Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ...
1854. aastal andis ra vdlja kogumiku "Laulud Scirwemaalt,mitme healega'. Raamatuke sisaldas 17 Jakobson,AleksanderLete,AndreasErlemann rt. saksapi.rast laulu, neist 14 Ktirberi omad. Mitu Korberi s6nadegalaulu on rahvaseaspopulaarsedtdnaseni,nagu "Ma olen vdike karjane", "Mu isamaaarmas","Vaikne Baltisaksalaulupidude toimumine 1857. ja 1866. aastalTallinnasning eriti 1862. kena kohakene". Kcirberi laulukogumiku II jagu ilmus 12. Martin Kiirber. TMM aasralRiias sai eeskujuksja innustaseestlasigilaulupievi korraldama,sedajust viik- 1856.aastal. semaresmaakohtadesiile Eesti. Esimesed"laulupiihad" (kui mitte arvestada1855.
E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarä...
eriti aga usuvahetusliikumine), sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema oma olemuse üle, vastama paljudele uutele küsimustele. Kes ma üldse olen, kuidas ja miks tunnen end seotuna just selle maa ja rahvaga?" ( S.Õispuu 1992 ) 3 2.RAHVUSLIKU LIIKUMISE TEGELASED 19. SAJANDIL 2.1Friedrich Reinhold Kreutzwald (1802-1882) (Foto 1. F.R.Kreutzwald ) 1857. aastal ilmus Fr.R.Kreutzwald kirjutis "Kalevipoeg". Sellest sai tõeline silt eri rahvusliku liikumise faaside vahel. Rahvuslikus liikumises kerkis Kreutzwald kõige rohkem esile oma põlvkonnas. Ta looming mõjutas tugevasti
3. Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused: NB! Täitke õpiku (§1-2) abil tabel rahvusliku liikumise kesksete sündmuste kohta ja vastake küsimustele: Esimene üldlaulupidu Eesti Aleksandrikooli Eesti Kirjameeste komiteed Selts Toimumise või tegevuse aeg Eestvedajad Eesmärk Tulemus Milline roll rahvuslikus liikumises oli: A) 1857 J.V.Jannseni "Perno Postimehel": ............................................................................................. ............................................................................................. ............................................................................................. B) 1864 palvekirjade aktsioonil: ............................................................................................. .........................
Rahva haridustaseme kasv Mõisnike eeskostest vabanemine 2) Keskused 1. Tartu: Eesti Postimees, seltsiliikumine (1965 Vanemuise selts, 1869 laulupidu, 1870 põllumeeste selts) – Johann Voldemar Jannsen!!! 2. Viljandi: Eesti Aleksandri kooli liikumine 3. Peterburg – palvekirjade liikumine 3) Juhid Johann Voldemar Jannsen Pärit Pärnust Kiriku köster Pani aluse püsivale eestikeelsele kirjandusele 1857 – Perno Postimees Õhutas eestlasi talusid ostma 1864 – kolis Tartusse, uus ajaleht Eesti Postimees Tema algatusel loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine (1865) ja Eesti Põllumeeste Selts (1870) Jakob Hurt Pärit Põlvast Lõpetas TÜ usuteaduskonna Töötas Eesti Postimehe lisalehetoimetajana (ajalookäsitlus) Eesti Aleksanrikooli peakomitee president Eesti Kirjameeste Seltsi (EKS) president Carl Robert Jakobson
· eestlastest haritlaskond (paljud kasvasid herhuutlastena üles, mis väärtustas haridust) · majandusolud (vabamad seadused, sissetulekute suurenemine, talude päriseksostmine) · valgustuslike ideede jõudmine Eestisse Algus · 1838 Õpetatud Eesti Selts Kreutzwald ja Faehlmann o koguti eestikeelseid muistendeid ja rahvaluulet o arendati eestikeelset õppekirjandust o koondati eestlastest haritlasi · 1857 Kalevipoeg · 1857 - Perno Postimees Jannsen Kõrgaeg · koguti raha ja saadeti palvekirju, et rajada eestikeelset kõrgemat kooli Aleksandrikomiteed Hurt (rahvaluule koguja, ajalehtede Sakala ja Eesti Postimees juures) · 65 mänguseltsi Vanemuine loomine (Estonia, Koit, Ilmarine, Endla, Kannel...) · 68 Jakobsoni 3 isamaalist kõnet · 69 üldlaulupidu I langus · Aleksander III venestuspoliitika rahvuslikud seltsid suleti
· 1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". · 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. · 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". · 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. · 1858 Mahtra sõda. · 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. · 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". · 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine".
