Seltsi väljaandel ilmus karskusteemaline jutt "Winakatk" (Tartu 1840, 2. tr. 1881; eeskujuks veitslase H. D. Zschokke "Brannteweinpest"). Kreutzwald tegi kaastööd ÕESi kalendrile (mida toimetas Faehlmann) ja avaldas õpetlike kirjutisi sisaldava kogumiku "Sippelgas" I (Tartu 1843). Laialdane levik sai osaks sentimentaalsele rahvaraamatule "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (Tartu 1842, 5. tr. Tartu 1887; lisaks 4 salatrükki; G. O. Marbachi j.). Alates 1846. aastast hakkas kirjastaja H. Laakmann Tartus välja andma "Kasulist Kalendrit", mille lisa Kreutzwald toimetas kuni 1874. aastani (välja arvatud aastad 186164). Kalendris ilmus peale mitmesuguste õpetlike kirjutiste ka värsse (1850. aastast alates kuusalmikud) ja enamik Kreutzwaldi
N. A. Vavilov ASPECTS OF BRITISH HISTORY Н. А. Вавилов КРАТКАЯ ИСТОРИЯ ВЕЛИКОБРИТАНИИ Учебное пособие на английском языке Москва Институт международного права и экономики имени А. С. Грибоедова 2008 2 УТВЕРЖДЕНО кафедрой лингвистики и переводоведения Вавилов Н.А. Краткая история Великобритании: Учебное пособие на английском языке. – 2-е изд., пересмотр. и испр. – М.: ИМПЭ им. А.С. Грибоедова, 2008. – 88 с. Пособие содержит краткий очерк важнейших событий в истории Великобритании – от первых документально засвидетельствованных вторжений на остров (кельтов, римлян и англосаксов) до создания и распада Британск...
I 75 f Heli kõrgus oleneb ka sellest, kas allikas liigub vastuvõtja suhtes või ei. Kui heliallikas läheneb meile, siis helisagedus suureneb (heli muutub kõrgemaks). Aga kui heliallikas meist eemaldub, siis helisagedus väheneb (heli muutub madalamaks). Heli kõrguse olenevuse allika liikumisest avastas Christian Doppler 1842.a. ja seda nähtust nimetatakse Doppleri efektiks. Kui allika liikumise kiirus u on palju väiksem heli kiirusest v, kehtib seos f = f0 (1 ± u/v) , kus f0 on seisva allika poolt tekitatud heli sagedus ja f liikuva allika poolt tekitatud heli sagedus. Allika lähenemisel vastuvõtjale kasutatakse + märki, kaugenemisel - märki. Heli valjus oleneb heli intensiivsusest: I ~ f2x02 , kus x0 on helilaine võnkeamplituud. Valjust K mõõdetakse detsibellides (dB), mis on defineeritud järgmiselt:
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ...
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama...
teel auru abil liikuva vaguni. 1829. aastal võitis George Stephenson Manchesteri ja Liverpooli vahel peetud vedurite võistluse oma veduriga The Rocket. Pärast seda hakkas raudteede ehitamine levima kiiresti Inglismaalt Mandri-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Esimene elektrivedur ehitati Šotimaal 1842. aastal. Sakslane Werner von Siemens arendas elektrivedurit edasi 1870. aastatel. Kuna elekter ei olnud 19. sajandi teisel poolel konkurentsivõime- line energialiik, jäi elektrivedurite arendamine sinnapaika. Suure tähelepanu osaliseks sai 1912. aas- tal sakslase Rudolf Dieseli leiutatud samanimelise mootori abil liikuma pandud vedur. Tänapäeval
176 1895 1 134 1880 6 136 1885 2 147 1945 2 147 1960 1 180 2070 1 119 1980 1 123 1990 1 276 1970 1 1965 1 168 1895 1 1885 2 134 1880 6 136 1905 1 147 1945 3 148 1925 8 158 1965 1 119 1965 7 119 1980 1 143 2030 1 134 1880 4 136 1905 1 147 1945 1 1925 1 119 1950 1 119 1965 2 114 1780 1 114 1800 1 117 1817 2 134 1880 1 121 1842 1 1857 1 132 1862 1 99 1892 1 1885 1 1892 3 129 2010 4 115 1847 1 117 1822 10 117 1847 1 116 1862 5 119 1847 4 121 1842 2 132 1867 1 132 1887 1 156 2013 2 158 2092 1 2013 1 109 1892 1 99 1872 2 99 1892 1 99 1897 4 104 1900 2 104 1907 1 104 1912 4 85 1815 1 119 1937 2 119 1942 1 124 2018 2 129 1993 1 134 2129 1
Superstore Sales [1] Row ID Order ID Order Date Order Priority Order Quantity 1 3 10/13/2010 Low 6 2 6 2/20/2012 Not Specified 2 3 32 7/15/2011 High 26 4 32 7/15/2011 High 24 5 32 7/15/2011 High 23 6 32 7/15/2011 High 15 7 35 10/22/2011 Not Specified 30 8 35 10/22/2011 Not Specified 14 9 36 11/2/2011 Critical 46 10 65 3/17/2011 Critical 32 11 66 1/19/2009 Low 41 12 69 6/3/2009 Not Specified ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
