1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid. Kui tegu oleks ülejäägiga, näiteks: D: Kassa 2502 K: Müügitulu 2500 Sellisel juhul on 2 eurot üle ning kontot tuleb krediteerida. Seega ÜLEJÄÄK ON KREEDITIS, PUUDUJÄÄK DEEBETIS. T-7.5 Konto Kassapuudujäägid ja ülejäägid deebetsaldo kajastub kasumiaruandes kirje Mitmesugused kulud koosseisus. Sest mul on puudujääk. Kui oleks ülejääk, siis kajastaksin seda tuludes. ÕPIK LK 186 ÜLESANDED Ü-7.3 Firma ostis X, Y ja Z liiki aktsiaid, makstes X aktsiate eest 23 150 krooni, Y aktsiate eest 15 430 krooni ja Z aktsiate eest 14 110 krooni. X aktsiad müüd üks kuu hiljem 21 500 krooni eest, Y aktsiad kaks kuud hiljem 20 140 krooni eest ja Z aktsiad kolm kuud hiljem 17 150 krooni eest. Teha vajalikud raamatupidamiskanded aktsiate ostu ja müügi kohta. Soetushind Müügihind Vahe
188 81 172 73 187 87 172 73 192 73 173 73 184 84 173 73 188 76 174 74 197 77 175 75 190 80 175 75 184 81 175 75 198 84 175 75 177 86 175 75 186 76 176 75 175 86 176 76 177 84 176 76 172 79 177 76 192 76 177 76 186 73 177 76 179 79 178 76 172 79 178 77 184 86 178 77 198 70 179 77 173 79 179 77
188 81 172 73 187 87 172 73 192 73 173 73 184 84 173 73 188 76 174 74 197 77 175 75 190 80 175 75 184 81 175 75 198 84 175 75 177 86 175 75 186 76 176 75 175 86 176 76 177 84 176 76 172 79 177 76 192 76 177 76 186 73 177 76 179 79 178 76 172 79 178 77 184 86 178 77 198 70 179 77 173 79 179 77
12 12 ? · ; · . , . 581 g 581. · : 20 ; · : 7- 11 . ; · : 29 2010 ; (, 2018) . 581 Kepler-186 f . Kepler-186. · 492 ; · Kepler-186f 1.11 ; · : 2014 ; · : . TRAPPIST-1 · 2017 . · 7 , ; TRAPPIST-1 . · 39,5 . · , , . · , . !
HANKIMISEL? • KODULAENUD KASUTAMISE TEEL • KODU ASUKOHA VALIK, TÖÖKOHA SUHTES JA LASTEAIA/KOOLI SUHTES • PERES VÄHEMALT 4 LIIGET, SIIS LINNA 4 TOALINE KORTER • SISSETULEKUD LAENU TAOTLUSE ARVESTAMISEKS KORTERI ANDMED, MILLELE TAOTLETAKSE LAENU AADRESS: VEERIKU 14A, VEERIKU, TARTU, TARTUMAA TUBE – 4 ÜLDPIND – 122 M² KORRUS/KORRUSEID – 4/4 EHITUSAASTA – 2007 SEISUKORD – UUS KODULAEN (INTRESS 1%) LAENU SUMMA 186 000 €, LAEN KOOS LAENUKAITSE KINDLUSTUSEGA • KESKMINE KUUMAKSE KOOS KINDLUSTUSEGA - 587,71 EUROT • LAENUPERIOODI MAKSED KOKKU KOOS KINDLUSTUSEGA - 246 837,67 EUROT • SH. INTRESSIKULU - 34 521,59 EUROT • SH. KINDLUSTUSMAKSED - 26 316,08 EUROT • KINDLUSTUSEGA KUUMAKSE ERINEVUS - 62,66 EUROT KODULAEN (INTRESS 1%) LAENU SUMMA 186 000 €, LAEN ILMA KINDLUSTUSETA • KESKMINE KUUMAKSE - 525,05 EUROT • LAENUPERIOODI MAKSED KOKKU - 220 521,59 EUROT • SH
25. 1938. 42 , -- -- 273- 1947. 10 1949 , 5- 186 1955 186 - , 1956 1960 -- - 1959 1960- . «», 1961 60- 1964 , . , , , - , . - " " 1967 . . : , , , ... , , - - . . ...25 1980 . , , - , , , , , ... - http://www.youtube.com/watch?v=gOchnlCiWeg http://www.youtube.com/watch?v=pJ2E4cf46nw http://www.youtube.com/watch?v=OiqWeReJS9E !