eestlastest haritlaskond (paljud kasvasid herhuutlastena üles, mis väärtustas haridust) majandusolud (vabamad seadused, sissetulekute suurenemine, talude päriseksostmine) valgustuslike ideede jõudmine Eestisse Algus 1838 – Õpetatud Eesti Selts – Kreutzwald ja Faehlmann o koguti eestikeelseid muistendeid ja rahvaluulet o arendati eestikeelset õppekirjandust o koondati eestlastest haritlasi 1857 – Kalevipoeg 1857 - Perno Postimees – Jannsen Kõrgaeg koguti raha ja saadeti palvekirju, et rajada eestikeelset kõrgemat kooli – Aleksandrikomiteed – Hurt (rahvaluule koguja, ajalehtede Sakala ja Eesti Postimees juures) 65 – mänguseltsi Vanemuine loomine (Estonia, Koit, Ilmarine, Endla, Kannel...) 68 – Jakobsoni 3 isamaalist kõnet 69 – üldlaulupidu I langus
Karin Kilumets 11b ELULOOD Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. Juulil 1839. aastal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Tema isa Jaan oli kooliõpetaja. Kodust sai ta valju usulise kasvatuse ning omandas harjumuse ja tahte kõvasti tööd teha. Haridusteed alustas ta Põlva kihelkonnakoolis 1849. aastal. 1853-1854 õppis Hurt Tartu kreiskoolis ja järgnevad kolm aastat Tartu gümnaasiumis. 1859-1864 õppis ta Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas. 1865-66 töötas Hurt koduõpetajana Hellenurmes, 1868-72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 1872-80 oli ta Otepää koguduse õpetaja ja 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, on töötanud ka Peterburis gümnaasiumiõpetajana. Andekale ja töökale noormehele pakkus ainelist abi kooliinspektor C.Oetell, kelle tütr...
ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama. Ooper on kirjutatud heliloojale väga raskel perioodil, mil ta kaotas mõne aastaga oma kaks last ja naise. Teose süzee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. · 1853.a. Trubaduur · 1853.a. Traviata · 1855.a. Sitsiilia verepulm · 1857.a. Simone Boccanegra 7 · 1859.a. Maskiball · 1862.a. Saatuse jõud · 1867.a. Don Carlos · 1871.a. Aida · 1887.a. Othello - lugu, milles ausa väejuhi Othello ja tema armastava naise Desdemona õnne hävitab silmakirjaliku Jago intriig. Armukadedusest pimestatuna mõrvab Othello oma ustava naise. · 1893.a. Falstaff 8 Kasutatud kirjandus http://et
huvi koorilaulu vastu) *priikslaskmine *vallaomavalitsus *Romantism Rahvusliku ärkamisaja ettevõtmised, tegelased J.V.Jannsen:*rahvusmeelne *kultuuriline liitlasteks eestlased | J.Hurt:*kultuur *haridus *mõõdukas poliitikas *luterliku kiriku kaitse *liitlased:luterlased, haritlased | C.R.Jakobson: *põllumajandus(Kurgja talu) *sotsiaalsed nõudmised *oli käremeelne *Baltisaksa vaenulik *ründas luterliku kirikut *lootis tsaarivalitsusele Suurüritused: *"Kalevipoeg" väljaanne 1857 *1869 I üldlaulupidu *Vana vara kogumine 1888 *I eestikeelse kõrgkooli loomise katse 1870'ndatel. Miks rahvuslik liikumine vaibus? *Hurdast&Jakobsonist said poliitilised vastased *Jakobsoni surm *Keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele | pinged->lõhenemine->venestamine Venestamine on 1880.aastatel alanud Vene keskvõimu pealetung äärealade rahvastiku ümberrahvastamiseks, selleks kasut vene keele, kultuuri ja õigeusu pealesurumist. | *koolides
sajandi rahvusliku liikumise üks juhte. 13-aastaselt pidi Johann hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis ning õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi. Astus seal Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. Johann sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia, Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe. Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast
EESTIKEELNE KIRJASÕNA. · ILMALIK KIRJANDUS- 19.saj eestikeelses kirjakeeles valitsevaks. - Peamisteks levitajateks kalendrid(sajandi keskel kümmekond) · Tarto maa rahwa Näddali-Leht- esimene eestikeelne(tartumurdeline) ajaleht. · Marahwa Näddali-Leht-Otto wilhelm Masing. · Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on" - Friedrich Reinhold Kreutswald. · ,,Perno Postimees" -J.V.Jannsen , pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele. Ilmus 1857. · Vagakirjandus asendus peagi seiklusjuttude ja sentimentaalse lektüüriga. · ÜHTSE KIRJAKEELE VÕIDULEPÄÄS- 19.sajandi teisel poolel. · Eduard Ahrens- Kuusalu pastor, koostas 1843 uue eesti keele grammatika, aluseks põhja- eesti keskmurre. KIRIK. · LUTERI USU KIRIK- 19.saj ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja. · 1832-ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku priivilegeeritud seisundi. · KREEKA-KATOLIKU ÕIGEUSK- ametlikuks riigiusuks.
