Robert Schumann (1810-1856) 1. Robert Schumann sündis 8. juunil 1810. a. Saksamaal Zwickaus ja suri 29.juulil 1856. a. Endenichis Bonni lähistel. 2. Kümne aastaselt astus Schumann Zwickau Gümnaasiumisse. 1828.a. astus ta Leipzigi ülikooli õigusteadusosakonda. Ülikoolis tutvus ta Friedrich Wieckiga, kelle juures hakkas harjutama klaverit. Schumanni õpingud jätkusid Heidelbergi ülikoolis. Schumanni üks suurimaid mõjutajaid oli tema isa August Schumann, kes julgustas tema muusikalisi ja kirjanduslikke õpinguid. Kuna Schumanni isa oli raamatukaupmees, kirjastaja ja
kui henri XIII oli tõsine luterliku õpetuse vastane, siis hiljem läks ta ühe paavstiga tülli ja tüli tõttu lahutas inglismaa sellest kirikust. paavst ei lubanud henril abielu lahutada Narva ja jaanilinna vaade 1856 Käsitöö ja manufaktuurid Narva jõel on kosk, sellega on probleem tänapäeval, et seda saab veega täidetuna näha vaid mõni päev aastas, vesi neist mööda juhitud ka vanasti ehitati sinna mitmeid tööstusi, et kose jõudu ära kasutada tsunftil põhinev käsitöö linnades, tsunftid spetsialiseeruvad kitsatele valdkondadele kose äärsed manufaktuurid meenustasid tänapäevaseid tehaseid uusi tsunfte lisandus
GEORGE BERNARD SHAW Raul Tiitus George Bernard Shaw Eluaastad: 1856 – 1950 Rahvuselt iirlane Sündis Dublinis, kus möödusid lapsepõlv ja noorukiiga Pere viimane laps Kasin kooliharidus Dublini kool Dublini kinnisvarafirma Bernard Shaw` esimene näidend “Lese majad” Lavastati Londonis 1892. aastal, kui autor oli 36-aastane . Shaw kirjutas selle ühe tuttava lavastaja õhutusel, kes talle kurtis oma repertuaariraskusi. Esietendus möödus tormiliselt – teatrikülastajad vilistasid ja aplodeerisid Järgmised näidendid Sõjavastane komöödia “Inimene ja relvad” Psühholoogiline draama “Candida” Komöödia “Ei või iial teada” Sõjavastane näidend “Saatuse soosik” “Pygmalion” Shaw` kõige populaarsemaks näidendiks on “Pygmalion”, mille ta kirjutas 1911. aastal. Näidend oli pühenda...
Vastutus George Bernard Shaw, 1856-1950oli iiri näitekirjanikVabadus tähendab vastutust. Sellepärast enamik inimesi seda kardabki.("Inimene ja üliinimene", 1903) Nagu on öelnud kuulus näitekirjanik G B Shaw on vabadus vastutus. Vabadus on inimese õigus valida ning vastutada oma valiku eest. Erinevates seadustes on toodud inimeste õigused. Osa õigusi saame sündides kaasa, õigus elule, vanematele, hoolitsusele. Osa õigusi omandame elu jooksul, nagu auto juhtimise õigus, õigus töötada, õigus alkoholi tarbida. Hetkest, mil oleme teinud valiku mõnda õigust kasutada, saame kaasa ka vastutuse oma valiku eest. Seega on vastutus inimese õiguse kasutamisega kaasnev kohustus. Vastutus kasvab inimese eaga. Väikesel lapsel ei ole võimalik ise valikuid teha. Laste eest vastutavad vanemad ning teevad valikuid vanemad. Laps ei saa osta omale süüa ja riideid ning muretseda eluaseme pärast. Selle peavad tagama vanemad. Nemad vastutavad lapse arengu ...
1. Marie Curie- 1867-1934; Poola teadlane; Koos abikaasaga uurisid Prantsusmaal radioaktiivseid aineid; Ainuke naine, kellele on antub Nobeli preemia kahel korral 2. Charled Darwin-1809-1882; Inglise loodusteadlane; töötas välja põhjaliku õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" 3. Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired 4. Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. 5. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene 6. Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise...
