1. Märkige ristiga, milline neist sündmustest toimus enne raudtee rajamist Eestisse, milline pärast.(5p) Esimene raudtee rajatakse Eestisse 1870. aastal ENNE PÄRAST · Jüriöö ülestõus (1343) · Alustab ilmumist Perno Postimees(1857) · Rajatakse esimene eestikeelne gümnaasium (1906-Miina Härma Gümn) · 1905.a. Sündmused Eestis · I üldlaulupidu (1869) 2.Nimetage vähemalt neli muutust, mida tõi kaasa raudteede rajamine?(4p) · Raudtee ehitamisega kaasnes suurte vabrikute rajamine (nt. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinna mit...
Esinesid meeskoorid ja pasunakoorid ainult. 8. Jannsen: Sihiks oli eesti rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Ta lootis, et kõik, mis eesti rahvas võib saavutada, peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Hurt: eestikkeelse kirjasõna väljaandmine, eriti tähtsad olid kooliõpikud. Ta väärtustas vaimseid väärtusi. Jakobson: Seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise nõude. 9. Jannsen: Hakkas välja andma aastal 1857 Peno Postimeest. Korraldas 1869. aastal esimese eesti üldlaulupeo ja loodi 1865. aastal mängu - ja luluselt Vanemuine. Hurt: 1872. aastal loodi Eesti Kirjameeste Selts.Soovis rajada ka Aleksanderkooli. Jakobson: 1878. aastal hakkas välja andma ajalehte Sakala. 10. 11. Eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste Vene riigi osade sarnaseks.Kõikidesse kohtadesse määrati vene ametnikud. Kõik asjaajamine muutus vene keelseks. 12.VIHIK! 13. VIHIK
MEHAANIKA Võnkumine. Tatjana Tambovtseva Kohtla Põhikool 2013 Võnkumine liikumine, mis kordub teatud ajavahemiku jooksul Näiteks: kellapendli liikumine puuoksad tuules kitarrikeel, kui seda tõmmata kiikuv laps Suurused, mis iseloomustavad võnkumist Tasakaaluasend Amplituudasend Täivõnge Periood Sagedus Amplituudasend Amplituudasend Amplituud ja tasakaaluasend Tasakaaluasendis püsib pendel paigas. Amplituudasend pendli asend, kuhu koormis pöördub tagasi. Amplituud kaugus tasakaaluasendist amplituudasendini. Täisvõnge ja võnkeperiood Täisvõnge pendli liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi. Võnkeperiood ehk periood täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Tähis:...
Johann Köler Jõhvi Gümnaasium 11BV 2016 Johann Köler 8. märts 1826 (Vastemõisa) – 22. aprill 1899 (Peterburi) Maalikunstnik, poliitik ja ärkamisaja suur tegelane. Lapsepõlv Sündis Viljandimaal Vastemõisa vallas Kööbra Tõnise talu saunikute Kai ja Peet Köhleri seitsmenda lapsena. Elulugu Reisis Köler mitmel pool Euroopas, läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias, jne.. Surm Köler suri 22. aprillil 1899. aastal oma ateljees Peterburis Vassili saarel südamerabandusse. Eestis Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Eesti Kirjameeste Selts. ...
robotitehnikat, laseritehnikat, keerukate materjalide tootmist, geenitehnoloogiat jpm. Kõige tähtsam on arvutite tootmine imporditud detailidest(20000-30000 arvutit aastas) Kergetööstus Tekstiilitööstus Õmblustööstus Naha ja jalatsitööstus Tekstiilitööstus Valimistatakse erinevaid kangaid, lõnga ja nendest valmistatud esemeid Tooraineks on puuvill Esimesed ettevõtted asutati juba 19. saj teisel poolel (Kreenholmi manufaktuur 1857 a.) Õmblustööstus ning naha- ja jalatsitööstus Üle terve Eesti leidub palju ettevõtteid mis tegelevad selliste tööstusharudega. Mõned on isegi suutnud ennast murda Euroopasse (Monton, Klementi, Sail&Ski)
Aleksis Kivi 18341872 Elulugu Sündinud 10. oktoober 1834, Uusimaa, Nurmijärvi kihelkond Sündis külarätsepa peres neljanda pojana 1846 viis isa ta Helsingisse õppima, eesmärgiga koolitada temast kirikuõpetaja Järgmisel aastal alustas õpinguid Carl Stockuse koolis (18471852) 1857. lõpetas gümnaasiumi Samal aastal tuli Alexis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik 1859 astus ülikooli,kuid 1865 katkestas õpingud ülikooli lõpetamata 1870. aastatel langes Aleksis Kivi alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired 1872, kui ta oli paar aastat vaimuhaiglas olnud, jõudsid arstid otsusele, et Aleksis Kivi on parandamatu, ning ta viidi venna juurde Tuusulasse 1872. aastal kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri Tuusula Syvälahtis Teosed "Bröllopsdansen" "Lea" "Nõmmekingsepad" "Kullervo" "Kanervala" "Kihlus" "Õlleretk Schleusingenis" "Öö ja päev" "Seitse venda" "Margareta" Seitse ...