Lepingu pikendamise tasu jäi samaks- 10 eurot. Ka seekord ei suutnud Mart kogu arvelduslaenu kasutatud limiiti tagasi maksta, kuid nüüd tegi ta mõned arvutused. Ta otsustas hakata igakuiselt pisut säästma, et arvelduskrediidi limiiti mitte enam kasutada ja antud leping lõpetada. 1. Leia, millise summa peaks Mart iga kuu säästma, et arvelduskrediidi kasutatud limiit ühe aasta jooksul tagasi maksta? Mart on pangale võlgu: 900*0,15+900+900*0,18+900+900*0,21+900=3 186 Peab säästma iga kuu: 3 186/12=265,5 Vastus: Arvelduskrediidi kasutatud limiidi tagasi maksmiseks ühe aasta jooksul peaks Mart iga kuu säästma 265,5 eurot 2. Kui palju maksis Mart esimesel aastal lisaks (intress +lepingutasu), kuna ta võttis iga kuu krediidisumma kasutusele viivitamata ja täies mahus? Mitu protsenti moodustas see summa krediidisummast? Kirjuta välja ka tehe. Lahendus: Maksis lisaks: 900*0,15=135 Kokku: 900+135=1 035
s t 4 e a 3 r v 2 1 0 160-165 166-170 171-175 176-180 181-185 Pikkus (cm) 179.5 179.5 186 193 181-185 186-190 191-195 2 1 1 0.111 0.056 0.056 3.778 10.278 17.278 14.272 105.633 298.522 1.586 5.868 16.585 pikkused 18 181-1
*Toit,nädalapäev Jook Kcal (kokku) Esmaspäev Hommikusöök:Porgandi salat Tee 135 Lõunasöök:Kartul Hakklihaga Kakao jook 994 Õhtusöök:Mannapuder Tee 536 Teisipäev Hommikusöök:Bors - 163 Lõunasöök:Frikadelli supp - 186 Õhtusöök:Pannkoogid Piim 479 Kolmapäev Hommikusöök:Moosi pirukas Kali 863 Lõunasöök:Peekon Tee 2303 Õhtusöök:Hakklihapallid Tee 746 Neljapäev Hommikusöök:Makaronid Tee 318 Lõunasöök:Praekartul Piim 900 Õhtusöök: - - - Reede
Kes jääbki kuulama nende koha, On kadunud mees.(2.lk 33) Kiitus Ajale, mis mulle antud! Kiitus ja hosianna! Kiitus teile, mu sihvakad sekundid, Kes te tulete, peod mu poole, Ja nõuate: anna!(3. lk 74) Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib , mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu.(1. lk 186 ) Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, Kuigi me seda ei näe. Iga mõte , mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, Võib kunagi otsa saada, Aga naeratus jääb. Rõõm , mida sa kinni püüda ei teadnud, Jääb igavesti ootama. Isegi ütlemata jäänud sõnad On mõttes öeldud Ja kuhugi tallele pandud. Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
Haapsalu X 347 168 66 312 99 249 Koidula 347 X 284 282 267 285 100 Loksa 168 284 X 135 175 67 185 Märjamaa 66 282 135 X 280 67 183 Narva 312 267 175 280 X 211 178 Tallinn 99 285 67 67 211 X 186 Tartu 249 100 185 183 178 186 X
Börsihoome. o Töötab juba ka silmapaistvaid vene päritoluga ehitekte: Andrejan Zahharov(17611811) Admiraliteedihoone (lk 185 väike pilt) Andrei Voronihhin(17591814) Kaasani peakirik. o Paljudele klassitsistidele meeldib luua peale üksikhoonete ka terveid linnaehituslikke ansambleid, kui vaevalt saab siin keegi võistelda Carlo Rossi'ga (17751849) Tema töödeks on hiiglaslik Reastaabi kaarhoone(lk 186 üleval parempoolne pilt), Mihhaili loss praegune Vene muuseum( lk 186 üleval vasakpoolne pilt) ja palju muud. Tema ehitisi iseloomustab püüe dekoratiivsuse ja toreduse poole. Klassitsistlik arhitektuur Saksamaal o Ka Saksamaal püüti püstitada triumfikaari. Nt Brandenburgi värav Berliinis. o Saksa kõige tähtsam klassitsistlik arhitekt oli Karl Friedrich Schinkel(17811841), kes kavandas Berliini
