1840 and 1888, this was the work of Charles Barry who designed the buildings to blend with nearby Westminster Abbey. The two imposing towers, well known landmarks in London, are the clock tower, named after it's bell called Big Ben, and Victoria tower, on whose flag pole the Union Jack flies when parliament is sitting. Most of the tourists think that Big Ben is the tower, but Big Ben is only a clock, which was built in 1858 to 1859. It is probably named, after Sir Benjamin Hall, the first Commissioner of Works. Big Ben is very heavy. It weights over 13 tons. The clock mechanism, alone, weights about 5 tons. The figures on the clock face are about 2 feet long. Charles Barry's design incorporated a clock tower. The dials were to be thirty feet in diameter, the quarter chimes were to be struck on eight bells, and the hours were to be struck on a 14 ton bell. Barry invited Benjamin Lewis Vulliamy, a
Koole sisu. Kooli ajalugu algab Eesti territooriumil tulevased mungad ja linnalapsed eraldi. läks vaja kooripoiste väljaõpetamiseks, kirjaoskust vajasid kaupmehed ja ajaleht ,,Perno Postimees". 1858. aastal esimene Eestis avaldatud spetsiaalne ühe käsitöölised. Eestisse jõudis trükitud raamat toimus mahtra sõda. 1869. aastal toimus I kooli Toomorbudekodu lühiajalugu. 1769. hiljemalt 1470. aastal. ametlike koolidega üldlaulupidu ning 1884. aastal õnnistati aastal ilmusid Tallinna gümnaasiumi ja hakkasid võistlema eraõpetajad
Gustave Flaubert Referaat Prantsuse kirjanik Gustave Flaubert sündis 12. detsembril 1821 ning suri 8. mail 1880. Ta on laialdaselt tuntud oma esimesena kirjastatud romaani "Madame Bovary" poolest. Flaubert oli täielikult pühendunud oma kunstile ning otsis pidevalt "parimat sõna". Elukäik Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal ning oli Achille-Cléophas Flaubert'i ning Anne Justine Caroline'i teine poeg. Kirjutama hakkas Gustave juba 8-aastaselt ning omandas hariduse oma kodulinnas. Ta lahkus kodust 1840. aastal, et minna Pariisi juurat õppima. Pariisis oli ta ükskõikne õpilane ning hakkas linna põlgama. Flaubert armastas maaelu ja Pariis oli talle äärmiselt ebameeldiv. Seal sai ta tuttavaks mitmete kuulsate inimestega nagu Victor Hugo ning Émilie Zola. 1840. aastatel reisis ta ringi Püreneedel ning Korsikal. Peale epilepsiahoogu 1846 lahkus ta Pariisist ning jättis oma juuraõpingud pooleli. Peale Pariisist lahkumist naases ta Croi...
Riigipäevale · Kavas oli luua föderatiivne keisririik Ülestõusud · Frangfurdi parlament valis Saksa keisriks Friedrich Wilhelm IV , kuid too keeldus · 1849. aastal puhkesid ülestõusud konstitutsiooni elluviimise toetuseks. · Preisi vägede abil suruti ülestõus maha Majanduse arenemine · 1850.-1860. aastatel arenes kiiresti Saksamaa majandus · Taastati Saksa Tolliliit, juhtival kohal oli Preisi · 1858. aastal määrati Wilhelm IV kõrvale regendiks tema vend · 1959. aastal asutasid liberaalid Saksa Rahvusliidu, mis oli esimese ülesaksamaaline erakond. · 1861. aastal sai vend kuningaks Wilhelm I nime all Sõjaväe reorganiseerimine · Wilhelm I pidas vajalikuks sõjaväe reorganiseerimist · 1862. aastal esitatud reformikava nägi ette regulaarväe kahekordistamist · Samal aastal määras ta Preisi valitsuse juhiks Otto Leopold von Bismarcki
Eesti rahvusliku kunsti sünd Mõistetest: Eesti kunst kogu Eesti pinnal loodud kunst (kuigi varasematel sajanditel loojateks põhiliselt sakslased, rootslased jt., kohalik eripära siiski olemas) eesti kunst ehk eesti rahvuslik kunst loojaks eestlased, sai alguse 19. sajandi II poolel (ajalooline taust ärkamisaeg) Eesti rahvuslik kirjandus- ja muusikakultuur tekkisid natuke varem, 19. sajandi esimesel poolel, kunst suhteliselt hiljem. Üks tähtsamaid eesti rahvusliku kunsti rajajaid oli Johann Köler (1826-1899). Päritolult talupoeg, kuid jõudis Vene keisrikojas väga kõrgele sai akadeemiku ja professori tiitli. Köler on Eesti ajaloos oluline ka kui rahvusliku liikumise tegelane: osales nn. Peterburi patriootide ringis, vahendas talupoegade palvekirju tsaarile, oli Aleksandrikooli peakomitee esimees jne. Elulugu: Sündis Viljandimaal sauniku pojana. Õppis mitmes koolis Viljandis ning Cesise...