Mihhail Ivanovits Glinka (1804-1857) Liina Kokk Kristiina Moosel Ingrid Tagel 11.B Mihhail Ivanovits Glinka http://en.wikipedia.org/wiki/Mikhail_Glinka Elukäik Elukäik Mõjutused · Tchaikovsky · Rimsky-Korsakov · Stravinsky Looming · Taotles teadlikult rahvuslikkust · Materjal legendidest, muinasjuttudest, rahva ajaloost ja mujalt · Sidemed rahva elu ja folklooriga Looming · Ooperid: "Elu tsaari eest", "Ruslan ja Lyudmila" · Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoonia hota", "Öö Madridis", "Valss-fantaasia" · Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. · Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Huvitavaid fakte · Glinka "Patriootlik laul" oli 19912000 Venemaa hümniks Ruslan and Lyudmilla · http://www.youtube.com/watch? v=lkBhb...
Tänu isa pärandusele sai ta omale meelepärase elu seada ning ta hakkaski elama dändielu, kulutades väga palju raha. Selleks, et Baudelaire pärandust kergekäeliselt läbi ei lööks, kuulutati ta teovõimetuks ning määrati äraelamiseks kindel pajuk. See sundis Baudelaire'i kirjutama. Baudelaire on kirjandusliku sümbolismi eelkäija. 1857. aastal ilmus luulekogu "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal), mis põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". 1869. aastal, juba pärast Baudelaire'i surma, ilmus 50 proosaluuletusega kogumik "Pariisi spliin" ja 1909. aastal Baudelaire'i päevik. "Kurja lillede" 6 ärakeelatud luuletust on avaldatud ajakirjas "Vikerkaar" 2000, nr. 11-12
THE BRONTE SISTERS CHARLOTTE EMILY ANNE BIOGRAPHY FATHER AN IRISH PROTESTANT, A CLERGYMAN IN YORKSHIRE MOTHER DIED IN THEIR CHILDHOOD VIVID IMAGINATION DRAWING, WRITING AND TELLING STORIES EDUCATED AT A CHARITY SCHOOL GOVERNESSES "POEMS BY CURRER, ELLIS AND ACTON BELL" CAHRLOTTE 1816-1855 THE PROFESSOR (1857) JANE EYRE (1847) SHIRLEY (1849) VILLETTE (1853) JANE EYRE GREATLY AUTOBIOGRAPHICAL REALISTIC PICTURES + ROMANTICISM WOMAN'S PROBLEMS AND SOUL LONELINESS, POVERTY, SOCIAL INSIGNIFICANCE ATTACKS THE GREED AND LACK OF CULTURE OF THE BOURGEOISIE JANE EYRE SOCIETY CAN BE REFORMED BY MEANS OF EDUCATION INHUMAN EDUCATION SYSTEM OF CHARITY SCHOOLS FIGHT FOR WOMEN'S EMANCIPATION EMILY 1818 - 1848 WUTHERING HEIGHTS (1847) PLOT FULL OF ...
Friedrich Reinhold Kreutzwald Eliise Kass Tartu Kommertsgümnaasium 10A Andmed Sünd 26. detsember 1803 Jõepere mõis,Virumaa Surm 25. august 1882 Tartu Oli Eesti kirjanik ja arst Elulugu, õpingud 18151819 algteadmised kreis ja algkoolidest 18231825 koduõpetaja Tallinnas ja Peterburis 18261833. Tartu ülikool; Võru linnaarst 1849 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1855 Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige 1871 Ungari Teaduste Akadeemia välisliige 1870 Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliige 18771882 Kolleegiuminõunik Kreutzwald on maetud VanaJaani kalmistule Looming "Winakatk"(1840) "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842) "Reinowadder Rebbane" (1850) "Kilplaste imevärklikud jutud ja teud" (1857) Rahvuseepos "Kalevipoeg" (18571861) "Eestirahva ennemuistsed jutud" (1866) "Lembitu" (1885). Tähtsus Eesti ajaloos Eesti ärkamisaegne suurkuju Kirjanik Rahvaluulekoguja ja arst Eepos "Kalevipoeg,, Ei usku...
1843. aastal sündis tütar , kes sai kuulsaks poeediks tulevikus (Lydija Koidula) 1850. kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli juhataja 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse Hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse Ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890. Tartus Eesti kultuuri panus Tõlgis vaimulikku laule Kirjutas laule viisidega (ü 1003) 1857. aastal asutas Jannsen esimese nädalalehe Pärnu Postimees Hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees Hakkas kasutada sõnaühendi “eesti rahvas” , “maarahvas” asemel Kirjutas eesti hümn oma tütraga koos Organiseeris esimese üldlaulupeo Lisainfo Voldemar Miller leidis 1940. aastail arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele, mida tavaliselt peetakse selle väite tõestuseks.
