Estonian history between 1710-1850 and 1850-1918 Contents Contents.................................................................................................................................. 2 17101850.............................................................................................................................. 3 Population and social structure........................................................................................ 4 Serfdom and the intensifying manorial economy ............................................................. 4 Influences of Pietism and the Moravian Brethren............................................................. 5 Enlightenment and enlightened absolutism...................................................................... 6 18501918.......................................................................................................................
18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühisko...
Eesti aastail 1850-70 1802.-04. a. seadused andsid talupoegadele õiguse olla oma koduse vara omanikud. 1816. ja 1819. a. seadustega kuulutati talupojad vabadeks inimesteks, kuid kogu maa tunnistati mõisnike omandiks. Talu kasutamise eest tuli teha mõisale teotööd. Teotöö jagunes korrateoks ja abiteoks. Korrategu tähendas teomehele kohustust koos hobusega teha aasta läbi mõisas rakmepäevi. Olenevalt talu suurusest oli ette nähtud nädalas kindel arv teopäevi. Mõisategu tehti kubjaste järelvalve ja sundimise all. Kubjas käis kepiga järel, kontrollis töö headust ja kiirustas mahajäänuid. Teorent ei vastanud Euroopas üha enam leviva turumajanduse nõuetele. Kepihirmu all töötavad teomehed ei tahtnud teha mõisatööd, talupojad aga ei olnud huvitatud enda käes olevate talude paremale järjele tõstmisest. Uued talurahvaseadused kinnitasid, et kogu maa on mõisnike omand, kuid talude all olevat ...
Referaat Juhendaja: Egon Erkmann Referaat Digifotograafia ajatelg 1850-1855 2011 Haapsalu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. 1850.........................................................................................................................................3 2. 1851.........................................................................................................................................4 3. 1852.........................................................................................................................................6 4. 1853...............................................................
1850–1914. Ärkamisaeg Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg Prantsuse revolutsiooni, romantismiideede ja end teadvustama asunud saksa rahvusluse mõjul algas 19. sajandil ka eestlaste rahvuslik ärkamine. Selle kultuurilised juured olid 19. sajandi alguses, kui estofiilsed baltisaksa haritlased, aga ka esimesed kõrgemat haridust saanud eestlased asusid senist eesti rahvakultuuri ja eestlaseks olemist väärtustama, tuginedes Johann Gottfried Herderi nägemusele rahvustest kui unikaalsetest väärtustest. Alates 1830. aastatest hakkasid nad oma tõekspidamisi tasahilju ka levitama, ehkki ulatuslikumal määral hakati seda tegema alles sajandi teisel poolel. Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks lokaalsest (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. Eestlaste rahvuslik ärkamine kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida-Euroopa väikerahvastega ...
Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks alanud hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel.Talude päriseksostmine mis muutis talupojad oma maada omanikuks. Eesti haritlaskonna kujunemine. Milline oli Eesti koolisüsteem Vallakool (eestikeelne) kihelkonnakool (eestikeelne) kreiskool (saksakeelne) gümnaasium(saksakeelne) Tartu Ülikool (saksakeelne) Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu Vabastas talurahva lõplikult mõisniku eestkostest. Said valida volikogu ja ametimehed. Vald sai oma eelarve. Volikogu määras maksud ja otsustas kuidas raha kulutada. Valla eesotsas seisis vallavanem. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma- vallapoliitikat ajama. Omandasid kogemused mis võimaldasid hiljem riiki juhtida Iseloomusta Jannseni, Hurta ja jakobsoni peam...
Eesti alal rahvusliku liikumise eeldused, eesmärgid, juhid, seltsiliikumine. Tekkisid vabatalupojad, kes ei olnud enam pärisorjad. Hakkas kujunema eesti rahvus. Sellega hakkas Eesti ala majanduslik arenemine, tekkisid Eesti haritlaskonnad, kooliharidus levis, kohalik põliselanikkond hakkas omaalgatuslikult oraganiseeruma, kommunikatsioonivõrk avardus ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Olulist rolli hakkasid etendama rahvakooliõpetajad. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omaduste soodustamine. Esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajateks 1864. aastal Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler ( keisri õuemaalija), k...
Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1) vabana sündinud põlvkond 2) alanud talude päriseksostmine 3)kujunenud haritlaskond 4) Venemaal oli troonile asunud Aleksander teine, kes oli vaadetelt piisavalt vabameene. 5) hõõrumised siinsete baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel. 1. Milline oli Eesti koolisüsteem? * vallakool(3 aastat ) > kihelkonnakool > kreiskool> gümnaasium> Tartu ülikool 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? *Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed * valla eesotsas oli vallavanem ning tal oli eelarve *eelarvet käsutas volikogu 4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? * oskusi majandada valda * õppisid esindajaid leidma/valima * õppisid koosolekuid pidama *õppisid kohut mõistma *õppisid oma huve kaitsma 5. Iseloomusta Jannseni, Hurta ja Jakobsoni peamisi seisuko...