Plaatina Kasutusalad Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. Plaatina-metallid on ehtemetallid ja hambaproteesimaterjalid. Väga dekoratiivsedon Au-Pd-sulam valgekuld ja kuldroosad Pt-Al-Cu-sulamid. Ir-Os-sulam on erakordsel kõva ja kulumiskindel. 1828.-44. a. olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12-rublased Pt-mündid. 1858. a. vermiti plaatinast Prantsusmaal 20-frangilisi münte ja 1872. a. Suurbritannias naelsterlingeid. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90% toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks.sulaklaas on keemiliselt väga agressiivne, seepärast tõmmatakse klaas-kiudu läbi Pt-filjeeri. Pooljuhtmaterjale, optilist klaasi jt. Suure puhastusastmega aineid toodetakse Pt-tiiglis. Kui klaasile tekitada üliõhuke
1. ELU OLEMUS 1.1 ELU TUNNUSED Kõik organismid on rakulise ehitusega (üherakulised või hulkraksed). Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Organismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid. See väljendub molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, populatsioonilisel, liigilisel, ökosüsteemsel ja biosfäärilisel tasandil. Organismides leiduvad biomolekulid on keerukama ehitusega kui eluta looduse mineraalühendid. Kõigile elusorganismidele on omane aine- ja energiavahetus e metabolism. Organismid vajad väliskeskkonnast toitu ja hapnikku. Organismis toimub ühel ajal kaks vastassuunalist ja teineteisega seotud biokeemilist protsessi: lagundamine e dissimilatsioon ja sünteesimine e assimilatsioon. Jääkained eritatakse väliskeskkonda. Organisme iseloomustab stabiilne sisekeskkond. Ainevahetuslike ja biokeemiliste protsesside regulatsiooniga kindlust...
de Musique. Vaatamata mitmetele nimemuutustele ja ooperikompanii ümberasumisele Opéra Bastille'i, on Palais Garnier paljude seas tuntud ikka kui Pariisi Ooper. 4 Ajalugu Palais Garnier ehitati Pariisi suure rekonstrueerimise käigus, mida alustas Napoleon III. Napoleon valis parun Georges-Eugène Haussmanni rekonstrueerimise eest vastutama ja 1858. aastal volitas teda puhastama 1,2 hektari suurust maad, kuhu ehitada teine teater maailmas tuntust kogunud Pariisi ooperi- ja balletitruppidele. Maja projekt oli 1861. aasta arhitektuurivõistluse teemaks ning selle võitis noor arhitekt Charles Garnier (1825-1898). Nurgakivi pandi ehitusele 1861. aastal ja ehitus algas 1862. aastal. Legendi järgi küsis keisri naine, keisrinna Eugénie teatri ehituse ajal Garnier'lt kas ehitise võiks ehitada Kreeka või
Griegi vanaisa olevat põgenenud Šotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut ning jäi püsivalt Taani alles 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Griegi ema oli andekas pianist ja laulja ning isa Briti konsul Bergenis, kuid tegeles ka heliloojana. Õpingud ja töö: Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu ja juba 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus Grieg Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi kontservatooriumi, mille ta lõpetas aastal 1862. Leipzigi konservatooriumis õppis ta muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Taanis jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Eraelu: 1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga, kes oli tunnustatud laulja tol ajal, ja nad asusid elama Cristianiasse (Oslo). 10
näidendeid, oli see ikkagi teater täis elu, liikumist ja nalja. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, seejärel asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. Elu viimasel poolteisel aastakümnel, viibides taas Pariisis, lõi Molière 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Pariisi naasis Molière'i trupp 1858. aastal. Pälvinud oma etendustega Louis XIV huvi, sai trupp loa esineda ka kuningalossis ning lühikese ajaga tõusis Molière Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Kui Molière astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma
KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS 1. MÕISTED 1. Tsütoloogia ehk rakuõpetus – uurib raku ehitust ja talitust 2. Rakuteooria – kõik organismid on rakulise ehitusega. 3 põhiseisukohta (vt 2.1) 3. Üherakulised – organismide liik (mikroskoopiliste mõõtmetega bakterid, pärmseened, algloomad) 4. Hulkraksed – organismide liik (loomad, kalad, linnud, taimed) 5. Prokarüoot – rakk, millel puudub kindlalt piiritletud tuum 6. Eukarüoot – rakk, millel on olemas rakutuum 7. Mükoplasma – kõige väiksem rakk 8. Tsütoplasma ehk rakuplasma – raku poolvedel sisu, milles paiknevad rakuosad ehk organellid (vesi 60-90%, mineraalained, orgaanilised biomolekulid) 9. Rakutuum – reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, osaleb päristuumse raku jagunemisel 10. Karüoplasma – tuumasisene plasma 11. Histoonid – kromosoomivalgud 12....