14. 196 110 38416 12100 21560 15. 190 95 36100 9025 18050 N 16. 175 62 30625 3844 10850 17. 184 90 33856 8100 16560 ∑ X iY i i =1 XY = 18. 186 73 34596 5329 13578 N 19. 189 68 35721 4624 12852 20. 187 80 34969 6400 14960 21. 169 70 28561 4900 11830 22. 173 68 29929 4624 11764 Pikkuste ja kaalude vaheline ko 23. 181 62 32761 3844 11222 24. 174 102 30276 10404 17748 25. 185 80 34225 6400 14800 26. 189 92 35721 8464 17388 27
Eestlased maailmas Enne II maailmasõda elas maailmas umbes 1 175 000 eestlast, väljaspool Eesti territooriumi elas ligikaudu 15% (peamiselt NSVL) Sõja ajal vähenes eestlaste arv oluliselt, umbes 9% võrra, kuid samas kasvas väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste arv 17 %ni. Sõja järel jagunes eestlaskond maailmas: 1)kodueestlased(Eestis) 2)väliseestlased(läänes) 3) Venemaa eestlased(idas) "Eesti ajalugu II "Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Tallinn 2006 Põgenemine Eestist 1940-1945 "Eesti ajalugu II "Ago Pajur,Tõnu Tannberg, Tallinn 2006 Välis-Eesti kujunemine Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.20. saj. vahetusel, asudes elama Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Vähearvulised, kuid elujõulised eestlaste kogukonnad rajati mitmes LadinaAmeerika riigi...
Pikaajalised kohustused kokku 2 116 985 2 185 688 Kohustused kokku 8 194 226 7 195 187 Omakapital Aksiakapital Ülekurss nimiväärtuses (aazio) 4 2 200 000 2 200 000 Kohustuslik reservkapital 220 000 220 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 730 173 11 946 116 Aruandeaasta kasum 2 186 095 1 784 057 Omakapital kokku 17 336 268 16 150 173 Kohustused ja omakapital kokku 25 530 296 23 345 360 Kasumiaruanne (skeem 2) Lisa 2006 2005 Müügitulu 11,13 33 627 055 29 575 671 Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu 14 29 131 954 25 639 673
Jaan m 185 45 Martin m 180 43 Andrus m 187 45 Terje n 162 37 Kristi n 157 36.5 Maris n 162 39 Tuuli n 173 39 Marek m 181 43 Krista n 168 38 Hanneloore n 173 37.5 Andres m 186 45 Andres m 192 45.5 Meelis m 188 44 Silver m 167 43 Roger m 172 41 Ain m 178 43 Kaupo m 186 44 Tarmo m 180 42 Veiko m 190 44.5 Martin m 182 42.5 Aivo m 181 44 Ilmar m 181 43
4 144 60 196cm ja pikemad 42 16.8 51 21.3 KOKKU 250 100 240 100 Kuni 18 aastaste noormeeste seas on märgatavalt rohkem 185cm ja lühemaid mängijaid, kui kuni 20 aastaste noormeeste seas. Suure erinevuse põhjuseks võiks olla nooremate mängijate kehaehituslike iseärasuste vähesem areng, kuna nad on nooremad. Nii 186 kuni 195cm pikkuste noormeeste osakaalus ei saa eriti suuri erinevusi tähendada. Samamoodi on see ka 196cm ja pikemate noormeeste seas. 2. Tiitlivõistluste esimese kolme meeskonna mängijate pikkused U18 noormehed U20 noormehed Mängijate arv % Mängijate arv % 185cm ja lühemad 10 22.7 2 4.2
Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp Sissejuhatus juhtimisse Tehnoloogia ja eriti infotehnoloogia arengu tõttu on töö muutunud väga keeruliseks ja spetsiifiliseks. Juhtidel on üha raskem kõigi alluvate tööd detailselt tundma õppida. Lahendus on leitud selles, et juhtidele õpetatakse, kuidas inimestega ümber käia. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Juhtimise mõiste ja funktsioonid Honeywelli uuringute käigus küsitleti 3600 juhilt, kuidas nad juhiks said. Küsitletud juhtide arvates omandasid nad: 1) poole oma teadmistest tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides; 2) 30% teadmistest juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes; 3) 20% andis erialane haridus ja täiendkoolitus (Zemke, 1985). Nagu näha osutusid kõige vajalikumak...