1. Talurahvast haaranud usuvahetusliikumised 19. sajandi I ja II poolel. 1845. a suvel toimus Lõuna-Eestis massiline astumine vene õigeusku. Talupojad uskusid, et ,,keisri usku" astudes saavad nad vaba maad, vabastatakse teoorjusest ja kaasneb muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese vahetas usku, enamik neist olid vaesed. Maale tekkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Lõpuks selgus, et maad ei saagi, pettumus oli suur ja taheti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu. Õigeusk ei suutnud aga eestlastesse juurduda. 1881. a tõusis Venemaa troonile Aleksander III, kes asus hoogsalt impeeriumi äärealade rahvaid vene rahvaga liitma. Eelkõige pidi see toimuma kohtu- ja sisekaitsesüsteemi ümberkorraldamise kaudu, kuid oluliseks vahendiks sellel teel oli õigeusukirik. Hakati teostama ametlikku riiklikku usupoliitikat venestamise eesmärgil. 1880ndatel luuakse palju õigeusukoole, soodustatakse lastele vene nimede panemist, asjaajamine mu...
Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara...
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juulil 1841 Tartus. Ta oli Eesti ühiskonna tegelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, ta oli Torma kihelkonnakooli õpetaja . Ta elas noorpõlves Tormas jaalghariduse sai enda isalt. Jakobson õppis aastatel 1856-1859 Valga Cimze seminaris, väidetakse, et tema vaadete kujunemisele andis otsustava mõju just need õppeaastad. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1862. aastal tekkisid aga lahkhelid mõisniku ja pastoriga ning ta lahkus sellelt ametikohalt ning asus õpetajana tööle Jamburgi. Alates 1864. aastast töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis, 1865 omandas Jakobson saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Jackobson liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku ühi...
sajandil 1. Teoorjusest talude iseseisvumiseni a) Uuenduste vajadus põllumajanduses: · Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale
w 904 520 904 560 0 w 904 560 848 560 0 w 920 504 904 504 0 w 904 504 904 488 0 w 904 488 840 488 0 152 1024 304 1096 304 1 2 5 5 w 808 216 1016 216 0 w 1016 216 1016 296 0 w 1016 296 1024 296 0 w 1024 312 1016 312 0 w 1016 312 1016 512 0 w 1016 512 992 512 0 w 1016 216 1104 216 0 w 1016 512 1088 512 0 L 1568 928 1568 1000 0 0 false 5 0 L 1736 928 1736 1000 0 1 false 5 0 I 1504 880 1504 816 0 0.5 5 I 1632 872 1632 808 0 0.5 5 150 1632 744 1632 680 1 2 0 5 150 1744 744 1744 680 1 2 5 5 150 1856 744 1856 680 1 2 0 5 w 1504 800 1504 744 0 w 1632 808 1632 776 0 w 1632 776 1520 776 0 w 1520 776 1520 744 0 w 1504 800 1752 800 0 w 1624 760 1568 760 0 w 1568 760 1568 928 0 w 1568 928 1504 928 0 w 1696 928 1568 928 0 w 1632 872 1632 904 0 w 1632 904 1736 904 0 w 1864 744 1864 928 0 w 1736 744 1736 776 0 w 1736 776 1848 776 0 w 1848 776 1848 744 0 w 1736 776 1736 904 0 w 1632 776 1640 776 0 w 1640 776 1640 744 0 150 1512 744 1512 680 1 2 0 5 w 1504 880 1504 928 0 w 1504 800 1504 816 0
15 , 1843 , , , , . 1847 - . , , «- ». - , , . , . - ; -- «Esprit des lois» «». , , : . : « , , , -- , , , », -- « . . ». -- . , , . , , , . -- , . -- , 1852 -- , 1854 -- 1855 « » « » « 1855 » -- , 1856 -- , 1856 -- , 1857 -- , 1858 -- , 1859 -- , 1863 -- , 1863 -- 4- , 1867--1869 -- , 1872 -- , 1878 , 1882 -- , 1886 -- , 1886 -- , 1889 -- , 1890 -- , 1890 -- , 1890--1893 - -- , 1896 -- , 1899 , ,,", , , , . . , , , . ,," (1854) ,," (1857) , , , . ,," (1853) ,, " (1855), . 1850- 1860- (,, ", ,, ", ,,", ,,", ,, ", ,, ", ,, : "), . , , ,
SIGMUND FREUD (1856-1939) Sigmund Freud on sündinud 1856. Aastal Freibergi linnas, mis hetkel asub Tsehhis. Freud oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Freud suri 1939. Aastal Londonis. 10 huvitavat fakti Sigmund Freudi kohta: 1. Sigmund Freud oli kaheksast lapsest kõige vanem. Freud sündis pärisnimega Sigismund Schlomo Freud, 6. mail aastal 1856. Tema ise Joseph oli 41-aastane villa kaupmees, kellel oli juba kaks last varasemast abielust. Freud'i ema, Amalia, oli kakskümmend aastat oma abikaasast noorem. Freud on öelnud, et oli oma ema lemmik laps. 2. Sigmund Freud oli psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. 3. Sigmund Freud kasutas kokaiini. Enne, kui avastati kokaiini kahjulikkus inimesele, kasutati seda sageli valuvaigistina. Samuti kasutati seda ka majapidamisvahendites
. , . , (1844). «» , ... , , , . «» : , , . , « ». , , , . : , , . , . , «» (1846), . , - , . , , , , «» -- , -- - , . : « » (1846) , . , , , , -- - . , -, 20 - . , . 1856 , « », . , , «» (1848), «» (1849), «», « ». «». 1879 , « », « , , , , , , ,," ». , : (1856) (1859) (1860) (1862) (1867) (1877) : (1844) (1845) (1846) (1847) (1848) (1849) (1852) (1852) (1852) (1858) (1860) (1866) (1868) (1870) (1870) (1870)
Talurahvaseadused: 1802/1804 talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 teotöö täielik kaotamine. 1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kor...
