teadmata kadunutena 1 434 meest. Punaarmee kaotustest on leida numbreid igahele meelepraseid- nagu ikka NSVLi statistika. Nukogude Liidu vlisminister Vjateslav Molotov valetas NSVli kaotusteks lemnukogu istungil 1940. aasta 29. mrtsil surnutena 48 745 ja haavatutena 158 863 (Soomlaste kaotusteks valetas ta vhemalt 60 000 surnutena ja 250 000 haavatutena). Uuema vene statistika jrgi olid Punaarmee kaotused surnutena ja vangi langenutena 84 994 meest, haavatutena 186 584, haigestunutena 51 892 ja klmunutena 9 614. Nikita Hrutovi jrgi kaotas Nukogude Liit Talvesjas ks miljonit meest. Marssal Mannerheimi pevaksus 13. mrtsil 1940 mainiti venelaste kaotusteks surnutena umbes 200 000 meest. Eesti okupeerimine 23. augustil 1939 slmiti N Liidu ja Saksamaa vahel mittekallaletungileping ehk Molotovi-Ribbentropi pakt, mille salastatud lisaprotokoll jagas Ida-Euroopa kahe suurriigi vahel
159 5300 33,53 164 5467 34,58 555 302 2190 380 9,1 139 4633 29,31 186 6200 39,22 597 331 2240 490 11,7 178 5933 37,53 180 6000 37,96 0,95 580 319 2220 445 10,6 11,6 38,1
Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Pallaadium: ... on keemiline element järjenumbriga 46. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Omadustelt on pallaadium plaatinametall ja sellisena väärismetall. Tema tihedus normaaltingimustel on 12,02 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1555 Celsiuse kraadi. Osmium: ... (sümbol Os) on keemiline element järjekorranumbriga 76. Ta esineb looduses 7 isotoobina, massiarvudega 184, 186, 187, 188, 189, 190 ja 192. Omadustelt on osmium plaatinametall ja sellisena väärismetall. Ta on hõbedane, kõva ja habras tahke aine, mille tihedus 22,65 g/cm³ on mõõtmistäpsuse piires võrdne iriidiumi omaga, ja üks neist on tihedaim lihtaine ja metall. Osmiumi sulamistemperatuur on 3033°C. Osmiumi nimetus tuleneb sellest, et ta haiseb. Ta on seega ainuke metall, millel on lõhn. Nimelt reageerib osmium juba toatemperatuuril ja eriti kuumutamisel õhuhapnikuga,
parkinud sõidukile, mis asub: - teel, mis on valgustatud nii, et sõiduk on piisavalt kaugele näha; - väljaspool sõiduteed ja kattega teepeenart /teepeenral - asulas päris sõidutee ääres, kui on tegemist jalgratta, mopeedi või külghaagiseta kaherattalise mootorrattaga, millel puudub aku; - õuealal. § 185. Sõiduki töötuled võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti. § 186. Autorongil (välja arvatud kerghaagisega autorong), millel puuduvad ees ülemised gabariidituled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema käesoleva määruse lisa 4 kohane valgustatud Armatuurlaual olevad näidikud ja märgutuled Näidikud: 1.Temperatuur Click to edit Master text styles 2. Kütus Second level 3. Kiirus ja läbisõit
on surnud KOLMAS PEATÜKK Algab DJ lugu Räägitakse natuke DJ elu algusest. Kakles ja seega määrati valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. Räägitakse manufaktuuri elust, sealsestest naistest. DJ-le ei meeldi sealsed lõõpivad, DJ kohtub esimest korrda Carmeniga, C annab kassiaõie, tugeva lõhnaga, Carmen annab noahoobi ühele naisele ja DJ peab ta vangi viima, DJ aitab C- I põgeneda. Sellepärast saadeti DJ 1 kuuks vanglasse. Vanglas mõtles DJ C-I peale Lk 186 C saadab vanglasse pätsikese, kus on inglise viil ja kahepistrine kuldraha. Aga DJ ei põgenenud vanglast. .Kuldraha tahtis ta ja ka andis C tagasi(ostsid süüa) 1 alandus tuli veel- kui vanglast välja sai, siis pandi ta valvepostile ja seal ta nägi C-t, kui too läks esinema. Sel päeval ARMUSKI DJ CARMENISSE. . C ja DJ kohtusid Trianas Lillas Pastia juures (kala), läksid jalutama, osrtisid palju toitu. Veetsid terve päeva koos (kellegi toas). Alles hommikul lahkuti
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid ümber mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse. Neid planeete pole võimalik näha, kuid siiski on praeguseks kinnitatud 3885 eksoplaneeti ning lõplikku kinnitust ootab 2897 eksoplaneeti. Tähti koos kinnitatud planeetidega on avastatud 2900. Esimene märk eksoplaneedist avastati aastal 1917, kuid seda ei mõistetud veel. 1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht. Järgmisena avastati planeedid, mis pöörlevad ümber normalse tähe. Aastal 2009 võeti kasutusele Kepleri sateliit, peale seda avastati tuhandeid uusi eksoplaneete. Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enim on planeete avastatud tähevarjutu...