Heinz Valk "Ükskord me võidame niikuinii" Kevin Vene PKK 2017 Laulev revolutsioon Laulev revolutsioon aastal 1987-1991 Eestis, Lätis ja Leedus Poliitiline murrang toimus 1987. aastal seoses Hirvepargi sündmustega ning fosforiidisõjaga 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule Loodi uusi muusikateoseid 1988. aasta oli ka laulva revolutsiooni tippaasta. 1989. aastal toimus Balti kett Eestimaa laul Laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi 11. september 1988 Tallinna lauluväljakul väidetavalt 300 000 inimest Ürituse ühes kõnes nõudis Trivimi Velliste esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist. Heinz Valk Heinz Valk (õigesti Heinrich Valk) on sündinud aasatal 1936 ning on eesti kunstnik ja poliitik. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinnas keskkooli ning pärast seda Eesti Kunstiakadeemia (tol ajal Eesti NSV Riiklik Kunstii...
India XIX & XX sajandil India kui osa Briti impeeriumist ● 18. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi keskpaigani oli Indias võimul Briti Ida-India kompanii ● Briti juveel: ○ kaubandus (puuvill, tee, vürtsid, sool), ○ tööjõud (näiteks Lõuna-Aafrikas), ○ armee (toetasid britte sõdades) ● Hindusid palju rohkem kui briti ametnikke (nt 1890: 1000 vs 300mil) Pöörake tähelepanu tänastele ● Enam kui ⅔ Briti sõjaväest Pakistani ja Bangladeshi aladele Indias olid Hindud India: suur ja kirju Kas on üldse olemas selline asi nagu ühtne India? ● Indias leiduvad kultuurid võivad kohati tugevalt erineda ● Võime kujutleda, kuidas see mõjutas poliitikat, ühiskonnaelu ja rahvuslust ● Enne XX sajandit sai ühtsest Indiast kõneleda vaid läbi suurte impeeriumide (nagu Mughal, Maratha, Delhi sultanaat) Vastu...
Millised tegurid aitasid kaasa talude pärisostmisele? Paljude talumeeste unelmaks oli kindlasti omada oma talu ja oma põllumaad. Talupoegadel tuli palju võidelda oma eesmärkide eest ning 1850. aastal algaski talude päriseksmüümine. Millised olid need tegurid, mis aitasid kaasa talude pärisostmisele? Talude pärisostmisele aitas kindlasti kaasa pärisorjuse kaotamine 1816. aastal. Pärisorjuse kaotamise järel hakkas järjest rohkem mõisnikke aru saama, et senine teoorjuslik majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning vana süsteemi püsimine võib kaasa tuua täieliku laostumise. Sellepärast nõustusid mõisnikud talupoegadele suuremaid vabadusi andma
M. Laur, A. Pajur, T. Tannberg ,,Eesti ajalugu II" Lk 7-14 Rahvuslik liikumine 1) Kellele lootis talurahvas 1840-1850.a talurahvaliikumiste ajal? Miks? Keiser Aleksander II-le, sest tema oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 2) Kes olid (2) 1864. aastal algatatud palvekirjade kampaania eestvedajad? Adam Peterson- taluperemees (Paistu khk) Johann Köler- kunstnik (Peterburi) 3) Mis oli 1866. Aastal kehtestatud uue vallakorralduse olulisim sisu? Sellega vabanes nii vallavalitsus kui vallakohus mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Selle seaduse järgi moodustasid taluperemehed ja talurentnikud ning 1/10 maatameestest valla täiskogu. Täiskogu valis vallavolikogu, sellest pool olid taluperemehed, teine pool maatamehed. Vallaseadus pani aluse ,,valla poliitilisele elule". 4) Mis aastal hakkasid ilmuma nädalaleht Perno Po...
igapäevaelust. Aastal 1836 telliti Charles Dickensilt ühe kunstniku joonistuste juurde tekstid. Sellest kujunes välja tema esimene romaan "Picwick-klubi järelejäänud paberid", mis tegi ta maailmakuulsaks. Dickensi 1860. aastate tuntumad romaanid on "Suured lootused" (1860 1861) ja "Meie ühine sõber" (inglise "Our Mutual Friend"; 18641865). E. Brönte ja õed: Õed Brontëd olid inglise kirjanikud, kelle loomeperiood oli 1840. ja 1850. aastatel. Nad olid õed: Charlotte (sündinud 21. aprill 1816), Emily (sündinud 30. juulil 1818) ja Anne (sündinud 17. jaanuaril 1820). Nende romaanid tekitasid ilmumise hetkel sensatsiooni. Nad sündisid vaimulik, auväärt Patrick Brontë perekonnas. Kokku oli peres kuus last: 5 õde ja vend. Nad kasvasid üles Haworthis Yorkshires. Kolm õde alustasid kirjutamist varakult. 1846. aastal avaldasid nad oma kuludega luuleraamatu, kasutades
Esse Vestern Vestern ei ole mitte ainult vanim filmizanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm. 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternite populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul. Vesternite tegevus leiab traditsiooniliselt aset ajavahemikus 1850-1890, neil aastatel tabas Californiat ja Dakotat kullapalavik ning leidsid aset Ameerika kodusõda, tervet mandrit läbiva raudtee ehitus, sõjad, indiaanlastega, karjade ajamisega kaasnevad tülid ning uusasukate, farmerite ja immigrantide liikumine läände. Sellesse ajavahemikku jäi piisonite ning pärismaalastest põlisasukate peaaegu täielik väljasuretamine. Kuid mõne vesterni tegevus toimub Ameerika koloniaalajastust kuni 20. sajandi keskpaigani välja. Vesterni tegevuskohta geograafiline asend jääb tavaliselt Mississippi jõest läände, Rio Grande jõest põhja n...