· Vallakogukonna teke · Eesti soodne geopoliitiline asukoht 3) Kultuurilised eeldused: · Estofiilide tegevus · Tartu ülikooli taasavamine · Koolisunduse sisseviimine ~1850. aasta oli eestis 1000 külakooli (100 kihelkonnakooli) Ärkamisaja suurkujud I Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) · Seltsitegevus 1865. asutas Vanemuise Osales EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtutel · Ajakirjanduses 1857 ,,Perno Postimees" 1864 ,,Eesti Postimees" · Koorilaulu propageerimine Kirjutas laulutekste 1869.a juunikuus (16-18) esimene laulupidu II Jakob Hurt (1839-1907) · Seltsitegevus 1872-1881 EKS president Osales ,,Vanemuise" seltsi tegevuses Korraldas EÜS-I ,,Kalevipoja" -õhtuid · Folkloori kogumine 1888. a. postimehe kampaania ~ 1400 kirjasaatjaid · Haridus
Küsimused 1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) tuleb tead sündmuste järgnevust (1857, 1885, 1942, 1953, 1975, 1977, 1981, 1997) 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. 4. Selgita lühidalt taimede meristeempaljundus, miks saab seda nimetada kloonimiseks? Millist kasu (mis eesmärgil teostatakse) saab sellest tehnoloogiast? 5. Mida tähendab hübridoomi loomine, too üks näide, milleks seda kasutatakse. 6. Hübridoomide abil ,,toodetakse" monokloonseid antikehi. Mis need on ja millised on nende rakenduslikud võimalused? 7. Kaasajal rakendatakse põllumajandusloomadel sageli embrüosiirdamist. Millega on sel juhul tegemist (selgita metoodika käiku). Miks seda rakendatakse? 8. Selgita millistel juhtudel on embrüosiirdamine inimesel on põhjendatud. 9. Mill...
See levis ka mujale maailma. Tekstiilitööstus on läbi ajaloo palju muutusi läbiteinud, pidevalt juurutatakse uusi tehnoloogiad saavutamaks suuremat efektiivsust ning uutele keskkonnareeglitele vastavust. Eesti tekstiilitööstuse ajalugu ulatub üleeelmise sajandi algusesse, kui käsitöö asemel hakati järjest rohkem tootma masinatega. Kudumismasinad hakkasid levima väga kiiresti. Nende arv UKs alates aastast 1803 muutus suuremaks u 80 korda aastaks 1857. Paigutus Tekstiilitööstuse paigutust mõjutavad tegurid: Odava tööjõu paigutus. (Palju lihtsat massilist tootmist) Tarbijate lähedus, et transpordikulud võimalikult väikesed oleksid Tooraine lähedus, et selle transport odavam oleks. Tekstiilitööstuse ettevõtteid on peaaegu kõikides maailma riikides. Kreenholmi Manufaktuur Narvas on jätkuvalt üks Euroopa suurimaid tekstiilivabrikuid.
Ettevalmistus kontrolltööks Vene aeg 2 Ajaloolised isikud 1. Adam Peterson oli Holstre taluperemees. Ta alustas Köleriga palvekirjade kampaaniat. 2. Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5
Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USA-s Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks. 2 Saint Helens Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st k...
Nad ei tahtnud, et neid saadetaks sõdima kodukohast kaugele. Nad nõudsid inglastega võrdset kohtlemist. Neid ei rahuldanud palgad ega toit. Viimaseks tilgaks vastuhaku karikasse olid kuulujutud sellest, et uued padrunid on võitud määrdega, milles on sea- ja veiserasva. Sipoidide hulgas olid aga nii hindud kui ka moslemid. Padrunitropp tuli ära hammustada, moslemid aga ei võinud suhu võtta searasva, hindud jälle veiserasva. Mäss algas 1857. aastal bengali sipoidide üksustes, kus oli suhteliselt vähe inglise ohvitsere ja nõrk distsipliin. Sealt kandusid rahutused teistesse Põhja-India piirkondadesse. Mässuga ühinesid padišahh Bahadur II ja mitmete vürstiriikide valitsejasoo esindajad. Enamik vürste, kel oli liiduleping Ida-India Kompaniiga ekh siis brittiega, jäi mässust eemale. Inglaste sõjaline ülekaal, eriti suurtükiväes, pääses peagi maksvusele. Mässukolded likvideeriti, mässajate
Annely Tamm IMKATS "Kalevipoeg" Eno Raud (Fr. R. Kreutzwaldi teose ainetel) Autorist Raamatu zanriks on muistend. Autor (Fr. R. Kreutzwald) elas rahvuslikul ärkamisajal. Tema teosed mõjutasid rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Kirjanik sündis 1803.aastal Jõepere mõisas. Isa oli kingsepp Juhan Reinholdson ja emaks mõisateenija Ann. Kreutzwald kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades. Õppis Rakvere köster Gööki algkoolis ja kreiskoolis. Peale seda Tallinna kreiskoolis. Oli Tallinnas kaupmehe õpilane. Seejärel tegi ta koduõpetaja eksami ja töötas Tallinnas ja Peterburis koduõpetajana. Õppis ka Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas. Lõpetanud ülikooli, asus tööle Võrus arstina. Toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Kuulus Õpetatud Eesti Seltsi (auliige), Soome Kirjameeste Seltsi (korraline liige) ja Ungari T...