Harju Ravila 85 21 174 276 713 4699 7131 Harju Riisipere 85 18 84 228 797 3738 1986 Harju Saida 85 16 168 233 691 3747 1989 Harju Saku NS 85 24 158 315 1554 4651 2523 Harju Saue 85 26 219 326 1142 4779 5165 Harju Sommerlingi 85 19 127 320 1564 3716 364 Harju Tln Linnuv 85 27 186 248 1716 4426 147 Harju Vaida 85 24 217 268 1193 3837 1272 Harju Vasalemma 85 14 108 280 1077 4061 1647 Harju Aasmae 86 22 214 331 812 4401 980 Harju Alavere 86 21 220 307 950 3976 2850 Harju Ardu 86 22 143 175 612 4116 2490 Harju Arukula 86 23 222 280 1648 4148 3282 Harju Habaja 86 29 181 247 597 3637 1449
KIRJANDUS Eduard Vilde Referaat Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 ,,Külmale maale" lk 8 Ajalooline trilooga lk 8 Kokkuvõte lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Sissejuhatus Eduard Vilde on kirjanik, kes on panustanud väga palju Eesti kirjandusse. Ta on tunnustatud autor, kes on kirjutanud ühe kõigi aega parima Eesti komöödia ,,Pisuhänd" ning kunstniku ja kunsti probleeme käsitleva draama ,,Tabamata ime". Tema teoseid iseloomustas ladus keelekasutus nind leidlik süzeearendus. Kuid milline oli Eduard Vilde elutee ning millised olid tema teosed? Elulugu Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Virumaal Pudivere mõisas kupja pojana. Mõni nädal pärast Eduardi sündi kolis perekond lähedal asuvasse Muuga mõisa, kus tulevase kirjaniku isa Jüri Vilde hakkas tööle aidamehena. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kodu, kus ta kasvas. Muuga mõisas möödus ta lapsepõ...
Kuivatamine 530 Säilitamine 100 Min-väetiste laadimine 150 Min-väetiste vedu põllule 200 Min-väetiste laotamine 200 Pritsimine 200 Masintööde püsikulud kokku 2830 Muud kulud Maamaks 186 Omahind 0,95 kr/kg 11 KASUM/KAHJUM Tulu ha-lt (toetusteta) 8000 Muutuvkulud 1724 Masin(püsi) kulud 2830 Kulud kokku 1724+2830+186=4740 Kasum/kahjum ( toetusteta) 3260 kr/ha Tulu ha-lt (toetustega) 9413,78kr Kasum/kahjum (toetustega) 4673,78kr/ha 12
. , . -, , -- ., [1]; , , . - . (« , , -- , ...» -- . «», 1965.) -- (1889, - -- 1962, ; «» ) -- , , 1911 , . . , ; . , ( , 1912--2003) -- . . . . 1- : «... ...» -- 1975 . . 1943 , 1- , 126. 1945 273- . 1947--1949 , - . (), . , , 15. -- « ? !». 1953 , . . 1955 186, - . .. . 1955 1956 . -- -- , . - . , ( -- ), . «. , , . -- ...» 1956 1960 . -- - . . . -. . . , -- . . . . . . 1959 ( « ») ( «», ). 1960 , . « » (« », 1960, 28 ). 1960--1964 . ( ) . . . . « » . , 10 , -- . 1961 «713- » , . . «», , . ( ) . «». 1964 , .
Riigi uurimine arvutitöö 10.klassile nr.1 Riigi nimi: Kanada Lisa kõigile andmetele järele, millisest allikast on andmed saadud. Arvuliste andmete puhul lisa ka aastaarv, millal andmed on kogutud. 1.Iseloomusta valitud riigi üldandmeid a) pindala: 9 984 670 ruutkilomeetrit b) rahvaarv: 34 834 841 inimest (Juuli 2014) c) pealinn: Ottawa d) pealinna elanike arv: 1,208 miljonit e) keel: inglise keel (58,7%), prantsuse keel (22%) f) rahaühik: Kanada dollar (CAD) (Kõik andmed leheküljelt https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit a) manner: Põhja-Ameerika b) maailmajagu: Ameerika c) ümbritsevad veekogud (lisa juurde ilmakaared): Atlandi ookean idas, Vaikne ookean läänes, Põhja-Jäämeri põhjas. (Siiani kõik andmed leheküljelt http://www.theodora.com/wfbcurrent/canada/index.html) d) naaberriigid (lisa juurde ilmakaared, kui võimalik siis ka kui pikk on ühine piir ja kust ta kü...