Seega sobib lahend, kui q = 2. Esimesest võrrandist leiame a: 42 a 6. 1 2 4 Ülesande tingimustele vastav geomeetrilise jada esimene arv on 6, teine 6 . 2 = 12 ja kolmas 12 . 2 = 24. 12. Leiame selle jada viie esimese liikme summa: S5 6 25 1 6 31 186. 2 1 Kontroll: Jada kolme esimese liikme summa on 6 + 12 + 24 = 42, mis vastab andmetele. Muutes ülesande tingimuste kohaselt kolme esimest liiget, saame arvud 4, 12, 20, mis moodustavad aritmeetilise jada (d = 8). Vastab ülesande tingimustele. Vastus: Geomeetrilise jada viie esimese liikme summa on 186.
2007 10 9 SV 30 AHV 178 74,6 1 2007 10 9 SV 30 AHV 179 70,2 0 2007 10 9 SV 25 AHV 180 70 0 2007 10 9 SV 30 AHV 181 69,6 0 2007 10 9 SV 22 AHV 183 78,1 0 2007 10 9 SV 30 AHV 184 76,2 0 2007 10 9 SV 30 AHV 184 74,8 0 2007 10 9 SV 30 AHV 185 84,6 0 2007 10 9 SV 30 AHV 186 79,8 0 2007 10 9 SV 30 AHV 187 75,2 0 2007 10 9 SV 25 AHV 193 84,8 0 2007 10 9 SV 22 AHV 194 105,8 0 2007 10 9 SV 25 AHV 197 98,2 1 2007 10 9 SV 30 AHV 199 94,4 1 2007 10 9 SV 25 AHV 203 107,4 1 2007 10 9 SV 30 AHV 203 103,4 1 2007 10 9 SV 30 AHV 203 134,7 1 2007 10 9 SV 30 AHV 205 115 0 2007 10 9 SV 30 AHV 205 124,8 0
Mari Maasikas Künka tn 186-14 19712 Tallinn Tel. 58 576 424 e-post: [email protected] Tallinna Vanalinna Mini Rimi Personalispetsilist M.Meeksale 24.11.2008 AVALDUS Palun mind vastu võtta Vanalinna Mini Rimisse, Pagariks. Lugupidamisega (allkiri) Mari Maasikas Lisad: 1)elulugu 2)koopia lõputunnistusest
TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. · Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. · Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. · Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. · Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt? X-teooria põhjal · Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik · Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole. · Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest. Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid. Y-teooria põhjal · Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus · Inimene pole loomu poolest laisk · Inimesel on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada · Ini...
Tulumaksuvaba 1000 Preemiafond 30000 Tulumkasuprotsent 26% Nimi Tariif Tunde Palk Preemia Kokku Tulumaks Saada Tamm 10,50 172 1806 5151,6592184 6957,659 1548,991 5408,668 Kask 15,50 186 2883 8223,8280879 11106,83 2627,775 8479,053 Kuusk 9,00 126 1134 3234,762765 4368,763 875,8783 3492,884 Kasemets 12,00 10 120 342,3029381 462,3029 0 462,3029 Saar 21,00 165 3465 9883,9973376 13349 3210,739 10138,26 Vaher 12,50 10 125 356,56556052 481,5656 0 481,5656 Paju 8,00 123 984 2806,8840924 3790,884 725,6299 3065,254 Kokku
Rahavood investeeringutest kokku -30 000 Rahavood finantseerimisest Väljamakstud dividendid -30 000 Kapitalirendi pikaajaline kohustus 32 910 Ülekursi muutus -900 Aktsiakapitali muutus 6 000 Rahavood finantseerimisest kokku 8 010 Kokku ettevõtte rahavood 186 333 Rahajäägi muutus Kassa ja pangakonto jääk 01.01.2010 191 333 Kassa ja pangakonto jääk 31.12.2009 -5 000 Rahajäägi muutus kokku 186 333 Omakapitali muutuste aruanne Aktsiakapital Ülekurss Koh.Reservkapital Eel.per.jaot.kasum Saldo 01.01 400 000 80 000 40 000 40 000
1816. aasta sai maailmas tuntuks kui aasta ilma suveta. Tambora ei kuulu supervulkaanide hulka Mageveejärv keset vulkaani Idamaade Pompei Vulkaanipursete võrdlus Vulkaanilise Purse Aasta Kõrgus plahvatusohtlikuse Hukkunuid index Vesuuv 79 30 5 > 2,000 Hatepe 186 51 7 ? Baekdu 969 25 6-7 ? Kuwae 1452 ? 6 ? Huaynaputina 1600 46 6 1400 Tambora 1815 43 7 > 71000 Krakatoa 1883 25 6 36,600 Santa María 1902 34 6 7,000-13,000
Kevadsemester 2012/2013 Sissejuhatus sotsioloogiasse Eksami teemad Sotsioloogia mõiste - Sotsioloogiline vaatekoht - Seotus teiste valdkondadega - Strukturaal-funktsionalism, konfliktiteooria, humanistlik ja feministlik sotsioloogia Sotsiaalsed grupid Sotsiaalne struktuur Interaktsioon Sotsiaalne kihistumine Sotsiaalne ebavõrdsus Kultuur Popkultuur, subkultuur Poliitiline süsteem (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.174-186) Uskumuste süsteemid (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk.194-202) Konformsus ja hälbimine (Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Lk. 86-102) Kohustuslik kirjandus: Hess, B., Markson, E., Stein, P. 2000 Sotsioloogia. Külim. Soovituslik kirjandus: Giddens, A. Sociology. 4th ed. Cambridge: Polity Press, 2002 Aimre, I. Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, Ühiselu, 2001 Bourdieau, P. Praktilis...