». ( ) : « , , , , , -- !..». , -- , , . , , 50 , . , , , , . : « , , . -- , , -- ». . , , , . . 1851 , «», : « ( .-- . .) , , ». , « », : « . , , ». -- . . «» . ( ) , , , . -- , , , , . ( 1865 : « , ». , «» «», « » ( 1847, 1849, 1856 1869 ); -- ( «»), -- , -- ( « »).) . . « , ,-- ,-- , , , ». . . -- , . , , . «» , . « , ,-- , , »,-- 1870 «». «», , , , , «» , , . . , «», . «», « », « ». « », . . . , -- « , , ». : « ». , «»,
a) Talurahvas kohaneks uue olukorraga aeglasemalt. b) Vältida rahutusi, mida riik kontrollida ei suudaks. 4. Kuidas olid seotud pärisorjuse kaotamine ja jätkuv kriis mõisamajanduses? a) Põlluharimisel ei võetud kasutusele uusi viise ja tehnikat. b) Orjad hakkasid mõistma enda positsiooni ühiskonnas ning hakati streikima. 5. Millal kaotati pärisorjus Eestimaal / Liivimaal? Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. 6. Mis tähtsus oli 1856 aastal vastuvõetud talurahvaseaduses? Talurahva seaduse jõustumisega kaasnes talurahva õigus talu päriseks ostmisele. 7. Nimeta kolm olululist muudatust/ tulemust mis kaasnesid pärisorjuse kaotamisega? a) Tekkisid erinevad seisused. b) Tekkis vallakogukond. c) Talupojad said perekonnanimed. 8. Vallakogukond- mis see oli, tähtsus eestlaste jaoks, vallakohus, vallakogukonna ülesanded (3), talitaja, vöörmünder, mõisnike kontrolli alt vabanemine.
ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Et aga ärev meeleolu kasvas mitmel pool vastuhakuks mõisale, tuli abi otsida sõjaväelt. 1841. aasta septembris leidis aset Pühajärve sõda, kus talupojad takistasid kihutustöö peasüüdlasteks olevate kaaslaste karistamist. Nende tegevus piirdus nuiad käes metsas redutamise ja ümber mõisa käratsemisega. Pärast 1856. aasta talurahvaseadust algas käärimine ka Põhja-Eestis ja Saaremaal. 1858. aasta kevadel keeldusid paarikümne Harju-, Järva-, ja Virumaa talupojad tööle minemast. Kohale toodi sõjaväeosad ja tekkinud sõnavahetus kasvas Mahtras üle veriseks kokkupõrkeks. 3.Talurahva olukord 18. 19. saj. vahetusel. Peale Roseni deklaratsiooni langesid talupojad Eestis õigusteta pärisorja seisusesse.Talupoegi kaitses ainult mõisnike majanduslik huvi. 1765. aastal võeti
Türgi suurvõimu langus ja Krimmi sõda Ülevaade Osmani (Türgi) impeeriumi laienemisest. Asutati aastal 1307 · 1393 vallutati Põhja-Kreeka. · 1453 vallutati Konstantinoopol, 1466 Albaania. · 1514 vallutati Iraan, 3 aastat hiljem Egiptus ja Süüria. · 1521 vallutati Jugoslaavia. · 1526 vallutati Ungari. · 1529 toimus ebaõnnestunud Viini vallutamine. · 1534 vallutati Mesopotaamia. · Samal aastal vallutati Transilvaania ja Vallahhia. · 1683. aastal teise ebaõnnestunud Viini vallutamisega · lõppes impeeriumi laienemine. Ülevaade Osmani (Türgi) impeeriumilangusest 1699 loovutatakse Ungari. · Passarowitz'i leping, mille käigus loovutatakse Põhja- · Serbia, Põhja-Bosnia ja muud alad Austriale. 1739 saadakse enamik eelnevad alad tagasi. · 1798-1801 Napoleon siseneb Egiptusesse ja Palestiinasse. · 1829. aastal Kreeka saab autonoomseks alaks · 1830...
Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati. Taaveti liitu kuulusid Schumann, tema naine Clara, tolle isa, heliloojad Felix Mendelssohn, Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas. Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga (sündinud Wieck). 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Muusikalis-dramaatilised teosed: Ooper "Genoveva" (1848)
5. Seati sisse vallakohtud 1816. (Eesti) JA 1819. (Liivimaa) AASTA TALURAHVASEADUSED: 1. Eesti rahvas kuulutati pärisorjusest priiks 2. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. 3. Nomineeritud mõisakoormised asendati rendilepingutega 4. Talurahvale hakati panema perekonnanimesid 5. Piirati talupoja liikumisvabadust (elukohta võis vahetada ainult kudermangu piires, linna ei võinud talupojad elama minna) 6. Loodi talurahva kogukonnad ehk vallad 1849. (Liivimaa) JA 1856. (Eesti) AASTA TALURAHVASEADUSED: 1. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul 2. Talu majapidamine oli peremehe enda otsustada 3. Määras üksikasjalikult kindlaks talude päriseksostmise 4. Nõuti edasi mõisategu Koormistes erilisi muutusi ei toimunud, hiljem hakati neid kirja panema, et taupoegadele ülekohtut ei tehtaks. 1849. aasta talurahvaseadus määras üksikasjalikult kindlaks talude pärisostmise tingimused ja nii algas ulatuslikum päriseksostmine.
Prantsusmaa, Austria ja Inglismaa ei soovinud Venemaa kasvu Balkanil ja Musta mere äärsetel aladel. Prantsusmaa vaevles sisekriisis ja Prantsusmaa tollane valitseja Napoleon III (Napoleon I vennapoeg) leidis, et parim tee on alustada sõda. Sõda toimus nii maailmamerel kui maismaal. Sõja keskpunktiks kujunes Krimm. 1855 a. sai Venemaa lüüa, kui Venemaa vastased riigid Prantsusmaa, Inglismaa, Türgi ja Sardiinia vallutasid Sevastoopoli. Sõda lõppes 1856 a. Pariisi rahuga, mis kinnitas Venemaa lüüasaamist. Sõjas suri üle poole miljoni inimese, kellest suurem osa suri haiguste tõttu. Tulemused: · Kaotati Venemaa ja Türgi laevastik Mustal Merel · Viini kongressil 1814 a. (põhilised riigid Saksamaa/Preisimaa, Venemaa, Inglismaa ja Holland Prantsusmaa/Napoleoni - vastu sõdinud riigid) paika pandud jõudude vahekord muutus. Venemaast sai rahvusvaheliste küsimuste otsustamises teisejärguline riik
JOHAN VILHELM SNELLMAN ANASTASIA TOPKINA JOHAN VILHELM SNELLMAN • 12. MAI 1806 STOCKHOLM – 4. JUULI 1881KIRKKONUMMI VALD • SOOME POLIITIK JA KULTUURITEGELANE, ÜKS FENNOMAANIDE JUHTE LAPSEPÕLV • KRISTIAN HENRIK SNELLMAN – LAEVAKAPTEN • MARIA MAGDALENA RÖRING • LINN SÖDERMALM • 5 LAST Maja Stockholmis, kus sündis Snellman TÖÖ • 1835 – HELSINGI ÜLIKOOLI LEKTOR • ELIAS LÖNNROT JA JOHAN LUDVIG RUNEBERG • 1838 – TÖÖLEPINGU LÕPP PÄRAST VÄLISMAAD (1839 – 1842) • KOOLIDIREKTOR KUOPIOS • 1844 POLEEMILISED AJAKIRJANDUSVÄLJAANDED: SOOMEKEELNE AJALEHT MAAMIEHEN YSTÄVÄ ROOTSIKEELNE AJALEHT SAIMA (SULETI 1846) 1847-1849 JA 1855-1856 AJAKIRI „LITTERATURBLAD FÖR ALLMÄN MEDBORGERLIG BILDING“ Ajalehe Saima esimese numbri esimene lehekülg • 1848/1849 KANDIDEERIS HELSINGI ÜLIKOOLI PROFESSORIKS • 1850 LOOBUS KOOLIJUHATAJA KOHAST • KOLIS H...