maksma panna 22 Soome kaotas Talvesõjas surnutena 26 662 meest Haavatutena 39 886 meest Teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1 434 meest Punaarmee kaotustest on leida numbreid igaühele oma meelepäraselt nagu ikka NSVL'i statistikas Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov valetas NSVL'i kaotusteks 23 Ülemnõukogu istun 1940 29.märts: Surnutena 48 745 186 584 haavatut Soomlaste kaotusteks valetas ta: 60 000 surnut 200 000 haavatut (kõik Soome armee võitlejad) 24 Uuem vene statistika järgi Punaarmee kaotused: Surnutena 126 875 meest Haavatutena 264 908 Haigestunutena 51 892 Külmunutena 9 614 Vangi langes 3 100 sõdurit 25 Nikita Hrustsovi järgi kaotas Nõukogude Liit talvesõjas 1 000 000 meest Marssal Mannerheimi päevakäsus 13
Gustav Adolfi Gümnaasium Timothy Tamm 8c Hunt (Canis lupus) Referaat Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2009 Välimus Hunti võib välimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Hunt on koerlaste sugukonna suurim metsikult elav liik ja kodukoera eelane. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis ...
tõukas kahe käega üles 128 kg, võttis selle siis pea kohal paremale käele ja, küünitanud maast vasaku käega veel 37-kilose sangpommi, surus selle tõstekangi kõrvale, seega kokku 165 kg; selili olles surumine kahe käega 164 kg; selili olles tõukamine kahe käega (keskkehaga hoogu andes) 201 kg; tõukas selili olles kahe käega 150 kg, võttis selle siis paremale käele ja ja surus vasaku käega selle kõrvale veel 36-kilose sangpommi, kokku seega 186 kg; tõukas selili olles 187 kg ja võttis selle siis paremale käele; selili olles surus jalgadega 167 kg 25 korda, 164,5 kg 30 korda ja 115 kg 100 korda; hoides 50-kiloseid sangpomme pea kohal, tegi sügavküki ja tõusis püsti; laskus pikali ja tõusis taas, hoides kogu aeg ülessirutatud paremas käes 85-kilost kangi: Kuulus oli Lurichi sild, mida ta suutis teha ka tavalisel toolil. Maadleja näitas oma jõudu, kui lasi
tõukas kahe käega üles 128 kg, võttis selle siis pea kohal paremale käele ja, küünitanud maast vasaku käega veel 37-kilose sangpommi, surus selle tõstekangi kõrvale, seega kokku 165 kg; selili olles surumine kahe käega 164 kg; selili olles tõukamine kahe käega (keskkehaga hoogu andes) 201 kg; tõukas selili olles kahe käega 150 kg, võttis selle siis paremale käele ja ja surus vasaku käega selle kõrvale veel 36-kilose sangpommi, kokku seega 186 kg; tõukas selili olles 187 kg ja võttis selle siis paremale käele; selili olles surus jalgadega 167 kg 25 korda, 164,5 kg 30 korda ja 115 kg 100 korda; hoides 50-kiloseid sangpomme pea kohal, tegi sügavküki ja tõusis püsti; laskus pikali ja tõusis taas, hoides kogu aeg ülessirutatud paremas käes 85-kilost kangi: Kuulus oli Lurichi sild, mida ta suutis teha ka tavalisel toolil. Maadleja näitas oma jõudu, kui lasi
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium xxxxx 11b klass EESTIKEELSE KIRJASÕNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: xxxx Viljandi 2012 Table of Contents Hariduse kujunemine............................................................................................................................3 Kolmest raamatust................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Hariduse kujunemine Kuigi meie esivanematel polnud otsest vajadust koolihariduse kui sellise suhtes, toodi võõrad tavad sisse võõrvallutajate poolt. Esimeste koolide tekkimine Eestimaa p...
inimkonna ajaloos. Mõlemad pooled kandsid kolossaalseid kaotusi. Seetõttu hakati seda lahingut nimetama "Verdunihakklihamasinaks". Saksamaa paiskas lahingusse 50 diviisi ja kaotas koos hukkunute ja haavatutega enam kui 600 000 meest (sh 143 000 tapetut, ülejäänud jäid kas teadmata kadunuks või said raskelt haavata). Prantsusmaa saatis lahingusse 69 diviisi ja kaotas umbes 478 000 sõdurit (sh 161 000 hukkunut, 101 000 teadmata kadunut ja 216 000 haavatut). Suurbritannia kaotus oli 186 000 sõdurit. Saksa-Prantsuse erisuhted Kuna peaaegu kõik Euroopa ajaloo tähtsamad sõjalised konfliktid on kas otse või kaudselt alanud tüliga Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, otsustas Teise maailmasõja järel liidukantsleriks saanud Konrad Adenauer (võimul 19491963) seda olukorda parandada. Sel eesmärgil algatas ta 1950. aastatel liikumise, mille tulemusena on täna tekkinud Euroopa Liit. 1963. aasta 22
3. "Kameeleoni roog: söön õhku, mis on pikitud lubadustega." lk 109 4. "Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks himule." lk 135 5. "Kui ma uputan enese meelega, siis on see tegu, igal teol on aga kolm järku: toimimine, tegemine ja kordasaatmine." lk 185 6. "Pole olemas põlisemaid aadlimehi kui aednikud, kraavilõikajad ja hauakaevajad: nemad jätkavad Aadami ametit." lk 186 Arvan, et "Hamlet" oli hea valik. Konflikt oli väga huvitav ja põnev oli lugeda selle lahenemise lugu. Ehkki lõpp oli väga kurb ja eriti kahju oli Hamletist, siiski oli kergendus teada, et Horatio jäi ellu. Tuleb leppida paratamatusega, et tragöödiad on kurva lõpuga näidendid. Teos oli suurepärane ja tasus ära lugemist!
