+-------+-------------+-----------+ | aasta | SUM(lk_arv) | SUM(hind) | +-------+-------------+-----------+ | 1920 | 459 | 235.00 | | 1923 | 145 | 45.00 | | 1928 | 287 | 63.00 | | 1938 | 234 | 327.00 | | 1944 | 287 | 56.00 | | 1945 | 625 | 111.00 | | 1948 | 253 | 72.00 | | 1950 | 175 | 43.00 | | 1951 | 176 | 23.00 | | 1955 | 183 | 821.00 | | 1956 | 682 | 62.00 | | 1963 | 645 | 143.00 | | 1964 | 312 | 83.00 | | 1966 | 67 | 75.00 | | 1968 | 189 | 29.00 | | 1971 | 56 | 45.00 | | 1973 | 885 | 53.00 | | 1975 | 198 | 55.00 | | 1976 | 193 | 35.00 | | 1977 | 385 | 87.00 | | 1978 | 265 | 61.00 | | 1980 | 150 | 45.00 | | 1982 | 199 | 26.00 |
Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 6 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka
Jaapan Parasvöötme segametsad Sissejuhatus Enamus Jaapanist on segametsade vööndis. uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab e Jaapani merd Vaiksest ookeanist. olmas tase Saarestiku moodustab 4 suurt saart: Honsiu, Neljas tase Viies tase Hokkaido, Kiusiu ja Sikoku, mitu saareahelikku ja tuhanded väiksemad saared. Suurim, Honsiu, katab üle 60% kogu Jaapani maismaast. Rohkem kui poolt ala katab mets, kusjuures põhjaosas valdavaks okas- ja segametsad, lõunas kasvavad igihaljad taimed. Kliima ...
hulgas 33. koha. See tulemus jäi 0,29 sekundit alla Jana Kolukanovale 2005. aastast kuuluvast Eesti rekordist. Triin Aljandile kuuluvad ka 15. juulil 2007 Austinis ujutud Eesti rekordid 50 m liblikujumises 26,72 ja 14. juulil 2007 ujutud 29,45 50 m seliliujumises. Tulemus: 100 m liblikujumise 32. koht, 100 m vabaltujumise 33. koht, 50 m vabaltujumise 21. koht MARTIN LIIVAMÄGI Meeste 200 m kompleksujumine 2.03,66 (35. Koht) Sünniaeg ja koht: 5. juuli 1988, Tallinn Mõõdud: 183 cm, 80 kg Klubi: Kalevi Ujumiskool Treener: Urmas Jaamul Õppeasutus või amet: Saavutused: EMi 6. koht 100 m kompleksujumises (2006), EMi 5. koht 100 m kompleksujumises (2007), juunioride EMhõbe 200 m kompleksujumises (2006) Eeskujud: Jani Sievinen, Laszlo Cseh Hakkas ujumisega tegelema 7aastaselt kuid käis ka varem ema ja isaga ujumas . Lemmik ujumisstiil on liblikas. Martin Liivamägi kellelt oodati õlümpia eel 200 m kompleksis poolfinaali pääsemist , osutub suurimaks läbikukkujaks
ühest arengumaast liikunud teise või ühest arenenud maast teise. Nigeril on väljarände määr 4,0%. Nigeri ümberasujate suurim kontinentaalne sihtkoht on Aafrika, kus 93,3% inimkonnast on emigrandid (Tabel 4). 9 Tabel 4. Väljarände määr Ameerika Ühendriigid on võõrustajaks ligi 40 miljonile rahvusvahelisele ümberasujale. Kataris on 4 inimest 5-st ümberasujad. Nigeris on 183 tuhat sisserändajat, kes moodustavad 1,4% kogu elanikkonnast. 10 Kokkuvõte ÜRO koostab alates 1990. aastast kõikide riikide kohta Inimarengu Aruande. Riikide võrdlemisel kasutab ÜRO Inimarengu indeksit, mis arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. ÜRO Inimarengu indeks ei ole terviklik näitaja inimeste arengust
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.2.2, 1.3 Anna Logunova YAGB-22 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Teooria Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides (vetikates, mõnedes seentes ja bakterites) sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid. Viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel ja on seega täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on väga arvukas (> 600) ühendite rühm, milliseid keemilise ehituse poolest klassifitseeritakse kui tetraterpenoide (sisaldavad 40 süsiniku aatomit). Struktuurilt on nad polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid.Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen, milline on ka tähtsaks vaheühendiks paljude teiste karotenoidide sünteesis. Karotenoidide on kaks...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Jäätmete sorteerimine Referaat Õppeaine: jäätmekäitlus Tartu, 2010 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................. 3 2.KUIDAS JÄÄTMEID PEAKS SORTEERIMA............................................................................................... 4 3.ERALDAMISE TEHNIKA.................................................................................................................................5 4.TITECH ............................................................................................................................................................... 5 5.CO.FAMM...................................................................................................................................................