Aastal 1850 sõitis ta Inglismaale, et külastada avalikke aedu, kus ta oli väga vaimustatud Joseph Paxton’i Birkenhead pargist. Järgnevalt kirjutas ja avaldas Olmsted Jalutuskäkke ja jutte Ameerika farmerist Inglismaal. See toetas saada tal täiendavat tööd. 1865 Olmsted asustas ajakirja The Nation. (Viide 6. http://en.wikipedia.org/wiki/Frederick_Law_Olmsted,_Jr. ) Central Park Central Park on haljasala New Yorgis Manhattani saarel. Park avati esialgu 1857. aastal. See on edela-kirde suunalise ristküliku kujuline, mille pikkus on 4,2 km, laius 830 m ja pindala 3,4 km2. Parki haldab vastavalt lepingule New Yorgi linnavalitsuse parkide ja puhkealade osakonnaga eraomanduses olev mittetulundusühing Central Park Conservancy, mille president on ametikohast tulenevalt Central Parki administraator. (Viide 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Central_Park ) 1858 aastal Frederick Law Olmsted ja Calvert Vaux võitsid kujundus võistluse, et edendeda ja
Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus „Perno Postimees”, mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863 aastal kolima Tartusse. Ajalehel oli üle 2500 tellija ning arvestades seda, et ühte lehte luges tollal rohkem kui paar inimest oli see kõige loetavaim kirjatükk piibli järel. Tartus osales ta ka rahvusliku liikumise juhtimisel.
Küsimused kontrolltööks nr 1. · Mis on ja mida uurib sotsioloogia? Societas ühiskond (lad k.) Logos mõiste, õpetus (kreeka k) Siit siis: sotsioloogia on teadus ühiskonnast Socium kooslus, rühm, ühendus Societas ühiskond, seltskond Siit: " Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast (seltsilist), kui teatud koosluse (grupi, kogukonna) ja ühiskonna liiget" -Sotsioloogia tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. -Sotsioloogia püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. -Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? -Sotsioloogia uurib, mil moel ja viisil inimlik elu sotsiaalselt organiseeritud on. -Sotsioloogiat huvitab, kuidas sotsiaalse elu erinevad aspektid üksteist mõjutavad ( ...
248 119,5 87,5 1878 1 248,5 118,5 87,5 2580 4809,8 1864 248 118,5 87,5 250,5 119 88 2 251 118,5 87 2598 4879,6 1878 250,5 118,5 87 248 118 87 3 249 119 88 2585 4801,4 1857 248,5 119 88 4 250 118 86 2544 4916,2 1932 250 118 86 250 119 86 248 118 87 5 248 118 87 2546 4857,4 1908 248 118 87 249 120 87
Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mi...
Fr.J.Wiedemann eesti keele uurija, koostas eesti-saksa sõnaraamatu ning saksakeelse eesti keele grammatika raamatu. Tundis huvi ka folkloori ja etnograafia vastu, kirjutas raamatu ,,eestlaste sise ja väliselust". M.Veske luuletaja, teadlane, folklorist. Esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Avaldas eesti ja soome keele õpperaamatuid, 1884 asutas vene kultuuri ja keelt tutvustava ajakirja ,,Oma Maa". Rahvuslikuliikumise radikaalse suuna üks jätkaja, Jakobsoni vaadete jätkaja. K.A.Hermann - oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks". Tegutses mitmes seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes. Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe kirjanik...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolled Õpetajakoolituse osakond Katrin Hildunen AP II B kõ Kognitiivne areng Kodutöö areguõpetusest Juhendaja: Merle Rohtla Rakvere 2008 KOGNI- TIIVNE ARENG Intensiivs ed Arengu arengu- ...
SKS.majandus ja yld/1870-1900:3 suurt erinevust teistest riikidest:*Polnud vastuolu linna ja maa vahel.*Riik polnud kunagi yhtne.*Kõige militariseeritum riik maailmas.toimus omaette majandusime,kuigi ressursse oli vähe.Alasid vallutati juurde(elsass-lotring=rauamaak).Vaid suurettevõtted(kartell,syndikaat)Raudtee arenes kiiresti.Kiire urbaniseerumine.Kiire arengu põhjused:*maade yhendamine*Tööstus loodi uuel baasil*Armee ostis palju kaupa.militariseerumine*streikida ei võind,töölisorg. ei võind*edukad vallutused*kontributsioonid.Põllumaj:SKS jagunes IDA ja LÄÄS.Idas oli pikalt olnud pärisorjus,reformidega kaotati.Maad renditi mõisnikult,see oli talupojale kasulik.Mõisnik ja talupoeg tegid koostööd.Mõisates olid kõrvalharud-viina ja suhkru tootmine peedist.Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesak...
