2 Kivivill 93 45 45 188,3 25,3 134,3 Poorbeoon 3 Aeroc 162 41 40 265,7 138 519,4 4 Tep Plaat 148 53 155 1215,8 192 157,9 5 EPS 156 80 22 274,6 74 269,5 6 Kuusk 60 39 40 93,6 42 448,7 7 Kipsplaat 187 185 12 415,1 316 761,2 8 Fibo 3 159 39 40 248,0 154 620,9 2099, 9 Savi tellis 246 65 87 1391,1 2920 0 2004, 10 Silikaat tellis 252 64 120 1935,4 3880 8
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
the result to hexadecimal. a) 011010112 b) 101101012 === 2. a) 006B b) 00B5 === 3. Extend the following signed two’s complement 8-bit binary numbers to their 16-bit equivalents and convert the result to hexadecimal. a) 011010112 b) 101101012 === 3. a) 006B b) FFB5 === Logic and arithmetic 4. Using two’s complement arithmetic, calculate the following (choose a suitable number of bits for the representation): a) 121 – 185 b) -70 – 88 == 4. Convert back to verify answer == 5. Calculate the following without converting the number base. Show calculations. a) 3A916 + 24D16 == 5. 5F616 == 6. Variable X contains the number of bytes to be read from an external device. Using a binary shift, write one line of pseudocode to calculate the number of bits to be read and store the result in Y. == 6. Y = X shl 3 // shifts left by 3 bits, filling the emply bits on the right with zeros (3 bits) == 7
134 86 206 10000110 150 96 226 10010110 166 A6 246 10100110 182 B6 266 10110110 135 87 207 10000111 151 97 227 10010111 167 A7 247 10100111 183 B7 267 10110111 136 88 210 10001000 152 98 230 10011000 168 A8 250 10101000 184 B8 270 10111000 137 89 211 10001001 153 99 231 10011001 169 A9 251 10101001 185 B9 271 10111001 138 8A 212 10001010 154 9A 232 10011010 170 AA 252 10101010 186 BA 272 10111010 139 8B 213 10001011 155 9B 233 10011011 171 AB 253 10101011 187 BB 273 10111011 140 8C 214 10001100 156 9C 234 10011100 172 AC 254 10101100 188 BC 274 10111100 141 8D 215 10001101 157 9D 235 10011101 173 AD 255 10101101 189 BD 275 10111101
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PAGAR-KONDIITER Melita Skljar SATURN Referaat Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2016 Sissejuhatus Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine meie Päikesesüsteemis. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma põllutöö ja viljakasvu jumala Saturnuse järgi, kelle sirp meenutab Saturni astronoomilist sümbolit (). Saturni siseehitus koosneb arvatavasti tuumast, mille moodustavad raud, nikkel ja silikaatne kivim ja mida ümbritseb paks kiht metallilist vesinikku. Järgmiseks tuleb vedela vesiniku ja vedela heeliumi vahekiht, mida omakorda ümbritseb väline gaasikiht. Planeet näib helekollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu. Arvatakse, et planeedi magnetvälja tekitab läbi metallilise vesiniku kihi jooksev elektrivool. Saturni magnetväli on Maa magnetväljast pisut nõrgem ning moodustab ainult 1/20 Jup...
3.1. Plokiratta läbimõõt Plokiratta läbimõõt Dpl leian vastavalt valemile: Dpl = e*dtr; Dpl = 25*19,5 =487,5 mm Valin Dpl =500 mm. Valitud plokiratta mõõtmed on esitatud tabelis. Ketas ja ribid Dpl d1 d0 lc d2 dk Mass,kg Ribide arv s n 500 585 100 120 185 4 1 12x14 22,5-28 67,5 8 5 3.2. Ploki soone, soone sügavus, juhtploki diameeter Ploki soone leian valemiga: r = 0,6…0,7*dtr r = 0,6*19,5 =11,7 mm Soone sügavus: h =5…6*dtr; h =2…2,5*dtr h = 5,5*19,5 =107,25 mm ; h =2*19,5=39 mm Juhtploki diameter Djpl:
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõtluskeskus Krista Männiste RAY KROCK JA McDONALD'S Referaat Juhendaja: prof. Tõnis Mets Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1. Võimaluse äratundmine ja tegutsemisotsus...................................................................3 2. Ressursside koondamine, ettevõtte käivitamine............................................................4 3. Edu ja kasvu juhtimine..................................................................................................5 4. Tulu saamine..................................................................................................................6 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................................