koostööaldid ja isetud. Peamine nende kahte tüüpi käitumise suhtelist segadust määrav põhimõte näib olevat selline, et oma turvalisuse, armastuse, kuuluvuse ja eneseaustuse vajaduses ebakindel, olemuslikult tõkestatud või ähvardatud laps ilmutab rohkem isekust, viha agressiooni ja hävitavust. Vanemate poolt tõeliselt armastatud ja austatud lastel peaks esinema vähem hävitavust." (Maslow, 2007, 183.) Tulles kooli, toob väike laps kaasa sellesse nõudlikku sotsiaalsesse keskkonda kaasa juba hulga kogemusi. Tema perekonnamudel, tunnete maailm, kõiksugu õppimiskogemused ja väärtushinnangud on aidanud tal valikuliselt tõlgendada oma sobivust teiste hulka. Oluliseks tuleb pidada koduseid väärtushinnanguid. Vanemad peaksid olema autoriteedid ning eeskujud. Laps näeb kodus kõike, ka konfliktisituatsioone, oluline on kas ja kuidas need lahendatakse.
Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade..........................................................................................................................................4 2.2 Avalik Vabastamine...............................................................................................................4 3.0 Arendamine.....................................................................................................................................5 3.1 Enterprise-i kasutuselevõt...
Suurimad omavalitsused Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 7 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -) Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keramikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr petakse ka põllumajanduse algusajaks
k 9.k 10.k 11.k 12.k Kokk s u 1.Üks kanne 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 0,4 4,8 Müügikogus 423 439 458 612 657 693 725 801 814 892 914 125 8682 4 Müügitulu 169, 175, 183, 244, 262, 277, 291, 320, 325, 356, 365, 501, 3474 2 6 2 8 8 2 2 4 6 8 6 6 2.Kuutasu 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 25 300 Müügikogus 16 24 26 35 39 42 49 57 59 63 67 71 548
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Poola (Poola 89 298 665 1,697 .. 218 509 1,187 2,884 .. - maksebilanss) Rumeenia - 37 73 95 294 - 40 120 207 501 22 Slovakkia 18 82 100 144 79 28 110 210 354 434 102 Sloveenia - 41 113 112 88 f 7 72 183 294 374 185 Makedoonia - - - - 5 - - - - 5 3 Ida-Euroopa 605 2,306 3,102 3,919 3,013 1,095 3,424 6,552 10,524 13,608 126 Valgevene .. - 7 10 15 - - 7 17 32 3 Moldova .. - - - 7 - - - - 7 2
Mittemetalliliste elementide aatomiehituse iseärasused Mõõtmed on suhteliselt väiksemad, kui metallilistel elementidel ning neil on väliskihil rohkem elektrone, kui metallilistel elementidel. Elementidemittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. Fluor saab elektrone ainult liita. Metallid käituvad oksüdeerijana reageerimisel metallidega ja endast vähem aktiivsete mittemetallidega. Mittemetallid käituvad redutseerijana reageerimisel endast aktiivsemate mittemetallidega. Max. o.-a on vastavuses rühma numbriga. Min. o.-a. on vastavuses n-8. Vahepealne o.-a. on püsivast o.-a. 2 võrra väiksem. Püsivad o.-a. H(I); B(III); C, Si(IV); N(-III); P,As(V); O, S(-II); Se, Te(VI); F, Cl, Br, I(-I). Poolmetallid on metalliliste ja mittemetalliliste omadustega elemendid. Neil on läige, haprad, raskesti töödeldavad, elektrijuhtivuselt vahepealsed(pooljuhid) Mittemetallide ühised füüsikalised omadused · Kõik on väga erineva...