William Makepeace Thackeray By: Liis Raudmann Biography Born in July 18th, 1811 English novelist Father- Richmond Thackeray worked in British East India Company In 1815 William was sent to England 20th August 1836 William married Isabella Gethin Shawe Died on 23 December 1863 Education 1817 attends school on Chiswick Mall 1822-1828 in Charterhouse 1828-Camberidge 1829-1830-Trinity 1831-1833-studies law in Middle Temple, London 1834-1835-studies art in Paris Stepping Into World Went to German After returning lived of young indulgent man Thackeray inherited £ 20,000 from his father In 1832, Thackeray met William Maginn Bad times with his wife Thackeray worked as a freelance journalist for about 10 years Works Contributions to Punch, 1843-1854 The Book of Snobs Miss Tickletoby's Lectures on English History Papers by the Fat Contributor The...
rahvusliku ärkamise tingimused olid: eesti kirjakeele olemasolu, haridustasene tõus, ühiskondliku seisundi paranemine ja orjusest vabanemine. 1860-1885 oli Eestis rahvuslik ärkamisaeg. Sündis rahvus ja kultuur. Rahvusliku ärkamise peamisteks eeskujudeks olid rahvuslikud liikumised Saksamaal ja Soomes. Estofiilid olid baltisaksa kirikuõpetad ja kirjamehed, kes huvitusid 18. sajandi lõpul eestlastest, kui rahvusest. Nad arendasid kirjakeelt ja andsid välja rahvakeelset kirjandust. 1857. aastal asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe PERNO postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863. aastal). Eesti liikumise vaimseks juhiks tõusis kooliõpetaja ja vaimulik Jakob Hurt. Ta pöörast tähelepanu vaimsetele väärtustele ja tahtis parandada eestlaste majanduslikku olukorda. Kogus Eesti rahvaluulet. 1869. aastal toimus Tartus esimene üldlaulupidu, mille korraldajate peakorteriks oli Jannsenite kodu. Mõte sai
Johann Köler Helerin Heinmaa Lühidalt o Sündinud: 8.märts 1826, Vastemõisa o Tegevusala: maalikunstnik o Õppinud: Peterburi Kunstide Akadeemias o Tuntud teosed: "Truu valvur" & "Ema portree" o Surmaaeg: 22.aprill 1899, Peterburi Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 Töötas Csises maalermeister Faberi töökojas. 18481855 Õpinguaastad Peterburi Kunstide Akadeemias. 1857 Täiendas end välismaal. 1858 Töötas eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika. 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus. 1862 Tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis. 1862 1874 Suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. 1869 1870 Töötas Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum). 1...
aastal, 4 teaduskonda, õppetöö ladina ja saksa keeles, 1 lektor G.P.Perrot, enamus üliõpilasi Balti kubermangudest, enamus õppejõududest Saksamaalt, Tuntumad: W.Struve, füüsik M.H.Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, Rajati Professorite Instituut (professorid Venemaa Ülikoolidele), Ülikooli hoone arhitekt J.W.Krause Kirjasõna: kalendrid 1806. aastal ,,Tartu maa Rahwa Nädalaleht" 1821-1823, 1825 O.W. Masing ,,Marahwa Näddala-Leht" 1857. aastal J.V.Jannsen ,,Perno Postimees" 1843. aastal Kuusalu kirikuõpetaja E. Ahrens koostas uue eesti keele grammatika võttes aluseks Põhja-Eesti kirjakeele nn uus kirjaviis Rahvuslik kirjandus: K.J.Peterson I rahvuslik poeet, F.R.Faehlmann kogumise algataja, F.Rkreutzwald eepose ,,Kalevipoeg" koostaja 1. Millised muutused toimusid luteri kiriku seisundis? Luteri usk ei olnud enam riigi usk Baltimaal, oli keskvalitsuse poolt lubayud usulahk.
