Professorid 1826- 1850:2; 1876-1900:15 Üliõpilased 1871- 1880:68; 1881- 1890:155 Parrot primo rectori Neli klassikalist teaduskonda EELÄRKAMISAEG JA ESTOFIILID Baltisakslastest eestihuvilised ja vähesed eesti haritlased Romantism, eksootikaihalus Teaduslikud seltsid rahvakeele uurimiseks Otto Wilhelm Masing Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 Esimene ajaleht juba 1806! 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll Eduard Ahrensi uus kirjaviis 1843 Aluseks soome keel FAEHLMANN JA KREUTZWALD 1839 tutvutakse ÕESis "Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud!" Faehlmann loob eestlastele omi muinasjumalaid ja müüte Vanemuine jne Kreutzwald pärisorja poeg 1833-1877 Võru linnaarst Kalevipoeg 1857-1861; 1862 I tiraaz: 1000 köidet, järgmine trükk 1875 RAHVAHARIDUSE ARENG 19
Chopini elu muutus vastuoluliseks, õnnelik periood kodumaal oli möödas jäädavalt. Pariisis võeti teda hästi vastu, ta viibis koos saadikute ja teiste tähtsate inimestega, teda imetleti. Chopinil oli mitmeid armastusepisoode, kuid ükski neist ei olnud eriti pikaajaline. Küll aga oli Chopinil mõningaid väga häid sõpru, kes tema eest hoolitsesid ja teda aitasid. Chopin oli nimelt kehva tervisega, ta oli üha süvenev kopsuhaigus. Üks selline sõber oli naiskirjanik George Sand. 1838. aasta suve veetis Chopin George Sandi mõisas Nohant'is. Sama aasta talveks sõitsid nad koos Vahemeres asuvale Mallorca saarele, et tervist parandada. 1839. aastal saabusid nad tagasi Pariisi ja Chopin paranes vähe haaval. Järgnevatel aastatel sündisid Chopini kõige väärtuslikumad teosed. 1842. aastal kaotas Chopin surma läbi oma lähedase sõbra Matuszynski, 1844. aastal suri isa. 1846. aastal eemaldus Chopinist tema peamine hingeline tugi George Sand
XIX sajandi algus: O. W. Masing ja Peter Mannteuffel Pärast Pohjasõda kuulus Eesti Vene tsaari käsutusse. 93 aasta jooksul vahetus Venemaal tsaar 5 korda. Aleksander II ajal (1855-81), toimus Eestis rahvsulik ärkamisaeg. 1803 taasavati Tartu Ülikool. Mannteuffel (1786-1842) oli aadlimees, kellega seostub palju rahvuslikke legende. Tema idee fix oli teha lennumasin. Masing (1763-1832) oli tema koduõpetaja. Mannteuffelilt ilmusid: 1838 "Ajaviide peeruvalgusel", 1838 "Villem Naadi karskusteemaline teos" (karskus oli Euroopas suureks teemaks tõusnud). Masing kirjutas aabitsa ning õpetuse, kuidas õpetada last lugema, temalt ka "Maarahva nädalaleht" (4 aastakäiku). Kreutzwaldi „Kalevipoeg“. Nooreestlaste kriitika Tuglas pidas "Kalevipoja" sisu võrdlemisi hõredaks ning stiili ilutsevaks. Johannes Aavik (Noor Eestis): eepos kubiseb vigadest, labased sõnad-ütlused. "Kalevipoja" idee kuulub Faehlmannile, värsivorm Kreutzwaldile. Ärkamisaeg
munarakust. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Ta oli üks ökoloogia rajajaid. Munarakk 4 Rakuteooria Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839, kuid tõendeid selle kohta, et rakk on elusorganismide oluline komponent, oli kogunenud juba varem. 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow. Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka
Kaukaasiasse, kus käis kurnav ja lakkamatu sõda mägilastega. 1837. aasta märtsis sõitis luuletaja Peterburist välja ja mai lõpul jõudis Pjatigorskisse, kuhu jäi haiguse ettekäändel pidama sügiseni. Tema osavõtt sõjategevusest oli lühiajaline. Tänu energilisele vanaemale, kes võttis abiks kogu oma Peterburi aristokraatliku suguvõõsa, kutsuti Lermontov peagi tagasi ja määrati 1838. aastal jälle oma endisesse polku. Lermontov saabus 1838. aastal Peterburi tagasi juba kirjanikuna, kes oli esinenud mitme ajakirja veergudel. Järgnesid kõige viljakamad loomisaastad, hoolimata päevakava alatasa tükeldavaist seltskondlikest ja teenistuskohustustest. Luuletajal tekkis uusi tutvusi kirjandusinimeste seas, laienes tutvusringkond. Tal olid väga sõbralikud suhted ühe tuntuma noore kriitiku Vissarion Belinskiga. Kuid oma kontaktides oli Lermontov Puskinist märksa suletum ja valivam. Ta suhtus üsna põlglikult
1) Mikroskoobi leiutamine *15. saj esimesed valgusmikroskoobid - Galileo Galilei *Esimene liitmikroskoop - 1590a Hollandis, meisterdasid Hans ja Zacharias Janssenid * Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt *Esimesena nägi mikroskoobis baktereid Anton von Leuewentrock. 2) Rakuteooria kujunemine *17-18. sajand rakkude vaatlemine *1826 K.E. von Baer avastas munaraku *1831 avastati rakutuum *1838 Schleider avastas taimeraku *1839 Schwann avastas loomaraku Vivetrow rakkude jagunemine 3) Rakuteooria *Kõik organismid koosnevad rakkudest/rakust *Iga rakk saab alguse olemasolevate rakkude jagunemise teel *Rakkude ehitus on seotud talitlusega 4) Tsütoloogia Uurimismeetod Uurimisvahendid rad isotoobid Valgusmikroskoop, luup, elektromikrosoop 5) Rakkude mitmekesisus Organismid Üherakulised Hulkraksed Tuuma...
