lugesin kõik suure vaimustusega joonelt läbi..Tsehhovil on kõik illusiooni tekitavalt tõepärane.Tema lugudest jääb mulje nagu mingist stereoskoobist. Pealtnäha pillub ta sõnu otsekui süsteemitult ja saavutab niisama hämmastavaid tulemusi nagu kunstnik-impressionist oma pintslitõmmetega." · Anton Tsehhov sündis 29. Jaanuaril 1860. Aastal Aasovimere ääres Taganrogis väikekaupmehe pojana. Tsehhovi vanaisa oli olnud pärisori, kuid ettevõtliku ja tugeva tahtejõuga mehena suutis ta koguda kolm ja pool tuhat rubla ning osta oma perekonna priiks. · Tsehhovi isast sai algul poesell, hiljem väikekaupmees. Tsehhovi isa oli andekas inimene, kes mängis viiulit, joonistas ja juhatas laulukoorigi. Kuid perekonda kohtles ta karmi käega
rõhutav hoiak. Eestis tõusis realismi ajajärgul juhtivaks kirjadusliigiks eepika ehk proosa. Keskne kuju eesti realismis oli Eduard Vilde. Oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Eesti realismi esimene tippteos oli Vilde ,,Külmale maale" (1896). tema kõrval oli teine realist Ernst Peterson- Särgava. 20. saj algusaastatil tõusis juurde rida noori kirjanikke Tammsaare, Tuglas, Metsanurk. Naturalism Naturalsm on äärmuslik suund, sai alguse 1860 70ndatel Prantsusmaal, levis üle Euroopa ja USA- sse. Realismi ja naturalismi kirjanikud kujutavad tegelikust ilustamata ja vahetult. Naturalistide sõnakasutus oli väga detailirikas ja täpne. Nad ei süüdista ühtegi ühiskonna klassi. Kõigil klassidel on vaja rahuldada oma nõudmisi. Inimene on isekas ja julm. Instinktid, mis panevad inimene tegutsema: hirm, sugutung, nälg, omandikirg, viha. Naturalismi eristab realismist see, et vahendati
Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja". Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus
Gustave Le Bon Le Bon sündis 1841a. Nogent-le-Rotrous Prantsusmaal. Ta lõpetas lütseumi Toursis ja meditsiinikooli Pariisis positivismi tipphetkel 1860-ndal aastal. (Ginneken 1992) Aastatel 1860-1880 rändas ta noore mehena ringi Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Oma reiside ajal tegi ta märkmeid ja kirjutas raamatuid arheoloogiast ja antropoloogiast. Kogutud mõtete põhjal formuleerusid tema teooriad, mida hiljem saatis suur edu.(Vikipeedia) Le Bon kuulus koos selliste autoritega nagu G: Tarde ja W: Wundt psühhologismi Koolkonda Euroopa sotsioloogias. Psühhologism on subjektiividealistlik lähenemisviis, mis püüab ühiskonda, eriti vaimse elu nähtusi tuletada psüühika seaduspärasustest (ENE). Üks tema esimestest teostest ,,La Vie" (,,Elu") 1872a oli raamat inimpsühholoogiast, mis näitas, et Le Bon oli hästi tuttav viimaste avastustega psühholoogiast. Ta jälgis ja tõstatas tihti uusi lähenemisvii...
IMPRESSIONISM (19. sajandi lõpp) IMPRESSIONISM tõusis esile 1860.-1870.a.-te maalikunstis, kandudes ka muusikasse ja kirjandusse. MAALIKUNST Impressionism tärkas küll Prantsusmaal, kuid peale 1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Üleminek realismilt impressionismile ei olnud siiski teistes maades nii selge, kui Prantsusmaal. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus. Prantsuse kunstnikud impressionistid: Claude Monet, Pierre Auguste Renoir, Camille
impeerium mis oli paljurahvuseline, 3. Eriseisuslike ja autonoomsete piirkondade olemasolu. kubermang-suurim haldusüksus Vene impeeriumis. Autonoomia-omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele. 4. Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 19. sajandil? o 1816/19. a talurahva seadused-Talupoegi ei tohtinud käsitleda pärisorjana o 1849/56. a talurahva seadused-raharent, talu päriseks ostmine. o 1860. a reformid-Ei tohtinud talupoegi karistada, tohtisid vabamalt ringi liikuda. o 1866. a vallaseadus-Tekkis vallakogukond Oska välja tuua olulisim muutus iga seaduse kohta. Oska vastata küsimusele „Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 19. sajandil?“ (Hinnang muutusele + näide)-Elu muutus neil paremaks, näiteks talupojad said hakkata koolis käima ja paremat haridust saama. 5. Rahvuslik ärkamine Eestis.