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1.COLOMBIA ÜLDVAADE................................................................................................ 3 2. LÜHIÜLEVAADE LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST................................................4 3. ÜLEVAADE RAHVASTIKUST.......................................................................................5 ......................................................................................................................................7 4. ÜLEVAADE MAJANDUSEST........................................................................................ 9 5. ISEÄRASUSED...............................................................................................................10 5.1. Mäetööstus ja energia..........................................................................
8,5 348 9 376 9,5 404 10 433 Tugeva happe ja nõrga happe segu tiitrimine tugeva alusega Kasutatud mõõtelahus NaOH M 0,1035n Lisatud Mõõdetud mõõtelahus erijuhtivus ml , S/m 0 456 0,5 419 1 376 1,5 336 2 296 2,5 254 3 219 3,5 186 4 162 4,5 153 5 155 5,5 161 6 169 6,5 178 7 187 7,5 198 8 207 8,5 216 9 225 9,5 236 10 246 10,5 270 11 297 11,5 323 12 351 12,5 379 13 406 13,5 431 14 458 14,5 482 15 510 Arvutused.
Ülikoolid ja teadus 1.Tõesta kolme väitega, et keskajal oli ladina keel lingua franca? Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju. 1) Suur osa keskajal kirja pandud tekstidest olid ladinakeelsed kiriklikud ja vaimulikud kirjavarad. See oli nn kirikukeel ja liturgia keel, sest riikide eliitklass kasutas seda. 2) Ristiusu õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. Selle kõrval mängisid eriti hariduses olulist rolli ka antiikautorid, kelle tekstid olid eeskujuks ladina keele õppimisel. 3) Riigikeelena oli sellest kujunenud Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa tähtsaim suhtluskeel. 7. sajandil kadus ladina keel elavast kasutusest ja seda oli võimalik omandada vaid koolis. Kuna haritud inimesed kat...
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
VAR# 115: (________) "inst_41>o" GRP# 74: BEG = 181, LEN = 4 ----- 181 0: (I___) ( 2 1) V = 77 "inst_41>from0" 182 1: (____) ( 2 0) V = 76 "inst_41>from1" 183 2: (____) ( 0 3) V = 77 "inst_41>from2" 184 3: (I___) ( 0 0) V = 76 "inst_41>from3" VAR# 116: (________) "inst_42>o" GRP# 75: BEG = 185, LEN = 4 ----- 185 0: (I___) ( 2 1) V = 79 "inst_42>from0" 186 1: (____) ( 2 0) V = 78 "inst_42>from1" 187 2: (____) ( 0 3) V = 79 "inst_42>from2" 188 3: (I___) ( 0 0) V = 78 "inst_42>from3" VAR# 117: (________) "inst_43>o" GRP# 76: BEG = 189, LEN = 4 ----- 189 0: (I___) ( 2 1) V = 81 "inst_43>from0" 190 1: (____) ( 2 0) V = 80 "inst_43>from1" 191 2: (____) ( 0 3) V = 81 "inst_43>from2"
võistlusest tulemusega 1.67,6 sai esimeseks Inglismaa rekordiomanikuks R.Mitchell. Ta ületas lati üleastumistehnikas, mida praegugi osa algajaid hüppajaid kasutab. Võrreldes võimlemishüppega tagas liigutuste ökonoomsus, sooritamise lihtsus ja kindel maandumine jalgadele sellele hüppeviisile laialdase populaarsuse. Kuid liivaga täidetud maandumiskasti puudumine pidurdas kauaks uute, veel täiuslikumate hüppeviiside kasutuselevõtmist. Alates 186.????aastast levib kõrgushüpe laialdasel Euroopas ja Ameerikas. Paranevad sportlaste tulemused. Progressi ei taga mitte ainult hüppajate kiirusliku jõu kasv, vaid ka täiustuv lati ületamise tehnika. Kui esimesed 30 aastat paranesid tulemused peamiselt äratõuke täiustamise arvel, siis järgneval 30 aastal toimus kõrgushüppe areng peamiselt lati ületamise tehnika täiustamise arvel. Eelmise sajandi lõpul võtsid USA kõrgkoolide hüppajad kasutusele uued ökonoomsemad hüppeviisid
Pikima ajalooga klaasivabrik Meleski küla asub Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas. Rahvaloenduse andmetel 2000. aastal elas külas 162 elanikku. Siia kujunes 18. sajandi lõpul tähtis klaasitööstusrajoon. Vanimad klaasiahjud selles piirkonnas on töötanud Utsali külas ja Laashoonel. Põltsamaa jõe ääres, nüüdse Potaste pere kohal asus potasetootmise ettevõte. 1792. aastal rajati Rõika- Meleski klaasivabrik ("Lisette"), kus toimus klaasisulatamine ning peeglite ja pudelite valmistamine. Põltsamaa jõe ääres Rõikal aga poleeriti ja lihviti peegleid, milleks kasutati peamiselt veejõudu. Klaasipuhujad ja muud oskustöölised tulid Saksamaalt. Meleski klaasivabriku looja Carl Philip Amelung oli pärit Saksamaalt. Enne Eestisse tulekut elas ta St. Peterburgis, kus tegeles oma isa Anton Amelungi Braunschweigis asuva Grünenplani peeglivabriku peeglite müügiga. Tutvudes kohalike soodsate majandus- ja turuoludega, ots...