jne. · 1830 Hernani - esietendus 25. veebruaril kujunes sõna otseses mõttes võitluseks klassitsistide ja romantikute vahel, skandaali põhjustasid juba esimesed värsid, kus aleksandriin murdus klassikalises kunstis lubamatul moel. Hernanis loobus Hugo klassikalise värsisüsteemi ja reeglite järgmisest, sõnavarapiirangutest ja ümbesütlemistest, koha- ja ajaühtsusest. Näidendi kangelane esindab romantilist ideaali. · 1838 Ruy Blas - temaatiliselt otsekui "Hernani" järg, kuid ei kauge liialt klassikalisest vormist: ühtne tegevus, lihtne intriig; musikaalne värss. Hugo luule · 1822 Odes. Klassitsistlik poeetika (poeetika - teksti komponeerimise kunst, viis). · 1826 Odes et ballades. Tubli samm romantismi suunas. Hugo ballaad on väga kirev ja fantaasiaküllane: keskaeg, muinasjutulised olevused, lummutised, deemonid jne. Kristlikud müüdid klassikalise
ROMANTISM: Romantismi peamised tunnusjooned Romantism muusikas on umbes 18201880 valitsenud. Väljendusrikas meloodia. Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele. Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt. kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Romantilisi heliloojaid Franz Schubert (1797-1828) - loonud muusikat rohkem kui 120-le Goethe ja Schilleri luuletusele.Tänu temale kujunes saksa Saksamaal iseseisvaks muusikavormiks (soololaul). Robert Schumann (1810-1856) - loonud laule ja klaveripalasid Itaalia romantikud Giuseppe Verdi (1813-1901) Gioacchino Rossini (1792-1868) Niccolo Paganini (1782-1840) Prantsuse romantikud Hector Berlioz (1803-1869) Georges Bizet (1838-1875) Charles Gounod (1818-1893) ROBERT SCHUMANN (1810-1856) Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. Muusi...
Sandor Petöfi Sandor Petöfi sündis 1: jaanuaril 1823 aastal Kisköros, mis asub 110 km Budapestist lõuna pool ning suri 31.juulil 1849 aastal. Ta oliungari rahvusluuletaja ja 1848 aasta revolutsiooni kangelane. Tema vanemad olid slovakid ja ta tegelik sünninimi oli Aleksander Petrovics. Ta muutis oma oma nime ungaripäraseks aastal 1842 kui alustas kirjanikukarjääri. Tänu isa rännukirele sai Petöfi varajase hariduse erinevates koolides nagu n: Keskmeti kooli aastatel 1828-1831, Sarszentlörinc'is (1831-1838), Pest'i luteri gümnaasiumis(1834-1835) ning tema õnnelikumad õpinguaastad seostuvad Aszod'iga, kus ta hakkas kirjutama oma esimesi luuletusi ning tal tekkis esmakordselt soov näitlejaks saada. Peale Aszod'i oli üks suur õnnetuste jada. Ta isa sattus suurtes võlgades oma tehingute ja laenude tõttu ning 1830 aastal Doonau suur üleujutus kaotasid nad kogu oma vara. Selmec'i lütseumis lõppes Petöf...
Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850 Haridustee Sündis 31.dets 1798 Järvamaal Koeru kihelkonnas Ao mõisavalitseja pere teise pojana. Ao mõisas toimus Faehlmanni esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov arstiks õppida. 1810. aastal alustas Faehlmann oma õpi- teekonda Rakvere kreiskoolis kuni aastani 1814, mil ta asus õppima Tartu Gümnaasiumi. Pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkas ta õpin- guid Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ning temast sai 1927.a esimene eesti soost doktorikraadiga meedik. Elu peale ülikooli Faehlmann töötas kogu elu alates 1824 praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Aastatel 18421850 töötas ta ühtlasi Tartu ülikoolis eesti keele lektorina ning luges aastatel 18431845 ülikooli arstiteaduskonnas õppeülesande täitjana farmakoloogia ja retseptuuri kursust. Oli ka hinnatud rohuteadlane Faehlmanni kirjutatud retsepte on leitud eelmise sajandi alguse...
Friedrich Robert Faehlmann oli lugupeetud arst, harrastusteadlane, õppejõud Tartu ülikoolis, rahvusvahelist tunnustust leidnud meditsiinilise monograafia autor. Samal ajal suutis ta õpetada Tartu ülikoolis eesti keelt, uurida ja arendada eesti keele grammatikat. F.R.Faehlmann sündis 31.dets. 1798 Järvamaal Koerus Ao mõisa eestlasest valitseja pojana. Tolles mõisas toimus ka ta esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov saada arstiks. Faehlmann õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. Juba väiksena paistis ta silma oma võimete ja töökusega. Pärast Tartu gümnaasiumi lõpetamist suundus ta Tartu ülikooli, kus ta õppis 10 aastat. 1827.aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja talle anti esimese eestlasena meditsiinidoktori kraad ja arstikutse. Faehlmann töötas kogu elu praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Sellega saavutas Faehlmann Tartu lugupeetavaima arsti positsiooni. 1842- 1850 töötas ta ka arstiameti kõrvalt Tartu ül...