Ameerika Ühendriikide kodusõda Ameerika Ühendriikide kodusõda ehk setsessioonisõda oli aastatel 18611865 Ameerika Ühendriikide territooriumil aset leidnud sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamisteks põhjusteks on nimetatud orjanduse probleemi, Lõuna majanduslikku mahajäämust ja hirmu oma eriseisundit kaotada ning mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalset erinevust. Sõja põhjused ja eellugu 1860. aasta USA presidendivalimistel oli võitnud Vabariiklaste Partei kandidaat Abraham Lincoln, keda lõunaosariikides peeti radikaalseks orjuse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik. Esimesena lahkus 20. detsembril 1860 USA koosseisust Lõuna-Carolina, millel
tema tegevust ajalehes Pärnu Postimees, esimest üldlaulupidu ja tema teist ajalehte Eesti Postimees. Töö eesmärgiks oli saada teada piisavalt palju informatsiooni Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevuse kohta, samuti uurida põhjalikumalt ajalehtede Pärnu Postimees ja Eesti Postimees ajalugu. Uurimustöös on kasutatud erinevaid allikaid: kirjanduse õpik 9.klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate keskpaik), see on aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu. Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse
Aleksander Läte (1860-1948) · Kooridirigent, orkestridirigent, helilooja, muusikakriitik, muusikaõpetaja, klaveri- ja orelisolist · Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad · Laulud: ''Kus Põhjalahe kohiseb'', ''Kuldrannake'', ''Malemäng'', ''Ärka üles, isamaa''; ''Laul rõõmule''; ''Küla kõrtsis''; ''Pilvedele'' · Avamäng ''Kalevala''; Lühemad palad ''Eesti tants'', ''Tempo di mazurka''
Jakob Hurt 22.juuli 1839 - 13.jaanuar 1907 1864 - kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. 1872 - sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. 1864 - andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil.". 1893 andis välja selle parandatud trüki. 1860 sai eeskuju "Kalevipojast" ja kodukoha pärandist. 1884 - pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai ... 1924 - ... Eesti ametlik riigilipp. 1888 - algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise.
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Jakob Hurt (1839-1907) * Rajas järjepidava eestikeelse ajakirjanduse. * ,,Kui me ei saa saada suureks jõult ega * 1857-1863 toimetas Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" arvult, siis võime saada suureks kultuurilt." * 1864-1880 toimetas Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees" * Algatas rahvaluule kogumise * Kinnitas oma ajalehtedes eestlase kui rahvuse mõiste. * Õhutas kogumist ajalehtede kaudu ja õpetas * Kirjutas ka laulude tekste, sealhulgas Eesti hümni sõnad mida ja kuidas koguda. * Asus kogutud rahvalaule trükis avaldama, millega pani alu...
ABRAHAM LINCOLN 1809-1865 Him February 12 Lincoln became the Was 16th President first ending president of the United States to be assassinated He successfully led 1860 the first the country through Republican president The American Civi, War preserving the He was the first Union and anding president to had a slavery beard Family Mary Todd Lincoln(wife) Thomas Lincoln (father) Nancy Hanks (mother) Sarah Bush Johnston(stepmum) Robert Todd Lincoln, Edward Baker Lincoln, William Wallace Lincoln and Thomas Lincoln(sons)
Impressionismi mõju eesti kunstlie Impressionism on 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Nimetus on tulnud prantsuse keelest, kõik sai alguse Claude Monet tööst "Impression, soleil levant" ehk "Impressioon. Tõusev päike". Mulje impression, on selle stiili olulisim märksõna. Kunstnkud andsid edasi oma muljeid kasutades heledaid värve, nähtavaid pinstslitõmbeid, avatud kompositsiooni, rõhuasetust valgusele ja selle muutumisele.
Moraalne Intellektuaalne Poliitiline Keskkondlik Kultuuriline Legaalne Sündis 22. veebruaril 1788. aastal Danzigis Saksa filosoof Õppis Göttingeni ja Berliini ülikoolis loodusteadusi ja filosoofiat Oma elu jooksul ei sidunud Ta ennast ühegi naisega Töötas pedagoogina Aastal 1831 kolis pettunud Schopenhauer Berliinist Franfurti, kus ta ka suri 21. septembril 1860 "Maailma kui tahe ja Metafüüsika kujutlus" Esteetika "Elutarkus" Fenomenoloogia "Koomilise teooriast" Moraal "Parerga ja Psühholoogia Paralipomena" "Naistest" "Kunstidest" Stoitsism Seneca Eelmeditatsioon (premeditation)
1860. aastatel avas Edgar Degas Pariisis oma maalistuudio. Selleks ajaks oli tal ette näidata juba ligikaudu 700 tööd - peamiselt teiste kunstnike koopiad Itaalia renessansist ja Prantsuse klassikalisest kunstist. 18761877 "Täht laval" 1860. aastate alguses külastas Normandiat. Pärast seda oli ta lummatud hobustest ning tema selle perioodi maale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