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b. Varuteguri nõutav väärtus on [S] = 4. Koormuste mõjumise skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Tala tugede vahekaugus a valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. INP-profiili andmed võib võtta ...
II kursususe teemad 1. Keemilised vooluallikad. Nimeta keemilisi vooluallikaid ja nende tööpõhimõtteid (ka reaktsioonid mis nendes toimuvad!). Kes oli esimese vooluallika leiutaja? 2. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 3. p-metallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 4. Siirdemetallid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende metallide ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 5. Mis metallide üldomadused, võrreldes mittemetallidega? 6. Mis on allotroop? 7. Halogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 8. Kalkogeenid. Nende kasutamine iga...
Saksa 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Inglise ja USA XS S M M' L XL XXL XXL XXX Euro 44 46 48 50 52 54 56 58 60 Mõõdud: Pikkus 171 174 177 180 183 186 189 193 20 Rinnaümbermõõt 7886 8690 9094 94102 102106 106112 112116 116120 1201 Vööümbermõõt 6280 6785 7290 7798 82105 87121 90126 92131 961 Sammupikkus 79 81 83 84 85 87 89 90 94 Rinnahoidjate ja korsettide suurustähisrus.
Hapnik Anti Ivaste 9.A Sissejuhatus Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku avastamine Hapniku avastasid sõltuma...
Tallina 32. Keskkool Mittemetallid referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Mittemetallide omadusi ja erinevusi Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p-elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma e...
Leida selle ühendi molekulivalem. 146. 0,55 grammist tinast ja tsingist koosneva sulami reageerimisel soolhappega tekkis 145 *182. Leida molekulivalem, kui ühendi koostises on 30,4% lämmastikku ja 69,6% hapnikku kuupsentimeetrit vesinikku. Leida sulami koostis massiprotsentides. ning tema tihedus vesiniku suhtes on 46. F 183. 620 grammist kaltsiumfosfaadist saadi 100 grammi fosforit. Milline oli saagise 147. Mitu kilogrammi 5%-list vask(II)sulfaadi lahust on vaja 39,2 grammi protsent? vask(II)hüdroksiidi saamiseks? 184. Gaas koosneb mahuliselt 96% metaanist ja 4% mittepõlevatest lisanditest. Arvutada 1 148
14 304 16 500 16 500 16 500 149 625 258 500 354 750 484 000 130 150 150 150 1 360 2 350 3 225 4 400 2 000 2 000 2 000 2 000 22 000 30 000 30 000 40 000 0 11 363 18 665 7 876 8 081 122 863 128 366 183 050 301 631 Siia lahtrisse kirjutada 5. tegevusaastal tagasimaksmisele 0 0 kuuluva pikaajalise
45 ,,Kell 01.30 hakkas laiali hajutatud ringis Ste-Mére-Eglise'st kagus maanduma 101. diviisi langevarjurite peamine osa."46 Nii mahukas operatsioon ei jäänud sakslastele märkamatuks, ning seetõttu 41 Ambrose. Lk. 191 42 Flanagan, E. M., Jr. Airborne : A Combat History of American Airborne Forces. Westminster: Ballantine Books, 2003. Lk.179. 43 Op. Cit. Lk. 159. 44 Flanagan. Lk. 182. 45 Ambrose. Lk. 197. 46 Flanagan. Lk. 183. sattusid lennukid ja langevarjurid vaenlase tule alla. ,,Kuna 82. diviis järgnes 101. diviisile üle Cotentin'i poolsaare, olid sakslaste õhutõrjeväed palju paremas valmisolekus 82. diviisi ülelennu ajal."47 Halvad ilmastikutingimused ja sakslaste õhutõrje külvasid lendurite seas üsna suurt segadust. Paljud piloodid hakkasid õhutõrje tule eest põiklema ning kaldusid seetõttu kursilt kõrvale. Samuti ei aeglustatud lennukit tihtipeale seetõttu õigele
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Eesnimi Perenimi Ameerika kultuur Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" 2013 SISSEJUHATUS Kultuuril on väga lai mõiste, kuid kõige üldisemas mõttes on see inimtegevus, mis vastandub täielikult loodusele. Kultuur hõlmab mitmeid valdkondi: keel, teadmised, eetika ja moraal, oskused, traditsioonid, uskumised, kombed. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika ku...