"Mihkel Põllulapp" (1865-73) ja "Uus koolmeister" (1874). Kõige enam poolehoidu võitis "Reinowadder Rebbane" (kalendris 1848-51, rmt. Tartu 1850; Lisaks 2 salatrükki, 6. tr. Tartu 1922, 7. tr. Tln. 1953, 8. tr. 1974; peamiseks eeskujuks Goethe "Reineke Fuchs"). Eraldi väljaannetena ilmusid veel "Paar sammokest rändamise-teed" (Tartu 1853, 3. tr. Tartu 1922; osalt Jean Pauli motiividel) ja "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (Tartu 1857, 2. tr. 1878, 3. tr. 1903, 4. tr. 1923; G. O. Marbachi rahvaraamatu "Schildbürger" j.). Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu rakendades satiiri ning allegooriat. Eesti rahvaluule kohta avaldas Kreutzwald kirjutisi teaduslikes väljaannetes, abistas A. H. Neusi tema publikatsioonide juures ja kommenteeris Forseliuse-Boeckleri teost eesti rahvausundist ning kombestikust "Der Einfältigen Ehsten...".
lõpuks Tartu Ülikoolis. Aastal 1870 rajati Eesti Üliõpilaste Selts, mille värvid olid sinine, must ja valge. Need said rahvusvärvideks. JOHANN VOLDEMAR JANNSEN Rahvusliku liikmise algusaastate juhiks sai Vändrast pärit Jannsen. Ta sihiks oli eesti rahva eluolu edendamine kehitva korra raames. Tema arvates pidi kõik tulema seaduslikul teel. Ta virgutas talupoegi talusi ostma, andis häid õpetusi põllupidajatele ja kirjutas hariduse vajalikkusest. 1857. aastal hakkas ta välja andma ajalehte "Perno Postimees". See ajaleht pani aluse püsivale Eesti ajakirjandusele. Jannsen viibis paljudel ühisüritustel ja tema suureks abiks oli tütar Lydia Koidula. Jannsenite algutsel loodi 1865. aastal Vanemuine. Ta korraldas ka esimese eesti üldlaulupeo Tartus, aastal 1869. Seal oli umbes tuhat osalejat ja paarkümmend tuhat pealtvaatajat. JAKOB HURT Pärast esimest laulupidu hakati rajama rahvuslikke seltse. Rahvusliku liikumise etteotsa
Johannes Brahms (1833-1897) Brahms oli saksa helilooja. Sündis ta Hamburgi linnas. Muusikust isa, kes oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, kuid oskas veel mitut pilli, andis noorele Johannesele hea alguse muusikamaailmas. Hiljem võttis Brahms õppetunde veel teisteltki meistritelt ning liikus seetõttu kiiresti edasi. Veel aitasid tema arengule kaasa meeletu töötahe ja loomulikult looduse poolt antud talent. Suured anded ja suur usinus aitasid Brahmsi peagi muusikalise täiuse teele niihästi komponeerimises kui ka klaveri- ja teiste pillide mängimises. Aastal 1853 käis Brahms Ungari kuulsa viiuldaja Remenyi´ga kontserte andmas; neil kontsertidel pandi Brahmsi väga ilusat klaverimängu imeks. Selle abil sai ta peagi viiuldaja Joachimi, klaverdaja Liszti ja komponisti Schumanniga tuttavaks. Viimane kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Sellegipärast ei jäänud Brahmsil ka raskused tulemata. Oli ka neid, kes S...
· Selle tulemustel mõisteti Adam Peterson aastaks vangi Uus vallaseadus · uus vallaseadus 1866. a- sellega vabanes vallavalitus ja vallakohus mõisniku kontrolli ja eeskoste alt · kõik taluperemehed ja kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu · kõigeim võim- vallavolikogu · valla eesotsas-vallavanem · vallseadus pani aluse poliitikale Johann Voldemar Jannsen · 1819-1890 · pärit Vändrast · oma leht- 1857 ,,Perno Postimees" · tahtis, et kõik, mida eestlane saavutada soovib, tuleks rahumeelselt · kolis tartusse ja 1864. a rajas ,,Eesti Postimehe" · Jannseni perekonnalgatustel loodi 1865 ,,Vanemuine" Esimene üldlaulupidu · Seoses läheneva priiuse 50. aastapäevaga hakkas ,,Vanemuine" taotlema laulupeo korraldamist · toimus 18. -20. juuni 1869 Tartus · pidu leidis aset ,,Ressource" aias
KANADA Referaat Kanada. Kanada on riik Põhja-Ameerikas. Kanada lipp. Kanada riigipea on Elizabeth II . Kanada kogu pindala on 9 984 670 km² . Rahvaarv (2007) 33 025 900 Rahvastiku tihedus 3,3 in/km² Iseseisvus 1. juuli 1867. Rahaühik CAD (Kanada dollar- 100 senti) Kanada pealinn on Ottawa. Pindala: 2 778,64 km² Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal. Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks.