Tartu Ülikool ( 19.sajand ) · Ülikooli taasavamine 1802.a · Oli tähtis sündmus · Pidulik avamine toimus 21.aprillil · Loenguid alustati 1.mail · Esimene rektor oli G.F.Parrot · Ülikoolis rajati 19. sajandi algul hästivarustatud füüsika kabinet, suurepärane observatoorium ja keemialaboratoorium, mis olid eelduseks täppisteaduste tõusule Teaduskonnad Ülikoolis · Algul oli neid 4 · Filosoofia, -õigus , -arsti ja usuteaduskond · 1850.a moodustati filosoofiateaduskonna baasil matemaatika ,- loodus- ja ajaloo-keeleteaduskond · 1803.a loodi ülikooli juurde õpetajate instituut, kus hakati ette valmistama algkooliõpetajaid , ning samal aastal loodi ülikoolis eesti keele lektori koht · Õppetöö toimus saksa keeles · Aastatel 1826-1828 töötas ülikooli juures Professorite Instituut, kuhu saadeti õppima andekamaid noori kõigist Venemaa ülikoolidest, et neist valmistada ette professoreid kõrgkoolide jaoks · 1850
. -- , . 1941 17 . 17 1945 . (2004) 1985 . , , . 1986 1995 . . - , . -- . . . , . . , 1815, . « » ( ) : - .., - . . , - .., - ... : ., 10 : 10:0019:30 : . 10 20 . . 1850 , . , . , , , . , , . , , . , , . 1870 . , , . , . . , . . , . . , . . , . . , . . , . . , . . . . . 1860 , , . ,
FAEHLMANN Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31.detsember 1798-22.aprill 1850) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojama, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga (1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842-1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843-1845 farmakoloogia- ja retseptuuri- kursust. Peamielt Faehlmanni õhutusel asutati 1938 Õpetatud Eesti Selts, 1843-1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti ...
täitjana farmakoloogia ja retseptuuri kursust. Kahes ülikooli ametis ning praktiseeriva arstina töötamine oli kurnav ning Faehlmanni tervis halvenes tunduvalt. Ta oli kirjutanud ka sellest Kreutzwaldile, lisades, et tehtud töö eest ülikool teda isegi ei tänanud. 1838 asutas koos mõttekaaslastega Õpetatud Eesti Seltsi, mille esimees oli ta ka 1843-1850. Friedrich Robert Faehlmanni tervis oli 1849. aastaks niivõrd halvenenud, et loobus arstitööst. 14.aprillil 1850 ta suri ning ta maeti Tartusse Raadi kalmistule. F.R. Faehlmann oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjanduse algmaterjalina. Tema looming jaguneb seejuures ka nelja: luuletused, kunstmuistendid, jutud ja epigrammid. Eesti kultuurilukku on Faehlmann läinud peamiselt eepose “Kalevipoeg” algatajana ja eesti rahvusmütoloogia loojana. 4.jaanuaril 1839. a. tegi ta Õpetatud Eesti Seltsis ettekande „Kalevipoja“ kohta
Lydia Koidula elu ja tegevus. Linda Soans Hagudi Põhikool Kasutamiseks põhikooli 9. Klassile Koolitaja: Peeter Linnamäe, 4. kursus Vändra (1843-1850) · Sündis 24. detsembril 1843. a. · Lapsepõlv Meil aia ääres tänaval Kui armas oli see, Kus kasteheinas põlvini Me lapsed jooksime... Pärnu (1850-1863) · Haridustee -Algõpetuse omandamine kodus isa käe all -Pärnu linna tütarlaste kool. -Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksamid. · Pärnu Postimees (isa abiline) · Esimene tõlketöö "Kivirist" Tartu (1863-1873) · Looming -Luulekogud "Vainulilled" "Emajõe ööbik" -Näidendid "Saaremaa onupoeg" "Säärane mulk e. ..." "Kosjakased" "Kosjaviinad" Vanemuine · Eesti Postimees · Eesti teatri algus 1870 -Vanemui...