Vesi kg 0,023 0 0,023 1,380 1,380 0,000 Puljongikuubik juurvilja kg 0,001 0 0,001 0,060 0,060 0,083 0,000 Suhkur, pipar, sool kg 0 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Riis pikateraline kg 0,050 0 0,050 3,000 3,000 0,890 0,045 183 Vesi l 0,150 0 0.150 0,000 0,000 0,000 Sool kg 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Kokku: 0,273 16,380 Omahind 0,536 243,19 Hind km-
8/1/1999 3 82 7,964.10 4 6 4/1/2004 34 11 5,592.40 4 2 1/1/2010 1004 15 252.10 4 6 7/1/2008 10 53 636.70 4 7 11/1/2007 224 36 4,468.90 5 6 7/1/1998 23 32 12,157.00 5 3 12/1/2008 14 9 778.70 6 6 12/1/2008 3 68 168.10 6 6 3/1/2011 21 14 107.40 7 7 9/9/2008 802 46 3,026.70 5 5 1/25/2011 36 9 183.30 1 7 4/1/2010 17 11 9.20 4 7 9/9/2008 979 25 1,783.10 5 5 1/18/1999 122 14 1,592.20 2 6 1/1/2010 256 13 1,108.90 5 6 4/1/2010 14 10 169.60 6 6 6/1/2006 10 73 735.90 5 5 3/17/1998 3 36 6,494.70 3 5 11/11/2002 36 97 1,203.30 3 6 3/17/1998 4 27 13,781.20 2 6 9/9/2008 6 62 1,228.60 6 7
13 523 499 438 271 112 21 1 6 76 14 554 527 469 300 137 35 4 12 100 15 585 555 500 330 164 53 10 23 127 16 616 584 531 360 192 73 22 38 154 17 647 612 562 389 221 96 38 58 183 18 678 640 593 419 251 122 58 82 213 19 709 668 624 449 281 149 82 108 242 20 740 697 655 479 312 177 108 135 272 21 771 725 686 509 342 207 136 165 302
HAPNIK Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Hapniku avastamine..............................................................................4 3. Hapniku üldiseloomustus......................................................................5 4. Hapniku omadused................................................................................6 5. Hapniku kasutamine.............................................................................7 6. Osoon ja osoonikiht...............................................................................8 7. Hapnik ja loodusrikkus vajab kaitset..................................................9 8. Millal ilmus maale hapnik...................................................................10 9. Kokkuvõte...........................................................................
,,Hapnik" Referaat keemiast 2008/2009 õppeaasta Sisukord Sisukord...................................................................lk. 2 Hapniku üldtutvustus.....................................................lk. 3 Hapniku avastamine.....................................................lk. 3 Õhk ja selle koostisosad................................................lk. 4 Osoonikiht................................................................lk. 5 Fotosüntees...............................................................lk. 6 Kõdunemine..............................................................lk. 6 Mädanemine...............................................................lk. 7 Roiskumine.................................................................lk. 7 Põlemine..................................................................lk. 7 Kasutatud kirjandus.....................................................lk. 8 ...