essentially removed from the loop. She respected and worked well with Lord Melbourne (Prime Minister in the early years of her reign) and England grew both socially and economically. On Feb 10th, 1840, only three years after taking the throne, Victoria took her first vow and married her cousin, Prince Albert of Saxe-Coburg-Gotha. Their relationship was one of great love and admiration. Together they bore nine children between 1840 and 1857 - four sons and five daughters: Victoria, Bertie, Alice, Alfred, Helena, Louise, Arthur, Leopold, and Beatrice. Most of her children married into other Royal families of Europe. Prince Albert replaced Melbourne as the dominant male influence in Victoria's life. She was thoroughly devoted to him, and completely submitted to his will. Victoria did nothing without her husband's approval. Albert assisted in her royal duties. He introduced
Indiast. 1856. aastal hakati külast külla kandma leivakakukesi, mis olid saadiku tunnusmärgiks. Saadikud ise jutustasid sellest, et oli vaja ära ajada inglased. Rahutud meeleolud levisid ka sipoide hulgas, kelle seas oli ka hindusid ja moslemeid. Nad ei tahtnud, et neid saadetaks sõdima kodukohast kaugele. Nad nõudsid inglastega võrdset kohtlemist ja neid ei rahuldanud ei palk ega toit. Mäss algas 1857. aasta kevadel bengali sipoide üksustes, kus oli üsna vähe inglise ohvitsere ja nõrk distsipliin. Sealt kandusid rahutused teistesse India piirkondadesse. Inglaste sõjaline ülekaal aga pääses peagi maksvusele. Mässukolded likvideeriti. 1859 aastaks oli rahu taastatud. INDIA ARENG PÄRAST SIPOIDE MÄSSU 19. sajandi viimastel aastakümnetel kiirenes India areng märgatavalt. Ettevõtlikud inimesed rajasid sadu istandusi, vabrikuid ja tehaseid. Ehitati tuhandeid kilomeetreid raudteid
Aastal 1842 sai eesti keele ja kirjanduse huviliste ringkond ametliku Eestimaa Kirjanduse Seltsi staatuse, Wiedemann oli seal keskseks kujuks, pidas 17 aasta jooksul seal 50 ettekannet, millest 35 puudutasid keeleküsimusi (Ariste 1973:25). 29. detsembril 1854 valiti Wiedemann tänu soome-ugri keelte alastele töödele Peterburi Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliikmeks keeleteaduse alal (Ariste 1973:38), mis tähendas, et ta sai oma töid akadeemia väljaannetes avaldada. 1857 nimetati ta erakorraliseks akadeemikuks, mis tagas talle kindla sissetuleku ja elukoha Peterburis. 1959 sai ta korraliseks akadeemikuks. 1861-1868 käis ta Eestis uurimisretkedel. 29. detsembril 1887 suri Peterburis, kuhu on ta ka maetud. 2. Ferdinand Johann Wiedemanni tegevus Wiedemanni-aegsetes gümnaasiumites oli kombeks pidulikel aktustel teaduslike ettekannetega esineda. Esimese ettekande pidas Wiedemann 1837. aasta suvel ja
Pascal 1640: aritmeetiline masin, mis ainult liitis ja lahutas. Leibniz 1671: arvuti liitis, lahutas, korrutas, jagas. Kirjutusmasina inglise patent, Henry Mill, 1714 Remington: 1874 (jalgpedaaliga!) Sholes’ klaviatuur ca 1874(kasutatakse tänapäeval) Dvoraki klaviatuur ca 1936(ei kasuta) Ca 1800, Jacquard Perfokaardid 1822: Difference Engine Charles Babbage esimene programeeritav arvuti Esimene programmeerija: Ada Lovelace Morse 1837: elektritelegraaf Wheatstone 1857: perfolint George Boole, de Morgan- Loogika (lausearvutuse) alused 1847-1854 Gottlob Frege 1879 predikaatarvutuse.Näide: Isa(Jaan,Mihkel). Isa(Jaan,Ants). Isa(Ants,Peeter). Iga x, y, z jaoks: Isa(x,y) & Isa(y,z) => Vanaisa(x,z). 1890 Herman Hollerith- perfokaartidega masin USA rahvaloenduse andmete töötlemiseks. Hollerith’i firmast tekkis IBM. 1906 Lee Deforest- vakuumne triood Hulgateooria Georg Cantor 1910-1913 Russell & Whitehead: massiivne loogikatraktaat
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja ...
samme ka riikliku statistilise arvestuse hollandlased, itaallased, kreeklased, tšehhid, korralduses. Venemaa Siseministeeriumi ungarlased, tatarlased, armeenlased, mustla statistikaosakond (komitee) reorganiseeriti sed) oli 1881. aastal kokku 0,6%, 1897. aastal 1857. aastal Statistika Keskkomiteeks. 0,9%. Venelaste arvu ja osakaalu kasv tulenes Kubermangudes loodi statistikakomiteed osalt vene ametnike juurdevoolust venesta (Eesti ja Liivimaal 1863. aastal), mis koondasid mispoliitika olukorras, põhiliselt aga rohke enda kätte ka rahvastikustatistika
osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. Koostati eesti rahvuseeposKalevipoeg. 1857 hakkas ilmuma esimene eestikeelne püsiv ajaleht "Perno Postimees" (väljaandja Johann Voldemar Jannsen). Jannsen võttis senise maarahva asemel omanimetusena kasutusele mõiste eestlased. Asutati laulu- ja mängukoore, 1869 toimus I üldlaulupidu, millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel). 1870. aastatel lülitus rahvuslikku liikumisse uusi tegelasi,
Strukturalism: Aigi Heero Strukturalism Strukturalistlik lähenemine: ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine. Mihkel Tiks: Korvpalliromaan. Tln, 1985. Mängu struktuur (2 poolaega) inimelu struktuur (enne ja pärast sportlaskarjääri) teose struktuur (Mängu algus Keset mängu Mängu lõpp). Strukturalismi põhiidee: kogu inimkogemus allub teatavatele struktureerivatele põhimõtetele ja reeglitele. St kui autor loob teksti, kasutab ta (alateadlikult või teadlikult) teatud reegleid, mis on seatud kas teatud institutsioonide või ajastule omaste joonte poolt. Niisamuti alluvad ka kirjandusteosed kindlatele skeemidele: on ju nt armastusromaanil teatud kindel ülesehitus, nagu ka muinasjutul vms. Strukturalismi aluseks on Ferdinand de Saussure'i (1857-1913) strukturaalne lingvistika ,,Üldise lingvistika kursus" (1916) Keele ja kõne eristamine: Langue märkidevahelistest erinevustest koosnev süsteem Parole konkreetne kõnesündmus, kee...