looduslikust kivist, rõhtpalkidest ja rookatusega hoone; · aidad - rõhtpalkidest rookatustega hooned, puidust siseviimistlus; · saun - palkmaja; Foma turismitalu teenused on kavandatud asukohast lähtudes. Esimese olulise faktorina tuleb rõhutada talukoha head ligipääsetavust ja soodsat asukohta. · Vahemaa Jõhvi linnast Foma tallu on 20 kilomeetrit.Lähim lennujaam asub 185 kilomeetri kaugusel ja lähim haigla 21 km ja postkontori võib leida ka Mäetaguselt.Looduslikest vaatamisväärsustest tasub nimetada kaevandusi ja suuri mägesid. · Ajaloolistest vaatamisväärsustest tuleb nimetada muidugi Foma talu ennast, samuti on lähedal mõis ja Mäetaguse rahvamaja, Kiikla rahvamaja ja Selisoo matkarada, Fomamägi. · Suvitajatele on pakkuda suurepärased ujumis- ning kalastusvõimalused
Veenus Veenus on Päikesest lugedes teine ja meile kõige lähemal olev planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962. aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20), kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera 7( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda. Esimene Veenuse foto pindVeenuse pinnast Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus küllalt su...
7 9.7 0.7 125 114. Praetud sealihalõik 50 13.4 16.4 0 207 115. Saslõkk lambalihast 75 19.2 18.2 0 248 116. Kohupiim 200/30 29 45 38 711 avormiroog hapukoorega 117. Sõrnikud 3 tk hapukoorega 190/30 27 42 66 790 118. Pannkoogid (2 õhukest) kohupiimaga 200/15 30 36 60 705 119. Kohupiim hapukoorega suhkruga 185 20 36 19 496 120. Kohupiimasegu rosinatega 100 20 30 25 464 121. Rosinatega kohupiimakreem 100 9 6 31 240 122. Õunakissell, õunakompott 200 0 0 35 145 123. Kakaokissell 200 1 1 29 132 124. Kompott värsketest puuviljadest 200 0.4 0 36.4 150 125. Sidruni, apelsini tarretis 200 0.2 0 33.6 139 126
3 104,00 119,57 124,35 54 * 22500 180,94 4 102,00 120,67 123,08 153 ** 25500 207,18 22,05 5 106,00 119,00 126,14 150 ** 25000 198,19 220,45 (immutatud) 6 99,00 121,67 120,45 185 ** 30833 255,98 * 125 [t]. ** 50000 [t]. Pehmenemiskoefitsent Kpehm = Rs(immutatud) / Rs(kuiv) = 22,05 / 24,81 = 0,89 [-] Tabel 4. Katsetatud proovikehade veimavus. Veeimavus [%] Proovikeha Tihedus Mass [g] Maht Massi järgi Mahu järgi nr. [kg/m³] [cm³]
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Vallimäe 011MT REFERAAT Troopilised puuviljad Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 1 SISUKORD 1.TIITELLEHT...................................................................................1 2.SISSEJUHATUS..............................................................................3 3.Mango ..............................................................................................4 4.Hurmaa.............................................................................................5 5.Granaatõun.......................................................................................6 6.Kiivi..................................................................................................7 7. PILDID .............................................................................