Estofiilid on muust rahvusest eesti keelt ja kultuuri harrastanud isikud. Herder, Hupel, Merkel, Petri, Masing, Rosenplänter, Peterson 11. F. R. Faehlmann ja tema tegevus. ÕES'i loomine. 1838 loodi Õpetatud Eesti Selts, et edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest, kirjandusest ja maast 12. F. R. Kreutzwaldi tegevus. ,,Kalevipoeg" 1857-61 koostab eepose Kalevipoeg lugude põhjal. 13. J. V. Jannsen ning tema tegevus. 1857 ajalehe ,,Perno Postimees" loomine. ,,Perno Postimehe" tähtsus ja tähendus miks peetakse just seda rahvusliku liikumise kõrgaja alguseks? Olulisemad sündmused tema elus kolimine Tartusse 1864 ja ,,Eesti Postimehe" loomine, 1865 laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" loomine, I laulupidu 1869, selle tähtsus. Tänu Perno Postimehele jõudis äratusliikumine ka massidesse. Laulupeo eesmärk
Ilmaliku kirjanduse tähtsamad saavutused : Käsuhantsu kaebelaul ,, Oh ma vaene Tartuliin." Otto W. Maasing ,,ABD ehk lugemiseraamat lastele" ,,Arvamiseraamat"(matemaatika õpik) Maarahva nädalalaeht ja Maarahva kalender Maasingu tuntuim luuletus ,,Päts" Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) kirjutas oode ja pastoraade. Oodid: ,,Kuu" ja ,,laulja" karjastelaulud ,,Ott ja Peedo" Faelman (1798-1850) tuntumad teosed : ,,Piibujutt" , ,,Kalenditegija Kimpus" ,, Tühi jutt, tühi lori." ,,Järvamaa vana mehe õpetused" Faelman on kirjutanud 8 müüti : ,,Emajõe sünd" ,,Loomine" ,,Vanemuise kosjaskäik" ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja hämarik" ,,Vanemuise lahkumine" Ta alustas rahvaloomingu uurimise ja selle kogumisega. Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist . Rahvuslik liikumine Eestis kaotati pärisorjus 1816. 1858 toimus Mahtra sõda kus esmakordselt talumees astus sõtta mõisniku vastu. Eduard Vilde kirjutas romani ,,Mahtrasõda" kuid seda raamatut ei saa võt...
Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Mis hõimkonda kuuluvad selgroogsed? a) Keelikloomad b) Lülijalgsed c) Katteseemnetaimed Mis on selgroogsete ladinakeelne nimetus? a) Chordata b) Vertebrata c) Hemichordata Mis aastal võeti kasutusele väljend selgrootud? a) 1801 b) 1857 c) 1653 Kuidas on selgrootud teise nimega? a) Evertebraadid b) Invertebraadid c) Vertebraadid Kuidas nimetatakse taimi tavakeeles? a) Tuumsed organismid b) Rohelised organismid c) Päristuumsed organismid Mitu taime hõimkonda on olemas? a) 10 b) 8 c) 15 d) 7 Mäng läbi! Hästi tehtud! Tänan mängimast!
Eesti Rahvusliku kultuuri algus *19saj teine pool - Eesti rahvusliku eneseteadvuse loomine -Hakati huvi tundma profesionaalse kunsti vastu. -Kristjan Jaak Peterson tõstis esile eesti keele, tekkis eesti haritlaskond. - 1838 asutati Õpetatud Eesti Selts. -1857 ilmus Kalevipoja eepos.Kretswald -Berno postimees hakkas ilmuma 1857. -1867 ilmus Lydia Koidula esimene luulekogumik. -1839 Loodi esimesed orkestrid Verigree ja 1848 Torna. -1855 hakati pidama kohalikke laulupidusi. -Esimene üldlaulupidu 1869 Tartus. -Eestis polnud võimalik veel tol ajal õppida. -Esimesed kunstinikud püüdlesid kunsti hariduse poole Peterburis. -Johann Köler esimene kunstnik kes läks eestist välismaale õppima 1826-1899. Johann Köler · Talupoja peres sündinud Johann Köler Sündis Viljandi maal 1826 ja suri 1899(Maetud suur Jaani
1850. aastal kolis ta Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (originaalis "Perno Postimees ehk Näddalileht"), mis ilmus Pärnus aastatel 1857 1866. Koidula ema Annette Juliana Emilie Koch/Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula ladusalt rääkima ka eesti keelt. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid
aastapäeva ning otsustasid asutada Aleksandrikooli. Loa saamine ehituseks venis aastani 1869, sest Peterburi baltisakslased olid selle suhtes tõrksad. ·1864. kui Jannsen kolis Pärnust Tartu nimetati tema ajaleht ümber ,,Eesti Postimeheks". Jannsenid rajasid ka ,,Vanemuise" seltsi (1865). Just seal pidas esimese isamaalise kõne Carl Robert Jakobson (tema kõnesid oli kokku kolm ning need ilmusid eraldi raamatutena). ·1869 hakkas Jannsen korraldama I üldlaulupidu. 1857 toimus Tallinnas ja 1961 Riias baltisaksa laulupidu. Eestlaste esimene laulupidu toimus 1863 Saaremal Ansekülas. Esimesel üldlaulupeol Tartus oli umbes 15 000 pealtvaatajat. Oma kõnes rõhutas J.Hurt, et eestlased peaksid igas olukorras oma rahvuse säilitama ning raja endale vähemalt ühe parema kooli (sellega viitas ta Aleksandrikooli rajamisele) Ärkamisaja küpsusiga ja vastuolud ·Eesti Põllumeeste Selts sai loa tegutseda, millele pani aluse taaskord Jannsen. Lühikese ajaga
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuuri...