PASSIVA KOHUSTUSED võlg tarnijatele 29 254 võlg töövõtjatele 25 050 käibemaksu võlg 37 346 pensionikindlustus võlg 188 sotsiaalmaksu võlg 8 448 tulumaksu võlg 5 221 töötuskindlustus võlg 384 Kohustused kokku 105 891 OMAKAPITAL eelmiste perioodide jaotamata kasum 53 000 aruandeperioodi kasum 186 500 osakapital 393 500 Omakapital kokku 633 000 Passiva kokku 738 891
Ülikoolist väljalangenute arv Kasvutempo Bakalaureuseõpe Magistriõpe BakalaureuseõpMagistriõpe 1993 2952 105 -226 81 1994 2726 186 -589 184 1995 2137 370 -105 100 1996 2032 470 197 65 1997 2229 535 157 -23 1998 2386 512 187 76 1999 2573 588 457 43 2000 3030 631 284 29
Die Berliner Mauer MARK TRUBATSOV, DANIEL SILDVA Fakten 1. Gesamtlänge: 156,4 Kilometer 2. Davon durch Berlin: 43,7 Kilometer 3. 3,6 Meter hoch 4. jedes einzelne Element wiegt jeweils 2,75 Tonnen 5. Beobachtungstürme: 186 6. Wachhunde: 486 Die Geschichte als Symbol des Kalten Krieges 13 August 1961 beginnen Bauarbeiter Gestandet bis November 9, 1989 USA, UdSSR, Großbritannien und Frankreich kontrolliert Teielend Berlin und Deutschland im zwei Bau der Berliner Mauer Eiserne Vorhang Walter Ulbricht Gut und schlecht Der Mauerbau http://www.bpb
1. Leidke e-kataloogist ESTER raamatu Eesti edukad ettevõtted 1994-1999. Tallinn, 2000. 186 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e-kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number Vastus: Raamatu asukoht TTÜR 2. korrus sotsiaalteadused, riiul 217 kohaviit: 338E/E-20 2. Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal brauserid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. Vastus: hüpertekst, internet, sirvimine 3
moodustati Maailma Kaubandusorganisatsioon Millega tegeleb ? elavdada rahvusvahelist kaubandust soodustada vaba konkurentsi rahvusvahelises kaubanduses soodustada rahvusvahelise kaubanduse stabiilset arengut. Seos Eestiga ? Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. november 1999. aastal IMF Mis on ? The International Monetary Fund (Rahvusvaheline Valuutafond) Organisatsiooni kuulub 186 riiki. Tekkis 1994. aastal pärast teist maailmasõda Millega tegeleb ? Kooskõlastab rahvusvahelist majandust. Kindlustada majanduslikku stabiilsust Vähendada vaesust kogu maailmas Soodustada kõrget tööhõivet ja jätkusuutlikku majanduskasvu Majandusprognoosid. G8 Mis on ? G8 on maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühenduvus. Sinna kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada,
" lk 108 3. "Kameeleoni roog: söön õhku, mis on pikitud lubadustega." lk 109 4. "Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks himule." lk 135 5. "Kui ma uputan enese meelega, siis on see tegu, igal teol on aga kolm järku: toimimine, tegemine ja kordasaatmine." lk 185 6. "Pole olemas põlisemaid aadlimehi kui aednikud, kraavilõikajad ja hauakaevajad: nemad jätkavad Aadami ametit." lk 186 Decameron 1. Isegi halb mees saab pühakuks, kui ta ei räägi, et ta on halb. 2. Usk võib olla nii halb, kui tahes, uskujaid on alati. 3. Patt on patt ainult siis, kui patt välja tuleb. 4. Leidliku sõnaga on võimalik kõik selgeks teha ja saladused paljastada. 5. Leidliku sõna ja tegudega on võimalik paljusid asju ära hoida. Oidipus 1. Saatust ära hoida ei saa. 2. Halvad asjad juhtuvad ikka nendega, kes üritavad neid vältida, tehes selleks halbu otsuseid. 3