X=(∑nixi)/n=46,30 Dx=[(∑nixi2)/n]-[(∑nixi)/n]2=890,01 Scor=√(n*Dx/(n-1))=30,14 Me=xme+h((n+1)/2-ω)/nme=52 ω=h+1=15 nme=4 xme=45 intervall xi ni nixi nixi2 pi=ni/n 0-14 7 11 77 539 0,22 15-29 22 8 176 3872 0,16 30-44 37 5 185 6845 0,1 45-59 52 4 208 10816 0,08 60-74 67 13 871 58357 0,26 75-89 82 5 410 33620 0,1 90-104 97 4 388 37636 0,08 k=7 ∑ 50 2315 151685 1 5. ui=(Xi-X)/Scor ui→(tabelist)→φ(ui) ni’=nhφ(ui)/Scor
Lisavoodi võimalus. Ettetellimisel kuni 60 kohta. Mida selga panna? Jälgida ilmateadet! Hinnas: toitlustus, majutus, trantsport, välja arvatud esimese päeva lõuna- meie poolt grillimis võimalus. Hommikusöök: Kama unistus, Omlett peekoniga , jook( piim, tee, kohv, mahl) kõik ühe hinnaga. Õhtusöök: Mulgipuder peekoniga( samad joogid mis hommikul omal valikul). Lõunasöök: Mulgi snitsel ja joogid. Ühele inimese maksumus kokku : 185.- Euri. Giid olen mina. https://maps.google.com/maps/ms? msid=205202434699879958250.0004c9534ab7c16254cbb&msa=0&ll=58.101831,25.42236 3&spn=0.322195,1.042328 Lisa märkus: Sõidud ajavaruga. Bussijuht hinna sees. Kogumaksumus: 3700 Eurot Lisa: http://abjamaaturism.wix.com/abjamaaturism http://maps.google.com/
sina ise, see, mis krabinat teeb, ja see, mis selle sinuni toob Märk on miski, mis asendab kellegi jaoks midagi mingis mahus või ulatuses. · Ikooniline märk tähendus sarnasuse alusel (nt pilt, mis meenutab ühtedele õuna, teistele kirssi) seotud mineviku kogemusega · Indeksiaalne märk suhestatud oma märgiga aja v ruumi kaudu (nt liiklusmärk, mis näitab, et Tallinnasse on 185 km; signaal, hüüatus Suunab tähelepanu objektile) eksisteerib olevikus · Sümbol kokkuleppeline (nt keelav liiklusmärk, rist) ,,Pärisnimi, kui te põrkute sellega kokku esimest korda, on eksistentsiaalselt seotud mingi vastuvõtu või siis muu ekvivalentse individuaalse teadmisega individuaalsest objektist, mida selle nimega nimetatakse. Siis, ja ainult siis on see tõeline Indeks
KAMIKAZED SISSEJUHATUS Sõna "kamikaze" (jumalik tuul) pärineb 13. sajandist, mil mongoli khaani Hubilai sõdalased üritasid kaks korda (1274. ja 1281. aastal) Jaapanisse tungida, kuid see neil ei õnnestunud, sest oletatavalt taevast saadetud taifuunid ehk kamikazed hävitasid mõlemal korral nende laevastiku. Laiemalt hakkas sõna "kamikaze" levima aga pärast 1944. aasta oktoobrit, kui loodi erirünnaku ehk kamikazede üksused, et hävitada liitlaste laevastik ida pool Filipiine ning hiljem Ameerika ja Briti merejõud Okinawa ümbruses. Nende täielik nimetus oli "jumaliku tuule eriründeväed". Tokko (erirünnak) on lühend sõnadest tokubetsu kogeki, mis tähendab enesetapurünnakut. Täpsemalt öeldes olid ainsad tõelised kamikazed need enesetapjatest piloodid, kes kogunesid esimest korda Filipiinidele 1944. aasta oktoobris viitseadmiral Takijiro Onishi üleskutsel. Hiljem laienes see nimetus ka Jaapani teistele enesetapuüksustele. Jaapani kamikaze-l...
Rooma Arhitektuur Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. ...
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)...
Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimme- toetuse korral. polster Seljatoe materjal peaks olema õhku mittelibisev ja hingavast materjaligst õhku läbilaskevm parem tekstiilist. Laua Laua kõrgus peab vastama töötaja kasvule, pikkade inimeste puhul (üle 185 cm) on soovitatav tõsta arvutitöölaua kõrgust, kõrgus et töötaja ei peaks liialt laua kohale kummardama. Ideaalne oleks kasutada reguleeritava kõrgusega lauda, normaalne töö- laua kõrgus peaks olema umbes 5 cm istuva inimese küünar- nukist madalamal Käte asetus peab olema õlavöötmest vaba,
Milline Õige järgmistest väidetest vastava lineaarse korrelatsioonikordaja r kohta on õige? Hindepunkte 1.00/1.00 Valige üks: a. Kordaja r võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. b. Kordaja r on positiivne. c. Kordaja r on negatiivne. Küsimus 11 Milline on mediaanpikkus järgmisel graafikul? (vastuse lahtrisse sisestage ainult arv) Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Vastus: 185 Küsimus 12 Kui andmestikus esineb mõni ebaharilikult suur või väike tunnuse väärtus, siis millist järgmistest karakteristikutest on otstarbekam Õige kasutusele võtta hajuvuse hindamiseks? Hindepunkte 1.00/1.00 Valige üks: a. kvartiilide vahe b. haare=max-min c. ülemine kvartiil d. maksimaalne element
Märgi küsimus lipuga tugev positiivne seos seos puudub tugev negatiivne seos Teie vastus on õige. Küsimus 8 Milline on mediaanpikkus järgmisel graafikul? ﴾vastuse lahtrisse sisestage ainult arv﴿ Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Vastus: 185 Küsimus 9 Kumulatiivsed sagedused on nende intervallide sagedused mis sisaldavad etteantud väärtusest väiksemad Õige Hindepunkte väärtusi. Intervalli kumulatiivse sageduse leidmiseks tuleb liita antud intervalli Õige 1.00/1.00 sagedusele kõigi eelnevate intervallide sagedused
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Südamehaigustega toimetulek Kodutöö I osa Põgus ülevaade südame füsioloogiast ja anatoomiast (See osa põhineb loenguslaididel ja ainekursuse kirjandusel. Samuti olen kasutanud natuke interneti abi.) Süda on 300-350 grammin elund, mis tagab vere pideva ringluse kehas. Süda saab jaotada kaheks pooleks, mõlemad koosnevad ühest kojast ja ühest vatsakesest. Suurtest veenidest saabub veri kodadesse. Vatsakesed annavad südamepoolse panuse vere liikumisele organismis. Südameseinad ja nende patoloogiad Südamepaun ehk pericardium koosneb kahest lestmest, ümbritseb südant. Vähendab südame välispinna hõõrdumist. Südame väliskesta põletikku ehk perikardiiti iseloomustavad valud rindkeres ja hingamisraskused. Tekkepõhjusi on palju: bakterid, viirused, teised haigused. Südamelihas ehk myocardium südame lihaskest, mis moodustab suurema osa südame seinast. Südamelihase töötab ,...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste Instituut Klassiõpetaja õppekava Tervisemõjur - uni Referaat Kadi Bruus Tartu 2019 Sissejuhatus Igal inimesel on füsioloogilised baasvajadused. Nende hulka kuulub ka unevajadus. Une pikkus ja kvaliteet mõjutavad oluliselt nii vaimset ja füüsilist tervist kui ka kognitiivset arengut. Aju ja keha vajab und selleks, et kasvada, paraneda ja taasutuda. Nii täiskasvanutel kui kooliealistel lastel on ebapiisav uni seotud meeleolu ja emotsioonide regulatsiooni raskustega. Kui laps on saanud liiga vähe magada, vähenevad meelejätmis- ja keskendumisvõime ning suureneb ärrituvus. Uni ja unerutiinid on olulised nii lapsevanemate kui laste jaoks, sest kui laps on välja maganud, tunneb ta end paremini, tal on kergem uusi asju õppida ja ümbritevaga koha...
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 ...
Päikesesüsteem Merkuur,Veenus,Maa ja Marss on väikesed kivised planeedid.Pluuto on jäine planeet,mille läbimõõt on üks viiendik Maa läbimõõdust.Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun on suured kerad mis koosnevad gaasist, vedelikust ja jääst. Kunagi oli meie Päikesesüsteem tolmu-ja gaasipilv,mille ulatus igast suunast oli poolteidt triljonit kilomeetrit. Umbes viis miljardit aastat tagasi plahvatas üks lähedal asuv täht,saates läbi pilve lööklaine.Pilv muutus aeglaselt pöörlevaks kettaks. Rohkem kui miljard aastat tagasi tõmbus ketta keskus kokku gaasikerast tuumareaktoriks,täheks,meie Päikeseks. Kivimiosad, lumi ja gaasid ülejäänud kettas liitusid ja moodustasid järjest suuremaid tükke, kuni neist said keerlevad planeedid. Kuuma Päikese ümber moodustasid väiksemad kivised planeedid, kaugemal ja jahedamas tekkisid suured gaasiplaneedid. Meie Päikesesüsteemi iga planeet pöörleb ümber kujuteldava joone...