Raku teooria kujunemine/põhifostulaadid: 1)Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega, 2)Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel, 3)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. R.Hooke- 17.saj valgusmikroskoobi leiutaja. M.Schleiden- 19.saj 1838 avastas taimeraku, seotud TÜ-ga. T.Schwann- 19.saj 1839 avastas loomaraku. K.E von Baer- 19.saj avastas munaraku, sündinud Eestis. A.Leeuwenhoek- 17.saj hollandlane, bakteriraku avastamine. NÄITED, kuidas rakkude ehitus ja talitlus oma vahel seotud: 1)epiteelkoerakk- epiteelkude katab ja kaitseb. Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe. On väga hea regeneratsiooni võime e taastumisvõime. 2)erütrotsüüt- ülesanne on hapniku transport
III RAKU EHITUS JA TALITLUS Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia rakuteadus. Esimene mikroskoop 1595.a. hollandi vennad Janssenid. Valgusmikroskoop 1665.a. Robert Hook, raku mõiste. Munaraku avastamine K.E. von Baer, 1826.a. loomorganismi areng saab alguse munarakust. Saavutused geograafias ja antropoloogias. Matthias Schleiden 1838.a. taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann 1839.a. loomad on rakulise ehitusega. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" Rudolf Virchow 1858.a. ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel" Põhiseisukohad: kõik organismid koosnevad rakkudest, iga organism saab alguse olemasolevast rakust, rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. LOOMARAKU EHITUS
Ferenc Liszt Ferenc Liszt sündis 1811. a. 22. okt Lääne-Ungaris Doborjani külas. Ta ei pärinenud küll elukutseliste muusikute suguvõsast, kuid nii tema isa kui vanaisa armastasid ja ka tegelesid aegajalt muusikaga. Erilised muusikalised anded avanesid poisil juba 5- aastaselt, seejärel hakkas isa talle õpetama klaveri-ja orelimängu. Hämmastava kergusega omandas väike õpilane klaverimänguvõtted ja noodikirja. 1820. a. Esines Ferenc avalikel kontserditel Sopronis ja Bratislavas. Eriti avaldas muljet Liszti suurepärane oskus mängida noodist kõike, mis talle ette pandi. Kõrvalise toetuse abil otsustas kogu pere kolida Viini, et Ferencil oleks võimalus saada hea muusikaline haridus. Ferenci suurimaid õpetajaid oli C. Czerny, kellega kestis koostöö kaks aastat. Mees õpetas talle klaverimängu tehnikat, kindlust taktis, õiget sõrmede asetust jpm. Edasi siirdus noormees 1823. aastal Pariisi, kus soovis astu...
Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv 4 Raudteede, tööstuse ja linnade areng Majanduse areng- talude päriseksostmine Kirjaoskuse levimine- eestikeelse trükisõna kasv Elavnemine vennaskogudustes 5 ÕPETATUD EESTI SELTS 1838 loodi Feahlmanni eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts, mille eesmärgiks oli eesti keele ja kultuuri edendamine 6 KALEVIPOEG 1857 aastal hakkas Õpetatud Eesti Seltsi toimetama F.R.Kreutzwaldi regivärsilist eepost "Kalevipoeg" 7 Algus 1857
19. saj algus, kirjakeele uurija(eestlane) 17. saj kirjamees · Ettepanek õ ja ö eristamiseks · Lõi esimese järjekindla kirjaviisi · Sõltumatu eesti keele grammatika idee · Selle propageerija. · Rahvavalgustaja · Heitis välja saksa tähed · Eestlaste lugemisharjumuste · Rajas esimese Eesti õpetajate seminari. kujundamine Forselius Masing Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi Näited: ,,Maarahwa Näddala-Leht", ,,õ" täht, looja, koostas aabitsa. eristas eesti keele saksa keelest. 18. saj pastor ja kirjamees 19. saj keskpaiga keelemees · Eesti kirjakeele arendaja · Propageeris uut kirjaviisi · Oskas heebrea, kreeka ja eesti keelt · Reformis eesti keelt · Töötas välja normid...
Ferenc Liszt (1811-1886) Anu-Mai Lillo Ferenc Liszt oli ... · ajastu suurimaid pianiste · viljakas helilooja · pedagoog · muusikakirjanik · dirigent · organisaator · kunstilise tõe eest võitleja Liszt oli ... · pikk ja kõhetu · kahvatu näoga · suurte merevee värvi rohekate silmadega · kõnnak oli tal ebakindel · rääkis ta kiiresti ja katkendlikult · arvamust väljendas kindlalt · kirglikult arendas oma mõtteid Lapsepõlv · 1819. aastal viis isa Ferenc'i tuntud Viini klaveripedagoogi Czerni juurde · Czerni ei saanud varjata oma hämmastust, sest noor Liszt mängis lehest võõraid kompositsioone nagu oleks ta neid juba kaua harjutanud · Lisaks sellele oli ta veel suurepärane improvisaator Viinis · Isa oli kogunud väikese rahasuma, et pojale haridust anda · Raha jätkus aga vaevalt elamiseks · Czerni ja Salieri õpetasid noort Liszti te...