Synnott, 1979 222 0,7 100 I Io G. Galilei, 1610 422 1,8 3630 1,2 II Europa G. Galilei, 1610 671 3,6 3138 0,7 III Ganymedes G. Galilei, 1610 1070 7,2 5262 2,0 IV Callisto G. Galilei, 1610 1880 16,7 4800 1,5 XIII Leda C. Kowal, 1974 11100 240,0 16 VI Himalia C. Perrine, 1904 11480 250,6 186 X Lysitheia S. Nicholson, 1938 11720 260,0 36 VII Elara C. Perrine, 1905 11740 260,1 76 XII Ananke S. Nicholson, 1951 21200 617,0 30 XI Carme S. Nicholson, 1938 22600 692,0 40 VIII Pasiphae P. Melotte, 1908 23500 735,0 50 IX Sinope S. Nicholson, 1914 23700 758,0 36 XVIII S/199 J 1 Spacewatch, 1999 24200 12
saa Fortuna." lk 108 "Kameeleoni roog: söön õhku, mis on pikitud lubadustega." lk 109 "Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks himule." lk 135 "Kui ma uputan enese meelega, siis on see tegu, igal teol on aga kolm järku: toimimine, tegemine ja kordasaatmine." lk 185 "Pole olemas põlisemaid aadlimehi kui aednikud, kraavilõikajad ja hauakaevajad: nemad jätkavad Aadami ametit." lk 186 8. Arvamus koos põhjendustega. Minu arust oli Hamlet üsna igav, kuna värsivormis teksti oli keeruline mõista. Ka sündmustik jäi mulle veidi segaseks. Siiski kuna Shakespeare on üsna vana autor on tema ajastu kohta see raamat üsna loetav. Kahju on, et kõik lõpus ära surevad.
Milline on tulemus muutuja x ja tema inversiooni kokkuliitmisel tehtega summa mooduliga 2? tulemuseks on konstant 1 Millal võib DNKs asendada kõik disjunktsioonitehted tehetega summa mooduliga 2? Kui disjunktsioonitehte operandidest on väärtusega 1 paaritu arv operande, siis võib sellises avaldises asendada kõik disjunktsioonitehted tehtega + Kuidas saab mittetäieliku DNK või KNK teisendada täielikuks? Saab teisendada täielikuks kasutades kleepimisseaduseid. Vt näiteid lk 186, kleepimisseadused leiab loogikaalgebra põhiseaduste teema alt. Kumb normaalkuju DNK või KNK on praktikas olulisem? DNK on olulisem. Millise põhiseose abil saab DNK teisendada KNK-ks? Sulgude lahtiliitmise abil. Karnaugh kaardid: Mis on Karnaugh´ kaart? Karnaugh kaart on funktsiooni tõeväärtustabeli sihipärane topoloogiline ümberpaigutus tasandil või ruumis. Tõeväärtustabeli igale reale vastab kaardil üks ruut. Millised on karnaugh kaardi põhiomadused? 2 põhiomadust:
Virumaal, siis põlevkivikasutamisega kaasnevad heitmed ja loodusvarade kasutamine avaldavad negatiivset mõju just nende maakondade keskkonnaseisundile ja siin elavate inimeste tervisele. Rahvastiku vähenemine Ida ja LääneVirumaal Aastatel 19892006 vähenes kogu Eesti rahvastik (1 570 599...1 344 684 elanikule) 14,4% võrra. Samal perioodil vähenes IdaVirumaa rahvastik (221 807...172 775 elanikku) 22,1% võrra ja LääneVirumaa rahvastik (79 767...66 186 elanikku) 17,0% võrra . Rahvastiku vähenemine oli tingitud sündimuse suurest vähenemisest 1990-aastatel, samuti olulisest mitte-eestlaste väljarändest 1990- aastate algul. Ida ja LääneVirumaa rahvastiku olukorda iseloomustavad samad probleemid, mis Eestit tervikuna . Toimub rahvastiku vähenemine ja vananemine. Käesolev rahvastikuanalüüs põhineb 20002006-aastate statistilistel andmetel. Vaadeldaval perioodil vähenes Eesti rahvastiku koguarv 2% võrra
Kõrg-ja hiliskeskaeg 1. Iseloomustage feodaalkorda järgmiste märksõnade põhjal... Vasalli kohustused tv. 29 + õp. 134-135 Läänistamine erinevatelt senjööridelt tv. 29 Minu vasalli vasall ei ole minu vasall tv. 29 Läänide muutmine pärusvaldusteks tv. 29 2. Millised etapid tuli rüütliks saamiseks läbida? Milline tähendus oli turniiridel keskaegses ühiskonnas? Nimeta kaks! Õp. 137 Õp. 144 3. Selgitage linnastumise mõju... mõisamajanduse arengule tv. 32 õp. 151 talupoegade olukorrale tv. 32 4.Vali üks järgmistest kuningatest ja seleta kahe näite abil, kuidas ta tugevdas kuningavõimu: Phili...