Ta 12. c C: ____________ _______, 2009 H (28 (9 ) 1828, , -- 7 (20) 1910, , ) -- . , , , - -- . , . . « », XX , . 28 (9 ) 1828 , -- . -- (1823--1860), (1826--1904) (1827--1856). 1830 (1830--1912). , . , «» , 10--12 , . , . . ( « »). 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». , , , ; . « , -- , -- , , , , : rien ne forme un jeune homme comme une liaison avec une femme comme il faut» («»). -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . , , «» -- , , , , -- , , . , « , » («»...
Robert Louis Stevenson 13. november 1850 3. detsember 1894 '' Must nool'' Stevenson üks XIX sajandi teise poole populaarsemaid inglise kirjanikke sündis 1850. a. Sotimaa pealinnas Edinburghis. 1867. a. astus Stevenson Edinburghi ülikooli, et valmistuda insenerikutsele vahetas ta mõne aasta pärast ala ja hakkas õppima õigusteadust. sai 1875. a. loa advokaadina tegutsemiseks. Kuid selle võimaluse jättis ta kasutamata, pühendudes täielikult kirjanduslikule tööle. Looming 1883. a. ilmub raamatuna tema esimene seiklusromaan «Aarete saar» Must nool (1883) Prints Otto (1885)
Ta oli vene helilooja, dirigent, õpetaja, muusika ajakirjanik. Teda peetakse üheks tähtsamaks heliloojaks muusikaajaloos. Rohkem kui 80 teose autor, mille hulgas on kümme ooperit ja kolm balletti. Sündis 7. mail 1840 Votkinskis, tänapäeva Udmurtias. Peres oli viies last. Aastal 1849 kolib perekond Alapaevskisse ja 1850 - Peterburi. 1850.aastal saadavad vanemad Tsaikovski, õppima juurat. Aastal 1862 läheb õppima Peterburi konservatooriumis kompositsiooni. Tema õpetajad olid Nikolai Ivanovits Zaremba ja Anton Rubinstein. Aastal 1868 katsetas ta oma oskusi muusika kriitikuna. Abiellus Antonina Milyukovaga, kes oli 8 aastat noorem. Viimased aastad helilooja veetis
James Clerk Maxwell (1831 1879) Lapsepõlv · James Clerk Maxwell sündis 13. juunil 1831. aastal Sotimaal Edinburghis. · James'i pere oli rikas, nad olid aadlikud. Perekond · James'i isa John Clerk oli advokaat. Ema nimi oli Frances Cay. · James oli peres ainuke laps. · James'i onu George Clerkil oli paruni tiitel. · James lisas oma nimele Maxwell peale seda kui ta oli päranduseks saanud oma sugulaste Maxwellide mõisa. Õpingud · Maxwell õppis aastail 1841-1847 Edinburghi gümnaasiumis. · Õpingud jätkusid aastail 1847-1850 Edinburghi ja 1850-1854 Cambridge'i ülikoolis. Professori amet · 24 aastaselt sai ta Aberdeeni ülikooli professoriks. · Aastal 1860 sai Maxwellist Londoni ülikooli professor. · 34-aastaselt sai temast Cambridge'i ülikooli esimene eksperimentaal füüsika professor. Avas...
tolle klanni esindaja varju. Hoidsid ju pastorid rahvast pimeduses ja kurnasid talupoegi kui ehtsad feodaalisandad, jutlustades samal ajal kuuletumisest ülemaile. Kreutzwald ja "Kalevipoeg" Kreutzwaldi loomingu suurimaks saavutuseks peetakse eesti rahvuseepose "Kalevipoja" koostamist. Mõtte algatajaks oli Faehlmann, kes alustas ka materjali kogumist. Osalt Faehlmanni suutmatuse tõttu ühendada katked terviklikuks teoseks, teisalt ka sõbra surma tõttu 1850. aastal, võttis ülesande õpetatud Eesti Seltsi palvel enda peale Kreutzwald. Paar nädalat hiljem Tartusse kirjutades tähendab ta: "Kalevipoeg peab minu elutööks saama, kui mitte surm enne selle lõpetamist mind ei sunni sulge käest viskama. "Paikene, kulla surm!" tahan teda siis paluda: "viivita natuke aega, kuni tööga valmis saan."" Eepos ilmuski 18571861 õESi toimetistes. Rahvaväljaanne trükiti 1862. aastal Soomes. "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti
Honore de Balzac Marten Arandi Honore de Balzaci elu • Sündis 20. mail 1799. aastal Toursis, Prantsusmaal. • Suri 18. augustil 1850. aastal Pariisis, Prantsusmaal (ületöö, südamehaigused, kopsupõletik) • Talupojast isa oli prokurör ja ema oli oma mehest 31 aastat noorem. • Esimesed eluaastad veetis kasuvanemate juures, põhjuseks karm ema. Side perekonnaga nõrk. • Õppis Pariisi ülikoolis õigusteadust, hiljem jättis isa vastuseisust hoolimata õpingud pooleli. • Kirjutamist pidas vahendiks, millega kuulsust ja jõukust saavutada. Samuti ajendasid teda kirjutama hiiglaslikud võlad.