2. Piima-lihatõud ( Simmental, Sviits) 3.Lihatõud ( Soti mägiveis, Hereford, Aberdiin Angus, Limusiin) Eesti punane Kujunes 19. saj teisel poolel Tänaseks on muutunud piimatüübilisemaks Udar on mahukam Kesk ja Lõuna-Eestis, saartel 1955.a.- 3562 kg 2010.a.- 19724 kg Keskmine lehma kaal 500 kg (800 kg) pullidel 800-900 kg (1000) Udaral, udara lähedal valged laigud, iseloomult rahulik Eesti holstein Aretuse algus 1838.a. Kõrgejalgsed, tugeva kehaehitusega, mustakirju värvusega Söövad kore- ja haljassööta Kaal kuni 1350 kg Piimatoodang ja rasva % suhteliselt kõrged, valgu % madal 1940.a.- 4000 kg 2010.a.- 7778kg Eesti maatõug Eestis kasvatati sajandeid Eelis: hea tervis ja kõrge haiguste resistentsus Udar pole masinlüpsiks parim Üldiselt hea tervisega (2005.a. Õõda 32.a.) Piima-, piimarasva- ja piimavalgutoodang on tagasihoidlik, kuid piima rasvasisaldus
Bob Hawke's name was listed in the Guinness Book of world Record in the year 1954, for having 2.5 pints of beer in 11 seconds time. Later Bob Hawke was also the Prime minister of Australia. Historical facts o How cool is this?? Female vote Australia was the second country to give women the vote. o Australia day January 26, Australia day, is the anniversary of ships arriving in Sydney carrying a load of Convicts. o Swimming In 1838 it was declared illegal to swim at public beaches during the day! This law was enforced until 1902. o Cartoonists A cartoon is a drawing that makes a satirical, witty, or humorous point. On 17 July 1924, the world's first society of cartoonists, the Black and White Artists' Society, was formed in Sydney. FUN PICTURES Muutke teksti laade Muutke teksti laade Teine tase Teine tase
osades kohtades, eriti Siberis omale maalapp saada. 1849. aastal võeti vastu viimane suurem talurahvaseadus, mille kohaselt oli talupoegadel võimalik talusid endale päriseks osta. Talu ja mõisa edu sõltus aina rohkem oskuslikust majandamisest. Sajandi vältel kerkisid esile ka mõned eesti soost haritlased, nagu K. J. Peterson, F. R. Faehlmann, F. R. Kreutzwald. Loodi mitmeid haridusseltse, nagu suures osas Faehlmanni eestvedamisel 1838. aastal loodud Õpetatud Eesti Selts, mis oli estofiilne ja tegeles tol ajal peamiselt Eesti vanavara korjamise ja süstematiseerimisega. Hakkas välja kujunema ka rahvuseepos ,,Kalevipoeg". Hariduse levikus mängis olulist rolli aastal 1802 taasavatud Tartu ülikool. Samuti loodi sajandi alguses kubermangulinnadesse gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Korralik koolide võrgustik kujunes välja alles sajandi lõpupoolel. 19. sajandi esimene pool oli eestlastele muudatusterikas
William turner , õige nimega joseph mallord william turner (24.04.1775 19.13.1851 ) oli inglise maalija ja graafik. Ta õppis 1789-93 Londoni Kuningliku Kunsti Akadeemias. Ta oli aastast 1808 sealsamas professor. T laad kujunes C.Lorraini, hollandi meremaali ja Veneetsia koolkonna mõjul. Algul viljeles ta peamiselt akvarelli ja sügavtrükitehnikaid, hiljem õlimaali. T romantilistes mere ja maastikuvaadetes (palju sisult ajaloolised või mütoloogilised) valitseb akvarelliliselt voolav efektne värvi ja valgusekäsitlus , mis umbes 1835 muutis vorme ja piirjooni hajutavaks; tehnikalt on T ipressionistide eelkäija. Kuulsaim inglise kunstnik 19 sajandil . T äärmiselt subjektiivne kunst tähistab oma fantastilise looduskäsitlusega romantilise maastikumaali kulminatsiooni; selle tehnikas on juba midagi , mis ennustab tulevast impressionismi . T -d huvitas peamiselt valguse ja atmosfääri kujutamine ; sealjuures taotles ta järske ja haruldasi, ...
Tartus ilmus nädalaleht ,,Inland", mis oli baltisaksa kultuurilise suhtlemise üks tähtsamaid kanaleid. Selles avaldati kirjutisi Eesti aja- ja kultuuriloost. 19.saj teisel poolel ilmusid juba elukutselised kirjanikud, kellest mõnigi sai kuulsaks Saksamaal, näiteks Eduard von Keyserling. 19.saj oli baltisaksa kultuurielu kõrgaeg. Baltisaksa kultuurivälja võib pidada laia saksa kultuurivälja kultuuriprovintsiks. 1838. aastal asutati Õpetatud Eesti Selts, mille rajajaks oli arst ja ülikooli eesti keele lektor Friedrich Robert Faehlmann. Selts ühendas eesti keele ja pärimuse vastu huvi tundvaid baltisakslasi, estofiile. Klassitsism ja romantism 19.saj esimesel poolel valitses kunsti- ja kultuurielus klassitsism. Näitekirjandus järgis antiikdraamade reegleid, kujutav kunst antiikkunsti kaanoneid ja arhitektuuris matkiti antiikset vormikõnet.