"Uus koolmeister" (1874). Kõige enam poolehoidu võitis "Reinowadder Rebbane" (kalendris 1848-51). Eraldi väljaannetena ilmusid veel "Paar sammokest rändamise-teed" (Tartu 1853) ja "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (Tartu 1857). Kreutzwaldi rahvavalgustusliku tegevuse esileulatuvaks avalduseks oli viies jaos ilmunud populaarteadusliku iseloomuga väljaanne "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-49), järgnesid "Ma ja Merrepiltid" (I 1850, II 1857, III 1861), "Ristisõitjad" (1851), "Lühhikenne öpetus terwissw hoidmissest" (1854), "Sippelgas" II (1861), hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter" (1879). Nende töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja arendada iseseisvat mõtlemist. Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu rakendades satiiri ning allegooriat. Eesti rahvaluule kohta avaldas
Lootis, et kõik mis eesti rahvas saavutada võib peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Kirjutistega virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864 kolis Tartusse – Eesti Postimees. Sai rahvamehe tunnustuse. Tütar Lydia Koidule. 1865 loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine. Estonia, Koit, Kannel, Endla. I üldlaulupidu Jannsen võttis enda kanda ettevalmistustöö. Traditsioon pärines Saksamaalt. 1857 toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Ametliku loa saamine venis. 1868 aasta ikaldus ja näljahäda ei soosinud korraldamist. 18. – 20. juuni 1869 Tartus. ~1000 lauljat ja pillimeest. Esinesid ainult meeskoorid. Segakoore peeti kõlblusvastaseks. Pidu leidis aset praegusel TÜ staadionil. Taktikeppi hoidsid nii Jannsen kui ka Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid. Esines esimest korda Jakob Hurt. „Mu isamaa on minu arm” ja „Sind surmani” – Kunileid, sõnad Koidula
Johann Voldemar Jannsen oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Otto Wilhelm Masingu Maarahva Nädalalehest eeskuju võttes otsustas Jannsen taotleda ajalehe väljaandmisluba. Keiser Aleksander II troonile tulles vajalik luba saadi ja 1857. aasta suvel asutas Jannsen esimese järjepidevalt pikemat aega ilmunud eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Johann toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. 24. juunil 1865. aastal asutati Vanemuise Selts J.V. Jannseni eestvedamisel. Peamiseks tegevusalaks oli koorilaul. Seltsitegevuse vormiks olid
VANEM EESTI KIRJANDUS Eesti kirjakultuur tekkis ja hakkas arenema 13.sajandil. Esimesed eestikeelsed sõnad olid Laula,laula, pappi! Need märkis üles Liivimaa Henrik oma kroonikasse. 1525. Esimene teadaolev eesti keelt sisaldav raamat.(midagi pole säilinud) saksa keelsed luterlikud raamatud ja liivi-,läti- ning eestikeelsed missatekstid. Järgmine teadaolev eeestikeelset teksti sisaldanud raamat Wanradti ja Koelli katekismus. Raamat trükiti 1535.aastal. (sellest on säilinud 11 kahjustatud lehekülge) 1739. Esimene täielik eestikeelne Piibel. ,,Piibli Ramat/se on keik se Jummala Sanna..." Esimene eesti keelne luuletus- Puhja köstri ja kooliõpetaja Käsu Hansu 1708.aastast pärinev kaebelaul ,, Oh ma waene Tardo Liin". Rahvuslik liikumine. C.R.Jakobson pidas oma I isamaalise kõne ,,Vanemuise ,, seltsis 1868.a. I üldlaulupidu 1869.a Tartus. Selle algatasid Johann Voldemar Jannsen ja tema juhitu...
Nimi Jakob Hurt Päritolu Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana Haridus Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Amet(id) 1872-1880 Otepää koguduse õpetaja, 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor.
seesmistele väärtustele ( lähtub põhimõttest kunst kunsti pärast) Dekadentideks peetavad autorid: CharlesBaudelaire Guy de Maupassant Oscar Wilde Charles Baudelaire (1821-1867) Lapsepõlv nagu lõputu sünge äike Inetuse ja õuduse poeet Temaga algas prantsuse luules uus periood Temast sai omanäoline varasümbolismi esindaja Ta elas boheemlaseelu, suhtus kõigesse küüniliselt, talle meeldis kaasinimesi sokeerida Looming 1857. aastal ilmus luulekogu "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal), mis põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu". 1869. aastal, juba pärast Baudelaire'i surma, ilmus 50 proosaluuletusega kogumik "Pariisi spliin" ja 1909. aastal Baudelaire'i päevik. Tänan kuulamast!
Pärnu Linnaorkestri 2012-2013 hooaja lõppkontsed 26 aprillil toimus Pärnu Kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri 2012-2013 hooaja lõppkontsert. Kontserd oli jagatud kolmeks osaks: Carl Maria von Waber 2. sümfoonia, Richard Wagner ,,Wesendonck-Leider" 1857-1858 (wesendoncki laulud) ja Richard Wagener ,,Siegfrid Idyll". Kontserdil mängis viiul, vioola, tsello, kontrabass, flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, trompet ja triangel. Kontserdil dirigent oli Jüri Alperten, solist Heli Veskus (sopran) ja kontserdmeister Kristel Eeroja-Põldoja. Esimene osa oli C.M. von Weber 2. sünfoonia. C.M. von Weber 2. sünfoonia oli jagatud kaheks ,,Allegro" ja ,,Adagio ma non troppo". Muusika algus oli mitmekülgne ja värvirikka kõla, aga lõpu poole muutus muusika rütmikamaks ja lõbusamaks. Teine osa oli R.Wagner ,,Wesendonck-Lieder". ,,Wesendonck-Lieder" koosnes viiest laulust ,,Der Engel"(Ingel), ,,Stehe still"(Seisata), ...