Talurahvaseaduste põhjused/eeldused Põhjused: Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdadega kaasas käinud ühiskondlik murrang kujundas Euroopa senist elukorraldust. 2) Põhja-Saksamaal toimunud reforme ei saadud lõplikult ignoreerida ning pidi Balti aladel ka muudatusi läbi viima. 3) Kuulujutud kaotada pärisorjus Balti kirjameeste, vaimulike ning üksikute mõisaomanike seas levisid. 4) Olukord polnud halb kuid alati oleks olnud olla parem. 5) Paljud mõisnikud olid võlgades ning talurahvas oli raevunud. 6) Aleksander I ei tahtnud Venemaa mainet kahjustada ning pidi muutusi ellu viima. Eeldused: 1) Kaotada pärisorjus 2) Saada sama elatustase ning elustiil mis Euroopas ja Saksamaalgi. 3) Kõrgendada Venemaa mainet Euroopa vaates. Talurahvaseadused 1802/1804, 1816/1819 ja 1849/1856 2.1802/1804 talurahvaseadus von Bergi poolt pkutud talurahvaregulatiiv, ,,Iggaüks...". Tähtsaim säte oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestami...
Talupoja õigusliku seisundi muutumine 19. sajandil. (5 p) 8.1. Täitke tabel. Missugused muutused toimusid talupoegade õiguslikus seisundis talu- rahvaseaduste vastuvõtmise järel? Kirjutage märksõna number tabeli õigesse lahtrisse. (3p) 7-8 õiget 3 p, 5-6 õiget 2 p, 3-4 õiget 1 p 1.Järkjärguline liikumisvabaduse andmine 2.Vallakohtute loomine 3.Talude pärandatav kasutusõigus 4.Talude kruntiajamine 5.Pärisorjuse kaotamine 6.Perekonnanimede panek 7.Talude päriseksostmise korra kehtestamine 8.Üleminek raharendile 1802/1804. a 1816/1819. a 1849/1856. a talurahva- talurahva- talurahva- seadused seadused seadused Seadustele Talude pärandatav Pärisorjuse Perekonnanimede iseloomuliku kasutusõigus. kaotamine. Üleminek panek (1835). Talu...
ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: · "Kevadsümfoonia" · "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid:
Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Elulugu 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb 22 palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, Sümfooniad "Kevadsümfoonia" (1841) "Reini sümfoonia" (1851) Klaveritsüklid
1. Täisnimi: Carl Robert Jakobson 2. Sünniaeg: 26. juuli 1841 3. Sünnikoht: Tartu, Torma vald 4. Vanemad: o Ema: Elise Jakobson o Isa: Adam Jakobson (13.07.1817 - 18.12.1857) 1844 Tormas köster ja kihelkonnakooliõpetaja 1848 asutas Tormas laulukoori ja puhkpilldiorkestri 1856 ilmus temalt brosüür ,,Torma Mängukoor" 1857 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Talurahva Süddamerömust" 1862 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Josep Haideni ellokäik" 5. Õed-vennad o Natalie Auguste Johanson-Pärna (3. aprill 1843 8. juuli 1915) 1880 asutas Tallinnas naiskäsitöökooli Avaldanud raamatu ,,Eesti tütarde haridus" ja käsitööõpiku. o Friedrich Cornelius Jakobson (14. veebruar 1845 31. jaanuar 1879)
Emil Kraepelin (15. veb.1856 � 7. okt.1926) oli saksa ps�hhiaater. (v�iksid palun pildi ise lisada, ei saanud miskip�rast copyda) 2.slaid Emil Kraepelini peetakse kaasaegse ps�hhiaatria ja ps�hholoogia rajajaks. T�nap�evane ps��hikah�irete klassifikatsioon p�hineb Kraepelini kirjeldatud s�steemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin t�i esmakordselt ps�hhiaatriasse s�mptomite, s�ndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusn�htude avaldumise erinevate tasanditena. 3.slaid Pealkiri: suurimad teened ps�hhiaatrias Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega p�hjustavad vaimuhaigusi p�rilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused v�i endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad k�ik vaimuhaigused kolme suurde r�hma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dement...