Õppis 18101814 Rakvere kreiskoolis, 18141817 Tartu gümnaasiumis ja 18171827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 18421850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 18431845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust. Kaheksa saksakeelset kunstmuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik"
Native Americans. ¤ over 500 nations/tribes ¤ closeness to nature ¤ europeans came for the free land ¤ less civilized ¤ they lived in teepee's ¤ they hunted buffalos for food, clothing BERENGIA- Land Bridge connecting Asia (Siberia) to Alaska 1500 km wide North to South 65 000 B.P (before the present) rised out of the sea to 40 000 B.P a wave when people came from west. 36 000-32 000 B.P arrived people CHEROKEE. Southeast U.S- their heartland, not on the ocean. Lanuage + customs + weapons-> related to IROQUIS family of nations (Iroquis lived around Great Lakes) 1300 A.D. established in South East U.S Classical Cherokee Civilization 16th-19th centuries MATERINEAL-(,,mother line") women controlled home, family, children, inheritana, clan membership. Men hunted and made babies. Cherokee Wedding Ceremony- ¤groom brings meat(,,hunter") ¤ bride brings other food (grains, berries etc.) -> prooves that she's ,,homemaker" They step on the Cere...
Ta abiellus Barezzi kauni ja targa tütre Margheritaga. Vana ärimees ja muusikaentusiast võttis vaese, ent andeka noormehe meelsasti oma majja ning filharmooniaühing tähistas noore maestro pulmapäeva väärilise pidulikkusega. Intensiivse kontserditegevuse ja pedagoogilise töö kõrval jätkus pingeline loominguline tegevus. Ajavahemikul 18351838 pani Verdi noodipaberile Napoleoni surmale pühendatud oodi "Viies mai", marsse, tantse, laule, romansse, koore ja muud. 1838. a. trükist ilmunud kuus romanssi (nendest kaks Goethe "Fausti" tekstile) olid esimesteks kirjastatud oopusteks Verdi heliloomingus. Ka Milaanos alustatud ooper polnud mõistagi unustatud. 1838. a. tõmbas Verdi partituuri viimase taktijoone. Barezzi vaikses majas veedetud aeg ning loomingust ja muusikaavalikkusest tagasitõmbumine ei suutnud Verdi rõhutust millegagi leevendada. Kõik tundus olevat sedavõrd troostitu ja
sõprusega keisriga kindlustas ülikoolile rahalise toetus. (Ehitati ülikoolile peahoone...) 4. Fr. R. Kreutzwald üks eesti haritlane. Eesti kirjanik ja arst. Õpetatud Eesti Seltsi üks loojaid. Kirjutas ,,Kalevipoja". Andis mõndaaega välja ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 5. Fr. R. Faehlmann Sai TÜ eestikeele lektoriks. Tema eestvedamisel loodi aastal 1838 TÜ juures Õpetetud Eesti Selts. 6. Johann Köler eestlasest haritlane ja maalikunstnik, kes leidis teenistust Venemaal. 7. Philipp Karell eestlasest arst, kes leidis tööd Venemaal. J.Köler ja P.Karell etendasid suurt rolli rahvuslikus liikumises. 8. Johann Voldemar Jannsen Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele ,,Perno Postimees" (ilmalik kirjandus). 9. Jakob Hurt Rahvusliku liikumise üks juhtidest. Lõi kaasa Vanemuise Seltsi
Koidula Jannseni tütar. Luuletaja, kirjanik, 19. sajandi Eesti seltsielu üks aktiivsemaid ja haritumaid tegelasi, Eesti teatri rajaja Köler Esimene eestlasest akadeemilise haridusega kunstnik, Peterburi õukonnakunstnik, juhtis rahvuslikku liikumist Venemaa pealinnast Jaan Jung Kirjamees ja ajaloolane, esimesed arheoloogilised kaevamised, esimesed tõsiseltvõetavad raamatud Eesti ajaloost 20. Olulisimad rahvuslikud organisatsioonid ärkamisajal. ÕES 1838 rajatud Eesti haritlasi koondav selts EKS 1872 Hurda poolt rajatud kirjanikke koondav selts Aleksandrikooli liikumine Eestikeelse keskkooli jaoks raha kogumine Põllumeeste seltsid Talupoegade majandusliku rikkuse tõstmine Üliõpilaste selts 1870 rajatud, koondas üliõpilasi Tartus Tegutsesid ka väiksemad seltsid laulukoorid, orkestrid, külateatrid jne 21. Hurda ja Jakobsoni tüli 1870. aastate lõpus. Selle põhjused. Äratusliikumise lõhenemine.