Friedrich Robert Faehlmann 1798 - 1850 Elulugu Sündis 31. detsembrilr 1798. aastal. Tema isa oli Koerus Ao mõisas mõisavalitseja. Mõisniku perekonnas omandas ta saksa keele, ning ka koolihariduse sai ta saksa keeles. Elulugu II 1817.a. asus ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Pärast lõpetamist sai temas arst Tartus ja selle ümbruses. Ta pidas loenguid ülikooli arstiteaduskonnas kui ka eesti keele lektorina filosoofiateaduskonnas. Faehlmann suri 22. aprillil 1850. Ta on maetud Raadi kalmistule Tartus. Tegevus Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) üks asutajatest ja hiljem ka seltsi esimees. Pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele. Kirjutas õpetlikke ja naljakaid lugusid talupoegadele mõeldud kalendrisse. Kirjanduslik looming Õpetlikud naljajutud kalendrilisades nt ,,Kalendritegija kimbus" (1846) Kolm pikemat eesti keelset luuletust ,,Suur on Jummal so ram", ,,Piibo jut" ja ,,Järva- ma vanna-mehhe õppetussed"
punkti. c) Kui y = 100, siis 100 2,5 x 20 x 32 . Maksimum tulemuse oleks saanud ennustuslikult 32 tunni lisaõppimise järel. d) Tunnid 0 8 32 Punktid 20 40 100 Õpitulem used 100 80 punktid 60 40 20 0 0 8 16 24 32 tunnid Ülesanne 3. 1850. aastal kasutasid inimesed väga vähe toorõli. Nii vähe, et seda võiks lugeda nulliks. 1960. aastal oli aga toorõli kasutus oluliselt kasvanud ulatudes 600 miljardi kuupmeetrini aastas. a) Kui lugeda, et toorõli kasutus kasvas lineaarselt, milline oli toorõli kasutuse kasv ühes aastas? b) Leida toorõli kasutuse kasvamist kirjeldav avaldis, võttes tarbimise y ja aastad x. c) Milline oli toorõli kasutus aastal 1940? d) Valmistada olukorda illustreeriv joonis. Lahendus.
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale.Süsi 1850(30%), tipp hetk 1900(79%)aastatega langeb.Puit tipp hetk 1850(70%)langus edasi. Nafta 1880 hakkas hoogu koguma, tipp hetk 1970(45%).Gaas alates1900 tõsu teel.Vesi 1900 suhteliselt madal koguaeg. Tuuma energia 1970 aastast senini.Euroopa vanad sõekaevandused UK, Saksas; Poola, Ukraina; Vene. Uued Siberis, Sileesias. P-Ameerika vanad Apalatside piirkond.Uued USA, Kanada. Paiknemise põhjused: Söe varude otsa lõppemine ja kvaliteedi halvenemine. Kaasnevad probleemid: Uued varud paiknevad sügaval või on madala kvaliteediga seega tuleb kaevandamine kallim.Tekkisid tehismäestikud, mille taastamine nõuab suuri kulutusi. Põhja ja pinna vee reostus. Taastuvad energia ressursid:Vee,tuule,päikese,geotermaal,bio-ja massienergia.Taastumatud res:nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi, põlevkivi,turva...
Polnud äratajaid, polnud ka ärkajaid - manalateed olid läinud sellised suured rahvajuhid nagu Kreutzwald, Jakobson, Jannsen. Leidus ajalehti, mis läksid venestamisega kohe kaasa, aga oli ka neid, kes ajasid salaja "eesti asja" edasi. Tänu neile ning äratatud ja haritud Eesti rahvale saime raskustest üle. Enne I Maailmasõda "ärkasime" taas ning saime vabaks. 5 Kokkuvõte Selle peale, kui suurt rolli mängisid alates 1850. aastatest Eesti ja eestlaste elus teatud tegelased, ilmselt paljud meist ei mõtle. Teame, et Jannsen ja Jakobson olid tähtsad kirjamehed, kuid see, millise jälje nad tegelikult meie ajalukku on jätnud, ei adu paljud. Sellest saab aru alles siis, kui ise seda aega ja neid tähtsaid mehi lähemalt uurida. Nii nagu eelnevalt öeldud, olid kokkulangemised need, mis soodustasid rahvusliku liikumise jõulisemat tegutsemist ja rahva äratamist läbi ajalehtede. Suure
Greete Hiiemäe, Katarina Oja, Eliisabet Sinimeri Ameerika Ühendriigid 19.sajandil Valitsejad Thomas Jefferson (1801-1809) James Madison (1809-1817) James Monroe (1817-1825) John Quincy Adams (1825-1829) Andrew Jackson (1829-1837) Martin Van Buren (1837-1841) William Henry Harrison (1841, suri tööpostil) John Tyler (1841-1845) James Knox Polk (1845-1849) Zachary Taylor (1849-1850) Millard Fillmore (1850-1853) Franklin Pierce (1853-1857) James Buchanan (1857-1861) Abraham Lincoln (1861-1865) Andrew Johnson (1865-1869) Ulysses S. Grant (1869-1877) Rutherford Birchard Hayes (1877-1881) James Abram Garfield (1881) Chester Alan Arthur (1881-1885) Stephen Grover Cleveland (1885-1889) Benajmin Harrison (1889- 1893) Stephen Grover Cleveland (1893-1897) William McKinley (1897-1901) Thomas Jefferson (1801-1809) Oli kolmas USA president. Üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Asutas Vabariikliku Partei (P...