mingist muust linnast, Sevastoopolist. Kaukaasia perioodil suhtus sõjasse eitavalt, aga Krimmi sõda sai uue mõtte oma linna ja kodumaa kaitsmine. Ta kirjutas seal 3 jutustust: ,,Sevastoopol detsembrikuus", ,,Sevastoopol mais" ja ,,Sevastoopol 1855. aasta algul". 50ndate lõpul ja 60ndate algul on tal 2 seisukohta: Venemaa elu peab muutuma(pärisorjuse kaotamine), elukorra muutmise tee on inimese psüühika ja käitumise muutmine, kõlbelisuse kujundamine. 1857 tegi Tolstoi oma esimese välisreisi Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse ja Saksamaale. See reis valmistas talle suure pettumuse. Sealne kultuur ja kodanlik kord olid talle eemaletõukavad. Kui ta naasis reisilt, üritas ta rahvast aidata. 1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta tundis tugevat sidet talurahva ja lastega
veebruaril 1926. aastal. Peaks elama vähemalt tänini, vähemalt sel hetkel, kui saade eetrisse läks, 9. mail. 2010. aastal. Tema elu on vennaga sarnane. Pöörase ajaliselt oli talle rohkem antud kui vennale. Svetlana on üks Stalini lähedamatest, kes oli Stalini valitsemise ajal. Piltidel oli isa kõrval, pigem isa süles. Svetlana õppis samas koolis, kus ka vend Vassili. 30 aastat hiljem on kooli reform 25 Eesrindlik kool. Tegemist oli Moskva ühe vanima kooliga. Kooli asutamisaasta on 1857, erakool. 19. sajandi lõpus kuni oktoobri pöördeni on see üks linna parimatest koolidest ja sellest koolist peetakse lugu. Stalini ajal õppisid seal koolis nomenklatuuri lapsed. Kui seal koolis õppisid Vassili ja Svetlana, juhatas seda kooli direktor Nina Groza. Svetlana õpib tunduvalt paremini kui tema vend, ei ole mingeid probleeme. Ei ole kuskil mingisuguseid teateid, et tema õppeedukuse või käitumisega oleks kuidagi või midagi lahendada suhelda Staliniga nendes küsimustes
6. Mis jäi meelde Tolstoi elust ja loomingust? Tolstoi (1828-1910) sündis krahvi perre ,,hõbelusikas suus". See staatus mõjutas teda tugevalt pikka aega: suhtles kõrgseltskonnaga, kohtles madalamast seisusest inimesi halvasti jne. Ta ei lõpetanud õpinguid ülikoolis, kuna tundis, et ülikool pole talle. Ta läbis sõjaväeteenistuse. 1852 ilmus tema esimene jutustus ,,Lapsepõlv". Tolstoi kogus kiiresti kuulsust ning ta võeti Peterburi kirjanike poolt väga hästi vastu. 1857 rändas ta Euroopas ringi ning nägi Prantsusmaal giljotineerimist, mis muutis täielikult tema mõttemaailma: ta ei olnud enam kõrk ja hakkas elama talupojalikult. 1859 asutas Jasnaja Poljana talulastekooli, et ka talupoegade lapsed saaksid haridust. Oma elu lõpuaastatel sattus ta teravasse vastuollu tsaarivalitsuse ja kirikuga ning ta kuulutati ketseriks. See aga ainult suurendas tema popuaarsust. 1910 lahkust kodust, et jagada talupoegade saatust. Ta suri kopsupõletikku
vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Perno Postimees ehk Näddalileht, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. 19
SISUKORD: NOORUS AASTAD 1840-1856.................................................................................................... 2 KUNSTIÕPINGUD 1857-1864..................................................................................................... 4 VÄSIMATUD OTSINGUD 1865-1871.......................................................................................... 6 IMPRESSIONIST 1872-1880....................................................................................................... 7 REISID JA TAANDUMINE 1881-1889......................................................................................... 8 SEERIATÖÖD 1890-1908........................................................................................................... 9 TESTAMENT ORANZERIIS...................................................................................................... 11 TUNTUIMAD TEOSED..............................................