1 5.1 103.6 102 99.9 23 Puitlaast plaat 98.5 100.2 99 99.2 100 98.6 127.56 155.58 24 Kergkeraamiline plaat 126 126.4 156 155.5 125.5 154.9 186 133 25 Kivivill 186.5 186 132 192.3 185.5 312 102.5 141.5 26 Klaasvill 101.5 101.7 140.5 141 101 141 27 0 28 0 8000 7000
Kuupäev: 24.10.2011 Kell: 13.32-14.58 Vaatleja: I rühm Instrument: Nikon DTM-322 Seisupunkt Sihtpunkt Horisontaal Keskmine Horistontaal Punkti märkused -suuna nurk - kõrgus lugem projektsioo n SP1 TV 0°0'0'' 8,265m 51,621m 1RV 357°48'20'' 10,463m 51,627m 1RP 177°46'24'' 177°47'22'' 10,446m 51,629m 2RV 32°16'23'' 8,652m 51,626m 2RP 212°16'41'' 32°16'32'' 8,652m 51,626m 3RV 32°59'17'' 7,472m 51,625m 3RP 212°59'2'' 32°59'9'' 7...
INGLISE KUNST. POPKUNSTI TEKKIMINE Riina Tamm 12.B Sisukord Inglise popkunst algus Skulptuurikunst Eduardo Paolozzi ja Peter Phillips Ronald B. Kitay ja Richard Smith David Hockney INGLISE POPKUNSTI ALGUS Ekspressiivse kallakuga realism Lucien Freud Francis Bacon Allen Jones Richard Hamilton ja Peter Blake Francis Bacon Liikuv figuur Allen Jones Justkui õied Richard Hamilton Mis teeb tänapäevased.. Peter Blake Rõdul Kollaaz. SKULPTUURIKUNST Barbara Hepworth ja Henry Moore Mehhiko, sumeri kunst Anthony Caro Junk art Henry Moore Toetuv figuur Anthony Caro Keskpäev EDUARDO PAOLOZZI ja PETER PHILLIPS USA massikultuur Max Ernsti kollaazid Väljavõtted reklaamiajakirjadest ja kataloogidest Marilyn Monroe...
-- , 2012 . , . , 10 2008 , . , . « », «». 2012 . , , 1 2012 , 1 2013 . 2009--2010 3 , . : , , , , 12 . , . 2009 , 2011 , , , . , , ; , , «». : «», 1935 , . -- . 6,43 ( 2010 ). ( ). -- 308,7 , . 186 12 , . . , , « ». , , « ». , - , , -- . , . - . , . - ; 11. (2011) : , , -- , - . -- - , . 100 . -- , , . , , , , . 60 . , , , , , ( ). , , . ( , «» .). , . ( 100 ), . , . : «», . . , «» [40]. . -- , , , . ,
(regioselective)) AND (synthesis) Liitotsing ((biocatalytic) OR 0 0 (stereochemical)) AND (synthesis) AND ((steroids) OR (prostanoids)) Märksõna biokatalüütiline 0 stereokeemiline 0 süntees 186 65 keemiline süntees 225 223 steroidid 12 29 b) Koostada ühe relevantse raamatu kohta bibliokirje. Synthesis and stereochemical studies of some optically active a-azolylpropionic acids of biological intrest. (1974). / ed. H. Gustafsson. Uppsala 1.2 Rahvusvaheline kümnendliigitus UDK. Leia e kataloogist ESTER abil, milline UDK
gaeli keel 60000in Wales welshi keel - 20% Põhja-Iirimaa iiri keel - 10% Sündimus ja suremus Sündimus (2013a seisuga): 12,26/1000 inimese kohta. Maailmas 161.kohal. Sarnase sündimisega riigid: Austraalia, Hiina, Moldova. Suremus (2013a seisuga): 9,33/1000 inimese kohta. Maailmas 60.kohal. Sarnase suremusega riigid: Jaapan, Norra. Loomulik iive u 186 000 Rändesaldo: 2,57 sisserändajat/1000 elaniku kohta. Maailmas 33.kohal. Sarnase rändesaldoga riigid: Iirimaa, Portugal. Riigis rahvaarv kasvab, sest sündimus on suurem kui suremus. rändesaldo on positiivne. Rahvastikupüramiid Rahvastik (2013a seisuga) 0-14a 17,3% Vananev rahvastik 15-24a 12,8% Ülalpeetavate määr 25-54a 41,1% 52,9% 55-64a 11,5%