Rahvuslik ärkamisaeg(1850-1880) · 1816 kaotati Eestis pärisorjus · 1819 Liivimaal · Enne 1850 aastat viidi läbi agraarreformid, mis tähendas, et talupoeg sai nüüd osta talu endale päriseks · Lõuna-Eesti talupojad kasutasid seda väga agaralt · Venemaal kaotati pärisorjus alles 1851 · Venemaal viidi läbi reformid,mis omakorda tähendasid ka reforme baltikumis: talupojad said passi ja õiguse elukohta vahetada,seati sisse kohalikud omavalitsused · Nii tekkiski rahvuslik liikumine intelligentsi juhtimisel, mis oli suunatud
1844 kirjutas uurimuse Taylor'i seeriate kohta 1846 avaldas tõenäosusteooria täiendatud teooria ( suurte numbrite nõrk seadus) Aastad 1847-1850 1847 tegi uurimuse teemal "Integraalide leidmine logaritmide tähenduse abil" (avaldati alles peale tema surma) 1849-1853 avaldas erinevaid uurimusi numbrite teooria teemadel 1849 avaldas raamatu "Teooriate võrdlus" 1845 Bertrand väitis, et alati on n ja 2n vahel vähemalt üks arv, mis on n>3. Chebyshev tõestas Bertrand's väidet 1850 Aastad 1852-1887 1852 reisis ta Euroopas ning hakkas huvituma mehhaanikast 1854 avastas ortogonaalsed polünoomid Alates 1852 veetis ta kõik suved kas Lääne Euroopas või Tallinnas 1867 avaldas uurimuse keskmiste väärtuste teemal- Bienaymé- Chebyshevi seadus 1887 avaldas "Kahe teoreemi suhteline tõenäosus" (pani kindla põhja tõenäosusteooriale ja statistikale) Veel tegemisi: Ta genereeris beeta funktsiooni Uuris integraale vormis: xp (1 - x)q dx Koostas kaarte
• Üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist. • Vene rahvusliku balleti rajaja. • Kirjutas kokku 10 ooperit, 6 sümfooniat, 3 balletti, 3 klaverikontserti, üle 100 klaveriteose ning ühe viiulikontserdi. • Muusikas kasutas erksaid rütme ja meeldejäävaid meloodiaid. ELUKÄIK • Sündis metallurgiatööstuslinnas Votkinskis haritlaste perekonnas. • 1849. aastal läks perega elama Alapajevskisse. • 1850. aastal mindi edasi Peterburgi. • 1850-1859 õppis Peterburi õigusteaduskoolis. • Asus tööle Justiitsministeeriumis titulaarnõunikuna. • 1862-1865 käis Peterburi Konservatooriumis. • 1866-1878 töötas Moskva Konservatooriumis harmooniaõppejõuna. • 1868 kohtus “Võimsa rühma” liikmetega, tegutses ka muusikakriitikuna. ELUKÄIK • 1877 abiellus Antonina Miljukovaga ning abielu oli tema jaoks katastroofiline.
olemasoleva konstruktsiooni seisukord ning milliseid võimalusi see pakub. Renoveerimise puhul on oluline teada, kas plaantitavad ümberehitised ja muudatused on aktsepteeritavad näiteks muinsus- või arhitektuuriväärtuse kaitse seisukohast. Valguse ja õhu juurdepääs ning hea väljavaade on katusekorruste võtmeküsimus nii töö kui ka eluruumides. 4 Ajalugu Eesti esimesed katuseaknad pärinevad tegelikult juba 1850. aastast: sellised olid kasutusel Hiiu- ja Läänemaal. Kaasaegsed katuseaknad tõi paarkümend aastat tagasi Eestisse VELUX ja nad on siin väga tuntuks saanud. Eesti ilmastikuoludes tuleks eelistada kald- ja viilkatuseid, seda ka uusehituses. Katuseakende kasutamine säilitab kõige paremini meil traditsiooniliste viilkatuste kuju ja välisilmet ning on ka nägusaks kujunduslikuks elemendiks. 5 Materjal
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Võlli konstrueerimine ja arvutus väsimusele A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 23.04.2014 Fr Fa l/2 l Ülesanne m d2/2 Ft m Projekteerida võll ja läbi viia võlli arvutus väsimusele. Põhjendada võlli materjali ja kuju valikut. Võlli materjal: karastatud teras C55E (ReH = 420 MPa, Rm = 700 MP...