1848 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 1849 Liivimaa talurahvaseadusega (analoogsed seadused 1856 Eestimaa kubermangus ja 1865 Saaremaal) algas üleminek teorendil raharendile ja lubati talude päriseksostmist. 1853 hakkas ÕES-i toetusel vihikutena ilmuma F.R.Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg". 1857 hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte ,,Perno Postimees", pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. 1858 Mahtra sõda. 1864 Viljandimaa talupojad esitasid keiser Aleksander II palvekirja, millega taotleti eestlaste õiguste laiendamist. 1864 Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni ,,Eesti Postimees". 1865 Tartus asutati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine".
Tähtsat seltsimehed. Friedrich Reinhold Kreutzwald. Ametilt nii arst kui ka kirjanik. Peamiselt on looming rahvusvalgustuslik (tõlk. Saksa keelest "Winakatk"- võitles joomapahe vastu.) Avaldas lugusi "Maarahva kasulises kalendris" (ilmus ligi 30 aastat). Luulekogu "Viru lauliku laulud". Eeskujuks Koidulale,Veskele,Reinvaldile jt luuletajatele. Eepos- pikk värsivormiline jutustav teos, luule varaseim suurvorm, milel aineks on vägilaste või jumalate teod.1853- "Alg-Kalevipoeg" 1857 valmis 20 loost koosnev "Kalevipoeg." 4. 1860-1870. aastad rahvusliku liikumise juhid ja üritused. 19. sajandi keskpaigaks oli maarahva hulgast ja võrsunud ka rahvusliku mõtteviisi algatajaid ja edendajad, haritud ja eestimeelseid mehi. Nende püüdluseks sai ühelt poolt eesti kultuurisfääri arendamine, teiselt poolt maarahva poliitiliste õiguste ja seekaudu ja majanduslike võimaluste suurendamine. 1868.aastal pidas Carl Robert Jakobson, üks
kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool. Püsiv talurahvakoolide võrk hakkas kujunema pärast talurahva seaduste koostamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldusele. 19.saj hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele. 19.saj oli valitsevaks ilmalik kirjandus. (selle peamiseks levitajaks kalendrid) Püsivale eestikeelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kes 1857.a hakkas toimetama Perno Postimeest.(Ühtne kirjakeele võidulepääs) 19.saj säilitas luteri usk algselt oma varasema valitsemiskorralduse ja laialdase autonoomia. 1832.a oli ülevenemaaline kirikuseadus, millega luteri usk kaotas oma senise positsiooni. Luteri usk polnud enam riigiusk Baltimail, vaid üks keskvalitsuse poolt lubatud usulahk. Ametlikuks riigiusuks sai kreeka-katoliku õigeusk. (hoogustus vennasteliikumine; Maltsveti liikumine- Juhan Leinberg) Pilet 6 Eesti ala valitsemine 18
1754 1756 1763 1764 1765 1767 1770 1773 1774 1775 1776 1777 1781 1783 1786 1787 1787-88 1789 1791 1793 1796 1797 1800 1801 1803 1804-06 1808 1812 1814 1816 1820 1823 1824 1825 1828 1830 1831 1832-33 1836 1840 1844 1846 1848 1850 1852 1854 1855-56 1856 1857 1859 1860 1861 1862 1863 1864 1865 1865 1867 1868 1869 1870 1874 1875 1876 1877 1879 1880 1881 1884 1888 1890 1890ndad 1892 1893 1894 1896 1898 1901 1903 1904 1906 1908 1912 1913 1914 1914-20 1917 1918 1919 1920 1922 1923 1924 1925 1927 1928 1929 1932 1933 1935 1935-1936 1937 1939
__________________________, ,,Vanemuise laul" jt; kaua arvati, et see on meie algupärane (mis?) ______________________, kuid tegelikult oli see F-i __________________ , mis tegi ometi head). Oli esimesi _________________, kes lõpetas TÜ arstiteaduskonna; oli TÜ eesti keele lektor; lõi 1838 Õpetatud Eesti Seltsi; temalt idee luua (mis?) ______________________________ . 1857 Johann Voldemar Jannseni ajaleht ______________________ alustab ilmumist 1863 Jannsen hakkab Tartus välja andma ______________________ (suurim päevaleht; ligi 2500 tellijat) 1865 Jannsen asutab laulu-ja mänguseltsi ______________________ ____ a Jannsen organiseerib I _______________________ Tartus, kus esines (kui palju?) ___ (keda?)____ ,,Mu isamaa, ____________ ja _________" Eesti hümn (_____________ sõnad, _______________ viis)
DNA molekulaarstruktuuri ning geneetilise informatsiooni kopeerimise ja edastamise põhimõtte. 1942: Penitsiliini masstootmisega biorekreatorites algab mikrobioloogiatööstuse ajastu. 