1. ELEKTRITARVITITE ELEKTRIVARUSTUSE KATEKOORIAD I katekooria nende paigaldiste või tarbijate hulka kuuluvad metallurgia-, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid, kinod, klubid, haiglate operatsiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefonijaamad, veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed jne. Tarbijaid tuleb toita kahest sõltumatust toiteallikast (ühe toiteallika pinge kadumisel säilib teise toiteallika pinge), toitekatkestust võib lubada ainult automaatse reservtoite sisselülitamise ajaks. I katekooria erirühma sinna kuuluvad eriti tähtsad riigiasutused ning sõjalised ja tsiviilkaitse objektid. Nende toiteks tuleb ette näha lisatoidet kolmandast sõltumatust toiteallikast. II katekooria Sellesse katekooriasse kuuluvad masinaehituse ja kergtööstuse ettevõtted, õppe- ning lasteasutused jne. II katekooria tarbijaid ja paigaldisi on soovitav varustada kahest sõltumatust toiteallikast. Toitekatkestust võib lubada ajaks, mille jooksul valvep...
Ilona Juhanson, 123964YASB Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 4 Lipiidide reaktsioonid, karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Üliõpilane: YASB21 C Ilona Juhanson, 123964YASB Juhendaja: Tiina Randla KAROTENOIDID Laboratoorse töö eesmärgiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: * uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, * uuritavas objektis domineeriva karotenoidi kontsentratsiooni kindlaksmääramine, * klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Karotenoidid on abipigmendid fotosünteesivates organismides, kuna absorbeerivad valgust klorofüllist erinevatel lainepikkustel, mistõttu on täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karotenoidid on 600+ ühendist ko...
Tallinna Tehnikaülikool YKL0060 Biokeemia Töö nr 1.3 Lipiidide reaktsioonid Töö nr 2.2 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Yasb 21 Juhendaja Tiina Randla 09.03.2012 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides nagu kloroform, benseen, eeter jt. Vähesel määral lahustuvad polaarsetes solventides, nt etanool. Selline lahustuvus on tingitud hüdrofoobsete rühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest. Lipiidid on membraanide põhiliseks koostisosaks, taimsetes kudedes energeetiliseks varuaineks, neil on kaitse- ja regulatoorne funktsioon (sigaalmolekulid) ja omavad rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid ...
47 146 161 1 Yes No 8 145 167 4 Yes Yes 47 146 167 2 Yes No 48 86 167 6 Yes Yes 14 130 168 1 Yes No 15 129 173 1 Yes Yes 18 96 173 1 Yes No 39 106 173 1 Yes Yes 41 111 173 1 Yes Yes 45 117 173 1 Yes Yes 47 146 173 1 Yes No 48 86 173 4 Yes Yes 5 44 179 1 Yes No 43 57 180 1 Yes No 16 124 181 1 Yes No 14 130 183 1 Yes No 40 82 183 2 Yes No 43 57 183 1 Yes No 8 145 185 2 Yes Yes Notes For a birthday party-- cake should read, "Happy Birthday, Daddy!" For the Mayor's NYE Gala-- arrange on best platters and deliver. No extra charge for an order this b Cake should read, "Congratulations, Yuki!" For a St. Patrick's Day party. Make everything we can green (green food coloring to cake and cookie For a kindergarden party. Write, "Happy 6th Birthday, Matthew
169 0,029098 169 0,029098 170 1,044089 170 1,044089 171 -1,893551 171 1,893551 172 -0,327115 172 0,327115 173 -0,526943 173 0,526943 174 -0,193207 174 0,193207 175 -0,696823 175 0,696823 176 -0,1463 176 0,1463 177 -0,805024 177 0,805024 178 0,035965 178 0,035965 179 0,848134 179 0,848134 180 -0,490717 180 0,490717 181 -1,579328 181 1,579328 182 -0,019367 182 0,019367 183 0,286703 183 0,286703 184 -1,014496 184 1,014496 185 -0,310166 185 0,310166 186 0,325124 186 0,325124 187 -1,076402 187 1,076402 188 0,109237 188 0,109237 189 -0,750227 189 0,750227 190 1,002939 190 1,002939 191 -0,170861 191 0,170861 192 -1,312264 192 1,312264 193 -0,268589 193 0,268589 194 1,327035 194 1,327035 195 0,23797 195 0,23797 196 -0,08869 196 0,08869 197 1,783779 197 1,783779