Central Park Central Park is a public park at the center of Manhattan in New York City. The park initially opened in 1857, on 843 acres (341 ha) of city-owned land. Central Park, which has been a National Historic Landmark since 1962, was designed by landscape designer and writer Frederick Law Olmsted and the English architect Calvert Vauxin 1858 after winning a design competition. They also designed Brooklyn's Prospect Park. The park, which receives approximately thirty-five million visitors annually, is the most visited urban park in the United States. It was opened on 770 acres (3.1 km2) of city-owned land and was expanded to 843 acres. The park is maintained by the Central Park Conservancy, a private, not-for-profit organization that manages the park under a contract with the New York City Department of Parks and Recreation. While planting and land form in much o...
She respected and worked well with Lord Melbourne (Prime Minister in the early years of her reign) and England grew both socially and economically. [5] Marriage The Queen married Prince Albert on 10 February 1840 at the Chapel Royal in St. James's Palace; four days before, Victoria granted her husband the style His Royal Highness. Prince Albert was commonly known as the "Prince Consort", though he did not formally obtain the title until 1857. Prince Albert was never granted a peerage dignity. [4] Prince Albert replaced Melbourne as the dominant male influence in Victoria's life. She was thoroughly devoted to him, and completely submitted to his will. [5] Victoria did nothing without her husband's approval. His interests in art, science and industry spurred him to organize the Crystal Palace Exhibition in 1851, a highly profitable industrial convention. [6] Her marriage to Prince Albert brought nine children between 1840 and 1857
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filos...
Karl XII -Rootsi kuningas 18. saj. (Põhjasõja ajal) Aleksander II -Vene tsaar ärkamisajal J.Cimze -õptajate seminari rajaja (Valga) E.Glück -tõlkis piibli läti keelde L.Koidula -ärkamisaja tegelane, esimene Eesti poetess A.Grenztein -ajalehe "Olevik" toimetaja venestamise pooldaja Karl XI -Rootsi kuningas 17. saj. lõpus G.Markel -Baltikumi valgustaja J.V.Jannsen -"Perno Postimees" välja andija 1857. aastal, "Vanemuine" teatri rajaja, I üldlaulupidu Eestis, Eesti hümni sõnade autor Nikolai II -viimane Vene tsaar 20. saj. Jakob -Uramaa hertsog 17. saj. Aleksander III -Vene tsaar, venestaja 19. saj. K.Valdemaras -Leedu iseseisvumise juht 20. saj. A.T.Helle -I Eesti keelse piibli autor J.Köler -esimene Eesti kunstnik J.Anvelt -Eesti enemlaste juht, juhtis oktoobri pööret Eestis Kirjuta sündmus 1700-1721 Põhjasõda
Talupoeg oli sunnitud mõisniku renditingimused vastu võtma. 1840.aa Talurahva vastuhakud 1841. Pühajärve sõda/mõisas Vene õigeusku üleminek 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused Kehtestati 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal Sisu Nähti ette üleminek teorendilt raharendile. Lubati talude päriseksostmist. Algas talumaa kruntiajamine. Mõju 1857 Mahtra sõda Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusumma saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure Lõuna-Eestis hakati raha teenimiseks kasvatama lina, Põhja-Eestis kartulit. Eesti põllumeeste seltside teke 1870.aa. Tekkis jõukate talupoegade tugev kiht – rahvusliku liikumise alus. Mõis kasutas raharendist ja talude müügist saadud raha tootmise kaasajastamiseks:
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpet...
Aleksis Kivi Silva Amer 11. klass Elulugu Aleksis Kivi sündis külarätsepa peres neljanda pojana aastal 1834. Oma lapsepõlve veetis ta Nurmijärvel. 11-aastasena viis isa ta Helsingisse õppima, eemärgiga koolitada temast kirikuõpetaja. Gümnaasiumi lõpetas ta 1857. aasta lõpuks. Samal aastal tuli Aleksis otsusele, et temast ei saa mitte kirikuõpetaja, vaid soomekeelne kirjanik. Kevadel 1859 astus ta ülikooli ja 1865 katkestas ta õpingud ülikooli lõpetamata. 1870. aastatel langes Aleksis Kivi üha enam alkoholi mõju alla ning kasvasid ennasthävitavad sümptomid ja vaimuhäired. 1872. aasta viimasel päeval kell 4 hommikul Aleksis Kivi suri olles vaid 38 aastane. Looming A. Kivi kirjutas romaane, näidendeid ja luuletusi
Eesti kirjandusajalugu 1224 1227 Henriku Liivimaa Kroonika 1525 Esimene (teadaolev) raamat M. Luther katekismus (piibli tähtsamad osad) 1535 Esimene säilinud raamat 1632 Academia Gustaviana Tartu Ülikool 1637-1638 Stahli grammatika esimene katse süstematiseerida eesti keelt 1637 Brocmanni pulmalaul esimene teadaolev eestikeelne pulmalaul 17. saj rahvakoolid (Forselius) ; katkendid piiblist, aabitsad 18. saj kalendrid, ajakiri 1708 Käsu Hansu kaebelaul (luuletus) 1739 Piibel (täielik tõlge Põhja-Eesti murdes(kirjakeele aluseks)) ; Willmann, Aurelius? eestikeelsed jutud 19. saj Rosenplänter, Masing (õ-täht) Eesti keele kultuuri arendamine 1801-1922 Kristjan Jaak Peterson (keeleteaduslikud artiklid ; ei häbenenud olla eestlane ja uskus eesti keele tulevikku ; esimene eestlane, ...