ümbersulatamise jäljed ja kiri: "...ed States of Am..." See "ehe hõbe" pärines USA rahapajast! Nüüdisajal jääb hõbeda tootmine kapitalimaades maha metalli tarbimisest, nagu on näha ka järgmisest tabelist. 1962 1964 1966 Toodang (t) 6 520 6 780 7 185 Tarbimine (t) 6 680 8 892 12 050 Kuigi esitatud andmed on vananenud, on tendents selge: hõbeda tarbimine kasvab kiiremini kui tootmine. Et vajadus hõbeda järele suureneb, siis tõuseb ka hind. Tabelis on esitatud võrdlevalt kulla ja hõbedauntsi hinnad (dollarites) Londoni turul. Aasta Kuld Hõbe
160,16 12 812,80 kr 10 80 203,52 20 352,00 kr 6 100 99,00 7 920,00 kr 10 80 48,29 3 863,20 kr 10 80 203,32 46 764,06 kr 3 230 37,99 3 799,04 kr 6 100 185,29 18 528,80 kr 6 100 229,72 22 972,32 kr 6 100 55,81 12 835,24 kr 3 230 190,51 22 861,44 kr 8 120 64,80 7 776,00 kr 8 120 318,99 38 278,66 kr 8 120
2 160 12800 2042,883 1 81 6561 1086,362 1 83 6889 1222,202 1 89 7921 1677,722 1 94 8836 2112,322 1 97 9409 2397,082 1 98 9604 2496,002 50 2402 157882 42489,92 k intervall xi ni nixi nixi2 1 0 - 14 7 11 77 539 2 15 - 29 22 8 176 3872 3 30 - 44 37 5 185 6845 4 45 - 59 52 4 208 10816 5 60 - 74 67 13 871 58357 6 75 - 89 82 5 410 33620 7 90 - 104 97 4 388 37636 k=7 50 2315 151685 k h võtan h 7 14,14 14
Emakeele Seltsi toimetised 10. Tallinn: Valgus, 1974. · Ariste, Paul: Vadja mõistatusi. Emakeele Seltsi toimetised 13. Tallinn: Valgus, 1979. · Ariste, Paul: Vadja keele lugemik eesti filoloogia üliõpilastele. Tartu, 1980. · Ariste, Paul: Vadja rahvalaulud ja nende keel. Emakeele Seltsi toimetised 22. Tallinn: Valgus 1986. · Kettunen, Lauri: Vatjan kielen äännehistoria. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 185. Helsinki, 1930. · Kettunen, Lauri: Vatjan kielen Mahun murteen sanasto. Castrenianumin toimitteita 27. Helsinki, 1986. · Kettunen, Lauri ja Lauri Posti: Näytteitä vatjan kielestä. Suomalais- Ugrilaisen Seuran Toimituksia 63. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1932. · Laakso, Johanna: Vatjan käänteissanasto. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 49. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, 1989.
Rahvusvaheline Kohus 1945 Rahvusvaheline Kohus Rahvusvahelisse Tööorganisatsiooni kuulub 2012. aasta seisuga 185 riiki. ÜRO liikmetest ei kuulu sinna Andorra, Bhutan, Cooki Rahvusvaheline saared, Liechtenstein, Mikroneesia, Monako, Nauru, Niue, Põhja- Organisatsiooni asutasid 28. juunil 1919 Genfis 24 riiki. Alates 1946. aastast on Tööorganisatsioon ILO 1919 Korea, Tonga ja Vatikan. see ÜRO-le alluv spetsialiseeritud asutus'
Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,63 29,40 Hani 12,4 52,5 35,1 Part 12,0 53,0 35,0 1munas 185 h kolesterooli ja 41g D vitamiini. 2. Kana- ja vutimunade keemiline koostis. Keemiline koostis % Kana Rebu Valge Koor Kuivaine 25 51,3 12,1 98,4 Protein 12,51 16,6 10,6 3,3 Rasv 10,56 32,6 0,03 -
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Randolf Otsepp LASERID Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 LASERITE AJALUGU.............................................................................. ........4 Definitsioon.................................................................................... ......4 Lühidalt laserite ajaloost.................................................................. ........4 LASERITE TÜÜBID.........................................................................................5 Gaaslaser.............................................................................................5 Kemolaser.............................................................................................5 ...