Claude Monet Sissejuhatus Impressionism oli 19. sajandil alguse saanud maalikunsti vool. Selle nimetus pärineb sõnast ,,impressioon", mis tähendab muljet. Impressionistid püüdsid maalida muljeid mida nad said ümbritsevast loodusest. Nad ei maalinud eriti esemeid, vaid loodust. Enamusele neist meeldis maalida õues päikese käes. Impressionismi rajajaks ja peaesindajaks peetakse Claude Monet. Ta oli prantsuse maalikunstnik, kes hakkas juba väga noorelt kunsti vastu huvi tundma. Monet maalis enamasti maastikke ja talle meeldis seda teha vabas õhus. Impressionism sai nime tema maali ,,Impressioon. Tõusev päike" järgi. 1. Elulugu 1.1 Lapsepõlv Claude Monet sündis 1840. Aastal Pariisis. Ta oli Adolphe ja Louise-Justine Monet teine poeg. Ta ristiti Oscar-Claude'iks, aga tema vanemad kutsusid teda lihtsalt Oscariks. 1845. aastal, kui Monet oli kuue aastane, kolisid nad oma perega Le Havre'isse, Normandia m...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Orvi Rea EP1 KOKKUVÕTE KARL MARX´I „KAPITALIST“ Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2013SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.....................................................................................................................4 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231.................................................................................4 1.2. Autori arvamus teosest „Kapital“...........................................................................4 2. Võrdlus eesti ühiskonnaga.............................................................................................6 2.1. Parallee...
Tõusev päike") järgi. Monet sündis 1840. aastal Pariisis, vürtspoodnike Adolphe ja Louise-Justine Monet' perre. Ta ristiti Notre-Dame-de-Lorette'i kirikus Oscar-Claude'iks. Kuue-aastaseks saanud, kolis Monet oma perega Põhja-Prantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks. Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina. Varsti hakkas ta aga huvi tundma maalikunsti vastu ning 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks. Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega. Aastatel 18611862 oli Monet sõjaväeteenistuses Alzeerias. Alzeerias pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. 1862
Filosoofia Evald Nigul 083384NAKI Platoni Koopa allegooria. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie eluviisi tõttu ei ole truu reaalsus paljudele meist ilmne. Me eksime selles, mida me näeme ja kuuleme reaalsuse ja tõena. Platoni koopas istub vang aheldatud maa külge ketiga. Ta vaatab pilte ja jooniseid koopa seinal enda ees. Need vaated on tema vastuvõetavad täieliku reaalsusena ja üldine reaalne situatsioon jääb talle mõistmatuks. Üks hetk lastakse see vang vabaks ja ta on sunnitud jälgima situatsiooni koopa sees. Üldiselt ta ei taha loobuda oma turvalisest familiaarsest reaalsusest. Vangi tuli vedada jõuga lõkkest mööda koopa suu juurde. Kui ta...
. . -, . . . , . 1849 . . 21 , . . . . , , . 18481849 . : « » . , . , 1855 . « ». I . I : « » , , , . 1849 . , . () 18261828 . , . , . 18281829 . . . , . . , , , . . 18171864 . , I . - . () . , . 1859 . , . 1858 . 1860 . . 18531856 . « ». - « ». ( ) . , , , . 1853 . . 18 1853 . . . . . , , -, . 1854 . , , . 11 . . . , . . , . . , . . . . . , . . , , . . 1855 . . (1856). . . . , , . . I . , 1812 . , , - . . I . . . , , , , , ,
Pöörati tähelepanu põlluharimise intensiivsusele. Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Osa rikastus, samas kasvas maata talupoegade hulk. Suur probleem maapuudus. Laevandus ja meresõit 19.saj arenes kiiresti laevandus ja paadikaubandus. Tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks asutati merekoole. 1864.a. rajati merekool Heinastesse. 1854a. Purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori. Eestlaste I laevana jõudis Ameerikasse Matador 1868.a. 1858.aastaks oli Eesti sadamatesse sisse kirjutatud 74 laeva. 1900.aastaks oli neid juba 335. Tööstus 1. 19-20.saj vahetuseks muutunud Venemaa kõige arenenumaks piirkonnaks 2. Kuni 19.saj keskpaigani juhtivateks tööstuslinnadeks Narva. Hiljem ka Tallinn 3. Suurem osa toodangust veeti välja. Ei arvestatud Eesti vajadustega. 4. eestlased tegutsesid peamiselt väike-ettevõtjatena. 5
Sissejuhatus relig.sotsioloogiasse Relig.sotsioloogia- Teadusharu mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust.Kasutab sotsioloogia meetodeid relig. uurimiseks. Erinevatel kultuuridel ja gruppidel on religioonil erinev tähendus. Strateegia-planeeritud tegutsemine.Kasulikud et valmistada ette mõttekäigud.Osa definitsioone väljendavad religiooni olemust- mis on religioon ? osad definitsioonid vastavad mida religioon teeb?-funktsionaalne. Olemust väljendavad definitsioonid: Religioon- usk,vaim olenditesse. Olemust väljendavate def. Eelised: 1)religiooni sisu tuleb paremini esile 2)vastavad paremini argiarusaamadele religioonist 3)lihtsam ja arusaadavam Probleemid: 1)Liiga kitsad et hõlmata teiste kultuuriruumide religioone 2)arvestavad vähe religioossete muutustega.Religiooni vallas toimuvad suured muutused siis võib osa religioossest ainest jääda välja. Talitust väljendavad definitsioonid : religioon aitab mõtestada või luua identiteeti...