mõtteviisi arengut Kolm I kõne Vanemuse Carl Robert Kirjeldas eesti isamaakõnet. 1868, ja seltsis Jakobson kultuuri tõusu. 1870 "Pärnu 5.juuni Pärnu Johann "Perno Kinnistas oma Järjepideva Postimees." 1857 Voldemar Postimees" ajalehtedes eestikeelse 1863 Jannsen. ehk eestlaste kui ajakirjanduse Naddalileht rahvuse mõistet. rajaja.
Fuji Mägi Asend Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis · Kustunud vulkaan Hons Teine tase saarel Jaapanis Kolmas tase Neljas tase · Asub kolme maakooreplaadi Viies tase kokkupuutepunktis · Kõrgeim tipp on 3776 m üle merepinna http://www.goo3DN%26rls%3Dorg.mozilla:et:official%26biw%3D1366%26bih %3D586%26tbs %3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=hc&vpx=508&vpy=72&dur=1857&hovh=226&hovw=223&t x=152&ty=131&ei=bK0DTZbYAsWgOuS8wagB&oei=bK0DTZbYAsWgOuS8wagB&esq=1 &page=1&ndsp=19&ved=1t:429,r:2,s:0gle.ee/imgres? imgurl=http://=__r...
Fr. R. Kreutzwald ,,KALEVIPOEG" Fr. R. Faehlmann (1798 1850) · töötas arstina ja Tartu Ülikooli eesti keele õppejõuna · oli Õpetatud Eesti Seltsi looja (1838) · ettekanne ,,Kaelvipoja" kohta (1839) · ühendas ettekandes Kalevipoja-muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi Fr. R Kreutzwald (1803 1882) · töötas arstina · ÕES ettepanek jätkata eepose koostajana · eeskujuks soome rahvuseepos ,,Kalevala" · 12 loost koosnev ,,Alg-Kalevipoeg" (1853) · 20 loost koosnev eepos ,,Kalevipoeg" (1857) · eepose rahvaväljaanne (1862), trükitud Soomes Eepos e lugulaul on · pikk värssteos · kirjeldab rahva ajaloo olulisi sündmusi või · rahvast esindava kangelase seiklusi Eepos ,,Kalevipoeg" · Alguslaulud ,,Soovituseks" ja ,,Sissejuhatuseks" jutustavad Kalevipoja vanematest ja sünnist · 20 lugu kogumahuga 19 047 värssi · Peterburi...
õppimine. Jannsen Tartu Gümnaasium õpetust oma isalt. oskas saksa keelt ja Tartu Ülikooli Jakobson sooritas ning mängis hästi usuteaduskond. ka klaverit ja orelit. Ainelist abi pakkus ülemkooliõpetaja Hurdale C. Oetell. eksami. Tähtsamad Asutas 1857. aastal Lõi kaasa Kirjutas ,,Eesti ettevõtmised Pärnu nädalalehe ,,Vanemuise" seltsi Postimehes", pidas ,,Perno Postimees", töös. Hurt pidas isamaalisi kõnesid asutas 1864. aastal loenguid Eesti seltsis Tartu ajalehe ,,Eesti ajaloost ja ,,Vanemuine", Postimees" . rahvaluulest. Hurt samuti oli Jakobson
Johann Voldemar Jannsen ja Perno Postimees · 04. mai 1819 (Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra mõisa möldri pojana, pärines jõukamast perest Kuid juba 1826. aastal tema isa suri ning poiss saadeti ümbruskonna karju hoidma) · . 07. märts 1843 abiellus (oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. . Juba sama aasta detsembris sündis nende esimene laps, tütar Lydia Fiorentine Emilie.) · 05. juuni 1857 Perno Postimehe esimene number ("Perno Postimehe" kaudu hakkas ta kasutama sõna "eestlane", seni kutsuti eesti keeles endid tavaliselt maarahvaks, jannsen sõnas ka ühe lause, millek oli : "ärgem tundkem häbi selle pärast, et me eestlased oleme, vaid selle pärast, et me harimatud oleme!") · 1863 ,,Eesti Postimees" (mis oli tunduvalt sisukam kui "Perno Postimees", Toimetuse töösse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