34 2007 Jõgeva 86,99 48,74 0,00 135,73 1,00 35 2007 Jõgeva 98,00 27,30 0,00 125,30 1,00 36 2008 Jõgeva 1 651,42 0,00 0,00 1 651,42 1,00 37 2008 Jõgeva 154,56 1 768,74 0,00 1 923,30 0,00 38 2008 Jõgeva 86,99 48,74 0,00 135,73 1,00 39 2008 Jõgeva 118,95 14,25 0,00 133,20 1,00 40 2008 Jõgeva 47,64 1 135,94 0,00 1 183,58 0,00 41 2000 Põlva 50,00 22,00 0,00 72,00 0,00 42 2000 Põlva 0,00 598,00 0,00 598,00 0,00 43 2000 Põlva 0,00 1 807,10 0,00 1 807,10 0,00 44 2000 Põlva 64,00 96,00 0,00 160,00 1,00 45 2000 Põlva 52,50 80,60 0,00 133,10 1,00 46 2001 Põlva 0,00 1 007,00 0,00 1 007,00 0,00 47 2001 Põlva 75,50 1 738,50 0,00 1 814,00 0,00
Grand Test (vähe, keskmine, palju) mees naine Total hea 31 24 55 kehva 39 20 59 keskmine 113 78 191 Grand Total 183 122 305 Oodatud Grand Test (vähe, keskmine, palju) mees naine Total hea 33 22 55 kehva 35,4 23,6 59 keskmine 114,6 76,4 191
hästi teiste metallidega. Sulamistemperatuuri järgi jagatakse joodised kergelt sulavaks ehk pehmejoodisteks (sulamistemperatuur alla 450 oC) ja raskelt sulavateks ehk kõvajoodisteks (üle 450 oC). Harilikuks joodiseks on tina ja plii sulam, milles 60 - 90% moodustub tina. Seetõttu nimetataksegi tinapliijoodist mõnikord ka jootetinaks ja jootmist tinutamiseks. Tinapliijoodise sulamistemperatuur on olenevalt koostisest 183 250 oC. Sellega saab joota teras-, vask- ja messingplekki, kuid mitte alumiiniumplekki. Eriti hästi märgab sula jootetina tsingitud plekki ja valgevaske. Jootmisel peavad ühendatavad metallipinnad olema hoolikalt puhastatud. Kuid kuumuse toimel tekib ka hoolikalt puhastatud pindadel oksiidikiht, mis takistab joodise ühinemist põhimetalliga. Selle kihi eemaldamiseks kasutatakse happelisi ja neutraalseid räbusteid. Happelise räbustina on enamkasutatav tsinkkloriid.
Pavilion has been restored and is opened for visitors. Brighton Pier is an amusement park. West Pier is cut off from the shore since 1975. The concert hall caught fire in 2003. There has been a Brighton Museum, in a house which was built in 1805, since 1902. There is also a Fishing Museum. Brighton Beaches are one of the top 10 in the world. There is a Sea Life Center, the oldest aquarium in the world. There are very many parks: Queen´s park, Preston park. The Brighton Eye is a 183 m high post, this hasn´t been built yet. The Brighton festival since 1966, multi-art form, Brighton Festival Fringe(a dance). Maria: "The 18th Century Portrait Painting in England" One influential painter was Van Dyck. The people on the paintings were bubbling of energy. Based on novelists, writers, philosophers. George Romney. Born in Dalton, self-taught, wanted to become a history painter, after been to Italy, he became the favourite painter of the higher society
140 20,4 122 160 22,5 135 180 24,6 148 200 26,6 160 220 28,6 172 240 30,5 183 260 32,4 194 280 34,2 205 300 36,1 217 320 37,9 227 340 39,6 238 360 41,3 248
Tallinna Sik upilli Keskkool John F. Kennedy & Võidurelvastumine Esitluse koostas: Martin Kristerson XII. klass 2012 John F. Kennedy Kes ta oli? John Fitzgerald Kennedy, tuntud ka initsiaalide JFK all, oli Ameerika Ühendriikide 35. president. Ta sündis 29. mail 1917 Brookline's, Massachusettsis ja suri 22. novembril 1963 Dallases, Texases (mõrvati 46aastaselt). Ta oli USA president alates 1961. aastast kuni 1963. aastani. Enne presidendiks saamist oli ta senaator 19531960. Demokraat Miks ta tähtis oli? Alustas Rahukorpuse (Peace Corps) Andis NASAle ülesande Kuule lennuks (projekt Apollo) Võitles kodusõja vastu Tellis blokaadi Kuuba vastu kui Venemaa oma rakette seal hoidma hakkas Tuumakatsetuste keelustamise leping (Nuc...