Üks neist oli Kristjan Jaak Peterson, kes huvitus eesti keelest ja rahvaluulest. Tema sulest pärinevad esimesed eestikeelsed luuletused. K. J. Petersoniga seostatakse eesti rahvusliku ärkamisaja algust. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Püsiv talurahvakoolide võrk kujunes Lõuna-Eestis siiski välja alles pärast pärisorjuse kaotamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamalekoolikorraldusele. 1838.a. loodi Tartusse Õpetatud Eesti Selts, millest sai eestialaste uuringute keskus järgnevatel aastatel. 1840. aastate usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestis veel lisaks õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. Rahvahariduse lünklikkust püüti siin korvata pühapäeva- ja paranduskoolidega ning rändõpetajate tegevusega. Üleüldse oli 19.sajand Eestlastele üks suur muutuste sajand. Talurahval oli võimalus
g. 1802 Tartu ülikooli taasavamine h. 1806 Tarto maa rahwa Näddali-Leht hakkas ilmuma i. 1821-1823 ja 1825 ilmus Marahwa Näddala-Leht (toimetas O. W. Masing) j. 1848-1849 ajakiri ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (Fr. R. Kreutzwald) k. 1832 ülevenemaaline kirikuseadus l. 1843 ilmus E. Ahrensi eesti keele grammatika, mis võttis aluseks põhja-eesti keskmurde m. 1838 Õpetatud Eesti Seltsi loomine n. 1857 ilmus ,,Kalevipoeg" (saksa keeles) o. 1863 ilmus ,,Kalevipoeg" eesti keeles
4. Rakuõpetuse kujundajad Hans ja Zacharias Janssen – esimese liitmikroskoobi leiutajad; 1590.a Robert Hook – valgusmikskooi leiutaja; 17. saj keskel Anton van Leeuwnhoek – uuris ainaeid, avastassbakrid; 17. saj II pool Karl Ernst von Baer – avastas imetaja munaraku, järeldas, et areng saab alguse sellest; 1826.a Matthias Schleiden – uuris taimerakke, leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega; 1838.a Theodur Schwann – uuris loomarakke, leidis, et kõik loomsed organismid on rakulise ehitusega; 1839.a Rudolf Virchow – sõnastas rakutooria põhiteesi: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; 1858.a 5. 6. Rakku jaotatakse 1) Rakutuuma ehituse alusel: Eeltuumne – bakterid, viirused Päristuumne – taime- ja loomarakud 2) Tuumade arvu järgi rakus:
jaanuaril 1844, suri 10. juulil 1918, noorem tütar Ann sündis 12. septembril 1848, suri 28. septembril 1900 ja puhkab oma mehe kõrval Tartu Maarja surnuaial. Hurda tegemised: Ühiskonnategelase saavutustest ja tegemistest on märkimisväärne osalemine juhtivalt eesti rahvusliku liikumine suurüritustes. Alustades juba üliõpilasena ÕES-is ehk Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust. ÕES, kus Jakob Hurt tegutses asutati 18. jaanuaril 1838 aastal, teadusselts seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. Hurt esindas 18701883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 18721881 EKmS ehk Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Hurt keeleteadlasena taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. 1880
Fjodor Dostojevski Elu ja looming Pärit moskvast isa (arst vaesehaiglas) oli lahti öelnud vaimuliku seisusest, pidas oluliseks karjääri , tahtis saada aadlikuks. Oli karm iseenda ja laste vastu Elu lõpus ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks. Siis aga hakkas jooma ,laastus. Ema-vastand isale, kaupmeheperekonnast, lihtne, südamlik, andis lastele alghariduse, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD-üksik,kinnine, luges palju Õpinud- 1834-36 õppis pansionides, karm distsipliin. 1836.a tekkis kirjandus huvid. Luges paju romantikuid 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-43 peterburi sõjaväeisendite kool- raske periood.Ei soovinud saada sõjaväelaseks vaid unistas kirjandus tegevusest. 40ndate Looming 1844-45 ,,Vaesed Inimesed" FD-d huvitab inimese hingeelu, psüühika ja sotsiaalse keskkonna vastastikune mõju. 1846- romaan ,,Teisik" 1847 ,,Valged ööd" Kokkuvõte: 40ndate jutustused ja ,,teisik...
Lagedi Kool Rene Tõldsep Baltisaksa kunstnikud Referaat Lagedi 2014 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma üldiselt kolmest tuntumast Baltisaksa kunstnikust: Maydellist, Haust, Senffist, nende ülevaatest.1 Baltisaksa kunstnikud 1 http://images.arcadja.com/hau_eduard_petrovich- portrait_of_lugovskoi~OM240300~10157_20091012_7677_468.jpg2 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e1/Gustav_von_Ewers_by_Karl_August_Senff.jpg 3 http://www.eestikirik.ee/uploads/2013/01/Autoportree.jpg 2 Kes on baltisaksa kunstnikud? Baltisaksa kunstnikuteks peetakse Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikke, kes olid valdavalt Baltisakslased, ehk siis nad olid näiteks Baltimaades elavad sakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Mõned neist olid ka õpetlased, kuid enamus olid s...
Muusika konspekt Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) Oli 18201880, sai alguse kirjandusest. Tunded olid mõisusest tähtsamad, loodus, üksindus, revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamise...
sellekohaseid näiteid võib leida orjuses elanud inimeste näol, näiteks Solomon Northupi 1853. aastal avaldatud teoses ,,12 aastat orjana'', mis baseerus tema endaga juhtunud tõestisündinud lool, väljendas selgelt haritud orjade eelisseisust. Näiteks paluti Solomonil mõnikord mängida õhtusöögi ajal viiulit või sai ta omale teiste orjadega võrreldes prestiizsema ülesande. Lisaks võib teise näitena tuua mustanahalise orjaperekonda sündinud Frederick Douglassi, kes iseõppinuna 1838. aastal orjusest põgenes ning keda hiljem riigimehena peeti elavaks tõestuseks sellele, et mustanahalised siiski suudavad oma eluga iseseisvalt toime tulla ja seda edukalt. Kuigi haridus vabastab ka raskemast tööst kasvatab see ka inimese eneseteadlikkust ja iseseisvust. Võib öeldagi, et haritumatel inimestel on suurem vastupanu välistele mõjuteguritele ning teiste arvamuse olulisus väheneb nende silmis tohutult. Seega võib
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857 1886. Lisaks Postipapale aitas le...
Johann Voldemar Jannsen Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske. Alghariduse omandas Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. 1838. aastal asus Johann tööle Vändra köstrina. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. . Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. . Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis...