2 160 12800 2042,883 1 81 6561 1086,362 1 83 6889 1222,202 1 89 7921 1677,722 1 94 8836 2112,322 1 97 9409 2397,082 1 98 9604 2496,002 50 2402 157882 42489,92 k intervall xi ni nixi nixi2 1 0 - 14 7 11 77 539 2 15 - 29 22 8 176 3872 3 30 - 44 37 5 185 6845 4 45 - 59 52 4 208 10816 5 60 - 74 67 13 871 58357 6 75 - 89 82 5 410 33620 7 90 - 104 97 4 388 37636 k=7 50 2315 151685 k h võtan h 7 14,14 14
Mahajäämuse likvideerimiseks on remonditööde aastavajadus on Maanteeameti hinnangul järgmine: ülekatetel 450 km, pindamisel 1500 km; kruusateede remondil 2200 km. 1.3.2 OHUTUS, TURVALISUS JA KESKKONNAKAITSE Maanteetransport Autotransport on liiklusohutuse seisukohalt üks ohtlikemast ja ühiskonnale kulukamaid transpordiliikidest Eesti on Euroopa Liidu riikide keskmisest liiklusohutustasemest kaugel maas. Viimase kolme aasta jooksul on Eesti maanteeliikluses hukkunud keskmiselt 185 inimest aastas. Euroopa Liidu kavandatud keskmisele liiklusohutustasemele jõudmiseks ei tohiks Eestis liiklusõnnetustes hukkunute arv ületada 140 inimest aastal 2010 ja 100 inimest aastal 2015. Üheks oluliseks probleemiks Eestis on keskkonnasõbralike sõidukite madal osakaal veeremis, sh eriti busside seas. Eesti autopark on viimastel aastatel kasvanud peamiselt kasutatud autode hulga suurenemise tõttu, millest umbes 80% on üle 12 aasta vanad, enamus bussidest on 12 kuni 15 aastat vanad
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Mari Tamm KLÕ 2P LOODUSÕPETUS Referaat Õppejõud: Mari-Epp Tähe Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Keskkonna mõistet on määratletud mitmel erineval viisil. Antud referaadis käsitletakse kolme erineva autori vaatenurki. Kuna laste õpitegevuse sisuks on lapsi ümbritsev elu ja keskkond, siis pööratakse tähelepanu elusa ja eluta looduse temaatika käsitlemise iseärasustele. Keskonna kasvatusel on koolieelses eas väga suur roll. Läbi loodusõpetuse saavad nii lapsevanemad kui ka õpetajad kujundada lapse väärtushinnanguid ja suhtumist keskkonda kui loodusesse. Loodusõpetuse kaudu õpib laps tundma looduses toimuvaid protsesse ning mõistma erinevaid seoseid looduses. Tänu loodusõpetusele hakkab laps aru saama looduse mõjust iseendale ja õpib elama loodusele kahju tegemata. Looduse vahe...
● Roog peab olema kuiv, niiske roog läheb kergesti hallitama. Seetõttu ei tohi lõikamise päeval olla härmatist, ei tohi sadada vihma ega lund. ● Roo lõikamise aeg kestab umbes novembrist märtsini või kuni jää kannab. ● Katuseroo läbimõõt võib olla 2–6 mm, keskmiselt on see 4 mm. ● Tänapäevase nn eurokahlu ümbermõõt on 63 cm, pikkus koos latvadega u 185 cm. ● Rookahlu tegemiseks võetakse peotäiest kõrtest ladvapoolt lõdvalt kinni ja koputatakse alumist otsa vastu maad, lühikesed ja murdunud kõrred pudenevad välja. Kõrte küljest tuleb eemaldada lehed. Allesjäänud terved kõrred laotakse ühtepidi hunnikusse, sobiva ümbermõõduga kahl kinnitatakse nööriga.