Jaapani kunst Referaat Allar Kiirats 11d Audentese Erakool Jaapani kunsti on mõjutatud Hiina, aga ka Korea ja India kultuur. Budism hakkas kunsti mõjutama VI-VII sajandil, selle vahetas umbes XV sajandil välja zen-budism. Euroopas on tuntud jaapani värvilised puulõiked ja elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse tihti amulettidena. Pärast II maailmasõda on Jaapani paljud kunsnikud läindu akasa uuendustega. Jaapani tarbekunst aga rikkalikult ja peenelt kaunistatud. XV sajandil tagasihoidlik ja lihtne hiinapärane keraamika sai rakendust jaapani teetseremooniatel. Rituaal pööras erilise tähelepanu nõude kujule ja dekoreerimistehnikatest sobiva valimisele. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone on kasutatud t...
Sissejuhatus Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Need olid : Franz Joseph Haydn (1732-1809) Austria Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Austria Ludwig van Beethoven (1770-1826) Saksamaa Nimetus "Viini klassikaline koolkond" pole päris korrektne, kuna kolm heliloojat on liiga vähe, et moodustada koolkonda; nad olid kõik eri põlvkondadest; töötasid Viinis eri aegadel; puutusid isiklikult väga vähe kokku. Mina valisin Viini klassikutest endale meeldiva Wolfgang Amadeus Mozarti, kuna arvan, et ta oli tõeliselt andekas ning hakkas varakult muusikapalasid komponeerima. Kahju on sellest, et ta sündis õnnetus perekonnas, kus seitsmest lapsest kasvasid lapseeast vanemaks ainult kaks. Need olid Wolfgang ja ta õde Maria. Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart ...
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
Baltisaksa lauluseltsid (Liedertafel'id) olid väga populaarsed ja aktiivsed. Üks esimesi saksa lauluseltse Eestis oli 1849. a Tallinnas asutatud "Revaler Verein für Männergesang". Esimene saksa laulupidu Baltimaadel toimus juba 1836. aastal Riias. 1857. aastal toimus samasugune üritus Tallinnas. Oma ajalehes "Perno Postimees" seda sündmust lugejaile tutvustades kiitis Johann Voldemar Jannsen, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid ning õhutas eesti rahvast samasuguseid seltse looma. 1858. aastal toob Jannsen eeskujuks Sveitsi: "Zürichi linnas laulsid nad nii, et müürid värisesid. Mu meele teeb haigeks, kui selle peale mõtlen, kui vaesed meie laulu poolest oleme!". Esimesed eesti lauluseltsid olid 1863. aastal asutatud "Revalia" ja 1865. aastal "Estonia" ning "Vanemuine". Peeti ühiseid laulupühi kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) ja mujal.
Ajaloo kontrolltöö 29-32 MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärand...
Tallinna tehnikaülikool, Tartu kolledž Maastikudisani õppetool FREDERICK LAW OLMSTED Referaat Tartu 2012 Elulugu Frederick Law Olmsted sündis 26. aprillil 1822 ning suri 28. augustil 1903. Ta oli Ameerika kirjanik, ühiskonna kriitik ning administraator ja maastiku kujundaja. Rahvas peab teda Ameerika maastikuarhitektuuri isaks, kuigi paljud teadlased on andnud selle tiitli Andrew Jackson Downing’le. Olmsted oli kuulus linna parkide kujundaja, projekteerides koos oma vanem partneri Calvert Vauxi’ga nii Central pargi, Prospect pargi New Yorgi linnas. (Viide 1. http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST361-7.4.5-Frederick-Law- Olmsted.pdf) Joonis 1 Tema isa, John Olmsted oli jõukas kaupmees, kes huvitus elavast loodusest, inimestest ja kohtadest. Ka Frederick Law ja tema noorem vend, John Hull tundsid selle vastu huvi. Tema ema, Charlotte Law (Hull) Olmsted suri kui ta oli va...
Tuulealused hooned (karjalaudad, tall, tõllahoone ja ait) põlesid maha. Tuul kandis tule kiriku katusele. Katus ja tornikiiver põlesid ära. Tuli rikkus ka kirikukellad. Ka kirikukõrts põles maha. Altar, kantsel ja orel jäid võlvide all alles, nii et jumalateenistusi sai hädapärast pidada. 11 4/11/19 Pärast tulekahju · Gustav Heinrich Beermanni juhtimisel ehitati 1858 uus tornikiiver ja katus. Tornikiiver on neogooti stiilis ning tema kõrgus on 49,5 m. Ta järgib Oleviste kiriku torni eeskuju. Kantsel värviti pruunides toonides. Orel varjas suurelt jaolt ära varem domineerinud roosakna, mida nüüd saab täielikult näha ainult väljastpoolt. 12 4/11/19 · Ambla kiriku juurde ehitati 1896 kabel Aegviidu surnuaias.