1933: USA põllumajanduses algab puhasliinide ristamisel saadava hübriidmaisi tootmine. 1928: Alexander Fleming avastab penitsiliini - esimese antibiootikumi. 1885: Gregor Mendel avastab geenide ja nende pärandumise seadused. See avastus paneb 1900. a. aluse geneetika arengule. 1857: Louis Pasteur teeb kindlaks käärimise mikrobioloogilise olemuse. ~100: Esimene biotõrje: esimene teadaolev putukatõrjevahend - krüsandteemipulber Hiinas. 500 e.m.a. Kasutusel looduslikud ravivahendid: Hiinas kasutatakse hallitanud sojaoamassi mädapaisete ravis (antibiootikumi ebateaduslik kasutamine) 2000 e.m.a. Babüloonias aretatakse datlipalmi, risttolmeldades emaspuid kindlate isaspuude õietolmuga. 6000 - 4000 e.m.a. Algne biotehnoloogia: leiva
Ineterneti kasutajate koguarv iseenesest ei näita selle kasutamise "sügavust". Riikide reastamine kuus konkreetse kasutaja poolt internetis veedetud tundide alusel annab väga erinevaid tulemusi. Edetabeli eesotsas paiknevad Iisreal, Soome ja Korea. Sidevahendid Sidesignaalide edastamine kauge maa taha ehk telekommunikatsioon on teadmistepõhises majanduses väga tähtsal kohal. Esimene telekommunikatsiooni võimaldav telegraaf leiutati 1792. a, telefon 1857.a ja televisioon 1927.a. Esimene traadita sideseanss toimus 1900. 20. saj viimasel kümnendil levinud internet ja mobiiltelefonid sooritasid aga tehnoloogilise revolutsiooni. 2006. a moodustasid traadita kõned kolmandiku kohalikest kõnedest ja 3/5 kaugkõnedest. Viimase aja olulisemaks uuenduseks on VoIP, võimaldades pakkuda uusi teenuseid nagu kaabeltelevisioon, lairiba internet ja VoIP-telefon. Kaugside kiiruse ja stabiilsuse mõttes on oluline lairiba
Liszt ja Wagner olid Berliozi toetajad ja mõttekaaslased tema uudsete monumetaalteoste loomisel. Looming oli tal läbinisti programmiline, ideede aluseks oli kas kirjateos, helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused. Muusika allus sisule. Berlioz eksperimenteeris julgelt orkestriga, tuues kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Ta astus paaril kontserdil üles enam kui tuhande muusikuga. Berlioz 1857 Kasutatud kirjandus: J.Jürisson - ,,Heliloojad romantikud" I.Kull, O.Tuisk - ,,Muusikaajalugu keskkoolile"
sajandil, kui Yamada Emosaki õppis hollandlaste faktoorias maalima õlivärvidega. 18. sajandil tegi euroopa ehk Hollandi stiilis pilte Shiba Kokan. Meiji ajastul püüti seda stiili matkida. Tokugawa ajal luuakse kunstiliselt väärtuslikumad teosed puugravüüris. Kujutatakse lõbustusasutuste ainestikku (ukiyo-e) geisade elu ja näitlejaid. Puugravüürid olid algul ühevärvilised või koloreeritud, 18. sajandi sajandi keskpaigas hakati looma värvilisi gravüüre. 1857 hakkas jaapanlasi õpetama inglane C. Wirgman, 1876 kutsus valitsus Jaapanisse itaallase A. Fontanesi ja 1878 ameeriklase E. F. Fenollosa. 20. sajandil on järgitud Euroopa kunstivoole. Rahvusvahelise tunnustuse on saavutanud traditsioonilise maali viljeleja Seiho Takeuchi (1869- 1942), maalisarja ,,Hiroshima õudused" autorid Iri Maruki (s. 1902) ja Toshiko Maruki (s. 1912) ning graafikud Shiko Munakata (s. 1903), Tadashige Oko (s. 1909) ja Fumio Kitaoka (s. 1918). 1970. aastaist on
2. Jules Verne-st ja tema teostest. Jules Verne oli prantsuse päritolu kuulus kirjanik, kes sündis aastal 1828 ja suri aastal 1905. Tema kirjanikukarjäär algas aastal 1848. Esialgu hakkas ta kirjutama ooperilibretosid, kuid kui isa said teada, et ta õpingud ei edene lõpetas ta tema rahalise toetamise ning Jules oli sunnitud õppima aktsiamaaklerina. Ta tutvus kirjanike Alexandre Dumas' ja Victor Hugoga, kes andsid talle nõu kirjanikutöös. 1857. aastal ta abiellus lesega, kellel oli kaks poega, ja sai 1861. aastal kolmanda poja isaks. Pärast ebaõnnestumisi leidis ta lõpuks kirjastaja ja 1863. aastal avaldati tema esimene raamat "Viis nädalat õhupalliga". Jules kirjutas allveelaevadest, kosmoselaevadest ja lennumasinatest enne kui veel neid leiutatud olid. Tema teosed olid peamiselt seiklus jutud. Tema teoseid: "Viis nädalat õhupalliga" (1863) "Pariis 20. sajandil" 1863, avaldati alles 1994
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