A 1. Ability- võime, oskus 2. Abortion- abort 3. Absence- töölt puudumine 4. Absenteeism- korduv põhjuseta puudumine 5. Academic- akadeemia 6. Accept- vastu võtma 7. Accomodate kohandama 8. Accumulate- kogunema 9. Acquisition- omandamine, omandus 10. Adapt kohandama 11. Addition lisaks sellele 12. Adopt- vastu võtma 13. Advantage eelis 14. Advise-nõu andma 15. Affordable low rise apartments (no lift) - ilma liftita taskukohased madalal asuvad korterid 16. Affordable- taskukohane 17. Ailing- valus 18. Ailment- häda, vaevus 19. Albeit- kuigi, ehkki, kuid siiski 20. Altered- muudetud, ümber tehtud 21. Amenity standards - hüve standardid 22. Amount of sunlight - päikesevalguse kogus 23. Analyze- analüüsima 24. Ancillary abistav 25. Annually- igal aastal 26. Anxiety mure, ärevus 27. Apparel- rõivad, kehakate 28. Appraisal hinnangu andmine 29. Approach- pöörduma, lähenema 30. Approaches to residential - elamurajooni paigutus...
1.3 Lipiidide reaktsioonid LIPIIDID heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab estersideme(te) esinemine. Omadused: - Ei lahustu vees ja vesilahustes - Lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides (nt kloroform, tetraklorometaan, benseen, eeter) - Lahustuvad vähesel määral polaarsetes solventides (metanool , etanool) - Hüdrofoobsed aatomirühmad ja pikkad C-radikaalid (hüdrofoobsus) Funktsioon: - Elusorganismides rakumembraani põhiliseks komponendiks - Energeetiline varuaine (nii loomades kui taimedes) - Kaitse ja regulatoorne (signaalmolekulideks; roll hormonaalses tasakaalus) LIPIIDIDE KLASSIFIKATSIOON ALUS: molekulide ehitus/omadused ALUS: seebistumisvõime...
passeeritud ribadena, viiludena, kuubikutena kuni 1 jaanuarini 201 20 161 38 100 alates 1 jaanuarist 215 25 161 38 100 marineeritud peet 182 45 100 - 100 Spargel värske 156 27 114 12 100 Kõrvits keedetud 171 30 120 17 100 praetud 183 30 128 22 100 Till värske 135 26 100 - 100 Uba keedetud 127 10 114 12 100 konserveeritud 167 40 100 - 100 Mädarõigas 156 36 100 - 100 Küüslauk 128 22 100 - 100 Spinat keedetud 270 26 200 50 100
20 pruun keskmine keskmine tavakasutaja 0.15 pruun keskmine keskmine algaja 0.10 0.05 0.00 sinine 162 169 176 183 190 197 Kumulatiivne Kumulatiivne Kum. Osakaal Intervalli Osakaal % sagedus osakaal % keskkoht 3.0% 1 0.03 3% 158.5 10.0% 5 0.13 13% 165.5 49.0% 24 0.62 62% 172.5 18.0% 31 0.79 79% 179.5
2006 581 19 6 633,60 4 12.02.2001 934 113 7 766,30 6 12.01.2000 47 47 7 959,20 5 1.10.2011 18 12 82,50 7 12.04.2010 22 10 436,30 4 1.10.2006 13 15 4 890,10 7 11.05.2000 224 30 5 651,80 5 11.02.2010 22 13 398,30 6 1.02.2003 20 32 6 739,70 1 16.10.2006 74 11 639,30 4 4.09.2001 1196 55 5 544,70 7 1.05.2003 28 72 560,60 1 12.01.2000 183 41 3 731,80 6 12.12.2000 348 20 2 495,50 2 1.05.2003 13 110 1 222,40 5 29.08.2006 20 77 3 494,10 6 29.04.2001 487 117 3 553,00 6 4.05.2002 31 31 730,20 3 20.11.2001 26 113 7 223,90 3 4.09.2001 1058 70 7 280,00 5 7.06.2006 417 1 1 380,40 6 1.02.2003 6 15 5 844,90 6 24.01.2000 209 35 12 120,00 4 1.08.2006 45 53 5 457,20 2 12.02
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Simo Põldoja UURIMISTÖÖ Jõusaalitreeningud ja haigused Juhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, ainevahetusprotsesside täiustumist ja ökonomiseerumist, organismi funktsionaalsete võimete suurenemist ning elutalitlus...