Sajandi soojusaine kalooriku kohta välja töötatud teooriaga. M-teeoria hõlmab kõiki stringiteooriaid ja asendab ühemõõtmelise stringi elementaarobjektiga, mis kahemöötmelise membraanina võib võnkuda paljudes mõõtmetes. Varjatud mõõtmeid saab paljudel viisidel kokku voltida ja igale viisile vastab loodusseaduste ja looduslike konstantide kindel komplekt. M-teeooria opereerib 10 500 universumiga, millest igaühel on oma loodusseaduste komplekt. Max Planck Sündis 1858 ja suri 1947. Ta oli saksa füüsik, keda peetakse kvantteooria rajajaks ning seega 20. Sajandi üheks tähtsamaks füüsikuks. Ta on pälvinud Nobeli füüsikapreemia. Ta pärines intellektuaalide perekonnast. Isa oli õigusteadusprofessor ja tema onu oli kohtunik. Lapsepõlves oli ta väga andekas muusikas.1885-1889 töötas ta Kieli ülikoolis, 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. 1900 lõi ta hüpoteesi,
tunnustuse pärast, soovides maad saada ja teoorjusest vabaneda. Kinnitati,et majanduslikke soodustusi ei saada usuvahetusega. Venepärased nimed saadi ristimisel. 21) Millal algas talude päriseks ostmine ja mida toodeti taludes? - 1860 ndatel aastatel hakati talusid päriseks ostma, ostu-müügi hinna määras mõisnik. Hakkati kasvatama lina, võeti üle ka kartulikasvatus. 22) Millal,miks ja kuidas toimus Mahtra sõda? - 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümne mõisa talupojad teotööle minemast. Kohale toodi sõjaväeosad,kes vastuhakanuid peksuga karistasid. 2. juuni hommikul piirasid ligi tuhat talupoega Juuru kihelkonda Mahtra mõisasse saadetud sõjaväeosa ümber,nõudes nende kohest lahkumist. Mahtra sõja lahinguväljale jäi hukkunuid mõlemalt poolt. Ülestõusnud talupojad said karistuseks ihunuhtlust,
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava Julia Šnurova, Karina Selivanova, Aleksandra Ganyavina FLORENCE NIGHTINGALE Iseseisev töö Õppejõud: MSC Margit Lenk-Adusoo Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2015 Florence Nightingale Inglise põetaja ja õde, keda peetakse õenduse rajajaks. Ta sündis 12. mai 1820 aastal jõukas inglase-aristokraadi perekonnas Florentsia villas, Itaalias. Florence sai hiilgava mitmekülgse hariduse, ta oskas viit võõrkeelt, luges palju, õppis matemaatikat, filosoofiat ja ajalugu, samuti tegeles maakunstiga ja muusikaga. Jumala kutse Florence tunnetas oma eripärast elu ülesannet ja koguaeg mõtles sellest. Veebruaris, aastal 1837 jalutas ta aias ja kuulis jus...
Talupoegadele õpetati pillimängu. Talupoegade orkestrid. Linnades näitetrupid ja külalisesinejad. Muusikaõpetus levid väga hästi. Mitme häälese koorilaulu teke ja esimesed laulu päevad. Mitme häälse laulu levikule Eestis aitas kaasa kihelkonna koolides edendatav muusikaõpetus. Esimene teadaolev kool, kus lauldi neljahäälseid laule oli Kanepi kihelkonnakool ja aasta oli 1804. Eeskuju laulupäevade korraldamiseks saada Balti-Sakslastelt. Esimesed laulupühad toimusid Põlvas 1858. Suuremad orkestri keskused olid Väägveres ja Tormas. Koorilaulu ja pillilaulu arengule aitas kaasa Valga koolmeistrite seminar, mida juhtis lätlane Janis Cimze. Seal said hariduse vennad Aleksander (Saebelmann) Kunielid ja Friedrich August Saebelmann Rahvuslik ärkamine ja laulupeod Esimese laulupeo organisaatoriks oli Johann Voldemar Jannsen 1869 . Jannsen andis välja esimese Eesti keelse lehe Pernu Postimees, mis aastal 1864 muutus Eesti Postimeheks. Lehe
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Pjotr Iljits Tsaikovski Referaat Õpilane: Veronica Kongi Klass: 12 B Tartu, 2012 Sisukord Perekond ja vanemad......................................................................................................3 Hariduskäik.....................................................................................................................4 Looming..........................................................................................................................5 Töö ja tuntus.......................
ja tarbekunsti püsinäitusi. Kõige enam Madalamaade 17 ja Vene 18.-19. sajandi kunsti ning hõbedakambrit. Lääne-Euroopa ja Vene vanema kunsti ajutusi näitusi, s.h. välisnäitusi (vahetuvad kaks korda aastas). 11. 12. Aleksei Bogoljubov „Tallinna sadam“;Ivan Aivazovski „Meri“; Aleksei Bogoljubov „Neeva“. 13. Kadrioru lossi fuajees asub Milo Veenuse marmorkuju koopia, kuju valmistati 1858. aastal Itaalia marmorist ja kuju tegi Antonio Canova. 14. Mulle lossis meeldis, see oni ilus ja hooldatud ilusti. Kõige rohkem jäi meelde peasaal, mis ka kõige rohkem muljet avaldas. 15. Saab näha Vene, Hollandi, Saksa jm maade kunsti.