2 1,3 1 1,2 põhi 0,0 Saadud peenusmoodul FM= 5,25 Plaatjate ja nõelate terade määramise tulemused on esitatud Tabelis 5. Katse nr Katseproov (g) Plaatjate ja nõeljate terade hulk (g) (%) 1 1000 186 18,6 Tabel 5. Plaatjad ja nõelad terad Tugevusmarki määramise tulemused on esitatud Tablis 6. Katse nr Silindrisse puistatud Kontrollsõela läbinud Muljumiskindlus killustiku mass (g) killustiku mass (g) (%) 1 335,4 25,8 7,69
KOKKU: 331 260 79% Igal õpilasel oli filmist oma nägemus. 1.mitu õpilast avaldas arvamust? 2. kuidas avalduvad arvamused protsentides? Esita saadud hinnanguid sektordiagrammina Mida arvati filmist? Hinnangute Hinnang Hinnanute arv protsent väga huvitav ja asjalik 64 19,3% huvitav 61 18,4% keskpärane 186 56,2% igav 12 3,6% väga igav 8 2,4% KOKKU: 331 Esita 2. ja 3. nädala külastatavus joondiagrammi abil Külastatavus kahe nädala vältel: Külastus 2. ja 3. nädala v 600 Päev 1. nädal 2. nädal 3. nädal
EESTI MAAÜLIKOOL METSANDUS- JA MAAEHITUSINSTITUUT Eesnimi Perekonnanimi Matrikli nr. XXXXXX Pealkiri Referaat Õppeaines Insenerieetika TE.0271 Eriala Üliõpilane: 2014.a ...............Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: 2014.a ..............emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi Allkiri Angela Lüll Arvutiviirused ja eetika Arvutikasutajate arvukus on viimasel kümnendil kasvanud to...
k ind <18 - kõhn, 18kind 25 - norm, 25
MAJANDUSAASTA OLULISEMAD NÄITAJAD- BILANSS, KASUMIARUANNE JA RAHAVOOD Tabel 6. Bilanss võrdlus. PC BO KÄIBEVARA 2016 2015 Juurdekasv 2016 2015 Juurdekasv Raha ja raha ekvalendid VARAD 3 082 303 2 100 974 981 329 99 175 186 319 -87 144 Nõuded ostjate vastu 1 557 371 1 673 164 -115 793 244 356 252 953 -8 597 Käibevara kokku 4 639 674 3 774 138 865 536 343 531 439 272 -95 741 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 34 476 59 496 -25 020 - - -
Kõige parem oli see 2011. aastal, kui selleks oli 9 päeva. 2010. ning 2012. aastal jäi see muutumatuks ehk 10. päevaks. 5.3 Ebatõenäoliselt laekuvate arvete analüüs Tabel 3 Ebatõenäoliselt laekuvate arvete analüüs (autori koostatud) 2009 2010 2011 2012 Ostjatelt 75 764 75 661 7 453 19 248 laekumata arved Ebatõenäoliselt -3 186 - 1 250 -980 0 laekuvad arved Kokku nõuded 72 578 56 103 6 473 19 248 ostjate vastu ICT Support OÜ ebatõenäoliselt laekuvate arvete analüüs näitab, et olukord on 2012. aasta seisuga väga hea, sest sel aastal ei ole ebatõenäoliselt laekuvateks arveteks tunnistatud mitte ühtegi. Kõige suuremat rolli mängisid ebatõenäoliselt laekuvad arved 2011. aastal, kui nendeks oli
Harjutus 1 Koosta valemid vastuste veergudesse Vastus Vastus 45 + 45 = 90 45 * 5 = 225 45 - 15 = 95 + 82 = 177 95 * 9 = 855 82 - 43 = 16 + 57 = 73 16 * 7 = 112 57 - 51 = 54 + 93 = 147 54 * 4 = 216 93 - 12 = 75 + 45 = 120 75 * 5 = 375 45 - 23 = 21 + 58 = 79 21 * 3 = 63 58 - 16 = 96 + 874 = 970 96 * 6 = 576 874 - 565 = 87 + 95 = 182 87 * 9 = 783 95 - 24 = 28 + 24 = 52 28 * 1 = 28 24 - 2 = 91 + 32 = 123 91 * 4 = 364 32 - 2 = 73 + 65 = 138 73 * ...