Xeea Peapy : , 1856 . Riiklik Tretjakovi Galerii on Moskvas asuv kunstimuuseum. See on asutatud 1856.aastal kaupmees Pavel Tretjakovi poolt, kellele kuulub praegu üks suuremaid ja kõige olulisemaid kunstikogusid maailmas Venemaa kunstist. 1850-. , 1893 . « ». 1276 , 471 10 , 84 . Pavel Tretjakov alustas oma maali kollektsiooni kogumist 1850.a keskel. Ja see viis mõne aja pärat selleni, et 1893.a avati suurele publikule Moskva Paveli ja Sergei Linnagalerii. Kollektsioonis oli 1276 maali, 471 joonist, 10 skulptuuri vene kunstnikelt aga ka 84 pilti välismaa meistritelt. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 3 1918 . « »
Sild üle Narni 1826 34x48 cm Pariisis Theodore Rousseau 1812-1867 Maalikunstnik ja graafik Kuulus Barbizoni koolkonda Loodusmaalid Maal "Äike Saabub", "Väike kalamees" Väike kalamees 1848-1849 20,6x30,5 cm Pariisis Jules Dupre 1811-1889 Maalikunstnik Kuulus Barbizoni koolkonda Valgusnähtustele osutas suurt tähelepanu Maalid: "Maastik lehmadega", "Lehmad vee ääres", "Suur tamm", "Äike saabub" Lehmad vee ääres 1850 65x55 cm Pariisis Charles Francois Daubigny 1817-1878 Maalikunstnik ja graafik Barbizoni koolkonna liige Maalis maastikke Maalid: "Merekallas Villerville´is", "Kuupaiste" Saine ja Oise 1869 87x157 cm Budapestis Jean Francios Millet 1814-1875 maalikunstnik Saatus oli teistes raskem 1849.aastal kolis Barbizoni Maalis enamasti talupoegi Suhtus oma tegelastesse lugupidamisega 19.sajandi lõpus hakati tema töösid hindama ja ta sai
"Uus koolmeister" (1874). Kõige enam poolehoidu võitis "Reinowadder Rebbane" (kalendris 1848-51). Eraldi väljaannetena ilmusid veel "Paar sammokest rändamise-teed" (Tartu 1853) ja "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (Tartu 1857). Kreutzwaldi rahvavalgustusliku tegevuse esileulatuvaks avalduseks oli viies jaos ilmunud populaarteadusliku iseloomuga väljaanne "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-49), järgnesid "Ma ja Merrepiltid" (I 1850, II 1857, III 1861), "Ristisõitjad" (1851), "Lühhikenne öpetus terwissw hoidmissest" (1854), "Sippelgas" II (1861), hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter" (1879). Nende töödega püüdis Kreutzwald avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja arendada iseseisvat mõtlemist. Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu rakendades satiiri ning allegooriat. Eesti rahvaluule kohta avaldas
Kui 1800. aastal elas väljaspool Euroopat ja Siberit ca 4% euroopaliku päritoluga inimest, siis 1914. aastaks oli selliseid juba 21%. Emigreerumine suurenes järsult 1840. aastate teisest poolest, saades kiirenduse kolmest peamisest tõuke-tõmbejõust: 1) Iiri nälg 1845. aasta järel ja samaaegne agraarkriis Kesk-Euroopas; 2) 1848./49. aasta revolutsioon, mis pani liikuma suure hulga poliitiliselt motiveeritud väljarändajaid, eriti Saksamaalt; 3) kullaleiud Kalifornias ja Austraalias 1850. aastate algul. Kuni 1880. aastate keskpaigani valitses nn. “vana” väljaränne Loode- ja Kesk-Euroopast nn. germaani maadest ja keltiliselt Iirimaalt. Siis tõusid esirinda itaallased, kes edestasid juba sakslasi ja 1890. aastatest ka britte, saades esijoones Lõuna- ja Ida-Euroopast lähtunud nn. “uue” ülemererände eestvedajateks, tõmmates kaasa hispaanlasi ja 1
lektorina ning luges aastatel 18431845 ülikooli arstiteaduskonnas õppeülesande täitjana farmakoloogia ja retseptuuri kursust. Oli ka hinnatud rohuteadlane Faehlmanni kirjutatud retsepte on leitud eelmise sajandi alguses mitmest eesti apteegist ning tema koostatud ravimieeskirjad levisid ka keskajakirjanduses. Faehlmanni retseptid olid kirjutatud oma aja kohta selgelt ja lihtsalt ning need olid kasutusel veel mitmeid kümneid aastaid peale autori surma. Suri 14. aprillil 1850 ning on maetud Tartu Jaani kalmistule Faehlmann ja eesti keel 1838. aastal asutas F. R. Faehlmann koos mõttekaaslastega Õpetatud Eesti Seltsi ning oli aastatel 18431850 selle esimees ÕES-i liikme ja ülikooli eesti keele lektorina tegeles eesti keele uurimisega, käsitles astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist, tegi ettepanekuid eesti keele ortograafia uuendamiseks Oma keelealaste töödega pani Faehlmann aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele.