Aleksander II lõpetas tsensuur seaduse. Peale Castréni sai Lönnrot soome keele professoriks, pidades 1856 oma esimese soomekeelse loengusarja. Lisaks tuli ülikooli tööle ka Cygnaeus ja Sakaris Topelius. Snellman sai ka professoriks- põhimõtteliselt filosoofia professoriks, nimetus oli veidi teine, kuna filosoofiat peeti avalikkusele ohtlikuks. Majanduselu arenes, üritustele anti riigilaene. Ürituste korraldamiseks oli vaja harituid inimesi ja selleks loodi ametikoole. 1858 lubati muuta kohalik asjaajamine soomekeelseks, kui selleks on soovi. Peale 1809 tuli 1863 jälle Riigipäev kokku. Sakari Topelius- alustas oma tegevust propagandisti ja ajakirjanikuna. Ta sündis mõisas/suures talus. Ta isa oli arst, kes oli esimene suurem soome rahvaluule koguja. Kui ta koolis hakkas käima, ei olnud rajatud veel ühtegi soomekeelset kooli (ainult mingi ringikäiv kool, mis pigem kontrollis soomlaste lugemisoskust). Tänu sellele on kogu tema looming rootsikeelest tõlgitud
FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900) 1. ELULUGU Nietzsche sündis Rüycken'i pastoraadis. Ta ütleb hiljem: "Minu sünnipäev oli läbi kogu lapsepôlve tôeline pidupäev." Nimelt langes ta sünnipäev kokku kuningas Friedrich Wilhelm IV sünnipäevaga 15.oktoobril. 13.aastasena, 1858.a. hilissuvel lôpetab ta oma esimese autobiograafia. Eristades selles juba 3 perioodi. 12 päevane pingeline töö oli lôppenud ja 13 aastane autor vôis rahuldustundega puhata enne kui astuda kuulsate traditsioonidega Pforta maakooli. Nooruk tunneb, et üks elu periood on lôppenud. Ta on tublisti tegelnud proosa-, luule- ja muusikaharrastustega, lôpetanud algkooli ja toomgümnaasiumi. Üleelatud on juba 3 lähedase inimese (isa, venna ja vanaema) surm
Kuue-aastaseks saanud, kolis Monet oma perega Põhja-Prantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks. 1851 asus Monet õppima Le Havre`i kunstikooli. Tema kunstianne avaldus väga noorelt karikaturistina oma karikatuure müüs ta 10-20 frangi eest.Monet võttis oma esimesed joonistustunnid Jaqus-Frncois Ochard`ilt. Le Havre`s kohtus ta ka Eugéne Boudiniga kellest sai tema mentor ja kes õpetas talle kasutama õlivärve ning ,,en plein air" (vabas õhus) tehnikaid 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks kuigi ta isa lootis, et Monet võtab ükspäev üle tema toidupoe äri. 28 Jaanuar 1837 tema ema suri ja ta asus elama enda tädi Marie-Jeanne Lecarde`i juurde. 1859 asub ta õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, pisut hiljem École des Beaux Arts'i, kus tutvus ka Eduard Manet`ga. Õppimise Pariisis
Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädala lehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning uskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter". Eriti suurt viha kandis Kreutzwald kõigi volditud mustkuubede vastu, isegi surivoodil sallimata ühegi tolle klanni esindaja...
looduse keskel, sest vanem vend Joosep viidi varakult naaber valda Tõllistesse kooli. See võis olla üheks põhjuseks, miks kirjanikul tekkis kalduvus üksindusele. Vanemas põlves kujunes kirjanik täielikuks erakuks. Oma esimesed kooliteadmised sai luuletaja oma koolmeistrist isalt. Omajagu aitasid seda kujundada talu sulaselt Jaan Külvajalt kuuldud rahva-pärimuslikud lood. Õpinguid jätkab kirjanik Tartus 2. elementaarkoolis, lõpetas 1858.aastal Tartu kreisikooli ja 1861. aastal Tartu õpetajate seminari. Nüüd suundus ta Lätimaale Gulbene mõisa koduõpetajaks, kus andub edasiõppimisele ja alustab samal ajal ka oma kirjanduslikku tegevust. 1862.aasta sügisel asus Fr. Kuhlbars Viljandisse, kus ta töötas pedagoogina 33 aastat. Oma kirjanikunimeks võttis ta linna nime kus ta elas ja töötas Villi Andi. Suviti elas Fr. Kuhlbars vahetevahel vanemate, hiljem vend Joosepi pool, kes oli
Kultuuridevaheline kommunikatsioon. Konspekt Krista Vogelbergi ja Raili Põldsaare loengute materjali järgi. 1. küsimus Mis on kultuur ja selle põhilised probleemid? Matthew Arnold (1822-1888): `parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud' Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917): `Kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud.' Europotsentristlik, universalistlik, evolutsionistlik, `madalat' ja `kõrget' kultuuri eraldav mudel 2. küsimus Kultuur antropoloogide arvates: Franz Boas (1858-1942): Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju.' Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks k...