Robert Schumann 1810-1856 Robert Schumann sündis Saksa provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810.a. raamatukirjastaja- ja kaupmehe perekonnas. Koduses kirjalikus õhkkonnas tutvus ta ka Haydni, Mozarti, Beethoveni jt. muusikaga. Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Isa surres valis ta juuraõpingud Leipzigis. Seal jätkas ta klaveri õpinguid oma tulevase pianistist abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Aastatel 18281830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. Heidelbergi ülikool, koolivaheajal külastades Itaaliat, tutvus sealse ooperiga ja kuulis 1830.a. Frankfurdis Paganinit. See avaldas talle väga suurt mõju ja ta otsustas, et temast peab saama Pianist. Aga see unistus ei täitunud, sest soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas ta vastava seadeldise...
1846 bis 1862 als Anatom und Physiologe arbeitete. 1862 wurde er Berater des Ministeriums für Erziehung. Im Jahr 1820 wurde er in die Leopoldina aufgenommen, 1845 war Baer ein Gründungsmitglied der Russischen Geographischen Gesellschaft. 1837 sammelte er biologische Arten auf Nowaja Semlja. Auf verschiedenen Expeditionen untersuchte er Spuren der Eiszeit an der Südküste Finnlands (1838/1839). An den Nordmeerküsten, am Kaspischen Meer und im Kaukasus untersuchte er 1851 bis 1856 die Fischerei und die Fischbestände. Diese Untersuchungen führten 1856 zum ersten Gesetz zum Schutz der Fischbestände in Russland. Von 1867 bis zu seinem Tod 1876 lebte Baer in Dorpat. Hier verfasste er zahlreiche Artikel zur Biologie, in denen er u. a. Charles Darwin kritisierte. Er wurde korrespondierendes Mitglied der 1869 gegründeten Berliner Gesellschaft für Anthropologie, Ethnologie und Urgeschichte. Karl Ernst von Baer wurde auf dem Alten Johannisfriedhof Dorpat beigesetzt
Nikolai vanemal meremehest vennal oli talle suur mõju. Ka helilooja armastus mere vastu tekkis tänu vennale ja admiralist onule. Tulevase helilooja andekus avaldus varakult - juba neljaaastasena laulis ta täpselt järele kõiki kuuldud viise, kuueselt hakkas regulaarselt muusikat õppima Ta sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Tema vend Voin oli mereväeohvitser ja onu admiral, mistõttu ka Rimski-Korsakovist pidi saama mereväeohvitser. Aastal 1856 astus ta Peterburi mereväekadettide kooli. Sel perioodil õppis ta edasi klaverimängu ning käis igal võimalusel ooperis. Sel ajal tegeles ka heliloominguga, mis oli aga veel kaugel tehnilisest küpsuses. Aastal 1861 tutvus ta vene helilooja Mili Balakireviga, kes hakkas teda juhendama ja õpetama ning ühines noorte heliloojate grupiga. Sellest grupist sai hilisem Võimas Rühm. 1862.a. tegi Rimski-Korsakov läbi 3-aastase merepraktika, mille käigus külastas ta ka Ameerikat
Édouard Manet Edouard Manet sündis Pariisis 23. Jaanuaris 1832 rikkasse perre. Üles kasvades innustas ta onu teda maalima ja joonistama, aga isa soovis, et Edouard läheks mereväkke. Sellegi poolest lubati lõpuks tal hakata maaleriks õppima. 1850-1856 töötas Manet akadeemilise maalri Thomas Coutureri stuudios. Õpilasena külastas ta Saksamaad, Itaaliat, Hollandit, käies vaatamas renessansi ja barokki stiilis maale. Aastal 1856 avas Manet enda ateljee. Tollal ajal oli üks kuulsamaid Prantsuse realiste Gustave Courbet, kelle maalid Maneti suuresti mõjutasid. Manet hakkas maailma kerjuseid, lauljaid ja inimesi kohvikutes. Ta stiil erines Courbet'ist veidi kuna ta kasutas suuremaid pintslitõmbeid ilma eriliste detailide kujutamiseta. Courbeti maalid olid süngemad ja nukramad, sest ta värvis oma lõuendid eelnevalt pruuniks. Maneti maalid olid aga heledamad ja erksamad ning sisaldasid rohkem valget värvi.