sinivetikate vohamist ning sellest seisukohast on juhiseks nende kasutamise vähendamine. Samuti soovitatakse vähendada lämmastikväetiste kasutamist, kuid väga head alternatiivi siiski välja pakkuda pole. Kasutatud kirjandus Karik, H. ,,Üldine keemia", Kirjastus Valgus 1976, lk 99 Tamm, J. Past, V. Tamm, L. "Üldine ja anorgaaniline keemia", Kirjastus Koolibri 1997, lk 150-151 Karik, H. Ratassepp, V. ,,Üldistav keemia", Kirjastus Valgus 1990, lk 185 Toimetajad: Teinberg, R. Roosvee H-E. ,,Eesti põllumajandusentsüklopeedia" 1. köide, Eesti entsüklopeediakirjastus 1998, lk 198 http://hot.ee/teekaaslane/keskkond.html http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:31976L0116:ET:HTML http://www.eria.ee/public/files/Infoleht_167.pdf
kasutada. Aeg-ajalt tuleb vahetada kuluvaid osi, näiteks rihmasi, asfaldiotsikuid ja kepirõngaid. Endale sobivad keppikõnni kepid tuleb välja valida arvestades kvaliteeti ja kasvule. 150 cm - 110 cm 160 cm - 115 cm 170 cm - 120 cm 175 cm - 125 cm 180 cm - 130 cm 185 cm - 135 cm 190 cm - 140 cm Kepikõndi tervisespordina harrastades kasutatakse keppide pikkuse valimisel arvutusvalemit: 0,70 x oma pikkus. Nt 170 cm pikkuse naise jaoks sobib kepp koefitsiendiga 0,7, mis tähendab, et kepi optimaalne pikkus oma 120 cm (170cm x 0,7 = 119cm). Kepikõndija pikkus ei ole siiski ainus kepi pikkust määrav faktor. Arvesse tuleb võtta ka
Töökoha valgustamiseks tuleb kasutada hõõglambi sooja valgust. Silmade kuivamise vältimiseks kasuta kavalust: iga lõpetatud lause lõppegu ühe silmapilgutusega. Silmadele mõjuvad ka hästi niisutavad silmatilgad ning silmadele mõeldud vitamiinide söömine. Järgnevalt nõuandeid, kuidas arvutitöökohta kujundada ja õigesti istuda. · Laua kõrgus peab vastama töötaja kasvule. Pikkadel inimestel (üle 185 cm) on soovitatav tõsta arvutitöölaua kõrgust, et vältida töölauale kummardumist.. · Käte asetus peab olema õlavöötmest vaba. Küünarvarre ja õlavarre vaheline nurk olgu 90° või veidi rohkem, randmeliigeses peab olema sirgnurk. Seega ei tohiks klaviatuuriga töötamisel olla õlad tõstetud asendis ega käed sirgelt ees. · Laua all peab olema piisavalt ruumi jalgade jaoks. · Laud peab olema piisavalt suur, et kuvar, klaviatuur, hiir, dokumendihoidja ja kuvariga
8 laineline 100.26 121. 6.68 140. 80.95 1737 5 50 122. tsementkiu 100.52 6.34 50 6 d- plaat 123. 100.30 6.76 00 43.5 185.5 9 133.85 0 0 43.9 185.0 185. kivivill 134.45 1097.33 169 0 0 3 45.0 186.5 133.45 0 0 48.0 10 100.00 91.50 0
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Agnes Talalaev EP2 PROJEKTIJUHI OSKUS MEESKONDA JUHTIDA Referaat Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Projektijuhi omadused ................................................................................................... 4 1.1. Kuidas olla hea juht ................................................................................................ 4 1.2. Juhi roll meeskonnas .............................................................................................. 7 2.1. Koostöö meeskonnas ................................................................................................