EKV6082 Eesti keel C1.1 Viktoria Gratsjova Minu ülevaade allikateks on kaks õpikut. Üks nendest on "Õigusõpetuse õpik 3.täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne" ,mille autoriteks on Advig Kiris, Ants Kukrus,Poigo Nuuma ja Enno Oiderma. Seda anti välja Kirjastuses "Külim" 2012. aastal. Teiseks allikaks on õpik, mille nimeks on "Rooma eraõiguse alused" autor Elmar Ilus. Raamat on trükitud advokaadibüroo "Lepik & Luhäär Lawin" toel, kirjastuses "Penikoorem" 2005. aastal. Need kaks õpikut-konspekti on mõeldud õigusteaduskonna üliõpilastele, et omandada õigusalaseid teadmisi ja mõista eesti õigusteaduse arengulugu. Õpikust "Rooma eraõiguse alused" mina võtsin 5.peatükki (89-98 lk) ja 9.peatükki (171- 186 lk). Õpikus "Õigusõpetus" mina analüüsisin 2.peatükki (38-54 lk) ja 3.peatükki (62- 75 lk). Mina valisin need kaks õpikut, sest kõik minu eriala materjalid põhinevad just nendel õpikutel. Õpikute tekst on jaotatud teemade kaupa ja tegemist ...
V 47 48 49 50 51 52 53 54 7 Ag 108 Cd 112 In 115 Sn 119 Sb 122 Te 128 I 127 Xe 131 55 56 57 72 73 74 75 76 77 78 8 Cs 133 Ba 137 La 139 Hf 178 Ta 181 W 184 Re 186 Os 190 Ir 192 Pt 195 VI 79 80 81 82 83 84 85 86 9 Au 197 Hg 201 Tl 204 Pb 207 Bi 209 Po 210 At 210 Rn 222 87 88 89 104 105 VI 10 Fr 223 Ra 226 Ac 227 Ku 260 Kr 262 metallid poolmetallid mittemetallid
Aivo Akkus Rio de Janeiro Põhiline Rio de Janeiro on sadamalinn Brasiilias Asub Guanabara lahe ääres Linn on tuntud muuhulgas karnevalide, Copacabana ja Ipanema supelrandade, Suhkrupeamäe ja 39,6 m kõrguse Lunastaja Kristuse kuju poolest Linnakodanikud kasutavad enda kohta väljandit carioca(Kara'i oca) Elanikke: 6 186 700 Pindala: 1182,3 km² Ajalugu Esimesed eurooplased saabusid Guanabara lahte Portugali maadeavastajate Pedro Álva Cabrali ja Gonçalo Coelho juhitudlaevastikku kuuluval laeval, mille kapten oli Gaspar de Lemos See juhtus 1. jaanuaril 1502 ja sellepärast anti sellele paigale nimeks Rio de Janeiro, mis portugali keeles tähendab 'jaanuari jõgi' Kliima Rio de Janeiros on lähistroopiline kliima, mis on tüüpiline savannidele
( , ). ( ), ( ), ( , ), ( ), () (WWF). 30. « ». « » . , . , . -- (1992) . 31) ? 32) « »? () , . : , , , . - . 6-10 , 1-2 (3-5 ) . : . : , , . : , , . - , . . - : , .. : . 10-65 80 . , 50-60 : , - , , , 120-130 , 186 196 ( 20) : , . , , . 4-12 ( 20) : , , . , , , , . . . : , , , . -, , , , , . -, , , , 3,5 . -, , , . - : , , , , . , , , . - , . , , , - . 3,0 / . 1,1 / . 8,0 / . 11,0 / . . : , , , , . , . (/ ) 42 000, 39 000, 28 000, 14 000, 14000,
Onychophora Küüsikloomad ehk onühhofoorid Euperipatoides rowelli Taksonid Onychophora Fossiilid Küüsikloomad Segmenteerunud ussid, kes elavad ainult maismaal Iseseisev loomariigi haru (kuuluvad esmassuusete hulka) Elavad troopikas, subtroopikas Vajavad eluks kõrget õhuniiskust 186-206 liiki Leviala Eoperipatus totoro Peripatoides novaezealandiae Epiperipatus acacioi Anatoomia Pikkus 0.5-20 cm, keskmiselt 5 cm 13-46 paari jalgu, mis on seest õõnsad Keha segmenteerunud Kaetud õhukese ja painduva kutiikulaga Jalgade otsas küünised Tundlad Keha eesotsas eendid tundlad eendid lõuad jalad Anatoomia Kehaõõs hästi arenenud, moodustab hüdrostaatilise toese Lõuad arenenud jäsemetest Närvisüsteem koosneb ajust ja kahest üksteisest kaugel olevast kõhtmisest ketist Meeleelunditeks tundlad j...