Xeea Peapy : , 1856 . Riiklik Tretjakovi Galerii on Moskvas asuv kunstimuuseum. See on asutatud 1856.aastal kaupmees Pavel Tretjakovi poolt, kellele kuulub praegu üks suuremaid ja kõige olulisemaid kunstikogusid maailmas Venemaa kunstist. 1850-. , 1893 . « ». 1276 , 471 10 , 84 . Pavel Tretjakov alustas oma maali kollektsiooni kogumist 1850.a keskel. Ja see viis mõne aja pärat selleni, et 1893.a avati suurele publikule Moskva Paveli ja Sergei Linnagalerii
RAHVSULIKLIIKUMINE EELLUGU *pärisorjuse kaotamine *mõni esinduslikum mõisnik kehtestas talupoegadele eraseadused, millega laiendati nende pmavalitsust ja õigust vallasvarale ning loodai talurahvakohtud. *Paul I tema ajal talurahva elu kergenes, mõisad pidid koguma magasit- kus oli toit ikalduste ajaks. *Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks 1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi"igaüks.." sellega lubati talupoegadele talude pärandav kasutamisõigu, õigus vallasvarale ning loodi valla-ja kihelkonnakohtud, kus talumeeste kohtuasju arutati nende osavõtul. 1804 analoogiline seadus 1802 aastaga. 1816 Pärisorjus kaotati Eestimaal 1819 P.orjus kaotati Liivimaal. 1849 Kehtestati Liivim.uus talurahvasedaus->järkjörguline üleminek raharendile. Algas talude päriseks otsmine. 1856 Kuulutati Eesimaal välja uus talurahvasedaus, kus jäi abiteost (s.o kiireloomulised hooajatööd mõisas-sõnnikuvedu, külv, hen...
The International Astronomical Union's Minor Planet Center has named an asteroid in Kulibin's honor: 5809 Kulibin. The asteroid was discovered on September 04, 1987 by L. V. Zhuravleva at Nauchnyj[6]. 2 II (27 (8 ) 1834, -- 20 (2 ) 1907, -) -- . , , , , , , , , , , . -- . * 1847 -- . * 1855 -- - -. « » . * 1856 -- , « ». * 1855 -- . * 1855--1856 -- . * 1857--1890 -- ( 1865 -- ), 1863--1872 -- . * 1859--1861 -- . . . , , , , , . . . [1] [3] [4] [5] * 1876-- - - , 1880 , , . 1879 , . * 1890 -- - , . * 1892 -- -- - , 1893 ( . . . ). * 1893 -- . . (. , . ) (). , « - , , , ». .
sümfoonilist teost, nendest 6 täispikka sümfooniat; silmapaistate instrumentaalteoste hulka kuuluvad viiulikontsert ja klaverikontsert nr 1. ; kirj. Programmilist klaverimuusikat(,,Lastealbum"); 10 ooperit (Jevgeni onegin); ta hindas ooperi juures seda, et selle sisu on hästi mõistetav Modest Mussorgski (1839-1881)- sündis Pihkva kubermandus mõisniku perekonnas; esmase klaverimängu oskuse sai emalt; 1852 astus kadettide kooli; 1856 alustas teenistust kaardiväeohvitserina; 1860 debüteeris heliloojana; vladimir stassov oli suur toetaja ja propageeria; 1816 sai rahulikult loomingule pühenduda; pärisorjuse kaotamisega halvenes ta seis- pidi ametnikuna tööd tegema; allakäik süvenes- hakkas sõltuma vennast ja sõpradest- jõi; 1874 ,,Boriss Godunovi" esietendus andis talle uut energiat; suri alkoholismi tagajärjel; ooperid ,,Sorotsintso aastalaat"; orketriteosed ,,ää lagedal mäel"; klaveritsükkel ,,pildid
- 12 1833 . - , , , . , 9 -- «Helen». -- , 13 -- . -- . 10 , . 1850 - , «» - , 1856 . , . - , , - , , , . , , . 1868 . . . , . . - , . . . . , , . , , , . « », . 18 , : - . . . , . . . .
- , . . XI XX . , . - . 1856 , . , . , . , , . 1287 518 , 9 , 75 8 2 . 19 ., . . 20 - - . , 18-20 , .
. . , , , , , , , , , , . 1879 , . 1893 -- . . . . . -- , , , , , , , , , . . . ( 1854--1856 ) , , . . . « » (1861 ). 6 1869 . . « » . . . «Zeitschrift für Chemie», 1871 «Annalen der Chemie» . . , -- «Die periodische Gesetzmässigkeit der Elemente» ( ). .