Belglastele ei meeldinud, et hollandlased neid juhivad. Niisama edukalt, kui hollandlased olid Hispaaniast lahku löönud, lõid belglased aastal 1830 lahku Hollandist, tehes seda Inglismaa ja Prantsusmaa abiga. Mõlema ilmasõja ajal anastati Belgia Saksamaa poolt. 1.3 Valitsusvorm Belgia on kahekojalise parlamendiga konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas ja valitsust juhib peaminister. Parlamendivalimised on iga nelja aasta tagant ja hääletamine on kohustuslik. Senatis on 185 ja Esindajatekojas 212 kohta. Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele on antud võim iseseisvalt otsustada haridusküsimuste, hoolekande, ühiskondlike tööde ja investeeringute üle. 1.4 Poliitika Belgia on olnud konstitutsiooniline monarhia juba 1930. aastast saadik. Kuningasse ja kuninglikku perekonda suhtutakse üldiselt suure austusega, seega tuleks arvamused Belgia kuningakoja kohta hoida minimaalsetena. Siin on parlamentaarsel süsteemil põhinev kahekojaline seadusandlik organ
I67 4 (1,7) 1 (0,2) 1 (0,1) 1 (0,3) 7 (0,4) I80 130 (53,7) 262 (56,3) 367 (42,8) 74 (24,4) 833 (44,6) I82 48 (19,8) 68 (14,6) 104 (12,1) 24 (7,9) 244 (13,1) Kokku 242 (100,0) 465 (100,0) 858 (100,0) 303 (100,0) 1868 (100,0) Kasvaja diagnoosid Kasvaja diagnoos oli 487 (26,1%) uuritaval patsiendil, 185 (24,4%) mehel ja 302 (27,2 %) naisel (Erinevuse statistiline olulisus: Hii-ruut test, p=0,176). Sama kuupäevaga oli esimene kasvaja ja VTE diagnoositud 9 juhul (1,9%), VTE diagnoosi kuupäev oli varasem 133 patsiendil (27,3%), esimese kasvaja diagnoosi kuupäev oli varasem 345 patsiendil (70,8%). VTE ja esimene kasvaja esines ühe aasta sees 172 (35,3%) patsiendil, VTE diagnoos rohkem kui aasta enne esines 76
Poola (Poola 89 298 665 1,697 .. 218 509 1,187 2,884 .. - maksebilanss) Rumeenia - 37 73 95 294 - 40 120 207 501 22 Slovakkia 18 82 100 144 79 28 110 210 354 434 102 Sloveenia - 41 113 112 88 f 7 72 183 294 374 185 Makedoonia - - - - 5 - - - - 5 3 Ida-Euroopa 605 2,306 3,102 3,919 3,013 1,095 3,424 6,552 10,524 13,608 126 Valgevene .. - 7 10 15 - - 7 17 32 3 Moldova .. - - - 7 - - - - 7 2 Vene .
h = max k=7 h= 14 k 7 Tabel 2. Intervall xi ni ni xi ni xi 2 p=ni/n 0 - 14 7 11 77 539 0,22 15 - 29 22 8 176 3872 0,16 30 - 44 37 5 185 6845 0,1 45 - 59 52 4 208 10816 0,08 60 - 74 67 13 871 58357 0,26 75 - 89 82 5 410 33620 0,1 90 - 104 97 4 388 37636 0,08 k=7 50 2315 151685 1 x= n x i i
Toidu lisaained R.Vokk Terminid · Toidu lisaaine on aine, mida lisandatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsimist. Tavaliselt üksikuna ei kaubastata. · Toidulisand on tavatoidule lisaks mõeldud toitainete kontsentraadid (looduslikud segud või ainete segud), mida tarbitakse toidule lisaks. Toidu seadusandlus · Väljaandja : Vabariigi Valitsus · Akti või dokumendi liik : määrus · Teksti liik : terviktekst · Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.04.2008 · Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv TOIDUS LUBATUD LISAAINETE LOETELU JA PIIRNORMID TOIDUGRUPPIDE KAUPA, LISAAINETE KASUTAMISE TINGIMUSED JA VIISID NING LISAAINETE MÄRGISTAMISE JA MUUL VIISIL TEABE EDASTAMISE ERINÕUDED JA KORD · Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 7.03.2000. a määrusega nr 81 (RT I 2000, 23, 131), jõustunud 31.03.2000. · ...
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, mil...
Rooma kunst Sissejuhatus 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma, mis hakkas oma maa-alasid laiendama naabrite arvel. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud k...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Carmen Keerde Hitleri võimuletulek Saksamaal Referaat Juhendaja: K. Küngas Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................3 1. HITLERI NOORUSAASTAD...................................................4 2. HITLERI TEE POLIITIKASSE...................................................4 3. NATSIPARTEI ASUTAMINE...................................................5 4. SAKSLASED JÕUAVAD HITLERIGA KOKKULEPPELE...............5 5. KOGU VÕIM HITLERILE......................................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................9 ...
Pensioniealised 58% Joonis 1. Põlva valla rahvastik Tabel 1. Põlva valla rahvastik Mehed Naised Kokku Eelkooliealised 625 4% 575 4% 1200 5 Kooliealised 2 167 16% 2108 15% 4 185 15 Tööealised 8 470 64% 7566 54% 16 036 58 Pensioniealise 2172 16% 3845 27% 6 017 22 d Kokku 13434 100% 14004 100% 27 438 100% Valla rahvastikustatistika näitab, et vallas elab kõige rohkem tööealisi elanikke ning kõige vähem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