Ike Volkov laul, bass Arne Haasma laul, akordion Heiki Vahar viiul Toomas Kõrvits (sündinud 24.Novembril 1945 Tallinnas) on eestimööblikunstnik ja laulja. Kõrvits lõpetas 1956. aastal Tallinna 22. Keskkooli (praeguse Tallinna Westholmi Gümnaasiumi) ja 1975. aastal ERKI ruumi- ja mööblikujunduse erialal. Pärast keskkooli lõpetamist töötas Toomas Kõrvits aastatel 19651970 Eesti Projektis; pärast ERKI lõpetamist sai temast mööblivabriku Standardmööblikunstnik. Alates 186. aastast on ta vabakutseline sisearhitekt. Toomas Kõrvits on paljude omal ajal kõrgelt hinnatud mööblikomplektideautor (näiteks kontorimööbel "Forte", tool "Gamma", puhkemööbel "Retro"). Tema tööd olid esil paljudel näitustel ja messidel. Toomas Kõrvits on Kukerpillide laulja ja kitarristalates ansambli loomisest 1972. aastal Valgetähe V klassi teenemärk Gunnar Graps
Samal ajal kohtus ta oma ainsa poja emaga, Rose Beuret'ga ning kahe aasta pärast sündis neil poeg.Sel ajal hakkas Rodini looming koguma tuntust- ta oli loonud "Purustatud ningaga mehe".Järgnesid sellised kuulsad skulptuurid nagu "Pronksiaja inimene" ja "Ristija Johannes", mis olid esimesed Rodini teosed, mida eksponeeriti Pariisi Salon is.Peale seda tellis valitsus Rodinilt "Põrguväravad", mida võib nimetada tema elutööks.See valmis aastatel 1880-1917."Põrgu väravaid" kaunistab 186 erinevat skulptuuri.Vahepeal surid nii ema kui isa.Aastal 1883 kohtus Rodin teise tähtsa naisega oma elus- Camille Claudel iga.Camille oli Rodini õpilane ning sekretär.Naine meeldis Auguste ile juba nende esimesest kohtumisest saadik.Ta oli graatsiline, elegantne ja ilus ning mees tundis tema vastu metsikut kirge.Vaikselt arenes nende suhe küpseks armastuseks ning sellest sai teada ka Rodin i elukaaslane Rose. Rose'il tuli leppida teise naisega, sest tema armastas Rodi i ülekõige
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool IÕ-1 nimi JUHTUMI ANALÜÜS Intensiivi praktika Tallinn ... aasta Sisukord 1. SISSEJUHATUS Praktika oli sooritatud II Intensiivravi osakonnas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ajavahemikus .... Valved olid 12-tunnised ja iga praktikapäev algas hommikul kell 8:30. Juhendajaks oli .... PERH II Intensiivravi osakonnas viibivad eelkõige patsiendid peale suurt plaanilist operatsiooni. Osakonnas viibivad patsiendid peale kardio-, neuro-, vaskulaar-, onko ja torakaalkirurgilisi operatsioone. II intensiivravi osakonnas on 12 voodikohta, hetkel oli avatud 10. Osakonnas on võimalik monitoorida neurofunktsioone (EEG, BIS), teostada neerude asendusravi, kopsude kunstliku ventilatsiooni ning toetada südame vereringe kehaväliselt (ECMO, IABP). Osakonnas päevasel valvel töötab 5 õde ja 1 väljakutsel. Õe valved on erineva pikkusega. Päeval...
2.7 Juhatuse liige on kohustatud omal initsiatiivil ja viivitamatult informeerima Ühingu osanikke kõikidest temale teatavaks saanud asjaoludest, mis kahjustavad või võivad kahjustada Ühingu huve. 2.8 Juhatuse liige on aruandekohustuslik juhatuse ja osanike ees äriseadustikus ettenähtud korras. 2.9 Juhatuse liikmel lasub ärisaladuse hoidmise kohustus vastavalt äriseadustiku §le 186. 2.10 Juhatuse liige kohustub Lepingu kehtivuse ajal ning [kuude arv] jooksul Lepingu lõppemisest mitte osutama Ühingule konkurentsi, sealhulgas ilma Ühingu kirjaliku loata: (a) mitte töötama Ühingu konkurendi juures; (b) mitte osutama Ühingu konkurendile teenust muul viisil; (c) mitte omandama osalust Ühingu konkurendis; (d) mitte rikkuma äriseadustiku §s 185 sätestatud konkurentsikeeldu.
Suurlinnad maailmas (linnastumine) 8.b klass Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Linn 4.Linnastumine ehk urbaniseerumine 5.Tokyo 6.New York 7.Sõul 8.Kokkuvõte 9.Kasutatud allikad. Sissejuhatus See teema sattus meile loosiga. Ise oleksime valinud võibolla midagi muud. Selles töös räägime linnastumisest ja sellega seotud probleemidest, samuti rahvaarvult suurematest linnadest maailmas. Rahvaarvult suuremate linnade nimed on võetud geograafia õpikust, sellekohasest tabelist, nende linnade rahvaarv on võetud internetist. Töö põhieesmärgiks on enda harimine ja teadmiste kogumine endale, eesmärgiks on ka uurida, kas linnastumine on hea või halb, lisaeesmärgiks on ka hea hinne. Tööks kasuame peamiselt interneti ja geograafiaõpiku materjale. Põhilisi internetiaadressed ei oska enne tööd öelda. Kasutame google otsingut ja vaatame, mis...