Madison oli üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest. 4.James Monroe Astus ametisse 1817, lahkus ametist 1825. Ta esindas USA Demokraatlikku-Vabariiklikku Parteid. 1816. ja 1820. aasta USA presidendivalimised olid viimased, mis toimusid praktiliselt ilma konkurentsita. Esimesel neist oli eelmine president James Madison täitnud põhilised föderalistide valimislubadused ning nende kandidaadil Rufus Kingil polnud suurt midagi rahvale lubada. Monroe võitis 68,2% häältest ja 183 valijameest Kingi 34 vastu. Monroe ajal tõusis USA välispoliitiline tähtsus tunduvalt, mis võimaldas tal efektiivselt kehtestada Monroe doktriini, mis keelas võõrvõimude sekkumise Ameerika maailmajao asjadesse. Doktriini ennast hakati nii nimetama alles paarkümmend aastat pärast tema surma. Monroe oli 1775. aastast vabamüürlane ja kuulus Williamsburgi loozi. 5. John Quincy Adams Astus ametisse 1825, lahkus ametist 1829. John Q. Adams oli John Adamsi poeg
22 73 I 123 { 173 223 23 74 J 124 | 174 224 24 75 K 125 } 175 225 25 76 L 126 ~ 176 226 26 77 M 127 177 227 27 78 N 128 178 228 28 79 O 129 179 229 29 80 P 130 180 230 30 81 Q 131 181 231 31 82 R 132 182 232 32 83 S 133 183 233 33 ! 84 T 134 184 234 34 " 85 U 135 185 235 35 # 86 V 136 186 236 36 $ 87 W 137 187 237 37 % 88 X 138 188 238 38 & 89 Y 139 189 239 39 ' 90 Z 140 190 240 40 ( 91 [ 141 191 241 41 ) 92 142 192 242 42 * 93 ] 143 193 243
4. Sotsiaalselt reguleerimata eluvaldkonnad · Lisaks kõlblusele, tavale ja õigusele eksisteerib ühiksonnas ka eluvaldkondi, mis ei ole reguleeritud. Sellesse valdkonda kuuluvad eelkõige tuneded ja ideed, kuigi need võivad olla oluliselt mõjutatud nii kõlblusest, tavast kui ka kõigusest. Sellise reguleerimata valdkonna olemasolu ühiskonnas on paratamatu. · Karl Popper selgitas seda järgmiselt: "termin "ühiskond" hõlmab mõistagi kõiki sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused ...
Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehted...
· S. C. Smeltzer., B. Bare., L. Williams & Wilkins. Brunner and Suddarth's Textbook of Medical Surgical Nursing, 10th edition, 2004. Page 569; 587 589. · Terviseportaal, 2005. Astma; Krooniline Obstruktiivne Kopsuhaigus. http://www.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=782 http://www.inimene.ee/index.php?disease=k&sisu=disease&did=354 · T. Keistinen, 1996. Üldarsti käsiraamat: Hingamiselundite haigused. Medicina, Tallinn. Lk 172 177; 181 183. http://medicina.bestit.ee/?id=1442&book_id=1 · Ü. Ani., K. Kisand., H. Leesik., L. Praks., K. Prikk., J. Vahtramäe. TÜ Kopsukliinik. Pulmonoloogia lühikursus. ATLEX, Tartu 1996. Lk 46 - 50.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