Johann Voldemar Jannsen ja tema tegemised. Johann Voldemar Jannsen sündis 16. Mail 1819. Vana-vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. Aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele kohane tegi ka tema koerustükke. Oma noorpõlve tükke meelde tuletades kirjutab Jannsen pärast: "kellest konks peab kasvama, see peab juba noorelt kõveraks koolduma. Poisist, kel sugugi vigureid ei ole, tubli meest ei saa." Alghariduse omandas ta vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end vändra kirikuõpetaja Karl Körberi juures. 1838. Aastast sai Jannsenist vändra kantor, hiljem köster ja koolmeister, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. Aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase, endise köstri vennatütre Juliana Emilie Kochiga, kes oli haiglane ja närviline. Sama aasta 24. De...
hakata. 1830. aasta revolutsiooni käigus kukutati kuninga Charles troonilt ja ta asendati ühe Alexandre endise töötajaga. 30'ndate keskel hakkas elu tagasi normaalseks minema ja tuli välja et aeg oli Alexandrele tasunud. Kirjutades edukamaid näidendeid tegi ta oma töödest romaanid. Vaadates mööda tema ekstravagantsest elustiilist ja sellest, et ta kulutas alati rohkem kui teenis, osutus ta vägagi nutikaks ärimeheks. Ajalehe suurenõudluse tõttu tema lugude järele, kirjutas ta 1838. Aastal ühe oma näidendi lihtsalt ümber ja nii sündisidki ta esimene seriaal romaan. Tänu oma sõprade toele sündisid 1839-1841 aastatel mitmed esseed paljudest kriminalistidest ja kriminaalkuritegudest Euroopa ajaloos. 1840. aastal abiellus ta näitlejanna Ida Ferrieriga, kuid ta jätkas oma arvukate afääridega, sh. Oli tal selleks ajaks juba 3 abieluvälist last. Üks tema lastest läks tema jalajälgedes ja sai sammuti edukaks romaanide- ja näitekirjanikuks
Tsaari korralduses see ajaleht suleti (kardeti selle tõttu mässu). Realselt aga oli tiraaz nii väike. Eksisteeris ka kaks erinevat tähtede kombitantsiooni. 1821-23 andis O W Masing lehte ,,Maarahva Nädalaht". Lugejaskond oli väike, jagati õpetussõnu. Üks osa Balti sakslastes hakkas tundma huvi Eesti keele ja kultuuri vastu (estofiilid) ja läti keele ja kult vastu (letofiilid). Ülikooli jõudsid esimesed eestlased (esimesed haritlased): Faehlmann ja Kreutzwald. 1838. Pandi alus õpetatud Eesti seltsi (tegele Eesti kultuuri ja keele arendamisega ja uurimisega).
,,Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust." Hando Runnel MAARAHVA KIRJASÕNA KUJUNEMINE Aeg Autor Tekst Sisu ja eripära 13. saj Preester Henrik ,,Henriku Liivimaa Esimesed kroonika" eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") 1535 S.Wanradt ja tõlkis ,,Wanradti ja Koelli Lahknes Lutheri J.Koell katekismus" katekismusest 1632-38 Heinrich Stahl ,,Käsi- ja Lutheri väikene koduraamat" katekismus, ...
Olles venelaste võimu alla ,hakkasid siiski siinsed vaimueliidi esindajad rohkem tähelepanu pöörama rahvuslikkusele. Kuna meil oli olemas võimas ülikool Tartus ,mille asutas 1632.a Gustav II Adolf, siis võrsus sealt ka isikuid ,kes võtsid rahvuslikkuse oma südameasjaks.1849.a kaotatud pärisorjusega hakati end ka vaimult vabamalt tundma.Arvan, et kõige tähtsam osa kultuurist on rahva harimine ja seda hakatigi propageerima.Nimelt Friedrich Robert Faehlmann asutas 1838.a Tartu Ülikooli juurde Õpetatud Eesti Seltsi ,mis hakkas uurima eesti keelt ja rahva minevikku ning koguma siinse rahva suulist pärimust.Just Faehlmani poolt talletatud vägilasmuistenditele kogus Friedrich Reinhold Kreutzwald lisa ning 1857-1861 ilmus tema koostatud ,,Kalevipoeg"-eesti rahvuseepos.Selle eeposega suutis Kreutzwald eestlaste seniseid lootusi ja ühtekuuluvustunnet kindlasti tugevdada. Oli ka neid julgeid ,kes otseselt tundis vajadust üldrahvuslikkust üles näidata
Faehlmann Rahvakirjanduse väljakujunemise oluliseks mõjutajaks ja kujundajaks 19.sajandi esimesel poolel oli Friedrick Robert Faehlmann. Ta sündis 1798 Ao mõisas, Järvamaal. Kui Faehlmann oli 7- aastane suri ta ema ja läks seejärel mõisaomaniku perekonda kasvatada. Ta omandas hariduse Rakvere kreiskoolis ja seejärel Tartu gümnaasiumis. 1817.aastal läks ta edasi õppima Tartu Ülikooli ja õppis seal 10 aastat arstiteaduskonnas. Seal kuulas ta filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Lisaks seisis ta ka tolleaegse eesti üliõpilassõpruskonna eesotsas. 1838.aastal rajas ta koos mõttekaaslastega Tartu ülikooli juurde teadusliku seltsi nimega Õpetatud Eesti selts(ÕES). See selts sai eestihuvilistest literaatide uueks keskuseks. ÕES-i esimehena organiseeris Faehlmann eesti keele uurimist, rahvaluule kogumist, rahvale tarvilike raamatute(kalender jm) avaldamist. Selt...