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
135 87 207 10000111 151 97 227 10010111 167 A7 247 10100111 183 B7 267 10110111 136 88 210 10001000 152 98 230 10011000 168 A8 250 10101000 184 B8 270 10111000 137 89 211 10001001 153 99 231 10011001 169 A9 251 10101001 185 B9 271 10111001 138 8A 212 10001010 154 9A 232 10011010 170 AA 252 10101010 186 BA 272 10111010 139 8B 213 10001011 155 9B 233 10011011 171 AB 253 10101011 187 BB 273 10111011 140 8C 214 10001100 156 9C 234 10011100 172 AC 254 10101100 188 BC 274 10111100 141 8D 215 10001101 157 9D 235 10011101 173 AD 255 10101101 189 BD 275 10111101 142 8E 216 10001110 158 9E 236 10011110 174 AE 256 10101110 190 BE 276 10111110
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER Eesti M 186 95 59 44 1 4 võileib jah Eesti N 170 85 57 42 6 4 helbed või müsli nii ja naa Eesti N 169 50 54 38 1 3 võileib jah Eesti M 180 70 56 43 0 3 helbed või müsli nii ja naa Eesti N 170 55 55 37 1 4 ei söö tavaliselt
Nende ülesanne oli tagalajulgestamine, põhiliselt väegrupile Nord. Küll aga oli sakslastel ebakõla – wehrmachti diviisides tohtisid teenida ainult sakslased. See probleem lahendati aga kiirelt, Eesti väeüksusi ei nimetatud pataljonideks, vaid gruppideks. Territoriaalsel printsiibil loodi kuus julgestusgruppi, mis said omale numbrid 181-186 ja kaks üksikkompaniid, nr. 13 ja 17. Viimased allusid vormiliselt vastavalt 183. ja 184. julgestusgrupile. Viimase, 186. julgestusgrupi moodustamine jäi aga pooleli ja lahingutegevuseni see ei jõudnudki. Grupid koosnesid 657. mehest, kellest 57 meest olid staabis ja ülejäänud 600 jagunesid neljaks kompaniiks, igas 150 meest.Administratiivselt allusid grupid tagalaülematele, operatiivselt aga Wehrmachti diviisidele. Julgestusgruppide põhiülesanneteks said raudteede, maanteede ja sõjalis-strateegiliste objektide kaitsmine, sõjavangide valvamine ja metsades peituvate partisanide püüdmine
· Frma lühiperiodill pakkumiskõver näitab missugust toodangust firma soovib ja on suutelie pakkuma konkreetsel hinnatasemle. · Firma lühiperioodi pakkumiskõveraks on tema MC-kõver ülalpool lõikumist AVC- kõver · Täieliku konkurentsi turu pakkumiskõver saadakse ühikute firmade pakkumis kõverate horisontaalsel liitmisel · Joonis selitus:kasumi maximeerimine lühiperioodil ja turu tasakaal 186 8.6 Turg ja üksikfirmas · Tootmisharus 100 identsek kuludega firmat · Turu S-kõver on firmade s kõverate summa · Turu s kõver ja d kõver annavad tasakaaluhinna pe=10, iga firma pakub 15, turu Qs=1500, firma ATC=8 · Ühingukasum on 10-8 p-ATC · Firma majkasum=30(hall osa) 186 8.6 · Kasum valib maxab, kahjum- jäkab või lõpetab. Täielik konkurents pikal perioodil 1. Null majkasumit pikal perioodil
50 206 210 3/30/1977 117 71.30 206 210 3/31/1977 104 58.50 206 210 4/1/1977 88 47.00 206 210 4/2/1977 84 44.00 206 4/3/1977 87 46.00 4/4/1977 106 61.30 4/5/1977 103 58.50 206 4/6/1977 100 56.00 206 4/7/1977 126 81.00 206 4/8/1977 156 114.00 206 4/9/1977 144 100.00 206 4/10/1977 128 83.00 206 4/11/1977 126 81.00 206 4/12/1977 158 116.00 4/13/1977 186 149.00 4/14/1977 187 151.00 4/15/1977 188 153.00 4/16/1977 183 144.00 4/17/1977 171 130.00 4/18/1977 178 138.00 4/19/1977 198 188.00 4/20/1977 198 188.00 4/21/1977 188 164.00 4/22/1977 174 138.00 4/23/1977 177 142.00 4/24/1977 179 144.00 4/25/1977 186 157.00 4/26/1977 186 157.00 4/27/1977 169 132.00 4/28/1977 149 109.00 4/29/1977 136 94.00 4/30/1977 128 83.00 5/1/1977 157 123.00 5/2/1977 176 147.00
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