arenguvõimelised.4. Too näiteid Torma ja Põltsamaa muusikaelu kohta. Torma: A. Jakobson lõi laulukoori, ka pillikoori. Neljahäälset laulu viljeldi pea kõigis Torma kihelkonna koolides.Tema poeg C.R.Jakobson aitas kaasa kõrgele tasemele peale tema isa surma.Põltsamaa: Sealsed pastorid avaldasid esimese eestikeelse ilmaliku laulukogu. Kõrge tase kooridel. 1.Kus, millal ja kelle eestvõttel toimusid esimesed laulupäevad Eestimaal? Toimusid 1858 – 1867. Saaremaal oli koorilaulu eestvedajaks Martin Körber. Hiiumaa muusikaelu juhtis Gustav Felix Rinne. Põlvas juhatas koore Carl Gottfried Donner2. Kus ja millal asutati eesti esimesed pillikoorid? Milline oli selles hernuutlaste roll? Hakkasid kujunema 19. sajandi alguses. Hernuutlased hakkasid propageerima pillimängu. 3. Milline tähtsus on David Otto Wirkhausil eesti muusikaloos? Too näiteid. Väägvere pillikoori tegutses David Otto Wirkhausi eestvedamisel. Tema isa David
REFERAAT BAROKKMUUSIKA SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................... lk 3 Kui võrrelda keskaja muusikat ja barokkmuusikat......................................... lk 4 Barokkooper..................................................................................................... lk 5 Barokiajastu heliloojad............................................................................. lk 6-7 Barokiajastu muusikazanrid............................................................................ lk 8 Fuuga............................................................................................................... lk 9 Kastraadid..................................................................................................... ...
Edvard Grieg Kadri Lepik II kursus (1843- 1907) Eluloost Edvard Grieg sündis 1843. aastal Norras, kui valdavalt oli romantismiajastu. Ta oli tuntud kui väga andekas pianist ja eelkõige helilooja. Tema sünnilinn on Bergen ning täpsemalt sündis ta 15.juunil. Kuigi ta ise sündis Norras, siis tema juured ei ole siiski pärit sealt. Nimelt on ta esivanemad pärit hoopiski Sotimaalt ning Edvardi vanaisa perekonnanimi oli Grieg, kust tuleneb ka tema nimi. Kui 1746.aastal leidis Sotimaal aset Cullodeni lahing, siis Edvardi vanaisa põgenes Sotimaalt ning rändamise järel jäi ta 1770.aastal alaliselt Norra elama, kus lõi ka oma äri. E.Grieg kasvas üles muusikute peres- tema isa oli helilooja ning samal ajal ka Briti konsul Bergenis. Ta ema Gesine B. Hagerup seevastu oli Edvardi üheks esimeseks klaveriõp...
maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja kogu aeg. Nende meelest polnud liikide väljasuremiseks vaja katastroofe, Maal toimuvad protsessid võivad seda põhjustada sama efektiivselt. Charles Darwin ja Alfred Wallace jõutsid järelduseni, et liigid ei ole mitte loodud, vaid arenenud varem elanud liikidest (Darwin jõudis ennem selle hüpoteesini). Otsustasid evolutsiooniteooriat kõigepealt tutvustada Wallace'i ja Darwini ühistööna aastal 1858. Aasta hiljem avaldati Darwini raamat ,,Liikide tekkimine" (The Origin of Species) muutsid bioloogide arusaamu elu arengust. Darwini evolutsiooniteooriat ja loodusliku valiku põhimõtteid on täiendanud palju uued bioloogiaalased teadmised. 2.) Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: 1.Kõikide liikide sigivus on selline, et isendite arv peaks kasvama, kuid ometi säilitavad populatsioonid enam-vähem püsiva suuruse. 2.Ressurssid (toit,elupaigad) on looduses piiratud. 3
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda. Turukapitalism. 18. - 19. saj. keskmes aurumootor 1760 tööstusliku pöörde algus Inglismaal (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast niiti) 1712 Newcomen´i aurumasin 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1820 aastad industrialiseerumise kiire areng USA-s 1839 Fotograafia sünd 1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee raharendile ning talude päriseksostmiseks 1858 asutati Narva Kreenholmi Manufaktuur 1868 Keelustatakse teoorjus 1870 Eesti esimene raudteelõik Paldiski-Tallinna-Peterburi raudteeliin 1876 Bell leiutas telefoni 1895 esimeste filmide demonstreerimine 1896 Guglielmo Marconi leiutab raadio Moderniseerumine. Tööstuslik pööre 19.saj II pool Raudteede rajamise tähtsus: majandussidemed Venemaa ja Lätiga kaubavahetuse areng - transiitveosed sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade
Isiksus ja ühiskond. Ühiskonna all mõistame kõikehaaravat sotsiaalset ühendust, millesse inimene kuulub. Kõik ühiskonnad on iseloomustatavad ühiste tunnustega : -ühiskonnad on vertikaalselt üles ehitatud, -ühiskonnad on horisontaalselt liigendatud, -neil on kultuuriline pealisehitus, -neile on omane sisemine dünaamika. Ühiskond on sotsiaalsete gruppide kogum. Sotsiaalsed grupid Sotsiaalsed grupid. sotsiaalsed grupid - inimeste hulk, kes on omavahel vastastikustes suhetes. sotsiaalset gruppi kui sotsiaalsete persoonide tuntavat, struktureeritud, püsivat kooslust, kus vastavalt sotsiaalsetele normidele, huvidele ja väärtustele täidetakse sotsiaalseid rolle ja taotletakse ühist eesmärki. Iga ühiskond koosneb paljudest sellistest gruppidest . Nad kõik on omavahel teatud seostes ja selleks et ühiskonda õigesti mõista tuleb esmalt erinevaid gruppe mõista, nende iseloomust ja kohast ühiskonnas aru saada. Seetõtt...