21 1833 . e . . ; «» , , . , .B. a 1846 1849 .. . , «», . 1853 , , . . , . . . . 1856 : 1858 . -- « », 1860 . -- « » « , », 1861 . -- « ». , 1862 . , , . , (« », «», «», « », « », «» , 1865 1871 . « », « », « », «», « », « », « », « », « », «», «», « ». 1866 . , 1871 . -- , . . 1871 1882 , . ,
.............................................................................. 4 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED..........................................................................5 2.2 1802. aasta regulatiiv "Iggaüks..."...................................................................5 2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................5 2.4 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................7 2.5 1856. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................8 3. PÄRISORJUSE KAOTAMINE LÕPLIKULT..................................................................9 Kasutatud kirjandus:............................................................................................. 10 2 1. BALTI ERIKORD
technological struggle. Tesla also worked with Marconi. Others made fortunes with his inventions, but Tesla was penniless and rejected as he failed to protect his commercial interests. He invested all his money into inventions to make men’s life a little easier. Tesla was born at the stroke of midnight between July 9th and 10th 1856. A fierce electrical storm raged that night. His father was an Orthodox priest. His mother accompanied by .one of the oldest Serbian families. In his boyhood he suffered from a peculiar reflection due to the appearance of images often descended from strong flashes of light. He was unable to distinguish whether what he saw was tangible or not. He pictured the Niagara in his imagination as a big wheel run by the Nature.
( , ) -- , 1856 . « XI -- XX » ( , . 10) « », 1986 . 1850. , 1867 . « ». 1276 , 471 10 , 84 . 3. 1918 . « » . . , 1927 . . 1928 . , 1929 . . 1932 . , . . . , -- , . 1941 17 . 17 1945 . 1985 . , , 10, . « XX ». 1986 1995 . . , . , , . ( ) : .. , . . , .. , .. , .
a 19. ea e e e a . XIX - XX . . . ( , , , , , , , , ). XIX . 1861 . c , , 1820- . , . , 1856 . 1861 . , . . . 18501860 . . 18671868 . . 18801890 . - , . 1897 . 4082 . XX . 44 . , , ae , . e oae a e.
a , . ( 1 2010 -- 10,562 ). . , , , , . 6 , 9 , 3 . , , . , , , , , , , , , . 2007 10 , , . , ( ). - . . . 1872 . - . , 1935 . : 20 , , , . ,," ,, ". 11,2 . , . . . . 1856 15 . , . . , -, , . 1147 . 1367 . 15 . III , . 1508-1516 , . III. 2 , 5 19 . Ardo Klaasen
28 1828 , -- . -- , . 1830 . T , . , «» , 10--12 , . , . . . 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . - -, , «» . 15 , 1843 , , , , . 1847 - . , , «- ». , . , , , , . 1853 , , , 1854 1855 . . « » « » « 1853--1856 .». , , , «» . ( « » ) : , , 4 (16) 1855 , , , . , , , , . 27 . , « 1855 .» « 1855 .». 1850- (1844--1919), . , 17 . , , , , «» . , , « », ...
Te 21 1839 ( ) 28 1881 ( ) 10- , 1856 . . , , . (, - ) 1852 - "". 1867 -- '' ''. « » «», «» « », « », « » http://www.youtube.com/watch?v=wsW9F7icRT4 http://www.youtube.com/watch?v=_E06045U-_4 http://www.youtube.com/watch?v=ZgzkjI-WXZ8 http://musorgskiy1839.narod.ru/ http://www.mussorgsky.ru/ http://ru.wikipedia
ja ta hakkas tegelema heliloominguga. Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. 1834. aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: · "Kevadsümfoonia" · "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid:
( , ) -- , 1856 . « XI -- XX » ( ., . 10) « », 1986 . 1850-. , 1893 . « ». 1276 , 471 10 , 84 . 3 1918 . « » . . , 1927 . . 1928 . , 1929 . . 1932 . , . . . -- , . 1941 17 . 17 1945 . (2004) 1985 . , , . 1986 1995 . . - , . -- . . . , . . , 1815, . « » ( ) : - .., - . . , - .., - ... : ., 10 : 10:0019:30 : . 10 20 . . 1850 , . , . , , , . , , ...
· 13 1832 . · (1856--1865). · 18611865 , , , . · 1866 , . · 8 1898. · . · . · P , , . · . · « » 1858 « » 1867 «. » 1869 · , , . «» 1878 « » 1884 «, » 1886 « » 1889 « » 1891 « » 1891 " " " ". . , . . .. . , . .. , , . . : · http://www.daridobro.ru/?id=665 · http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A8%D0%B8%D1%88%D0%BA%D0%B8%D0%BD,_ %D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD_ %D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%BE %D0%B2%D0%B8%D1%87 · http://www.museum online.ru/Peredvizhniki/Ivan_Ivanovich_Shishkin/ · http://bibliotekar.ru/rusShishkin/index.htm !
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