Palun lugege läbi I. Meosi õpikust „Filosoofia põhiprobleemid” peatükk teemal „Keha ja vaimu probleem” (lk 158-186): 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie arvates olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks? Mina leian, et kõige õigem teooria on dualistlik teooria. Olen ise arvamasule, et inimesel on keha, mis on materiaalne ja vaim/hing, mis on mittemateriaalne. Sellisel arvamusel ollas, leina, et suudan andma parimat abi inimestele ja olla humaane. Kui teha näiteks süsti, materiaalsele kehale, pole see midagi aga mittemateriaalne vaim võib tunda valu. Selle käigus ka tuleb hnnata kui suurt valu võib inimene tunda ja kuidas ma saan seda kõike paremaks teha. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Minu arvamus sel teemal on see, et olla humaane peame ikkagi käituma dualistliku teooriast lähtuvalt (materiaalne keha ja mittemateriaalne vaim) ja ...
23 ÄRIPLAAN "OÜ Creative Ruks firma avamine" Valeriya Mikhaylova 5.2 / . . . . . . . . . 202 176 215 117 136 186 192 113 270 139 143 286 2175 - . 90 113 136 89 123 128 110 72 160 76 62 130 1289 . , 135 163 127 0,5 6,5 5,5 863 198 980 903 184 1599 1292 0 0 988 0 1483 1387 ,50 5 ,50 ,50 6 1 V.1.3. 100 . V.1.4. V.1.5.
2 50 100 1 3 50 150 1,5 6 50 300 3 7 50 350 3,5 Näided Lahus Optiline tihedus C, g/ml Et 1 85 2 Et 2 100 3 Et 3 186 6 Et 4 240 7 Kontroll 111 Kaliibrimiskõver Järeldused Kontrolllahuses Bi2+ kontsentratsioon on 3,2 g/ml.
331 ) 2005--2006 . 13 2007 , . : 23 2002 ( 800 ) «-» (). 4 - . , 130 ( [42][43]) 174 ( ) [44][45]). [?] , ; , . , , , ; , , [46]. .[?] (20 2003): « , , , - . , , , . , » [47]. «-» , , [48]. : 1 2004 . 1 . 331 , 318 , 186 -- . 728 , 55 , [49]. . , . .[50][51][52] , . . -6, , . , « » « » [?]. , , : « , , , , , , . , . , , , , . , ... , , , , . , - .»[53] , : , , , .[54] c «». [55][56]. , 2004 , . [57], , ( -- ), , [58][59]. «» : ( )
30 1580 1580-1220= 360 360/30= 12,0 1580-1485/30-20= 9,5 40 1655 1655-1220= 435 435/40= 10,9 1655-1580/40-30= 7,5 Tootlikkus on selle väetise kasutamisel vähenev, mis tähendab, et kogutoodangu juurdekasv väheneb. 5. Ettevõte tootis 2017.aastal 11,6 hektaril 58 tonni nisu. 2018. aastal oli toodang 18% võrra suurem, kasvupind kasvas 2%. Nisu tootmiseks kulunud tööaeg kokku oli 2017. aastal 186 h, 2018.aastal 201 h. Arvutage maa ja töö tootlikkus ning töömahukus nendel kahel aastal. Ühikud Näitaja 2017.a 2018.a Muutus (võrreldes 2017), % Teraviljatoodang, t 58,00 68,44 18,00%
RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4
mees Lõvi 175 67 43 mees Neitsi 187 85 44 naine Neitsi 166 49 39 mees Jäär 197 75 46 naine Sõnn 166 69 39 mees Lõvi 174 68 42 mees Neitsi 186 78 45 mees Kaljukits 193 103 46 mees Ambur 173 68 43 mees Sõnn 189 105 46 mees Jäär 180 73 43 mees Kaljukits 194 91 45 mees Sõnn 184 86 45
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