Eugene Boudiniga, kellest sai ta õpetaja ning , kes õpetas teda kasutama õlivärve. Boudin õpetas Monet´le ,,en plein air" (vabaõhu) maalimistehnikat. Mõlemad olid mõjutatud Johan Bartholdi loomingust. 28. jaanuaril 1857 aastal, ta ema suri. Tol hetkel oli Claude 16, ta jättis kooli pooleli ning läks elama oma tädi Marie-Jeanne Lecadre juurde. Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina. Varsti hakkas ta aga huvi tundma maalikunsti vastu ning 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks. Ta asus õppima Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikooli Académie Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega. Aastatel 18611862 oli Monet sõjaväeteenistuses Alzeerias. Alzeerias pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. 1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles
Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal Opereti muusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooni allikaks parasjagu ühiskonnas moes Dokumendi tüüp: KONSPEKT Teema: MUUSIKATEATER: OPERETT, MUUSIKAL Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 20.10.2013 1. OPERETT Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab itaalia keeles väikest ooperit. Samuti nagu ooperis on ka opereti aluseks libreto (ooperi süzee), mille sisu on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Opereti eelkäijad: Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (vodevill - laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng). PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page...
Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium Saaremaa Autor:Marve Kamm Kolga 2017-05-23 Eesti suurimat saart,Saaremaad teatakse hea puhkekohana,kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljugi just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu,säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 2 Saaremaa Esimesed märgid inimasutusest Saaremaal pärinevad 8000 aastat tagasi.Muistne vabadusvõitlus lõppes saarlastele 1227 a.alistumisega taanlastest ja sakslastest ristisõdijatele.Saksa ülemvõim sai otsa 1559.a.,mil saar müüdi Taani kuningale.1645.a.läks Saaremaa enam kui pooleks sajandiks rootslaste valdusesse. 1710.a.vallutasid Saaremaa Põhjasõja käigus Peeter I väed ning saar liideti Tsaari-Venemaa koosseisu.Saaremaa kui strateegilisel...
mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil" (originaal valmis kunstnikul 1858.a.) Nii sai saunamehe pojast akadeemik. 1862.a pöördus Köler tagasi Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis
Aastaks 1839 oli Darwinil liikide muutumise ja tekkimise teooria põhijooned olemas. Ta nimetas seda Muutustega põlvnemise teooriaks, kuid samas ta mõistis, et tal ei ole veel selle usutavaks esitamiseks vajalikke tõendeid. 1842 sai see teooria ka esmakordselt kirja. 1844 kasvas see aga juba enam kui 230- leheliseks ,,pikaks esseeks". 1856 sai ta inspiratsiooni selle tõendamiseks ning asus selle najal kirjutama põhjalikumat raamatut. 1858 kui Briti zooloog Alfred R. Wallace tuli välja oma esseega. Nii juhtuski, et 1 juulil 1858 loetigi ette mõlema mehe esseed, kuid paraku jäid need toona ilma erilise tähelepanuta. Sõprade soovitusel koostas Darwin aga nende esseede najal lühikese raamatu, mis nägi esmakordselt päevavalgust 1859 aastal. Siiski parandas ja täiendas ta oma emast raamatut kokku veel viis korda. 1872 a. ilmus kuues trükk, mis on esimeset
Verdi ooperite puhul on väga tähtis meloodia, meeldejäävad motiivid. Ta on kirjutatud 26 ooperit. Tema puhul ületab laulja orgestri alati. Pani tohutut rõhku libretole. Kuulame: "Triumfi marss" ooperist "Aida" EDWARD GRIEG (1843 1907) Norra helilooja ja pianist. Grieg sündis Bergenis. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu. 12-aastaselt alustas ta iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal alustas ta õpinguid Leipzigi konservatooriumis. Ta õppis seal klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. 1862. aastal lõpetas ta Leipzigi konservatooriumi, 1863 1865 elas Grieg Taanis, jätkates seal kompsitsiooniõpinguid Niels Gade käe all. 1867. aastal abiellus ta oma nõo, laulja Nina Hagerupiga. 1866 1874 elas ta Oslos, kus tegutses eraõpetajana ja dirigendina. Ta oli ka üks sealse, vähe aega tegutsenud muusikaakadeemia asutajatest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