- 12 1833 . - , , , . , 9 -- «Helen». -- , 13 -- . -- . 10 , . 1850 - , «» - , 1856 . , . - , , - , , , . , , . 1868 . . . , . . - , . . . . , , . , , , . « », . 18 , : - . . . , . . . .
märtsil 1996. aastal ametisse asunud Goran Persson. Kaitse: Rootsi Armee, Rootsi Kuninglik Merevägi, Rootsi lennuvägi. Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on Rootsi kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige agraarmaa. 1850. aastal oli seal 2500 tööstusettevõtet, kus töötas kokku 30 000 töölist. Majanduse agraarne iseloom piiras tööturgu ja selle tagajärjel emigreerus aastatel 1850-1930 üle miljoni rootslase USA- sse. Tööstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi teisel poolel, mil Euroopas kasvas nõudmine Rootsi kaupade järele. Näiteks riigi esimene raudtee rajati 1850- ndail aastail. 19. sajandi viimasel kümnendil oli tööstusel juba juhtiv koht riigi majanduselus
Ooper 19.sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3
Eget Lina 10R 18541855 .. 11 9 . 1850 « » .., «» .., « » .., « » ... , , . . 1871 1872 ( 1732), " " 1760 II 1762 1848 1857 , . 1879 1882 . () 1890 .. 1897 . 1881 1887
Andis välja viies jaos ilmunud popularteadusliku iseloomuga väljaanne "Ma-ilm ja mõnda, mis sela sees leida on"(1848-49) "Sipelgas" II (1861) hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat "Kodutohter"(1879)nende töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja annetada iseseisvat mõtlemist tema suurim loominguline saavutus on rahvuseepose "Kalevipoeg" koostamine eesti folkloori ainestikul Faehlmanni algatut asus ta jätkama pärast sõbra surma 1850 "Kalevipoja" algredaktsioon valmis 1853 see aga päevavalgust ei näinud tsensuuri tõttu põhjaliku ümbertöötamise tulemusena valminud variant (20lugu) ilmus 1857-61 1860 määrati ales osaliselt ilmunud teosesele Peterburi TA poolt Demidovi auhind eepose rahvaväljanne trükiti 1862 Soomes Kuopios "Kalevipoja" ilmumine tähistab murrangut eesti kirjandus arengus Ka tema teine peateos "Eestirahva Ennemuistsed jutud" on osaliselt välja kasvanud rahvaloomingust
( , ) -- , 1856 . « XI -- XX » ( , . 10) « », 1986 . 1850. , 1867 . « ». 1276 , 471 10 , 84 . 3. 1918 . « » . . , 1927 . . 1928 . , 1929 . . 1932 . , . . . , -- , . 1941 17 . 17 1945 . 1985 . , , 10, . « XX ». 1986 1995 . . , . , , . ( ) : .. , . . , .. , .. , .
, . 1700--1721 . . , . , 1918 . . 1940 . . 1991 . . 1820- . : (1850) (1861). XIX . - . 1897 . 1,4 . 1920 . 9,3 , 5 . - . 1925 . 11 ( . . ) . . 1940 . 30 . 1950- . . - . . , , . , . , . . « » . , , , . : · - , 13 1890 , , , . · - , , . · - , . · - ,-10(22).4.1899, ], , . (1848-55) . . . 1857- 62 , .
28 1828 , -- . -- , . 1830 . T , . , «» , 10--12 , . , . . . 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . - -, , «» . 15 , 1843 , , , , . 1847 - . , , «- ». , . , , , , . 1853 , , , 1854 1855 . . « » « » « 1853--1856 .». , , , «» . ( « » ) : , , 4 (16) 1855 , , , . , , , , . 27 . , « 1855 .» « 1855 .». 1850- (1844--1919), . , 17 . , , , , «» . , , « », ...
o 1840 - 1893 - 76 , 10 , 3 . -- (1795--1880); -- 1838 1842 1843- 1927 - 1850 . , , (1854). . 1852 - . 1862 . 1866, , . (" ", 1866) "". 1880- - . 1885 . 1893 . -- . 1877 , , , . . 1877 .., . 1878 . . - . 16 1893 . -- -- . 6 1893 . , . . . . (1940) -
1875) . , , (18191898) , , .. . .. (18171891) .. , . "" 1841 "", .. ... . (17921865) . "«: .., .., .., .., .., ... . . , 30 I . .. . 1843 1844. .. . 1850 . .. 26 1880 . : : http://ru.wikipedia.org ." . " http://turgenev.boom.ru/Wdriver/Menu/Main.html http://www.turgenev.org.ru/gallery.htm http://turgenyev.narod.ru/ T . !
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