Eesti kunsti sünd 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802. a taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal ajal hakkas ...
v Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Värdna vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. v Jannseni nimeks oli esijalgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannseni hüüdnimi oli Papa Jannsen. v Oma jutukalt ja arukalt emalt pärandas ta elurõõmsa iseloomu, tugeva huumorimeele ja lopsakalt ladusa jutustamisande. v Suure hoolsuse ja andekusega õppides jõudis ta varsti muusikalises hariduses nii kaugele, et ta oli küps pidama köstriametit. HARIDUS v 1838. aastal 19 aastase poisina läksiki Jannsen tööle vändra köstrina, kellena täitis ka kooliõpetaja kohuseid. v Köstri ja õpetajaameti kõrval hakkaski ta hiljem Körberi eeskujul kirjanduslikult tegutsema, andes välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esijalgu vaimulikule kirjandusele. v Tal oli loomupärane anne rahvaga läbi käia, soov alamiad aidata ja õpetada kõik Issanda Jumala kiituseks, aga nii, et oma kaukasse ka midagi korjuks.
keemik elas 66 aastaseks. Ta ei kasutanud oma täisnime, eelistas olla teatud Hermann Kolbe'ina. Kolbe' sündis Elliehausenis, Göttingeni lähedal. Hanoveri kuningriigis (Saksamaa) kõige vanema pojana viieteistkümnest protestandi pastori peres. Kolmeteist aastasena läks ta Göttingeni Gümnaasiumisse, elades ajutiselt ühe professori kodus. Ta sai lahkumiseks kirjaliku tunnistuse 6 aastat hiljem. Tal tuli huvi õppida keemiat kevadel Göttingeni Ülikoolis 1838. a, kui ta oli kohustatud õppima kuulsa keemikuga Friedrich Wöhleriga. 1842 aastal sai temast Robert Bunseni assistent Marburgi Ülikoolis, sai 1843. a sealt doktorikraadi. Uus võimalus tekkis 1845. a, kui ta läks Lyon Playfairile assistendiks uude Ökonoomse Geoloogia Muuseumisse Londonis, kus ta sai lähedaseks sõbraks Edward Franklandiga. Töötas õpetajana Londoni koolis aastatel 1845-1847. Alates 1847. aastast oli ta
· Alfred sündis 21. oktoobril 1833 Stockholmis perekonda, kus isa Immanuel oli ettevõtja ja ema Andriette koduperenaine. · Isa tegeles ehitustöödega ning tal oli ridamisi mitmeid ebaõnnestumisi, mille tulemuseks oli pankrot Alfredi sünniaastal. · Alfredil oli kolm venda : Ludvig, Robert ja Emil. · Alfredi isa kutsuti ta leiutatud maamiini tõttu Venemaale tööle . · Tänu isa kõrgele palgale hakkasid ka lapsed haridust saama. Pereäri Peterburis · Aastal 1838 kolis Immanuel Nobel Turust Peterburi. · Immanuelil õnnestus Peterburis veenda Venemaa sõjaametnike ja ta sai suure preemia ja kutsus 1842 ka oma pere Peterburgi. · Immanueli lõhkeaineäri õitses ja ta ostis perele maja ja palkas lastele eraõpetajad. · Immanuel ostis ka oma äripartneri osa välja, laiendas tegevust ja kolis äri uude kohta. · Ettevõtte nimeks sai Fondieres et Atélieres Mécaniques, Nobel & Fils. Alfredi õpingud
Schuberti laululooming 1. Maht ja tähtsus. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Schubert otsesed eelkäijad laulu alal- Zumsteig, Reichardt jt.- olid teisejärgulised heliloojad. Kuna suured klassikud pöörasid vähe tähelepanu laulule, mida peeti kergeks ja ebaoluliseks zanriks, silmapaistvaid saavutusi sellel alal, nagu Mozarti "Kannike", esineb nende loomingus vähe. Lähtudes Viini klassikute laululoomingust arendab Schubert seda tundmatuseni edasi, ent põhiliselt tema laulud kasvavad välja saksa rahvalaulust. 2. Romantism. Schubert on eeskätt romantiline helilooja ning tema teosed väljendavad alati tema isiklikke tundeid ja meeleolusid. Isegi loodus muutub tema lauludes inimtunnete peegeldajaks. Ojake on tema sõber, tema lootuste ja armastuse sümbol ("Möldrineiu")...
19. s I poole tähtsamad sündmused 1801 – Venemaa keisriks sai Aleksander I. 1802 – Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. 1804 – vallakohtute loomine. 1806 – ilmus „Tarto maa rahwa Näddali-Leht” 1816 – pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. 1819 – pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. 1838 – Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). 1840 – seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. 1842 – Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. 1845 – Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”.
Aastast 1893 Berliini Kunstiakadeemia liige. Aastani 1895 oli Gregor von Bochmann Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Bochmann oli põhiliselt olustikumaalija, kujutas eesti talupoegade ja randlaste, ka hollandlaste ja teiste rahvaste igapäevaelu. Pruunides galeriitoonides paljufiguurilised kompositsioonid on realistlikud, ilma ühiskonnakriitilise hoiakuta ja etnograafilise eksootika huvita. Eduard Karl Franz von Gebhardt (13. juuni 1838 Järva-Jaani 3. veebruar 1925 Düsseldorf) oli baltisaksa päritolu Eesti historitsistlik maalikunstnik ja Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor. Ta õppis Võrus, Tallinna Toomkoolis ja Tallinna Kubermangugümnaasiumis. Aastatel 18551857 (alates 16. eluaastast) õppis ta Peterburi Kunstide Akadeemias, reisis seejärel kaks aastat ning 1859 jätkas umbes aasta aega õpinguid Karlsruhe kunstikoolis ajaloomaalija Louis Des Coudres'i juures. 1860
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
